Ida-Virumaa Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnangu esitamine seisukoha saamiseks

Olemasoleva katastriüksuse piir Planeeritava ala piir

Pl. krundi hoonestusala

Pl. sissesõidutee ja parkimiskohad/ parkimiskohtade arv (12kohta)

Pl. ridaelamu soovituslik asukoht

Pl. juurdepääs krundile

KOOSTAS: RINAT IVANOV

Sissepääs Narva mnt 133 kinnistule

1

EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL

2512 m2

Pos. number

krundi pindala

1 3**

lubatud hoonete arv

Aadress

Narva mnt 133

krundi kasutamise sihtotstarve

100% EP; ER *

hoonete lubatud suurim ehitisealune pind

502 m2

täisehitus- protsent

20%

hoonete lubatud kõrgus/korruselisus

8,5 m / 2 (ridaelamu)

* ER - RIDAELAMU MAA; EP - PEREELAMU MAA;

parkimis- kohtade arv

12 5,0 m / 1 (abihoone)

** 1 ridaelamu (6 boksi) + 2 abihoonet;

1

Lisa 2

Jõhvi Vallavolikogu ..2024 otsusele nr 0000

„Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine„

Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33

lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 sätestatule detailplaneering võib põhjendatud

vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu

muutmine.

Antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslik muutmine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju

hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV

määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika

täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad

materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja

„Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse

kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna Narva mnt 133 detailplaneeringu (DP)

algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal

seisukohta asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

2

3. Üldinfo

3.1 Esitatud taotluse lühisisu

Arendaja esindaja esitas 29. aprillil 2024 detailplaneeringu algatamise taotluse.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda planeeringuga õigus rajada ridaelamut.

Detailplaneeringuga taotletakse:

• üldplaneeringu muutmine

• sihtotstarbe muutmine

• ehitusõiguse määramine

• uue tee / tänava kavandamine.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Planeeringuala hõlmab Narva mnt 133 kinnistut (katastritunnus 25101:001:0719, ärimaa

100 %, pindala 2512 m2) ja Narva maantee L11 katastriüksust 25101:001:0043. Planeeritava

maa-ala suurus on 0,3 ha.

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata kinnistule ehitusõigus ridaelamu

püstitamiseks ning liikluskorralduse lahendamine. Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt asub

kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on hetkel määratud kaubandus-

teenindus ja büroohoone maa (BT).

Üldplaneeringu kohaselt määratakse Jõhvi vallas elamumaa krundil suurusega 2000 kuni 4000

m2 – täisehitusprotsent kuni 20 % ja lubatud hoonete arv kuni 3 hoonet (s.h. üks elamu).

Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud.

Tehnovõrkude ja rajatiste vajadus:

• veevarustus;

• kanalisatsioonivarustus;

• elektrivarustus;

• soojavarustus;

• sadeveekanalisatsioon.

3

Joonis 1. Planeeringulahenduse eskiis

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele

planeerimisdokumentidele

Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonna eelisarendatavateks aladeks on keskustesse

ja nende vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad. Need alad on nii elupiirkondade

kui ettevõtlusalade arendamiseks, samuti aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm

linnalise maakasutuse kavandamiseks. Algatatav DP ei ole Ida-Viru Maakonnaplaneeringuga

2030+ vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Hetkel on kinnistu otstarve ärimaa 100 %. Üldplaneeringu

koheselt antud maa-ala on määratud kaubandus- , teenindus- ja büroohoone maaks. Plaanitakse

muuta kinnistu sihtotstarbe 100% elamumaaks. Algatatav DP on ÜP muutev.

Jõhvi valla arengukava 2022-2030. Kvaliteetse elukeskkonna arendamine on olnud alaliselt

prioriteediks. Elamufond on vananenud. Linnastu teistes asumites (Ahtme, Järve jt) pakutakse

kortereid oluliselt odavama hinnaga, mis mõnevõrra pärsib elamumajanduse kaasaegseid

arenguid Jõhvis. Keskmine sissetulekute tase on liiga madal võrreldes ehitushindadega ning

see piirab uusarenduste teket või olemasoleva elamufondi moderniseerimist. Nii üüri- kui

müügiturul kaasaegsete korteripindade pakkumine praktiliselt puudub. Algatatav DP ei ole

arengukavaga vastuolus.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

Tegemist on tiheasustusalaga.

4

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Narva mnt 133 kinnistu on hoonestamata. Kinnistul kasvavad puud. Info jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta,

kuid Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-

28% rauda sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo

klindi ja Peipsi järve vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi

kõrgendil on karstivorme. Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis

põlevkivi, mis esineb vaheldumisi lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes

30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna

territooriumilt maa-alustest kaevandustest. Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja

lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia

jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti

kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on

levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

5.3 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringu maa-alal ja selle läheduses

puuduvad kaitsealad ja üksikud kaitsealused objektid.

5.4 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Kõrval kinnistul aadressiga Narva mnt 135,

Jõhvi linn (25301:010:0041) on olemas pärandkultuuri objekt: hõbepappel, registrikood

251:PUU:001. Jõhvi Narva mnt 135. km. Sõidutee ääres. Tähelepanuväärne puu, ei ole kaitse

all. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%.

Maa-ala planeerimisel peab jälgima, et kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud

pärandkultuuri objektini ning ei avaldaks sellele mõju: ei tohi rikkuda juuri ja lõigata oksi.

5

5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Planeeritav maa-ala asub täies ulatuses Pühajõe kalda piiranguvööndis. Lähtudes

looduskaitseseaduse § 37 lõikest 3 ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:

• reoveesette laotamine;

• matmispaiga rajamine;

• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine,

välja arvatud sadamas;

• maavara kaevandamine;

• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga

sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud

töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi

õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo

varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja

põllumajandustöödeks.

Kinnistul on veevarustusega seotud kitsendused, elektripaigaldisega seotud kitsendused, sidega

seotud kitsendused.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on

lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Planeeringuala on osaliselt kõrghaljastusega kaetud ala. Planeeringu ellu viimine näeb ette

puude raiet.

6.2 Mõju pinnasele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest

väljastatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja

tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info

puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss esitatakse ehitusprojektiga. Vastavalt maapõueseaduse

§ 97 lg 1 alusel vaja Keskkonnaameti luba ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle

jääva kaevise tarbimisel või võõrandamisel juhtudel, kui kaevise kogus on suurem kui 5000

kuupmeetrit.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja

ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike

ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

Elamumajade kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks, lähtudes ka

kavandatavast tegevusest.

6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte,

6

samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatav

tegevus võib läbi hoonete ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna

hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.

Kinnistu kanaliseerimine lahendatakse linna kanalisatsioonivõrguga.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega oodata veereostuse teket.

6.4 Mõju loodusele

Ridaelamu planeerimisel ja ehitamisel peab kõrghaljastus säilitama nii palju, kui võimalik.

Ehitusprojekt peab sisaldama informatsiooni raiutavatest puudest (seletuskirjas ja

asendiplaanil). Puude raie on lubatud ainult raieloa alusel ning peale ehitusloa andmist.

Vastavalt Jõhvi Vallavolikogu 16.06.2016 määruse nr 97 „Üksikpuude raie loa andmise

tingimused ja kord Jõhvi vallas“ § 4 lk 4 punktis 8 sätestatule juhul, kui raieluba taotletakse

ehituse alla jäävale puule, tuleb taotlusele lisada ehitusloa number ja väljavõte projekti

asjakohastest joonistest.

6.5 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid

kultuuriväärtusi.

Kõrval kinnistul aadressiga Narva mnt 135, Jõhvi linn (25301:010:0041) on olemas

pärandkultuuri objekt: hõbepappel, registrikood 251:PUU:001. Jõhvi Narva mnt 135. km.

Sõidutee ääres. Tähelepanuväärne puu, ei ole kaitse all. Objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 50-90%.

Maa-ala planeerimisel peab jälgima, et kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud

pärandkultuuri objektini ning ei avaldaks sellele mõju: ei tohi rikkuda juuri ja lõigata oksi.

6.6 Jäätme- ja energiamahukus

Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud

kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse)

kasutamisega ehitusperioodil ja osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Hoonete kasutamisel

vajatakse eelkõige elektrit ja vett.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata

jäätmete tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete

valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke

kohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle

keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete

taaskasutamiseks.

6.7 Piiriülene mõju

Detailplaneeringualale piiriüleseid tegevusi ei kavandata, mistõttu ei kaasne detailplaneeringu

elluviimisel ka piiriülest keskkonnamõju.

6.8 Mõju Natura 2000 võrgustikule, loodusobjektidele ja kaitsealuste liigile

Mõju Natura 2000 võrgustikule, loodusobjektidele ja kaitsealuste liigile puudub.

7

6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud

aspektid

Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv

lõhn, müra ja vibratsioon. Planeeringu realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju inimese

tervisele ja heaolule.

Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Visuaalsete muutuste

mõju leevendusmeede: planeeringualal kasvab noor ja elujõuline kõrghaljastus, mis tuleb

võimalusel osaliselt säilitada. Alternatiiviks võib planeerida madal- ja kõrghaljastuse

istutamist.

DP lahendus võimaldab võtta ala aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Suureneb

Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.

6.10 Jäätmed

Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks

käitlema või koguma, ei teki. Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate

jäätmete kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate

isikute poolt olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo

kord”.

6.11 Õhusaastatus

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele.

6.12 Müra, vibratsioon

Arvestades kavandatavat olukorda, siis esineb ehituse ajal peamiselt müratingimuste

muutuseid (lokaalseid), kuid järgitavad on kehtivad normid. Siinkohal on arvestatud ka

kasutatava tehnika ja nendele seatud normatiividega nii müra kui ka vibratsiooni osas.

Kasutusaegsel perioodil ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Olemasolevaid

regulatsioone arvestades ei saa müra ja vibratsiooni mõju pidada oluliseks.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et

planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud

mürataseme normatiive.

Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi

planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase

mürakategooria liiklusmüra normtaset.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada

määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid

lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

8

6.13 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lõhna reostust ei ole ette näha. Tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha valgus-, soojus-,

kiirgus- ning lõhnareostust, mis oleks häiriv nii hoone sees kui ka lähipiirkonnas.

Ehitusperioodil valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

6.14 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole

eeldada kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade

võimalikkust.

Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras

ning avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini.

6.15 Koosmõju

Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

6.16 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning

piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kuna planeeringuala läheduses asuvad

elamud, siis on elamute rajamine paikkonda sobituv.

7. Leevendatavad meetmed

1) Kõrval kinnistul aadressiga Narva mnt 135, Jõhvi linn (25301:010:0041) on olemas

pärandkultuuri objekt: hõbepappel, registrikood 251:PUU:001. Jõhvi Narva mnt 135.

km. Sõidutee ääres. Tähelepanuväärne puu, ei ole kaitse all. Objektist või tema

esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%. Maa-ala planeerimisel peab jälgima, et

kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud pärandkultuuri objektini ning ei avaldaks

sellele mõju: ei tohi rikkuda juuri ja lõigata oksi.

2) Ridaelamu planeerimisel ja ehitamisel peab kõrghaljastust säilitama nii palju, kui

võimalik. Ehitusprojekt peab sisaldama informatsiooni raiutavatest puudest

(seletuskirjas ja asendiplaanil).

3) Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb

arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal

asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive.

4) Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev

müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr

71 sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset.

5) Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00

ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

6) Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

9

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

7) Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada

detailplaneeringu elluviimisel ja ridaelamu sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat

negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile ja kaitsealusele liigile.

7.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,

heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse,

mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete

saastetasemete esinemist;

5) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele ja

kaitsealusele liigile;

6) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse

ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, keskkonnaspetsialist

JÕHVI VALLAVALITSUS

Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Transpordiamet

[email protected] 08.05.2024 nr 7-1.3/112-13

Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu

detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnangu

esitamine seisukoha saamiseks

Huvitatud isik esitas 8. jaanuaril 2024 taotluse Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistule (registriosa nr 17201450) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga taotletakse kinnistule ehitusõiguse määramist üksikelamu püstitamiseks ning liikluskorralduse lahendamist.

29. aprillil 2024 esitas sama isik uue taotluse Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistule detailplaneeringu algatamiseks. Seekordselt taotletakse kinnistule ehitusõiguse määramist kuue boksiga ridaelamu ja 2. abihoone püstitamiseks ning liikluskorralduse lahendamist. 06.05.2024 esitati avaldus Jõhvi Vallavolikogu 28.03.2024 otsusega nr 187 algatatud Narva mnt 133 detailplaneeringu kehtetuks kuulutamiseks.

Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksust Narva mnt 133 (25101:001:0719), ärimaa 100%, pindala 2512 m²) ja osaliselt Narva maantee L11 (25101:001:0043, transpordimaa 100%) kinnistut. Planeeritava maa-ala suurus on 0,3 ha. Planeeritaval maa-alal hoonestus puudub. Planeeritav ala piirneb põhjast Narva mnt 139 krundiga (25301:010:0035 pindala 12631 m2 osalt ärimaa, valdavalt puhke- virgestus ja haljasalamaa, idast Narva mnt 135 krundiga ( 25301:010:0041) ärimaa, lõunast Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501) ja läänest 1Tallinn-Narva tee T7 maaüksusega.

Üldplaneeringu kohaselt määratakse Jõhvi vallas elamumaa krundile suurusega 2000 kuni 4000 m2

täisehitusprotsent mitte rohkem kui 20 %, ehk siis antud juhul jääb ehitusaluse pinna max suuruseks 502,4 m2. Lubatud hoonete arv kuni 3 hoonet (s.h. üks elamu).

Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe ridaelamu rajamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritavale alale laieneb Pühajõe kaldapiiranguvöönd.

Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja büroohoone maa (BT). Detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks. Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni 2-kordsed elamud, milleks on: ühepere elamu, mitmepere elamu sh ridaelamu, milleks on kolme või enama kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui 2-kordne mitmepere elamu.

Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang(lisa2) KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 31.01.2024 kirjaga nr 7-1.3/113 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.

Lisa 1 detailplaneeringu asukoha joonis

Lisa 2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang

Sooviksime teada Transpordiameti arvamust huvitatud isiku ettepaneku kohta, et plaanitav sissepääs Narva mnt 133 krundile kavandatakse Narva maantee L11 kaudu. Jõhvi Vallavalitsus eelistaks planeeritavale krundile sissepääsu hoopis 1 Tallinn-Narva T7 teelt. Kuidas Vallavalitsuse seisukoht sobitub Tallinn-Narva riigimaantee 2+2 rekonstrueerimise eelprojektis ettenähtuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

Olemasoleva katastriüksuse piir Planeeritava ala piir

Pl. krundi hoonestusala

Pl. sissesõidutee ja parkimiskohad/ parkimiskohtade arv (12kohta)

Pl. ridaelamu soovituslik asukoht

Pl. juurdepääs krundile

KOOSTAS: RINAT IVANOV

Sissepääs Narva mnt 133 kinnistule

1

EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL

2512 m2

Pos. number

krundi pindala

1 3**

lubatud hoonete arv

Aadress

Narva mnt 133

krundi kasutamise sihtotstarve

100% EP; ER *

hoonete lubatud suurim ehitisealune pind

502 m2

täisehitus- protsent

20%

hoonete lubatud kõrgus/korruselisus

8,5 m / 2 (ridaelamu)

* ER - RIDAELAMU MAA; EP - PEREELAMU MAA;

parkimis- kohtade arv

12 5,0 m / 1 (abihoone)

** 1 ridaelamu (6 boksi) + 2 abihoonet;

1

Lisa 2

Jõhvi Vallavolikogu ..2024 otsusele nr 0000

„Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu detailplaneeringu

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine„

Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33

lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 sätestatule detailplaneering võib põhjendatud

vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.

Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu

muutmine.

Antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslik muutmine.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju

hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV

määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika

täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu taotlus, eskiis, avalikult kasutatavad

materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja

„Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse

kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linna Narva mnt 133 detailplaneeringu (DP)

algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne

otsuse tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal

seisukohta asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

2

3. Üldinfo

3.1 Esitatud taotluse lühisisu

Arendaja esindaja esitas 29. aprillil 2024 detailplaneeringu algatamise taotluse.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda planeeringuga õigus rajada ridaelamut.

Detailplaneeringuga taotletakse:

• üldplaneeringu muutmine

• sihtotstarbe muutmine

• ehitusõiguse määramine

• uue tee / tänava kavandamine.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Planeeringuala hõlmab Narva mnt 133 kinnistut (katastritunnus 25101:001:0719, ärimaa

100 %, pindala 2512 m2) ja Narva maantee L11 katastriüksust 25101:001:0043. Planeeritava

maa-ala suurus on 0,3 ha.

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata kinnistule ehitusõigus ridaelamu

püstitamiseks ning liikluskorralduse lahendamine. Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt asub

kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on hetkel määratud kaubandus-

teenindus ja büroohoone maa (BT).

Üldplaneeringu kohaselt määratakse Jõhvi vallas elamumaa krundil suurusega 2000 kuni 4000

m2 – täisehitusprotsent kuni 20 % ja lubatud hoonete arv kuni 3 hoonet (s.h. üks elamu).

Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud.

Tehnovõrkude ja rajatiste vajadus:

• veevarustus;

• kanalisatsioonivarustus;

• elektrivarustus;

• soojavarustus;

• sadeveekanalisatsioon.

3

Joonis 1. Planeeringulahenduse eskiis

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele

planeerimisdokumentidele

Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonna eelisarendatavateks aladeks on keskustesse

ja nende vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad. Need alad on nii elupiirkondade

kui ettevõtlusalade arendamiseks, samuti aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm

linnalise maakasutuse kavandamiseks. Algatatav DP ei ole Ida-Viru Maakonnaplaneeringuga

2030+ vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Hetkel on kinnistu otstarve ärimaa 100 %. Üldplaneeringu

koheselt antud maa-ala on määratud kaubandus- , teenindus- ja büroohoone maaks. Plaanitakse

muuta kinnistu sihtotstarbe 100% elamumaaks. Algatatav DP on ÜP muutev.

Jõhvi valla arengukava 2022-2030. Kvaliteetse elukeskkonna arendamine on olnud alaliselt

prioriteediks. Elamufond on vananenud. Linnastu teistes asumites (Ahtme, Järve jt) pakutakse

kortereid oluliselt odavama hinnaga, mis mõnevõrra pärsib elamumajanduse kaasaegseid

arenguid Jõhvis. Keskmine sissetulekute tase on liiga madal võrreldes ehitushindadega ning

see piirab uusarenduste teket või olemasoleva elamufondi moderniseerimist. Nii üüri- kui

müügiturul kaasaegsete korteripindade pakkumine praktiliselt puudub. Algatatav DP ei ole

arengukavaga vastuolus.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

Tegemist on tiheasustusalaga.

4

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Narva mnt 133 kinnistu on hoonestamata. Kinnistul kasvavad puud. Info jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta,

kuid Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-

28% rauda sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo

klindi ja Peipsi järve vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi

kõrgendil on karstivorme. Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis

põlevkivi, mis esineb vaheldumisi lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes

30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna

territooriumilt maa-alustest kaevandustest. Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja

lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia

jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti

kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on

levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

5.3 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringu maa-alal ja selle läheduses

puuduvad kaitsealad ja üksikud kaitsealused objektid.

5.4 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Kõrval kinnistul aadressiga Narva mnt 135,

Jõhvi linn (25301:010:0041) on olemas pärandkultuuri objekt: hõbepappel, registrikood

251:PUU:001. Jõhvi Narva mnt 135. km. Sõidutee ääres. Tähelepanuväärne puu, ei ole kaitse

all. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%.

Maa-ala planeerimisel peab jälgima, et kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud

pärandkultuuri objektini ning ei avaldaks sellele mõju: ei tohi rikkuda juuri ja lõigata oksi.

5

5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Planeeritav maa-ala asub täies ulatuses Pühajõe kalda piiranguvööndis. Lähtudes

looduskaitseseaduse § 37 lõikest 3 ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:

• reoveesette laotamine;

• matmispaiga rajamine;

• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine,

välja arvatud sadamas;

• maavara kaevandamine;

• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga

sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud

töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi

õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo

varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja

põllumajandustöödeks.

Kinnistul on veevarustusega seotud kitsendused, elektripaigaldisega seotud kitsendused, sidega

seotud kitsendused.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on

lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Planeeringuala on osaliselt kõrghaljastusega kaetud ala. Planeeringu ellu viimine näeb ette

puude raiet.

6.2 Mõju pinnasele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest

väljastatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja

tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info

puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss esitatakse ehitusprojektiga. Vastavalt maapõueseaduse

§ 97 lg 1 alusel vaja Keskkonnaameti luba ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle

jääva kaevise tarbimisel või võõrandamisel juhtudel, kui kaevise kogus on suurem kui 5000

kuupmeetrit.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja

ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike

ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

Elamumajade kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks, lähtudes ka

kavandatavast tegevusest.

6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte,

6

samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatav

tegevus võib läbi hoonete ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna

hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.

Kinnistu kanaliseerimine lahendatakse linna kanalisatsioonivõrguga.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega oodata veereostuse teket.

6.4 Mõju loodusele

Ridaelamu planeerimisel ja ehitamisel peab kõrghaljastus säilitama nii palju, kui võimalik.

Ehitusprojekt peab sisaldama informatsiooni raiutavatest puudest (seletuskirjas ja

asendiplaanil). Puude raie on lubatud ainult raieloa alusel ning peale ehitusloa andmist.

Vastavalt Jõhvi Vallavolikogu 16.06.2016 määruse nr 97 „Üksikpuude raie loa andmise

tingimused ja kord Jõhvi vallas“ § 4 lk 4 punktis 8 sätestatule juhul, kui raieluba taotletakse

ehituse alla jäävale puule, tuleb taotlusele lisada ehitusloa number ja väljavõte projekti

asjakohastest joonistest.

6.5 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid

kultuuriväärtusi.

Kõrval kinnistul aadressiga Narva mnt 135, Jõhvi linn (25301:010:0041) on olemas

pärandkultuuri objekt: hõbepappel, registrikood 251:PUU:001. Jõhvi Narva mnt 135. km.

Sõidutee ääres. Tähelepanuväärne puu, ei ole kaitse all. Objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 50-90%.

Maa-ala planeerimisel peab jälgima, et kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud

pärandkultuuri objektini ning ei avaldaks sellele mõju: ei tohi rikkuda juuri ja lõigata oksi.

6.6 Jäätme- ja energiamahukus

Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud

kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse)

kasutamisega ehitusperioodil ja osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Hoonete kasutamisel

vajatakse eelkõige elektrit ja vett.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata

jäätmete tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete

valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke

kohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle

keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete

taaskasutamiseks.

6.7 Piiriülene mõju

Detailplaneeringualale piiriüleseid tegevusi ei kavandata, mistõttu ei kaasne detailplaneeringu

elluviimisel ka piiriülest keskkonnamõju.

6.8 Mõju Natura 2000 võrgustikule, loodusobjektidele ja kaitsealuste liigile

Mõju Natura 2000 võrgustikule, loodusobjektidele ja kaitsealuste liigile puudub.

7

6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud

aspektid

Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv

lõhn, müra ja vibratsioon. Planeeringu realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju inimese

tervisele ja heaolule.

Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Visuaalsete muutuste

mõju leevendusmeede: planeeringualal kasvab noor ja elujõuline kõrghaljastus, mis tuleb

võimalusel osaliselt säilitada. Alternatiiviks võib planeerida madal- ja kõrghaljastuse

istutamist.

DP lahendus võimaldab võtta ala aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Suureneb

Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.

6.10 Jäätmed

Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks

käitlema või koguma, ei teki. Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate

jäätmete kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate

isikute poolt olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo

kord”.

6.11 Õhusaastatus

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele.

6.12 Müra, vibratsioon

Arvestades kavandatavat olukorda, siis esineb ehituse ajal peamiselt müratingimuste

muutuseid (lokaalseid), kuid järgitavad on kehtivad normid. Siinkohal on arvestatud ka

kasutatava tehnika ja nendele seatud normatiividega nii müra kui ka vibratsiooni osas.

Kasutusaegsel perioodil ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Olemasolevaid

regulatsioone arvestades ei saa müra ja vibratsiooni mõju pidada oluliseks.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et

planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud

mürataseme normatiive.

Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi

planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase

mürakategooria liiklusmüra normtaset.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada

määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid

lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

8

6.13 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lõhna reostust ei ole ette näha. Tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha valgus-, soojus-,

kiirgus- ning lõhnareostust, mis oleks häiriv nii hoone sees kui ka lähipiirkonnas.

Ehitusperioodil valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

6.14 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole

eeldada kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade

võimalikkust.

Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras

ning avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini.

6.15 Koosmõju

Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

6.16 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning

piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kuna planeeringuala läheduses asuvad

elamud, siis on elamute rajamine paikkonda sobituv.

7. Leevendatavad meetmed

1) Kõrval kinnistul aadressiga Narva mnt 135, Jõhvi linn (25301:010:0041) on olemas

pärandkultuuri objekt: hõbepappel, registrikood 251:PUU:001. Jõhvi Narva mnt 135.

km. Sõidutee ääres. Tähelepanuväärne puu, ei ole kaitse all. Objektist või tema

esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%. Maa-ala planeerimisel peab jälgima, et

kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud pärandkultuuri objektini ning ei avaldaks

sellele mõju: ei tohi rikkuda juuri ja lõigata oksi.

2) Ridaelamu planeerimisel ja ehitamisel peab kõrghaljastust säilitama nii palju, kui

võimalik. Ehitusprojekt peab sisaldama informatsiooni raiutavatest puudest

(seletuskirjas ja asendiplaanil).

3) Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb

arvestada, et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal

asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive.

4) Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev

müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr

71 sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset.

5) Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00

ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

6) Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

9

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

7) Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada

detailplaneeringu elluviimisel ja ridaelamu sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat

negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile ja kaitsealusele liigile.

7.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,

heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse,

mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete

saastetasemete esinemist;

5) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele ja

kaitsealusele liigile;

6) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse

ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, keskkonnaspetsialist

JÕHVI VALLAVALITSUS

Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Transpordiamet

[email protected] 08.05.2024 nr 7-1.3/112-13

Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu

detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnangu

esitamine seisukoha saamiseks

Huvitatud isik esitas 8. jaanuaril 2024 taotluse Jõhvi valla Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistule (registriosa nr 17201450) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga taotletakse kinnistule ehitusõiguse määramist üksikelamu püstitamiseks ning liikluskorralduse lahendamist.

29. aprillil 2024 esitas sama isik uue taotluse Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistule detailplaneeringu algatamiseks. Seekordselt taotletakse kinnistule ehitusõiguse määramist kuue boksiga ridaelamu ja 2. abihoone püstitamiseks ning liikluskorralduse lahendamist. 06.05.2024 esitati avaldus Jõhvi Vallavolikogu 28.03.2024 otsusega nr 187 algatatud Narva mnt 133 detailplaneeringu kehtetuks kuulutamiseks.

Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksust Narva mnt 133 (25101:001:0719), ärimaa 100%, pindala 2512 m²) ja osaliselt Narva maantee L11 (25101:001:0043, transpordimaa 100%) kinnistut. Planeeritava maa-ala suurus on 0,3 ha. Planeeritaval maa-alal hoonestus puudub. Planeeritav ala piirneb põhjast Narva mnt 139 krundiga (25301:010:0035 pindala 12631 m2 osalt ärimaa, valdavalt puhke- virgestus ja haljasalamaa, idast Narva mnt 135 krundiga ( 25301:010:0041) ärimaa, lõunast Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501) ja läänest 1Tallinn-Narva tee T7 maaüksusega.

Üldplaneeringu kohaselt määratakse Jõhvi vallas elamumaa krundile suurusega 2000 kuni 4000 m2

täisehitusprotsent mitte rohkem kui 20 %, ehk siis antud juhul jääb ehitusaluse pinna max suuruseks 502,4 m2. Lubatud hoonete arv kuni 3 hoonet (s.h. üks elamu).

Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe ridaelamu rajamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritavale alale laieneb Pühajõe kaldapiiranguvöönd.

Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja büroohoone maa (BT). Detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks. Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni 2-kordsed elamud, milleks on: ühepere elamu, mitmepere elamu sh ridaelamu, milleks on kolme või enama kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui 2-kordne mitmepere elamu.

Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang(lisa2) KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 31.01.2024 kirjaga nr 7-1.3/113 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.

Lisa 1 detailplaneeringu asukoha joonis

Lisa 2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang

Sooviksime teada Transpordiameti arvamust huvitatud isiku ettepaneku kohta, et plaanitav sissepääs Narva mnt 133 krundile kavandatakse Narva maantee L11 kaudu. Jõhvi Vallavalitsus eelistaks planeeritavale krundile sissepääsu hoopis 1 Tallinn-Narva T7 teelt. Kuidas Vallavalitsuse seisukoht sobitub Tallinn-Narva riigimaantee 2+2 rekonstrueerimise eelprojektis ettenähtuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]