4. Juurdepääsupiirangu tähtaegade osas on juurdepääsupiiranguga dokumentatsioonil
selline säilitustähtaeg, mis põhjustab teabe avalikuks saamise võimatuse (nt on
dokumendi säilitustähtaeg 10 aastat ning juurdepääsupiirangu tähtaeg ka 10 aastat st, et
dokumendid on võimalik enne avalikustamise tingimuste saabumist hävitada). Teabele
säilitusaegade määramisel võiks arvestada juurdepääsupiirangu kehtivusajast tulenevate
erisustega.
5. Avalikule teabele jääb tihti juurdepääsupiirang, kuna teabevaldaja seatud
juurdepääsupiirang on siduv kõigile teistele teabevaldajatele ja ainult piirangu seadnu
saab selle kehtetuks tunnistada. Teine asutus ei saa piirangut kehtetuks tunnistada, vaid
ainult piirangu seadnud teabevaldaja tähelepanu sellele juhtida. Teavitamise/tähelepanu
juhtimise näol on tegemist lisakoormusega ja pahatihti jätab teabe saaja tegelikult
avalikule teabele juurdepääsupiirangu peale. Küsitavad õigused ja kohustused on e-posti
kasutamisel küsitluste läbiviimisel.
6. Juurdepääsupiirangu kehtestamise pädevuse punktis on käsitletud pikendamist kuid ehk
tuleks üle vaadata ka piirangu kehtestamise pädevuse regulatsioon. Ilmselt ei ole alati
mõistlik, et juurdepääsupiirangu peaks kehtestama asutuse juht, seega võiks piisata kui
asutus näiteks ise kehtestab juurdepääsupiirangu kehtestamise korra ja taseme. Eriti
tekib küsimus teabe puhul, mis ei ole dokumendiregistris ega osa ühestki andmekogust
(nt asutusesisene meilivahetus, ettevalmistavad materjalid vms). Dokumendiregistri ja
muu andmekogu puhul saab asutuse juht määrata üldreeglid aga sellise teabe puhul
peaks asutuse juht praegu AvTS-e kohaselt iga teabeühiku osas eraldi seisukoha võtma,
mis ei ole mõistlik.
Korralduslikud küsimused:
1. Dokumendiregister – täpsustada, millised dokumendid tuleb dokumendiregistris
registreerida. Praegune regulatsioon – asutusse tulevad ja väljaminevad kirjad liiga
üldine – vajaks täpsustamist.
2. Teabenõuded – asutused on hädas teabenõuetega, mille esitajad on kujunenud
igapäevasteks klientideks. Siiani seisis seadus peamiselt ainult teabenõudja poolel, aga
kuidas oleks võimalik üle igasuguste piiride läinud teabenõudjaid korrale kutsuda. Nt
kodanik küsib järjepidevalt välja menetluse dokumente, mis ei ole teabenõudjaga
seotud. Keelduda tänase seaduse järgi alust ei ole.
3. Teabenõude vastamisest keeldumise alused. AvTS § 23 lg 1 p 1 - juurdepääsuõigus
puudub – vt põhielementide all p 1. AvTS § 23 lg 2 p 6 teabenõudjal on piiratud
teovõime – alus, mille rakendamine on raske ja tegemist on eriliiki isikuandmetega,
mida ei ole võimalik saada põhjusel, et tundub, et teabenõudja on piiratud teovõimega.
4. AvTS § 28 toodud kohustuslik teave, mida tuleb avaldada – loobuda sellest nimekirjast,
lihtsustada. Ministeeriumitel on kasutusel ühtne veebilehe vorm ja valdav osa teabest
on seal olemas sarnases jaotuses, et oleks kergesti leitav. Samuti huvipakkuv
palgaandmestik on olemas Rahandusministeeriumi lehel ja puudub vajadus igasuguste
viidete lisamiseks asutuste veebilehtedele.
5. Juurdepääsupiirangute pikendamine tehniline pool – leida lahendus tänasele
probleemile, kus juurdepääsupiirangud on dokumentidele märgitud, aga nende
eemaldamine ajamahukas käsitöö.
6. Teabenõude täitmise kulud on AvTS-s paberkandjal koopiate ja väljatrükkide eest.
Tänapäeval paberil täidetakse tõenäoliselt teabenõuet harva. Samas elektrooniliste
andmete väljaotsimine võib olla väga aja- ja töömahukas. Suuremahulise teabenõude