Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/24/6028-4 |
Registreeritud | 16.08.2024 |
Sünkroonitud | 19.08.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Peipsiääre Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Peipsiääre Vallavalitsus |
Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
www.arhitektiabi.ee
ÜKSIKELAMU ARHITEKTUURNE EELPROJEKT
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald
TÖÖ NR: 2403A
TELLIJA: Viktor Filippov Tel nr 56989859 [email protected] KOOSTAJA: Arhitex OÜ
Tamme puiestee 122, Tartu 50414 RK 11293809, KMKR EE101086321, MTR nr EEP000869 [email protected]
PROJEKT: Aleksandr Muhhin Tel nr 53 987 472 [email protected] ARHITEKT: Inge-Ly Ansip Tel nr 50 68 206 [email protected]
21.07.2024, TARTU
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 2/18
1. SISUKORD
1. SISUKORD ............................................................................................................ 2 2. ÜLDOSA ................................................................................................................ 4
2.1. Ehitise asukoht .............................................................................................. 4 2.2. Ehitise lühikirjeldus ........................................................................................ 4 2.3. Projekteerija andmed .................................................................................... 4 2.4. Tellija andmed ............................................................................................... 4 2.5. Vastavus projekteerimistingimustele ja/või detailplaneeringule ..................... 4 2.6. Normdokumendid .......................................................................................... 4 2.7. Hoone eluiga ................................................................................................. 5
3. ASENDIPLAANILAHENDUS ................................................................................... 5 3.1. Normdokumendid ja ehitusnormid ................................................................. 5 3.2. Üldandmed .................................................................................................... 5 3.3. Olemasolev olukord ....................................................................................... 6 3.4. Asendiplaani lahendus .................................................................................. 6 3.5. Vertikaal planeering ....................................................................................... 6 3.6. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ..................................................... 6 3.7. Teed ja platsid ............................................................................................... 7 3.8. Haljastus ja heakorrastus .............................................................................. 7 3.9. Välisvalgustus ............................................................................................... 7 3.10. Maa-ala tehnilised andmed ......................................................................... 7 3.11. Lisad ............................................................................................................ 7
4. ARHITEKTUURILAHENDUS .................................................................................... 7 4.1. Üldandmed .................................................................................................... 7 4.2. Olemasolev olukord ....................................................................................... 7 4.3. Arhitektuuri üldlahendus ................................................................................ 7 4.4. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted .......................................................... 7 4.5. Tehnilised andmed ........................................................................................ 8 4.6. Lisad .............................................................................................................. 8
5. SISEARHITEKTUUR ................................................................................................ 8 5.1. Sisearhitektuuri konseptsioon ........................................................................ 8 5.2. Valgustust ...................................................................................................... 9 5.3. Viimistlusmaterjalid ........................................................................................ 9
6. AKUSTIKA ............................................................................................................. 9 6.1. Müra nõuded ................................................................................................. 9
7. KONSTRUKTSIOONID ........................................................................................... 9 7.1. Normdokumendid .......................................................................................... 9 7.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ............................ 10 7.3. Vundament .................................................................................................. 11 7.4. Põrandad ..................................................................................................... 11 7.5. Välisseinad .................................................................................................. 11 7.6. Siseseinad ................................................................................................... 11 7.7. Katuselagi .................................................................................................... 11 7.8. Katus ........................................................................................................... 11 7.9. Avatäited ..................................................................................................... 12 7.10. Trepid ........................................................................................................ 12 7.11. Terrass ...................................................................................................... 12 7.12. Lisad .......................................................................................................... 12
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 3/18
8. TULEOHUTUSNÕUDED ....................................................................................... 12 8.1. Normdokumendid ........................................................................................ 12 8.2. Tuleohuklass, kasutusviis ja kasutusotstarve .............................................. 12 8.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted. ............................................................. 13 8.4. Eripärased tuleohutusepõhimõtted .............................................................. 13 8.5. Tuletõkkesektsioonid ................................................................................... 13 8.6. Tulepüsivus ................................................................................................. 13 8.7. Suitsutsoonid ............................................................................................... 13 8.8. Tuletundlikus ............................................................................................... 13 8.9. Evakuatsioonilahendus................................................................................ 13 8.10. Tuleohutuspaigaldised............................................................................... 13 8.11. Tehnosüsteemide tuleohutus .................................................................... 13 8.12. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele. ................................................... 14 8.13. Ehitiste vahelised tuleohutuskujad ............................................................ 14 8.14. Väline tulekustutusvesi .............................................................................. 14
9. TEHNILINE LAHENDUS ....................................................................................... 14 9.1. Normdokumendid ........................................................................................ 14 9.2. Küte ............................................................................................................. 15 9.3. Ventilatsioon ................................................................................................ 15 9.4. Jahutus ........................................................................................................ 16 9.5. Veevarustus ................................................................................................ 16 9.6. Kanalisatsioon ............................................................................................. 16 9.7. Sademeveed ja drenaaž .............................................................................. 17 9.8. Tugevvool .................................................................................................... 17 9.9. Nõrkvool ...................................................................................................... 17 9.10. Automaatika .............................................................................................. 17
10. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED ......................................................... 18 10.1. Arvutamise alused ..................................................................................... 18 10.2. Välispiirete soojusjuhtivus ......................................................................... 18 10.3. Soojuskoormus .......................................................................................... 18 10.4. Märkused ................................................................................................... 18 10.6. Energiamärgis ........................................................................................... 18
JOONISED
1. ASENDIPLAAN 1:500 2. VUNDAMENT 1:100 3. ESIMENE KORRUS 1:100 4. KATUS 1:100 5. VAATED 1:100 6. LÕIGE 1:100 7. AVATÄITED 1:100 8. 3D PILDID -
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 4/18
2. ÜLDOSA
2.1. Ehitise asukoht Aadress: Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond Katastritunnus: 58701:002:0281 2.2. Ehitise lühikirjeldus
Projektiga antakse lahendus uue üksikelamu ehitamiseks. 2.3. Projekteerija andmed Koostaja: Arhitex OÜ,
Tamme puiestee 122, Tartu [email protected]
Projekteerija: Aleksandr Muhhin Tel nr 53 987 472
Kontrollija: Arhitekt Inge-Ly Ansip Tel nr 50 68 206 [email protected]
2.4. Tellija andmed Viktor Filippov Tel nr 56989859 [email protected] 2.5. Vastavus projekteerimistingimustele ja/või detailplaneeringule
Hoone vastab projekteerimistingimustele nr 2411802/01120.
VASTAVUS DETAILPLANEERIGU LÄHTEANDMETELE: 2.6. Normdokumendid
• Nõuded ehitusprojektile 17.07.2015 määrus nr 97 - väljaandja: Majandus -ja taristuminister;
• Ehitusprojekt EVS 932:2017 - Eesti Standardikeskus.
• Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: põhiprojekti seletuskiri EVS 865-2:2014 – Eesti Standardikeskus
• Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused 05.06.15 määrus nr 57 - väljaandja: Majandus -ja taristuminister;
• Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 01.03.2021, Siseministri määrus nr 17.
• Ehitise heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest. EVS 842:2016 - Eesti Standardikeskus;
• Parkimise nõuded vastavalt: Linnatänavad EVS 843:2016 - Eesti Standardikeskus;
• Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded 11.12.18 määrus nr 63 - väljaandja: Majandus -ja taristuminister;
• Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika 05.06.15 määrus nr 58 - väljaandja: Majandus -ja taristuminister;
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 5/18
• Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele 30.04.15 määrus nr 36 - väljaandja: Majandus -ja taristuminister.
2.7. Hoone eluiga
Projektdokumentatsioonis toodud ehitiste kasutusead on järgmised:
• Hoone kandetarindite (seinad, karkass) kasutusiga on 50 aastat;
• Ventilatsiooni- , gaasi- , veevarustuse- ja kütteseadmete kasutusiga on 20 aastat;
• Vee-, kütte-, gaasi ja kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorustike kasutusiga on 50 aastat.
• Elektripaigaldise kasutusiga on 20 aastat.
• Teede ja platside eluiga on 30 aastat.
Hoone planeeritav eluiga vastab normile EPN 15.1 (EVS-EN 1990:2002) Hoonete eluiga. Ehitise kasutusiga: Projektdokumentatsioonis EVS 865:1-2006 kohaselt toodud mõiste „eluiga“ tuleb lugeda mõisteks „kasutusiga“.
3. ASENDIPLAANILAHENDUS
3.1. Normdokumendid ja ehitusnormid
• „Tee projekteerimise normid". Majandus- ja taristuministri määrus nr 106, 05.08.2015;
• Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrus nr 82 (https:(/www.riigiteataja.ee/akt/103072015029);
• Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrus nr 101
• "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded". Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr 34, 14.04.2016.
• „Ehitusgeoloogiliste tööde tegemise kord“ – Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr 71, 27.08.2007.
3.2. Üldandmed
Ranna tn 91 kinnistu asub Kolkja alevis, Peipsiääre vallas. Kinnistu asub Ranna teel, kahel küljel hoonestatud naaber kinnistud. Kinnistule ja hoonesse pääs on idast.
Geoaluse on koostanud Metricus OÜ, töö nr 24G9379, 2803.2024. Koordinaadid on L-Est97 süsteemis ja kõrgused on EH2000 süsteemis.
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 6/18
Maa-ameti ortofoto. 3.3. Olemasolev olukord
Kinnistu on hoonestamata ja haljastamata. 3.4. Asendiplaani lahendus
Projekteeritava hoone põhimaht asub tänava äärsest kinnistu piirist 9,6m kaugusel. Ühest küljest jääb hoone 13,9m ja teisest 16,9m kaugusel kinnistu piirist, tagumisest piirist 65m. 3.5. Vertikaal planeering
Kinnistu reljeef tehakse kinnistu piiridelt väikese tõusuga maja poole. Hoone on projekteeritud ±0.00=32.90 mõõdetuna esimese korruse
põrandast. Sokkel tuleb maapinnast 25-30cm kõrgune sõltuvalt hoone nurgast. Kõik pinnase ja katendite kalded tehakse hoonest eemale 1/25-le (1m kohta
4cm kallet). 3.6. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine
Kinnistule pääs on idast Kolm autoparkimiskohta on maja ees.
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 7/18
3.7. Teed ja platsid Tänav ja sissesõit on kõvakattega. Maja juures tehakse teed ja platsid
betoonkivi sillutisega (näiteks mungakivi) liiva ja killustik alusel ning madala äärekiviga.
Ehitustööde käigus rikutud tee katendi korral tuleb tee katend taastada täislaiuses. 3.8. Haljastus ja heakorrastus
Kinnistu haljastatakse peale ehitustööde lõppu – külvatakse muru ja istutatakse puid/põõsaid.
Prügikonteinerid on sissesõidu kõrval. Prügi äravedu toimub vastavalt sõlmitud jäätmeveolepingule. Soovitav on prügi sorteerimiseks ette näha eraldi prügikastid. 3.9. Välisvalgustus
Välisvalgustid on sissesõidutee ja parkla ääres ning hoone varikatuste all. Soovitav on paigaldada elektrisäästlikud LED-valgustid. 3.10. Maa-ala tehnilised andmed
Pindala: 3909m2 3.11. Lisad
Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile kinnistu väljasõidu ette rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada vajadusel teehooldetööd.
4. ARHITEKTUURILAHENDUS
4.1. Üldandmed
Projekteeritud on ühekordne puitkonstruktsioonist üksikelamu. 4.2. Olemasolev olukord
Puudub. 4.3. Arhitektuuri üldlahendus
Projekteeritud on keldrita 1 korruseline üksikelamu. Elamu on 4-toaline. Põhikorrusel on elutuba/köök, esik, koridor, WC/dušš, garderoob, tehnoruum ja panipaik ning 3 magamistuba.
Hoone on 20 kraadise viilkatusega ja katuse katteks on klassik profiilplekk. Fassaad on kaetud horisontaalse voodrilaudisega . Sokkel on krohvitud. Aknad on PVC raamis, välisuks puidust.
4.4. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted Hoone konstruktsioone käsitletakse täpsemalt seletuskirja punktis 7.
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 8/18
Välisviimistlus: · Sokkel - hall krohv RAL7035 · Fassaad - valge laudis RAL9003 (RR20) · Fassaad - tumehall laudis RAL7016 (RR23) · Katus - tumehall klassik profiilplekk RAL7016 (RR23) · Katus räästas - valge laudis RAL9003 (RR20) · Aknad - PVC raamis 3x klaaspaketid, tumehall RAL7016 (RR23) · Välisuks - puit ja 3x klaaspaketid, tumehall RAL7016 (RR23) · Vihmaveesüsteemid ja veeplekid - tumehall RR23 · Terrass - sügavimmutatud puitlaudis, hall · Välistrepp - betoon, hall harjapind
4.5. Tehnilised andmed
Ehitisealune pind 150m² Maapealse osa alune 150m² Absoluut kõrgus 37,8m Kõrgus 5,2m Pikkus 16m Laius 11,3m Sügavus 0m Suletud netopind 106m² Köetav pind 94,7m² Maht 584m3 Maapealse osa maht 584m3 Üldpind 11m² Tehnopind 5,2m² Eluruumid 89,8m² Kinnistu suurus 3909m² Haljastus 3658m² Teed ja platsid 101m² Korruselisus 1 Parkimiskohti 3 Kasututusviis I Ehitise klass TP3
4.6. Lisad
• Majanumber paigutada esifassaadil nähtavale kohale (koos valgustusega)
• Kui ehituse käigus soovitakse teha muudatusi, siis tuleb kooskõlastada projekti autoriga.
5. SISEARHITEKTUUR
5.1. Sisearhitektuuri konseptsioon Ruumiplaneeringu puhul on lähtutud hoone asukohast kinnistul ja
ilmakaartest ning avanevatest vaadetest. Sellest tulenevalt on eluruumide suured aknad kinnistu tagumisele küljele.
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 9/18
5.2. Valgustust Täpne valgustuse lahendus antakse sisekujundusprojektiga. Soovitav on
kasutada energiasäästlike LED-valgusteid ja anduritega lahendusi.
5.3. Viimistlusmaterjalid Eluruumides on põrandal parkett, seinad värvitud või kaetud tapeediga.
Märgades ruumides on põrandal R11 karedusastmega keraamilised plaadid, seinad värvitud või kaetud keraamiliste plaatidega või mikrotsemendiga.
Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass B. Töö tegemisel tuleb juhinduda järgmistest nõuetest: • Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded, hoone sisetööd • Maalritööde RYL 2012 Maalritööde üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid
6. AKUSTIKA
6.1. Müra nõuded
Kasutatavad konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid peavad tagama normatiivse heliisolatsiooni nii väliskeskkonnast kui ruumide vahel.
Käesoleva hoone projekteerimisel lähtutakse EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest „ nõuetest.
• Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB.
• Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB.
• Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.
Välisseina konstruktsioon vastab nõuetele. Välise müra täiendavaks tõkestamiseks mingeid lisameetmeid ei tarvitata. Õhumüra isolatsiooni indeks jääb alla 55dB ja taandatud löögimürataseme indeks alla 53dB.
Kõik hoone sisesed müraallikad, nagu ventilatsioonitorud ja kommunikatsioonid isoleeritakse nõuetekohaselt.
7. KONSTRUKTSIOONID
7.1. Normdokumendid
• EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.
• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
• EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.
• EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.
• EVS-EN 1992-1-1:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1. Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
• EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
• EVS-EN 1995-1-1:2009 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 10/18
• EVS-EN 1996-1-1:2008 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.
• EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
• Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuminister. Vastu võetud 14.04.2016 nr 34)
• EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine KONSOLIDEERITUD TEKST
• EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad
• EVS-EN 1997-1:2005/A1:2013 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad
• ET-1 0113-0107 Geotehniline projekteerimine. Osa 1. Üldeeskirjad EPN - ENV 7.1 (Eelnõu)
• ET-1 0113-0170 Geotehniline projekteerimine. Osa 1. Üldeeskirjad. Peatükid 4, 5, 7 ja 9 EPN - ENV 7.1 (Eelnõu)
• ET-1 0113-0237 Geotehniline projekteerimine. Lisa 9 EPN - ENV 7.1 (Eelnõu)
• 4. ET-2 0113-0279 Geotehniline projekteerimine. Madalvundamentide projekteerimine. Abimaterjal EPN-ENV 7.1 kasutajale EPN 7/AM-1
• 5. EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad
• 6. "Madalvundamendi arvutus"; Valdo Jaaniso 2014 ( Abiks EVS-EN 1997-1 kasutajale )
7.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele Kasuskoormused (normatiivsed): Klass A (eluruumid üldiselt) qk=2,0 kN/m2, Qk=2,0 kN. Klass A (trepikojad) qk=3,0 kN/m2, Qk=2,0 kN. Klass A (rõdud) qk=4,0 kN/m2, Qk=2,0 kN.
Omakaalukoormused leitakse vastavalt kavandatud konstruktsioonide raskusest ja vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002.
• Lumekoormus(normatiivne): 1,5kN/m2. Kujutegur 0,8. Ülekoormustegur 1,5. 1,5x0,8x1,5=1,8kN/m2.
• Lumekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006.
• Tuulekoormus: (normatiivne) 0,28kN/m2
• Tuulekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4/NA:2007. Koormuste varutegurid:
Üldiselt: Kasuskoormused 1,5 Omakaalukoormused 1,2
Pinnase kandevõime arvutustes käsutatavad varutegurid: Kasuskoormused 1,3
Omakaalukoormused 1,0
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 11/18
7.3. Vundament Vundament on lintvundament – sarrustatud betoonist taldmik (Vormesti
vorm), mis valatakse tihendatud killustiku alusele ja taldmiku peale laotakse müüritis õõnesplokkidest. Vundamendi välisseinad soojustatakse EPS100 vahtpolüstüroolist paksusega 5+5cm. Pinnas ümber vundamendi rajada nii, et vihmaveed oleks juhitud hoonest eemale.
7.4. Põrandad
Põrand valada betoonist paksusega 8cm, sees armatuurvõrk. Betooni all kasutatakse põranda soojustamiseks vähemalt 30cm paksuseid EPS120 vahtpolüstürool plaate. Betooni sisse paigaldada põrandakütte torud. EPS-i peal kasutada kilet. Soovitav on põranda ja seina nurk teipida õhupidavuse parandamiseks. Betoonpõrandad eluruumides katta aluskattel parketiga ja märgades ruumides mitte libedate pinnaga keraamiliste plaatidega. Põrand pinnasel U=0,09 W/(m²K)
7.5. Välisseinad
Välisseinad on puitkarkassist 5x20cm, samm 60cm, vahel mineraalvill 20cm. Väljast kaetakse tuuletõkkekangaga ja paigaldatakse distantsliist ja horisontaalne voodrilaudis. Seest paigaldatakse aurutõke, puitkarkass 5x5cm, vahel mineraalvill 5cm ja 2x kipsplaat.
Täpsem lahendus on lõike joonisel AR-6-02. Välisseinte arvutuslik U-arv on 0,14W/(m²K). Välisseinte heliisolatsiooniindeks on R´w=56dB.
7.6. Siseseinad
Siseseinad on puitkarkassist 5x9cm, samm 60cm, vahel mineraalvill 10cm. Mõlemalt poolt kaetakse kipsplaadiga.
Täpsem lahendus on lõike joonisel AR-6-02. 7.7. Katuselagi
Katuselagi on fermide alumine vöö 4,5x14,5cm, samm 60cm (vastavalt tootja lahendusele). Talade vahel ja peal puistevill soojustus 50cm. Fermide alumine vöö katta alt aurutõkemembraaniga. Talade alla kinnitada metall karkassil 2x kipsplaat või tulekindel kipsplaat. Õhukindla kihi serv teipida siseseina külge, läbiminevad läbiviigud teipida. Täpsem lahendus on lõike joonisel AR-6-02.
Soojustatud pööningu vahelae arvutuslik U-arv on 0,08 W/(m²K).
7.8. Katus Hoone katus on puitfermidest (vastavalt tootja lahendusele). Katuse kalle on
20 kraadi. Fermide peale paigaldada aluskate, mis kinnitatakse puit liistudega. Liistude peal risti roov, samm vastavalt katusekattele. Roovi peal katusekatte materjaliks klassik profiilplekk.
Katus komplekteerida koos kõigi vajalike metallmanustega nagu vihmaveerennid ja -torud, harjaplekid, lumetõkked, vajadusel ventilatsioonikorsten jms., samuti ka aknalauaplekid ja katuseluuk ning katuseredel.
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 12/18
7.9. Avatäited
• Akendena kasutada kolmekordse klaaspaketiga PVC-raamiga aknaid (aknad paigutada soojustuse sisse): klaaspakett U ≤ 0,6 W/(m2K) (3 x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega, argoontäidis) klaaspaketi vaheliist klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50 raami/lengi profiil U ≤ 1,2 W/(m2K) Aknad, U ≤ 0,9 W/(m2K).
• Välisuksed, U ≤ 1,1 W/(m2K). Uks on puidust. 7.10. Trepid
Välistrepp valada betoonist ja astmed karestada, küljed siledad. Betooni alla EPS 100mm ja liiv. Astme laius 30cm ja kõrgus 150mm. 7.11. Terrass
Terrass teha betoonpostidel 20cm. Postide peal puidukaitsevahendiga sügavimmutatud puittalad 4,5x19,5cm, samm umbes 2,6m. Talade vahel 4,5x14,5cm sügavimmutatud puittalad sammuga 40cm ja nende peal puidukaitsevahendiga sügavimmutatud terrassilauad.
7.12. Lisad
Kõik ehitustööd fikseerida kaetud tööde aktidega, pidada ehituspäevikut ja alles hoida kõikide toodete sertifikaadid ning tootelehed - neid dokumente läheb tarvis kasutusloa taotluse jaoks.
8. TULEOHUTUSNÕUDED
8.1. Normdokumendid Ehitamisel on vaja arvestada järgnevate õigusaktidega:
• „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 01.03.2021, Siseministri määrus nr 17.
• „Tuleohutuse seadus“ vastuvõetud Riigikogus 05.05.2010, avaldatud RT I 2010, 24, 116.
• ”Nõuded ehitusprojektile1” Majandus- ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015.
Ehitamisel on vaja arvestada järgnevate standarditega:
• EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus
• EVS 812-2:2014/AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid. Eesti standardikeskus.
• EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid. Eesti Standardikeskus.
• EVS 812-7:2008/AC:2011 – Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.
• EVS 812-7:2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 8.2. Tuleohuklass, kasutusviis ja kasutusotstarve Tuleohuklass:
• TP-3
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 13/18
Kasutusviis:
• I – üksikelamu Kasutusotstarve:
• 11101 – üksikelamu
8.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted.
• Tuleohutuskujasid pole
• Põlemiskoormus on alla 600MJ/m2.
8.4. Eripärased tuleohutusepõhimõtted
• Puuduvad
8.5. Tuletõkkesektsioonid
• Terve hoone on üks tuletõkkesektsioon. 8.6. Tulepüsivus
• Kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõuded puuduvad. 8.7. Suitsutsoonid
• Suitsutsoonid puuduvad
• Suitsu eemaldamine hoonest toimub käsitsi avatavate akende ja uste kaudu. 8.8. Tuletundlikus
• Põrandate klass – normeerimata.
• Seinad ja lagi tulekindlusega D-s2,d2.
• Välisseina ja õhutuspilu välispind D,d2.
• Katuse kate Klass BRoof.
• Tehnilise ruumi seinad ja lagi tuletundlikkusega B-s1,d0, põrand DFL-s1
• Kasutatavad isolatsioonimaterjalid kogu hoones võivad olla põlevad. Soojusisolatsioon vastab tulepüsivusklassile D-s2,d2 – ei ole normeeritud.
• Kaablid Dca-s2,d2 8.9. Evakuatsioonilahendus
• Esimesel korrusel on 3 väljapääsu otse välja, lisaks aknad. 8.10. Tuleohutuspaigaldised
• Paigaldada vähemalt 1 suitsuandur magamistubade lähedale vastavalt ET-2 0109-0645 nõuetele ja vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.
• 6kg pulberkustuti hoones. 8.11. Tehnosüsteemide tuleohutus
• Tehnoruumis on õhk-vesi soojuspump 7kW.
• Kõik ventilatsioonisüsteemide detailid ja seadmed peavad olema valmistatud kas mittepõlevaist või raskestisüttivaist materjalidest. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi vähendada ruumide tuleohutust ega võimaldada tule levikut.
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 14/18
8.12. Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele.
• Kinnistule pääseb ühest kohast ja pääs hoone juurde on tagatud neljast küljest.
• Pääs katusele on eraldi redeliga maapinnalt.
• Pääs pööningule tagatakse läbi pööninguluugi, mis asub põhja fassaadil.
8.13. Ehitiste vahelised tuleohutuskujad
• Lähim ehitis on rohkem kui 8m kaugusel.
8.14. Väline tulekustutusvesi
• Veevõtukoht rajatakse tee äärde nii, et selle kasutamine mõjutab liiklust võimalikult vähe. Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligipääsetavast teest kuni 2,5 meetri kaugusel.
• Kinnistule rajatakse veevõtukoha tagamiseks veemahuti ja hüdrant (näidatud asendiplaanil). Täpsem lahendus ja asukoht antakse näiteks välivõrkude projektiga enne hoone ehitamist või kasutusloa taotlemise ajaks. Mahuti peab olema vähemalt 30 m3 ja vastama siseministri määrusele nr. 10. Vesi peab olema aastaringselt kättesaadav. Tagatakse vee vooluhulk 10L/sek 3 tunni jooksul.
9. TEHNILINE LAHENDUS
9.1. Normdokumendid
• EVS 812-2:2014, Ehitiste Tuleohutus, Osa 2: Ventilatsioonisusteemid.
• EVS 812-3:2013, Ehitiste Tuleohutus, Osa 3: Küttesusteemid.
• EVS 844:2016, Hoonete kütte projekteerimine
• EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast.
• RYL 2002 (osad 1 ja 2) HOONE TEHNOSÜSTEEMID
• EVS 844:2016, Hoone veevärk.
• EVS 846:2013, Hoone kanalisatsioon.
• EVS 848:2013, Väliskanalisatsioonivõrk.
• EVS 921:2014, veevarustuse välisvõrk.
• EVS-EN 61140;2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele,
• EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest.
• EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest.
• EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.
• EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid.
• EVS-EN 50110-1:2005 Elektripaigaldiste käit
• EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid)
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 15/18
Seadme ohutuse seadus
• CEN/TR 14788:2006, Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine.
9.2. Küte Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga 7kW (näiteks Wolf BWL-1S(B)-
07/230V 7kw). Soovitav on paigaldada eraldi suurem boiler, sest soojuspumbaga soojendatakse ka sooja tarbevett. Soojuse jaotamine hoones toimub põrandakütte torudega. Kütteseade asub tehnoruumis.
Kollektorkapp paigaldatakse tehnoruumi. Kollektorkapp on varustatud tagasivooluliinil pealevoolu- ja tagasivooluliinil sulgventiilidega, õhutus- ja tühjendusnipliga, kollektori kinnitustega, kollektori otsas möödaviigu koos ventiiliga, mootorajamventiilide ja mehaaniliste tasakaalustusventiilidega.
Soovitav on välja ehitada päikesekütte valmidus. Hoone energiavajdus on 179 kWh/(m2∙a). Küttelahenduse kohta koostatakse eraldi ehitusprojekt, mis ei ole käesoleva
projekti osa.
9.3. Ventilatsioon Hoonesse on ettenähtud paigaldada rootorsoojusvahetiga ventilatsiooni
seade kasuteguriga vähemalt 80% , mis soojendab toast ära võetava õhu abil väljast võetavat värsket õhku. Ventilatsioonisüsteemi temperatuuri suhe on vähemalt 0,8 ja ventilaatorite SFP maksimaalselt 1,5 kW/(m3/s). Ventilatsiooni seade asub tehnoruumis. Terves majas ehitatakse välja kahe toruga ventilatsioon nii, et eluruumidesse puhutakse sisse värsket õhku ja märgadest ruumidest ja WCst tõmmatakse must õhk välja.
Soojustagastusega ventilatsiooni kasutamine on soovitav energiasäästu tagamiseks, sest võimaldab õige seadme puhul küttekulusid kokku hoida kuni 20%. Seadme efektiivseks tööks on vajalik tagada hoone õhupidavus vähendades õhulekke kohti. Selleks on mõistlik ehituse käigus peale avatäidete ja aurutõkke paigaldamist läbi viia rõhutestid lekkekohtade leidmiseks.
Normatiivsed minimaalsed õhuhulgad:
- elutuba - sissepuhe 0,5 l/s/m² - magamistuba - sissepuhe 7 l/s/in - söögituba - sissepuhe 0,5 l/s/m² - köök - väljatõmme 20 l/s - pesemisruum - väljatõmme 15 l/s - leiliruum - sissepuhe 3 l/s/m² ja väljatõmme 3 l/s/m² - WC - väljatõmme 10 l/s - dušširuum ja wc - väljatõmme 15 l/s - kontor (töötuba) - sissepuhe 0,7 l/s/m² ja väljatõmme 0,7 l/s/m² - garderoob - väljatõmme 3 l/s - tehnoruum - sissepuhe 0,35 l/s/m² ja väljatõmme 0,35 l/s/m²
Õhuhulkade reguleerimine toimub ventilatsiooniagregaadis, mille
ventilaatorite töö seadistatakse projektis määratud õhuhulkadele. Õhuvahetust peab olema võimalik juhtida vähemalt 3-astmeliselt:
- tavarežiim (projektijärgsed õhuhulgad)
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 16/18
- tõhustatud režiim (30% suurem tavarežiimist) - „kodunt ära“ režiim (60% tavarežiimist) Ruumipõhine reguleerimine toimub sissepuhkeõhujaotajates ja
väljatõmbeplafoonides. Õhujaotajad ja plafoonid peavad olema reguleeritava õhuhulga ja rõhukaoga.
Vajadusel koostatakse ventilatsiooni lahenduse kohta eraldi ehitusprojekt, mis ei ole käesoleva projekti osa.
9.4. Jahutus
Jahutus puudub.
9.5. Veevarustus Veeühendus on ette nähtud planeeritavast salvkaevust. Ühendus majani
tuuakse maa seest plastikust veetoruga DN32. Veetoru rajamissügavus toru peale vähemalt 1,8m. Veesisend majja on vundamendi alt läbi põranda. Veemõõdusõlm asub tehnoruumis. Veearvestid DN15 ja Qn 1,5-10L/h.
Hoonesisene veetorustikud monteerida komposiittorudest läbimõõduga De16...De20 (isolatsiooni paksus s=20...30 mm). Ühendustorustikud sanseadmetega monteeritakse seinakonstruktsioonide sisse. Konstruktsioonide sees paigaldatakse plasttorud hülsiga.
Veetorustikud paigaldada vastavalt toru tootja nõuetele ning järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002“.
Arvutuslikud vee hulgad: Qmaxsek= 0,9 l/sek; Qmaxh= 0,3 m3/tunnis; Qmaxd = 0,75 m3/ööp.
Veevarustuse kohta koostatakse eraldi ehitusprojekt, mis ei ole käesoleva projekti osa. 9.6. Kanalisatsioon
Heitveed on ette nähtud juhtida biopuhastisse. Biopuhasti ruumala on 2500 l. Biopuhasti paigaldatakse projekteeritavast hoonest 15m kaugusele. Täpne lahendus asendiplaani joonisel. Kanalisatsioon on isevoolne. Vaatluskaev teha mitte kaugemale kui 5m majast. Biopuhastist puhastatud vesi on ette nähtud juhtida imbväljakule. Imbsüsteemi rajamisel on oluline teada põhjaveetaseme kõikumisi ja heitvee immutussügavust võrreldes põhjavee kõrgeima tasemega. Heitvee immutussügavus peab aastaringselt olema vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Liigkõrge põhjaveetaseme puhul tuleb imbsüsteemi rajamisel rakendada nimetatud nõude täitmise tagamiseks tehnilisi lahendusi (tõsta olemasolevat maapinda eesmärgiga tagada vajalik kaugus põhjaveest), võimalik on rajada tõstetud imbsüsteem. Imbväljak tuleb ümbritsevast pinnasest isoleerida tiheda geotekstiiliga.
Hoonesisene olmekanalisatsioonitorustik paigaldatakse PP muhvkanalisatsioonitorudest de32…110mm. Reoveekanalisatsioonitorude kalded võtta minimaalselt: d50mm ja d75mm i≥0,02 ning d110mm torude puhul ≥0,02. Süsteemi õhutuse tagamiseks ühendatakse olmekanalisatsioonitorustikud tuulutuspüstikutega, mis viiakse katusel minimaalselt 0,5 m üle katuse pinna. Trappidena kasutatakse märgruumides R/V kaanega horisontaalseid plasttrappe ja renne. Kanalisatsioonitorustikud paigaldada vastavalt toru tootja nõuetele ning järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002“.
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 17/18
Arvutuslikud heitvee hulgad: Qmaxsek= 1,4 l/sek; Qmaxh=0,3 m3/tunnis; Qmaxd = 0,75 m3/ööp;
Kanalisatsiooni lahenduse kohta koostatakse eraldi ehitusprojekt, mis ei ole käesoleva projekti osa
9.7. Sademeveed ja drenaaž
Maapinna vertikaalplaneerimisega suunata sademeveed hoonest ja ehitatavatest teedest eemale ja hajutada oma kinnistul. Sadevett ei tohi juhtida kõrval kinnistutele.
Kinnistul olevad platsid on betoonkivi kattega ja madala äärekiviga, et sademeeveed imbuksid ka läbi katendi pinnasesse. Ehituskaevendid täita jämeda kruusa või killustikuga, et sademeveed drenaažuksid. Maapinna planeerimisel jälgida asendiplaanil olevaid vertikaalplaneerimise kõrgusmärke.
Sademevee ja drenaaži lahenduse kohta koostatakse eraldi ehitusprojekt, mis ei ole käesoleva projekti osa. 9.8. Tugevvool
Elekter võetakse krundipiiril asuvast liitumiskilbist vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Majani tuuakse elekter maakaabliga, mille ehitab välja kinnistu omanik. Hoone peakaitsme suuruseks on planeeritud 20A.
Liitumiskilbist projekteeritud maakaabel AXPK4G16 paigaldatakse 0.3m liivapadjas haljasalal ja kõnnitee osas vähemalt 0.7m sügavusele pinnasesse. Kaitseks võimalike mehhaaniliste vigastuste eest paigaldatakse kaabel kogu ulatuses kollase kestaga Ø 110 mm PEH kaablikaitsetorus. Kaabli kohale, 0,3 m kõrgusele asetada kollane hoiatuslint.
Eluruumides kasutatakse kompaktluminofoorlampe või LED valgusteid. Pesemisruumis on ette nähtud niiskuskindlad LED valgustid. Kõikide elektriseadmete elektritoide toimub pistikupesade kaudu. Veekuumutusseadmete ette peab paigaldama lekkevoolukaitse.
Kaablid paigaldatakse peamiselt süvistatult seintesse ning lagedesse. Kaablid paigaldatakse üldiselt paralleelselt ehitise arhitektuursete joontega. Kogu paigaldis ehitatakse kaitsejuhiga (kolla-rohelise isolatsiooniga juht) kaablitega. Harukarpides kasutatakse juhtide ühendamiseks vastavaid ühenduskübaraid või klemme.
Lülitite paigalduskõrgus põrandast on kuni 1.0 m. Pistikupesade paigalduskõrguseks on üldiselt 0,3 m, v. a. eriseadmetele (köögis on paigalduskõrgus 1,1 m või vastavalt ühendatava seadme vajadustele). Elamu kõik pistikupesade liinid ühendatakse läbi rikkevoolu-kaitseseadme.
Elektrivarustuse kohta koostatakse eraldi ehitusprojekt, mis ei ole käesoleva projekti osa. 9.9. Nõrkvool
• Internet ja televisioon lahendatakse 4G ruuteriga, sest kinnistul puudub sideühendus.
• Vajadusel paigaldatakse hoone valvesüsteem, mis on võimalusel jälgitav läbi interneti.
9.10. Automaatika
Paigaldada kütte -ja ventseadmete automaatika, mis on juhitav läbi arvuti või läbi mobiilirakenduse.
Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, töö nr 2403A, 21.07.2024.
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 18/18
10. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED
10.1. Arvutamise alused
Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid:
• Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 11.12.18 nr 63
• Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika 05.06.15 nr 58
• Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele 30.04.15 nr 36 Hoone joonsoojusläbivuse väärtused on arvestatud võttes aluseks Kredexi poolt
välja antud kataloogi ning lähtudes heast tavast. Lõplikud väärtused arvutatakse teostusjooniste alusel ja vastavas detailsuses ehitusprojektiga.
Külmasildade arvutamisel on kasutatud seadusest tulenevaid külmasildade arve, sest kasutatakse standardseid ehituskonstruktsioone. 10.2. Välispiirete soojusjuhtivus
Välissein U=0,14 W/(m²K) Katuslagi U=0,08 W/(m²K) Põrand pinnasel U=0,09 W/(m²K) Uksed U=1,1 W/(m²K) Aknad U=0,90 W/(m²K)
10.3. Soojuskoormus
Kui arvutuslik välisõhu temperatuur oleks -25, siis oleks soojuskoormus 94,7x(21-(-25))=4 356, ehk 4,3kW. Märgisel on arvestatud, et soojuspump katab 100% soojusvajadusest, seega võiks soojuspump olla vähemalt 7kW. 10.4. Märkused
Sundventilatsiooni ehitamisel on soovitav soojustada venttorud. Ehitamisel rangelt jälgida ehitustehnoloogia nõudeid vältimaks pilusid tuuletõketes, akende ja uste paigaldusel, katusesoojusisolatsiooni paigaldamisel ja külmasildade teket soojustuses. Soovitav avatäited teipida, mitte paigaldada ehitusvahuga.
Enne kasutuloa taotlemist tuleb teostada alarõhutest vastavalt kehtivale standardile EVS ISO 9972:2015. 10.6. Energiamärgis
Energiamärgis on ülesse laetud EHR-i veebilehele. Energiamärgise lisad on projektikaustas. Hoone küttekoormus on 160 kWh/(m2∙a). Energiaklass B.
GSPublisherVersion 0.0.100.100
Staadium
EP
Joonise nr
AS-4-01
Mõõtkava
1:500
Kuupäev
21.07.2024
Töö nr
2403A
Joonis
Asendiplaan
Objekti aadress
Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald
Tellija
Viktor Filippov
Arhitekt
Inge-Ly Ansip
Objekti nimetus
ÜKSIKELAMU
Versioon
v01
Projekteerija
Aleksandr Muhhin
Tel: (+372) 53 900 820
Arhitex OÜ, Tamme puiestee 122, Tartu 50414
RK11293809, KMKR EE101086321, EEP000869
Projekteeritav hoone
Haljastus (muru)
Teekate (betoonkivi)
Prügikast(id)
Sissepääs hoonesse
Parkimiskoht
Krundipiir
Projekteeritav veetrass
Projekteeritav kanalisatsioonitrass
Varjualune
Sissepääs kinnistule
Planeeritav maapind Ol.olev maapind
44.20 43.70
Projekteeritav elektrikaabel
Projekteeritav sademevee kanalisatsioonitrass
23 ,0
7 m
2
19 ,5
1 m
2
100,79 m2
3 639,50 m2
1
1
4
4
A
A
D
D
8,23
7,80
9,33
6,28
9,76
2,00
8,13
3,30
3,98 5,36
11,27
15,97
11,28
15,97
9,61
13,94
16,9365,22
5,00
50,00 10,00
60,00
4,50
126,49 m2
32,60 31,92
32,60 31,85
32,50 31,62 32,50
31,62
32,50 31,57
31.74
31.91
31.72
31 4
31.63 3 1 .6 1
3 1 .6 4
3 1 .0 6
31.53 31.53
31.47 31.48
31.44
31.47
3 0 .9 6
3 1 .4 0 31.43
31.43 31.35
31.33 31.34
31.34
3 0 .8 9
3 1 .3 2
31.40
31.34 31.36
31.39
3 1 .4 9 3 1 .0 5
31.44 31.48
31.69
31.79 32.15
32.15
32.06 32.09
31.89 3 1 .4 8
3 1 .2 7
3 1 .6 2
3 1 .7 2
3 1 .6 2 31.65
3 1 .5 1
3 1 .3 5
31.46 3 1 .3 8
3 1 .5 0
3 1 .5 2
31.87
32.7 13 2 .5 7
3 2 .6 6
3 2 .5 93 2 .5 7
3 2 .6 6
3 2 .6 5
3 2 .5 2
3 1 .8 8
31.94
31.98
31.38
31.48
31.60
31.58 31.52
31.57
31.56
31.52 31.40
31.46
3 1 .6 1
32.03
32.08 3 2 .0 6
3 2 .0 3
3 2 .0 3 3 2 .0 8
3 .94
32 .1 0 3 2 .0 53 2 .0 0
3 2 .0 3
3 2 .0 83 2 .1 2
32.09
32.12
32 .11 3 2 .0 43 2 .0 5
3 1 .9 9
3 1 .9 8
3 2 .0 6
32.01
32.1131 1
31.85
31.85 31.64
31.56
31.41
31.41
31.50
31.59
31.47
31.43
31.31
31.48
31.62
31.57
31.86
31.96
31.79
31.77
31 2
31.68
31.42
31.42
31.39
31.44
31.40
31.38
31.46
31.64
31.70
31.80
31.73
31.56
31.57
31.81
31.88
31.92 31.79
31.84
31.72
31.76
31.88
31.83
31.92
31.88
31.85
31.94
31.78
31.93
31.86H
H
aiamaa
plaat
A
A
õu
õu
kraa v
kraa v
A
31.82
32.39
32.52
31.81
31.71
32.42
32.46
31.82
32.44
31.70
31.46
Y= 68 76 50
orient
58701:002:0283 Ranna tn 89
58701:002:0014 Ranna tn 74
58701:002:0204 Ranna tn 91a
58701:002:0281 Ranna tn 91
58701:002:0203 Ranna tn 76
58701:002:0006 22242 Alatskivi-
Varnja tee L3
58701:002:0007 22244 Kolkja tee L5
Projekteeritav üksikelamu 0.00 = 32.90
1
2
3 4
5
6
biopuhasti
Salvkaevu rajamisekeeluala
salvkaev
Reovee immutamise
keeluala
Hooldusala
Tee kaitsevöönd
Tee kaitsevöönd
Maaalune tuletõrje veemahuti
(min.30m3) koos hüdrandiga
Geodeet:
Asukoht:
Töö nimetus:
Joonise nimetus:
Kuupäev: 1 1
Töö nr:Leht: Mõõtkava:
Joonestaja:
Kontroll: Lehti:
1 : 500K. Kümnik
Geodeetiline alusplaan
Maa-ala plaan
MTR nr EEG000258 reg 18.04.11
Tel: +372 505 0910
E-post: [email protected]
Litsents nr 758 MA
Metricus OÜ
Sepakuru 2b, 50113 Tartu
Märkus: Ristkoordinaatide süsteem: L-EST97 Kõrguste süsteem: EH2000 Geodeetiliste kõrguste ümber arvutamiseks on kasutatud Eesti geoidi mudelit. Ellmann, A.; Märdla, S.; Oja, T.: EST-GEOID 2017 (TallinnaTehnikaülikool 2017.)
03.2024
A. Vahtra
A. Hudjakov
Katastriüksuste piirid on plaanile kantud seisuga 27.03.2024 (Maa-amet).
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, Ranna tn 91
24G9379
N
TEHNILISED NÄITAJAD: Ehitisealune pind 150m² Maapealse osa alune pind 150m² Maa pealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluut kõrgus 37,8 Kõrgus 5,2m Pikkus 16m Laius 11,3m Sügavus 0m Suletud netopind 106m² Köetav pind 94,7m² Maht 584m³ Maapealse osa maht 584m³ Üldkasutatav pind 11m² Tehnopind 5,2m² Eluruumid 89,8m² Krundi pindala 3909m² Teed/platsid 100m² Haljastus 3658m² Parkimiskohti 3 Kasututusviis I Ehitise klass TP3 Täisehitus % 3,8%
NURKADE KOORDINAADID: X Y 01. 6493207.534 687620.472 02. 6493204.047 687609.692 03. 6493213.329 687606.690 04. 6493213.945 687608.593 05. 6493219.915 687606.662 06. 6493222.786 687615.539
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Peipsiääre Vallavalitsus
Tartu mnt 4
60201, Tartu maakond, Peipsiääre
vald, Alatskivi alevik
Teie 06.08.2024
Meie 16.08.2024 nr 7.1-2/24/6028-4
Ranna tn 91 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Peipsiääre valla Kolkja aleviku Ranna tn
91 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 442127, EHR kood nr 121427014).
Kinnistu (katastritunnus 58701:002:0281) asub riigiteede nr 22242 Alatskivi-Varnja km 9,75-
9,795 ja nr 22244 Kolkja tee km 1,72-1,77 kaitsevööndis. Riigiteede nr 22242 ja nr 22244 aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus on vastavalt 183 ja 118 sõidukit ning riigiteede nr 22242 ja nr
22244 katete laiused on vastavalt 10,5 m ja 5,0 m.
Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Arhitex OÜ, töö nr 2403A
„Üksikelamu arhitektuurne eelprojekt. Ranna tn 91, Kolkja alevik, Peipsiääre vald.“
Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded ristumiskoha
ühendamiseks 18.04.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/6028-2 (edaspidi ettepanekud).
Oleme tutvunud ehitusloa eelnõu aluseks oleva projektiga ning palume projekti korrigeerida
järgnevalt.
1. Projekti seletuskirja p 3.1. „Normdokumendid ja ehitusnormid“ loetelus on toodud:
1.1. „Tee projekteerimise normid“, Majandus- ja taristuministri määrus nr 106, 05.08.2015.
Tegemist on kehtetu määrusega, kehtiv määrus: Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr
71 „Tee projekteerimise normid“.
1.2. „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“, Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a
määrus nr 101. Tegemist on kehtetu määrusega, kehtiv määrus: Majandus- ja
taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
1.3. „Ehitusgeoloogiliste tööde tegemise kord“, Majandus- ja kommunikatsiooniministri
27.08.2007 määrus nr 71 – tegemist on kehtetu määrusega.
2. Palume korrigeerida ning täiendada projekti materjale vastavalt meie ettepanekute p 2, 4,
6 ja 8.
3. Oma ettepanekute p 5 ning lisas käsitlesime riigitee ristumiskoha rajamist. Käesolevaks
hetkeks ei ole huvitatud isik (Ranna tn 91 kinnistu omanik või tema volitatud esindaja)
alustanud toiminguid riigitee ristumiskoha rajamiseks (vt täiendavalt ka altpoolt p 8).
Juhime tähelepanu, et ehitusloa aluse projekti asendiplaanile tuleb kanda riigitee
ristumiskoht (ristumiskoha parameetrid) vastavalt riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu
lahendusele.
2 (4)
4. Projekti seletuskirja p 9.8. „Tugevvool“ käsitletakse kavandatava hoone elektriühenduse
rajamist. Muuhulgas on seletuskirjas kirjas: Elekter võetakse krundipiiril asuvast
liitumiskilbist vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Majani tuuakse elekter
maakaabliga /…/. Elektrivarustuse kohta koostatakse eraldi ehitusprojekt, mis ei ole
käesoleva projekti osa.
Projekti asendiplaanil ei ole näidatud krundi piiril asuva liitumiskilbi asukohta, kuid
eeldatavasti on asendiplaanil kujutatud teisel pool riigiteed riigitee alusel maaüksusel
mastil asuv liitumiskilp (Joonised 1 ja 2).
Juhime tähelepanu, et riigitee alusele maaüksusele tehnovõrkude kavandamisel tuleb
lähtuda meie juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ (edaspidi tehnovõrkude juhend). Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb
rajada kinnisel meetodil (vt meie ettepanekute p 9) ning riigitee alusele maaüksusele
tehnovõrkude kavandamisel tuleb projekti kooseisus esitada ja isikliku kasutusõiguse
(IKÕ) seadmiseks vajalikud joonised (vt täpsemalt tehnovõrkude juhend ning selle Lisa 6).
Juhul, kui käesoleva ehitusloa eelnõu aluseks oleva projektiga ei lahendada hoone elektriga
varustamist, mh liitumiskilbi asukohta ning maakaabli asukohta), palume eemaldada
projekti asendiplaanilt objektid, mida käesoleva projektiga ei kavandata.
Juhime tähelepanu, et riigitee alusele maaüksusele tehnovõrkude rajamiseks tuleb meie
käest [email protected] taotleda nõuded projekti koostamiseks.
Joonis 1. Väljavõte projekti asendiplaanist
Joonis 2. Tänavavaade võimalikule liitumiskilbile, aprill 2022
5. Projektiga kavandatakse kinnistule hoone heitvete kanaliseerimiseks biopuhasti
paigaldamine ning imbväljaku rajamine. Projekti asendiplaanile on kantud biopuhasti
asukoht (koos kujaga), kuid ei ole kujutatud imbväljaku asukohta. Lisaks on kujutatud
projekti asendiplaanil biopuhastist riigitee nr 22242 (Suur tee tänav) krundi piiri ja riigitee
muldeni kulgev projekteeritav kanalisatsioonitrass – mille jaoks see trass rajatakse?
Juhime tähelepanu, et reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida
3 (4)
kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee teemaale, kuna kuja on
kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136,
137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh
kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega, millega
võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
Näidata projekti asendiplaanil imbväljaku asukoht koos kujaga ning eemaldada
asendiplaanilt üleliigsed tingmärgid (nt mittevajalik kanalisatsioonitrass).
6. Projekti asendiplaanile on kantud projekteeritav sademevee kanalisatsioonitrass, mis
kulgeb läbi kinnistu riigitee nr 22242 krundi piiri ja riigitee muldeni. Projekti seletuskirja
p 9.7. „Sademeveed ja drenaaž“ on kirjas: Maapinna vertikaalplaneerimisega suunata
sademeveed hoonest ja ehitatavatest teedest eemale ja hajutada oma kinnistul. Sadevett ei
tohi juhtida kõrval kinnistutele. /…/ Sademevee ja drenaaži lahenduse kohta koostatakse
eraldi ehitusprojekt, mis ei ole käesoleva projekti osa.
Palume mitte juhtida kinnistul tekkivat sademevett riigiteede alustele maaüksustele ning
riigiteede mulletesse. Kui sademevee ärajuhtimise ning drenaaži rajamiseks koostatakse
eraldi ehitusprojekt, siis palume eemaldada projekti asendiplaanilt nende objektide
tingmärgid, mida käesoleva projektiga ei kavandata.
7. Projekti asendiplaanile on kantud maa-aluse tuletõrjeveemahuti asukoht. Mahutist riigitee
suunas ning kinnistu piirini on näidatud projekteeritav veetrass (Joonis 3). Projekti
seletuskirja p 8.14. „Väline tulekustutusvesi“ on kirjas: Veevõtukoht rajatakse tee äärde
nii, et selle kasutamine mõjutab liiklust võimalikult vähe. Veevõtukoht peab olema
päästetehnikaga ligipääsetavast teest kuni 2,5 meetri kaugusel. Kinnistule rajatakse
veevõtukoha tagamiseks veemahuti ja hüdrant (näidatud asendiplaanil).
Projekti asendiplaanile ei ole kantud hüdrandi asukohta ega selle kaugust päästetehnikaga
ligipääsetavast teest.
Juhime tähelepanu, et riigitee äärse veevõtukoha kavandamisel tuleb lähtuda meie
tehnovõrkude juhendist (Lisa 4). Kui riigitee on nii kitsas, et kaks päästeautot (laius 2,5 m)
ei mahu üksteisest mööduma, ei saa lubada päästeauto peatumist riigitee peenral ning
sellisel juhul tuleb rajada plats, tasku või mahasõit. Peatumine riigitee peenral tähendab
liiklustakistust. Vajalik on tagada vaba läbipääs peatuva päästeauto korral > 3,5 m.
Joonis 3. Väljavõte projekti asendiplaanist
8. Ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaani geodeetilisel alusplaanil ei ole millegipärast
kujutatud riigitee alusel maaüksusel asuvat Eesti Lairiba Arenduse SA-le kuuluvat side
maakaabelliini (Joonis 4). Kuna juurdepääs kinnistule on kavandatud riigiteelt nr 22244
ning kavandatava riigitee ristumiskoha alla jääb riigitee alusel maaüksusel asuv sidekaabel,
on vajalik riigitee ristumiskoha projekti koostamine vastavalt meie ettepanekute Lisa 1.
4 (4)
Joonis 4. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist
Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg
1 p 5 ja § 99 lg 3 ning lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise
normid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 2403A_EP_AR-3-01_seletuskiri
2. 2403A_EP_AS-4-01_asendiplaan
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Tartu maakonna Peipsiääre valla Kolkja aleviku Ranna tn 91 riigitee ristumiskoha rajamine | 24.01.2025 | 3 | 7.1-1/25/1387-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | ADETEX OÜ |
EHR- Tartu maakond, Peipsiääre vald, Kolkja alevik, Ranna tn 91 üksikelamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 442127 | 06.08.2024 | 2 | 7.1-2/24/6028-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Peipsiääre Vallavalitsus |
Kiri | 18.04.2024 | 4 | 7.1-2/24/6028-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Peipsiääre Vallavalitsus |