Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna mnt 24

75201, Harju maakond, Raasiku

vald, Aruküla alevik

Teie 18.04.2024 nr 7-1/14-23

Meie 16.05.2024 nr 7.2-2/24/18442-4

Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Raasiku vallas Kalesi külas

Kalesi tööstupargi detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeritav ala külgneb riigiteega nr

11300 Lagedi–Aruküla–Peningi tee (edaspidi riigitee) km 12,700–13,030.

Planeeringuga soovitakse olemasoleval tööstuspargi osal krundiplaani korrastamist ja tööstuspargi

laiendamist Tihase kinnistule (katastritunnus 65101:001:0516).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 27.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame

kooskõlastamata Unibox OÜ töö 17/04/2024 „Kalesi tööstuspargi (Unibox)

detailplaneering“ järgmiste vastuolude tõttu.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 13.09.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/18442-2

(edaspidi seisukohad), millega on osaliselt arvestatud, kuid korrigeerimist/täpsustamist vajavad

järgmised punktid.

1. PlanS § 126 lg 1 punkti 7 alusel on planeeringu ülesandeks koostada terviklik

liikluskorralduslik lahendus. Seisukohtade punktis 1 oleme märkinud, et: „Juurdepääsude

lahendus planeeringualale tuleb planeeringu koostamise staadiumis põhjalikult läbi

töötada ning näha ette normide kohased juurdepääsu lahendused riigiteelt“. Punktis 2

lisanud täiendavalt, et võimalusel tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti ning uute

ristumiskohtade kavandamisel tuleb lähtuda normide esitatud nõuetega ehk vahekaugused

riigitee ristumiskohtade vahel peavad vastama normidele. Vajadusel tuleb näha ette

olemasolevate ristumiskohtade nihutamine või likvideerimine.

Esitatud planeeringuala liikluskorraldus ei ole lahendatud eeltoodud punktides toodud

mahus. Põhijoonise väljavõttelt nähtub, et tingmärgiga „planeeritav juurdepääs

kinnistule“ on tähistatud võimalik väljasõit planeeringualalt riigitee ca km 12,75, kuid ei

selgu, milliselt ristumiskohalt toimub planeeringualale sissesõit ning mida kavandatakse

olemasoleva ristumiskohaga riigitee km 12,853 (vt joonis 1).

2 (5)

Joonis 1. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

Planeeringu seletuskirja punktis 4. „Transport ja liikluskorraldus“ on selgitatud, et

juurdepääsud planeeringualale on kavandatud kahest kohast ehk riigitee km 12,994

Lubjaahju teelt (sissesõit) ning riigitee ca km 12,75 (väljasõit). Kolmas olemasolev

juurdepääs riigiteelt km 12,853 Masinakeskuse tee on kavandatud jätta varujuurdepääsuks

(vt joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte riiklikust teeregistrist

3 (5)

Märgime, et aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus riigitee selles lõigus on 2023. aasta

seisuga 2958 sõidukit. Lähtudes normide lisa 1 tabel 17 on kõrvalmaanteel

liiklussagedusega 1501-3000 sõidukit ööpäevas ning liituva tee liiklussagedusega üle 20

sõiduki ööpäevas ristmike (kõiki ristumiskohti käsitletakse juhendis ristmikena) lubatud

vähim vahekaugus 150 m. Ristmike omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda

põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe ristmiku lõpp-punktist (nt pöördkõver) järgmise

ristmiku alguspunktini. Riigitee kahe olemasolev ristumiskoha km 12,853 ja ca km 12,75

vaheline kaugus ei vasta normides toodud nõuetega (kaardilt mõõdetuna on ca 103 m; vt

joonis 2).

Tulenevalt vastuolust normides esitatud nõuetega, ei saa me anda nõusolekut esitatud

lahendusele. Meie hinnangul ei ole piisavalt analüüsitud arendusega kaasnevat

liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu ning selle mõju riigitee ristumiskohtade

läbilaskevõimele. Korrigeeritud planeeringulahendusele tuleb lisada pädeva isiku analüüs

koos vastavate selgitustega, kas tulenevalt arendusalale suubuvast pöördeliiklussagedusest

on vajalik näha ette riigitee laiendamine (vt seisukohtade punkt 3).

2. Planeerigu dokumentidest ei selgu, kuidas on käsitletud vastavust kõrgematele

planeeringutele ning ruumiline lahendus seotud kontaktalas paiknevate järgmiste

planeeringute lahendustega (vt joonis 3-5, kus punase ringiga on tähistatud planeeringuala

asukoht; vt seisukohtade punkt 6 ja 7).

Joonis 3. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringust 2030+ *Märkus. Lilla punktiirjoonega tähistatud kergliiklustee

4 (5)

Joonis 4. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Harjumaa kergliiklusteed”; *Märkus. Rohelise pidevjoonega tähistatud planeeritav kergliiklustee (II prioriteet)

Joonis 5. Väljavõte Raasiku valla üldplaneeringust (kehtestatud 26.05.2020) *Märkus. Rohelise punktiirjoonega tähistatud planeeritav kergliiklustee

3. Joonisele kanda ja seletuskirjas kirjeldada ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade

parameetrite väärtused. Planeeringu materjale täpsustada vastavalt hetkel kehtivatele

normidele (kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; vt seisukohtade

punkt 9).

4. PlanS § 126 lõike 1 punkt 4 kohaselt on planeeringu üheks ülesandeks lahendada

tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine. Seisukohtade punktis 10 oleme

esitanud nõude, et: „Joonisel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja

kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu“. Esitatud planeeringu materjalide koosseisus

puudub nõutav tehnovõrkude lahendus. Lisada korrigeeritud planeeringulahendusele

kõnealune plaan, millel on näidatud planeeringualal olemasolevate ja kavandatavate

5 (5)

tehnovõrkude ning muu taristu paiknemine sh tehnovõrkude leppemärkide tähised ning

vastavad selgitused.

5. Täpsustada seletuskirja punkti 5.2 „Vihmaveekanalisatsioon“ ja lisada järgmine nõue:

„Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi

sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele“ (vt seisukohtade punkt 11).

6. Tulenevalt PlanS § 131 lõikest 1 on avalikuks kasutamiseks ette nähtud riigitee ja sellega

seonduvate rajatiste ehitamise kohustus planeeringu koostamise korraldajal või huvitatud

isikul. Täpsustada seletuskirja punkti 7. „Planeeringu elluviimine“ ja lisada sinna järgmine

nõue: „Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed

tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik

rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa

väljastamist“ (vt seisukohtade punkt 12).

7. Täiendada seletuskirja punktis 7. „Planeeringu elluviimine“ planeeringu elluviimise

etappide osa nõudega: „Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi

planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks“ (vt seisukohtade punkti 13).

8. Lisaks palume korrigeerida planeeringu materjale seisukohtade punktides 16, 17 ja 18

toodud nõuete osas. Kõnealuseid nõudeid ei ole esitatud materjalides käsitletud.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP SELETUSKIRI

- Lisa 2. DP 3 PÕHIJOONIS 1 1000

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

1

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

1. ÜLDOSA Raasiku valla Kalesi küla Kalesi tööstuspargi (Uniboxi) detailplaneerimise projekti tellijaks ja koostamise huvitatud isikuks on Unibox OÜ. Projekti koostamise aluseks on huvitatud isiku taotlus, krundijaotuse eskiis, Raasiku Vallavolikogu 09.08.2019 istungi protokolliline otsus, lähteülesanne ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang, Raasiku valla üldplaneering, maa-ala geodeetiline mõõdistus, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja teised Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja normid. Planeeringuga nähakse ette uue äri- ja tootmismaa moodustamine kolme tootmismaa, jäätmehoidla maa ja elamumaa liitmise teel ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks üldplaneeringuga ette nähtud äri- ja tootmisalal. 2. ASUKOHT 2.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS, PLANEERINGULISED SEOSED LÄHIÜMBRUSEGA Planeeritav ala asub Kalesi lääneosas 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigitee põhjaküljel. Planeeritaval alal on üks maatulundusmaa, neli tootmismaad, üks elamumaa ja üks jäätmehoidla maa. Planeeringualale jäävate maaüksuste andmed: Tihase, 54128 m², maatulundusmaa, tunnus 65101:001:0516; Biotiigi, 1470 m², jäätmehoidla maa, tunnus 65101:003:0787; Masinakeskuse tee 7, 41659 m², tootmismaa, tunnus 65101:001:0663; Masinakeskuse tee 7b, 20 m², tootmismaa, tunnus 65101:001:0666; Matsimäe, 4891 m², elamumaa, tunnus 65101:001:0664; Masinakeskuse tee 8, 3209 m², tootmismaa, tunnus 65101:001:0131; Töökoja alajaam, 160 m², tootmismaa, tunnus 65101:003:0097; Ehitisregistri andmetel asuvad toomismaadel erineva suurusega tootmis- ja laohooned, alajaamad ning rajatised. Maatulundusmaal ja elamumaal on osaliselt lehtpuuvõsa ja tühermaa. Oluline kõrghaljastus puudub. Juurdepääs toimub 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigiteelt. Lõunaosas maatulundusmaale ulatub riigitee kaitsevöönd 30 m. Planeeritav maa-ala omab üldist vaevumärgatavat kallet langusega loode suunas. Kõrgusarvud on vahemikus 47,11÷41,89 (EH-2000 Amsterdami süsteemis). Planeeritava ala asub olemasolevas tootmishoonete asumis. hajaasustuse alal. Lähipiirkonnas täheldatavad lisaks varem nimetatud hajaasustusele elamuehituse kinnisvaraarendused lääne poole jäävatel aladel.

2

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

(vt joonised DP1 ja DP2). 2.2. DETAILPLANEERINGU SEOSED ÜLDPLANEERINGU JA TEISTE PLANEERINGUTEGA Detailplaneeringuga kavandatav järgib üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nimetatud linnade ja suuremate asulate sisestruktuuri tihendamise ning kompaktsuse säilitamise printsiipi. Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmismaa (Ä/T). Detailplaneering on valla üldplaneeringu kohane ja kavandatu vastab Raasiku valla ruumilise arengu eesmärkidele. Planeeringualal on kehtivad Matsimäe, Koostehalli ja Laoplatsi kinnistute ja lähiala detailplaneering (2015) ja Attu maatükk 1 detailplaneering (2011). Külgnevatele aladele jäävad kehtivad Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering ja Kruusiaugu detailplaneering (osaliselt kehtetu). 3. PLANEERIMISETTEPANEK 3.1. KRUNDIJAOTUS Planeering näeb ette ühe uue äri- ja tootmismaa moodustamise kolme tootmismaa, jäätmehoidla maa ja elamumaa liitmise teel. Moodustatava krundi suurus on 105357 m². Planeeritava alal asuval kahel tootmismaal (alajaamade krundid) säilitatakse algne kuju, sihtotstarbed ja ehitusõigused. Planeeringu lähteülesandega ette nähtud kavandatav elamumaa muudetakse ära ja liidetakse planeeritava äri- ja tootmismaaga, seoses vajaduse äralangemisega. Lisaks ei ole see asukoht sobiv eluasemeks (äri- ja tootmisala ja hajaasustuse piirialal). (vt joonis DP3). 3.2. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUS JA KAVANDATAV TEGEVUS. Tulenevalt olemasolevate tootmis- ja laohoonete paiknemisest ja nendevahelise liiklusruumi kujust ja huvitatud isiku edasistest kavadest ning arvestades üldplaneeringuga sätestatuga on otstarbekas näha kõigi olemasolevate ja kavandatava äri- ja tootmistegevusega haaratud maaüksuste liitmine üheks kinnistuks. Moodustatava tootmis ja ärimaa läänepoolse osa avaterritooriumil (ol ol Tihase katastriüksus) on ette nähtud tooraine (vineer, saematerjal ja metallpudu) vastuvõtt, ladustamine ja hooldus ning valmistoodangu ladustamine, arvestus ja ettevalmistus ärasaatmiseks. Siin ei ole ette nähtud tegevusi, mis võivad levitada naaberaladele tolmu, lõhna, valgusreostust ja tootmisega kaasnevat müra nagu saagimine, puurimine, lihvimine ja naelutamine. Nimetatud tegevused toimuvad

3

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

ainult kinniselt hoonete sees. Mainitud maa-alalt võib levida tööpäevadel päevasel ajal toodete veo ja ladustamisega kaasnevat mootorimüra sealhulgas mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on vältimatu ohutuse tagamiseks. Planeeringus ette nähtud soovituslik läänepoolse hoonestuse paiknemine takistab olemasolevast tootmisest tulenevate mõjude levimist lääne ja loode suunas ja annab võimaluse piirata oluliselt visuaalset reostust. (vt joonis DP3). 3.3 EHITUSÕIGUS. Moodustatava äri- ja tootmismaa ehitisealuseks pinnaks on ette nähtud 48000 m², hoone maksimaalseks kõrguseks 25 m. Maksimaalne hoonestuskõrgus arvestab võimalusega näha ette üksikuid tehnoloogiast tingitud kõrgemaid ehituslikke mahtusid nagu silod, kolonnid, puidujäätmete mahutid. 3D joonisel kujutatud kõrgendatud ehitusmahud on illustratiivsed ja ei ole oma asukohaga siduvad. Suurim hoonete arv krundil 20. Hoonete väliseks viimistlemiseks kasutatakse lähipiirkonna arhitektuurse kontekstiga haakuvaid lahendusi. Nähakse ette sissesõidutee ning platside rajamine. Piirdeaia paiknemine kinnistu piiril või tagasiastega. Kõrgus max 2m. Hoonete ja rajatiste ehitamine väljapool hoonestusala toimub kokkuleppel naabriga, tagades tuleohutus. Kohtades, kus planeeritav hoonestusala ulatub olemasolevate tehnovõrkude peale tuleb teha koostööd trassivaldajaga, näha ette abinõud kommunikatsioonide kaitseks või leida lahendus vastava trassi ümbertõstmiseks. Ehitusprojekti eskiis tuleb kooskõlastada Raasiku vallavalitsusega. (vt joonis DP3 3D joonised). 3.4. PIIRANGUD. Riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi kaitsevöönd 30 m teekatte servast. Hoonestusala kaugus naaberkruntide piirist 4m. Ehitamine väljapool hoonestusala ligemal, kui 4 m piirist toimub kokkuleppel naabriga tagades tuleohutuse nõudeid. Tihase krundi lääneküljega külgneb Kalesi maaparandussüsteemi maa- ala. Olemasoleva puurkaevu (PRK0051728) hooldusala R 10 m. Dp ala idaküljel elektri õhuliini kaitsevöönd 10 m liini teljest. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid üldjuhul kaablitel 1+1 m ja torustikel (vesi, kanalisatsioon) 2+2 m. (vt joonis DP3).

4

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

3.5. HALJASTUS, KESKKONNAKAITSE. Krundi haljastus lahendatakse ehitusprojekti eriosaga. Arvestada tuleb müra ja tolmu kaitse abinõusid, valdavaid tuulte suundi, ilmakaari jms. Olmejäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping Raasiku valla prügikäitlusfirmaga. Liigiti kogutavad jäätmed, kartong ja papp ning ohtlikud jäätmed antakse ära jäätmejaamas. Ehitusjäätmete äraveoks tellitakse eraldi konteiner. Krundil on puid ja võsa, millest väärtuslikum osa on soovitatav alles jätta kavandatava haljastuslahendus algatuseks. Planeeritaval alal on olemasolev veevärk ja kanalisatsioon. Planeeringust huvitatud isik peab tagama, et müratasemed vastaksid keskkonnaministri 16.12,2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetele ning vajadusel tellima akrediteeritud mõõtmised, et seda tõestada. Terviseamet võib anda mõõtmistulemustele vajadusel omapoolse hinnangu. (vt joonis DP3). 3.6. RADOONIOHUTUS Planeeritava ala pinnas on normaalse radoonisisaldusega 10-30 kBq/m³ (Harjumaa radooniriski kaart 2008). Hoonete projekteerimisel tehakse ehitusala radooniohu uuring ja projektis nähakse ette abinõud raadooniohutuse tagamiseks. 4. TRANSPORT JA LIIKLUSKORRALDUS 4.1. JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE Juurdepääsud planeeringualale on planeeritud lõuna poolt 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigiteelt kahest kohast. Olemasolev juurdepääs on Lubjaahju tee kaudu. Olemasolev varujuurdepääs Masinakeskuse tee kaudu läbi servituudiala Masinakeskuse tee 6 krundil on üldiselt ette nähtud erandlikuks kasutamiseks nagu evakuatsioon kriisiolukorras. Planeeritakse uus juurdepääs läänepoolses osas tuletõrjevee mahutite kõrvalt. Juurdepääsude nähtavuskolmnurgad on kavandatud Majandus ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 lisa järgi. Lubjaahju tee on eratee, Masinakeskuse 7 kasuks on seatud teeservituut. Täägi kinnistul on Unibox´i korteriomand, mis võimaldab sõita läbi Täägi kinnistu. (vt joonis DP3).

5

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

4.2. SÕIDUKITE LIIKLUSKORRALDUS Seoses suurveokite suurema osatähtsusega on moodustataval äri- ja tootmismaal ette nähtud ühesuunaline läbiv liiklus. Sissesõit toimub Lubjaahju teelt ja väljasõit 250 m loode pool 11300 Lagedi-Aruküla- Peningi riigiteele, kus on oluliselt paremad nähtavustingimused. Liiklusskeemi realiseerimine vastavalt planeeringule vähendab oluliselt liikluskoormust Lubjaahju teel parandades liiklusohutust selles piirkonnas. (vt joonis DP3). 4.3. LIIKLUSKOORMUS Planeeringuga nähakse ette ehitusõigus ettevõtte laomajanduse laiendamiseks ja puhveralade tekitamiseks, kusjuures töötajate arv, toodangumahud ning liiklussagedus jäävad samaks. Toodust tulenevalt ei põhjusta planeeringu elluviimine liikluskoormuse suurenemist 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigiteel. 4.4. PARKIMINE Parkimine on ette nähtud planeeritaval kinnistul. Ette on nähtud 192 sõiduauto parkimine. Suurveokitele on ette nähtud liikumiskoridorid läbi moodustatava äri- ja tootmismaa. Suurveokite parkimist ei ole ette nähtud v a kauba laadimine ja dokumentide vormistamine. 4.5. JALAKÄIJATE LIIKUMINE 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigitee põhjaküljel asuvast Ata bussipeatusest on ette nähtud jalgsiliikumise koridor kuni sissesõidukohani Lubjaahju teel. Arvestades asjaolu, et hetkel ei kasuta ükski ettevõtte töötajatest ühistransporti ja ainsateks jalgsiliikujateks on üksikud kohalikud elanikud planeering ette jalgteekoridori tähistamise liikusmärkide ja teekattemärgistustega (MKM 22 02 2011 määrus 12; märgid 172 ja 974). 5. TEHNOVARUSTUS. Maa-ala läbivate trasside maakasutuse põhimõttelise lahenduse aluseks on EVS 843:2016. 5.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. Moodustatava kinnistu hoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse olemasolevate liitumiste baasil. Veevarustus toimub vastavalt Raven OÜ liitumislepingule. Kanalisatsioon toimub vastavalt Linford OÜ lepingule. Planeeringu elluviimisel töötajate arv oluliselt ei suurene. Olmeruumid on ehitatud varuga. OL ol veetarve 95 m³ kuus. Täiendava võrguühenduse ja koguse järgi vajadus puudub.

6

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

5.2. VIHMAVEEKANALISATSIOON. Lähipiirkonnas puudub sadevee kanalisatsiooni ühistorustik. Hoonete katustelt ja pinnakatetelt juhitakse sadevesi maapinna kalletega hoonest eemale ja on ette nähtud immutada pinnasesse oma krundil. Krundi planeerimisel tuleb vältida sade- ja pinnasevee juhtimine naaberkruntidele. Maa-ala lääneosas on toimiv sademeveesüsteem koos õlipüüdja ja liivafiltriga. 5.3. ELEKTRIVARUSTUS. Moodustatava kinnistu elektrivarustus toimub olemasoleva liitumise baasil. Olemasolevate peakaitsmete suurused on 100A; 630A ja 200A. Täiendava võrguühenduse ja võimsuse järgi vajadus puudub. 5.4. KÜTE. Olemasolevate ja kavandatavate hoonete kütte- ja soojavee varustus lahendatakse lokaalsete süsteemidega. Kütteks kasutatakse kohapeal tekkivatest puidujäätmetest valmistatud hakkepuitu. Alternatiivseks lahenduseks võib olla soojuspump ja päikeseenergia. Päikesepaneelide kavandamisel arvestada katuse kandevõimega ja teha visuaalse mõju analüüs. Küttelahenduse lõpliku valiku aluseks on tehniline ja majanduslik analüüs. 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE Kuritegevuse ohjeldamise probleemidele tuleb läheneda kompleksselt, arvestades kohaliku omavalitsuse, ühiskondlike organisatsioonide ja politsei osavõtuga. Lähtuda tuleb kõige kaitsetumate inimrühmade vajadustest. Kuus põhimõtet kuritegevuse ohjeldamiseks: -JÄLGITAVUS- Ala jälgitavus on üks peamisi asjaolusid mis kurjategijaid heidutab. Pole oluline kas ümbruskonda tegelikult jälgitaksegi, tähtis on luua niisugune ümbrus, mis paneks sissetungija tunnetama, et ta on kõigile nähtav. -NAABRUSKONNAD- Ala jälgitavuse põhimõtet rakendades peab arvestama vaadeldava piirkonna lähiümbrust. See tähendab et inimesed tunnistavad ala omaks ja jälgivad seal toimuvat. -AVALIKUD ALAD JA ERAVALDUSED- Avalike alade ja eravalduste probleem on tihedalt seotud naabruskondade probleemidega ning keskendub avalike alade ja eravalduste eristamise vajadusele. -VARJUMISKOHAD- Selle põhimõtte järgi on oluline kõrvaldada võimalikud varjumiskohad. Hoonete projekteerimisel tuleb niisuguste

7

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

kohtade tekkimist vältida, enne ümberprojekteerimist tuleb need välja selgitada ja võimalust mööda kõrvaldada. -ABINÕUDE KOMPLEKSSUSE PÕHIMÕTE- Turvalisus tuleb tagada mitmete abinõude kooskasutamisega. Projektid tuleb igakülgselt läbi arutada, pidades silmas kõiki turvalisuse tagamise võimalusi, sh ala loomulikku jälgitavust ja kaitstust. -KOOSTÖÖPÕHIMÕTE- Koostööd tuleb teha elamuid igapäevaselt hallates nii eraisikute kui ametiisikute poolt. Arhitekt peab hoonete ehitamisel ette nägema oma otsuste nii pika- kui lühiajalisi tagajärgi. Tuleb tagada, et ehitus kulgeks lihtsalt ja valutult. 7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE. Planeeringu elluviimise etapid: Biotiigi kinnistu omandiküsimuse lahendamine; Äri- ja tootmismaa kinnistu moodustamine; Ehitusõiguse ja heakorrastuse realiseerimine. 8. TULEOHUTUSE ABINÕUD. Tuleohutuse tagamise meetmete valiku aluseks on Tuleohutuse seadus, Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“, standard EVS Ehitusprojektide koostamisel arvestada Majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Planeeringuga nähakse ette V ja VI kasutusviisiga hooned (kontorid ning tööstus ja laohooned). Planeeritavate hoonete tulepüsivuse klass on üldjuhul TP3 va juhtumid, kui hoone suurus ja kasutusviis ei eelda suuremat tulepüsivuse klassi. Tagatud on hoonetevahelised tulekaitsenormidega nõutavad kujad – minimaalselt. Tagatud on tuletõrjetehnika juurdepääs planeeritud kruntidele. Eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta. [RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] Käesolevas planeeringus tagatakse tulekustutusvesi planeeritavale krundile kolmest olemasolevast kustutusvee mahutist: 25 m³ mahuti kontorihoone ees Lubjaahju tee sissesõidu juures; 125 m³ Masinakeskuse tee 7 kinnistu keskosas; 150 m³ Tihase kinnistu lõunanurgas sissesõidukoha kõrval. Planeeritaval alal tuleb tagada vajalik viidastus, mis juhataks veevõtukohtadeni. (vt joonis DP3).

8

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

9. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD. Planeeringuala suurus 105537 m²

Planeeritava maa bilanss Planeeritud kruntide kogupind 105537 m² 100%

s.h. äri- ja tootmismaa 105357 m² 99,8% tootmismaa 180 m² 0,2%

Suletud brutopind kokku 48070 m² Parkimiskohtade arv 192 Koostas: arh. Rein Ailt liikluskorraldus ins. Eiki Ilves

1

103887

ÄB/TT

TT

ÄB/TT

1

105537

2

20

TT

TT

PRINT A2 420X594 MM

150m3

125m3

25m3

125m3

11569 m2

2672 m2

P

P

ÕP

olme-

liiniservituut 354m2

3

160

KÕRGHALJASTUS

KÕRGHALJASTUS

1550 m2

KÕRGHALJASTUS

7

,

0

KontrollisJoonestasMõõtis R. LAULA R. LAULA R. LAULA

06.02.2023

R Geo OÜ Registrikood: 16233812 Aadress: Kastani tn 2/1 , Paide 72718 Tel +37256209239 MTR REG NR: EEG000508

02.02.2023 06.02.2023 EKR tase 6 EKR tase 6 EKR tase 6

11

1:500

Maa-ala plaan tehnovõrkudega

Geodeetiline mõõdistus

kaardi ja plaani alusel / konverteeritud, kaardilt; konverteeritud, aerofotogeodeetiline / aerofotogeodeetiline; mõõdistatud, transformeeritud / konverteeritud, transformeeritud / konverteeritud, suvaline / konverteeritud, L-EST / mõõdistatud, suvaline; mõõdistatud, L-EST / kontrollmõõdistatud, L-EST / järelvalvemõõdistus, L-EST

Katastripiirid saadud Maa-ametist 19.01.2023

Märkused: Koordinaadid L-Est 97 koordinaatide süsteemis Kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis

G0123

UNIBOX

UNIBOX OÜ

Masinakeskuse tee, Kalesi küla, Raasiku vald

liiniservituut 388m2

liiniservituut 272m2

ruumid

liiniservituut 19m2

liiniservituut 19m2

liiniservituut 7m2

liiniservituut 354m2

1

9

0

,

0

1

9

0

,

0

5

,

0

1

6

0

,

0

1

6

0

,

0