Kiri

Meil on 13.05 tulemas vahekohtumine ning  17.05 on vaheraporti tähtaeg.  

Sellega seonduvalt on meil mõned probleemid, mida soovime tellija meeskonnaga arutada ja mille baasilt oleks võimalik kujundada ühine seisukoht. 

Probleem 1 

Oleme täna väga palju aega suunanud lisaks dokumendianalüüsi ja intervjuude läbiviimisse, mille tulemina oleme jõudnud kahe väga hea väliseksperdini: Jerome Bickenbach ja Aleksandra Posarac, kes on analüüsinud mitmete riikide puude tuvastamise süsteeme, sh Lätis ja Leedus täiskasvanute ning viies riigis laste fookusega. Nende koostatud raportite ja ekspertidega peetud vestluste baasilt oleme jõudnud tõdemuseni, et projekti ajaline raam ja planeeritud metoodika ei võimalda pakkuda tõenduspõhiselt õigustatud puude raskusastme tuvastamise metoodikat, kuna selleks on muuhulgas vajalik statistiline andmekogumine, analüüs ja modelleerimine. Meie senine lähenemine – ja koodikogum, mille loomisega oleme vaeva näinud – võib olla heaks lähtekohaks puudega seonduvate vajaduste kaardistamisel (disability needs assessment), ent puude tuvastamiseks (disability status assessment) sobilik instrument peab vastama teistsugustele nõudmistele; need kaks eesmärki vajavad erinevaid instrumente.   

Ehk see on üks kindel tõdemus, milleni oleme lisanduva dokumendianalüüsi käigus jõudnud.  

Probleem 2 

Teise suure murekohana ei ole välisekspertide hinnangul piisav lähtuda inimese osalus- ja tegevuspiirangute hindamisel ainult dokumendipõhiselt (ja eeskätt meditsiinisüsteemist) saadavast infost, vajalik ja täpsem on inimese enda sisend. Subjektiivsuse vähendamiseks ei tohiks see aga tulla enesekohase küsimustiku teel, vaid eesmärgipärase struktureeritud intervjuu kaudu, mida viib läbi vastava ettevalmistusega küsitleja. Kuivõrd täiskasvanute (sh eakate) puhul on tõendatud ja soositud WHODAS, siis laste puhul sellist instrumenti ei ole. Lootustandvana on hinnatud Moldovas loodud RFK-põhist 4 eagrupiga instrumenti, ent sellegi psühhomeetrilised omadused vajavad testimist ning skoorimine täiendavat analüüsi-modelleerimist. 

Nii Läti kui Leedu raportites analüüsitud instrumendid sarnanevad (valdkondade, kategooriate lõikes) meie TVH'le, ning raportist ilmneb paraku, et kumbagi ei hinnata puude tuvastamiseks teaduslikult õigustatud instrumendina. Seega ei tundu otstarbekas pakkuda Eestile sedalaadi lahendust, millest naabrid on juba eemaldumas.   

Kokkuvõte 

Ilma statistilise analüüsi ja modelleerimiseta ei saa olla kindel, kas instrument on:   

• *

  valiidne ehk sisuliselt sobiv (kas loodav instrument mõõdab RFK kontseptsioonist lähtuvat puuet),   

• *

  reliaabel ehk usaldusväärne (kas kaks eri hindajat jõuavad samale tulemusele);  

• *

  sobilike skoorilävenditega puude raskusastme tuvastamiseks - lävendid on riigiti erinevad, kuna arvutatakse esindusliku valimi keskmiste põhjal antud riigis; RFK määrajaid ei saa otseselt raskusastmete määramiseks kasutada, vajalik on andmete statistiline modelleerimine.   

Ehk teostatud analüüsi baasilt näeme, et ilma instrumendi või lävendita ei ole võimalik juhendi koostamine, mida saaks ka praktiliselt testima asuda – mitu vahepealset sammu on lihtsalt puudu, millega me ei osanud arvestada uuringut läbi viies ja mida Tellija ei näinud ka ette enda hanke lähteülesandes.  

Meie sõlmitud leping 

Eelnevast lähtudes ei ole meil võimalik antud vaheraportis välja tuua põhiosa, mis peaks olema esialgne metoodiline juhend ja selle katsetamise kava. See ei ole tänaste teadmiste baasilt realiseeritav, sest seda ei saa meie teostatud analüüsi baasilt teistest riikidest üle võtta.  

Ehk siin peaksime koos mõtlema välja võimalikke lahendusi.  

Potentsiaalsed lahendused 

Seega, kui teostatud analüüsi baasilt ei ole võimalik rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsioonil põhineva puude raskusastme tuvastamise metoodilise juhendi väljatöötamine võimalik, siis oleks meil vaja koos mõelda, kuidas edasi minna. Oleme siin ekspertidega samuti aktiivselt suhelnud ja toome siin välja mõned potentsiaalsed stsenaariumid: 

• *

  Täiendame olemasolevat juhendit tänaste teadmiste baasilt. Saame teha tänase taotlemisprotsessi osas ettepanekuid, soovitusi (näiteks täpsustada Rootsi juhendite najalt seda, mida nt kõrvalabi all arvestada, kuidas otsuse tegemise protsessi taotlejale läbipaistvamaks teha), aga selle raames ei tee ettepanekuid selle osas, kuidas puude raskusastme tuvastamist siduda RFK määrajatega. Ehk selle kaudu on ehk võimalik korrigeerida tänase praktika kõige suuremad probleemid. Teiselt poolt jääb see lahendus eeldatavasti poolikuks ning selle kaudu ei ole võimalik täita hanke peamist eesmärki.   

• *

  Luua eeldused tulevikus rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsioonil põhineva puude raskusastme tuvastamise metoodika ja juhendi koostamiseks, tehes järgmist: a) koostada täpne ülevaade andmetest, mida on antud juhendi koostamiseks vaja; b) anda hinnang, kas antud andmeid on võimalik Eesti kontekstis koguda; c) Kirjeldada statistilised analüüsid, mis on vajalikud psühhomeetriliselt valiidse instrumendi, skooride teisendamise ja raskusastmete määramiseks vajalike lävendite määramiseks, d) kirjeldada dokumendianalüüsi põhjal erinevaid võimalusi RFK-põhise instrumendi skoori ja terviseandmete kombineerimiseks otsuse langetamise protsessis.  

• *

  Katkestada tänane projekt saadud tulemuste baasilt ning kuulutada teostatud analüüsi baasilt välja uus ETISE konkurss.