Harjumaa Raasiku vald Kalesi tööstuspargi detailplaneering

PROTOKOLL

Aruküla 9. august 2022. a nr 7

Istungi algus kell 16.30, lõpp kell 17.50.

Istungit juhatas volikogu esimees Maarja Sikut.

Protokollis Heli Tenslind.

Istung kanti üle Youtubes aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=6jFXrI1Uur8

Istungist võttis osa 14 volikogu liiget: Lauri Betlem, Andres Kallaste, Mihkel Must, Avo Möls,

Priit Pebsen, Reelika Pirson-Heinloo, Marianne Põld (lahkus 17.30), Ralf Risthein, Tiina Rühka,

Andre Sepp, Maarja Sikut, Kadi Tammaru, Kristi Vader, Ivar Vilberg (kvoorumileht lisatud

protokollile).

Puudusid: Rene Lill, Maarja-Ly Teino ja Garina Toomingas

Volikogu istungi alguseks oli kohal 14 volikogu liiget.

Kutsututena osalesid: vallavanem Raul Siem, vallasekretär Gunnar Nuuma, rahandusosakonna

juhataja Evelyn Velberk, planeeringute spetsialist Krista Erg-Scacchetti, arhitekt Margarita

Lykke ja maakorralda Raili Ilves.

Külalisena osalesid: Juta Asuja, Kadri Kesküla, Riina Rand.

Sõnavõtu registreerisid: vallavanem Raul Siem, volikogu liikmed Tiina Rühka ja 6.

päevakorrapunkti menetlemisel Andre Sepp.

Raasiku valla põhimääruse § 24 punkti 13 lõige 2 kohaselt käsitleti enne päevakorra kinnitamist

volikogu liikmete avaldusi ja sõnavõtte.

• T. Rühka rääkis Riigikogu Korruptsioonivastaselt erikomisjonilt 7. juulil saabunud kirjast ja

küsimustikust „Huvide deklareerimine kohalikes omavalitsustes” ja 27. juulil välja saadetud

vastusest.

• Vallavalitsus ei ole esitanud arvamust kõigile revisjonikomisjoni poolt esitatud otsustele ja

aktidele, Vallavalitsuse protokollides ei ole kirjas, et akte oleks arutatud ja seisukoht kujundatud.

• Vallavanem Raul Siemi sõnavõtt.

Küsimusi esitasid: A. Sepp ja T. Rühka.

Vallavanem R. Siem soovis enne päevakorra kinnitamist, tagasi võtta istungi kutsega välja

saadetud päevakorraprojektist punkti 5 „Rätla külas, Lille katastriüksusel ja lähialal

detailplaneeringu kehtestamata jätmine”.

Küsimusi esitasid: Reelika Pirson-Heinloo ja Avo Möls.

Selgitusi andsid R. Siem ja M. Sikut

Ühehäälselt kinnitati volikogu istungi päevakord:

1. Aruküla alevikus Nõmme tee 1 katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamise

algatamise, planeeringuala ja lähteseisukohtade kinnitamise ning detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise seletuskiri, planeeringuala joonis

ning detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad.

2. Igavere külas Keldre ja Kivipõllu katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu koostamise

algatamisest keeldumine.

3. Kalesi külas Värvu katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamise algatamise,

planeeringuala ja lähteseisukohtade kinnitamise ning detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise seletuskiri, planeeringuala joonis ning

detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad

4. Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu koostamise algatamise, planeeringuala ja

lähteseisukohtade kinnitamise ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise seletuskiri, planeeringuala joonis ning detailplaneeringu

koostamise lähteseisukohad.

5. Raasiku valla 2022. aasta 2. lisaeelarve kinnitamine

Päevakorrapunkt nr. 1

Aruküla alevikus Nõmme tee 1 katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamise

algatamise, planeeringuala ja lähteseisukohtade kinnitamise ning detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise seletuskiri, planeeringuala

joonis ning detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad.

Kuulati planeeringute spetsialist Krista Erg-Scacchetti ettekannet.

Küsimusi esitasid: A. Sepp, I. Vilberg.

Selgitusi andsid Krista Erg-Scacchetti ja vallasekretär Gunnar Nuuma.

Otsustati võtta vastu protokolliline otsus:

Algatada Raasiku vallas Aruküla alevikus Nõmme tee 1 katastriüksusel ja lähialal

detailplaneeringu koostamine, jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine ning kinnitada planeeringuala ja detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis

kehtivad 3 aastat. Detailplaneeringu eesmärgiks on rajada alla 100-tonnise mahutiga

mootorbensiini tankla ja teeninduskompleks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused,

lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega

varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 0,8 ha. Seletuskiri,

detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad (sh võimalike uuringute vajadus) ja

planeeringuala joonis on lisatud protokollile (lisa 1). Detailplaneeringuga elluviimisega

kaasnevad tegevused ei oma eeldatavasti olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Keskkonnatingimustega saab arvestada

planeerimismenetluse käigus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lisas 1 esitatud

lähteseisukohtadega. Detailplaneeringu koostajaks on Visioonprojekt OÜ (registrikood:

10481526, Aadress Kivinuki tee 5, Rae küla Rae vald Harjumaa 75310, tel 5017159, e-post

[email protected]), detailplaneeringu algataja on Raasiku Vallavolikogu, koostamise

korraldaja ning kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus. Planeeringu dokumentidega on võimalik

tutvuda Raasiku valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://raasiku.ee/dokumendid),

Raasiku Vallavalitsuse kantseleis ning eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga

[email protected], tel 5017483.

Päevakorrapunkt nr 2

Igavere külas Keldre ja Kivipõllu katastriüksustel ja lähialal detailplaneeringu

koostamise algatamisest keeldumine.

Kuulati planeeringute spetsialist Krista Erg-Scacchetti ettekannet.

Kommentaar Kadi Tammarult: planeeringute ja keskkonnakomisjon soovitas volikogul

detailplaneeringut mitte algatada.

Otsustati: võtta vastu otsus nr 25 (registreeritud dokumendiregistris 1-3/25)

Päevakorrapunkt nr 3

Kalesi külas Värvu katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamise algatamise,

planeeringuala ja lähteseisukohtade kinnitamise ning detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise seletuskiri, planeeringuala joonis ning

detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad

Kuulati planeeringute spetsialist Krista Erg-Scacchetti ettekannet.

Küsimusi esitas A. Sepp.

Selgitusi andis K. Erg-Scacchetti.

Kommentaar Kadi Tammarult: planeeringute ja keskkonnakomisjon soovitas volikogul

detailplaneering algatada.

Otsustati võtta vastu protokolliline otsus:

Algatada Raasiku vallas Kalesi külas Värvu katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu

koostamine, jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ning

kinnitada planeeringuala ja detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad 3 aastat.

Taotletud on üksikelamu rajamist. Üldplaneering lubab ka paarismaja sobivust kaaluda.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta katastriüksuse sihtotstarvet maatulundusmaast

elamumaaks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused eluhoone ehitamiseks, lahendada

juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine

ning haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 0,8 ha. Seletuskiri,

detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad (sh võimalike uuringute vajadus) joonis on lisatud

protokollile (lisa 2). Detailplaneeringuga elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma eeldatavasti

olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

tähenduses. Keskkonnatingimustega saab arvestada planeerimismenetluse käigus.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lisas 2 esitatud lähteseisukohtadega.

Detailplaneeringu koostajaks on TS-Projektibüroo OÜ (registrikood: 11330449, Aadress

Nõmme tee 2, Tallinn 13426, e-mail [email protected] , tel 56676359), detailplaneeringu

algataja on Raasiku Vallavolikogu, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Raasiku

Vallavalitsus. Planeeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Raasiku valla kodulehel avalikus

dokumendiregistris (https://raasiku.ee/dokumendid), Raasiku Vallavalitsuse kantseleis ning

eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga [email protected], tel 5017483.

Päevakorrapunkt nr 4

Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu koostamise algatamise, planeeringuala ja

lähteseisukohtade kinnitamise ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise seletuskiri, planeeringuala joonis ning detailplaneeringu

koostamise lähteseisukohad.

Kuulati planeeringute spetsialist Krista Erg-Scacchetti ettekannet.

Küsimusi ja kommentaare esitasid I. Vilberg ja A. Sepp.

Vastasid K. Erg-Scacchetti ja K. Tammaru.

Kommentaar Kadi Tammarult: planeeringute ja keskkonnakomisjon soovitas volikogul

detailplaneering algatada.

Otsustati võtta vastu protokolliline otsus:

Algatada „Kalesi tööstuspargi“ detailplaneeringu koostamine, jätta algatamata detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine ning kinnitada planeeringuala ja detailplaneeringu

koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad 3 aastat. Kavandatakse olemasoleval tööstuspargi osal

krundiplaani korrastamist ja tööstuspargi laiendamist Tihase kinnistule. Detailplaneeringu

eesmärgiks on olemasolevad maatulundusmaa, tootmismaa, elamumaa ja transpordimaa

katastriüksused ümber kruntida nii, et tekiks üks terviklik äri-tootmiskrunt (edaspidi lühidalt

tootmiskrunt) ja üks elamukrunt, ning rajada uued äri- ja tootmishooned (puidutööstus ja

seadmete montaaž). Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigused ja hoonestustingimused,

lahendatakse juurdepääsud ja määratakse vajalikud servituudid, liikluskorraldus,

tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala hõlmab Tihase, Koostehalli,

Laoplatsi, Matsimäe, Masinakeskuse tee 7, Masinakeskuse tee 8 ja Masinakeskuse tee lõik 2

katastriüksuseid. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 12 ha. Seletuskiri, detailplaneeringu

koostamise lähteseisukohad (sh võimalike uuringute vajadus) ja planeeringuala joonis on lisatud

protokollile (lisa 3). Keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang on lisatud

protokollile (lisa 4). Detailplaneeringuga elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma eeldatavasti

olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

tähenduses. Keskkonnatingimustega saab arvestada planeerimismenetluse käigus.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lisas 3 esitatud lähteseisukohtadega ning lisas 4

nimetatud keskkonnameetmetega. Detailplaneeringu koostajaks on Rein Ailt FIE (registrikood:

11742101, aadress Käo tn 52/6 Tallinn Harjumaa 11311, e-mail [email protected], tel

56159652), detailplaneeringu algataja on Raasiku Vallavolikogu, koostamise korraldaja ning

kehtestaja on Raasiku Vallavalitsus. Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda

Raasiku valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://raasiku.ee/dokumendid), Raasiku

Vallavalitsuse kantseleis ning eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga

[email protected], tel 5017483.

Päevakorrapunkt nr 5

Raasiku valla 2022. aasta 2. lisaeelarve kinnitamine

Kuulati rahandusosakonna juhataja Evelyn Velberki ettekannet.

2022. aasta 2. lisaeelarvega suurendatakse põhitegevuse tulusid 199 067,46 euro võrra, mis on

100% vallale eraldatud sihtotstarbeliste toetuste arvele võtmine. Täiendav info eraldatud toetuste

kohta on märgitud Lisa 1 selgitustes.

2022. aasta 2. lisaeelarvega suurendatakse põhitegevuse kulusid 283 140,88 euro võrra

järgmiselt: eraldatud toetuste arvelt tehtavate sihtotstarbeliste kulude tegemiseks 157 692,29

eurot; investeerimistegevuse eelarveosast vahendite üle toomine 12 480 eurot, kuna planeeritud

tegevus ei osutunud investeeringuks ning täiendavate vahendite lisamine 112 968,59 eurot

tulenevalt planeeritud kulude suurenemisest ja täiendavatest kuludest. Täiendav info vastava

kulurea taga Lisa 1 selgitustes.

Investeerimistegevuse eelarveosa muudatus kokku 87 520,00 eurot on seotud investeeringutest

vahendite üleviimisega põhitegevuse kulude eelarvesse (-12 480,00 eurot) ja Raasiku Lasteaia

juurdeehitusega (100 000 eurot). Muudatustest tulenev eelarve tulem on -171 593,42 eurot, mis

suunatakse eelarvesse likviidsete vahendite arvelt. Lisaeelarve järgselt on likviidseid vahendeid

eelarvesse suunatud 430 220,58 eurot.

Marianne Põld (lahkus istungilt 17.30), istungil 13 volikogu liiget.

Küsimusi esitasid: I. Vilberg, M. Sikut, M. Must, A. Kallaste, L. Betlem, T. Rühka.

Sõna võttis A. Sepp.

Küsimustele vastasid ja selgitusi andsid E. Velberk, R. Siem.

Kommentaar R. Pirson-Heinloolt: eelarve ja majanduskomisjon soovitas volikogul valla

2. lisaeelarve vastu võtta.

Ühehäälselt (13 poolthäält) otsustati: võtta vastu määrus nr 11 (registreeritud

dokumendiregistris 1-2/11)

Komisjonide protokollid

Maksta välja komisjonide esimeeste töötasu ühe protokolli eest järgmiselt:

Kadi Tammaru, planeeringute- ja keskkonnakomisjoni koosoleku protokoll (01.08.2022);

Andres Kallaste, haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja spordikomisjoni koosoleku protokoll (2.08.2022);

Reelika Pirson-Heinloo, eelarve- ja majanduskomisjoni koosoleku protokoll (3.08.2022).

Järgmine volikogu istung toimub 13. septembril 2022. a

Istungi juhataja tänab osalejaid ja kuulutab istungi lõppenuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Sikut

volikogu esimees Heli Tenslind

protokollija

Raasiku Vallavolikogu

9. augusti 2022. a. istungi protokolli

Lisa 4

Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Koostaja: Raasiku Vallavalitsus

keskkonnaspetsialist: Johanna Sepmann

planeeringute spetsialist: Krista Erg-Scacchetti

Koostatud: juuni 2022

Asjaomaste asutuste märkused sisse kantud: 28. juuli 2022. a

2 / 15

Sisukord

1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3

1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................... 3

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga ........................................................... 4

2.1. Harju maakonnaplaneering 2030 + .............................................................................. 4

2.2. Raasiku valla üldplaneering ......................................................................................... 4

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ......................................................................................... 5

3.1. Geoloogia ja hüdroloogia ............................................................................................ 5

3.1.1. Mullastik ja pinnakate .............................................................................................. 5

3.1.2. Aluspõhi ................................................................................................................... 5

3.1.3. Hüdrogeoloogia ........................................................................................................ 5

3.1.4. Põhjavee tase ja liikumise suund ............................................................................. 5

3.1.5. Geodeetilised punktid .............................................................................................. 5

3.1.6. Ehitusgeoloogilised uuringud .................................................................................. 6

3.1.7. Maavarad, maardlad ................................................................................................. 6

3.1.8. Radoon ..................................................................................................................... 6

3.2. Taimestik ja loomastik ................................................................................................. 6

3.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik ................................................. 6

3.4. Muinsuskaitse .............................................................................................................. 6

3.5. Jääkreostus ................................................................................................................... 6

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ................................................................................ 6

4.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele ................. 6

4.2. Mõju rohealadele, ulukitele ......................................................................................... 6

4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 7

4.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus ............................................. 8

4.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus ................................................................................ 9

4.6. Mõju kultuuriväärtusele ............................................................................................... 9

4.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus .......................................... 9

4.8. Valgus .......................................................................................................................... 9

4.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele .................................................................... 9

4.10. Avariiolukorrad ...................................................................................................... 10

4.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule ........................................................................ 10

4.12. Mõju suurus ja geograafiline ulatus ....................................................................... 10

4.13. Kumulatiivsed mõjud ............................................................................................. 10

4.14. Piiriülene mõju ....................................................................................................... 10

5. Asjaomaste asutuste seisukohad ....................................................................................... 10

6. Kokkuvõte ......................................................................................................................... 12

7. Fotod ................................................................................................................................. 12

3 / 15

1. Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Unibox OÜ, esindajaga Jüri Rand, on esitanud

7. mail 2022.a taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Kalesi külas, Tihase

(registriosa 15899450; katastritunnus 65101:001:0516; pindala 5,41 ha; sihtotstarve

maatulundusmaa 100%), Koostehalli (registri osa 9663002; 65101:003:0751; pindala 18440

m2; tootmismaa 100%), Laoplatsi (registri osa 9663002; 65101:003:0752; pindala 5221 m2;

sihtotstarve 100% tootmismaa ), Matsimäe (registri osa 6490802; 65101:003:0006; pindala

11457 m2; sihtotstarve 100% elamumaa), Masinakeskuse tee 8 (registri osa 2044602;

65101:001:0131; pindala 3212 m2; sihtotstarve 100% tootmismaa), Masinakeskuse tee 7

(registriosa 8792502; 65101:001:0446; pindala 11112 m2; sihtotstarve 100% tootmismaa) ja

Masinakeskuse tee lõik 2 (registriosa 14508402; 65101:003:0818; pindala 803 m2; sihtotstarve

100% transpordimaa) katastriüksustel ja lähialal.

Detailplaneeringuga kavandatakse tootmismaa arendamist ja laiendamist maatulundusmaa

arvelt, ehitusõiguse määramist, liikluse ja tehnovarustuse lahendamist.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 8 ja KeHJS §

6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 1 tuleb KSH algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning

määruses nr 224 nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamisega.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning

Terviseamet

1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Eelhindamise objektiks on Raasiku vallas Kalesi külas Tihase, Koostehalli, Laoplatsi,

Matsimäe, Masinakeskuse tee 8, Masinakeskuse tee 7 ja Masinakeskuse tee lõik 2

katastriüksused ja lähiala detailplaneeringu algatamiseelne eskiis. Tihase katastriüksusel on

maakasutuse sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa, Matsimäel 100% elamumaa.

Masinakeskuse tee lõik 2 on 100% transpordimaa. Ülejäänud katastriüksused on 100%

tootmismaa sihtotstarbega. Matsimäe katastriüksusel on elamu, tootmishoone ja külatee

(Lubjaahju tee) lõik. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 12,2 ha.

Planeeringualal kehtib kaks detailplaneeringut: Attu maatükk 1 detailplaneering (kehtestatud

2011. a) ning Matsimäe, Koostehalli ja Laoplatsi kinnistute ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud 2016.a). Lisaks on Raasiku Vallavalitsus andnud 2022. aastal Masinakeskuse tee

7 kohta projekteerimistingimused nr 83.

Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasolevad maatulundusmaa, tootmismaa, elamumaa ja

transpordimaa katastriüksused ümber kruntida nii, et tekiks üks terviklik äri-tootmiskrunt ja üks

elamukrunt ning rajada uued tootmishooned (puidutööstus ja seadmete montaaž). Olemasolev

jäätmehoidla maa säilitatakse. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigused ja

hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud ja määratakse vajalikud servituudid,

4 / 15

liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. DP-ga moodustuks terviklik

tootmisterritoorium, millel tootmist paremini organiseerida.

Planeeringu ala on tähistatud punase joonega joonisel 1.

Joonis 1 Planeeringuala ca 12 ha. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentiga

2.1. Harju maakonnaplaneering 2030 +

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harju maakonna ruumilise

arengu põhimõtete, kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Maakonnaplaneering on

aluseks üldplaneeringute koostamisel. Üldplaneeringut täide viivate tegevuste vastavust

maakonnaplaneeringule on hiljuti hinnatud ja saab pidada ajakohaseks. Kavandatav tegevus on

kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega ja käsitletavatele maaüksusele konkreetseid

olulisi maakasutuspiiranguid ei sea (näiteks rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud jms).

2.2. Raasiku valla üldplaneering

Raasiku valla üldplaneering on kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusega nr 24.

Tihase, Koostehalli, Laoplatsi, Masinakeskuse tee 8, Masinakeskuse tee 7 ja Masinakeskuse tee

lõik 2 maaüksused on kehtiva üldplaneeringu järgi äri- ja tootmis juhtotstarbega maa-alad ning

elamukrunt planeeritakse hajaasustusalale. Planeeritava elamukrundi suurus on küll väiksem

kui 1 ha, kuid siiski kooskõlas piirkonnas väljakujunenud elamukruntide suurustega.

Planeeritav tootmiskrunt ületab Tihase ja Matsimäe kinnistutel veidi äri- ja tootmise maa-ala

juhtotstarbega ala piire, kuid hajaasustusalal, kus ei ole juhtostarvet määratud, on perspektiivis

lubatud kõik katastri sihtotstarbed, kui need sobivad piirkonda ja kavandatav tegevus lähtub

üldplaneeringus etteantud tingimustest. Seega üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarvet detailplaneeringuga ei muudeta. Üldplaneeringu järgi tuleks võimalusel vältida

5 / 15

elamualade ja tootmistegevuste kõrvuti planeerimist, samas näeb antud kohas üldplaneering

seda ette. Planeeritava tootmiskrundi äärde on koostamisel Kirde-Jäätma detailplaneering

umbes 11 üksik- või kaksikelamukrundi rajamiseks. Müratundlike hoonete kaitseks tuleb

kasutada kaitsemeetmeid. Uniboxi detailplaneeringust huvitatud isik on väljendanud

valmisolekut rajada Kirde-Jäätma elamukruntide äärde tootmishoone nii, et see töötaks ühtlasi

mürabarjäärina.

Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga 2030+

ega Raasiku valla üldplaneeringuga.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Geoloogia ja hüdroloogia

3.1.1. Mullastik ja pinnakate

Mullastiku puhul on tegemist leostunud muldadega, rähk- ja gleistunud rähkmuldadega ning

ala loode osas ka madalsoo muldadega. Kavandatava tegevuse mõju mullastikule jääb

ehitustegevusega piirnevale alale. Pinnakatte moodustavad Järva kihistu Võrtsijärve

alamkihistu liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Sellel

piirkonnas on tavapärane pinnakatte kihi paksus umbes 2 m. Tihase kinnistul on pinnakatet

oluliselt muudetud, maaüksusele on ladustatud kuhjatud täitepinnast (muld, kruus, liiv, kooritud

pinnas jne) hinnanguliselt kõrgusega umbes 4-6 m. Täpsed andmed täitepinnase koguse kohta

puuduvad.

3.1.2. Aluspõhi

Kahula 2 (end. Keila kihistu), O3kh2, Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu Kurtna,

Pääsküla, Saue ja Lehtmetsa kihistiku (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalne

lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega.

3.1.3. Hüdrogeoloogia

3.1.4. Põhjavee tase ja liikumise suund

Põhjaveekompleks: Karbonaatsete kivimite veekompleks_2, Ülem-Devoni veekompleksi,

Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid

veeandvusega 0,1...0,5 ls-1m-1.

Põhjavee kaitstuse hinnang: nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala. Esimene

aluspõhjaline veekompleks ei ole maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud.

Põhjavee tase: Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi hüdrogeoloogia teemakaardil on

põhjavee tasemeks märgitud 35-40. Masinakeskuse tarbeks tehtud ehitusgeoloogilistes

uuringutes, mis on teostati 1980. aastal, on märgitud pinnasevee tasemeks min 39 m, max 39,3

m (sügavus 2,2 -2,3 m).

Põhjavee liikumise suund: Vastavalt Maa-ameti 1:50000 geoloogilise baaskaardi

hüdrogeoloogia teemakaardile liigub põhjavesi loode suunas. Üldjuhul eeldatakse, et põhjavesi

liigub samas suunas maapinna loomuliku kaldega. Maapinna samakõrgusjooned

planeeringualal viitavad samuti loode-suunalisele kallakule. Seega võiks veehaarete ja

kanalisatsioonirajatistele asukohti valides arvestada põhjavee liikumise suunaga loodessesse.

3.1.5. Geodeetilised punktid

Geodeetilised punktid puuduvad.

6 / 15

3.1.6. Ehitusgeoloogilised uuringud

Aastal 1986 on tehtud Masinakeskuse 6,7,8 kinnistutel ehitusgeoloogiline uuring „Harju raj.

Aruküla kolhoosi masinakeskuse laiendus Kalesi külas“, aruanne nr. 23372.

Aastal 1987 on tehtud Koostehalli kinnistul ehitusgeoloogiline uuring „Harju raj. Aruküla

kolhoosi Kalesi teravilja töötlemise ja säilitamise kompleks“, aruanne nr. 24120.

Planeeringualale, eelkõige Tihase kinnistule, on kuhjatud olulises mahus täitepinnast ning

tehtud kaevetöid, mistõttu ei saa varasemalt tehtud uuringuid praeguse ehitustegevuse

kavandamisel aluseks võtta ning on vaja teha uus ehitusgeoloogiline uuring.

3.1.7. Maavarad, maardlad

Planeeringuala ei asu maardlal.

3.1.8. Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi

(https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f

6dcd) kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniriskiga pinnasel (30-50 kBq/m3). Vajalik

on radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

3.2. Taimestik ja loomastik

Planeeringualal kõrghaljastus praktiliselt puudub, võimalus on rajada kavandatavale

tootmismaale kaitsehaljastus. Pinnase- ja kaevetööde käigus on taimestik suuremas osas

hävinud. Planeeringualal ei ole registreeritud kaitstavate taimeliikide kasvukohti, loomaliikide

leiukohti ega väärtuslikke looduslikke elupaiku. Ala on aiaga piiratud, seega võib eeldada, et

ulukite elupaiku planeeringualal ei ole ning planeeringuala ei jää ka nende liikumispiirkonda.

Rohevõrgustiku koridor on planeeringualast kaugel.

3.3. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Planeeritavale alale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte.

Planeeritaval alal ega selle lähiümbruses Keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid liike ei

esine. Vahetus läheduses ei asu I, II, III kaitsekategooria kaitstava liike.

3.4. Muinsuskaitse

Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ning puuduvad muinsuskaitsealused objektid.

Pärandkultuuri objektid puuduvad.

3.5. Jääkreostus

Planeeringualal ja selle vahetus ümbruses ei asu jääkreostusobjekte ega muid ohtlikke objekte.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

Mõju puudub.

4.2. Mõju rohealadele, ulukitele

7 / 15

Rohevõrgustiku aladele mõju puudub. Lokaalselt muutub piirkond tootmispiirkonnaks ning

eeldatavalt ei kaasne planeeritava tegevusega mõju taimestikule ja loomastikule.

4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele

Osaliselt on planeeringualal hoonestus ja kommunikatsioonid juba rajatud. Lääneosas ehk

Tihase maaüksusele kavandatava tegevuse elluviimisega muudetakse vertikaalplaneerimisega

pinnaseveetaset ja liikumist, et hoonestus ja kommunikatsioonisüsteemid rajada. See mõjutab

piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.

Olemasolev puurkaev (registrikood PRK0051728) on rajatud 2013. aastal ning asub

Koostehalli kinnistul (65101:003:0751). Puurkaevu veevõtt on 1 m3 ööpäevas. Kaev on 24 m

sügav ja avab Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi. Kui hoonetekompleksi veevarustus

lahendatakse ühisveevärgi baasil või saadakse olmevesi olemasolevast puurkaevust, siis ei ole

ette näha täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste olulist muutust.

Teede ja platside sademevesi juhitakse planeeringualal lokaalsesse kogu tehnoküla

teenindavasse sajuveekanalisatsiooni. Vajadusel tuleb olemasolevat süsteemi korrastada ja

paigaldada lisa seadmeid näiteks, õli-(rasva)püüdur, et hoonete vahelise kõvakattega

territooriumi ja liikumisvahendite parkimisalal tekkiv sademevesi eelnevalt puhastada. Vältida

tuleb samas planeeringuala sademevee valgumist naaberkinnistutele.

Kuna tegemist on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alaga, tuleb planeeringus välja tuua

võimalikud reovee käitlemise tehnilised lahendused, mis on sellisel alal lubatud ning rakendada

põhjavee kaitse meetmeid. Meetmete valik sõltub sellest, kas reovee lahendus on ühisveevärgi

baasil või lokaalne.

Tihase kinnistu ümbritseb vallale kuuluvat Biotiigi maaüksust (katastritunnus

65101:003:0787), kus asuvad kaks kinni kasvanud biotiiki, mis rajati sinna 1970. aastal. Hetkel

see reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud rajatis kasutusel ei

ole.

Tihase kinnistule jääb umbes 1,4 ha suurune osa KALESI maaparandusüsteemist

(Maaparandusehitise reguleeriv võrk KALESI, reg kood 4108870020200). Kinnistul, sh

maaparandussüsteemi alal on 2020-2022 aastate jooksul tehtud kaevetöid. Tuleb kasutusele

võtta meetmed maaparandusüsteemi toimivuse tagamiseks, vajadusel parandamiseks.

Kalesi külas, Saaresalu kinnistul täheldati puurkaevust võetava joogivee kvaliteedi järsku

langust 2020. aastal, samal ajal kui Jäätma ja Tihase kinnistutel tehti suuremaid kaevetöid, mille

käigus muuhulgas lõhuti Raven OÜ-le kuuluv survekanalisatsioonitrass. Vallavalitsus sai selle

info hiljem ja järelevalvemenetlust ei toimunud, kuigi arvestades tehtud kaevetöid ja põhjavee

liikumise suunda on nende sündmuste seos võimalik.

Eeldusel, et järgnevad tööd teostatakse seadusekuulekalt ja veekaitsemeetmeid rakendades, ei

ole oodata kavandatava uue tegevusega kaasnevat vee- või pinnasereostuse teket.

Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita juhtida heitvett veekogusse ega pinnasesse,

tõkestada, paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi või

hüdroloogilise režiimi muutmist.

8 / 15

Joonis 2 Tihase kinnistule ulatuv olemasolev maaparandussüsteem (pruun) ning endine maaparandussüsteemi ala (ringidega

muster). Väljavõte Maa-ameti geoportaali Maaparandussüsteemide rakendusest 27.06.2022 seisuga

4.4. Müra, vibratsioon ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus

Ettevõttel OÜ Unibox on Paikse heiteallika käitaja registreerimistõend nr PHRR/330409

(põletusseade, mille nimisoojusvõimsus on 0,7 MWth; kütuseliik puiduhake, 400 t/aastas,

heitellikad: katlamaja korsten ja hakkepuidutsüklon). Ettevõttel FinTecMec OÜ on

keskkonnaluba nr KL-515689 saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku (kehtivuse

algus 10.05.2022, põletus-seadme summaarne soojus-sisendile vastav nimi-soojus-võimsus,

1,26 MWth, kütuseliikideks maagaas (v.a. vedeldatud kujul) 345.945 tuh. Nm3/aastas,

diislikütus 24 t/ aastas).

Moodustatava tootmis ja ärimaa läänepoolsel territooriumil (Tihase katastriüksus) on ette

nähtud tooraine (vineer, saematerjal ja metallpudu) vastuvõtt, ladustamine ja hooldus ning

valmistoodangu ladustamine, arvestus ja ettevalmistus ärasaatmiseks. Sinna ei ole ette nähtud

tegevusi, mis võivad levitada naaberaladele tolmu, lõhna, valgusreostust ja tootmisega

kaasnevat müra nagu saagimine, puurimine, lihvimine ja naelutamine. Nimetatud tegevused

toimuvad ainult kinniselt hoonete sees. Kavandatava tegevuse potentsiaalse negatiivse mõjuna

võib käsitleda tootmisrajatiste ventilatsiooniavadest väljapaisatavaid saasteaineid (tolm,

põlemisgaasides sisalduvad lenduvad orgaanilised ühendid). Vajadusel tuleb tolmu

kinnipüüdmiseks kasutada filtersüsteeme.

Raasiku vallale ja Terviseametile esitati 2020-2021. aastatel korduvalt kaebuseid Unibox OÜ

9 / 15

osas, kui tootmisala hoovialal testiti kivipurustusmasinaid. Vallaametnikud käisid küll

kohtvaatlusel ja tunnistasid valju müra, kuid mõõtmisi läbi ei viidud ja ametlikku menetlust

kohalikus omavalitsuses ei toimunud (vallal ei olnud sel ajal järelevalvespetsialisti).

Mainitud maa-alalt võib levida tööpäevadel päevasel ajal toodete veo ja ladustamisega

kaasnevat mootorimüra, sealhulgas mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on

vältimatu ohutuse tagamiseks. Planeeringu eskiisis ette nähtud soovituslik läänepoolse

hoonestuse paiknemine takistab olemasolevast tootmisest tulenevate mõjude levimist lääne ja

loode suunas ja annab võimaluse piirata oluliselt visuaalset reostust.

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate

mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liikluskoormuste tõusu.

Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja

liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete olulist tõusu ei kaasne. Eeldatavalt ei kaasne

kavandatava tegevusega olulist soojuse ega kiirguse teket.

4.5. Jäätmekäitlus ja energiamahukus

Ettevõttel Unibox OÜ on 08.10.2020-31.12.2022 kehtiv jäätmekäitleja registreering Tihase

kinnistul: maa-ala täitmine laoplatsi rajamise eesmärgil. Jäätmekäitleja registreeringu

kehtivusaja jooksul taaskasutatakse kuni 75 000 tonni jäätmeid (betoon, tellised, betooni-,

tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, kivid, pinnas).

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata

jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete valdaja peab

rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama

oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnaluba omavale

isikule ning rakendama kõiki võimalusi jäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh

kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb olmejäätmete teke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed antakse üle

jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla

jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Energiakulu antud piirkonnas suureneb elektritarbimise ja kütte mõjul. Eriti saastavad

kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.

4.6. Mõju kultuuriväärtusele

Muinsuskaitse objektid planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad, seega puudub ka

otsene mõju kultuuriväärtustele.

4.7. Mõju maavarade kättesaadavusele, loodusvarade kasutus

Maatulundusmaa läheb jäädavalt kasutusest välja ning asendub äri- ja tootmismaaga. Mõju on

vähene ja jääb planeeringuala sisse.

4.8. Valgus

Äri-ja tootmisala laiendamisega ning tootmisala teenindavate sõidukite liiklusega seoses tekib

juurde valgusreostust, kuid detailplaneeringuga on võimalik määrata tingimusi selle mõju

minimaalsena hoidmiseks (lambivarjud, reguleerimine, valgustemperatuur). Kuna tegemist on

juba osaliselt välja kujunenud tootmispiirkonnaga, siis eeldatavalt ei kaasne planeeritud

tegevusega olulist mõju.

4.9. Mõju temperatuurile, sademetele, tuulele

10 / 15

Eeldatavalt ei ole olulist mõju temperatuurile, sademetele ja tuulele.

4.10. Avariiolukorrad

Ehitustegevuse käigus ega hoonete kasutuse käigus ei tohi tekitada keskkonnareostust.

Planeeringu koostamise ja tööde teostamise käigus on vaja rakendada hoolikalt põhjavee kaitse

meetmeid. Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega

ei saa eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade

võimalikkust. Suurõnnetusi või katastroofe ettevõtte tegevusega ei kaasne.

4.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist äri- ja tootmismaa piirkonnaga elamumaade

naabruses, kuhu elama asuvatel inimestel tuleb arvestada piirkonna eripäradega. Oluline on , et

olemasoleva äri-ja tootmistegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset

naaberaladel. Vajadusel tuleb juba planeerimis- ja projekteerimisetapis ette näha müra

vähendavad meetmed. Naabruses elavate inimestele võib mõjuda negatiivselt ehitus-, tootmis-

ja liiklusmüra, kuid see peab jääma normide piiridesse. Kestev tugev müra põhjustab

kuulmiskahjustust, lisaks võib põhjustada stressi, kõrget vererõhku ja väsimust.

Elukohavalikult tuleb arvestada, et tootmisterritooriumilt kostuv müra võib olla tajutav ja ka

häiriv (olenevalt inimese tundlikkusest) ning selle aspektiga tuleb arvestada elukoha valikul.

Planeeritava tootmistegevusega ei kaasne müra hoonetest väljaspool, küll aga võib alalt levida

tööpäevadel päevasel ajal toodete veo ja ladustamisega kaasnevat mootorimüra sealhulgas

mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on vältimatu ohutuse tagamiseks.

Planeeritaval alal on hoonestuse paiknemine kavandatud nii, et see takistab

tootmisterritooriumilt tuleneva müra levimist lääne ja loode suunas. Elamupiirkonna ja äri -ja

tootmisala vahele on soovitatav planeerida kõrghaljastust ning istutada tihe põõsastik, mis

ühtlasi vähendab visuaalse häiringu võimalikku mõju. Kaitsehaljastus võib olla kitsam ning

sellest võib loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks.

Eeldatavalt ei kaasne planeeritava tegevusega ülenormatiivset müra planeeringualast

väljaspool.

4.12. Mõju suurus ja geograafiline ulatus

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist äri- ja tootmismaapiirkonnaga. Kavandatava

tegevuse elluviimisega kaasnevad mõjud avalduvad otseselt planeeringualal ning vähesel

määral kõrval kinnistutel. Eeldatavalt ei esine kaugemale ulatuvaid mõjusid.

4.13. Kumulatiivsed mõjud

Varem piirkonnas kavandatud muude arenduste realiseerimisega koos ei ole oodata

kavandatava tegevusega seonduvat olulist mõjude kumuleerumist või koosmõjude esinemist.

Detailplaneeringus seatakse konkreetsed tingimused ennetamaks/vältimaks olulise negatiivse

keskkonnamõju esinemist DP elluviimisel.

4.14. Piiriülene mõju

Mõju puudub.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

11 / 15

Vastavalt sissejuhatuses välja toodule, on vaja küsida KSH eelhinnangu kohta asjaomaste

asutuste seisukohta. Asjaomaseks asutuseks on antud juhul Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet ning Terviseamet. Arvamust küsiti 28. juuni 2022. a kirjaga nr 7-1/14-6. Ametid

esitasid 30 päeva jooksul oma seisukohad ja märkused ning nende alusel on käesolevat

dokumenti täiendatud. Ametite seisukohad:

• Keskkonnaamet (20. juuli 2022. a nr 6-5/22/12661-2): Lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

asjaomase asutusena seisukohal3, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt

olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine detailplaneeringu

taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

• Põllumajandus- ja toiduamet (5. juuli 2022. a nr 6.2-2/30545): Põllumajandus- ja

Toiduametil Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu,

lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta

täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid ei ole.

• Terviseamet (27. juuli 2022. a nr 9.3-4/22/5801-2): Amet on tutvunud esitatud

detailplaneeringu materjalidega ning ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamisele.

Lisaks märgib järgmist:

o KSH eelhinnangus on toodud „Planeeringu eskiisis ette nähtud soovituslik

läänepoolse hoonestuse paiknemine takistab olemasolevast tootmisest

tulenevate mõjude levimist lääne ja loode suunas ja annab võimaluse piirata

oluliselt visuaalset reostust.“ Amet juhib tähelepanu, et planeeritavalt alalt

lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel (sh ka teistes

ilmakaartes) ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.

o Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava

mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

o Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel

ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

o Detailplaneeringu ala välisõhus levivad tööstusmüra tasemed ei tohi ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemeid.

o Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike

hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi

müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud

tööstusmüra sihtväärtust.

o Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel

kella 07.00-19.00.

o Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

toodud piirväärtuseid.

o Kuna tegemist on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alaga, arvestada

sellega, et joogivee kvaliteet ei või halveneda.

12 / 15

6. Kokkuvõte

Raasiku vallavalitsus ei näe käesoleva info põhjal vajadust Tihase kinnistul kavandatava tegevuse

puhul KSH läbiviimist. Keskkonnaalaste aspektidega on võimalik arvestada detailplaneeringu

koostamise käigus ning erialaspetsialiste kaasates.

Meetmed, mida kindlasti tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada:

1. Radooniriski uuring radoonikaitsemeetmete väljaselgitamiseks. 2. Läbi viia ehitusgeoloogiline uuring.

3. Hüdrogeoloogiline uuring.

4. Planeeringus välja tuua võimalikud reovee käitlemise tehnilised lahendused, mis on

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal lubatud ning rakendada põhjavee kaitse meetmeid.

5. Olemasoleva sajuveekanalisatsiooni süsteemi kaardistamine, kaevude, puhasti, tiikide

ja torustike seisukorra uuring, meetmete määramine sajuveesüsteemi toimivuse

tagamiseks. Kaasata kanalisatsiooniinsener.

6. Maaparandussüsteemi kaardistamine, meetmete määramine maaparandus-süsteemi

toimivuse tagamiseks.

7. Rakendada tõenduspõhised meetmed elamuala kaitseks tootmismaalt tulevate häiringute

leevendamiseks ning rajada kaitsehaljastus. Tootmistegevusest lähtuva müra ja

vibratsiooni uuring ning prognoos, meetmete määramine, et müra ja vibratsiooni tase

vastaksid kõrval olevatel elamukruntidel normidele.

8. Eriti saastavad kütteliigid on vaja planeeringuga välistada.

9. Raied teostada seaduskuulekalt ning vältida raie- ning pinnasetööde tegemisel lindude

pesitsusaega.

10. Rakendada meetmed valgusreostuse leevendamiseks.

7. Fotod

Joonis 3 Planeeringuala loode suunast vaadatuna

13 / 15

Joonis 4 Planeeringu ala Tihase kinnistu keskosa, kuhu on ladustatud täitepinnase kuhjad

Joonis 5 Planeeringu ala keskosa – vaade Tihase kinnistul asuvale biotiigile ja kanalisatsioonisüsteemi rajatisele

14 / 15

Joonis 6 Maa-ameti fotoladu, aerofotod, Tihase kinnistu enne ja pärast raadamist, 18.04.2019 ja 08.04.2020

Joonis 7 Maa-ameti fotoladu, aerofoto Tihase kinnistust 08.04.2020. Tiik

kinnistu kagupoolses ääres vastu Jäätma kinnistut.

15 / 15

Joonis 8 Pinnasetööd Tihase ja Jäätma kinnistutel. Maa-ameti fotoladu, aerofoto 30.04.2021

Joonis 9 Kaevetööd Tihase kinnistu lõunapoolses osas. Kagupoolsesse nurka rajati maa-alused mahutid. Maa-ameti fotoladu,

aerofoto 08.05.2022

Lk 1 / 8

Raasiku Vallavolikogu

9. augusti 2022. a. protokolli

Lisa 3

Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu koostamise algatamise, planeeringuala ja

lähteseisukohtade kinnitamise ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise seletuskiri, planeeringuala joonis ning detailplaneeringu

koostamise lähteseisukohad.

SELETUSKIRI

Detailplaneeringu koostamise algatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik, OÜ Unibox juhatuse liige Jüri Rand on 8. märtsil 2022. a

esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks Raasiku vallas Kalesi külas Tihase

(65101:001:0516), Koostehalli (65101:003:0751), Laoplatsi (65101:003:0752), Matsimäe

(65101:003:0006), Masinakeskuse tee 8 (65101:001:0131), Masinakeskuse tee 7

(65101:001:0446) ja Masinakeskuse tee lõik 2 (65101:003:0818) katastriüksustel ja lähialal.

Tihase katastriüksusel on sihtotstarbeks maatulundusmaa, Matsimäel elamumaa.

Masinakeskuse tee lõik 2 on transpordimaa. Ülejäänud katastriüksused on tootmismaa

sihtotstarbega. Matsimäe katastriüksusel on elamu, tootmishoone ja külatee (Lubjaahju tee)

lõik. Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasolevad maatulundusmaa, tootmismaa, elamumaa

ja transpordimaa katastriüksused ümber kruntida nii, et tekiks üks terviklik äri-tootmiskrunt ja

üks elamukrunt, ja rajada uued tootmishooned (puidutööstus ja seadmete montaaž).

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigused ja hoonestustingimused, lahendatakse

juurdepääsud ja määratakse vajalikud servituudid, liikluskorraldus, tehnovõrkudega

varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos lähialaga on ligikaudu 12 ha.

Planeeringualal kehtib kaks detailplaneeringut: Attu maatükk 1 detailplaneering (kehtestatud

2011. a) ning Matsimäe, Koostehalli ja Laoplatsi kinnistute ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud 2016.a). Lisaks on Raasiku Vallavalitsus andnud 2022. aastal Masinakeskuse tee

7 kohta projekteerimistingimused nr 83. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas

Raasiku valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise algatamise üle otsustamisel on

lähtutud planeerimisseaduse §-dest 4, 124-128, 130 ja 131, Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020

otsusest nr 24 „Raasiku valla üldplaneeringu kehtestamine“, huvitatud isiku esitatud taotlusest

detailplaneeringu algatamiseks ja Raasiku Vallavolikogu 10. mai istungi protokoll nr 5 punkt

4-st (planeeringu algatamise või mitte-algatamise üle otsustamise tähtaja pikendamine 6.

juunini 2022. a).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, kuna

tootmiskrunt planeeritakse äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbega alale ning elamukrunt

planeeritakse hajaasustusalale. Planeeritava elamukrundi suurus on küll väiksem kui 1 ha, kuid

siiski kooskõlas piirkonnas väljakujunenud elamukruntide suurustega. Planeeritav tootmiskrunt

ületab Tihase ja Matsimäe kinnistutel veidi äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbega ala piire,

kuid hajaasustusalal, kus ei ole juhtostarvet määratud, on perspektiivis lubatud kõik katastri

sihtotstarbed, kui need sobivad piirkonda ja kavandatav tegevus lähtub üldplaneeringus

etteantud tingimustest.

Planeeritava tootmiskrundi äärde on koostamisel Kirde-Jäätma detailplaneering ca 11 üksik-

või kaksikelamukrundi rajamiseks. Uniboxi detailplaneeringust huvitatud isik on väljendanud

valmisolekut rajada Kirde-Jäätma elamukruntide äärde tootmishoone nii, et see töötaks ühtlasi

mürabarjäärina. Uniboxi detailplaneeringu algatamise taotluses on kirjeldatud kavandatavaid

tegevusi: „Moodustatava tootmis- ja ärimaa läänepoolse osa avaterritooriumil (olemasolev

Lk 2 / 8

Tihase katastriüksus) on ette nähtud tooraine (vineer, saematerjal ja metallpudu) vastuvõtt,

ladustamine ja hooldus ning valmistoodangu ladustamine, arvestus ja ettevalmistus

ärasaatmiseks. Siin ei ole ette nähtud tegevusi, mis võivad levitada naaberaladele tolmu, lõhna,

valgusreostust ja tootmisega kaasnevat müra nagu saagimine, puurimine, lihvimine ja

naelutamine. Nimetatud tegevused toimuvad ainult kinniselt hoonete sees. Mainitud maa-alalt

võib levida tööpäevadel päevasel ajal toodete veo ja ladustamisega kaasnevat mootorimüra,

sealhulgas mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on vältimatu ohutuse

tagamiseks. Planeeringu eskiisis ette nähtud soovituslik läänepoolse hoonestuse paiknemine

takistab olemasolevast tootmisest tulenevate mõjude levimist lääne ja loode suunas ja annab

võimaluse piirata oluliselt visuaalset reostust.“ Uniboxi ja Kirde-Jäätma planeeringute

lahenduste väljatöötamisel tuleb teha koostööd ning leida tasakaalustatud lahendus (et

elamukruntidel oleks tervislik ja kvaliteetne elukeskkond ning tootmiskrundil saaks

ülemääraste piiranguteta toota).

11300 Lagedi-Aruküla-Peningi maanteelt juurdepääsuks Uniboxi kruntidele on Lubjaahju tee

(külatee), mis on era tee ja millele pole seatud servituuti Uniboxi kinnistute kasuks.

Tootmismahtude olulise suurenemisega suureneb ka transpordi osakaal. Planeeringu

koostamisse tuleb kaasata Lubjaahju tee omanikud ning teeäärsed elamukrundid ja leida

lahendus, mis rahuldab maaomanikke ja kõiki tee kasutajaid. Võimalik on liiklusvoogusid

hajutada, milleks tuleb vajadusel teha koostööd Transpordiameti ja teiste Kalesi tööstuspargi

maaomanikega. Uniboxi detailplaneeringu eskiisistaadiumis tuleb käsitleda erinevaid

planeeringulahendusi, analüüsida nende võimalusi ja mõju ulatust keskkonnale, seejuures

konkretiseerida juurdepääsuvõimalusi.

Finantseerimine

Detailplaneeringust huvitatud isikuga on enne detailplaneeringu koostamise algatamist

vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §-dele 130 ja 131 sõlmitud haldusleping (4.

august 2022. a leping nr 7-1/14-8) detailplaneeringu koostamise finantseerimiseks ja

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Vastavalt PlanS §131 lõikele 2

avalikustataks haldusleping kohaliku omavalitsuse veebilehel.

Lähteseisukohtade kinnitamine

Lähteseisukohtade kinnitamine üldplaneeringut täideviiva detailplaneeringu koostamiseks ei

ole PlanS kohaselt kohustuslik aga detailplaneeringu koostamise korraldajal on õigus need

väljastada, kui seda vajalikuks peab. Raasiku Vallavolikogu peab lähteseisukohtade kinnitamist

üldjuhul vajalikuks. See annab planeeringu koostajale täpsemad juhised konkreetses asukohas

üldplaneeringu tõlgendamiseks ning tingimused, mille täitmisel on võimalik esitada

planeeringu üle otsustajatele vastuvõetav planeeringulahendus.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 8 ja KeHJS §

6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 1 tuleb KSH algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning

määruses nr 224 nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamisega.

Lk 3 / 8

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega

kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS §

33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumide alusel antud eelhinnang on esitatud otsuse lisas 2.

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS §

33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse

eelnõu. Detailplaneeringu algatamise otsuse ja KSH eelhinnangu eelnõu osas on oma

seisukohad andnud Keskkonnaamet (20. juuli 2022. a kirjaga nr 6-5/22/12661-2),

Põllumajandus- ja Toiduamet (5. juuli 2022. a kirjaga nr 6.2-2/30545) ning Terviseamet (27.

juuli 2022. a kirjaga nr 9.3-4/22/5801-2). Ametid on seisukohal, et detailplaneeringu

elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise

vajalikkuse. Ametite seisukohtadest tulenevalt on otsust ning lisasid vastavalt täiendatud.

Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi negatiivseid

keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi

nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-,

kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega

KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega

arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. KSH eelhinnangus on välja toodud,

missuguste meetmetega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringu

koostamise lähteseisukohtades on välja toodud planeeringuga seotud uuringute vajadus.

Lk 4 / 8

PLANEERGINGUALA

Joonis 1 Planeernguala ca 12 ha, väljavõte Maa-ameti geoportaalist

Planeeringuala suurus detailplaneeringu algatamise ajal on ca 12 ha. Planeeringuala suurust

täpsustatakse vajadusel planeeringu koostamise käigus. Planeeringualasse kaasatakse maa-ala,

mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks

Katastriüksused:

• Tihase (65101:001:0516, pindala 5,41 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%)

• Koostehalli (65101:003:0751, pindala 1,8 ha, sihtotstarve tootmismaa 100%),

• Laoplatsi (65101:003:0752, pindala 0,5 ha, sihtotstarve tootmismaa 100%),

• Matsimäe (65101:003:0006, pindala 1,1 ha, sihtotstarve elamumaa 100%),

• Masinakeskuse tee 7 (65101:001:0446, pindala 1,1 ha, sihtotstarve tootmismaa 100%)

• Masinakeskuse tee 8 (65101:001:0131, pindala 0,3 ha, sihtotstarve tootmismaa 100%),

• Masinakeskuse tee lõik 2 (65101:003:0818, pindala 0,08 ha, sihtotstarve transpordimaa

100%).

Lk 5 / 8

• Biotiigi (65101:003:0787, munitsipaalomand, pindala 1470 m², sihtotstarve

jäätmehoidla maa 100%)

• Kuivati alajaam (65101:003:0098, pindala 137 m², sihtotstarve tootmismaa 100%)

• Töökoja alajaam (65101:003:0097, pindala 161 m², sihtotstarve tootmismaa 100%)

• Lubjaahju tee (65101:003:0945, pindala 1756 m², sihtotstarve transpordimaa 100%)

• osaliselt Täägi (65101:003:0013, korteriomand, pindala 7268 m², sihtotstarve

elamumaa 100%)

• vajadusel osaliselt Masinakeskuse tee 6 (65101:001:0128, pindala 13235 m²,

sihtotstarve tootmismaa 100%)

• vajadusel Masinakeskuse tee lõik 1 (65101:003:0817, munitsipaalomand, pindala 1075

m², sihtotstarve transpordimaa 100%),

• vajadusel osaliselt Masinakeskuse tee 5 (65101:001:0445, pindala 4558 m², sihtotstarve

tootmismaa 100%).

• 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee (65101:003:0397, 23.74 ha, sihtotstarve 100%

transpordimaa)

Olemasolev olukord

1. Hoonestus: Tihase ja Masinakeskuse tee lõik 2 katastriüksustel ei ole hooneid. Koostehalli

katastriüksusel on metallkonstruktsioonide koostehall (120813699) ja koostehall

(120667508). Koostehalli, Laoplatsi ja Masinakeskuse tee 8 katastriüksustel on

tootmishoone (120637816). Masinakeskuse 6 ja 8 katastriüksustel on kombainikuur

(116025968). Matsimäe katastriüksusel on elamu (116017271), ait (116017273), laut

(116017272), kelder (116017274) ja PVC hall (120709540). Masinakeskuse tee 7

katastriüksusel on töökoda (116034764) ja tootmishoone (120312379).

2. Elekter: olemas, Elektrilevi OÜ

3. Vesi: lokaalne puurkaev ja veevõrk

4. Reovee kanalisatsioon: Aruküla ühiskanalisatsiooni surve-kanalisatsioon ja reovete

ülepumpla ning lokaalne, kinnistute piire ületav olmereovee kanalisatsioonivõrk

5. Sajuvee kanalisatsioon: ÜVK arengukavade ja ehitisregistris olevate geoaluste andmetel on

planeeringualal lokaalne, kogu tehnoküla teenindav sajuveekanalisatsioon,

sademeveepuhasti ja sademeveetiigid, kuid puudub info sajuveesüsteemi korrasoleku,

toimivuse ja majandamise kohta. Tihase kinnistul asub KALESI maaparandussüsteem.

6. Küte: lokaalne küte ja küttevõrk

7. Side: planeeringualal on Telia Eest AS sideehitised

8. Ligipääs avalikult kasutatavalt teelt: 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teelt

9. Olemasolevad piirangud ja nende ulatus selgitada välja planeeringu koostajal

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD

Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid

1. Eesti Vabariigis kehtivad seadused, normid ja standardid

2. Raasiku vallas kehtivad eeskirjad ja korrad

3. Harju maakonnaplaneering 2030+

4. Raasiku valla üldplaneering

5. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringud: Planeeringualal kehtivad Attu maatükk 1

detailplaneering (kehtestatud 2011. a) ning Matsimäe, Koostehalli ja Laoplatsi kinnistute ja

lähiala detailplaneering (kehtestatud 2016. a). Lisaks on Raasiku Vallavalitsus andnud

2022. aastal Masinakeskuse tee 7 kohta projekteerimistingimused nr 83. Naabruses

kehtivad Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 2014. a), Kruusiaugu

Lk 6 / 8

detailplaneering (kehtestatud 2008. a). Naabruses on koostamisel Kirde-Jäätma

detailplaneering ca 11 üksik- või kaksikelamukrundi rajamiseks (algatatud 2021. a).

6. Käesoleva detailplaneeringu keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse eelhinnang

7. Tee ehitusluba 1.1-3/21/339, 28. juuli 2021. a, riigitee 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi km

11,4-16,4 rekonstrueerimiseks.

Nõutavad geodeetilised mõõdistused ja uuringud

1. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M 1:500 kogu

planeeringuala ulatuses.

2. Ehitusgeoloogilne ja hüdrogeoloogiline uuring.

3. Olemasoleva sajuveekanalisatsiooni süsteemi kaardistamine, kaevude, puhasti, tiikide ja

torustike seisukorra uuring, meetmete määramine sajuveesüsteemi toimivuse tagamiseks.

Kaasata kanalisatsiooniinsener.

4. Maaparandussüsteemi kaardistamine, meetmete määramine maaparandus-süsteemi

toimivuse tagamiseks.

5. Tootmistegevusest lähtuva müra ja vibratsiooni uuring ning prognoos, meetmete

määramine, et müra ja vibratsiooni tase vastaksid kõrvalolevatel elamukruntidel normidele

(sihtväärtustele).

6. Radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks.

Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus selguvad

detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega. Uuringute tulemused tuleb

planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta ja seletuskirjas välja tuua.

Nõutavad kooskõlastused

Detailplaneering kooskõlastatakse vastavalt planeerimisseaduse §133-le ja Vabariigi Valitsuse

määrusele „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise

alused“ (Vastu võetud 17.12.2015 nr 133).

Nõuded maa-ala planeerimiseks

1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500 või 1:1000. Planeeringus määrata

moodustavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,

hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs, tänavavalgustus.

Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul.

Detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 vastu võetud

määrusele “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja

hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.

3. Anda olemasolevate avalike andmete põhjal ülevaade planeeringuala ehitusgeoloogiast ja

hüdroloogiast.

4. Planeeringus peab olema selge ja üheselt mõistetav elluviimise kava, milles on järjestatud

planeeringu elluviimise etapid, konkreetsed kohustused, vastutajad.

Krundijaotus

1. Moodustada äri- ja tootmismaa, elamumaa (olemasolevale elamule Matsimäe kinnistul) ja

transpordimaa (väljalõige Lubjaahju tee jaoks jm vajalik) sihtotstarbega krundid.

Planeeringuga täpsustada tootmiskrundi ärimaa ja tootmismaa sihtotstarvete osakaalud.

Lähtuda üldplaneeringu tingimustest.

Hoonestus

Lk 7 / 8

1. Hoonestuse kavandamisel lähtuda üldplaneeringu tingimustest. Detailplaneeringus

täpsustada ehitustingimusi, et hooned sobituks konkreetsesse asukohta. Arvestada müra- ja

saastetundlike alade (elamukrundid) paiknemisega lähinaabruses. Nendega vahetult

külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada keskkonnahäiringuid põhjustavaid tegevusi.

Teed, liiklus

1. Põhiline juurdepääs planeerida 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teelt vastavalt

Transpordiameti tingimustele. Lisaks kavandada turvalisuse tagamiseks täiendavad

ligipääsud päästetehnikale ja evakuatsiooniks.

2. Pöörata tähelepanu jalakäijate turvalisusele. Vajadusel kavandada tootmispargi siseselt

jalgteed. Tööstuspark ja Ata bussipeatus ühendada kõnniteega.

3. Tootmistegevusega seotud veokite vm raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada

tundlikest aladest mööda ilma neid läbimata.

4. Teed kavandada kõvakattega.

5. Detailplaneeringu joonistele tuleb kanda nähtavuskolmnurgad.

6. Esitada planeeritavate uute ja muudetavate tänavate ristlõiked.

7. Teede planeerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

8. Määrata ligipääsude jaoks vajalikud kitsendused ja servituudid.

Tehnovõrgud

1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude asukohtade ja nendega seotud

kitsenduste ulatustega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina

kasutada vormistatud detailplaneeringu põhijoonist. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud

servituudid ja kitsendused.

2. Olemasolevad ja planeeritavad tehnovõrgud selgitada välja koostöös võrguvaldajatega.

Tehnilised tingimused taotleb võrguvaldajatelt planeeringu koostaja.

3. Planeerida tänavavalgustus.

4. Lahendada vesi, reoveekanalisatsioon, sadeveekanalisatsioon, tuletõrje veevarustus.

Planeeringus selgitada, kas tootmiskrundil tekib sellist reovett, mida peab enne

olmereoveekanalisatsiooni suunamist puhastama ja vajadusel planeerida vastav puhasti.

Planeeringus anda sademevee ärajuhtimise lahendus eeskätt olemasolevat

sajuveekanalisatsiooni süsteemi korrastades.

5. Selgitada välja realistlikud kütteviisid planeeringualal. Välistada eriti saastavad kütteliigid.

6. Selgitada välja, kas on võimalik planeerida side liitumine valguskaabliga.

Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord

1. Välja ehitada planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised

2. Määrata piirdeaedade asukohad, täpsustada kõrgus ja materjalid.

7. Raasiku vald on valdavalt nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega, esineb karstialasid.

Planeeringus tuua välja põhjavee kaitse meetmed.

8. Vältida põhjendamatu valgusreostuse lisandumist. Valgustid ei tohi olla suunatud nii, et

need maanteel liiklejaid pimestaks.

9. Näidata ruumivajadus vertikaalplaneeringu elementide jaoks (tiigid, immutusalad,

kollektorid, kraavid jms kuni eesvooluni), mis on vajalikud planeeringuala vee

immutamiseks ja ära juhtimiseks. Esitada kraavi ligikaudne ristlõige, mida saab

projekteerimise käigus täpsustada.

Nõutav detailplaneeringu koosseis

Lk 8 / 8

1. Seletuskiri, mis sisaldab muu hulgas:

1.1. Olemasolevad ja vajalikud kitsendused ning servituudid tabelina

1.2. detailplaneeringu elluviimise tegevuskava

1.3. Kooskõlastuste koondtabel

2. Joonistest esitada:

2.1. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega

mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool

2.2. situatsiooniskeem,

2.3. kontaktvööndi joonis,

2.4. põhijoonis 1:500 või 1:1000

2.5. tehnovõrgud 1:500 või 1:1000 tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni, tänavate ja

kraavide ristlõiked,

2.6. 3D illustratsioon maksimaalsete ehitusmahtudega,

2.7. fotod olemasolevast situatsioonist.

3. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt PDF ja DWG –formaatides.

4. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada lisaks

digitaalsetele failidele, mis on vastutava spetsialisti poolt allkirjastatud ka paberkandjal

ühes eksemplaris värviline köide koos joonistega.

5. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:

5.1. Detailplaneeringu kehtestatavate kihtide failid peavad olema läbinud tehnilise

automaatkontrolli Maa-ameti validaatoris, mille tulemusel saab jääda ainukeseks

veateateks kehtestamise andmete puudumine.

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Planeeringute-

andmed/Planeeringute-validaator-p846.html

5.2. Detailplaneeringu köide paberkandjal kolmes eksemplaris.

5.3. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokku pakkimata: seletuskiri PDF formaadis,

joonised DWG ja PDF formaadis.

Tallinna mnt 24 +372 60 70 348 SEB Pank

Aruküla [email protected] EE331010002026014000

75201 Harjumaa https://raasiku.kovtp.ee/

Reg nr 75010708

Lp asjaosalised

(kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/14-12

TEADE

Raasiku Vallavalitsus teatab, et Raasiku Vallavolikogu 9. augusti 2022. a. istungi

päevakorrapunkti nr 4 protokollilise otsusega algatati Kalesi tööstuspargi

detailplaneeringu koostamine, kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne ning jäeti

algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kuni 17. septembrini 2022. a

kogutakse lähtematerjali planeeringu koostamiseks.

Kavandatakse olemasoleval tööstuspargi osal krundiplaani korrastamist ja tööstuspargi

laiendamist Tihase kinnistule. Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasolevad

maatulundusmaa, tootmismaa, elamumaa ja transpordimaa katastriüksused ümber kruntida nii,

et tekiks üks terviklik äri-tootmiskrunt (edaspidi lühidalt tootmiskrunt) ja üks elamukrunt, ning

rajada uued äri- ja tootmishooned (puidutööstus ja seadmete montaaž). Detailplaneeringuga

määratakse ehitusõigused ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud ja määratakse

vajalikud servituudid, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Planeeringuala hõlmab Tihase, Koostehalli, Laoplatsi, Matsimäe, Masinakeskuse tee 7,

Masinakeskuse tee 8 ja Masinakeskuse tee lõik 2 katastriüksuseid. Planeeringuala suurus koos

lähialaga on ca 12 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla

üldplaneeringuga. Seletuskiri, detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad (sh võimalike

uuringute vajadus) ja planeeringuala joonis on lisatud Volikogu protokollile (lisa 3).

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang on lisatud Volikogu

protokollile (lisa 4). Detailplaneeringuga elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma

eeldatavasti olulist keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse tähenduses. Keskkonnatingimustega saab arvestada planeerimismenetluse käigus.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lisas 3 esitatud lähteseisukohtadega ning lisas 4

nimetatud keskkonnameetmetega. Planeeringu koostamise käigus viiakse läbi vajalikud

uuringud, millede täpne maht ja nimekiri täpsustatakse vastavate ametiasutustega planeeringu

koostamise käigus. Lähteseisukohtades on välja toodud ehitusgeoloogiline ja hüdroloogiline

uuring, olemasolevate trasside ja maaparandussüsteemi kaardistamine, mürauuring ja

radooniuuring.

Detailplaneeringu koostajaks on Rein Ailt FIE (registrikood: 11742101, aadress Käo tn 52/6

Tallinn Harjumaa 11311, e-mail [email protected], tel 56159652), detailplaneeringu

algataja on Raasiku Vallavolikogu, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Raasiku

Lk 2 / 2

Vallavalitsus. Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Raasiku valla kodulehel

avalikus dokumendiregistris (https://raasiku.ee/dokumendid), Raasiku Vallavalitsuse

kantseleis ning eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga [email protected] , tel

5017483.

Algatamise otsus: http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=239085

Planeeringu toimik: http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=191882

Kuni 17. septembrini 2022. a kogutakse lähtematerjali planeeringu koostamiseks.

Ametitelt soovime lähtetingimusi vastava ameti pädevusse jäävas osas. Trasside valdajatelt

küsib lähtetingimused planeeringu koostaja. Kõigil teistel isikutel palume soovi korral esitada

kirjalikult infot (mis pole kättesaadav riiklikest registritest) ja ettepanekuid, millega oleks hea

arvestada just selles asukohas ruumi kujundamisel. Sisendmaterjalid ja infopäringud palume

edastada e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal Tallinna mnt 24,

Aruküla, Harjumaa 75201.

Raasiku Vallavalitsus on avaldanud ametlikud teadaanded planeerimisseaduse (PlanS) § 128

lg 6-8 ja KeHJS §35 lg 5 alusel. Teade kõnealuse detailplaneeringu osas on edastatud

planeeringuala ümbritsevate maaüksuste omanikele vastavalt rahvastikuregistrisse või

äriregistrisse kantud andmetele. PlanS § 127 lg 41 kohaselt loetakse korteriomanditeks jagatud

kinnisomandi puhul teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud

korteriühistule. Korteriühistu juhatus on kohustatud edastama saadud teate kõigile

korteriomanikele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Raul Siem

vallavanem

Koostaja:

Krista Erg-Scacchetti, 5017483

planeeringute spetsialist

[email protected]