Käskkiri

KÄSKKIRI

05.01.2024 nr 1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri

2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate

tööle asumise ja oskuste arendamise

toetamine“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel muudan majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a

käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ lisa

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ punkti 2.1.1. teist lõiku

ja sõnastan selle järgmiselt:

„Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse Ida-Virumaal tegutsevat või tegutsenud ettevõtjat, kes

vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest:

1) omab kehtivat põlevkivi kaevandamise luba või on sellise ettevõtjaga samasse kontserni

kuuluv põlevkivi töötlev või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelev

ettevõtja;

2) vastas punktis 1 esitatud tingimustele 31.12.2022 seisuga ja jätkab tegevust punktis 1

nimetatud valdkonnas;

3) on asutatud või asutatakse punktis 1 või 2 esitatud tingimustele vastava ettevõtja

ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusel ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud

valdkonnas;

4) vastas punktis 1, 2 või 3 esitatud tingimustele ja on lõpetamisel, likvideerimisel või

äriregistrist kustutatud (edaspidi koos põlevkivisektori ettevõte).“.

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

02.01.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise

eelnõu seletuskiri

1. Sisukokkuvõte

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga muudetakse majandus- ja

infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138 „Põlevkivisektori töötajate

tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti

2.1.1. teist lõiku ja sõnastatakse põlevkivisektori ettevõttena käsitlemise definitsioon

järgmiselt:

„Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse Ida-Virumaal tegutsevat või tegutsenud ettevõtjat, kes

vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest:

1) omab kehtivat põlevkivi kaevandamise luba või on sellise ettevõttega samasse kontserni

kuuluv põlevkivi töötlev või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelev

ettevõtja;

2) vastas punktis 1 esitatud tingimustele 31.12.2022 seisuga ja jätkab tegevust punktis 1

nimetatud valdkonnas;

3) on asutatud või asutatakse punktis 1 või 2 esitatud tingimustele vastava ettevõtja

ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusel ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud

valdkonnas;

4) vastas punktis 1, 2 või 3 esitatud tingimustele ja on lõpetamisel, likvideerimisel või

äriregistrist kustutatud (edaspidi koos põlevkivisektori ettevõte).“.

Põlevkivisektori ettevõtte mõistet muudetakse selliselt, et määratlusega oleksid hõlmatud

sektoris eelneva aasta jooksul toimunud või ülemineku käigus toimuda võivad muudatused

ettevõtjate omandisuhetes või ettevõtjate struktuuris. See on vajalik, et toetuse andmise

tingimuste sihtrühm soovimatult ei kitseneks. Üleminekust otseselt mõjutatud ettevõtjad, kelle

töötajate väljumist põlevkivisektorist on kavandatud toetada, on järgmised: Eesti Energia AS,

Enefit Power AS, Enefit Solutions AS, KIRDE VARAD AS, OÜ VKG Kaevandused, Viru

Keemia Grupp AS, OÜ VKG Energia, OÜ VIRU RMT, VKG Logistika OÜ, VKG OIL AS,

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ. Toetuse andmise tingimuste ettevalmistamisel jäi

tähelepanuta ega arvestatud, et 2023. a sektori ettevõtjatega toimunud ümberkorralduste tõttu

(jagunemine jne) jääksid osade ettevõtjate töötajad sihtrühmast välja. Samuti ei arvestatud, et

üleminek võib ka edaspidi sarnaseid muudatusi kaasa tuua. Mõiste sõnastust on täiendatud

selliselt, et hõlmatud oleks toetuse andmise tingimuste kavandamisel plaanitud ettevõtjad, kes

vastasid põlevkivisektori ettevõtte määratlusele 2022. aasta lõpu seisuga. 2022. aasta lõpus

(15.12.2022) kinnitas Vabariigi Valitsus 2021–2027 perioodi meetmete nimekirja, mis oli

aluseks meetmetega seotud toetuse andmise tingimuste väljatöötamisele. Arvestatud on ka

võimalike edasiste muudatustega sektoris (sh ettevõtjate tegevuse lõpetamine, ühinemine,

jagunemine või ümberkujundamine), et need ei mõjutaks sektorist väljuva sihtrühma ligipääsu

toetuse andmise tingimustes reguleeritud teenustele.

Põlevkivisekori ettevõtte mõiste täpsustamisega ei muutu põlevkivisektori töötajate sihtrühm,

keda on kavandatud toetuse andmise tingimustega hõlmata. Samuti ei muuda põlevkivisektori

ettevõtte mõiste täpsustamine toetuse andmise tingimuste tegevusi ega eelarvet.

2. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käskkiri on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

3. Märkused

Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas esitatud muudatusi.

4. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras, kuid nähakse ette selle rakendamine alates 01.01.2024.

Käskkirja rakendamine nimetatud kuupäevast on vajalik, et sihtrühma kuuluvatel töötajatel

oleks võimalik tegevuste abikõlblikkuse algusest tegevustes osalemist taotleda.

5. TAT muudatuste kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja e-

posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale.

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas märkusteta. Töötukassa tähelepanekutega arvestati

(seletuskirja lisa). Rahandusministeerium, Kliimaministeerium ja Haridus- ja

Teadusministeerium tähtajaks tagasisidet ei andnud. Seega loetakse eelnõu nende poolt

vaikimisi kooskõlastatuks.