Aruandlus

JUHEND

LASTE JA VANADUSPENSIONIEALISTE

PUUDE RASKUSASTME TUVASTAMISE

EKSPERDIARVAMUSE ANDMISEKS

Vers 14.06.2024

2

Sisukord

1. Sissejuhatus ......................................................................................................................3

2. Mõisted .............................................................................................................................4

3. Tuvastamise kirjeldus ........................................................................................................6

3.1. Alused ja põhimõtted ...................................................................................................6

3.2 Toetus- ja abivajaduse hindamine ning puude tuvastamine ...........................................9

3.2.1 Hindamise ja puude tuvastamise aluseks olevad andmed ja päringud ........................ 9

3.2.2 Uurimiskohustus .......................................................................................................... 11

3.2.3 Hindamise ja puude tuvastamise toimingud ............................................................... 11

3.2.4 Kaalutlusõigus ............................................................................................................. 12

3.3 Hinnangu kujunemine ................................................................................................. 14

3.3.1. Puude raskusastme tuvastamine ............................................................................... 14

3.3.2. Puude liigi tuvastamine............................................................................................... 16

3.3.3 Puude raskusastme tuvastamine eri valdkondades ................................................... 17

4. Otsusest teavitamine ....................................................................................................... 29

5. Puude kestus ................................................................................................................... 29

LISA 1. Metoodika ............................................................................................................ 31

LISA 2. VALDKONDADE JA RFK KOODIDE VASTAVUSTABEL ............................................ 32

3

1. Sissejuhatus

Siinne puude tuvastamise juhend on loodud töövahendina Sotsiaalkindlustusameti

ekspertarstidele kuni 17-aastase ning vanaduspensioniealise inimese toetus- ja abivajaduse

hindamiseks. Puude tuvastamise juhendis kirjeldatakse, kuidas puude liiki ja raskusastet neis

vanusegruppides kehtiva õigusega kooskõlas olevalt tuvastatakse.

Puude tuvastamise protsess võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega lapsel ja

vanaduspensioniealisel esinevate tegutsemise ja osalemise piirangute ulatuse. Juhend ei sisalda

hindamisvahendeid, vaid annab üldise raamistiku – mida ja kuidas hinnatakse, et puude

raskusastet võimalikult sarnastel alustel tuvastada.

Puude raskusastme tuvastamine või mittetuvastamine ei tohi seada kahtluse alla abivajava lapse

aitamist kõigil võimalikel tasanditel, sh arvestades võimalikult varase abiosutamise printsiibiga.

Siinne dokument ei käsitle õigustatust muudele teenustele ning ei anna suuniseid abi

osutamiseks näiteks tervishoius, hariduses või kohaliku omavalitsuse tasandil.

Juhend on jaotatud järgmisteks osadeks:

• Mõisted

• Puude tuvastamise protsessi kirjeldus

o Alused ja põhimõtted

o Toetus- ja abivajaduse hindamine ning puude tuvastamine

o Hinnangu kujunemine

• Otsusest teavitamine

• Puude kestus

Juhendi kasutajatel on kohustuslik eelnevalt läbida vastav puude tuvastamise täiendkoolitus.

4

2. Mõisted

MÕISTE SELGITUS

Puue Inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri funktsiooni kaotus

või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike või keskkondlike

takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. (PISTS

§2 lg 1) Puude raskusastme tuvastamise alused erinevad eagrupiti.

Keskmine puue Lastel ja vanaduspensioniealistel tuvastatakse olukorras, kus inimene vajab

vähemalt korra nädalas regulaarset kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet (laste

puhul oluliselt eristudes eakohasest normist); tööealiste puhul olukorras, kus

inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus esineb raskusi.

Raske puue Lastel ja vanaduspensioniealistel tuvastatakse olukorras, kus inimene vajab

kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval (laste puhul oluliselt

eristudes eakohasest normist); tööealiste puhul olukorras, kus inimese

igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

Sügav puue Lastel ja vanaduspensioniealistel tuvastatakse olukorras, kus inimene vajab

kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt (laste puhul oluliselt

eristudes eakohasest normist); tööealiste puhul olukorras, kus inimese

igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.

Ekspertarst Arstiõppe ja vastava täiendkoolituse läbinud isik, kes annab eksperdiarvamuse

puude tuvastamise või töövõime hindamise protsessis.

Erijuhtum Erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet

hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei

vasta vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid

tema iseseisev eakohane hakkamasaamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või

täielikult takistatud.

Funktsioneerimis-

võime

Inimese võime talitleda ja tegutseda, mille hindamisel võetakse arvesse

organismi funktsioone ja struktuure ning inimese tegutsemist ja osalust, samuti

inimese terviseseisundit ja taustategureid (personaalseid ja keskkonnategureid)

ning nende vastastikust mõju.

Igapäevatoiming Igapäevatoiminguteks loetakse laste ja vanaduspensionäride puhul liikumist,

riietumist, söömist, hügieenitoiminguid ja suhtlemist. Tööealiste puhul ka

võimekust õppida ja töötada.

Laps Käesoleva dokumendi mõistes on laps kuni 17–aastane (k.a) isik (kui ei ole

märgitud teisiti).

Organismi

funktsioonid

Elundsüsteemide füsioloogilised talitused, kaasa arvatud psüühilised

funktsioonid. Kõrvalekallet organismi funktsioonides nimetatakse

funktsioonihäireks.

Organismi

struktuurid

Keha anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed või nende osad. Kõrvalekallet

organismi struktuurides nimetatakse struktuurikahjustuseks.

Osalus Inimese kaasatus elulisse situatsiooni. Osaluspiirang on takistus, millega

inimene elulistes olukordades kokku puutub.

Piirang Fikseeritud erinevus eeldatava ja tegeliku soorituse vahel.

Sooritus Sooritus on inimese võime igapäevaelus abivahendite, ravimite ja muude

kompenseerivate meetodite toel tegevustega hakkama saada.

5

Suutlikkus Suutlikkus on inimese tegutsemisvõime standardiseeritud ehk kohandamata

keskkonnas.

Tegutsemisvõime Isiku võime täita ülesannet või sooritada tegevust. Tegutsemispiirang on

takistus, millega inimene tegevuste sooritamisel või igapäevaelus kokku puutub.

Uurimine Asjakohaste dokumendipõhiste andmete (nt epikriisid, eksperthinnangud)

analüüsimine, et tuvastada puude liik ja raskusaste. Vajadusel võib uurimine

hõlmata täiendava teabe hankimist, nt raviarstiga konsulteerimist.

Uurimiskohustus Avaliku sektori asutuste kohustus koguda ja analüüsida otsuse langetamist

mõjutavaid asjakohaseid fakte ja tõendeid enne otsuse tegemist.

Valdkond Vastastikuses seoses olevate inimese füsioloogiliste funktsioonide,

anatoomiliste struktuuride, tegevuste, ülesannete või igapäevategevuste kogum.

Vanaduspensioni-

ealine

Vanusest tingituna riiklikule pensionile õigustatud inimene.

Võtmetegevus Igapäevaelus osalemiseks oluline ja vajalik tegevus, sealhulgas suhtlemine.

LÜHEND SELGITUS

RFK Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon

SKA Sotsiaalkindlustusamet

6

3. Tuvastamise kirjeldus

3.1. Alused ja põhimõtted Puue on puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse 1 kohaselt inimese anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes

erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega

võrdsetel alustel.

Puuetega inimeste õiguste konventsioon2 täpsustab, et:

▪ tervisekahjustus või diagnoos üksi ei ole veel puue;

▪ puue on terviseseisundi ja keskkondlike või suhtumuslike takistuste koosmõiu tulemus;

▪ puue on ajas muutuv, kuna terviseseisund, inimese tegevus- ja osalusvõime, toimetulek ja

keskkond võivad muutuda – paremuse või halvemuse suunas (nt haiguse

progresseerumine või osaline/täielik tervenemine operatsiooni, uue abivahendi vm

tulemusel);

▪ puude olemasolu ja raskusastet on üldjuhul vajalik teatud ajaperioodi tagant taas hinnata,

kas inimese terviseseisund ja toimetulek on muutunud.

Tervisega seotud aspektide terviklikuks kirjeldamiseks on Maailma Terviseorganisatsioon loonud

rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK käsitleb puuet terviseseisundi

(haigused, häired ja vigastused) ja taustategurite koosmõjuna ning võimaldab kirjeldada inimese

funktsioneerimisvõimet nii bioloogilisel, isiklikul kui ka sotsiaalsel tasandil. RFK hierarhilise

struktuuri alusel saab kodeerida infot selle kohta, kuidas mõjutavad terviseseisund ja

funktsioneerimine isiku argielulisi toiminguid (toimetulek koduses keskkonnas, emotsionaalne

heaolu) ja elukvaliteeti laiemalt (füüsiline ja sotsiaalne keskkond, õppimisvõime). Nii on RFK

puhul fookus tegevuste ja osaluse tasanditel koosmõjus isiklike ning keskkonnateguritega.

(Hanga 2020, WHO 2002, WHO 2013)

RFK eesmärk on anda ühtne standardkeel ja -raamistik tervise ning tervisega seotud tegurite

kirjeldamiseks. Seda klassifikatsiooni soovitatakse kasutada koos rahvusvahelise haiguste

klassifikatsiooniga (RHK-10), mille järgi saab kodeerida haigust või tervisehäiret, lisades RFK järgi

kodeeritud infot organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste tegutsemise ja osaluse

ning neid mõjutavate keskkonnategurite kohta. Teisisõnu, RHK-10 annab haiguste, tervisehäirete

või muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada RFK järgi lisainfoga organismi

funktsioneerimisvõime kohta. Teave diagnoosi ja funktsioneerimisvõime kohta koos annab

laiema ja tähenduslikuma pildi inimese terviseseisundist ja tegutsemisvõimest. (Allikas: TVH

juhend)

RFK esitab teavet kahes osas, millest mõlemas on kaks jagu:

1 PISTS § 2 lg 1, RT I, 30.06.2023, 59. https://www.riigiteataja.ee/akt/13114771 2 Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll. Riigikogu, RT II, 04.04.2012, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

7

1) organismi funktsioonid ja organismi struktuurid; tegutsemine ja osalus ning

2) taustategurid: keskkonnategurid; personaalsed tegurid.

Iga RFK jagu koosneb erinevatest valdkondadest (nt liikumine, suhtlemine, enesehooldus,

õppimine ja teadmiste rakendamine, kodused toimingud) ja valdkonna alakategooriatest, mis on

klassifikatsiooni ühikud (koodid) (nt keha põhiasendi muutmine, vaatamine, rääkimine, söömine).

RFK kood algab jagu märkiva tähega, kus

• b tähistab funktsioone,

• s struktuure,

• d tegutsemist ja osalust,

• e keskkonnategureid.

Kehalised piirangud

Funktsioonipiirang Struktuuripiirangud

b1 Vaimsed funktsioonid s1 Närvisüsteemi struktuurid

b2 Sensoorsed funktsioonid ja valu s2 Silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid

b3 Hääle- ja kõnefunktsioonid s3 Hääle ja kõnega seotud struktuurid

b4 Kardiovaskulaarse, hematoloogilise,

immunoloogilise ja respiratoorse

süsteemi funktsioonid

s4 Sügame ja veresoonkonna, immuun- ja

hingamissüsteemi struktuurid

b5 Seede-, ainevahetus- ja

endokriinsüsteemi funktsioonid

s5 Seede-, ainevahetus- ja

endokriinsüsteemiga seotud struktuurid

b6 Urogenitaalsed ja reproduktiivsed

funktsioonid

s6 Urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga

seotud struktuurid

b7 Närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega

seotud funktsioonid

s7 Liikumisega seotud struktuurid

b8 Naha ja sellega seotud struktuuride

funktsioonid

s8 Nahk ja nahaga seotud struktuurid

Tegutsemis-osaluspiirang

d1 Õppimine ja teadmiste rakendamine

d2 Üldised ülesanded ja nõuded

d3 Suhtlemine

d4 Liikuvus

d5 Enesehooldus

d6 Kodused toimingud

d7 Inimestevaheline lävimine ja suhted

d8 Peamised elualad

d9 Ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu

Keskkonnategurid

e1 Tooted ja tehnoloogia

e2 Looduskeskkond ja inimeste tehtud keskkonnamuutused

8

e3 Toetus ja suhted

e4 Hoiakud

e5 Teenistused, süsteemid ja strateegiad

Neile tähtedele järgneb numbriline koodide määraja (ingl qualifier), mis täpsustab vastava kategooria funktsioneerimisprobleemi ulatust. Määrajaid kodeeritakse ühe, kahe või enama

numbriga pärast eralduspunkti (või eraldajat). Iga koodi peab saatma vähemalt üks määraja. Organismi funktsioonide ja struktuuride klassifitseerimisel viitab põhimääraja häire esinemisele

ja raskusastmele viiepunktiskaalal (ei ole probleemi, kerge probleem, mõõdukas probleem, raske probleem, täielik probleem).

Tegutsemise ja osaluse valdkondade loetelus kasutatakse kaht olulist määrajat: sooritus ja

suutlikkus. Esimene neist kirjeldab inimese võimet täita ülesannet või sooritada tegevust oma

tavalises keskkonnas. Teine kirjeldab, mida teeb inimene olukorras, kus konteksti mõju puudub

või muudetakse see ebaoluliseks (nt standardiseeritud hindamiskeskkonnas). Seda tüüpi

kirjeldamine on eriti kasulik, kui soovitakse kindlaks teha, millisel määral piiraks abivahendite

puudumine inimese funktsioneerimisvõimet. Keskkondlikke takistavaid ja soodustavaid tegureid

ning keskkonnategurite mõju ulatust näitab keskkonnategurite kirjeldamiseks kasutatav määraja.

Eestis hinnatakse tegutsemis- ja osaluspiiranguid üldjuhul koos: ekspertiisis võetakse aluseks

tegutsemis- ja osaluspiirangud koos abivahendiga/kompenseerivate meetoditega/ravimitega

ehk hinnatakse taotleja sooritusvõimet. Soovituslik on ka tegutsemis- ja osaluspiirangutega

seotud keskkonnategurite lisamine.

Tegutsemispiirangutega valdkonna kokkuvõttes toob ekspertarst vastaval ekspertiisi vormi

sisestusväljal välja taotlejal tuvastatud tegutsemis- ja osaluspiirangutele (d), funktsioonihäiretele

(b), ning soovituslikult ka keskkonnateguritele (e) vastavad RFK koodid koos nende ulatust

väljendavate RFK määrajatega.

9

3.2 Toetus- ja abivajaduse hindamine ning puude tuvastamine

3.2.1 Hindamise ja puude tuvastamise aluseks olevad andmed ja päringud

Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamine toimub dokumendipõhise

ekspertiisina, milles lähtutakse taotlusest, terviseandmetest ning taotleja või tema esindaja poolt

esitatud dokumentidest 3 , mis kirjeldavad taotleja terviseseisundit, esinevaid piiranguid või

iseseisvat hakkamasaamist. Puude liigi ja raskusastme hindaja on Sotsiaalkindlustusamet, kes

kaasab eksperdiarvamuse saamiseks arstiõppe läbinud isiku (edaspidi ekspertarst).

Ekspertarst tuvastab dokumentide ja vajadusel spetsialistidele tehtavate täiendavate päringute

alusel, millise raskusastme ja liigiga puudega on tegu. Kuigi taotleja hinnangut oma

tegutsemisvõimele peetakse oluliseks, on vajalik inimese ütluste kinnitamine terviseandmete

alusel.

Taotleja (sh taotleja esindaja) võib puude raskusastme hindamise taotlusel märkida nende

spetsialistide (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog) kontaktandmed, kes saavad anda lisainfot tema

terviseseisundi või esinevate piirangute kohta, ja nende arstide nimed, kes teda peamiselt ravivad.

Teiste arstide, ekspertiisimeeskonna liikmete ja isiku poolt taotlusel nimetatud arstide ja

spetsialistide kaasamise vajaduse üle otsustab ekspertarst, kes vastutab kvaliteetse

eksperdiarvamuse koostamise eest. Taotleja esitab ekspertiisiks SKA-le (hüvitise andjale) kõik

talle teadaolevad ja talle kättesaadavad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud

tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu

väljaselgitamiseks4.

Puude raskusastme tuvastamise alused on sätestatud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduses 5 . Puude raskusastme tuvastamiseks esitab inimene SKA-le taotluse, milles

kirjeldatakse taotleja hakkamasaamist võtmetegevustega ning lisab taotlusele terviseseisundit,

esinevaid piiranguid ja seni saadud sotsiaal- või haridusteenuseid kirjeldavad dokumendid, kui

neid on (nt KOV juhtumiplaan, hariduse tugispetsialistide teenuste kokkuvõte vms). Raviarst on

plaanilise ravitöö käigus edastanud terviseandmed tervise infosüsteemi. Vajadusel teeb SKA

raviarstile päringu täiendavate andmete osas, kui nende lisamine tervise infosüsteemi ei ole

olnud võimalik (nt röntgenuuring, audiogramm vms). SKA kaasab puude raskusastme

tuvastamiseks ekspertarsti, kes annab eelnimetatud andmete alusel arvamuse puude liigi ja

raskusastme kohta. Ekspertarst viib puude raskusastme hindamise läbi üksinda või vajaduse

korral kaasates teist ekspertarsti. (Allikas: laste juhend)

3 Alates 2023. aasta novembrist saab laste ja vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme taotlusi esitada lisaks klienditeenindusele ka SKA iseteeninduses ning taotlused on eeltäidetud SKAle teadaolevate andmetega inimese kohta; täiendavalt võeti kasutusele enesehinnangu küsimustik terviseseisundist tulenevate tegutsemis- ja osalusvõime piirangute kohta (TEHIK 2023). Kuni 15-aastase (k.a) inimese eest saab taotluse esitada lapsevanem. Kui inimene, kes on 16-aastane või vanem, ei saa mingil põhjusel ise taotlust esitada, siis tuleb seada eestkoste. (Allikas: Eesti olukorra analüüs) 4 Sotsiaalseadustiku üldosa seadus § 21, RT I, 14.12.2023. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015003 5 PISTS, RT I, 30.06.2023, 59. https://www.riigiteataja.ee/akt/13114771?

10

Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama

(aktuaalsed) terviseandmed (vt 3.2.3). Lisaks saab SKA kasutada retseptikeskuse andmeid

(sisaldab ka meditsiiniseadmete infot), abivahendite infosüsteemi andmeid taotletud ja

soodustusega soetatud abivahendite kohta ning kehtiva rehabilitatsiooniplaani andmeid.

Kohaliku omavalitsuse juhtumiplaani, Haridus- ja Noorteameti (HARNO) Rajaleidja

nõustamismeeskonna hindamiste ja teistest allikatest pärinevate hinnangute jm asjakohased

andmed tuleb esitada taotlejal koos taotlusega.

Lähtuvalt siinses juhises toodud põhimõtetest annab ekspertarst eksperdiarvamuse isiku

kehalise võimekuse ja psüühilise seisundi ning tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise

kohta koos asjakohaste põhjenduste ning prognoosiga (vt 3.3). Hindamise käigus selgunud

põhjendatud vajaduse korral antakse eksperdiarvamuses soovitused abivahendi kasutamiseks ja

sotsiaalse rehabilitatsiooni kompleksteenuse või teiste sotsiaalteenuste saamiseks.

Eksperdiarvamus on aluseks SKA-le kaalutletud otsuse tegemisel – milline on taotleja puude liik

või liigid ning millises raskusastmes puue esineb.

Kui taotluses esitatud andmete kohta kinnitav meditsiiniline info tervise infosüsteemis puudub

või on puude raskusastme hindamiseks ebapiisav, siis pöördub ekspertarst SKA menetleja poole,

kirjeldab soovitud andmete sisu (andmekoosseisu) ning annab teada, milliselt raviarstilt või

spetsialistilt on vaja andmeid juurde pärida. Menetleja esitab kirjaliku päringu ekspertarsti poolt

nimetatud arsti(de)le ja/või spetsialisti(de)le. Kui täiendavaid andmeid etteantud tähtaja jooksul

(üldjuhul 14 kalendripäeva) ei esitata, palub SKA menetleja ekspertarstil anda hinnang

olemasolevate andmete põhjal. Ekspertarst võib pärast täiendavate andmete päringu tähtaja

möödumist alusandmete puudulikkusele viidates anda menetlejale teada, et eksperdiarvamust ei

saa anda, mille järgselt menetlus lõpetatakse, teavitades sellest taotlejat6.

Ekspertarst võib ka ise vajaduse korral täpsustada isiku terviseseisundit olemasoleva tervise

infosüsteemi andmestiku põhjal järgmiselt:

• pöördub taotleja raviarsti või taotluses märgitud muu spetsialisti poole telefoni või eposti

teel;

• sisestab telefoni teel saadud andmed SKA puude raskusastme hindamise infosüsteemi

(SKAIS2); laadib kirjalikult saadud info SKA dokumendihalduse infosüsteemi või saadab

SKA menetlejale, kes selle infosüsteemi sisestab

• pöördub teenuse konsultandi poole, kui esineb täpsustavate andmete vajadus

• pöördub taotleja (lapsevanema, esindaja) poole täiendava info saamiseks

6 Kaalutlusõigust teostavalt haldusorganilt saab HMS § 4 lg 2 kohaselt nõuda üksnes selliste asjaoludega arvestamist, mis olid talle teada. Haldusorganil on küll kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada (HMS § 6), kuid uurimispõhimõte pole piiramatu. (Haldusmenetluse seadus, RT I, 06.07.2023)

11

3.2.2 Uurimiskohustus

Sotsiaalkindlustusamet peab tagama, et kõiki juhtumeid uuritakse piisaval määral, eesmärgiga

selgitada välja otsuse langetamiseks asjakohased faktid. Otsused peavad olema tõendatud.

Samuti peab inimene ise uurimise käigus koostööd tegema, esitades oma olukorra kohta

vajalikku teavet ja andmeid.

Kui esineb ebaselgusi, peab amet tegema mõistliku pingutuse teabe täpsustamiseks, küsides

näiteks täiendavaid arstitõendeid. Ka juhul kui taotleja etteantud aja raames nõutud tõendeid ei

esita, on ameti uurimiskohustus täidetud. Vajadusel tuleb inimest teabe esitamisel juhendada või

küsitleda asjakohast teavet omavaid isikuid. Kui taotlus ja esitatud teave on puude raskusastme

tuvastamiseks piisavad, ei ole vaja juhtumit edasi uurida.

Uurimiskohustuse raames teeb ekspertarst seega järgmisi toiminguid:

• analüüsib taotleja poolt täidetud taotlusvormi;

• teeb päringuid tervise infosüsteemi taotleja ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste

kohta ning diagnooside, retseptiravimite ja meditsiiniseadmete kohta;

• vajaduse korral küsib täiendavat elektroonset vm muus vormis meditsiinilist infot

taotleja kohta.

Täiendava teabe hankimisel peab arvestama turvalise menetlemise põhimõtet. Taotlejat tuleb

kohelda võrdselt olenemata nende vanusest, soost, rassist, etnilisest või sotsiaalsest päritolust,

geneetilistest omadustest, keelest, usutunnistusest või veendumustest, poliitilistest või muudest

vaadetest, rahvusvähemusse kuulumisest, sünnipärast, puudest, seksuaalsest sättumusest,

sooidentiteedist ja soolisest eneseväljendusest. Tuleb arvestada taotleja keelelist

väljendusoskust ja tervislikku seisundit.

3.2.3 Hindamise ja puude tuvastamise toimingud

Juhtumi menetlemisel vastutab sotsiaalkindlustusamet uurimise juhtimise eest ning selgitab

välja, millised uurimismeetodid ja andmed on hindamiseks vajalikud. Samuti peab amet tagama

taotluste kiire menetlemise, vältides põhjendamatuid ooteaegu, ning arvestama taotleja

õigustega, kui see on asjakohane.

Kui uurimiskohustus on täidetud, tuleb anda kogutud andmetele terviklik hinnang, et tuvastada

tegutsemise ja osalemise piirangute ulatus. Andmete väärtus sõltub tõendi allikast, valdkonnast,

väljastaja teadmistest ja kogemustest. Üldjuhul on asutustelt saadud faktilisel teabel suurem

tõenduslik väärtus kui inimeselt saadud dokumentidel. Näiteks on suur tõenduslik väärtus

meditsiinilistel andmetel ja arsti hinnangutel.

Ekspertarsti poolne puude raskusastme tuvastamise spetsiifika on järgmine:

1. esitatud/olemasolevate terviseandmete põhjal peamiste terviseprobleemide (valdkonna)

tuvastamine,

2. määratlemine, kas/milline on taotleja eakohasest normist tulenevad erisused,

12

3. objektiivse leiu kirjelduse, spetsiifilise funktsionaalse(te) testi(de) tulemuse ning taotleja

enesekohase hinnangu põhjal andmete sidumine RFK klassifikaatoriga,

4. eksperthinnangu põhjal piirangu määramine skaalal 0–4 (vt ptk 3.3),

5. terviseseisundi senise kulu alusel võimaliku seisundi prognoosiga arvestamine.

Dokumendipõhise ekspertiisi raames teeb ekspertarst uurimiskohustuse täitmise järel järgmisi

toiminguid:

• täidab SKA infosüsteemis (SKAIS2) isiku puude hindamise ekspertiisi vormi;

• hindab taotleja puude raskusastet puudutavaid asjaolusid kõigi saadaolevate andmete

põhjal;

• annab põhjendatud eksperdiarvamuse SKA infosüsteemis (SKAIS2) puude liigi,

raskusastme ja kestuse osas.

Ekspertarsti arvamuse alusel koostatakse haldusakt, mis on taotlejale nähtav SKA iseteeninduse

veebikeskkonnas.

3.2.4 Kaalutlusõigus Eksperdiarvamuse andjal (ekspertarstil) on puude tuvastamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse

kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate

asjaoludega:

• erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, sh kaalutlusõigus

erijuhtumi kohaldamiseks ekspertiisis;

• tervisekahjustuse või haiguse ulatus (diagnoos ei väljenda sageli esinevate piirangute

ulatust);

• kulg: tervisekahjustuse senine dünaamika, ravivastus, prognoos. Puude kestuse

määramisel lähtutakse prognoosist: tõenäoliselt paraneva seisundi puhul eeldatava

paranemise aeg, tõenäoliselt vähemuutuva seisundi korral pikim võimalik aeg (kui see on

kohane);

• raskusaste ja esinemise sagedus: kui sageli piirang esineb, millistes olukordades esineb

ja millises raskusastmes esineb;

• isiku haiguskriitika ja –teadlikkus

o madala või puuduva haiguskriitika korral on põhjendatud järelevalve vajaduse

hindamine; - ravisoostumus

o mil määral on piirang ravi või ravimitega kompenseeritav / ohjatav;

• abivahendite vajadus

o mil määral on piirang abivahendiga kompenseeritav ja millistes olukordades on

abivahendist tulenev kompensatsioon puudulik; näide 1: sisekõrva implantaadi

kasutamisel on kuulmislanguse kompensatsioon puudulik mürarikkas või kajaga

keskkonnas; näide 2: bioonilise alajäseme proteesi kompenseeriv mõju libedal

pinnal või lumes võib olla puudulik või ebapiisav;

• piirangute esinemine abivahendite kasutamisel, näide: õlaliigeste kahjustuse korral on

liikumise abivahendina küünarkarkude kasutamine raskendatud või võimatu;

13

• piirangute mõju igapäevategevustele

• suhtumuslikud või keskkonna tegurid

o näide suhtumuslikust tegurist: eakaaslaste tõrjuv või pilkav suhtumine diabeeti

põdevasse lapsesse võib halvendada ravisoostumust ja seeläbi põhjustada

tegutsemispiiranguid ja/või halvendada iseseisvat eakohast toimetulekut.

Tavapäraselt silmnähtavalt eristuva käitumisega (nt ATH, autism) lapse käitumine

võib põhjustada eakaaslaste ja täiskasvanute poolt negatiivset suhtumist ja

täiendavate probleemide lisandumist ning tüsistuste tekkimist.

14

3.3 Hinnangu kujunemine

3.3.1. Puude raskusastme tuvastamine Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse, millised on taotleja organismi funktsioonide

kõrvalekalded, millised on nendest tingitud tegutsemis- ja osaluspiirangud, millistes olukordades

need esinevad, kui sageli need esinevad, millises raskusastmes need esinevad, millise abivahendi

või kõrvalabiga ja millises ulatuses on need kompenseeritavad, kas esinevad ja/või millised on

abivahendite kasutamist piiravad tegurid7.

Puude raskusastme tuvastamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seadus8, mis

sätestab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, nende suurused

ning määramise ja maksmise kord.

Puude raskusastme tuvastamiseks peab inimesel olema pikaajaline terviskahjustus ehk kaotus

või kõrvalekalle järgnevas:

1. organismi funktsioonides (elundsüsteemide füsioloogilistes funktsioonides ehk

talitlustes, nt vaimsetes-, sensoorsetes-, hääle- ja kõnega seotud funktsioonides,

närvide-, lihaste- ja liikumisega seotud funktsioonides jne) ja

2. organismi anatoomilistes, füsioloogilistes või psüühilistes struktuurides (keha

anatoomilistes osades, elundites, jäsemetes või nende osades),

mis koostoimes erinevate keskkondlike ja suhtumuslike takistustega tõkestavad osalemist

igapäevastes elulistes situatsioonides. Piirangute esinemist või puudumist hinnatakse

järgmistes valdkondades:

VALDKONNAD:

1. liikumine

2. käeline tegevus

3. suhtlemine

3.1 nägemine

3.2 kuulmine

3.3 kõnelemine

4. teadvusel püsimine ja enesehooldus

5. õppimine ja tegevuste elluviimine

6. muutustega kohanemine ja ohu tajumine

7. inimestevaheline lävimine ja suhted

7 Näiteks, kui lisaks liikumispiirangule esinevad piirangud ka käelises tegevuses, võib olla raskendatud liikumise abivahendite kasutamine käte abil; näiteks, kui sisekõrvaimplantaat kompenseerib kuulmispiirangut vahetul suhtlemisel heades kuulamistingimustes (näiteks ilma kajata ruumis), ei kompenseeri abivahend kuulmislangust piisavalt taustamüra tingimustes (näiteks õppeolukorrad, koosolekud, toitlustusasutused, liiklusolukorrad jmt). 8 PISTS, RT I, 30.06.2023, 59. https://www.riigiteataja.ee/akt/13114771

15

Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et

taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning

ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt kehtivale ravijuhisele ja/või

arsti poolt ettekirjutatule. Arvestatakse ka lapse haigusteadlikkuse ja ravisoostumusega.

Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit

arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Seetõttu

peab puude raskusastme hindamise taotleja kirjeldama kõiki abivahendeid, mida ta kasutab.

Abivahendid võivad olla meditsiiniseadmed või tehnilised abivahendid, mida taotleja iga päev

kasutab. Abivahendi kompenseeriv mõju ei välista puude olemasolu, kuid võib mõjutada puude

raskusastet.

Valdkonnas esinevate piirangute aste määratakse vastavalt RFK tegutsemis- ja osaluspiirangu

raskusastmele, kus9:

0 – puudub või ei põhjusta tegutsemis- ja osaluspiiranguid

1 – kerge (piiranguid esineb, kuid need takistavad tegutsemist ja osalemist vähesel

määral)

2 – mõõdukas (piiranguid esineb märkimisväärses mahus, kuid isik suudab siiski

iseseisvalt toime tulla)

3 – raske (piiranguid esineb suures mahus, isik vajab olulisel määral abi või kohandusi)

4 – täielik (piirangud on täielikud ja isik vajab pidevat abi või ei suuda tegevusi üldse

sooritada)

Puude raskusastme tuvastamise aluseks on kõrgeima piirangute astmega valdkonnale antud

koondhinnang. See tähendab, et kui isikul on piiranguid mitmes erinevas valdkonnas, siis

määratakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, kus piirangud on kõige suuremad.

Laste puude raskusastme hindamisel lähtutakse eakaaslastega võrreldes suurema kõrvalabi,

juhendamise ja järelevalve vajadusest. Laste puhul on võimalik hinnata osutatava kõrvalabi ja

juhendamise vajadust, arvestades eakohase normi piiridega, kui need on tervishoius või

arengupsühholoogiat käsitlevates dokumentides kirjeldatud 10 . Näiteks lapse abistamine

õppimisel loetakse eakohasest suuremaks juhendamise vajaduseks, kui terviseandmetes on

kirjeldatud summaarset eale vastava vaimse soorituse võimekust alla eanormi alumise piiri.

Kõrvalabi vajaduse tuvastamisel hinnatakse, kui palju piirangutest tingituna lapse võimekus

alustada, läbi viia ja lõpetada tegevusi erineb samavanuse lapse võimekusest, kellel piirangud

puuduvad.

Kõrvalabiks loetakse füüsilist abi lapsele igapäevatoimingute tegemisel tavaolukorras (nt

liikumisel, hügieenitoimingutel, söömisel, käelises tegevuses jne). Kõrvalabiks ei loeta lapse

abistamist väljaspool tavaolukorda (nt erinevate erivõimekust nõudvate spordialade

9 Andmete puudumisel/puudulikkuse korral määratakse valdkonnale täpsustamata (8). 10 Laste normide ja ealisuse erisuste aluseks on soovitatav kasutada ravijuhendit „Lapse tervise jälgimise juhend“ (RJ-Z/29.1-2019) ning eelkooliealiste laste puhul üldoskuste lõikes vastavalt „Üldoskuste areng kooliealses eas“ (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus).

16

harrastamisel). Puude raskusastme tuvastamisel arvestatakse kõrvalise abi vajadust

põhjustavate situatsioonide iseloomu, sageduse ja abivajaduse ajalise mahuga. Lisaks

arvestatakse, kas ravi, ravimite ja/või abivahenditega kõrvalabi vajadus väheneb või mitte.

Samuti, milliseid tugimeetmeid on rakendatud enne puude raskusastme hindamist ning milline

on nende mõju. Kõrvalabiks ei loeta juhendamise vajadust.

Puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse reaalselt esinevatest piirangutest iseseisval

hakkamasaamisel. East sõltuv kõrvalabi vajadus võib, aga ei pruugi olla puuet põhjustav (nt kui

laps vahetab haridusasutust ja vajab ajutiselt abi asutusse minemisel ja sealt tulemisel, aga liigub

samas iseseisvalt, siis see ei samastu puude raskusastmega).

Juhendamine on tegevus, millega toetatakse inimese iseseisvat (sihipärast) sooritust, ilma tema

eest füüsiliselt toiminguid sooritamata või füüsiliselt abistamata. Juhendamise vajaduse

hindamine puude kontekstis lähtub eeskätt sellest, milliste toimingute juures, kui sageli ning

millises mahus suudab juhendatav sooritada toiminguid sihipäraselt ja iseseisvalt ilma

juhendamiseta. Juhendamise vajadus ei välista füüsilise kõrvalabi osutamist ja vastupidi.

Hindamine peab toimuma füüsiliste ja psüühiliste funktsioonide eakohase normi piire

arvestades. Hinnatakse kognitiivset, emotsionaalset, sotsiaalset ja motoorset arengut11.

Liikumispiirangu korral võib olla vajadus füüsiliseks toetamiseks (kõrvalabi) samaaegselt

kõnnimustrit korrigeeriva juhendamisega.

Järelevalve on tegevus, millega hoitakse ära olukorrad, kui abivajav isik võib olla oma tegevuse

või tegevusetusega ohtlik enda/teiste elule, tervisele ja/või varale. Järelevalve vajadust on

praktikas seostatud peamiselt psühhiaatrilise haiguse või vaimse alaarenguga (vaimsed

funktsioonid).

Järelevalve vajadust puude kontekstis ei samastata kroonilise haiguse ägenemiste või muul viisil

haiguse ilmnemise episoodide ennetamise (preventsiooni) vajadusega. Eakohasest suurema

järelevalve vajadust hindab ekspertarst, tuginedes objektiviseeritud terviseandmetele. Iga lapse

osas tuleb vanemal järelevalvet teostada. Hinnatakse, kas järelevalve on pidev ja hõlmab

valdavat osa lapse tegevustest. Hinnatakse ka järelevalve mahtu (kas järelevalve on vajalik ainult

üksikutel tegevustel, mille puhul tuleb eakohasest suuremat järelevalvet teostada või on see

oluliselt intensiivsem (nt kas on olnud vajadus, et vanem ei saa töötada tingituna intensiivsest

järelevalve vajadusest või on lapsel pidevalt tugiisik, kes pidevat järelevalvet teostab).

3.3.2. Puude liigi tuvastamine Koos puude raskusastmega määratakse ka puude liik. Puude liik näitab, millises valdkonnas on

terviseseisundist tulenevad piirangud suurimad. Laste ja vanaduspensioniealiste puhul

tuvastatakse puude liik järgmistes valdkondades:

11 Vastavalt „Lapse tervise jälgimise juhend“, RJ-Z/29.1-2019 ning eelkooliealsiste laste puhul üldoskuste lõikes

vastavalt „Üldoskuste areng kooliealses eas“, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

17

2.1. Liikumine (liikumisfunktsioon)

2.2. Nägemine (nägemisfunktsioon)

2.3. Kuulmine (kuulmisfunktsioon)

2.4. Keel ja kõne (keele- ja kõnefunktsioon)

2.5. Psüühikahäire (vaimne funktsioon)

2.6. Vaimupuue (vaimne funktsioon)

2.7. Muu puue (muu funktsioon)

Lisaks on võimalik määrata ka liitpuue, mis tähendab, et inimesel on ulatuslikud piirangud mitmes

valdkonnas.

Piiranguid suhtlemisel hinnatakse eraldi psüühilise tegevuse, k.a vaimse alaarengu,

kuulmispuude, nägemispuude ning keele- ja kõnepuude liigi osas. Suhtlemispiirangud võivad olla

põhjustatud ka anatoomilistest muutustest kõnega seotud organites, sh aju kõnekeskuse

arenematusest või suuõõne anatoomilistest kõrvalekalletest. Sel juhul tuvastatakse puude liik:

keele- ja kõnepuue. Kui piirangud suhtlemisel (kõnelemine, kõnest arusaamine) on tingitud muust

psüühikahäirest, k.a vaimsest alaarengust, tuvastatakse mõlemad puude liigid (nii keele- ja

kõnepuue kui psüühikahäire/vaimupuue puude liigina).

Muu puude määratlust võidakse kohaldada lisaks mõistete all kirjeldatule ka juhtudel, kui

tegevusvõime on piiratud mõne organsüsteemi struktuuri- või funktsioonihäirest. Muu puue võib

olla ka juhtudel, kui eri liiki piirangutel, mis eraldiseisvalt vähemalt keskmist puude raskusastet ei

põhjusta, on üksteist võimendav mõju ja isikul tervikuna esinevad seetõttu tegutsemise ja

osalemise piirangud. Samuti võidakse muu puue tuvastada juhtudel, kui esinevad siin mitte

nimetatud seisundid, mille puhul ekspertarst rakendab kaalutlusõigust puude raskusastme

tuvastamisel. Käelise tegevuse piirangud liigituvad lastel puude liik: muu puue (muude

funktsioonide kõrvalekalle).

3.3.3 Puude raskusastme tuvastamine eri valdkondades Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse tegutsemis- ja funktsioonipiirangute esinemist ja

kõrvalabi, juhendamise ning järelevalve vajadust seitsmes valdkonnas (liikumine, käeline tegevus,

suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega

kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted). Piirangud nimetatud

valdkondades võivad olla põhjustatud erinevate keha struktuuride ja funktsioonide

kõrvalekaldest, mistõttu võivad need seonduda erinevate puude liikidega.

Iga valdkonna lõikes otsustab ekspertarst vastavalt juhtumile, kas hindamist alustatakse

tegevus- ja osaluspiirangutest (d-koodid) või funktsioonipiirangutest (b-koodid). Näiteks

liikumisfunktsiooni ja nn muu funktsiooni puhul on üldjuhul esmaseks lähtekohaks tegevus- või

osaluspiirangud, kuid nägemisfunktsiooni ja vaimsete valdkondade puhul võib olla asjakohasem

hinnata esmalt funktsioonipiiranguid, ning alles seejärel kaasuvaid tegevus- ja osaluspiiranguid.

18

Valdkond: liikumine

Asjakohased tegutsemise ja osaluse- ning funktsioonipiirangud (erisused vanusegrupiti):

d-kood b-kood valdkonna alakategooria Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d410 b1, b2, b7 Keha põhiasendi muutmine

d415 b1, b2, b7 Kehaasendi säilitamine

d420 b1, b2, b7 Siirdumine

d450 b1, b2, b7 Kõndimine

d451 b1, b2, b7 Treppidest üles ja alla liikumine

d460 b1, b2, b7 Erinevates kohtades liikumine

d4600 b1, b2, b7 Kodus liikumine

d4602 b1, b2, b7 Õues liikumine

d465 b1, b2, b7 Abivahenditega liikumine

d920 b1, b2, b7 Puhke- ja vabaajategevustes

osalemine

Tegutsemis-osaluspiirangute puhul hinnatakse

• võimet muuta ja säilitada keha põhiasendit, näiteks püsti tõusmine ja seismine, lamamast

istumisasendisse tõusmine

• võimet liikuda ühest kohast teise, näiteks voodist ratastooli või toolilt tualettpotile

• võimet kõndida erinevatel pindadel ja läbida kõndides erinevaid distantse

• liikumisvõimet erinevates kohtades, sh treppidel

• võimet liikuda abivahendite abil nagu ratastool, kargud jne

• liikumispiirangutega seotud võimet osaleda puhke- ja vabaajategevustes

Funktsioonipiirangute puhul on oluline arvestada valdkonnaga seotud kognitiivsete võimete,

meeleelundite ning närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonidega, nt b735

lihastoonuse funktsioonid, b760 tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid.

Normaalse liikumise eelduseks on:

• motoorsed komponendid: asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide esinemine,

normvariatsioonidega lihastoonus ning motoorse kontrolli mehhanismide töötamine ning

• sensoorsed komponendid: auditoorne, visuaalne, taktiilne, propriotseptiivne ja

vestibulaarne tundlikkus. (Allikas: TVH ekspertarsti juhend) Sensoorseid puuded

hinnatakse eraldi suhtlemise valdkonnas. Juhul, kui sensoorsed piirangud põhjustavad ka

liikumispiirangu (näiteks kui nägemislangus on raske või täielik), võidakse tuvastada

lisaks nägemispuudele ka liikumispuue.

Liikumisvõimet võib piirata valu, lihasnõrkus, lihastoonuse muutused, jõudluse alanemine,

koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired või kaitsereaktsioonide puudulikkus. Arvestada tuleb

19

kehatüve, alajäsemete, lülisamba ja ülajäsemete seisundit, kardiopulmonaalset seisundit, üldist

jõudlust. (Allikas: TVH ekspertarsti juhend)

Abivahendid ja võimalikud piirangud nende kasutusel:

Tegutsemise ja osalemise piiranguid hinnatakse koos abivahendiga (kui neid kasutatakse), samuti hinnatakse, kas piiranguid esineb abivahendi kasutamisel (sh mis olukordades, kui

sageli). Andmete olemasolul hinnatakse ka abivahendi kasutamise aega ja mahtu ning kõrvalabi nende kasutamisel.

Liikumise abivahenditeks võivad olla: alajäseme protees(id); käsi- ja elektrilised ratastoolid;

kargud, käimiskepid, kõndimisraamid; kohandatud jalgrattad (k.a motoriseeritud); keha

siirdumise ja teisaldamise vahendid (libistamislauad, tõstukid, kaldteed); kompimis- ja valged

kepid, juhtkoer; jalgade, selja või kaela tugiortoosid jne.

Ortoosid ja proteesid: erinevate kehaosade toetamiseks või paigalhoidmiseks mõeldud

tugiortoosid (alaselja, rindkere, kõhu-, käe- ja jalaortoosid, elektri- ja neurostimulatsiooni

ortoosid), ortopeedilised jalatsid; keha puuduvate osade kompenseerimiseks mõeldud

kehavälised üla- ja alajäseme proteesid, kosmeetilised proteesid, välja arvatud endoproteesid.

Ortoosid ja proteesid ei põhjusta puuet vaid kompenseerivad funktsionaalsust.

Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada nägemisfunktsiooni langust ja ulatust,

vaateväljade kadu, mida ei ole võimalik abivahenditega kompenseerida, samuti kohanemist

nägemishäiretega. Progresseeruvate silmahaiguste korral ei pruugi isik kohaneda.

Nägemisfunktsiooni kõrval tuleb võtta arvesse ka teisi aspekte, nt kognitiivset võimekust, mis

võib mõjutada tugevalt kohanemist piiranguga. Nägemisfunktsioonide langusega inimese

liikumisvõimet tuleb hinnata koos tema tavapärase abivahendi (prillid, kontaktläätsed, valge kepp,

juhtkoer, vm) kasutamisega. Abivahendite kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida

piiranguid (parandada tasakaalu ja koordinatsiooni, vähendada kukkumisriski).

Ohutu ringiliikumise hindamisel tuleb arvestada kuulmislangusest tingitud orienteerumise

häirega. Kuulmislangusega inimesel võib esineda tinnitust ja/või pearinglust, mida võib tekitada

peaasendi muutus ning visuaalse infoga üleküllastunud keskkondades viibimine.

Kuulmislangusega inimeste liikumisvõimet hinnates tuleb arvestada, et teatud situatsioonides

(nt sagedaste kõrvapõletike tõttu) ei saa kuulmislangusega inimesed alati kasutada

kuuldeaparaati. Kuuldeaparaadita ringi liikumisel ei orienteeru aga inimene liiklusmüras.

Neurosensoorse kuulmislanguse korral ei ole kuulmislangus kuuldeaparaadiga täielikult

kompenseeritav.

Ohutu ringiliikumise piirangut võivad põhjustada ka rasked luu-lihaskonna häired, näiteks

lülisamba kaelaosa liikuvuspiiratus, mille tõttu inimene pole võimeline pead pöörama ja tema

vaateväli on piiratud. Vaateväljad on järgmised: horisontaalne vaateväli 150° (60°sisse ja 90°

välja) ja vertikaalne vaateväli 130° (70° alla ja 60° üles). (Allikas: TVH juhend)

20

Mõõdikud/andmeallikad:

Kehalise sooritusvõime hindamisel annavad inimese liikumisvõime kohta informatsiooni vaatlus,

palpeerimine, kõnnitestid (koormustaluvus), lihasjõu testid (üksikute lihaste ja lihasgruppide

funktsioonid ja jõud), valu skaala, tasakaalu testid, skriiningtestid (keha pehmete kudede

funktsioneerimine ja liikuvus). (Allikas: TVH ekspertarsti juhend)

Kõrvalabi ulatuse hindamine:

Liikumisega seotud piirangutele ei kohaldata järelevalve vajaduse hindamist, kuna peamiseks on

kõrvalabi ja juhendamise vajaduse hindamine (järelevalve seoses liikumisfunktsiooniga on

tagatud kõrvalabi või juhendamise osutamise kaudu).

Valdkond: suhtlemine

Asjakohased tegutsemise ja osaluse- ning funktsioonipiirangud (erisused vanusegrupiti):

Suhtlemine: nägemine Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d110 b1, b2 Vaatamine

d325 b1, b2 Kirja pandud sõnumite

vastuvõtmine suhtlemisel

d335 b1, b2 Mitteverbaalsete sõnumite

edastamine

Suhtlemine: kuulmine Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d115 b1, b2 Kuulamine

d310 b1, b2 Suuliste sõnumite

vastuvõtmine suhtlemisel

d335 b1, b3 Mitteverbaalsete sõnumite

edastamine

d350 b1, b2, b3 Vestlemine

Suhtlemine: keel-kõne Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d330 b1, b3 Rääkimine

d335 b1, b3 Mitteverbaalsete sõnumite

edastamine

d350 b1, b2, b3 Vestlemine

Tegutsemis-osaluspiirangute puhul hinnatakse:

21

• võimet lugeda ja mõista kirjalikke tekste

• võimet edastada sõnumeid mitteverbaalselt, kasutades žeste, näoilmeid, kehakeelt

• võimet kuulata ja mõista suulisi sõnumeid, sealhulgas eristada erinevaid helisid

• võimet osaleda vestlustes, mis hõlmab rääkimist, kuulamist ja nii suuliste kui

mitteverbaalsete sõnumite edastamist ja vastuvõtmist

Funktsioonipiirangute puhul on oluline arvestada valdkonnaga seotud nägemis-, kuulmis- ja

häälefunktsioonidega, nt b210–b220 nägemisfunktsioonid, silmamanuste funktsioonid, silma ja

-manustega seonduvad aistingud, b230–b240 kuulmisfunktsioonid, tasakaaluelundi

funktsioonid, kuulmise ja tasakaaluelundi funktsiooniga seonduvad aistingud, b310–b340

häälefunktsioonid, hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid, kõne ladususe ja rütmi funktsioonid,

muude hääleliste väljenduste funktsioonid.

Abivahendid ja võimalikud piirangud nende kasutusel:

Nägemisfunktsiooni tugeva languse korral nõuab suhtlemine inimeselt palju puudespetsiifilisi

oskusi ja abivahendite kasutamist, kompenseerivate oskuste omandamisel on olulised nii

nägemisrehabilitatsiooni metoodikate õige valik kui õppija isiksuslikud eripärad. Kõik

nägemishäiretega inimesed ei omanda iseseisva liikumise oskusi avalikus ruumis, mistõttu

vajavad nad täielikult saatja abi või lisateenuseid. (Allikas: TVH ekspertarsti juhend) Puude

tuvastamist tuleb kaaluda, kui laps kasutab müoopia korrektsiooniks prille -8 dioptrit ja enam ning

esineb piirang prillide kasutamisel (peavalud, pearinglus vms), st kui prillide kasutamise aeg

abivahendina on piiratud.

Suhtlemise puhul esinevateks raskusteks võivad olla vestluspartneriga kontakti loomine,

hoidmine ja lõpetamine. Kuulmise hindamisel arvestatakse kuulmisabivahendi kasutamist või

mittekasutamist ja samuti abivahendiga kohanemist. Oluline on arvestada, et kuulmisabivahendi

kasutajal esineb tihti probleeme heliallika lokaliseerimisel, distantsilt ja taustamüras kuulmisega

jne. (Allikas: TVH ekspertarsti juhend)

Seosed teiste valdkondadega:

Kui nägemislangus on raske või täielik, võidakse tuvastada lisaks ka liikumispuue (vt valdkond:

liikumine).

Kõnefunktsiooni häirumise korral tuvastatakse puude raskusaste keele- ja kõne valdkonnas

juhtudel, kui häirunud on verbaalne kommunikatsioon, sõltumata sellest, mis on selle põhjuseks.

Sekundaarse kõneprobleemi esinemisel võib juhtivaks puude liigiks olla põhihaigusest tingitud

piirangute alusel tuvastatud puude liik ja puude raskusaste, mis ei välista vähemalt keskmisele

puude raskusastmele vastava kõnefunktsiooni piirangu tuvastamist (liitpuude koosseisus).

Lapse kõnearengu mahajäämus või kõne puudumine, eakohasele mittevastav kõnemõistmine

võib olla sekundaarne, põhidiagnoosist lähtuv. Senini pole selget kliinilist piiri nende seisundite

eristamiseks normaalse arengu variatsioonide äärmusjuhtudest, mistõttu lähtutakse puude

raskusastme hindamisel põhimõttest, et puude raskusastet hinnatakse ka keele- ja

22

kõnefunktsiooni osas, kuigi diagnoositud on ainult intellektipuuet või psüühikahäiret, aga

kliinilistes hinnangutes või muudes alusdokumentides on kirjeldatud ka verbaalse suhtlemise

raskuseid.

Mõõdikud/andmeallikad:

Nägemisfunktsioon

Nägemisfunktsiooni iseloomustavad: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus,

kohanemine erinevate valgustingimustega, liikuvate objektide nägemise võime, ruumilise

nägemise võime, binokulaarne ja stereonägemine, kahe silma koosnägemise võime.

Kuulmisfunktsioon

Kuulmishäirete ja sellega seonduvate probleemide puhul hinnatakse:

• Kuulmishäirete esinemist võrgustikuliikmetega suhtlemisel vaikses keskkonnas,

mürarikkas keskkonnas, distantsilt12.

• Kuulmishäirete esinemist õppetöö (sh õppetund, etteütlus, rühmatöö) ajal vaikses

keskkonnas, mürarikkas keskkonnas (nt tööõpetuse tund), distantsilt (nt kehalise

kasvatuse tund).

• Kuulmishäirete esinemist vaikse kõne (nt sosinkõne), mõõduka valjusega kõne

(tavavestluses kasutatav kõne valjus) ja suure valjusega kõne kuulamisel vaikses

keskkonnas.

• Heliallika lokaliseerimise võimet (eriti oluline hinnata asümmeetrilise kuulmislanguse

korral).

• Seonduvaid probleeme, mille hulka kuuluvad nt kõne- ja keele arengu

hilistumine/mahajäämus, tinnitus, lapse tähelepanu- ja keskendumisraskused,

õpiraskused, kuulamisel suurenenud pingutusest (ingl listening effort) tingitud väsimus,

peavalud, enese väljendamise probleemid, enesekindluse langus, frustratsioon, enesesse

tõmbumine, vältiv käitumine

Puue tuleb tuvastada vanuses kuni 2a 11k, kui kuulmisläved on kahepoolselt vähemalt neljal

helisagedusel ≥21dB HL, kuna kuulmislangus mõjutab laste kõne-, keele- ja

kommunikatsioonioskuste arengut.

Puue tuleb tuvastada kõikidel lastel, kui kuulmisuuringute põhjal on tegemist mõõduka, raske ja

sügava kuulmislangusega. Kerge ja ühepoolse kuulmislanguse korral tuleb puude tuvastamisel

arvesse võtta ka teisi kaasnevaid piiranguid.

Keele- ja kõnefunktsioon

12 Laste puhul võivad märkimisväärsed kuulmisraskused (eelkõige vaikse kõne ja kaugemalt kostuvate helide

kuulamisel; heliallika lokaliseerimisel) esineda ka ühepoolse kuulmislanguse ja kerge (21-40 dB) kahepoolse

kuulmislanguse korral. Kerge kahepoolse kuulmislanguse puhul arvestatakse kahe kõrva nelja helisageduse

(vahemikus 500-4000Hz) keskmist kuulmislävede väärtust, mis on väljaspool normi, st ≥21dB HL. Ühepoolse

kuulmislanguse korral on halvemini kuulva kõrva kuulmisläved neljal helisagedusel ≥21dB HL.

23

Kõne hindamisel tuleb arvestada eanormi piiridega. Eelistatult tugineme raviasutuses

(tervishoiusüsteemis) töötava logopeedi ja/või kliinilise psühholoogi antud hinnangutele, milles

keelt ja kõnet on hinnatud spetsiifiliste erialaste testidega. Lapse varajase kõne areng ja selle

toetamine ning kõne areng eri vanusegruppides on kirjeldatud Eesti Logopeedide Ühingu

kodulehel13.

Lapse kõnefunktsiooni hindamisel lähtutakse keele- ja kõnesoorituse piirangute mõjust üldisele

arengupotentsiaalile. Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse vaid need keele- ja

kõneprobleemid (kõnemõistmine, eneseväljendus), mis on prognostiliselt pikaajalised või on

lähtuvalt põhidiagnoosist püsiva iseloomuga või ei oma positiivset prognoosi vähemalt 3 aasta

jooksul.

Vaimne funktsioon

Asjakohased tegutsemise ja osaluse- ning funktsioonipiirangud (erisused vanusegrupiti):

Valdkond: õppimine ja tegevuste elluviimine Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d155 b1, b2 Oskuste omandamine

d1550 b1, b2 Põhioskuste omandamine

d160 b1, b2 Tähelepanu koondamine

d163 b1, b2 Mõtlemine

d166 b1 Lugemine

d170 b1, b2, b3 Kirjutamine

d177 b1 Otsustamine

d860 b1, b2 Lihtsate majandustegevuste

sooritamine

d210 b1, b2 Ühe ülesande täitmine

d2100 b1, b2 Lihtsa ülesande lahendamine

d230 b1, b2 Igapäevaste rutiinsete tegevuste

sooritamine

Valdkond: muutustega kohanemine ja ohu tajumine Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d163 b1, b2 Mõtlemine

d177 b1 Otsustamine

d210 b1, b2 Ühe ülesande täitmine

d2100 b1, b2 Lihtsa ülesande lahendamine

d220 b1, b2 Mitme ülesande täitmine

13 https://elu.ee/lapse-kone-areng/

24

d230 b1, b2 Igapäevaste rutiinsete tegevuste

sooritamine

d2303 b1, b2 Oma aktiivsuse reguleerimine

d240 b1 Stressi ja muu vaimse koormusega

toimetulek

d2400 b1 Kohustustega toimetulek

Valdkond: inimestevaheline lävimine ja suhted Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d175 b1 Probleemide lahendamine

d2303 b1 Oma aktiivsuse reguleerimine

d298 b1 Enda käitumise juhtimine

d710 b1, b2 Esmane lihtne inimestevaheline

lävimine

d740 b1, b2, b3 Ametlikud suhted

d750 b1, b2, b3 Mitteametlikud sotsiaalsed suhted

d920 b1, b2, b7 Puhke- ja vabaajategevustes

osalemine

Tegutsemis-osaluspiirangute puhul hinnatakse:

• inimese kognitiivset võimekust, sealhulgas probleemide lahendamist, ideede

genereerimist ja loogilist mõtlemist

• võimet omandada uusi teadmisi ja oskusi ja integreerida neid igapäevaellu

• võimet keskenduda ja tähelepanu koondada ning ülesandeid lõpuni viia, arvestades ka

motivatsiooni ja tahet

• võimet lugeda, teksti mõista ning ennast kirjalikult väljendada

• võimet teha otsuseid erinevates igapäevaelu olukordades ning oma tegevust vastavalt

vajadustele ja olukordadele kohandada

• võimet sooritada lihtsaid ning igapäevalus toimetulekuks hädavajalikke majapidamis- ja

majandustegevusi ning muid rutiinseid igapäevatoiminguid, näiteks toidu valmistamine,

kooli minemine

• võimet tulla toime stressi ja vaimse koormusega erinevates olukordades

• võimet ülesandeid lõpuni viia, sealhulgas täita oma kohustusi

Siin ei arvestata inimeste haridustaseme ega vaimse võimekuse erinevusi, nagu näiteks

võõrkeele omandamise lihtsust ja kiirust.

Funktsioonipiirangute puhul on oluline arvestada valdkonnaga seotud vaimsete, sensoorsete

ning liikumisega seotud funktsioonidega, näiteks

• b130 vaimse energia ja tungifunktsioonid

• b140 tähelepanufunktsioonid

• b144 mälufunktsioonid

25

• b152 emotsioonide funktsioonid

• b164 kõrgemad kognitiivsed funktsioonid

Käsitletakse eelkõige tunnetuse ja emotsioonidega seotud takistusi ringiliikumisel väljaspool

kodu; reageerimist tavapärastele muutustele keskkonnas; arusaamist, millised on ohuolukorrad

ja kuidas neis käituda.

Hinnatakse valmisolekut inimestega kohtumiseks, inimestevaheliste kontaktide loomise

suutlikkust, arusaamist teiste inimeste tunnetest, suutlikkust oma tundeid ja reaktsioone

kontrollida. Suhtlemine hõlmab kontakte tuttavate ja võõraste inimestega ning hakkamasaamist

tavapärast suhtlust nõudvates ja ka konfliktsetes olukordades. (Allikas: TVH ekspertarsti juhend)

Mõõdikud/andmeallikad:

Psüühikahäirest tingitud piiranguid hinnatakse lapse puude raskusastme tuvastamisel tuginedes

raviarstide (psühhiaater, neuroloog, perearst, lastearst) sissekannetele tervise infosüsteemis. Kui

on lisatud kliinilise psühholoogi, logopeedi, füsioterapeudi, loovterapeudi, eripedagoogi ja

tegevusterapeudi hinnang, tuginetakse täiendavalt ka sellele.

Alusandmetena psüühikahäire/psüühiliste funktsioonide ja vaimse alaarengu hindamisel

kasutatakse (nende olemasolul) ka HARNO Rajaleidja tugispetsialistidest koosneva koolivälise

nõustamismeeskonna hindamiste kokkuvõtet, iseloomustusi koolist või lasteasutusest,

rehabilitsioonikeskusest ja muid terviseseisundit ning eakohast iseseisvat hakkamasaamist

kirjeldavaid dokumente.

Seosed teiste valdkondadega:

Eelkirjeldatud kolmes valdkonnas hinnatakse vaimupuuet. Puude raskusastmeks saab skoori

väärtus, mis on kolmest kõrgeim.

Vaimset alaarengut (intellektipuuet) saab tuvastada ainult juhtudel, kui eriarsti poolt on kinnitatud

vaimne alaareng (RHK-10 diagnoosid F70-F79).

Kerge vaimne alaareng (F70.0) ei põhjusta keskmist puude raskusastet, kui kirjeldatud

toimetulekupiirang on samuti kerge, ei esine kõigis tavapärastes elulistes situatsioonides või

avaldub viisil, mis ei raskenda eakohast iseseisvat toimetulekut põhitegevustel.

Psüühikahäire korral tuleb eristada, kas tegemist on:

o tõenäoliselt mööduva (nt tingituna stressreaktsioonist, leinast jne) kõrvalekaldega

vaimsetes funktsioonides;

o ravi ja teraapiaga optimaalselt ohjatavate psüühikahäiretega;

o püsipiirangutega ja raviga vähemõjutatavad seisundid, nt autismispektri häired.

Kui psüühikahäirest tingituna esinevad piirangud eakohasel iseseisval ohutul ringiliikumisel,

tuvastatakse puude raskusaste vaimsete funktsioonide valdkondades. Liikumispuuet ei

tuvastata, kui ei ole kirjeldatud füüsilisi piiranguid liikumisel. Soovimatus liikuda jm füüsiline

26

inaktiivsus, kui see tuleneb vaimsete funktsioonide kõrvalekaldest, liikumispuuet ei põhjusta

(kuigi laps võib vajada kõrvalabi liikumisel, nt transporti käruga või autoga).

Keel ja kõne, sh enese arusaadavaks tegemine ja kõnemõistmine. Kui kõne ei ole eakohane

tingituna psüühikahäirest või vaimsest alaarengust, tuvastatakse puude raskusaste nii vaimsete

funktsioonide kui keele- ja kõnefunktsiooni valdkonnas.

Mahajäämus ealises arengus on sageli mitmeid funktsioone hõlmav. Näiteks võivad varieeruda

piirangud iseseisval eakohasel hügieenitoimingute sooritamisel – vajadus käte pesemist meelde

tuletada (ei vasta keskmisele puude raskusastmele) kuni suutmatuseni eakohaselt otsustada,

millal tualetti minna või kuidas seal hakkama saada (kaalutakse puude raskusastet vastavalt

piirangu ulatusele).

Muu funktsioon

Asjakohased tegutsemise ja osaluse- ning funktsioonipiirangud (erisused vanusegrupiti):

Valdkond: teadvusel püsimine ja enesehooldus Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d510 b1, b2 Enda pesemine

d520 b1, b2 Kehaosade hooldamine

d530 b1, b2, b5, b6 Tualetitoimingute tegemine

d550 b1, b2, b5 Söömine

d560 b1, b2, b5 Joomine

d570 b1 Oma tervise eest hoolitsemine

Tegutsemis-osaluspiirangute puhul hinnatakse:

• võimet sooritada isikliku hügieeni toiminguid ning kehaosade eest hoolitsemist,

sealhulgas keha puhastamine, küünte lõikamine, hammaste pesemine, tualetitoimingud

• võimet süüa ja juua iseseisvalt, sealhulgas toidu valmistamine, söögi ja joogi suhu viimine

ja neelamine

• võimet hoolitseda oma tervise eest, sealhulgas ravimite võtmine, oma terviseseisundi

jälgimine

Funktsioonipiirangute puhul on oluline arvestada valdkonnaga seotud vaimsete, sensoorsete

ning seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi funktsioonidega, näiteks:

• b114 orienteerumisfunktsioonid

• b280 valuaisting

• b510–b535 toidu manustamise funktsioonid, seedimisfunktsioonid, toidu omastamise

funktsioonid, kehakaalu säilitamise funktsioonid, seedesüsteemiga seonduvad aistingud

27

• b610–b630 uriinitekke funktsioonid, urineerimisfunktsioonid, uriinitekke ja urineerimisega

seonduvad aistingud

Seosed teiste valdkondadega:

Laste puhul on puude liigi määramisel tegemist muu puudega, kui piirangud ei ole ühildatavad

teiste õigusaktides nimetatud puude liikidega.

Valdkond: käeline tegevus Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d430 b1, b2, b7 Esemete kandmine ja tõstmine

d440 b1, b2, b7 Käte peenmotoorika

d445 b1, b2 Käte ja käsivarte kasutamine

d540 b1, b2 Riietumine

d920 b1, b2, b7 Puhke- ja vabaajategevustes

osalemine

Tegutsemis-osaluspiirangute puhul hinnatakse:

• võimet kanda ja tõsta esemeid, mis on igapäevastes elulistes situatsioonides olulised

• võimet sooritada peenmotoorilisi tegevusi, mis nõuavad täpsust ja koordinatsiooni

• võimet kasutada käsi ja käsivarsi erinevate tegevuste jaoks, sealhulgas tõstmine,

kandmine, tõmbamine, lükkamine ja haaramine

• võimet riideid vahetada, sealhulgas nööpide ja lukkude kinnitamine

• käeliste tegevustega seotud võimet osaleda puhke- ja vabaajategevustes

Funktsioonipiirangute puhul on oluline arvestada valdkonnaga seotud vaimsete, sensoorsete

ning liikumisega seotud funktsioonidega, näiteks b735 (lihastoonus) ja b760 (tahtlike liigutuste

kontrollimine).

Mida hinnatakse:

Käelise tegevuse valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis on seotud käte peen- ja

jämemotoorikaga, käte ja ülakehaga teostavate tegevustega. Hinnatakse, kas taotlejal on

võimalik igapäevategevuste teostamiseks käsi välja sirutada, suuremaid, aga kergeid esemeid

haarata ja liigutada ning sõrmedega täpseid liigutusi teha. Käeliste tegevuste piiranguteta

sooritamise eelduseks on kahjustuseta sensoorsete ja motoorsete komponentide olemasolu.

Motoorsed komponendid on asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide esinemine, normilähedane

lihastoonus ning motoorse kontrolli mehhanismide töötamine. Sensoorsed komponendid on

näiteks taktiilne ja süvatundlikkus. (Allikas: TVH ekspertarsti juhend)

Oluline on välja selgitada ja hinnata lapse motoorset võimekust käelises tegevuses – kas haarab

esemeid ja kas kasutab nendega tegutsedes kahte kätt või mitte ning kas käeline tegevus on

eesmärgipärane. Käeline kohmakus ja peenmotoorika häired võivad põhjustada mitteeakohast

28

pliiatsi käes hoidmist (ei põhjusta olulisi tegutsemis- ja osaluspiiranguid) kuni piiranguteni

iseseisval söömisel (kaalutakse puude raskusastet vastavalt piirangu ulatusele).

Laste puhul on puude liigi määramisel tegemist muu puudega, kui piirangud ei ole ühildatavad

teiste õigusaktides nimetatud puude liikidega.

29

4. Otsusest teavitamine

Ekspertarst annab põhjendatud eksperdiarvamuse puude liigi, raskusastme ja kestuse osas.

Põhjenduses peab välja tooma, miks otsus on tehtud ja mis on selle aluseks. Ekspertarsti

arvamuse alusel koostatakse haldusakt, mis on taotlejale nähtav SKA iseteeninduse

veebikeskkonnas.

Kavandatavast otsusest ei pea amet taotlejat üldjuhul teavitama, kuid seda tehakse juhul, kui

ekspertarsti hinnang puude raskusastmele erineb varasemalt määratud puude raskusastmest.

See võimaldab inimesel kavandatava otsusega tutvuda ja esitada vajadusel etteantud ajaraamis

täiendavaid andmeid.

5. Puude kestus Puuetega inimeste õiguste konventsioon 14 täpsustab, et puude olemasolu ja raskusastet on

üldjuhul vajalik teatud ajaperioodi tagant taas hinnata, kas inimese terviseseisund ja toimetulek

on muutunud. Perioodilise taashindamise vajadus võib puududa tõenäoliselt muutumatute

seisundite korral.

Tuvastatud puude raskusaste tuvastamise otsus on tähtajaline. Selle kestuse määrab

ekspertarst lähtuvalt inimese terviseseisundist, terviseprobleemi senisest kulust ning selle

muutumise prognoosist.

• Laste puhul tuvastatakse puude raskusaste kuueks kuuks kuni kolmeks aastaks,

muutumatu ja tõenäoliselt halveneva seisundi korral kuni 16-aastaseks (tööealiseks)

saamiseni15.

• Vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste kestusega kuus

kuud kuni viis aastat; ent kui tal on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis

ei ole kompenseeritav ravi, abivahendite või teenustega, võib puude raskusastme

tuvastada eluajaks16.

Puude kestus lastel:

1. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab kuni 16-aastase lapse puude raskusastme ja perioodi,

võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse.

2. Lapsel tuvastatakse puude raskusaste kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat või 3 aastat.

3. Lapsel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja

arvatud juhul, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund.

14 Puuetega inimeste õiguste konventsioon, RT I, 04.04.2012, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 15 SKA “Lapse puude…” https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine/lapse-puude- tuvastamine 16 SKA “Vanaduspensioniealise puude..” https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/puude- tuvastamine/vanaduspensioniealise-puude-tuvastamine

30

4. Esmakordsel puude raskusastme taotlemisel alla 3 eluaasta vanusele lapsele ei tuvastata

lapsel muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi kahtluse korral tavapäraselt puude

raskusastet kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni. Puude raskusastme tuvastamine

kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni on tavapäraselt võimalik korduvhindamise

tegemisel, kui on tuvastatud ajas muutumatu või progresseeruv püsiv seisund.

5. Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral lapsel puude raskusastme kestuse

tuvastamisel on võimalik seda teha kuni 16-aastaseks saamiseni tavapäraselt alates

lapse kolmandast eluaastast17.

6. Puude kestuse määramise aluseks on ekspertarsti arvamus, milles kaalutlusõiguse alusel

hinnatakse senist seisundi kulgu, ravivastust, erinevate sekkumiste ja osutatud teenuste

tulemuslikkust, dünaamikat ja eelduslikku prognoosi.

7. Haiguse kulg ja prognoos võib olla: tõenäoliselt vähemuutuv, tõenäoliselt paranev,

tõenäoliselt halvenev või raskesti hinnatav.

8. Kui haiguse kulg ja prognoos on raskesti hinnatavad, lähtutakse puude raskusastme

tuvastamise kestuse määramisel teistest kaalutluskriteeriumitest (vt järgnev peatükk) või

määratakse lühem kestus (nt 6 kuud või 1 aasta, kui on vajalik ära oodata, milline on

rakendatud ravi ja teenuste mõju piirangutele).

Puude kestuse määramisel lähtutakse prognoosist: tõenäoliselt paraneva seisundi puhul

eeldatava paranemise aeg, tõenäoliselt vähemuutuva seisundi korral pikim võimalik aeg (kui see

on kohane). (Allikas: laste juhend)

17 Määrus “Puude raskusastme tuvastamise menetluse…”, RT I, 08.05.2020, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020002

31

LISA 1. Metoodika Puude raskusastme tuvastamise juhendi väljatöötamise laste ning vanaduspensioniealiste

vanusegrupile viis aastatel 2023–2024 Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi Haap Consulting

koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ning valdkonna

ekspertidega.

Puude tuvastamise juhendi eesmärgiks oli siduda senine puude hindamisprotsess

rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooniga (RFK). Selle jaoks viidi läbi valitud

välisriikide (Rootsi, Šveits, Saksamaa, Ühendkuningriik) puude tuvastamise juhendite võrdlev

analüüs, mis põhines dokumendianalüüsil, süvaintervjuudel ja fookusgrupi-intervjuudel. Lisaks

analüüsiti valdkondlikke riikideüleseid dokumente ning juhendeid. Tulemusi kõrvutati

olemasolevate Eestis kasutatavate juhenditega („Juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse

andmiseks“, „Puude tuvastamise põhialused lastel“).

Välisriikide praktikatest kaardistati valdkondlikud alakategooriad, võrreldi neid ADL ning iADL

instrumentidega ning Eestis töövõime hindamisel rakendatavate kategooriatega. Valdkondlike

alakategooriate rakendatavust Eesti konteksti hindasid nii projektimeeskonda kaasatud

eksperdid kui SKA ekspertarstid.

Sisu ülesehitusel ning kattuvate elementide puhul toetuti olemasolevale töövõime hindamise

juhendile, mida täiendati ekspertide soovitustele tuginedes relevantsemate osadega välisriikide

praktikast ning dokumendist „Puude tuvastamise põhialused lastel“.

32

LISA 2. Valdkondade ja RFK koodide vastavustabel

Valdkond: liikumine

d-kood seotud

b-kood Valdkonna alakategooria

Vanadus-

pensioniealised Kooliealised Koolieelikud

d410 b1, b2, b7 Keha põhiasendi muutmine X X X

d415 b1, b2, b7 Kehaasendi säilitamine X X X

d420 b1, b2, b7 Siirdumine X X X

d450 b1, b2, b7 Kõndimine X X X

d451 b1, b2, b7 Treppidest üles ja alla liikumine X X X

d460 b1, b2, b7 Erinevates kohtades liikumine X

d4600 b1, b2, b7 Kodus liikumine X

d4602 b1, b2, b7 Õues liikumine X

d465 b1, b2, b7 Abivahenditega liikumine X

d920 b1, b2, b7 Puhke- ja vabaajategevustes

osalemine X X

Valdkond: suhtlemine

Suhtlemine: nägemine

d110 b1, b2 Vaatamine X X X

d325 b1, b2 Kirja pandud sõnumite vastuvõtmine

suhtlemisel X X

d335 b1, b2 Mitteverbaalsete sõnumite edastamine X X X

Suhtlemine: kuulmine

d115 b1, b2 Kuulamine X X X

d310 b1, b2 Suuliste sõnumite vastuvõtmine

suhtlemisel X X X

d335 b1, b3 Mitteverbaalsete sõnumite

edastamine X X X

d350 b1, b2, b3 Vestlemine X X X

Suhtlemine: keel-kõne

d330 b1, b3 Rääkimine X X X

d335 b1, b3 Mitteverbaalsete sõnumite

edastamine X X X

d350 b1, b2, b3 Vestlemine X X X

Vaimne funktsioon

Valdkond: õppimine ja tegevuste elluviimine

d155 b1, b2 Oskuste omandamine X X

d1550 b1, b2 Põhioskuste omandamine X X X

d160 b1, b2 Tähelepanu koondamine X X X

33

d163 b1, b2 Mõtlemine X

d166 b1 Lugemine X

d170 b1, b2, b3 Kirjutamine X

d177 b1 Otsustamine X

d860 b1, b2 Lihtsate majandustegevuste

sooritamine X

d210 b1, b2 Ühe ülesande täitmine X X X

d2100 b1, b2 Lihtsa ülesande lahendamine X X X

d230 b1, b2 Igapäevaste rutiinsete tegevuste

sooritamine X X X

Valdkond: muutustega kohanemine ja ohu tajumine

d163 b1, b2 Mõtlemine X

d177 b1 Otsustamine X X X

d210 b1, b2 Ühe ülesande täitmine X X X

d2100 b1, b2 Lihtsa ülesande lahendamine X X X

d220 b1, b2 Mitme ülesande täitmine X

d230 b1, b2 Igapäevaste rutiinsete tegevuste

sooritamine X X X

d2303 b1, b2 Oma aktiivsuse reguleerimine X X

d240 b1 Stressi ja muu vaimse koormusega

toimetulek X X X

d2400 b1 Kohustustega toimetulek X X

Valdkond: inimestevaheline lävimine ja suhted

d175 b1 Probleemide lahendamine X X

d2303 b1 Oma aktiivsuse reguleerimine X X

d298 b1 Enda käitumise juhtimine X X

d710 b1, b2 Esmane lihtne inimestevaheline

lävimine X X X

d740 b1, b2, b3 Ametlikud suhted X X

d750 b1, b2, b3 Mitteametlikud sotsiaalsed suhted X X

d920 b1, b2, b7 Puhke- ja vabaajategevustes

osalemine X X

Muu funktsioon

Valdkond: teadvusel püsimine ja enesehooldus

d510 b1, b2 Enda pesemine X X X

d520 b1, b2 Kehaosade hooldamine X

d530

b1, b2, b5,

b6 Tualetitoimingute tegemine X X X

d550 b1, b2, b5 Söömine X X X

d560 b1, b2, b5 Joomine X X X

d570 b1 Oma tervise eest hoolitsemine X X X

34

Valdkond: käeline tegevus

d430 b1, b2, b7 Esemete kandmine ja tõstmine X X X

d440 b1, b2, b7 Käte peenmotoorika X X X

d445 b1, b2 Käte ja käsivarte kasutamine X

d540 b1, b2 Riietumine X X X

d920 b1, b2, b7 Puhke- ja vabaajategevustes

osalemine X X