Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Heddi Lutterus

Justiitsministeerium

[email protected]

Avaliku teabe seaduse

muudatusvajaduste kaardistus

Austatud proua Lutterus

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust avaliku teabe seaduse muutmisvajaduste

teemapüstituste kohta.

Edastame siinkohal Rahandusministeeriumi praktikas tekkinud murekohad, millele soovime

edaspidises analüüsis ja aruteludes tähelepanu pöörata. Oleme valmis sellistel aruteludel ka

ise osalema ja nendesse Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusi kaasama, et vajadusel

ettepanekuid selgitada.

1. Avaliku teabe mõiste.

1) Küsimusi on esinenud teabevaldaja mõiste sisustamisel – näiteks on küsimusi tekitanud,

kas nõukogu protokollide osas teabevaldajaks Rahandusministeerium või või ühing

(äriühing/sihtasutus). Samuti on küsitud riigihangete registrist Rahandusministeeriumi mitte

puudutavate riigihangete kohta avalikult kättesaadavat infot põhjendusega, et registri

vastutaval töötlejal on ligipääs registri andmetele, seega on ta teabevaldaja (analoogiana võib

siin välja tuua näite, kui Justiitsministeeriumilt küsitaks teabenõudega infot äriregistrisse

kantud juriidiliste isikute kohta).

2) Riigiasutuste omavahel ja ka EL institutsioonidega meilitsi peetav kirjavahetus, millel ei

ole registreerimiskohustust, samas võidakse mõne teema kohta kogu kirjavahetust välja

nõuda.

3) Erinevatest registritest andmete saamise eelduseks on „õigustatud huvi“ olemasolu, on

ühtse praktika kujundamiseks vajalik selle mõiste täpsem sisustamine seaduses.

2. Juurdepääsupiirangualuste piisavus ja piirangu tähtajad

1) Peame vajalikuks täiendada juurdepääsupiirangu aluste loetelu ELi Komisjoni ja Nõukogu

töögruppide dokumentidele vajadusel juurdepääsupiirangud seada. Samuti esineb

välissuhtluse poolel juhtumeid, kus välispartnerite dokumendimärgistused ei järgi alati

meiega sarnast klassifikatsiooni, mis võib olla segaduste allikaks. Näiteks on vaja olnud

menetleda dokumente ning neid dokumente edastada (ministeerium, Valitsus, Riigikogu),

samas on algsetel dokumentidele pandud piiratud kasutuse märge, mis siis tekitab segaduse

kes ja mis viisil saab Vabariigi Valitsuse poolt selle teabe Riigikogule edastada.

Teie 18.10.2023 nr 10-4/6884-1

Meie 31.10.2023 nr 1.1-11/6456-2

2

2) AvTS § 35 lõike 1 punkti 51 kohaselt on teave uurimisasutuste tegevuse meetodite ja taktika

kohta asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave, kui selle avalikuks tulek võib raskendada

süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Kuni Rahapesu Andmebüroo

iseseisva asutusena tegutsema asumiseni laienes viidatud piirang ka Rahapesu Andmebüroo

meetoditele ja taktikale. Rahapesu Andmebüroo täna eraldiseisva asutusena ei ole aga enam

uurimisasutus, mistõttu vajaks ka Rahapesu Andmebüroo meetodid ja taktika kaitset

eraldisesival alusel. Seega peame vajalikuks selles osas täiendada

3) Teeme ettepanekut AvTS-is selgelt sõnastada kaalutlusõigus juurdepääsupiirangute

seadmisel – õigus privaatsusele vs õigus saada informatsiooni.

4) Kaaluda AvTS § 35 lõike 2 punkti 4 juurdepääsupiirangu laiendamist ka

halduskohtumenetlusele. Vt Riigikohus 18.04.2022, haldusasi nr 3-20-1265 => Seadusandja

on AvTS § 35 lõike 2 punkti 4 loomisega selge sõnaga otsustanud kaitsta riigi kui

menetlusosalise huvisid ainult tsiviilkohtumenetluses. Sellest tulenevalt ei saa AvTS § 35

lõike 2 punkti 4 tõlgendada selliselt, et see kohaldub ka halduskohtumenetluse puhul. (p 28)

3. Teabele juurdepääsupiirangu regulatsiooni põhimõtted eriseadustes

Õigus teabele erinevate õigusaktide alusel – nt AvTS vs Riigikogu kodu- ja töökorra seadus

(Õiguskantsleri kiri Riigikogu põhiseaduskomisjonile 30.11.2020 nr 7-4/201588/2006648)

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette kirjaliku küsimuse esitamise võimaluse.

Kirjaliku küsimuse puhul on mitu tingimust, mida Riigikogu liige peab täitma: küsimus peab

puudutama adressaadi võimkonda; see peab käsitlema üksikküsimust; see peab taotlema info

andmist; see peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Praktikas on palutud kirjaliku

küsimuse vormis edastada ka dokumente. Esinenud on juhtumeid, kus komisjonile edastatud

AK materjali või selles toodud infot on väljastatud kolmandatele isikutele.

4. Korralduslikud küsimused Peame vajalikuks analüüsida AvTSi (ja MSVSi) ajakohastamist, et seal oleks arvestatud ka

tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi, mis lubavad ühe nupulevajutusega saata sama kirja

korraga lugematule hulgale adressaatidele, võimaldavad arvutiprogrammi seadistada kirju

saatma nt teatud ajaühiku järel, küberrünnakust tingitud masspostitused jms.

Lisaks on igaühel võimalik registreerida enda nimele suvalise kombinatsiooniga e-posti

aadress, mis sisuliselt tähendab anonüümselt teabenõuete esitamist. AvTS kohustab

teabenõudes esitama isiku ees- ja perekonnanime (AvTS § 14 lõike 1 punkt 1). Anonüümse

teabenõude võib jätta registreerimata ja ühtlasi teabenõude täitmata (vt AvTS § 16 lõike 3

punkt 1), mis viitab kaalutlusotsusele, kuid mille ulatus ja piirid tuleks AvTSis selgelt

sõnastada

5. Juurdepääsupiirangu kehtestamise pädevus organisatsioonis, tähtajad,

juurdepääsupiirangute rakendamine

1) Nõustume, et juurdepääsupiirangu kehtestamise pädevuse küsimusi on vaja seaduses

ühtlustada ja läbivalt täpsustada. Seejuures kaaluda asutuse juhi ülesannete allapoole

volitamise lubatavust.

2) Küsimusi on tekitanud teabe väljastamise pädevus (ühe ukse põhimõte). Samuti kes on

teabevaldaja, nt kui äriühing saadab meile ärisaladust sisaldava äriplaani, kes otsustab, mis on

3

piiratud juurdepääsuga teave (kas äriühing, kes on dokumendi koostanud, või meie kellele

esitatakse teabenõue).

3) Samuti vajavad meie hinnangul üle vaatamist piirangute tähtajad. Näiteks AvTS sätestab

endiselt, et surnud isiku andmete töötlemisele kehtiva juurdepääsupiirangud kuni 30 aastat

pärast isiku surma, nagu sätestas enne 2019 kehtinud isikuandmete kaitse seadus. Lisaks võib

olla vajadus teatud aluste korral tähtaega pikendada kauemaks kui 10-aastane maksimaalne

täna kehtiv tähtaeg.

4) Tänane regulatsioon ja AKI otsused on nõudnud, et avaldada tuleb dokumendid selles osas,

mis ei sisalda AK teavet. Selline asi on praktikas hetkel keeruline täita ja sisuliselt enamasti

ebavajalik, sest üksikute sõnadega (nt sidesõnad) laused ilma sisulise infota ei anna mitte

mingit sisulist teavet ja annavad teabenõudele vastajale vaid lisakoormust. Samuti on osaline

katmine võimalik dokumentide puhul, mis allkirjastatakse käsitsi. Digitaalselt allkirjastatud

dokumentide puhul ei ole see võimalik.

5) AvTS rakendamine on probleemne pilvetehnoloogiate kasutamisel. Olemuslikult kaasneb

igasuguse pilvandmetöötlustehnoloogia kasutamisega andmete edastamine kolmandale

isikule (teenuse pakkujale). Pilvetehnoloogiad võivad hõlmata nii igapäevaseid

kontoritarkvara lahendusi nagu Microsoft 365 (Teams, OneDrive) kui ka spetsiifilisemaid

lahendusi nagu CloudFlare (mis on mõeldud asutuste veebilehte teenustõkestusrünnakute

vastu tugevdamiseks). Kõikide selliste teenuste kasutamisega kaasneb asjaolu, et mingi osa

teabest liigub kasutaja kontrolli alt välja ja pilveteenuse osutaja valdusesse. Oleme selle

raames kokku puutunud küsimusega, et AvTS-s ei sisaldu hetkel otsest avaliku teabe

töötlemise edasivolitamise alust nagu näiteks andmekogude puhul (AvTS § 43 lõige 3) ja

isikuandmete puhul (GDPR art 28). Samuti eeldab AK piiranguga avaliku teabe edastamine

printsiibis asutuse juhi igakordset otsust selle edastamiseks iga dokumendi või teabeallika

kohta, üldvolitus AK teabe edastamiseks ei ole õiguspärane. Võimalik, et n-ö lihtsa avaliku

teabe edastamise puhul sellise aluse olemasolu ei pruugi isegi olla vajalik, kuid õigusselgus

selles küsimuses meie teda siiani puudub.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]