2
2) AvTS § 35 lõike 1 punkti 51 kohaselt on teave uurimisasutuste tegevuse meetodite ja taktika
kohta asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave, kui selle avalikuks tulek võib raskendada
süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Kuni Rahapesu Andmebüroo
iseseisva asutusena tegutsema asumiseni laienes viidatud piirang ka Rahapesu Andmebüroo
meetoditele ja taktikale. Rahapesu Andmebüroo täna eraldiseisva asutusena ei ole aga enam
uurimisasutus, mistõttu vajaks ka Rahapesu Andmebüroo meetodid ja taktika kaitset
eraldisesival alusel. Seega peame vajalikuks selles osas täiendada
3) Teeme ettepanekut AvTS-is selgelt sõnastada kaalutlusõigus juurdepääsupiirangute
seadmisel – õigus privaatsusele vs õigus saada informatsiooni.
4) Kaaluda AvTS § 35 lõike 2 punkti 4 juurdepääsupiirangu laiendamist ka
halduskohtumenetlusele. Vt Riigikohus 18.04.2022, haldusasi nr 3-20-1265 => Seadusandja
on AvTS § 35 lõike 2 punkti 4 loomisega selge sõnaga otsustanud kaitsta riigi kui
menetlusosalise huvisid ainult tsiviilkohtumenetluses. Sellest tulenevalt ei saa AvTS § 35
lõike 2 punkti 4 tõlgendada selliselt, et see kohaldub ka halduskohtumenetluse puhul. (p 28)
3. Teabele juurdepääsupiirangu regulatsiooni põhimõtted eriseadustes
Õigus teabele erinevate õigusaktide alusel – nt AvTS vs Riigikogu kodu- ja töökorra seadus
(Õiguskantsleri kiri Riigikogu põhiseaduskomisjonile 30.11.2020 nr 7-4/201588/2006648)
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette kirjaliku küsimuse esitamise võimaluse.
Kirjaliku küsimuse puhul on mitu tingimust, mida Riigikogu liige peab täitma: küsimus peab
puudutama adressaadi võimkonda; see peab käsitlema üksikküsimust; see peab taotlema info
andmist; see peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Praktikas on palutud kirjaliku
küsimuse vormis edastada ka dokumente. Esinenud on juhtumeid, kus komisjonile edastatud
AK materjali või selles toodud infot on väljastatud kolmandatele isikutele.
4. Korralduslikud küsimused
Peame vajalikuks analüüsida AvTSi (ja MSVSi) ajakohastamist, et seal oleks arvestatud ka
tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi, mis lubavad ühe nupulevajutusega saata sama kirja
korraga lugematule hulgale adressaatidele, võimaldavad arvutiprogrammi seadistada kirju
saatma nt teatud ajaühiku järel, küberrünnakust tingitud masspostitused jms.
Lisaks on igaühel võimalik registreerida enda nimele suvalise kombinatsiooniga e-posti
aadress, mis sisuliselt tähendab anonüümselt teabenõuete esitamist. AvTS kohustab
teabenõudes esitama isiku ees- ja perekonnanime (AvTS § 14 lõike 1 punkt 1). Anonüümse
teabenõude võib jätta registreerimata ja ühtlasi teabenõude täitmata (vt AvTS § 16 lõike 3
punkt 1), mis viitab kaalutlusotsusele, kuid mille ulatus ja piirid tuleks AvTSis selgelt
sõnastada
5. Juurdepääsupiirangu kehtestamise pädevus organisatsioonis, tähtajad,
juurdepääsupiirangute rakendamine
1) Nõustume, et juurdepääsupiirangu kehtestamise pädevuse küsimusi on vaja seaduses
ühtlustada ja läbivalt täpsustada. Seejuures kaaluda asutuse juhi ülesannete allapoole
volitamise lubatavust.
2) Küsimusi on tekitanud teabe väljastamise pädevus (ühe ukse põhimõte). Samuti kes on
teabevaldaja, nt kui äriühing saadab meile ärisaladust sisaldava äriplaani, kes otsustab, mis on