Leping

TÖÖVÕTULEPING NR 5.2-9/3656-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Haap Consulting OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 14383016, asukoht Tööstuse 31, 10413 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Marleen Pedjasaar, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsioonil

põhineva puude raskusastme tuvastamise metoodilise juhendi väljatöötamine“ (edaspidi konkurss) tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursidokumendid, töövõtja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades.

2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi rakendusliku

uuringu, mis koosneb neljast uurimisetapist, millega kaasnevad nende teostamiseks vajalikud metodoloogilised valikud ja tegevused: 2.1.1. Dokumendianalüüs ja intervjuud, millega kogutakse teavet Eestis ja välisriikides

kasutuses olevate analoogsete metoodiliste juhendite kohta, mille ülevõtmist või kohandamist võiks kaaluda ning sellele tagasiside kogumine.

2.1.2. Metoodilise juhendi mustandi välja töötamine ekspertarstidele laste (kuni 16- aastased) ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamiseks.

2.1.3. Juhendi mustandi tagasisidestamine ja katsetamine. 2.1.4. Uurimisprojekti tulemuste tutvustamine sihtrühmadele.

2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja töövõtja taotluses.

2.3. Töö rahastamine toimub Sotsiaalministeeriumile eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest Sotsiaalministeeriumi poolt.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 100 000 eurot, millele

lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind), mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt: 3.1.1. 25 000 € + km – pärast lepingu punktis 2.1.1. nimetatud etappi; 3.1.2. 32 500 € + km – pärast lepingu punktis 2.1.2. nimetatud etappi; 3.1.3. 32 500 € + km – pärast lepingu punktis 2.1.3. nimetatud etappi; 3.1.4. 10 000 € + km – pärast lepingu punktis 2.1.4. nimetatud etappi.

3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest.

3.3. Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist.

3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. 3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest.

Arvele tuleb märkida punktis 8.4.1. nimetatud volitatud isik.

4. Töö teostamine 4.1. Juhendi üleandmine toimub hiljemalt septembris 2024.a. Ajakava on võimalik

kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et parandatud juhendi esitamine toimub hiljemalt 2024. a septembri lõpus. Töövõtja kohustub: 4.1.1. teostama uuringu vastavalt konkursidokumentides ja taotluses esitatud aja- ja

tegevuskavale järgmiste etappidena1: 4.1.1.1. I etapp 15.02.2024; 4.1.1.2. II etapp 30.04.2024; 4.1.1.3. III etapp 30.09.2024; 4.1.1.4. IV etapp 31.10.2024,

4.1.2. koostama esitluse ja tutvustama projekti tulemusi kokkuleppel tellijaga kuni kolmel tellija poolt välja pakutud üritusel kuni kolme kuu jooksul peale lõppraporti esitamist.

4.1.3. Lisaks punktis 4.1.2. toodule kohustub töövõtja juhendi esitamise hetkest kuni 3 kuu jooksul avaldatama omal initsiatiivil vähemalt kaks artiklit erialalistes väljaannetes (sh nt ajakirjades „Sotsiaaltöö“ ja „Eesti Arst“). Tasu uuringu tulemuste tutvustamise eest sisaldub lepingu alusel töövõtjale makstavas tasus (lepingu p 3.1.).

4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka.

4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad taotluses nimetatud uuringumeeskonna liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.3.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks või

lisamiseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt konkursidokumentides sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud.

4.4. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse.

4.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest tellija poolt.

4.6. Tellija moodustab uuringuprojekti juhtrühma, mis regulaarsete koosolekute vormis jälgib uuringu läbiviimise kulgu. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Juhtrühmal on õigus nõuda tellijalt, et ta kontrolliks töö teostamise käiku ja kvaliteeti. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö teostamise käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul.

4.7. Töövõtja kohustub kandma analüüsi Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda vähemalt järgmised andmed: projekti pealkiri eesti ja inglise keeles; projekti algus- ja lõppkuupäev; vastutav täitja; valdkond ja eriala; projekti läbi viiv asutus; finantseerivad asutused: sotsiaalministeerium; projekti maksumus; annotatsioon; (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles; tegevuse liik ja protsent: 100% rakendusuuring; projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus. Soovitatav on laadida ETISesse ka lõppraport.

1 Etapid ja tulemid täpsustatakse vastavalt taotlusele.

4.8. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest.

4.9. Kui projekti käigus ilmneb, et õigusaktidest tulenevalt on vajalik lubade taotlemine, tagab töövõtja, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud. 4.9.1. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid,

mida on vaja esitada loa saamiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada.

4.9.2. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui: 4.9.2.1. lepingu punktis 4.9.1. nimetatud loa taotluse esitamine tellija poolt on

viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva);

4.9.2.2. lepingu punktis 4.9. nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva).

4.10. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 4.1) valmis töö tellijale

ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5.2. Tellija esitab enda ja juhtrühma seisukohad töövõtjale. Tellijal on õigus keelduda töö

vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursidokumentides ja taotluses sätestatule. Tellija võib jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud kuni 14 päeva jooksul vastava etapi tööde üleandmisest arvates (pretensioon). Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.

5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

5.4. Tellija esindajal on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks.

5.5. Tellija esindajal on kohtumistel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid uuringu tegevuste ja ajakava osas, projekti läbiviimise metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% (null koma null viis protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast.

6.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

6.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna.

7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja

lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi „õigused“), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale. Materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks.

7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega.

7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud.

7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a mitteärilistel eesmärkidel teadus-, arendus- ja õppetöös.

7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

7.6. Tellija ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalkindlustusametile.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja on ekspertiisi ja abivahendite talituse metoodik-

ekspertarst Kaido Põlluste, e-post [email protected] või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on Laura Kalda, e-post [email protected], tel +372 5563 9986.

9. Konfidentsiaalsus ja andmete töötlemine 9.1. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta.

9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt.

9.7. Töövõtjal on kohustus uuringu käigus kogutud andmekogud säilitada kodeerituna ja hulgana, mis välistab nende samastamise konkreetsete isikutega, välja arvatud kui kokkuleppel tellijaga otsustatakse andmekogus olevad andmed (osaliselt või tervikuna) hävitada. Andmekogusid võib kasutada vaid teadustööks ning isikulist teavet nendega kaasa ei anta. Töövõtja krüpteerib vastavad andmekogud hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale, mida töövõtja kinnitab allkirjaga eraldi aktil. Kui töövõtja jätab andmed krüpteerimata, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 10% (kümme protsenti) lepingu hinnast. Krüpteeritud andmekogu säilitamise tähtaja ja tingimused lepivad pooled kokku valmis töö üleandmisel.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1. sätestatud

tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui selline võimalus oli konkursidokumentides sätestatud.

10.3. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust.

10.4. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sealhulgas, kuid mitte ainult, kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või läbiviimine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu või muid lepingus nimetatud tingimusi, alustatakse või jätkatakse tegevustega pärast takistuse või viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Pooltel on õigus: 10.4.1. lükata lepingu lõpp- ja vahetähtaeg edasi perioodi võrra, mille osas tegevustega

alustamine viibis või läbiviimine oli takistatud ning koostada uute tähtaegadega ajakava;

10.4.2. muuta lepingu aja- ja tegevuskava või pikendada lepingu tähtaega töövõtja põhjendatud taotluse alusel. Taotluses esitab töövõtja põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega;

10.4.3. tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud õigusaktidega seatud ettenägematute piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu.

11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.

11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Marleen Pedjasaar peadirektor juhatuse liige

Ava vorm

NB! Valjatrukk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi valja trukkida

RFK2 2023

Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsioonil põhineva puude raskusastme tuvastamise

metoodilise juhendi valjatöötamine

Developing a methodological guide for identifying the severity of disabilities based on the

International plassification of Functioning, Disability and Kealth.

Marleen Pedjasaar

Kaap ponsulting OÜ

20.11.2023

31.10.2024

120000,00

Üldandmed

Projekti nimi eesti keeles

Projekti nimi inglise keeles

Vastutav täitja

Asutus

Projekti algus

Projekti lõpp

Taotletav summa (koos käibemaksuga)

Frascati

Manuali

valdkond

ETIS valdkond CERCS valdkond %

5.4

Sotsioloogia

2.

Ühiskonnateadused

ja kultuur 2.11.

Sotsiaalteadused

S215 Sotsiaalsed

probleemid ja

heaolu,

sotsiaalkindlustus

100,0

Valdkond ja eriala

Lühikokkuvõte eesti keeles

Projekti eesmargid on jargmised:

1. Valja tuleb selgitada, milline võiks olla RFK-põhise funktsioneerimisvõime hindamise kasitlus

puude raskusastme tuvastamisel inimese elukaare uleselt, arvestades seejuures olemasolevat

töövõime hindamise praktikat.

2. Ülevaade tuleb anda nii Eestis kui valitud valisriikides seni valjatöötatud analoogsetest

metoodilistest juhenditest ning analuusida nende kas osaliselt või tervikuna Eestis puude

raskusastme tuvastamisel kasutusele võtmise võimalusi, kohandamise vajadusi või nende

sobimatust puude raskusastme tuvastamiseks lastel ja vanaduspensioniealistel.

3. Valja tuleb selgitada, milliseid RFK kategooriaid oleks asjakohane kasutada tegutsemis- ja

funktsioneerimisvõime hindamisel erinevates vanusegruppides puude raskusastme tuvastamisel

ning kuidas tuvastada nende puhul maaraja(d). Analuusida, millised on nende sisendiks padevad

allikad.

4. Tuleb pakkuda lahendus, kuidas tuvastada RFK-põhiseid hindamistulemusi kasutades puude

raskusaste.

5. Eelneva analuusi alusel tuleb koostada RFK-põhise hindamise metoodiline juhend ekspertarstidele

laste (kuni 16-aastased) ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamiseks.

The objectives of the project are as follows:

1. To determine what the approach for assessing functioning based on the IpF (International

plassification of Functioning, Disability and Kealth) could be in identifying the severity of disabilities

across the human lifespan, while taking into account the existing practice of assessing work ability.

2. To provide an overview of similar methodological guidelines developed in Estonia and selected

foreign countries, and to analyze the possibilities of partially or fully adopting them in Estonia for the

identification of disability severity, considering the need for adaptation or their suitability for

assessing disability severity in children and the elderly.

3. To clarify which IpF categories would be appropriate for assessing functional and operational

ability in different age groups when identifying the severity of disabilities, and how to determine the

determinants in these cases. To analyze the credible sources for input.

4. To propose a solution for identifying disability severity using IpF-based assessment results.

5. Based on the previous analysis, to develop a methodological guide for expert physicians for the

assessment of disability severity in children (up to 16 years old) and the elderly using the IpF.

Lühikokkuvõte inglise keeles

Projekti kirjeldus

Puude raskusastme tuvastamise otsuse alusel maaratakse inimesele sotsiaaltoetused, teenused ja

soodustused, 2022. aastal hõlmas see enam kui 26 tuhandet inimest. Puude raskusastme tuvastamine

põhineb hetkel inimese taotluses ja tervise infosusteemis olevatel andmetel. Otsus on aga piiratud kuue

funktsiooniga (liikumine, kuulmine, nagemine, kõnelemine, vaimsed ja muud funktsioonid) ning sageli

dokumenteeritud kvalitatiivselt. Erinevad teenuseid ja toetusi pakkuvad organisatsioonid hindavad senist

susteemi liiga uldiseks, kuivõrd see ei paku abi- ja toetusmeetmete maaramisel piisavat sisendit (SKA 2020).

See on tinginud olukorra, kus isikut hinnatakse iga abivajaduse lõikes tapsustuse saamise jaoks uuesti: olles

koormavaks nii abivajajale kui ka institutsioonidele.

Tööealiste isikute puhul on ka Eestis osaliselt kasutusel Maailma Terviseorganisatsiooni (WKO) poolt valja

töötatud Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsioonil (RFK) põhinev hinnang, mida on rakendanud

Töötukassa (Sotsiaalministeerium 2020). RFK võimaldab inimese tegutsemis- ja osaluspiirangute

laiapõhjalisemat maaratlemist, hõlmates mitte ainult haigusi või diagnoose, vaid inimese tegutsemis- ja

osalusvõimet erinevates eluvaldkondades. See võimaldab luua hierarhilise struktuuri kodeerides, kuidas tervis

ja funktsioneerimine mõjutavad isiku argielulisi toiminguid (toimetulek koduses keskkonnas, emotsionaalne

heaolu) ja elukvaliteeti laiemalt (fuusiline ja sotsiaalne keskkond, õppimisvõime). (Kanga 2020, WKO 2013)

Tana puuduvad aga Eestis tööealiste isikutega samavaarsed metoodilised juhised laste- ja

vanaduspensioniealiste vanusegrupis puude raskusastme tuvastamise ekspertarvamuse koostamiseks.

RFK klassifikaatorite susteem on aarmiselt mahukas, mistõttu on see seotud erinevate diagnoosipõhiste

luhihindamisvormidega (WKO poolt on neid valja töötatud 73). Igal luhihindamisvormil on spetsiifilised

kusimused ja kategooriad, mis on kohandatud erinevate terviseseisundite ja funktsioonihairete hindamiseks,

võimaldades tapset ja standardiseeritud hindamist vastavalt konkreetsele diagnoosile või vajadusele. See

mitmekesisus võimaldab RFK susteemi kasutada erinevates tervishoiu- ja hindamiskontekstides. (IpF Research

Branch 2017, Kanga 2020)

RFK rakendamisel on mõningad valjakutsed (lisaks paljudele olulistele eelistele), naiteks ilmnes RFK

taastusravis ja rehabilitatsioonis rakendamise katseprojektis, et RFK-skaalale tuginevate maarajate (RFK koodi

juurde kuuluv number, mis valjendab probleemi ulatust, olemust või raskusastet) valik on meeskondadele

keeruline. Samuti jareldati projektist, et tarvis on RFK susteemiulest rakendamist, sh tõhusat koostööd

tervishoiu, töö- ja sotsiaalvaldkonna vahel ning infosusteeme. (Mölder 2020)

Alates 2015. aastast on Sotsiaalministeeriumi juhtimisel töötatud RFK kasutamise juurutamise nimel

rehabilitatsioonisusteemis ning alates 2023. aastast kasutab SKA tööealiste puude tuvastamisel töövõime

hindamisel saadud RFK andmeid, on RFK-põhine puude raskusastme tuvastamine plaanitud laiemalt ellu viia

alles alates 2024. aastast (SKA 2020). Siinse projekti eesmargiks on luua RFK-l põhinevad metoodilised juhised

tegutsemis- ja osaluspiirangute hindamisele ja sellel põhineva puude raskusastme tuvastamiseks

ekspertarvamuse koostamiseks kahes vanusegrupis: lapsed (0-16-aastased) ja vanadusepensioniealised (65+

aastased). See aitab valtida korduvaid hindamisi ja tõhustada abivajaduse hindamist.

Taotleja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust

Eesmargi saavutamiseks viiakse labi jargmised tegevused:

1. Luuakse kirjeldav ulevaade valitud valisriikides seni valjatöötatud analoogsetest metoodilistest juhenditest

2. Luuakse RFK-põhise hindamise metoodilised juhendid ekspertarstidele kahes vanusegrupis: lapsed (0–16-

aastased) ja vanadusepensioniealised (65+ aastased)

3. Tapsustatakse tegutsemis- ja funktsioneerimisvõime hindamiseks asjakohaseimad RFK kategooriad ning

hindamise sisendid ning seoseid RFK-põhiste andmete ning puude raskusastme vahel

4. Tutvustatakse tulemusi valdkonnaga seotud sihtruhmadele

Viited

IpF Research Branch (2017). pategory: IpF pore Sets. https://www.icf-research-branch.org/icf-core-sets

Kanga, K. (2020). Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon. Sotsiaaltöö 3/2020.

Mölder, U. (2020). RFK katsetamisest taastusravis ja rehabilitatsioonis. Sotsiaaltöö.

https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/rfk-katsetamisest-taastusravis-ja-rehabilitatsioonis (viimati vaadatud:

27.10.2023)

SKA (2020). RFK-kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi

vajaduse hindamisel. Kokkuvõte pilootprojektist ja ettepanekud jargmisteks tegevusteks.

Sotsiaalkindlustusamet. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2502/download

Sotsiaalministeerium (2020). Töövõime hindamise metoodika, 31.03.2020 korrigeeritud versioon.

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

WKO (2013). Kow to use the IpF: A Practical Manual for using the International plassification of Functioning,

Disability and Kealth (IpF). Exposure draft for comment. October 2013. Geneva: WKO.

https://cdn.who.int/media/docs/default-source/classification/icf/drafticfpracticalmanual2.pdf

Esialgne plaan on analuusida lisaks Eestile Saksamaa, Ühendkuningriigi (keskendudes Walesile ja Inglismaale),

Šveitsi ja Soome RFK põhiseid metoodilisi juhendeid. Samuti kaalume Ühendkuningriigi asemel Iirimaad, kus

on labi viidud mahukaid uuringuid RFK ja teiste klassifikaatorite võrdlemiseks ning valja töötatud eraldi

suunised laste jaoks (pentral Statistics Office). Lõpliku valiku kinnitame koostöös telljaga ja uuringusse

kaasatud ekspertidega. Esialgse valiku tegemisel oleme lahtunud uuringu meeskonna ekspertide soovitustest

ning jargmistest kriteeriumitest:

Kava projekti 1. etapi metodoloogilise ülesande teostamiseks

Saksamaal on RFK või sellel tugineva instrumendi rakendamine rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuste vajaduse

hindamisel alates 2016. aasta seadusemuudatusest kohustuslik (Bundesinstitut fur Arzneimittel und

Medizinprodukte). Riigil on RFK rakendamisel ja uurimisel pikaajaline kogemus, mh asub Munchenis LMU

Ülikoolis RFK kompetentsikeskus. Samuti on Saksamaa sotsiaalabi susteem Eestiga sarnane.

Soomes on RFK susteem laialdaselt kasutusel ning loodud on RFK valdkondade ulese rakendamise reeglistik.

Sealjuures on RFK susteemi hakatud tutvustama ka kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. Üks olulisemaid

uuendusi on TOIMIA andmebaas: see on olemuselt eri valdkondade hindamisinstrumentide platvorm, mis on

seotud RFK koodidega, lihtsustades nii RFK-põhist hindamist. Lisaks pakub Soome terviseamet (TKL) RFK

rakendamiseks koolitusi. Võrdlust soodustab kahe riigi kultuuriline ning sotsiaalsusteemide sarnasus.

Ühendkuningriigis (ÜK) on tanu RFK põhise susteemi pikaajalisele kasutusele kujunenud põhjalikum arusaam

susteemi eelistest ja puudustest. Sealjuures on Eesti juba võtnud ÜK kogemuse aluseks töövõime hindamisel.

Walesi valitsus on inimkeskse rehabilitatsiooni raamistikus (Kealth Education and Improvement Wales 2022)

seadnud uheks eesmargiks biopsuhhosotsiaalse lahenemise laialdase kasutuselevõtu. Eestiga sarnane on ÜK

universaalne tervisekindlustus ning sotsiaalabi vajaduse hindamise susteem.

Šveitsis rakendatakse RFK-d juba 2000. aastate algusest erinevates tervishoiuvaldkondades, aga eriti

neuroloogia ja taastusravi alal. Lisaks on Šveitsis 2011. aastast laste ja noorte erivajaduste hindamiseks

kasutusel kaheastmeline hindamissusteem SAV, mis on RFK laste ja noorte versiooni (IpF-pY) kohandus

(Bickenbach & Posarac 2023). Seega on Šveits hea eeskuju siinse uuringu uhe olulise sihtgrupi seisukohalt.

Šveitsi naite kasitlemine on sellest tulenevalt meie hinnangul kindlasti vajalik, kuigi kahe riigi

sotsiaalsusteemides esineb erinevusi (Šveitsi susteem toetub nt suuremal maaral erakindlustusele).

Lisaks valisriikide metoodilistele juhenditele analuusime RFK-põhise hindamise rakendamise kohta info

saamiseks ka asjakohast halli kirjandust, mida otsime Google Scholar andmebaasist ja valisriikide tervise- ja

sotsiaalametite ning RFK kompetentsikeskuste kodulehtedelt, pöörates tahelepanu seal viidatud allikatele.

Samuti otsime teaduskirjandust, milles on hinnatud RFK-põhise hindamise rakendamist (sh nt MacDermid

2021; Rast & Labruyère 2020; Tofani jt 2022).

Lisaks dokumentide analuusile kogume valitud valisriikidest ekspertinformatsiooni ka intervjuude kaudu,

valides iga riigi intervjueeritava uhest jargenvatest sihtruhmadest: a) praktiseerivad arstid b) valisriigi arstide

liidu esindajad; c) valisriigi RFK kompetentsikeskuse (nt ulikooli uurimisinstituudi) esindajad; või d)

ministeeriumi esindajad, kellel on tervikpilt ja kogemus RFK susteemi juurutamisest (sh eri valdkondades).

Intervjueeritavate valiku ule otsustame koostöös tellijaga. Kokku plaanime igast valisriigist intervjueerida uht

kuni kaht eksperti.

Valisriikide intervjueeritavate seas võiksid potentsiaalselt olla naiteks jargmised eksperdid: Šveits –Prof. Dr.

Judith Kollenweger-Kaskell – ekspert RFK rakendamise alal haridusvaldkonnas;

Prof. Gerold Stucki MD – WKO toel loodud RFK uurimisinstituudi eestvedaja Šveitsis, kes on RFK-d erinevate

tervishoiuvaldkondade tarbeks kohandanud; Soome – Keidi Anttila – töötab valja TKLi-i uurimisprojekte ning

koordineerib RFK õppe võrgustikku; Saksamaa – Dr. med. Andreas Winkelmann – LMU Ülikooli

rehabilitatsioonikeskuse juhataja, uurinud RFK rakendamist; Ühendkuningriik – Jennifer parroll – konsultant-

fusioterapeut, juhib tserebraalparaluusiga laste teraapia keskust Walesis, mis on oma töös võtnud aluseks RFK

põhise hindamise.

Valiseksperdid saavad meid vajadusel suunata ka oluliste RFK rakendamisega seotud dokumentide juurde.

Selleks, et anda põhistatud hinnang valitud juhendite Eestisse kohaldatavuse ja rakendatavuse kohta,

kasutame Eesti ekspertide intervjueerimisel Delphi meetodit. Delphi meetodi abil kogutakse ekspertide

arvamusi, puutakse arutluse all olevates kusimustes saavutada ekspertide seas konsensus ja leida ules kõige

olulisemad tahelepanekud. Samade ekspertide mitmes etapis intervjueerimine on meie hinnangul vajalik, et

jõuda esmalt jalile takistustele, mida kohalikud arstid RFK rakendamisel on kogenud on ning valida sellest

lahtuvalt sobilikud elemendid valisriikide juhenditest. Delphi meetodil tehtavate intervjuude etapid oleksid

jargnevad:

1. Esimene ehk eelintervjuude etapp aitab valmistada ette ning taiendada valisriikide analuusi ja intervjuusid

valisekspertidega. Eelintervjuude eesmark on saada ulevaade praegustest probleemidest RFK rakendamisel

Eestis. Kuigi Eesti senine kogemus ei puuduta siinse uuringu fookuses olevaid laste ja eakate sihtruhmi,

aitaksid eelintervjuud meie hinnangul siiski mõista uleuldiselt RFK kasutamisel esilekerkivaid probleeme,

millega juhendi loomisel arvestada. Eelintervjuudena soovime teha uhe individuaalintervjuu Eesti Puuetega

Inimeste Koja töövõime hindamise ja puude tuvastamise valdkonna nõustaja Kristi Rekandiga ning lisaks uhe

fookusgrupiintervjuu (pooleteisetunnine vestlus 4-6-liikmelises grupis), kuhu oleksid kaasatud

uuringumeeskonna eksperdid (sh Kille Maas ja Varje-Riin Tuulik) ja arstid ekspertide kontaktvõrgustikust, sh

Eesti töötukassa ekspertarst-metoodikud ja/või SKA ekspertarstid.

2. Eelintervjuude tulemustele tuginedes muudetakse vajadusel valisriikide valikut ning infootsingu fookust.

Eelintervjuud võimaldavad valisriigi kogemuse analuusil keskenduda just Eesti praktikute seisukohalt

olulisematele RFK kasutuse probleemidele.

3. Parast eelintervjuusid, riikide analuusi ning valisintervjuusid koondatakse valitud nelja riigi juhendite info

kokkuvõtlikult uhte faili, tõstes iga valisriigi juhendi juures esile selle eristavad tunnused (sh erinevused Eestis

kasutusel olevate juhenditega). Faili jagatakse samade inimestega, kes osalesid ka eelintervjuudel, paludes neil

kindlaks maaratud aja jooksul juhenditega tutvuda.

4. Kui eksperdid on juhenditega tutvunud, kohtume nendega uuesti jarelintervjuudeks, et arutada iga juhendi

eeliste ja puuduste ule, võrreldes sealjuures võimalikke lahknevusi teoreetilises raamistikus, terminoloogias ja

hindamisstrateegiates. Seejarel hindame juhendite rakendatavust Eesti kontekstis. Mitmeetapiline Delphi

intervjuu aitab meil seega ette valmistada RFK ettepanekute koostamist ja testimist uuringu jargmises, teises

etapis.

5. Eelintervjuude, riikide analuusi ja jarelintervjuude tulemusel saadud info sunteesitakse ning koostatakse

esimese vaheraporti puhtand, mida jagatakse tellijaga.

Viited:

Bickenbach, J. & Posarac, A. 2023. Assessing disability of children in Switzerland: a mapping of systems and

policies. UNIpEF Regional Office for Europe and pentral Asia.

Bundesinstitut fur Arzneimittel und Medizinprodukte. Anwendung der IpF in Deutschland. [RFK rakendamine

Saksamaal.] https://www.bfarm.de/DE/Kodiersysteme/Klassifikationen/IpF/anwendung.html (viimati vaadatud:

18.10.2023)

pentral Statistics Office. National Disability Survey.

https://www.cso.ie/en/statistics/health/nationaldisabilitysurvey/ (viimati vaadatud: 25.10.2023).

Kealth Education and Improvement Wales. 2022. All Wales Rehabilitation Framework: Principles to achieve a

person-centred value-based approach. Welsh Government.

MacDermid Jp. 2021. IpF Linking and pognitive Interviewing Are pomplementary Methods for Optimizing

pontent Validity of Outcome Measures: An Integrated Methods Review. Front Rehabil Sci. Volume 2. doi:

10.3389/fresc.2021.702596.

Rast, F.M. and Labruyère, R. 2020. IpF mobility and self-care goals of children in inpatient rehabilitation. Dev

Med phild Neurol, 62: 483-488. https://doi.org/10.1111/dmcn.14471

Tofani, M., Mustari, M., Tiozzo, E., Dall’Oglio, I., Morelli, D., Gawronski, O., Salata, M., pantonetti, L., pastelli, E.,

Di Lallo, D. & Raponi, M. 2022. The development of the International plassification of Functioning, Disability

and Kealth for phild and Youth (IpF-pY) pore Sets: a systematic review. Disability and Rehabilitation. DOI:

10.1080/09638288.2022.2136269

Teise etapi eesmargiks on koostada metoodiline juhend ekspertarstidele laste (kuni 16-aastased) ja

vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamiseks. II etapi tegevused lahtuvad I etapi analuusi põhjal

valitud lahendusvariandist metoodilise juhendi kohta, kirjeldades RFK kategooriaid eri vanusegruppides ning

tagades võrdluse olemasoleva töövõime hindamise metoodikaga. Juhendis kirjeldatakse ka puude

raskusastme tuvastamise protsessi. Lisaks adresseeritakse rakendamiseks vajalikke eeldusi, tegevusi ja

katsetamise kava.

RFK kuulub analoogselt rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooniga (RKK) Maailma terviseorganisatsiooni

klassifikatsioonide perekonda. Kui RKK pakub raamistiku diagnooside, haiguste ja muude terviseseisundite

klassifitseerimiseks, siis RFK keskendub funktsioneerimisevõimele ehk indiviidi võimele teostada erinevaid

igapaevaseid tegevusi ja toiminguid. Sellisena on RFK haiguste klassifikaatori taienduseks. (WKO 2013)

Teoreetilise lahenemisena lahtub RFK biopsuhhosotsiaalsest kasitlusest. Biopsuhhosotsiaalne mudel on

tervise ja haiguste mõistmise raamistik, mis vaatleb inimese terviseseisundit ja haigust mitmekulgsest

Kava projekti 2. etapi metodoloogilise ülesande teostamiseks

perspektiivist, hõlmates bioloogilisi, psuhholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte. See mudel puuab mõista, kuidas

inimese (igapaeva)elu mõjutavad tegurid omavahel interakteeruvad ning kuidas need tegurid mõjutavad

inimese tervist ja heaolu. (Kanga 2020; Sinisalu 2021)

Biopsuhhosotsiaalse mudeli keskne idee on see, et terviseseisund ja haigus ei saa olla adekvaatselt

mõistetavad, kui vaadeldakse ainult uhte dimensiooni (nt ainult bioloogilist). Selle asemel mõistetakse

terviseseisundit ja haigust kui kompleksset suhet kolme teguri vahel: bioloogiliste (fusioloogiliste

funktsioonide), psuhholoogiliste (vaimne tervis ja kognitiivne võimekus) ja sotsiaalsete (võime suhelda ja

osaleda uhiskondlikus tegevuses). Mudel toetab terviklikku lahenemist inimese tervisele, võttes arvesse

inimese tegutsemis- ja osalusvõimet erinevates eluvaldkondades. Kui RKK keskendub vaid bioloogilistele

teguritele, siis RFK võimaldab haarata kõiki kolme tegurit. Biopsuhhosotsiaalne mudel on laialdaselt

integreeritud meditsiinipraktikatesse, psuhhoteraapiatesse ja terviseuuringutesse, aidates kaasa terviklikule ja

inimkesksele lahenemisele tervisevaldkonnas. (WKO 2002)

RFK metoodika peab seega tagama selle, et abivajajad oleksid toetatud terviklikult ja proaktiivselt – sõltumata

sellest, kas nad liiguvad oma teekonnal tervishoiu- või sotsiaalsusteemis. See tahendab patsiendi diagnostilise

teabe taiendamist toimetulekualase infoga (WKO 2013). Eesmark on maaratleda selged ja standardiseeritud

protseduurid, kuidas koguda, hinnata ja jalgida andmeid abivajajate funktsioneerimisvõime ja abivajaduste

kohta. Need protseduurid peavad olema kohandatavad alaealiste (kuni 16-aastaste) ja eakate (ule 65-aastaste)

vanuseruhmadele, tagades nende ealiste eriparade arvesse võtmise.

Sellest lahtuvalt teeb Pakkuja ettepaneku seada jargmised uurimiskusimused:

1. Millised on RFK põhiprintsiibid ja struktuur?

* Selle uurimiskusimuse all kirjeldatakse juhendi taustteabe osa.

2. Kuidas tagada RFK selge maaramine erinevates vanusegruppides?

* Kuidas uhitada RFK kategooriad laste arenguetappidega?

* Kuidas uhitada RFK kategooriad vanemate inimeste ealiste isearasuste ja erivajadustega?

* Kuidas mõõta ja arvestada umbritseva keskkonna mõju puude raskusastmele?

* Millised on olulised psuhholoogilised naitajad eri vanusegruppide puhul?

* Millised on olulised sotsiaalsed naitajad eri vanusegruppide puhul?

3. Millised on olulised mõõdikud eri vanusegruppide puude hindamisel?

* Millised on emotsionaalse heaolu ja sotsiaalse toe mõõdikud?

* Kuidas on kaasatud enesehinnangu ja enesejuhtimise aspekte?

* Kuidas on arvestatud patsiendi isikuparaga (nagu taastusravis: patsiendi suhtumine,

arusaamade kogum, kultuuriline taust)?

4. Kuidas uhildub laste ja eakate RFK-skaalale tuginevate maarajate valik olemasoleva töövõime hindamise

metoodikaga?

* Millised on tana kasutusel olevad hindamisvahendid ja millist teavet need pakuvad?

* Kuidas luua sild erinevate metoodikate vahel, et tulemusi omavahel võrrelda?

5. Millised on praktilised lahenemised puude raskusastme tuvastamise protsessis?

* Kuidas hindamisprotsessi struktureerida, et see oleks tõhus ja ajaliselt realistlik?

* Kuidas tagada objektiivsus ja usaldusvaarsus ekspertarstide hinnangutes?

6. Millised on eeldused juhendi rakendamiseks?

* Kuidas uhildub juhend puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seadusega?

* Kuidas tagada ekspertidele põhjalik arusaam juhendist ja selle rakendamisest? Milliseid koolitusi ja

integreeritust õppekavadesse hindamiseks vajatakse?

* Millised eeldused seab RFK kasutamine meeskonnatöö korraldusele?

* Kuidas kaasata patsienti ja nende lahedasi? Milliseid teadmisi nemad vajavad?

* Kas ja millised on vajadused infosusteemide osas?

7. Millised on soovitatavad tegevused ja katsetamise kava?

* Kuidas kaasata erinevaid huviruhmi, et saada mitmekesine vaade juhendi rakendamise võimalikest

valjakutsetest ja eelistest?

* Millised on parimad praktikad juhendi jarkjarguliseks rakendamiseks erinevates tervishoiuasutustes?

* Kuidas koguda tagasisidet vajaduse korral juhendi kohandamiseks?

Uurimiskusimustele vastamiseks ja metoodilise juhendi valjatöötamisel lahtutakse eelneva analuusi

(dokumendianaluus, intervjuud spetsialistidega) kaigus koondatud andmetest. Kogutud teave koondatakse,

kasutades suunatud sisuanaluusi (ingl directed content analysis) meetodit. Selle meetodi abil saab uurija

koguda andmeid, tuvastada mustrid ja keskenduda analuusi eesmargi seisukohalt olulistele konkreetsetele

aspektidele ehk analuusikategooriatele (vt uurimiskusimused). (Ksieh & Shannon 2005) Kogutud andmed

sustematiseeritakse ja liigitatakse vastavalt uurimiskusimustele. Uurimiskusimustele vastamisel kaasatakse

vajaduspõhiselt taiendavaid andmeallikaid (nt puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seadus; WKO DAS 2.0 puude

hindamise kusimustik; olemasolev töövõime hindamise metoodika).

Uurimiskusimused tapsustatakse ja kinnitatakse eelnevalt tellijaga.

Etapi eesmargiks on luua hindamise metoodiline juhend, mis sisaldab jargmiseid elemente:

1. Taustteave. Antakse ulevaade metoodilise juhendi eesmargist ja selle seosest puude raskusastme

tuvastamise ja RFK kasutamisega.

2. Samm-sammulised juhised hindamistulemuste sidumiseks RFK-ga. Põhjalikud ja lihtsalt jargitavad juhised,

kuidas siduda puude raskusastme hindamise tulemusi RFK klassifikaatoriga.

3. Kindamise sisendiks padevate allikate kirjeldus. Kirjeldatakse allikaid, mis sobivad hindamise tulemuste

maarajateks. Selgitatakse, millist teavet neist allikatest saab ja kuidas seda kasutada.

4. Naited ja joonised protsessi lihtsustamiseks. Lisatakse praktilisi naiteid ja jooniseid, mis aitavad lugejatel

protsessi paremini mõista. Naiteks visuaalsed skeemid või protsessikaardid, mis sisaldavad

hindamismetoodika erinevaid samme.

Eelnevast lahtuvalt kirjeldatakse metoodilise juhendi katsetamise tapne kava ning juhendi SKA puude

raskusastme tuvastamise protsessis rakendamiseks vajalikud eeldused, tegevused ja prognoositav ajakava.

Teise etapi tulemuseks on teine vaheraport.

Viited:

Kanga, K. (2020). Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon. Sotsiaaltöö 3/2020.

Ksieh, K.-F., Shannon, S., E., (2005). Three Approaches to Qualitative pontent Analysis. Qualitative Kealth

Research. 2005;15(9):1277-1288. https://doi.org/10.1177/1049732305276687

Sinisalu, V. (2021). Eesti Arst 2021; 100(9):524

WKO (2002). Towards a pommon Language for Functioning, Disability and Kealth. IpF. Geneva: World Kealth

Organization. https://cdn.who.int/media/docs/default-source/classification/icf/icfbeginnersguide.pdf

WKO (2013). Kow to use the IpF: A Practical Manual for using the International plassification of Functioning,

Disability and Kealth (IpF). Exposure draft for comment. October 2013. Geneva: World Kealth Organization.

https://cdn.who.int/media/docs/default-source/classification/icf/drafticfpracticalmanual2.pdf

Parast juhendi koostamist korraldame tagasisideseminari juhendi ning selle rakendamise kava esmaseks

tutvustamiseks. Seminarile peame otstarbekaks kutsuda SKA ekspertarstid, puude hindamise valdkonnaga

tegelevad poliitikakujundajad, Eesti Puuetega Inimeste Koja ning erinevate puudeliikide

esindusorganisatsioonide (nagu naiteks Eesti Pimedate Ühing, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit, Eesti

Kurtide Liit, Eesti Psuuhikahairetega Inimeste ja Lahedaste Kuvikaitse Liit, Eesti Vaimupuudega Inimeste

Tugiliit, Eesti Diabeediliit jms) esindajad. Soovitavalt kaasaksime seminarile ka mõned perearstid, kellel on hea

ulevaade terviseseisundist tulenevate tegutsemispiirangute osas. Võimalusel kutsume seminarile ka uuringu

varasemas etapis Delphi meetodil intervjueeritud eksperdid. Kui neil ei ole võimalik osaleda, palume neilt

tagasisidet juhendile kirjalikult. Kokku soovime kutsuda seminarile umbes kolmkummend osalejat.

Seminaril tutvustame valminud juhendit ning selle tulevast rakendamist ning kusime osalejate arvamust

juhendi tugevuste ja nõrkuste ning võimalike kitsaskohtade kohta juhendi rakendamisel. Seminari viime

eeldatavasti labi maailmakohviku meetodil, mis võimaldab kõikidel osalejatel avaldada oma arvamust juhendi

ning selle rakendamise erinevate aspektide kohta. Seminarilt saadud tagasisidest teeme kokkuvõtte ning

tulenevalt sellest taiendame ning tapsustame juhendit.

Juhendi testimine toimub kahes etapis.

Esimeses etapis koostavad uurimisruhma liikmed persoonad koos igale persoonale kuuluva fiktiivse

andmekogumiga. Kokku koostatakse kolm persoonat laste ja kolm persoonat vanemaealiste puude

raskusastme tuvastamiseks. Uurimisruhma kuuluvad eksperdid Kille Maas, Tiina Tammik ja Varje-Riin Tuulik

katsetavad juhendit persoonade puude raskusastme tuvastamisel, võrdlevad omavahel nende tuvastamiste

tulemusi ning koostavad ulevaate oma tahelepanekutest juhendi toimivuse ning võimalike probleemkohtade

kohta.

Teises etapis viiakse koostöös Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidega labi juhendi katsetamine reaalse töö

tingimustes.

Katsetamine toimub selleks SKA poolt maaratud ekspertarstidega reaalsete, kuid juba hindamise labinud

puude raskusastme tuvastamise taotluse labivaatamise raames. Nii laste- kui ka vanaduspensioniealiste

vanusgrupis viiakse juhendi alusel katseline hindamine labi vahemalt 20 isiku puhul. Katselise hindamise

labiviimiseks palume Sotsiaalkindlustusametil koostada suvaliselt valitud valim juba tuvastatud puude

raskusastmega lastest ja vanemaealistest - võtame juhuvaliku alusel 20 lapse ja 20 vanemaealise isiku puude

raskusastme tuvastamise taotlused nende isikute hulgast, kelle puude raskusaste on varasemalt tuvastatud.

Juhendi testimiseks ei kasuta me uusi puude raskusastme tuvastamise taotlusi, mille põhjal veel otsust tehtud

ei ole. SKA ekspertarst viib labi isiku puude raskusastme tuvastamise varasemas taotluses olevate andmete

põhjal, kuid uut juhendit kasutades. Nii on võimalik võrrelda varasema ning uue juhendi alusel tehtud

hindamise tulemusi. Samuti ei looda sel juhul juhendit katsetades olukorda, kus 40 inimese puude raskusaste

tuvastatakse erinevat metoodikat kasutades, mis seab nad teiste samal perioodil taotluse esitanud inimestega

võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

Kava projekti 3. etapi metodoloogilise ülesande teostamiseks

Katsehindamise viivad SKA ekspertarstid (eeldatavasti kaks inimest) labi koos uuringumeeskonna liikmetega,

kes nõustavad ekspertarsti juhendi osas ning teevad markmeid tekkinud kusimuste, probleemkohtade ning

lahendamist vajavate kusimuste osas. Katsehindamise viivad SKA ekspertarstid labi uksteisest sõltumatult

kõikide valimisse sattunud isikute kohta. Seejarel võrreldakse nende hindamiste tulemusi omavahel. Selline

lahenemine kinnitab metoodika usaldusvaarsust juhul kui statistiline erinevus hindamistulemustes ei jaa liiga

suureks.

Mõistame, et pakume valja suhteliselt suurt hindamiste arvu (40 inimest uhe ekspertarsti kohta), kuid selline

katsehindamiste arv võimaldab metoodika usaldusvaarset valideerimist. Juhul kui Sotsiaalkindlustusameti

ekspertarstide töökoormus ei võimalda sellist hulka katsehindamisi labi viia, tuleb katsehindamiste hulka

vahendada.

Katsehindamise labiviimiseks taotleme eetikakomitee kooskõlastuse ning Andmekaitse Inspektsiooni loa.

Juhendi katsetamise tulemuste kohta koostame uuringu vaheraporti ning selle katsetamise põhjal teeme

juhendisse vajalikud muudatused ja taiendused.

Projekti 4. etapi metodoloogilise ulesande teostamiseks lahtume oma pakkumuses hanke tehnilises

kirjelduses toodud nõuetest ja juhistest. Nõustume siinkohal tellija poolt tehnilises kirjelduses valjatooduga ja

meie hinnangul ei ole siin etapis mõistlik ka metoodiliselt midagi uut juurde lisada, vaid viia ellu tellija poolt

seatud eesmargid võimalikult hasti.

Neljanda etapi eesmark on uurimisprojekti tulemuste tutvustamine sihtrumadele ja siin etapis teeme jargmist:

1. Metoodiline juhend

Valmistame ette metoodilise juhendi, mis on suunatud SKA-le laste- ja vanaduspensioniealiste RFK-põhiseks

hindamiseks ning puude raskusastme tuvastamiseks. Juhend koostatakse koostöös valdkonna ekspertidega,

tagamaks selle praktiline rakendatavus ja efektiivsus. Neljandas etapis antakse metoodiline juhend ametlikult

ule. Üle andmise ajaks on juhendit vastavalt tagasisidele taiendatud ning labi on viidud ka juhendi testimine.

Samuti on uleandmise ajaks teostatud juhendile keeletoimetus.

2. Projekti lõppraport

Anname ule lõppraporti, mis integreerib korrigeeritud vaheraportid ja sisaldab nii eesti- kui ka ingliskeelset

luhikokkuvõtet projekti tulemustest. Lõppraporti sisukord kujundatakse selliselt, et see kajastaks kõiki projekti

olulisi aspekte ja tulemusi. Meie tanane ligikaudne visioon lõppraporti struktuurist on jargmine:

Sisukord

Kasutatud mõisted ja luhendid

Kava projekti 4. etapi metodoloogilise ülesande teostamiseks

Luhikokkuvõte

Executive Summary

Sissejuhatus

Uurimisstrateegia

Olemasoleva RFK juhendi analuus

Teiste riikide kogemus

Valja töötatud metoodiline juhend

Protsessi kirjeldus

Juhendi peamiste valikukohtade kirjeldus

Juhendi testimise ja sisseviidud muudatuste kirjeldus

Õppematerjalid juhendi rakendamiseks

Jareldused

Ettepanekud ja soovitused

Viidatud allikad

Lisad

3. Teadusartiklid

Plaanime avaldada kaks teadusartiklit ajakirjades „Sotsiaaltöö“ ja „Eesti Arst“. Artiklid keskenduvad projekti

peamistele tulemustele, jareldustele ja soovitustele. Naeme, et ajakirjas „Eesti Arst“ avaldatav artikkel võiks

oma sisult olla luhem ja keskenduda just uue juhendi rakenduslikele aspektidele ja milliseid tanaseid

probleeme on võimalik juhendi abil lahendada. Ajakirjas „Eesti Arst“ avaldatavas artiklis soovime tuua

võimalikult palju praktilisi naiteid. Ajakirjas „Sotsiaaltöö“ tahame rohkem keskenduda teiste riikide

kogemusele, anda põhjalikuma ulevaate metoodikast ning uuringu labiviimise protsessist.

Teadusartiklite tapsema sisu kooskõlastame tellijaga.

4. Juhendi kasutamise tutvustus

Viime labi juhendi kasutamise tutvustuse SKA ekspertarstidele, puude raskusastme teenuse juhtidele ja

Sotsiaalministeeriumi valdkonna esindajatele. Kavandame tutvustuse labiviimist veebiseminarina, kuhu saame

kaasata kuni 40 osalejat. Veebiseminari viime labi tanase teadmise baasilt MS Teamsi platvormi vahendusel.

Veebiseminari sisu kooskõlastame samuti tellijaga. Siin on võimalik, et vahetame MS Teamsi vajadusel Zoomi

vastu, kui meil on vajadus seminari lisada rohkem interaktiivsust. Pakkuja meeskonnal on tasulised kontod

mõlemal platvormil ning samuti kogemus mõlemas meediumis veebiseminaride ja koolituste labiviimisel.

Lõpliku valiku MS Teamsi ja Zoomi vahel teeme siis, kui oleme koostöös tellijaga veebiseminari sisu ette

valmistanud.

Veebiseminari pikkuseks on meie hinnangul mõistlik planeerida ca 1,5-2 tundi, sest muidu ei pruugi

erinevatest ajagraafikutest tulenevalt olla võimalik kutsutud sihtgrupil veebiseminaril osaleda.

5. Projekti tulemite tutvustus

Korraldame Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmetele ja SKA-le tutvustava seminari projekti tulemuste

esitlemiseks. Sarnaselt juhendi kasutamise tutvustusega on meie ettepanek projekti tulemite tutvustus viia

labi veebi teel, tagamaks maksimaalne osalejate arv. Projekti tulemite tutvustusel kasutame esitluses

võimalusel erinevaid tööriistu, nagu Miro, tagamaks osalejate kaasatus ja esitluse interaktiivsus. Siin saame ka

tellijaga koos analuusida, et kas on mõistlik esitlus nii ules ehitada, et see salvestatakse, võimaldades tellijal

seda salvestust ka edaspidi õppematerjalina kasutada.

Ajakava etappide lõikes koos vastutajatega on lisatud taotlusele eraldi failina. Ajakavas on arvestatud nii AKI

kui eetikakomitee taotlusele kuluva ajaga ning eraldi valja toodud vahekohtumised tellijaga. Tapne ajakava aga

kinnitatakse projekti alguses ning kuivõrd projekt kestab pikalt, korrigeeritakse seda vajadusel ka jooksvalt.

Riskianaluus on pakkumusele lisatud eraldi failina.

Risk: Viivitustest tulenev ajarisk – sihtgruppe ei õnnestu mobiliseerida

Maandamise plaan: Uuringu tegevuste õigeaegse elluviimise tagamiseks koostatakse detailne aja- ja

tegevuskava, kus maaratakse vahetulemused, tegevuste eest vastutajad ning kaasatud osapooled ja nende

rollid. Samuti on kõikidesse tegevustesse lisatud puhveraeg. Individuaalintervjuude ja fookusgrupi labiviimisel

koostab Pakkuja ka nn varuvalimi, mis aitab maandada riske juhul, kui esmalt soovitud inimestega ei ole

võimalik individuaalintervjuusid või fookusgruppi labi viia.  Fookusgrupi ja individuaalintervjuude labiviimisel

võetakse uuringu sihtgrupiga aegsasti uhendust ja lepitakse nendega kokku sobivad ajad. Samuti aitab siin

Projekti orienteeriv aja- ja tegevuskava projekti etappide lõikes koos tegevuste läbiviimise eest vastutajatega

Projekti käigus esineda võivad riskid ja nende maandamise kava (koos vastutajate nimedega)

meie hinnangul uuringu peamist sihtgrupi riski (ekspertarstide kaasamine) vahendada see, et SKA poolt on

juba maaratletud ekspertarstide grupp, kellega Pakkuja meeskond saab koostööd teha.

Vastutav isik: Laura Kalda

Risk: Uuringu kvaliteet ja tulemused ei ole Kankija jaoks piisavad

Maandamise plaan: Uuringu tapne lahenemine ja metoodika kooskõlastatakse Tellijaga ning Tellijal on

võimalik kogu protsessi valtel ka valitud metoodikat tagasisidestada. Metoodiline lahenemine põhineb Tellija

sisendil. Lisaks kooskõlastatakse Tellijaga kõik individuaalintervjuude ja fookusgrupi kusimused,

arutelupaevade kavad ning uurimiskusimused uldisemalt ja kaasatakse uuringu labiviimise protsessi ka

ekspertarstid ja Tellija esindajad.

Vastutav isik: Riski maandamise eest vastutab projekti analuutik Sabina Trankmann ja Merle Magi, samuti

kaasatud eksperdid

Risk: Pakkuja poolt valjapakutud kvalitatiivne lahenemine ei sobi meetodina uuringu labiviimiseks

Maandamise plaan: Valisriikide praktika analuusis võtame arvesse ka Eesti eriparasid, meie konteksti ja

vajadusi.

Kaasame uuringusse aktiivselt ekspertarste, kes saavad ka valideerida koostatud juhendi toimivuse, mille

baasilt on võimalik juhendit taiendada. Toetume lahenduses Tellija enda nagemusele.

Vastutav isik: Eksperdid Kille Maas ja Tiina Tammik teevad metoodikasse vajadusel muudatusi.

Risk: Eeldatust kauem laheb uuringu jaoks vajalike lubade taotlemisega

Maandamise plaan: Ajakavasse on planeeritud, et lubade taotlemisega alustakse uuringu keskpaigas

(vajadusel varemgi)

Vastutav isik: Laura Kalda, Karl Kaljasmets

Riskide maandamise kava RFK.docx

Ajakava_puude raskusastme hindamine.xlsx

Lisafailid

Projektijuht ja täitjad

Age Toomla_Kaap pV.docx

purriculum Vitae Sabina_Trankmann 2023 (1).pdf

pV Kille Maas 2023_est.doc

pV_21.10.2023_Tammik .asice

pV_Merle Magi.docx

Karl Kaljasmets_Kaap pV.docx

Laura Kalda_Kaap pV.docx

Linda Tarto_Kaap pV.docx

tuulik cv 2023.asice

Uurimisruhma padevused_RFK_Kaap ponsulting.docx

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev

Marleen Pedjasaar magistrikraad Vastutav taitja 20.11.2023 31.10.2024

Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles

Uurimisrühma koosseis (k.a liikmete pädevused ja tööjaotus)

Kinnitus naidis RFK.asice

Kinnitus projektis osalemiseks Varje-Riin Tuulik.asice

Kinnitus projektis osalemiseks_Maas.asice

Kinnitus projektis osalemiseks, Tammik.asice

Kinnitus RFK Linda Tarto.asice

Kinnitus RFK Merle.asice

Kinnitus RFK Sabina (1).asice

Kinnitus RFK_Laura Kalda.asice

Kinnitus_RFK_Age Toomla.asice

Kinnituskiri_RFK puude raskusastme metoodiline juhend.asice

Kinnitused koostööpartneritelt

Kinnituskirjad

Eelarve

Eelarve_klassifikaator.docx

Projekti eelarve projekti etappide ja peamiste tegevuste lõikes