Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/24/6028-2 |
Registreeritud | 18.04.2024 |
Sünkroonitud | 22.04.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Peipsiääre Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Peipsiääre Vallavalitsus |
Vastutaja | Marek Lind (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Peipsiääre Vallavalitsus
Tartu mnt 4
60201, Tartu maakond, Peipsiääre
vald, Alatskivi alevik
Teie 09.04.2024 menetlus nr 423935
Meie 18.04.2024 nr 7.1-2/24/6028-2
Ranna tn 91 kinnistu
projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Peipsiääre valla Kolkja
aleviku Ranna tn 91 kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 423935).
Kinnistu (katastritunnus 58701:002:0281) asub riigitee nr 22244 Kolkja tee (edaspidi riigitee) km
1,72 – 1,77 kaitsevööndis.
Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused üksikelamu ehitamiseks.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame
projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.
1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja
välimisest servast.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud
riigitee lõigu kaitsevööndis on välja kujunenud hoonestusjoon, mistõttu anname nõusoleku
ehitada ehitusloakohustuslik hoone hoonestusjoonele. Soovitame siiski kavandada üksikelamu
mõnevõrra kaugemale, et riigitee kasutamine ja korrashoid (sh lumetõrje) põhjustaksid vähem
negatiivseid mõjusid ning üksikelamule juurdepääsuks oleks võimalik rajada nõuetele vastav
ristmik.
4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
5. Ristmiku asukoht määrata hoone ehitusprojektiga. Ristmik kavandada vastavalt meie nõuetele
(vt lisa 1). Palume arvestada, et kooskõlastame üksikelamu ehitusloa peale ristmiku ehitamise
lepingu sõlmimist. Nii saame kooskõlastada ehitusloa veendumusega, et juurdepääsu
üksikelamule on võimalik rajada nõuetekohaselt ning huvitatud isik on teadlik enda õigustest
ja kohustustest ristmiku ehitamisel.
6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
2 (4)
projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles
ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti
koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat
teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest
põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et
kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte
kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende
rajamine kinnisel meetodil.
10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,
liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks
võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.
12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei
ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31
lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.
Lisa 1 EhS § 99 lg 3 kohased riigitee ristumiskoha nõuded
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised
nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.
1. Ristmik kavandada hoone ehitusprojektiga määratavasse asukohta. Antud kinnistule näeme
võimalust ristmiku näidislahenduse väljastamiseks, mille eelduseks on geodeetilise alusplaani
koostamine võimalike olemasolevate tehnovõrkude ja muude kitsenduste väljaselgitamiseks.
Palume esitada geodeetiline alusplaan [email protected] näidislahenduse
hindamiseks. Kui näidislahenduse rakendamiseks puuduvad välistavad asjaolud, siis sõlmime
ristmiku ehitamise lepingu näidislahenduse alusel. Kui näidislahendust ei saa kasutada, siis
lähtuda ristmiku projekti koostamisel alltoodud nõuetest.
2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
3 (4)
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ (edaspidi normid).
5. Projekteerimisel võtta aluseks teeregistri andmed.
6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel
ja joonistel.
7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha
asukohal.
8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I,
põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki
pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.
10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded
määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale
sademevett üldjuhul ei juhita.
Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine
11. Projekteerida siirdekatend (kruus või kahekordselt pinnatud freespurukate h=10 cm) vähemalt
tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.
12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.
13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et
tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.
Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/
puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb
selgitada seletuskirjas.
4 (4)
15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei
tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.
16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas
kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.
18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks
Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või
lahendust.
19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.
20. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti
võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.
21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku
ülesandeid Transpordiamet.
22. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks
[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise
lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
54501752, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kiri | 10.04.2025 | 1 | 7.1-1/25/1387-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | ADETEX OÜ |
Tartu maakonna Peipsiääre valla Kolkja aleviku Ranna tn 91 riigitee ristumiskoha rajamine | 24.01.2025 | 3 | 7.1-1/25/1387-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | ADETEX OÜ |
Otsus | 16.08.2024 | 3 | 7.1-2/24/6028-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Peipsiääre Vallavalitsus |
EHR- Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, Ranna tn 91 üksikelamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 442127 | 06.08.2024 | 2 | 7.1-2/24/6028-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Peipsiääre Vallavalitsus |