Vastus

Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526

Heddi Lutterus Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn

Teie: 18.10.2023 nr 10-4/6884-1 Meie: 27.10.2023 nr 15.1-3/6628-1

Avaliku teabe seaduse muutmisvajadustest

Täname võimaluse eest osaleda avaliku teabe seaduse muutmisvajaduse kaardistuses. Toome

välja aastatepikkuse rakenduspraktika käigus tõusetunud peamised kitsaskohad.

Esmalt tuletame meelde, et Eesti on end rahvusvahelisel areenil positsioneerinud avatud

valitsemist edendava riigina. Põhjust selleks on andnud ka meie põhiseadus, mis sätestab

teabega tutvumise võimaluse põhiõigusena, nähes mõistagi ette ka võimaluse kehtestada

erandeid (PS § 44). Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklist 10 (nagu seda on mõistnud

Euroopa inimõiguste Kohus) tuleneb samuti avaliku teabega tutvumise õigus (nt EIK suurkoja

8.11.2016 otsus asjas Magyar Helsingi Bizottsag vs. Ungari, p 149, 156-170). Eesti on ühinenud

avalikele dokumentidele juurdepääsu konventsiooniga (Euroopa Nõukogu nn Trømso

konventsiooniga, Eesti esindaja on valitud selle eksperdigrupi liikmeks), on pikaaegne osaline

keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis

asjus kohtu poole pöördumise konventsioonis (nn Arhusi konventsioon) ja aktiivne liige

rahvusvahelises algatuses Avatud valitsemise partnerlus.

Esiteks toome välja, et Välisministeerium puutub kokku Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa

Liidu Kohtu menetlusega seonduva erineva vormi ja sisuga materjali kogumisega1. Sellist

materjali talletatakse üldjuhul registreerimata elektroonselt või paberil ning selle suhtes puudub

korrektne juurdepääsupiirangu kehtestamise õiguslik alus. AvTS ei reguleeri rahvusvaheliste

kohtute menetlusega seonduvat teavet ning puudub üheselt mõistetav alus selle tunnistamiseks

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

1 Vt ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1265 p 29.

2 (4)

AvTS § 35 lg 2 p 4 on ka riigisisestes kohtumenetlustes liigselt kitsendav, piirdudes vaid

tsiviilkohtumenetlusega. Välisministeerium teeb ettepaneku, et asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks saaks tunnistada vaidluste lahendamise menetluses riigi kui menetlusosalise

seisukohad ja neid ettevalmistava teabe kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kõik menetlustes

esitatud seisukohad võiks olla kättesaadavad vastavat menetlust reguleerivate normide alusel

või kohtutoimikust sellega tutvumise reeglite kohaselt. Selline muudatus aitaks tagada poolte

võrdsust vaidluste lahendamise menetlustes ja hõlmaks nii rahvusvaheliste kui ka riigisiseste

kohtute menetlusega seonduvat teavet.

Teiseks on avatud ja operatiivse diplomaatilise suhtluse tarbeks vaja teavet kaitsta

juurdepääsupiirangutega. Üldjuhul kaitstakse välissuhtlemisega seotud teavet asutusesiseseks

kasutamiseks tasemel ka teistes Euroopa riikides pikemalt kui kehtiv 5+5 periood Eestis.

Juurdepääsupiirangud on vajalikud teatud välissuhtluse dokumentidel, sest diplomaatilise info

liiga varane avalikustamine kahjustaks nii meie kui teiste riikide huve. Samas peavad

juurdepääsupiirangud olema mõistlikud, lähtuma reaalsest vajadusest ning võimaldama

juurdepääsu teabele, mis enam kaitset ei vaja.

Välisministeerium teeb ettepaneku kehtestada juurdepääsupiiranguid maksimaalselt 30 aastaks,

mis on sarnane meie lähinaabrite piirangutega. Juurdepääsupiiranguid rakendatakse ainult

dokumentidele, milles sisalduva teabe avalikustamine kahjustaks Eesti riigi või teiste riikide

huve. Maksimaalse juurdepääsupiirangu kehtestamine ei tähenda, et seda peab kasutama.

Juurdepääsupiirangu vajadust tuleb igal pikendamise hetkel hinnata ning säilib võimalus

jooksvalt teabe kaitstuse vajalikkus üle hinnata. Juurdepääsupiirangute seadmisel tuleb

arvestada muu hulgas järgnevaga:

- teiste riikide piiratud juurdepääsuga dokumente ei tohi avalikustada Eestis varem kui

dokumendi algatanud riigis või vastava riigi nõusolekul;

- rahvusvaheline tava, mille kohaselt lepingute läbirääkimiste käigus vahetatud teavet reeglina

ei avalikustata;

- välissuhtluse memod ei ole neutraalsed olukorrakirjeldused, vaid sisaldavad ka hinnanguid

inimestele ja olukordadele.

Kolmandaks ei võimalda AvTS kaitsta tähtajatult salastamata, ent siiski juurdepääsupiiranguga

välisteavet samaväärselt teabeavaldaja, nt rahvusvahelise organisatsiooni või teise riigi soovile.

3 (4)

Samuti ei reguleeri AvTS välislepingute alusel juurdepääsupiiranguga salastamata teabe kaitset,

sh ei määra korraldavat asutust ega järelevalve ülesandeid. Välisministeerium teeb ettepaneku

reguleerida salastamata välisteabe kaitse juhuks, kui seda ei tehta välislepingus ega selle alusel

välja antud dokumentides.

Neljandaks toome välja, et AvTS § 43 ega seletuskiri ei anna selget suunist, kui suur peab olema

teabevaldaja kontrolli ulatus ja vastutus turvameetmete rakendamise üle infosüsteemides.

Sellest on tekkinud riigiasutustes erinevad tõlgendused, nt kas avalikus pilvekeskkonnas võib

teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet hoiustada ja töödelda või mitte ning

kui võib, siis missugustel tingimustel. AvTS § 43 lg 3 kohaselt võib Vabariigi Valitus kehtestada

asutusesisese teabe kaitseks rakendatavate turvameetmete loetelu, kuid pole seda teinud AvTSi

alusel, vaid hoopis KüTSi alusel. Nii on tekkinud AvTSi alusel ISKE rakendamise ja KüTSi

alusel E-ITSi rakendamisel olukord, kus erinevale meediumile kehtivad erineva rangusega

turvameetmed – kasutatakse krüpteeritud andmesidet, teave paberkandjal tuleb hävitada E-ITSi

kohaselt, rangemad asutused hävitavad ka kõvakettaid ning ei piirdu teabe kustutamisega

salvestuskandjatelt, kuid kõneside krüpteerimine ja pilvandmetöötluses andmete töötlemine on

reguleerimata.

Viiendaks juhime tähelepanu, et juurdepääsupiiranguga teabest tehnoloogilisi lahendusi (§ 35

lg 1 p 10) ja turvasüsteemide ja turvaorganisatsiooni (§ 35 lg 1 p 9) ning riigisaladuse kaitset

kajastav teave (§ 35 lg 1 p 31) ei aegu 5+5 aastaga, st kaitsevajadus jääb püsima ka pärast

juurdepääsupiirangu pikendamist, kuid seadus ei võimalda seda üle 10 aasta pikendada. Alati

ei sisalda sellised dokumendid isikuandmeid, vaid tehnoloogilisi ja riigisaladuse kaitsega

seotud turbekorraldust, mille kasutusvajadus ja kaitsmisvajadus pole muutunud. Seetõttu teeme

ettepaneku võimaldada kehtestada neis punktides juurdepääsupiirangut kuni 30 aastat, kuna nii

teave tehniliste lahenduste, turvakorralduse kui ka turvanõrkuste (sh intsidentide ülevaated ja

järelevalve dokumendid) võivad vajada kaitset enam kui 10 aastat.

Lisaks turvaorganisatsiooni puudutavale teabele tuleb kaitsta ka muud salastatud teabega seotud

juurdepääsupiiranguga teavet. Näiteks koostoimes RSVS § 11 lg 3 tekkivat

juurdepääsupiiranguga teavet tuleb kaitsta enam kui 5+5 aastat, sest kaitsmisvajadus ei lõppe

10 aastaga ning juurdepääsupiirangu kehtivus peaks olema koherentne RSVSi

salastamistähtajaga.

4 (4)

Samuti ei ole AvTSis selget juurdepääsupiirangu kehtestamise alust, mis võimaldaks kaitsta

riigisaladuse töötlemisega kaasnevatel aktidel ning teistel sarnastel dokumentidel kajastuvat

teavet. Selliste dokumentide avalikustamine ei ohusta oluliselt riigi julgeolekut, kuid teave

kogumis võib anda olulist teavet nii salastatud teabele juurdepääsevate isikute, töödeldavate

teabekandjate koguse kui ka teabe töötlemise ja kaitsmise meetmete kohta. Eelnevast tulenevalt

teeb Välisministeerium ettepaneku luua AvTsi uus juurdepääsupiirangu alus, mis võimaldaks

kaitsta salastatud teabe töötlemisega tekkivaid RSVKKs nimetatud dokumente (hävitamise akt,

üleandmis-vastuvõtmisakt, tutvumisleht jne).

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kodar juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Marge Maspanov, 637 7407, [email protected] Tim Kolk, 5474 0916, [email protected] Ivar Leemet, 637 7559, [email protected]