Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Indrek Mikk

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna mnt 24

75201, Harju maakond, Raasiku

vald, Aruküla alevik

Teie 03.03.2025 nr 7-1/14-26

Meie 01.04.2025 nr 7.2-2/25/18442-8

Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju maakonnas Raasiku vallas Kalesi

külas Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu (edaspidi planeering) lahendusele.

Planeeringualale jäävad järgmised kinnistud.

Biotiigi kinnistu (katastritunnus 65101:003:0787; 1470 m²);

Masinakeskuse tee 7 kinnistu (katastritunnus 65101:001:0663; 41659 m²);

Masinakeskuse tee 7b kinnistu (katastritunnus 65101:001:0666; 20 m²);

Matsimäe kinnistu (katastritunnus 65101:001:0664; 4891 m²);

Masinakeskuse tee 8 kinnistu (katastritunnus 65101:001:0131; 3209 m²);

Töökoja alajaam kinnistu (katastritunnus 65101:003:0097; 160 m²).

Planeeringuga soovitakse olemasoleva Kalesi tööstuspargi laiendamist Tihase kinnistule

(katastritunnus 65101:001:0516).

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi tee (edaspidi riigitee) km

12,697–12,992.

Oleme esitanud planeeringu materjalide kohta märkused 17.07.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/18442-6

(edaspidi kiri). Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud planeerigu materjale on küll korrigeeritud,

kuid need on endiselt vastuolus nimetatud kirjas esitatud märkustega.

Arvestades eeltoodut ja võtte arvesse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse

(edaspidi PlanS) ning kliimaministri 27.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

PlanS § 126 lg 1 punkti 7 alusel on planeeringu ülesandeks koostada terviklik liikluskorralduslik

lahendus.

1. Planeeringu seletuskirja p 4.1 Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on käsitlenud

riigitee km 12,853 olemasolevat ristumiskohta (Masinakeskuse tee nr 6510499) kui

varujuurdepääsu, mis on ette nähtud erandlikuks kasutamiseks (vt joonis 1).

2 (6)

Joonis 1. Riigitee ristumiskoht km 12,853 (teevideo aprill 2024)

Planeerigu eelmise versiooni joonisel on selge viide, et tegemist on varujuurdepääsuga

planeeringualale (evakuatsiooni puhul; vt joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte planeeringu põhijoonisest (esitatud juuli 2024)

Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud lahenduse jooniselt nähtuvad selgelt nimetatud

ristumiskoha sõidusuundade tähistused (vt joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte planeeringu põhijoonisest (esitatud märts 2025)

Oleme selgitanud, et ei saa nõustuda kõnealuse ristumiskoha alalise kasutusega, kuna

ristmik on kompleksi tuiksooneks, mis võimaldab mugavaid manöövreid suuremate

pöörderaadiustega sõidukitele. Seetõttu ei ole meil põhjust eeldada, et ristmiku kasutus

oluliselt väheneks seoses varujuurdepääsuks nimetamisega (vt kirja p 1).

2. Planeeringu seletuskirja p 4.2 Planeeritav liikluskorraldus on märgitud, et planeeringuga

tehakse ettepanek uue ristumiskoha rajamiseks riigitee ca km 12,745 (vt joonis 4).

Kavandatav ristumiskoht hakkaks teenindama ülegabariidilisi veoseid. Planeerigu eelmise

versiooni joonisel on selgelt kirjas, et nimetatud ristumiskoht on mõeldud vaid

3 (6)

planeeringualalt väljasõidul (vt joonis 1). Täna esitatud lahenduse jooniselt nähtuvad

selgelt sõidusuundade tähistused (vt joonis 2).

Joonis 4. Riigitee ristumiskoht 12,745 (teevideo aprill 2024)

Uute ristmike kavandamisel on Transpordiametil kohustus lähtuda normidest, kus

liiklussagedus on otseselt seotud ristmike minimaalsete vahekaugustega. Oleme

selgitanud, et tulenevalt iga-aastasest liiklussageduse suurenemisest jõuame lähiajal

tasemele, kus aasta keskmine ööpäevane liiklusliiklussagedus (edaspidi AKÖL) tõuseb üle

3000 auto, millega seoses suureneb ka minimaalne ristmike omavaheline vahekaugus

200 m-le. 2024. aasta andmete kohaselt on riigitee AKÖL tõusnud 3110 autole, mis

tähendab, et normide lisa 1 tabel 17 alusel on ristmike vähim lubatud kaugus

kõrvalmaanteel 200 m.

Väljavõte normidest

Planeeringu seletuskirja p 4.2 Planeeritav liikluskorraldus öeldud, et Masinakeskus tee nr

6510499 ja uue ristumiskoha normide kohane vähim kaugus on tagatud.

Väljavõte planeeringu seletuskirjast

Sama mõõt on näidatud „103,0“ ja „103,0 mahasõitude vahekaugus“ ka planeeringu

joonistel (vt joonis 5).

4 (6)

Joonis 5. Väljavõtted planeeringu joonistest (juuli 2024; märts 2025)

Arvestades eeltoodut ning riigitee liiklussageduse pidevat kasvu on esitatud lahendus

endiselt vastuolus normides esitatud nõuetega. Me ei saa nõustuda täiendava ristumiskoha

rajamisega riigitee ca km 12,745 ning olemasoleva ristumiskoha riigitee km 12,853

kasutamiseks varujuurdepääsuna.

Oleme valmis kooskõlastama planeeringuala juurdepääsude lahenduse kahel järgneval

tingimusel.

 VARIANT 1: Juurdepääsud planeeringualale kavandatakse täna teeregistris olevate

ristumiskohtade kaudu riigitee km 12,853 (Masinakeskuse tee nr 6510499) ja km

12,994 (Lubjaahju tee nr 6510459; vt joonis 6). Täiendavaid riigitee ristumiskohti

mitte planeerida (vt kirja p 1).

Joonis 6. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti teeregistrist

VARIANT 2: Olemasolev ristumiskoht riigitee km 12,853 likvideeritakse. Me ei

nõustu selle ümbernimetamisega varu- ega tehnoloogiliseks mahasõiduks, sest

arvestades ristmiku soodsaid parameetreid ja asukohta kompleksi keskmes ei ole

piiratud kasutus realistlik ega mõistliku halduskoormusega järelevalvatav.

Juurdepääsud planeeringualale kavandatakse km 12,994 (Lubjaahju tee nr

6510459) ja rajatava ristumiskoha riigitee ca km 12,745 kaudu (vt joonis 7).

Palume seejuures arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub

riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. See

tähendab, et uue ristumiskoha rajamine riigiteele (sh asukoha valik) saab toimuda

üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud

5 (6)

nõuetega.

Joonis 7. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti teeregistrist

3. Planeeringu seletuskirja p 4.2 Planeeritav liikluskorraldus ja joonisel näidatud

olemasolevate ristumiskohtade riigitee km 12,853 ja km 12,994 nähtavuskolmnurkade

parameetrite väärtuseid tuleb täpsustada, arvestades seejuures arendusega kaasnevat

liiklussageduse kasvu ja muutuvat liikluskoosseisu. Selgitame, et tegemist ei ole elamumaa

sihtotstarvet teenindavate ristumiskohtadega, vaid tootmismaaga, mistõttu tuleb

nähtavuskolmnurkade parameetreid täpsustada vastavalt normide lisa 1 tabel 18 ja lisa 2

joonis 8 (vt kirja p 3).

Väljavõte normidest

Riigitee km 12,853 oleval ristumiskohal kehtib kiiruserežiim 70 km/h ja liiklussagedus on

üle 3000 auto, mistõttu lähtume teeandmise kohustusega ristmikust, kui liituva tee

6 (6)

liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas. Ehk siis nähtavuskolmnurga parameetrid on

nimetatud ristumiskohas 7x160 m. Riigitee km 12,994 oleval ristumiskohal on liituva tee

liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas, mistõttu on nähtavuskolmnurk parameetrid

vastavalt 7x120 m.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP SELETUSKIRI

- Lisa 2. DP 3 PÕHIJOONIS 1 1000

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

1

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

1. ÜLDOSA Raasiku valla Kalesi küla Kalesi tööstuspargi (Uniboxi) detailplaneerimise projekti tellijaks ja koostamise huvitatud isikuks on Unibox OÜ. Projekti koostamise aluseks on huvitatud isiku taotlus, krundijaotuse eskiis, Raasiku Vallavolikogu 09.08.2019 istungi protokolliline otsus, lähteülesanne ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang, Raasiku valla üldplaneering, maa-ala geodeetiline mõõdistus, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja teised Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja normid. Planeeringuga nähakse ette uue äri- ja tootmismaa moodustamine kolme tootmismaa, jäätmehoidla maa ja elamumaa liitmise teel ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks üldplaneeringuga ette nähtud äri- ja tootmisalal. 2. ASUKOHT 2.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS, PLANEERINGULISED SEOSED LÄHIÜMBRUSEGA Planeeritav ala asub Kalesi lääneosas 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigitee põhjaküljel. Planeeritaval alal on üks maatulundusmaa, neli tootmismaad, üks elamumaa ja üks jäätmehoidla maa. Planeeringualale jäävate maaüksuste andmed: Tihase, 54128 m², maatulundusmaa, tunnus 65101:001:0516; Biotiigi, 1470 m², jäätmehoidla maa, tunnus 65101:003:0787; Masinakeskuse tee 7, 41659 m², tootmismaa, tunnus 65101:001:0663; Masinakeskuse tee 7b, 20 m², tootmismaa, tunnus 65101:001:0666; Matsimäe, 4891 m², elamumaa, tunnus 65101:001:0664; Masinakeskuse tee 8, 3209 m², tootmismaa, tunnus 65101:001:0131; Töökoja alajaam, 160 m², tootmismaa, tunnus 65101:003:0097; Ehitisregistri andmetel asuvad toomismaadel erineva suurusega tootmis- ja laohooned, alajaamad ning rajatised. Maatulundusmaal ja elamumaal on osaliselt lehtpuuvõsa ja tühermaa. Oluline kõrghaljastus puudub. Juurdepääs toimub 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigiteelt. Lõunaosas maatulundusmaale ulatub riigitee kaitsevöönd 30 m. Planeeritav maa-ala omab üldist vaevumärgatavat kallet langusega loode suunas. Kõrgusarvud on vahemikus 47,11÷41,89 (EH-2000 Amsterdami süsteemis). Planeeritava ala asub olemasolevas tootmishoonete asumis. hajaasustuse alal. Lähipiirkonnas täheldatavad lisaks varem nimetatud hajaasustusele elamuehituse kinnisvaraarendused lääne poole jäävatel aladel. (vt joonised DP1 ja DP2).

2

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

2.2. DETAILPLANEERINGU SEOSED ÜLDPLANEERINGU JA TEISTE PLANEERINGUTEGA Detailplaneeringuga kavandatav järgib üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nimetatud linnade ja suuremate asulate sisestruktuuri tihendamise ning kompaktsuse säilitamise printsiipi. Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmismaa (Ä/T). Detailplaneering on valla üldplaneeringu kohane ja kavandatu vastab Raasiku valla ruumilise arengu eesmärkidele. Planeeringualal on kehtivad Matsimäe, Koostehalli ja Laoplatsi kinnistute ja lähiala detailplaneering (2015) ja Attu maatükk 1 detailplaneering (2011). Külgnevatele aladele jäävad kehtivad Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering ja Kruusiaugu detailplaneering (osaliselt kehtetu). 3. PLANEERIMISETTEPANEK 3.1. KRUNDIJAOTUS Planeering näeb ette ühe uue äri- ja tootmismaa moodustamise kolme tootmismaa, jäätmehoidla maa ja elamumaa liitmise teel. Moodustatava krundi suurus on 105357 m². Planeeritava alal asuval kahel tootmismaal (alajaamade krundid) säilitatakse algne kuju, sihtotstarbed ja ehitusõigused. Planeeringu lähteülesandega ette nähtud kavandatav elamumaa muudetakse ära ja liidetakse planeeritava äri- ja tootmismaaga, seoses vajaduse äralangemisega. Lisaks ei ole see asukoht sobiv eluasemeks (äri- ja tootmisala ja hajaasustuse piirialal). (vt joonis DP3). 3.2. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUS JA KAVANDATAV TEGEVUS. Tulenevalt olemasolevate tootmis- ja laohoonete paiknemisest ja nendevahelise liiklusruumi kujust ja huvitatud isiku edasistest kavadest ning arvestades üldplaneeringuga sätestatuga on otstarbekas näha kõigi olemasolevate ja kavandatava äri- ja tootmistegevusega haaratud maaüksuste liitmine üheks kinnistuks. Moodustatava tootmis ja ärimaa läänepoolse osa avaterritooriumil (ol ol Tihase katastriüksus) on ette nähtud tooraine (vineer, saematerjal ja metallpudu) vastuvõtt, ladustamine ja hooldus ning valmistoodangu ladustamine, arvestus ja ettevalmistus ärasaatmiseks. Siin ei ole ette nähtud tegevusi, mis võivad levitada naaberaladele tolmu, lõhna, valgusreostust ja tootmisega kaasnevat müra nagu saagimine, puurimine, lihvimine ja naelutamine. Nimetatud tegevused toimuvad ainult kinniselt hoonete sees. Mainitud maa-alalt võib levida tööpäevadel päevasel ajal

3

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

toodete veo ja ladustamisega kaasnevat mootorimüra sealhulgas mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on vältimatu ohutuse tagamiseks. Planeeringus ette nähtud soovituslik läänepoolse hoonestuse paiknemine takistab olemasolevast tootmisest tulenevate mõjude levimist lääne ja loode suunas ja annab võimaluse piirata oluliselt visuaalset reostust. (vt joonis DP3). 3.3 EHITUSÕIGUS. Moodustatava äri- ja tootmismaa ehitisealuseks pinnaks on ette nähtud 48000 m², hoone maksimaalseks kõrguseks 20 m. Suurim hoonete arv krundil 20. Hoonete väliseks viimistlemiseks kasutatakse lähipiirkonna arhitektuurse kontekstiga haakuvaid lahendusi. Nähakse ette sissesõidutee ning platside rajamine. Piirdeaia paiknemine kinnistu piiril või tagasiastega. Kõrgus max 2m. Hoonete ja rajatiste ehitamine väljapool hoonestusala toimub kokkuleppel naabriga, tagades tuleohutus. Kohtades, kus planeeritav hoonestusala ulatub olemasolevate tehnovõrkude peale tuleb teha koostööd trassivaldajaga, näha ette abinõud kommunikatsioonide kaitseks või leida lahendus vastava trassi ümbertõstmiseks. Ehitusprojekti eskiis tuleb kooskõlastada Raasiku vallavalitsusega. (vt joonis DP3 3D joonised). 3.4. PIIRANGUD. Riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi kaitsevöönd 30 m teekatte servast. Hoonestusala kaugus naaberkruntide piirist 4m. Ehitamine väljapool hoonestusala ligemal, kui 4 m piirist toimub kokkuleppel naabriga tagades tuleohutuse nõudeid. Tihase krundi lääneküljega külgneb Kalesi maaparandussüsteemi maa- ala. Olemasoleva puurkaevu (PRK0051728) hooldusala R 10 m. Dp ala idaküljel elektri õhuliini kaitsevöönd 10 m liini teljest. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid üldjuhul kaablitel 1+1 m ja torustikel (vesi, kanalisatsioon) 2+2 m.

(vt joonis DP3). 3.5. HALJASTUS, KESKKONNAKAITSE. Krundi haljastus lahendatakse ehitusprojekti eriosaga. Arvestada tuleb müra ja tolmu kaitse abinõusid, valdavaid tuulte suundi, ilmakaari jms. Olmejäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping Raasiku valla prügikäitlusfirmaga. Liigiti kogutavad jäätmed, kartong ja papp ning

4

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

ohtlikud jäätmed antakse ära jäätmejaamas. Ehitusjäätmete äraveoks tellitakse eraldi konteiner. Krundil on puid ja võsa, millest väärtuslikum osa on soovitatav alles jätta kavandatava haljastuslahendus algatuseks. Planeeritaval alal on olemasolev veevärk ja kanalisatsioon Planeeringu koostamisel on arvestatud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeringuga kavandatavad tegevused ei too kaasa müra normtaseme ületamise. Planeeringust huvitatud isik peab tagama, et müratasemed vastaksid keskkonnaministri 16.12,2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetele ning vajadusel tellima akrediteeritud mõõtmised, et seda tõestada. Terviseamet võib anda mõõtmistulemustele vajadusel omapoolse hinnangu. (vt joonis DP3). 3.6. RADOONIOHUTUS Planeeritava ala pinnas on normaalse radoonisisaldusega 10-30 kBq/m³ (Harjumaa radooniriski kaart 2008). Hoonete projekteerimisel tehakse ehitusala radooniohu uuring ja projektis nähakse ette abinõud raadooniohutuse tagamiseks.

5

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

4. TRANSPORT JA LIIKLUSKORRALDUS 4.1. OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE Transpordiamet on väljastanud oma 13.09.2022 kirjaga nr 7.2- 2/22/18442-2 seisukohad Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringualaga piirneval 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi kõrvalmaanteel on 2023 a liiklusloenduse järgi keskmine ööpäevane liiklussagedus 2958 autot, sellest veoautod ja autorongid 2%. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on 11300 Lagedi-Aruküla- Peningi teelt km12.99 Lubjaahju tee kaudu üle eraomandis oleva Täägi kinnistu. Täägi kinnistule on Lubjaahju tee osas seatud ligipääsutee servituut Masinakeskuse 7 kinnistu kasuks.

Foto 1 Lubjaahju tee (allikas Google Street View, 2023)

Lisaks on planeeringualal varu juurdepääs 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teelt km 12.85 Masinakeskuse tee kaudu läbi Masinakeskuse tee 6 servituudiala. Masinakeskuse tee on planeeringualale ette nähtud erandlikuks kasutamiseks nagu evakuatsioon kriisiolukorras. Masinakeskuse tee kasutamist piirab ka kõrguslik gabariit.

Foto 2 Masinakeskuse tee (allikas Google Street View, 2023)

6

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

4.2. PLANEERITAV LIIKLUSKORRALDUS Planeeringuga nähakse ette ehitusõigus ettevõtte laomajanduse laiendamiseks, kusjuures töötajate arv, toodangumahud ja liiklussagedus jäävad samaks. Toodust tulenevalt ei põhjusta planeeringu elluviimine olulist liikluskoormuse suurenemist 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigiteel, mistõttu ei ole vajalik olemasoleva riigitee laiendamine. Tootmisalale sisse- ja väljasõit säilib olemasolevana Lubjaahju teelt. Planeeringuga tehakse ettepanek rajada uus ristumiskoht 11300 Lagedi- Aruküla-Peningi riigiteele km 12.74. Ristumiskohalt toimub nii sisse- kui väljasõit ainult ülegabariidilistele veostele alla 20 sõiduki ööpäevas. Vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 kinnitatud „Tee projekteerimise normidele“ peab ristmike minimaalne vahekaugus olema 100 m (peatee liiklussagedus üle 3000 a/ööp, ristuva tee liiklussagedus kuni 20 a/ööp). Planeeringulahenduse järgi on olemasoleva Masinakeskuse ristumise ja uue ristumise vahe ca 103 m, seega on normikohane vahe tagatud. Uue ristumise rajamisega tagatakse ka Päästeametile oluliselt kiirem ligipääs olemasolevatele maantee äärsetele tuletõrje veemahutitele.

Foto 3 Uue planeeritud riigiteega ristumise asukoht (allikas Google Street View, 2023)

Vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 kinnitatud Tee projekteerimise normidele on planeeringuala ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad (liitumisnähtavus) järgmised:

- Lubjaahju tee (70 km/h, üle 100 sõiduki ööp, peatumiskohustus) - 5x160m;

7

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

- Masinakeskuse tee (juurdepääsu tee, 70 km/h, alla 100 sõiduki ööp) -3x120m;

- Uus planeeritud ristumiskoht km 12.74 (juurdepääsu tee, 90 km/hm, alla 20 sõiduki ööp,) – 3x190m.

Kõikidel ristumiskohtadel on normikohased nähtavuskolmnurgad tagatud. Nähtavusalas ei paikne nähtavust piiravaid takistusi. 4.3. PARKIMINE Parkimine on ette nähtud planeeritaval kinnistul. Ette on nähtud 192 sõiduauto parkimine. Suurveokitele on ette nähtud liikumiskoridorid läbi moodustatava äri- ja tootmismaa. Suurveokite parkimist ei ole ette nähtud v a kauba laadimine ja dokumentide vormistamine. 4.4. JALAKÄIJATE LIIKUMINE 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigitee põhjaküljel asuvast Ata bussipeatusest on ette nähtud jalgsi liikumise koridor kuni sissesõidukohani Lubjaahju teel. Arvestades asjaolu, et hetkel ei kasuta ükski ettevõtte töötajatest ühistransporti ja ainsateks jalgsi liikujateks on üksikud kohalikud elanikud, näeb planeering ette jalgteekoridori tähistamise liiklusmärkide ja teekattemärgistustega. Harju maakonnaplaneeringus, maakonna teemaplaneeringus „Harjumaa kergliiklusteed“ ja Raasiku valla üldplaneeringus on 11300 Lageda- Aruküla-Peningi tee planeeringuala poolsesse serva ette nähtud kergliiklustee rajamine. Raasiku Vallavalitsuse tellimusel on koostatud riigitee äärde kavandatava kergliiklustee projekt „Lagedi-Aruküla-Peningi maantee km 11,42-13,85 äärse kergliiklustee esimese etapi põhiprojekt“. Projektiga kavandatud kergliiklustee ei oma puutumust planeeringualaga, kuna selle asukoht on täpsustunud ning see on kavandatud teisele poole riigiteed. 5. TEHNOVARUSTUS. Maa-ala läbivate trasside maakasutuse põhimõttelise lahenduse aluseks on EVS 843:2016. Planeeringuga ei kavandata uusi tehnovõrke riigitee teekaitsevööndisse. 5.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. Moodustatava kinnistu hoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse olemasolevate liitumiste baasil. Veevarustus toimub vastavalt Raven OÜ liitumislepingule. Kanalisatsioon toimub vastavalt Linford OÜ lepingule. Planeeringu elluviimisel töötajate arv oluliselt ei suurene. Olmeruumid on ehitatud varuga. OL ol veetarve 95 m³ kuus. Täiendava võrguühenduse ja koguse järgi vajadus puudub.

8

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

5.2. SADEMEVEEKANALISATSIOON. Lähipiirkonnas puudub sademevee kanalisatsiooni ühistorustik. Hoonete katustelt ja pinnakatetelt juhitakse sademevesi maapinna kalletega hoonest eemale ja on ette nähtud immutada pinnasesse oma krundil. Krundi planeerimisel tuleb vältida sademe- ja pinnasevee juhtimine naaberkruntidele. Maa-ala lääneosas on toimiv sademeveesüsteem koos õlipüüdja ja liivafiltriga. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 5.3. ELEKTRIVARUSTUS. Moodustatava kinnistu elektrivarustus toimub olemasoleva liitumise baasil. Olemasolevate peakaitsmete suurused on 100A; 630A ja 200A. Täiendava võrguühenduse ja võimsuse järgi vajadus puudub. 5.4. KÜTE. Olemasolevate ja kavandatavate hoonete kütte- ja soojavee varustus lahendatakse lokaalsete süsteemidega. Kütteks kasutatakse kohapeal tekkivatest puidujäätmetest valmistatud hakkepuitu. Alternatiivseks lahenduseks võib olla soojuspump ja päikeseenergia. Päikesepaneelide kavandamisel arvestada katuse kandevõimega ja teha visuaalse mõju analüüs. Küttelahenduse lõpliku valiku aluseks on tehniline ja majanduslik analüüs. 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE Kuritegevuse ohjeldamise probleemidele tuleb läheneda kompleksselt, arvestades kohaliku omavalitsuse, ühiskondlike organisatsioonide ja politsei osavõtuga. Lähtuda tuleb kõige kaitsetumate inimrühmade vajadustest. Kuus põhimõtet kuritegevuse ohjeldamiseks: -JÄLGITAVUS- Ala jälgitavus on üks peamisi asjaolusid mis kurjategijaid heidutab. Pole oluline kas ümbruskonda tegelikult jälgitaksegi, tähtis on luua niisugune ümbrus, mis paneks sissetungija tunnetama, et ta on kõigile nähtav. -NAABRUSKONNAD- Ala jälgitavuse põhimõtet rakendades peab arvestama vaadeldava piirkonna lähiümbrust. See tähendab et inimesed tunnistavad ala omaks ja jälgivad seal toimuvat.

9

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

-AVALIKUD ALAD JA ERAVALDUSED- Avalike alade ja eravalduste probleem on tihedalt seotud naabruskondade probleemidega ning keskendub avalike alade ja eravalduste eristamise vajadusele. -VARJUMISKOHAD- Selle põhimõtte järgi on oluline kõrvaldada võimalikud varjumiskohad. Hoonete projekteerimisel tuleb niisuguste kohtade tekkimist vältida, enne ümberprojekteerimist tuleb need välja selgitada ja võimalust mööda kõrvaldada. -ABINÕUDE KOMPLEKSSUSE PÕHIMÕTE- Turvalisus tuleb tagada mitmete abinõude kooskasutamisega. Projektid tuleb igakülgselt läbi arutada, pidades silmas kõiki turvalisuse tagamise võimalusi, sh ala loomulikku jälgitavust ja kaitstust. -KOOSTÖÖPÕHIMÕTE- Koostööd tuleb teha elamuid igapäevaselt hallates nii eraisikute kui ametiisikute poolt. Arhitekt peab hoonete ehitamisel ette nägema oma otsuste nii pika- kui lühiajalisi tagajärgi. Tuleb tagada, et ehitus kulgeks lihtsalt ja valutult. 7.1. PLANEERINGU ELLUVIIMINE. Planeeringu elluviimise etapid: Biotiigi kinnistu omandiküsimuse lahendamine; Äri- ja tootmismaa kinnistu moodustamine; Ehitusõiguse ja heakorrastuse realiseerimine. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 8. TULEOHUTUSE ABINÕUD. Tuleohutuse tagamise meetmete valiku aluseks on Tuleohutuse seadus, Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“, standard EVS Ehitusprojektide koostamisel arvestada Majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Planeeringuga nähakse ette V ja VI kasutusviisiga hooned (kontorid ning tööstus ja laohooned). Planeeritavate hoonete tulepüsivuse klass on üldjuhul TP3 va juhtumid, kui hoone suurus ja kasutusviis ei eelda suuremat tulepüsivuse klassi.

10

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

Tagatud on hoonetevahelised tulekaitsenormidega nõutavad kujad – minimaalselt. Tagatud on tuletõrjetehnika juurdepääs planeeritud kruntidele. Eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta. [RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] Käesolevas planeeringus tagatakse tulekustutusvesi planeeritavale krundile kolmest olemasolevast kustutusvee mahutist: 25 m³ mahuti kontorihoone ees Lubjaahju tee sissesõidu juures; 125 m³ Masinakeskuse tee 7 kinnistu keskosas; 150 m³ Tihase kinnistu lõunanurgas sissesõidukoha kõrval. Planeeritaval alal tuleb tagada vajalik viidastus, mis juhataks veevõtukohtadeni. (vt joonis DP3). 9. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD. Planeeringuala suurus 105537 m²

Planeeritava maa bilanss Planeeritud kruntide kogupind 105537 m² 100%

s.h. äri- ja tootmismaa 105357 m² 99,8% tootmismaa 180 m² 0,2%

Suletud brutopind kokku 48070 m² Parkimiskohtade arv 192 Koostas: arh. Rein Ailt Teedeosa: ins. Andrus Pajula

1

103887

ÄB/TT

TT

ÄB/TT

1

105537

2

20

TT

TT

PRINT A2 420X594 MM

150m3

125m3

25m3

125m3

11569 m2

2672 m2

P

P

ÕP

olme-

liiniservituut 354m2

3

160

KÕRGHALJASTUS

KÕRGHALJASTUS

1550 m2

KÕRGHALJASTUS

KontrollisJoonestasMõõtis R. LAULA R. LAULA R. LAULA

06.02.2023

R Geo OÜ Registrikood: 16233812 Aadress: Kastani tn 2/1 , Paide 72718 Tel +37256209239 MTR REG NR: EEG000508

02.02.2023 06.02.2023 EKR tase 6 EKR tase 6 EKR tase 6

11

1:500

Maa-ala plaan tehnovõrkudega

Geodeetiline mõõdistus

kaardi ja plaani alusel / konverteeritud, kaardilt; konverteeritud, aerofotogeodeetiline / aerofotogeodeetiline; mõõdistatud, transformeeritud / konverteeritud, transformeeritud / konverteeritud, suvaline / konverteeritud, L-EST / mõõdistatud, suvaline; mõõdistatud, L-EST / kontrollmõõdistatud, L-EST / järelvalvemõõdistus, L-EST

Katastripiirid saadud Maa-ametist 19.01.2023

Märkused: Koordinaadid L-Est 97 koordinaatide süsteemis Kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis

G0123

UNIBOX

UNIBOX OÜ

Masinakeskuse tee, Kalesi küla, Raasiku vald

liiniservituut 388m2

liiniservituut 272m2

ruumid

liiniservituut 19m2

liiniservituut 19m2

liiniservituut 7m2

liiniservituut 354m2

ÜLEGABARIIDILISTE VEOKITE SISSE JA VÄLJASÕIT

TAVAVEOKITE SISSE JA VÄLJASÕIT

7

,

9

3

,

0

3

,

0

1

6

0

,

0

1

6

0

,

0

1

2

0

,

0

1

2

0

,

0

1

9

0

,

0

1

9

0

,

0

1

0

3

,

0