Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Andrus Pajula

OÜ Aarens Projekt

[email protected]

Teie 16.06.2024

Meie 17.07.2024 nr 7.2-2/24/18442-6

Kalesi tööstuspargi detailplaneeringust

Olete esitanud kooskõlastamise eelseks koostöö tegemiseks ja arvamuse andmiseks Harju

maakonnas Raasiku vallas Kalesi külas Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu (edaspidi

planeering) lahendusele.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi tee (edaspidi riigitee) km

12,700–13,030.

Planeeringuga soovitakse olemasoleval tööstuspargi osal krundiplaani korrastamist ja tööstuspargi

laiendamist Tihase kinnistule (katastritunnus 65101:001:0516).

Oleme jätnud planeeringu kooskõlastamata 16.05.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/18442-4 põhjusel, et

planeeringu koostamisel on arvestatud osaliselt 13.09.2022 kirjas nr 7.2-2/22/18442-2 väljastatud

seisukohtadega.

Oleme tutvunud korrigeeritud planeeringu materjalidega ning tuvastanud, et planeeringu lahendus

on jätkuvalt vastuolus meie 16.05.2024 kirjas nr 7.2-2/24/18442-4 esitatud seisukohtadega.

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse

(edaspidi PlanS) ning kliimaministri 27.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), esitame planeeringu materjalide kohta järgmised märkused.

1. PlanS § 126 lg 1 punkti 7 alusel on planeeringu ülesandeks koostada terviklik

liikluskorralduslik lahendus. Oleme korduvalt märkinud, et: „Juurdepääsude lahendus

planeeringualale tuleb planeeringu koostamise staadiumis põhjalikult läbi töötada ning

näha ette normide kohased juurdepääsu lahendused riigiteelt“. Esitatud lahendus on

jätkuvalt vastuolus normide lisa 1 tabel 17 esitatud nõuetega.

Uute ristmike kavandamisel on Transpordiametil kohustus lähtuda kehtivatest normidest,

kus liiklussagedus on otseselt seotud ristmike minimaalsete vahekaugustega. Selgitame, et

riigitee on kõrvalmaantee, mille aasta keskmine ööpäevane liiklusliiklussagedus (edaspidi

AKÖL) on 2958 autot. Seega peab olema tagatud nõuetele vastav ristmike vähim

omavaheline vahekaugus 150 m. Võrdlusena märgime, et 2022. aastal oli AKÖL 2455

autot ning 2023. aastal oli see juba 2958 autot. Tulenevalt iga-aastasest liiklussageduse

suurenemisest jõuame lähiajal tasemele, kus AKÖL tõuseb eelduslikult üle 3000 auto,

millega seoses suureneb ka minimaalne ristmike omavaheline vahekaugus 200 m-le.

Oluline on märkida, et riigitee lõik km 11,4-16,4 on 2023. aastal rekonstrueeritud vastavalt

2 (4)

Novarc Group AS koostatud teeprojektile „Riigitee nr 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi km

11,4–16,4 Aruküla–Peningi lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamine.

Põhiprojekt. Töö nr 1552“. Nimetatud teeprojekt põhineb värskel liikluskeskkonna

analüüsil ning selle eesmärgiks on olnud olemasoleva maantee rekonstrueerimine (sh

olemasolevad ristmikud ja mahasõidud), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja

parandada katendi kandevõimet. Selgitame, et teeprojekti mahus on rekonstrueeritud

olemasolevad riigitee ristumiskohad km 12,853 ja km 12,994 (vt joonis 1) ning täiendavat

ristumiskohta rajamist riigitee ca km 12,75 ei olnud ette nähtud.

Joonis 1. Väljavõtted riigitee rekonstrueerimise projektist

Tulenevalt vastuoludest normidega ning arvestades riigitee liiklussageduse pidevat kasvu

ei saa me anda nõusolekut täiendava ristumiskoha rajamiseks riigitee ca km 12,75 ning

olemasoleva ristumiskoha km 12,853 kasutamiseks varujuurdepääsuna. Varujuurdepääse

oleme harva ja kohapõhiselt aktsepteerinud seal, kus selle kasutamine alalise

juurdepääsuna on olnud nähtavalt ebamugav ja selle kasutamine selgelt seostatav näiteks

3 (4)

päästeauto jaoks olulise objektiga (nt veevõtukoht). Antud juhul on km 12,853 ristmik

kompleksi tuiksooneks ning võimaldab mugavaid manöövreid suuremate

pöörderaadiustega sõidukitele, millest tulevalt ei ole meil põhjust eeldada, et ristmiku

kasutus oluliselt väheneks seoses varujuurdepääsuks nimetamisega.

Korrigeerida planeerigu seletuskirja p 4.2 Planeeritav liikluskorraldus ja põhijoonisel

näidatud lahendust. Juurdepääsudena planeeringualale kavandada olemasolevate

ristumiskohtade kaudu riigitee km 12,853 ja km 12,994. Täiendavaid riigitee ristumiskohti

mitte planeerida.

Lisaks ei ole meie hinnangul piisavalt analüüsitud arendusega kaasnevat liiklussageduse

kasvu ja liikluskoosseisu ning selle mõju riigitee ristumiskohtade läbilaskevõimele.

Planeeringuga on ette nähtud ühe uue äri- ja tootmismaa moodustamine kolme tootmismaa,

jäätmehoidla maa ja elamumaa liitmise teel. Moodustatava krundi suuruseks on

kavandatud 105 357 m² sh ehitisealuseks pindalaks on määratud 48 000 m².

Korrigeeritud planeeringulahendusele tuleb lisada pädeva isiku analüüs koos vastavate

selgitustega, kas tulenevalt arendusalale suubuvast pöördeliiklussagedusest on vajalik näha

ette riigitee laiendamine. Selgitame, et nõutav analüüs ei pea olema koostatud

eksperthinnangu mahus eraldi dokumendina. Loeme piisavaks teedeinseneri kui

eriteadmistega isiku antud hinnangu, mis on lisatud kas seletuskirja koosseisu või

planeeringu materjalide juurde lisana (vt kirja p 1).

2. Seletuskirja p 4.4 Jalakäijate liikumine on kirjeldatud, et nii Harju maakonnaplaneeringu,

teemaplaneeringu „Harjumaa kergliiklustee“ kui ka Raasiku valla üldplaneeringuga on

perspektiivne kergliiklustee ette nähtud rajada riigitee planeeringuala poolsesse serva.

Käesoleval hetkel on Raasiku Vallavalitsuse tellimusel koostamisel riigitee äärde

kavandatava kergliiklustee projekt „Lagedi-Aruküla-Peningi maantee km 11,42-13,85

äärse kergliiklustee esimese etapi põhiprojekt. Töö nr 22375“ (koostanud Hepta Group

Energy OÜ). Märgime, et oleme riigitee 11300 km 11,42-13,85 kaitsevööndis jalgratta- ja

jalgtee (sh valgustuse) põhiprojekti lahenduse kooskõlastanud 21.02.2023 kirjaga nr 7.1-

2/23/2576-3. Projektiga kavandatud kergliiklustee ei oma puutumust planeeringualaga,

kuna selle asukoht on täpsustunud ning see on kavandatud teisele poole riigiteed (vt joonis

2).

Joonis 2. Väljavõte kergliiklustee projektist

Arvestades asjaolusid korrigeerida planeeringu seletuskirja ja asendiplaanil näidatud

planeeritava jalgtee koridori asukohta mh eemaldada vastav leppemärk „planeeritava

jalgtee koridor“ loetelust (vt kirja p 2).

3. Korrigeerida seletuskirja p 4.2 Planeeritav liikluskorraldus ja asendiplaanil näidatud

olemasolevate ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade parameetrite väärtuseid arvestades

arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja muutuvat liikluskoosseisu. Aluseks võtta

hetkel kehtivate normide lisa 2 joonis 8. Selgitada, et nähtavusalas ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2; vt kirja p 3).

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Kalesi tööstuspargi DP seletuskiri

- Lisa 2. Kalesi tööstuspargi DP3 pohijoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

1

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

1. ÜLDOSA Raasiku valla Kalesi küla Kalesi tööstuspargi (Uniboxi) detailplaneerimise projekti tellijaks ja koostamise huvitatud isikuks on Unibox OÜ. Projekti koostamise aluseks on huvitatud isiku taotlus, krundijaotuse eskiis, Raasiku Vallavolikogu 09.08.2019 istungi protokolliline otsus, lähteülesanne ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang, Raasiku valla üldplaneering, maa-ala geodeetiline mõõdistus, planeerimisseadus, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja teised Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja normid. Planeeringuga nähakse ette uue äri- ja tootmismaa moodustamine kolme tootmismaa, jäätmehoidla maa ja elamumaa liitmise teel ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks üldplaneeringuga ette nähtud äri- ja tootmisalal. 2. ASUKOHT 2.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS, PLANEERINGULISED SEOSED LÄHIÜMBRUSEGA Planeeritav ala asub Kalesi lääneosas 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigitee põhjaküljel. Planeeritaval alal on üks maatulundusmaa, neli tootmismaad, üks elamumaa ja üks jäätmehoidla maa. Planeeringualale jäävate maaüksuste andmed: Tihase, 54128 m², maatulundusmaa, tunnus 65101:001:0516; Biotiigi, 1470 m², jäätmehoidla maa, tunnus 65101:003:0787; Masinakeskuse tee 7, 41659 m², tootmismaa, tunnus 65101:001:0663; Masinakeskuse tee 7b, 20 m², tootmismaa, tunnus 65101:001:0666; Matsimäe, 4891 m², elamumaa, tunnus 65101:001:0664; Masinakeskuse tee 8, 3209 m², tootmismaa, tunnus 65101:001:0131; Töökoja alajaam, 160 m², tootmismaa, tunnus 65101:003:0097; Ehitisregistri andmetel asuvad toomismaadel erineva suurusega tootmis- ja laohooned, alajaamad ning rajatised. Maatulundusmaal ja elamumaal on osaliselt lehtpuuvõsa ja tühermaa. Oluline kõrghaljastus puudub. Juurdepääs toimub 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigiteelt. Lõunaosas maatulundusmaale ulatub riigitee kaitsevöönd 30 m. Planeeritav maa-ala omab üldist vaevumärgatavat kallet langusega loode suunas. Kõrgusarvud on vahemikus 47,11÷41,89 (EH-2000 Amsterdami süsteemis). Planeeritava ala asub olemasolevas tootmishoonete asumis. hajaasustuse alal. Lähipiirkonnas täheldatavad lisaks varem nimetatud hajaasustusele elamuehituse kinnisvaraarendused lääne poole jäävatel aladel. (vt joonised DP1 ja DP2).

2

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

2.2. DETAILPLANEERINGU SEOSED ÜLDPLANEERINGU JA TEISTE PLANEERINGUTEGA Detailplaneeringuga kavandatav järgib üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nimetatud linnade ja suuremate asulate sisestruktuuri tihendamise ning kompaktsuse säilitamise printsiipi. Raasiku valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmismaa (Ä/T). Detailplaneering on valla üldplaneeringu kohane ja kavandatu vastab Raasiku valla ruumilise arengu eesmärkidele. Planeeringualal on kehtivad Matsimäe, Koostehalli ja Laoplatsi kinnistute ja lähiala detailplaneering (2015) ja Attu maatükk 1 detailplaneering (2011). Külgnevatele aladele jäävad kehtivad Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering ja Kruusiaugu detailplaneering (osaliselt kehtetu). 3. PLANEERIMISETTEPANEK 3.1. KRUNDIJAOTUS Planeering näeb ette ühe uue äri- ja tootmismaa moodustamise kolme tootmismaa, jäätmehoidla maa ja elamumaa liitmise teel. Moodustatava krundi suurus on 105357 m². Planeeritava alal asuval kahel tootmismaal (alajaamade krundid) säilitatakse algne kuju, sihtotstarbed ja ehitusõigused. Planeeringu lähteülesandega ette nähtud kavandatav elamumaa muudetakse ära ja liidetakse planeeritava äri- ja tootmismaaga, seoses vajaduse äralangemisega. Lisaks ei ole see asukoht sobiv eluasemeks (äri- ja tootmisala ja hajaasustuse piirialal). (vt joonis DP3). 3.2. PLANEERINGULAHENDUSE PÕHJENDUS JA KAVANDATAV TEGEVUS. Tulenevalt olemasolevate tootmis- ja laohoonete paiknemisest ja nendevahelise liiklusruumi kujust ja huvitatud isiku edasistest kavadest ning arvestades üldplaneeringuga sätestatuga on otstarbekas näha kõigi olemasolevate ja kavandatava äri- ja tootmistegevusega haaratud maaüksuste liitmine üheks kinnistuks. Moodustatava tootmis ja ärimaa läänepoolse osa avaterritooriumil (ol ol Tihase katastriüksus) on ette nähtud tooraine (vineer, saematerjal ja metallpudu) vastuvõtt, ladustamine ja hooldus ning valmistoodangu ladustamine, arvestus ja ettevalmistus ärasaatmiseks. Siin ei ole ette nähtud tegevusi, mis võivad levitada naaberaladele tolmu, lõhna, valgusreostust ja tootmisega kaasnevat müra nagu saagimine, puurimine, lihvimine ja naelutamine. Nimetatud tegevused toimuvad ainult kinniselt hoonete sees. Mainitud maa-alalt võib levida tööpäevadel päevasel ajal

3

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

toodete veo ja ladustamisega kaasnevat mootorimüra sealhulgas mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on vältimatu ohutuse tagamiseks. Planeeringus ette nähtud soovituslik läänepoolse hoonestuse paiknemine takistab olemasolevast tootmisest tulenevate mõjude levimist lääne ja loode suunas ja annab võimaluse piirata oluliselt visuaalset reostust. (vt joonis DP3). 3.3 EHITUSÕIGUS. Moodustatava äri- ja tootmismaa ehitisealuseks pinnaks on ette nähtud 48000 m², hoone maksimaalseks kõrguseks 25 m. Maksimaalne hoonestuskõrgus arvestab võimalusega näha ette üksikuid tehnoloogiast tingitud kõrgemaid ehituslikke mahtusid nagu silod, kolonnid, puidujäätmete mahutid. 3D joonisel kujutatud kõrgendatud ehitusmahud on illustratiivsed ja ei ole oma asukohaga siduvad. Suurim hoonete arv krundil 20. Hoonete väliseks viimistlemiseks kasutatakse lähipiirkonna arhitektuurse kontekstiga haakuvaid lahendusi. Nähakse ette sissesõidutee ning platside rajamine. Piirdeaia paiknemine kinnistu piiril või tagasiastega. Kõrgus max 2m. Hoonete ja rajatiste ehitamine väljapool hoonestusala toimub kokkuleppel naabriga, tagades tuleohutus. Kohtades, kus planeeritav hoonestusala ulatub olemasolevate tehnovõrkude peale tuleb teha koostööd trassivaldajaga, näha ette abinõud kommunikatsioonide kaitseks või leida lahendus vastava trassi ümbertõstmiseks. Ehitusprojekti eskiis tuleb kooskõlastada Raasiku vallavalitsusega. (vt joonis DP3 3D joonised). 3.4. PIIRANGUD. Riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi kaitsevöönd 30 m teekatte servast. Hoonestusala kaugus naaberkruntide piirist 4m. Ehitamine väljapool hoonestusala ligemal, kui 4 m piirist toimub kokkuleppel naabriga tagades tuleohutuse nõudeid. Tihase krundi lääneküljega külgneb Kalesi maaparandussüsteemi maa- ala. Olemasoleva puurkaevu (PRK0051728) hooldusala R 10 m. Dp ala idaküljel elektri õhuliini kaitsevöönd 10 m liini teljest. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid üldjuhul kaablitel 1+1 m ja torustikel (vesi, kanalisatsioon) 2+2 m.

(vt joonis DP3).

4

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

3.5. HALJASTUS, KESKKONNAKAITSE. Krundi haljastus lahendatakse ehitusprojekti eriosaga. Arvestada tuleb müra ja tolmu kaitse abinõusid, valdavaid tuulte suundi, ilmakaari jms. Olmejäätmete käitlemiseks sõlmitakse leping Raasiku valla prügikäitlusfirmaga. Liigiti kogutavad jäätmed, kartong ja papp ning ohtlikud jäätmed antakse ära jäätmejaamas. Ehitusjäätmete äraveoks tellitakse eraldi konteiner. Krundil on puid ja võsa, millest väärtuslikum osa on soovitatav alles jätta kavandatava haljastuslahendus algatuseks. Planeeritaval alal on olemasolev veevärk ja kanalisatsioon Planeeringu koostamisel on arvestatud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeringuga kavandatavad tegevused ei too kaasa müra normtaseme ületamise. Planeeringust huvitatud isik peab tagama, et müratasemed vastaksid keskkonnaministri 16.12,2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetele ning vajadusel tellima akrediteeritud mõõtmised, et seda tõestada. Terviseamet võib anda mõõtmistulemustele vajadusel omapoolse hinnangu. (vt joonis DP3). 3.6. RADOONIOHUTUS Planeeritava ala pinnas on normaalse radoonisisaldusega 10-30 kBq/m³ (Harjumaa radooniriski kaart 2008). Hoonete projekteerimisel tehakse ehitusala radooniohu uuring ja projektis nähakse ette abinõud raadooniohutuse tagamiseks.

5

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

4. TRANSPORT JA LIIKLUSKORRALDUS 4.1. OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE Transpordiamet on väljastanud oma 13.09.2022 kirjaga nr 7.2- 2/22/18442-2 seisukohad Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringualaga piirneval 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi kõrvalmaanteel on 2023 a liiklusloenduse järgi keskmine ööpäevane liiklussagedus 2958 autot, sellest veoautod ja autorongid 2%. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on 11300 Lagedi-Aruküla- Peningi teelt km12.99 Lubjaahju tee kaudu üle eraomandis oleva Täägi kinnistu. Täägi kinnistule on Lubjaahju tee osas seatud ligipääsutee servituut Masinakeskuse 7 kinnistu kasuks.

Foto 1 Lubjaahju tee (allikas Google Street View, 2023)

Lisaks on planeeringualal varu juurdepääs 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teelt km 12.85 Masinakeskuse tee kaudu läbi Masinakeskuse tee 6 servituudiala. Masinakeskuse tee on planeeringualale üldiselt ette nähtud erandlikuks kasutamiseks nagu evakuatsioon kriisiolukorras. Masinakeskuse tee kasutamist piirab ka kõrguslik gabariit.

Foto 2 Masinakeskuse tee (allikas Google Street View, 2023)

6

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

4.2. PLANEERITAV LIIKLUSKORRALDUS Planeeringuga nähakse ette ehitusõigus ettevõtte laomajanduse laiendamiseks, kusjuures töötajate arv, toodangumahud ja liiklussagedus jäävad samaks. Toodust tulenevalt ei põhjusta planeeringu elluviimine olulist liikluskoormuse suurenemist 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigiteel. Seoses liiklusskeemi korrastamisega on planeeritaval äri- ja tootmisalal ette nähtud kaubaautodele ühesuunaline läbiv liiklus. Sissesõit toimub Lubjaahju teelt. Väljasõiduks tehakse planeeringuga ettepanek rajada uus ristumiskoht 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigiteele km 12.74. Vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 kinnitatud „Tee projekteerimise normidele“ peab ristmike minimaalne vahekaugus olema 100 m (peatee liiklussagedus üle 3000 a/ööp, ristuva tee liiklussagedus kuni 20 a/ööp). Planeeringulahenduse järgi on olemasoleva Masinakeskuse ristumise ja uue ristumise vahe ca 103 m, seega on normikohane vahe tagatud. Uue ristumise rajamisega antakse ka Päästeametile oluliselt kiirem ligipääs olemasolevatele maantee äärsetele tuletõrje veemahutitele.

Foto 3 Uue planeeritud riigiteega ristumise asukoht (allikas Google Street View, 2023)

Sõiduautode liiklus säilib kahesuunalisena Lubjaahju tee kaudu. Liiklusskeemi realiseerimine vastavalt planeeringule vähendab oluliselt liikluskoormust Lubjaahju teel parandades liiklusohutust selles piirkonnas (vt joonis DP3).

7

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

Vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 kinnitatud Tee projekteerimise normidele on planeeringuala ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad (liitumisnähtavus) järgmised:

- Lubjaahju tee (70 km/h, üle 100 sõiduki ööp, peatumiskohustus) - 5x160m;

- Masinakeskuse tee (70 km/h, alla 100 sõiduki ööp) -7x120m; - Uus planeeritud ristumiskoht km 12.74 (90 km/h) – 7x190m.

Kõikidel ristumiskohtadel on normikohased nähtavuskolmnurgad tagatud. 4.3. PARKIMINE Parkimine on ette nähtud planeeritaval kinnistul. Ette on nähtud 192 sõiduauto parkimine. Suurveokitele on ette nähtud liikumiskoridorid läbi moodustatava äri- ja tootmismaa. Suurveokite parkimist ei ole ette nähtud v a kauba laadimine ja dokumentide vormistamine. 4.4. JALAKÄIJATE LIIKUMINE 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi riigitee põhjaküljel asuvast Ata bussipeatusest on ette nähtud jalgsi liikumise koridor kuni sissesõidukohani Lubjaahju teel. Arvestades asjaolu, et hetkel ei kasuta ükski ettevõtte töötajatest ühistransporti ja ainsateks jalgsi liikujateks on üksikud kohalikud elanikud, näeb planeering ette jalgteekoridori tähistamise liiklusmärkide ja teekattemärgistustega. Harju maakonnaplaneeringus, maakonna teemaplaneeringus „Harjumaa kergliiklusteed“ ja Raasiku valla üldplaneeringus on 11300 Lageda- Aruküla-Peningi tee planeeringuala poolsesse serva ette nähtud kergliiklustee rajamine. Käesolevas detailplaneeringus on arvestatud kõrgemates planeeringutes kavandatuga. Kergliiklustee normikohane ohutusriba laius on võimalik tagada, kui planeeringualaga piirnevas lõigus vähendada sõidukiirust 70 km/h-ni. 5. TEHNOVARUSTUS. Maa-ala läbivate trasside maakasutuse põhimõttelise lahenduse aluseks on EVS 843:2016. Planeeringuga ei kavandata uusi tehnovõrke riigitee teekaitsevööndisse. 5.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. Moodustatava kinnistu hoonete veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse olemasolevate liitumiste baasil. Veevarustus toimub vastavalt Raven OÜ liitumislepingule. Kanalisatsioon toimub vastavalt Linford OÜ lepingule. Planeeringu elluviimisel töötajate arv oluliselt ei suurene. Olmeruumid on ehitatud varuga. OL ol veetarve 95 m³ kuus. Täiendava võrguühenduse ja koguse järgi vajadus puudub.

8

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

5.2. SADEMEVEEKANALISATSIOON. Lähipiirkonnas puudub sademevee kanalisatsiooni ühistorustik. Hoonete katustelt ja pinnakatetelt juhitakse sademevesi maapinna kalletega hoonest eemale ja on ette nähtud immutada pinnasesse oma krundil. Krundi planeerimisel tuleb vältida sademe- ja pinnasevee juhtimine naaberkruntidele. Maa-ala lääneosas on toimiv sademeveesüsteem koos õlipüüdja ja liivafiltriga. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 5.3. ELEKTRIVARUSTUS. Moodustatava kinnistu elektrivarustus toimub olemasoleva liitumise baasil. Olemasolevate peakaitsmete suurused on 100A; 630A ja 200A. Täiendava võrguühenduse ja võimsuse järgi vajadus puudub. 5.4. KÜTE. Olemasolevate ja kavandatavate hoonete kütte- ja soojavee varustus lahendatakse lokaalsete süsteemidega. Kütteks kasutatakse kohapeal tekkivatest puidujäätmetest valmistatud hakkepuitu. Alternatiivseks lahenduseks võib olla soojuspump ja päikeseenergia. Päikesepaneelide kavandamisel arvestada katuse kandevõimega ja teha visuaalse mõju analüüs. Küttelahenduse lõpliku valiku aluseks on tehniline ja majanduslik analüüs. 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVATE NÕUETE JA TINGIMUSTE SEADMINE Kuritegevuse ohjeldamise probleemidele tuleb läheneda kompleksselt, arvestades kohaliku omavalitsuse, ühiskondlike organisatsioonide ja politsei osavõtuga. Lähtuda tuleb kõige kaitsetumate inimrühmade vajadustest. Kuus põhimõtet kuritegevuse ohjeldamiseks: -JÄLGITAVUS- Ala jälgitavus on üks peamisi asjaolusid mis kurjategijaid heidutab. Pole oluline kas ümbruskonda tegelikult jälgitaksegi, tähtis on luua niisugune ümbrus, mis paneks sissetungija tunnetama, et ta on kõigile nähtav. -NAABRUSKONNAD- Ala jälgitavuse põhimõtet rakendades peab arvestama vaadeldava piirkonna lähiümbrust. See tähendab et inimesed tunnistavad ala omaks ja jälgivad seal toimuvat.

9

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

-AVALIKUD ALAD JA ERAVALDUSED- Avalike alade ja eravalduste probleem on tihedalt seotud naabruskondade probleemidega ning keskendub avalike alade ja eravalduste eristamise vajadusele. -VARJUMISKOHAD- Selle põhimõtte järgi on oluline kõrvaldada võimalikud varjumiskohad. Hoonete projekteerimisel tuleb niisuguste kohtade tekkimist vältida, enne ümberprojekteerimist tuleb need välja selgitada ja võimalust mööda kõrvaldada. -ABINÕUDE KOMPLEKSSUSE PÕHIMÕTE- Turvalisus tuleb tagada mitmete abinõude kooskasutamisega. Projektid tuleb igakülgselt läbi arutada, pidades silmas kõiki turvalisuse tagamise võimalusi, sh ala loomulikku jälgitavust ja kaitstust. -KOOSTÖÖPÕHIMÕTE- Koostööd tuleb teha elamuid igapäevaselt hallates nii eraisikute kui ametiisikute poolt. Arhitekt peab hoonete ehitamisel ette nägema oma otsuste nii pika- kui lühiajalisi tagajärgi. Tuleb tagada, et ehitus kulgeks lihtsalt ja valutult. 7.1. PLANEERINGU ELLUVIIMINE. Planeeringu elluviimise etapid: Biotiigi kinnistu omandiküsimuse lahendamine; Äri- ja tootmismaa kinnistu moodustamine; Ehitusõiguse ja heakorrastuse realiseerimine. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks“. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 8. TULEOHUTUSE ABINÕUD. Tuleohutuse tagamise meetmete valiku aluseks on Tuleohutuse seadus, Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“, standard EVS Ehitusprojektide koostamisel arvestada Majandus ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Planeeringuga nähakse ette V ja VI kasutusviisiga hooned (kontorid ning tööstus ja laohooned). Planeeritavate hoonete tulepüsivuse klass on üldjuhul TP3 va juhtumid, kui hoone suurus ja kasutusviis ei eelda suuremat tulepüsivuse klassi.

10

KALESI TÖÖSTUSPARGI (UNIBOXI) DETAILPLANEERING KALESI KÜLA RASIKU VALD

Tagatud on hoonetevahelised tulekaitsenormidega nõutavad kujad – minimaalselt. Tagatud on tuletõrjetehnika juurdepääs planeeritud kruntidele. Eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta. [RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] Käesolevas planeeringus tagatakse tulekustutusvesi planeeritavale krundile kolmest olemasolevast kustutusvee mahutist: 25 m³ mahuti kontorihoone ees Lubjaahju tee sissesõidu juures; 125 m³ Masinakeskuse tee 7 kinnistu keskosas; 150 m³ Tihase kinnistu lõunanurgas sissesõidukoha kõrval. Planeeritaval alal tuleb tagada vajalik viidastus, mis juhataks veevõtukohtadeni. (vt joonis DP3). 9. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD. Planeeringuala suurus 105537 m²

Planeeritava maa bilanss Planeeritud kruntide kogupind 105537 m² 100%

s.h. äri- ja tootmismaa 105357 m² 99,8% tootmismaa 180 m² 0,2%

Suletud brutopind kokku 48070 m² Parkimiskohtade arv 192 Koostas: arh. Rein Ailt Teedeosa: ins. Andrus Pajula