Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine

Lisa
majandus- ja infotehnoloogiaministri 07.09.2023
käskkiri nr 138









Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine





Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2024–31.12.2029

Elluviija
Eesti Töötukassa

Rakendusasutus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus








Sisukord

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega 3
2. Toetatavad tegevused 4
2.1. Tööle asumise toetus 4
2.2. Oskuste arendamise toetamine 5
2.2.1. Tasemeõppes osalemise toetus 5
2.2.2. Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetus 7
2.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 8
3. Näitajad 8
4. Tegevuste eelarve 9
5. Kulude abikõlblikkus 9
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10
7. Elluviija kohustused 11
8. Aruandlus 11
9. TAT muutmine 12
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13
11. Vaiete lahendamine 13



1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega

Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.6.1.6 „Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise 21.6.1.61 „Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümber-profileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele“ toetuse andmise ning kasutamise tingimusi ja korda“ (edaspidi TAT).

TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

Toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning aruandevormid ning juhendid tehakse kättesaadavaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitab esindusõiguslik isik dokumendi elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna.


1.1. Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. TAT on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava poliitikaeesmärgiga 6 „Õiglane üleminek“ (prioriteet nr 10) ja Euroopa Liidu erieesmärgiga „Õiglane üleminek“1, millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine Ida-Virumaale õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele majandusele.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“2 (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) on seatud sihiks, et Eestis elavad arukad ja tegusad inimesed. TAT tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ alasihti „Arukas inimene“.

Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse strateegia „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus osalemise määr 15–74. a“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ning panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“.

TAT on kujundatud vastavalt heaolu arengukavale 2023–2030 ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2023–2027.

1.1.3. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Heaolu” tööturuprogrammi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” tegevuse „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“ elluviimist.

2. Toetatavad tegevused

Tegevuste käigus tagatakse, et eri vanuses, soost, rahvusest ja piirkonnast sihtrühma liikmetel on võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

Käskkirja alusel ellu viidavad tegevused on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

2.1. Tööle asumise toetus

2.1.1. Tegevuse eesmärk

Tööle asumise toetuse eesmärk on soodustada Ida-Virumaal põlevkivisektori ettevõttes töö kaotanud inimeste liikumist uuele tööle muus valdkonnas. Tööle asumise toetust makstakse, et motiveerida põlevkivisektori töötajaid Ida-Virumaal pärast töö kaotamist kiiresti uut tööd otsima ning vähendada pikaajalise töötuse ja kaasnevate sotsiaalsete probleemide kujunemise riski.

Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse Ida-Virumaal tegutsevaid ettevõtjaid, kes omavad kehtivat põlevkivi kaevandamise luba, või sellega samasse kontserni kuuluvaid põlevkivi töötlevaid või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelevaid ettevõtjaid (edaspidi koos põlevkivisektori ettevõte).

2.1.2. Tegevuse rakendamise tingimused

2.1.2.1. Tööle asumise toetust makstakse isikule, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) töötas viimati enne töötuna arvele võtmist põlevkivisektori ettevõttes ning on töötamise lõppemisest 60 päeva jooksul töötuna arvele võetud;
2) kelle töötamise kestus põlevkivisektori ettevõttes töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel oli töötuna arvele võtmisele vahetult eelnenud 36 kuu jooksul kokku vähemalt 24 kuud;
3) kellele on töötuskindlustuse seaduse § 6 alusel pärast 23.09.2023 tehtud töötuskindlustushüvitise määramise otsus;
4) kes asub 100 päeva jooksul alates töötuskindlustushüvitise määramise otsuse tegemise päevast, kuid mitte varem kui 01.01.2024, töötamise registri andmetel tähtajatult avalikku teenistusse või töölepingu alusel tööle füüsilisest isikust ettevõtja juurde, avalik-õiguslikku või eraõiguslikku juriidilisse isikusse, mis ei ole põlevkivisektori ettevõte.

2.1.2.2. Isikul on õigus tööle asumise toetusele punkti 2.1.2.1 alapunktis 4 nimetatud tingimustel töötamise ajal, kuid mitte kauem kui:
1) kuus kuud alates töölepingu alusel tööle või avalikku teenistusse asumisest juhul, kui isiku töötuskindlustuse seaduse alusel arvutatud töötuskindlustusstaaž (edaspidi töötuskindlustusstaaž) töötuskindlustushüvitise määramisel on lühem kui viis aastat;
2) üheksa kuud alates töölepingu alusel tööle või avalikku teenistusse asumisest juhul, kui isiku töötuskindlustusstaaž töötuskindlustushüvitise määramisel on viis kuni kümme aastat;
3) 12 kuud alates töölepingu alusel tööle või avalikku teenistusse asumisest juhul, kui isiku töötuskindlustusstaaž töötuskindlustushüvitise määramisel on kümme aastat või enam.

2.1.2.3. Tööle asumise toetust makstakse juhul, kui isik esitab avalduse tööle asumise toetuse saamiseks enne tööle asumist või hiljemalt 60 päeva jooksul tööle asumisest.

2.1.3. Tegevuse tulemus

Tööle asumise toetuse abil on põlevkivisektoris töö kaotanud inimesed kiiremini teise valdkonda tööle asunud, vähenenud on pikaajalise töötuse ja kaasnevate sotsiaalsete probleemide kujunemise risk.

2.1.4. Tegevuse sihtrühm

Põlevkivisektori ettevõttes töö kaotanud isik, kes on või oli Eesti Töötukassas Ida-Viru maakonnas töötuna arvel.

2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2024–31.12.2029.

2.2. Oskuste arendamise toetamine

Oskuste arendamise toetamise eesmärk on lihtsustada põlevkivisektori ettevõttes töötanud ja töötavate inimeste tööalast liikumist, soodustades piirkonnas vajalike oskuste omandamist.

2.2.1. Tasemeõppes osalemise toetus

2.2.1.1. Tegevuse eesmärk

Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada põlevkivisektori ettevõtte töötajaid või selles töötanud töötuid kutsehariduse või kõrghariduse omandamisel.

2.2.1.2. Tegevuse rakendamise tingimused

2.2.1.2.1. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel, riigi tegevustoetusest või perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.6.1.7 „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ alusel Õiglase Ülemineku Fondist. Kutsehariduse õppekavana ei arvestata kutsevaliku õppekava.

2.2.1.2.2. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse:
1) töötule, kes töötas enne töötuna arvele võtmist viimati põlevkivisektori ettevõttes töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
2) 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab põlevkivisektori ettevõttes töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja kellel on arvestatud töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.

2.2.1.2.3. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval või kelle õppima asumisest eelnimetatud õppekaval ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva. Isikule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 8 lõike 4 punkti 10 tingimustele mittevastamisega, makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta taotleb toetust 60 kalendripäeva jooksul õppima asumisest. Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel.

2.2.1.2.4. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui isik esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse ning asub õppima 12 kuu jooksul temaga tööturumeetmete seaduse §-is 7 sätestatud tegevuskavas tasemeõppes osalemises kokkuleppimisest.

2.2.1.2.5. Tasemeõppes osalemise toetust ei maksta isikule, kes Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpingud kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval, välja arvatud, kui isik õppis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli õppijal hüvitada.

2.2.1.2.6. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.

2.2.1.2.7. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.

2.2.1.2.8. Kui isik katkestab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine ja sel juhul võib Eesti Töötukassa maksta tasemeõppes osalemise toetust veel ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.

2.2.1.2.9. Tasemeõppes osalemise toetuse maksmist ei lõpetata, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel asub isik uuesti õppima 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse perioodid.

2.2.1.2.10. Töötule ja töötajale makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta asub õppima õppekava alusel:
1) mis valmistab ette töötamiseks põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina Eesti Töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust või
2) mille väljatöötamist või täiendamist on rahastatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.6.1.7 „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ alusel Õiglase Ülemineku Fondist lähtuvalt Ida-Virumaa majanduse restruktureerimisel eelistatud kasvuvaldkondadest ja mitmekesistamise vajadusest. Toetatavate õppekavade loetelu edastab Eesti Töötukassale Haridus- ja Teadusministeerium.

2.2.1.2.11. Punktis 2.2.1.2.10. sätestatud piirangut ei kohaldata isikule, kes ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Vastavat terviseseisundit tõendab muu hulgas töötervishoiu- või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus või töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.

2.2.1.2.12. Valdkonna põhikutsealade ja Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate õppekavade loetelu avaldatakse Eesti Töötukassa veebilehel.

2.2.1.2.13. Isikule, kellega on töötuna arvel oleku ajal kokku lepitud tasemeõppes osalemise toetusel osalemine, säilib toetuse saamise õigus ka pärast töötuna arvel oleku lõpetamist.

2.2.1.2.14. Töötajale, kes töötamise ajal esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse, jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist.

2.2.1.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on paranenud sihtrühma võimalused tasemeõppes osaleda, et täiendada oskusi oma erialal või omandada uus eriala. Suurenenud on sihtrühma valmisolek töökohta või valdkonda vahetada.

2.2.1.4. Tegevuse sihtrühm

Põlevkivisektori ettevõttes töötanud isik, kes on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud, ja põlevkivisektori ettevõtte töötaja.

2.2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2024–31.12.2029

2.2.2. Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetus

2.2.2.1. Tegevuse eesmärk

Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse eesmärk on toetada põlevkivisektori ettevõtte töötajate või selles töötanud isikute mikrokvalifikatsioonide omandamist.

2.2.2.2. Tegevuse rakendamise tingimused

2.2.2.2.1. Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust makstakse:
1) töötule, kes töötas enne töötuna arvele võtmist viimati põlevkivisektori ettevõttes töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, ja kes alustas mikrokvalifikatsiooni omandamist pärast põlevkivisektori ettevõttes töötamist ja töötuna arvele tulekut;
2) 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab põlevkivisektori ettevõttes töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel mikrokvalifikatsiooni omandamise alustamise ajal.

2.2.2.2.2. Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust makstakse, kui on läbitud mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava, mille maht on vähemalt 18 ainepunkti, ja kui õppe- või koolituskoht on rahastatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.6.1.7 „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ alusel Õiglase Ülemineku Fondist.

2.2.2.2.3. Toetatavate mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavade loetelu edastab Eesti Töötukassale Haridus- ja Teadusministeerium. Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavade loetelu avaldatakse Eesti Töötukassa veebilehel.

2.2.2.2.4. Töötukassa maksab isikule mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust ühekordse väljamaksena kuue kuu jooksul pärast mikrokvalifikatsiooni omandamist. Toetust makstakse ajavahemikus 01.01.2024–30.11.2029 ühe mikrokvalifikatsiooni omandamiseks, mille omandamist alustati pärast 31.12.2023.

2.2.2.2.5. Isikule, kes töötuna arvel oleku ajal alustas mikrokvalifikatsiooni omandamist, makstakse mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust ka pärast töötuna arvel oleku lõpetamist.

2.2.2.2.6. Töötajale, kes alustas mikrokvalifikatsiooni omandamist põlevkivisektoris töötamise ajal, makstakse mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust ka pärast töötamise lõpetamist.

2.2.2.3. Tegevuse tulemus

Tegevuse tulemusena on paranenud sihtrühma võimalused ja motivatsioon uusi oskusi omandada, täiendades oskusi oma erialal või omandades uue eriala suuremat paindlikkust võimaldavas mikrokvalifikatsiooni vormis. Suurenenud on sihtrühma võimalus töökohta või valdkonda vahetada.

2.2.2.4. Tegevuse sihtrühm

Põlevkivisektori ettevõttes töötanud isik, kes on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud ja põlevkivisektori ettevõtte töötaja.

2.2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood

01.01.2024–31.12.2029

2.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

3. Näitajad


Näitaja nimetus (mõõtühik)
Algtase
Vahe-sihttase (2024)
Sihttase
(2029)
Selgitav teave
Meetmete nimekirja väljundnäitaja
Osaluskordade arv
0
602
1298
Tegevuste 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2 näitaja. Loetakse osaluskordi, arvesse lähevad kõik tegevust alustanud (2.1, 2.2.1 ja 2.2.2) isikud. Unikaalseid isikuid koondnäitajas ei loeta. Üks inimene võib siseneda mitmesse teenusesse (nii 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2) ja läheb siis nii mitmena ka arvesse. Allikaks on elluviija aruanded.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja
Pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad (arv)
0
Ei kohaldu
1077
Tegevuste 2.1, 2.2.1 ja 2.2.2 näitaja. Loendatakse peale sekkumist hõives olevaid unikaalseid osalejaid. Hõlmab ainult töötuna sisenenud isikuid. Allikaks on Statistikaameti andmed.

4. Tegevuste eelarve



Summa
Osakaal
1
ÕÜFi toetus
5 000 000
70%
2
Riiklik kaasfinantseering
2 142 857
30%
3
Eelarve kokku
7 142 857
100%

Täpsem finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa on TAT lisas.

5. Kulude abikõlblikkus

5.1. Abikõlblikud kulud on:
5.1.1. tegevuse 2.1. raames makstav tööle asumise toetus ühe kalendrikuu eest 30 protsenti isiku keskmisest ühe kuu töötasust põlevkivisektori ettevõttes või ettevõtetes, kuid brutosummana kõige rohkem 1000 eurot ühes kuus.
5.1.2. tegevuse 2.2.1. raames makstav tasemeõppes osalemise toetus, mille suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär;
5.1.3. tegevuse 2.2.2. raames makstav mikrokvalifikatsiooni omandamise toetus, mille suurus on kolmekordne punktis 5.1.2. sätestatud tasemeõppes osalemise toetuse suurus mikrokvalifikatsiooni omandamise päeva seisuga.

5.2. Punkti 5.1.1. alusel tööle asumise toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse isiku üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel kooskõlas järgnevaga:
5.2.1. isiku keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul isikule põlevkivisektori ettevõtte või ettevõtete poolt töötuskindlustusmaksega maksustatud tasude summa, milles ei võeta arvesse töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid, jagamisel arvuga 270;
5.2.2. isiku puhul, kellele on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud perioodil makstud töötasu lühemal kui üheksakuulisel perioodil, võetakse aluseks tegelikult makstud tasude summa, milles ei võeta arvesse töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid, mis jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega;
5.2.3. isiku ühe kuu keskmine töötasu leitakse keskmise ühe kalendripäeva töötasu korrutamisel 30-ga;
5.2.4. töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud töötuskindlustusmaksega maksustatud tasusid.

5.3. Punktis 5.2.1. sätestatud kulu abikõlblikkus lõppeb ning tööle asumise toetuse maksmine lõpetatakse, kui toetuse aluseks olev töö- või teenistussuhe lõpeb või kui isik asub tööle põlevkivisektori ettevõttesse.

5.4. Punktis 5.2.1. sätestatud kulu ei loeta abikõlblikuks ning tööle asumise toetust ei maksta kuude eest, millal töö- või teenistussuhte kestus on alla 14 kalendripäeva.

6. Toetuse maksmise tingimused ja kord

6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tegelike kulude alusel kooskõlas punktiga 5.1.1., kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud, või § 28 lõikele 1 ühikuhinna alusel punktides 5.1.2. ja 5.1.3. nimetatud ulatuses, kui maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud.

6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ):
6.2.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT alusel hüvitatavaid kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT elluviija kuludest;
6.2.2. vajadusel elluviija esindusõigusliku isiku antud digiallkirjastatud volikiri.

6.3. Punktis 6.2. nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.

6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.

6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse.

6.6. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

7. Elluviija kohustused

7.1. Elluviija peab täitma lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud toetuse saaja kohustustele järgmist:
7.1.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2. esitama punktis 7.1.1. nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.1.3. esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4. rakendama TAT-i vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5. esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil;
7.1.6. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist, arvestades, et esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kehtestamisest;
7.1.7. esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui toetuse maksetaotlus erineb rohkem kui 25 protsendi võrra punktis 7.1.6. esitatud prognoosist.

8. Aruandlus

8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt eelmise aasta 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

8.2. Elluviija tagab vajadusel korrektsete tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.

8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.

8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

8.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt andmeväljades nõutule.

8.12. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisest.

9. TAT muutmine

9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4. nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 9.8. nimetatud kooskõlastamist.

9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.

9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.

9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.

9.7. RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.

9.8. TAT muutmiseks punkti 9.1. tähenduses ei loeta:
9.8.1 punktis 7.1.1. nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist;
9.8.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.

9.9. RA vaatab punkti 9.8. kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8. kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks.

9.10. Punkti 9.8. kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

9.11. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.

9.12. Peale punktis 9.11. nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.

10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11. Vaiete lahendamine

RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027§-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.


Lisa

TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa

31.08.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ eelnõu seletuskiri


I Sissejuhatus

Toetusmeetmega toetatakse Ida-Virumaa põlevkivisektori kahanemise käigus töö kaotanud või töö kaotamise ohtu sattunud inimesi, et aidata neil leida uut tööd teises sektoris. Selleks antakse tööle asumise toetust, mis motiveerib põlevkivisektori töötajaid pärast töö kaotamist kiiresti uut tööd otsima ning vähendab pikaajalise töötuse ja kaasnevate sotsiaalsete probleemide kujunemise riski. Lisaks makstakse täiend- ja ümberõppe toetust põlevkivisektoris töötamise ajal, et valmistada inimest ette uuele tööle liikumiseks pärast töökoha kaotust. Käesoleva toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) kuuluvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056 artikli 8 lõike 2 punktides k, l ja m kirjeldatud toetatavate tegevuste hulka.

Õiglase ülemineku fondi (edaspidi ÕÜF) vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 4 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.

ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmete nimekirja kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (strateegiaosakond) rakendusasutus (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksus (edaspidi RÜ) ÕÜFist rahastatavale prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ meetmele 21.6.1.6 „Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine“ (edaspidi meede).

Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ning meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT.

Tegevusi viiakse ellu ajavahemikul 01.01.2024–31.12.2029.

Tegevuste elluviija on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).

Toetatavate tegevuste eelarve on 7 142 857 eurot, sh ÕÜF toetus 5 000 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 2 142 857 eurot.

Käskkirja on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös töötukassaga. Käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]), tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp, 01.07.2023 üle viidud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, (tel 5911 9425, [email protected]), töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks, 01.07.2023 üle viidud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse (tel 5913 7380, [email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur, 01.07.2023 üle viidud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ([email protected], 5913 9212) ja osakonnajuhataja Kadi Kanarbik, 01.07.2023 üle viidud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse (tel 5913 7963, [email protected]) ning töötukassa juhatuse liikmed Brit Rammul (614 8500, [email protected]) ja Reelika Leetmaa (614 8500, [email protected]) ja juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (614 8520, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]).

Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]).

Toetuse andmise tingimused on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas.

TAT kinnitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga ÜSS2021_2027 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

II Käskkirja seletuskirja sisu

TAT sisaldab 11 punkti:
1. punkt „Reguleerimisala“;
2. punkt „Toetatavad tegevused“;
3. punkt „Näitajad“;
4. punkt „Tegevuste eelarve“;
5. punkt „Kulude abikõlblikkus“;
6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;
7. punkt „Elluviija kohustused“;
8. punkt „Aruandlus“;
9. punkt „TAT muutmine“;
10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;
11. punkt „Vaiete lahendamine“.

Punkt 1 „Reguleerimisala“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) sihtide ja aluspõhimõtetega ja heaolu arengukava sihtidega. TAT tegevused panustavad alasihti „Arukas inimene“. Selle saavutamiseks tuleb viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ja majanduse struktuurimuutustega ning luua võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul osalemiseks. Inimeste oskuste mitmekesistamine ning parem vastavus tulevikutöö ja tööandjate vajadustele loovad eeldused tootlikkuse kasvuks ja majanduskasvuks ning majanduse struktuurimuutuste toetamiseks, aga ka tööpuuduse ja tööjõupuuduse riski vähendamiseks ning piirkondlike erinevuste vähendamiseks. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud ka strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtet, mille kohaselt on Eesti aastaks 2050 konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.

TAT on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.6.1.6 sekkumisega 21.6.1.61 „töölt tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele“. Samuti on välja toodud TAT seosed TERE-programmiga.

TAT raames pakutavate tegevuste puhul välditakse ametitele ja tööturule soostereotüüpset lähenemisviisi. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. TAT rakendamisel tagatakse, et inimese ea tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Teenuste osutamisel lähtutakse inimeste vanuselistest eripäradest ja tagatakse sellest tulenevalt personaalne lähenemine. Teenuste osutamisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ja võimalus tegevuses osaleda. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta.

TAT vajalikkuse põhjendus

Strateegia “Eesti 2035" tegevuskava üheks tegevuseks on üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, mis hõlmab endas põlevkivienergeetika osakaalu järkjärgulist vähendamist ning kliimaneutraalsete energia tootmis- ja salvestuslahenduste arendamist. Samuti on kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050 seatud Eesti pikaajaliseks sihiks uuendatud kliimapoliitikate põhialustes1. Seejuures on eeldatud, et tõenäoliselt lõpetavad ettevõtted juba enne 2050. aastat nii põlevkivi kui ka muu fossiilse tahkekütuse igapäevase kasutamise elektrienergia tootmiseks2. Põlevkivisektori kahanemine või sulgemine piirkonnas, mida juba iseloomustab Eesti keskmisest kõrgem töötuse tase (10,7% vs. 5,6% 2022. a), toob kaasa töötuse suurenemise ning vajaduse töötajate teistesse valdkondadesse tööle asumist toetavate täiendavate tööturuteenuste järele.

Kuigi 2022. aasta sündmused mõjutasid oluliselt energiahindu ja energeetikasektorit (sh sektori tööjõuvajaduse märgatav suurenemine) ning selle arengusuundi on varasemast veelgi keerulisem prognoosida, on üldine eesmärk – liikuda kliimaneutraalse majanduse poole – jäänud samaks. Seetõttu peab valmis olema sektori tööjõuvajaduse vähenemiseks ja töötajate teistesse sektoritesse üleminekute toetamiseks.

ÕÜF määruse artikkel 8 näeb muu hulgas ette kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud töötajate oskuste arendamise toetamise, et aidata neil kohaneda uute töövõimalustega, tööotsijatele abi pakkumise töö otsimisel ja nende aktiivse kaasamise tööturule.

SA Poliitikauuringute Keskus Praxis 2020. aasta analüüsi „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ andmetel töötas sel ajal Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Praxise analüüsi kohaselt on sektori kiire sulgemise3 korral esmases toimetuleku riskirühmas üle 50-aastased madala või keskmise oskustasemega töötajad (üle 900 inimese), kes on seni olnud maakondlikus mõistes pigem suure töötasuga, kuid oskusspetsiifilised. Sellest tulenevalt on neil ka keerulisem kohe uut töökohta leida (eriti sama palgatasemega).

Kuivõrd nende ametikohad on tihedalt seotud põlevkivi spetsiifikaga, vajab täiend- ja ümberõpet põlevkivisektori vähenemisel umbes pool (2800 inimest) praegusest tööjõust. Suurem täiend- ja ümberõppe vajadus on Praxise analüüsi kohaselt inimestel, kes on vanuserühmas kuni 49 eluaastat ja kes töötavad ametikohtadel, kus on suurem oht töö kaotada (ca 1700 inimest). Ümberõppe vajadus on kõige suurem juhtidel, tippspetsialistidel, tehnikutel ja keskastme spetsialistidel (kokku 15% kogu täiend- ja ümberõppe vajadusest). Sõltuvalt sektori arengusuundadest võib ümberõppe asendada täiendõppega, et spetsialiseeruda ümber põlevkivilt uutele valdkondadele. Teistes ametirühmades on eelkõige vajalik täiendõpe, et toetada üleminekut teiste tööstusvaldkondade (sh kasvuvaldkondade) spetsiifikale. Praxise analüüsis esitatakse muu hulgas soovitus laiendada täiend- ja ümberõppe pakkumist sihtrühmale.

Käesoleva TAT põlevkivisektori ettevõte mõistega kaetud ettevõtetes on EMTA 2022 III kv andmetel 6273 töötajat.

Punkt 2 „Toetatavad tegevused"

Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh puutumust riigiabi andmisega. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm ja tegevuse abikõlblikkuse periood TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga (vt seletuskirjale lisatud kontroll-lehte).

2.1. Tööle asumise toetus

Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk. 2022. aasta Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli Ida-Virumaa palgatöötajate viimane brutokuupalk 1232 eurot, mäetööstuses aga 2148 eurot. Töötlevas tööstuses oli palgatöötajate viimane brutokuupalk 1308 eurot (erinevus mäetööstusega 840 eurot), ehituses 1439 eurot (erinevus 709 eurot) ning hulgi- ja jaekaubanduses 1002 eurot (erinevus 1146 eurot). Statistikaameti andmetel oli keskmine töötasu Ida-Virumaal 2022. aasta 3. kvartalis 1383 eurot. Arvestades sektori keskmist palka (ca 2148 eurot), makstakse sektoris tööta jäänule töötuskindlustushüvitist esimesel 100 päeval ca 1288 eurot (60% varasemast sissetulekust) ja sealt edasi kuni hüvitise lõpuni ca 860 eurot (40% varasemast sissetulekust). Kuna sektorist lahkunud töötajate töötuskindlustushüvitis on sageli samal tasemel või isegi kõrgem kui palk võimalikul uuel töökohal, ei kiirusta endised põlevkivisektori töötajad uue töö otsimisega. 2019. ja 2020. aastal töötuna registreeritud Ida-Virumaa põlevkivisektorist koondatud töötuskindlustushüvitise saajatest asus 100 päevaga tööle ligikaudu 11% ning aastaga ligikaudu 38%. Seevastu muudest sektoritest koondatud töötuskindlustushüvitise saajatest asus sama ajaga tööle vastavalt 21% ja 60%. Pikast tööstaažist tulenevalt on põlevkivisektorist koondatute hulgas ka rohkem 360-päevase töötuskindlustushüvitise saajaid kui muudest sektoritest koondatute hulgas: vastavalt 72% ja 38%. Seega kujuneb sektorist töötuks jäänute töötus sageli pikaajaliseks. Samas, mida kauem inimene tööle asumisega viivitab, seda suurem on risk pikaajalise töötuse kujunemiseks. Samuti väheneb tööharjumus ja langeb kvalifikatsioonitase ning suureneb sotsiaalsete ja sõltuvusprobleemide tekkimise risk.

Eeltoodud probleemide ennetamiseks rakendatakse tööle asumise toetust. Meetme sihtrühmaks on Ida-Viru maakonnas tegutsevatest põlevkivi tuumikettevõtetest peamiselt koondamise tõttu töötuks jäänud inimesed. Nende ettevõtete kõrge palgatase, sellega kaasnevad hüvitised ja muud soodustused (ettevõtete toetuskeemid, eripensionid) seavad nad kõrgendatud töötuse lõksu riski.

Põlevkivisektori ettevõtted on ettevõtted, mis omavad kehtivat põlevkivi kaevandamise luba, või sellega samasse kontserni kuuluvad põlevkivi töötlevad või tootmisseadmete remondi ja hoolduse või logistikaga tegelevad ettevõtted. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tegevusalal tegutseb Ida-Virumaal kolm suurettevõtet: Eesti Energia AS, Kirde Varad AS (endise nimega Viru Keemia Grupp AS) ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Põlevkivi kaevandamisega on otseselt seotud järgmised nendega samasse kontserni kuuluvad ettevõtted: Enefit Power AS, Enefit Solutions AS, Osaühing VKG Kaevandused, VKG OIL AS, OÜ VIRU RMT, Osaühing VKG Energia ja VKG Logistika OÜ.

Sihtrühm on piiratud töötuskindlusushüvitise saajatega, et mitte hoogustada vabatahtlikku sektorist väljaliikumist, mis põhjustaks lisaprobleeme tegutseva sektori (mis endiselt töötajaid vajab ja värbab) tööandjatele. Inimene peab olema end teenusega tööle rakendumisele eelnevalt töötuna arvele võtnud ühes Ida-Virumaa maakonna töötukassa esinduses. Tavapärane on, et inimene võtab end arvele piirkonnas, millega ta on kõige enam seotud kas töö või elukoha kaudu, sest see võimaldab tal kõige mugavamalt osaleda vajalikel teenustel. Samuti tunneb kohalik osakond kõige paremini kohalikku tööturgu ja tööandjaid, mis lihtsustab uue töö leidmist. Tingimus aitab luua sidet piirkonnaga, mille edendamiseks meetme vahendid on mõeldud.

Lähtudes toetuse eesmärgist – toetada kiiret liikumist uude valdkonda ja ennetada pikaajalise töötuse kujunemist – on seatud tingimuseks, et toetust makstakse neile, kes on tulnud töötuna arvele 60 päeva jooksul töösuhte lõpetamisest. Sama eesmärki täidab nõue liikuda tööle 100 päeva jooksul alates töötuskindlustuse seaduse § 6 alusel tehtud töötuskindlustushüvitise määramise otsuse päevast (töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramata jätmise otsuse 14 kalendripäeva jooksul avalduse ja sellele lisatud dokumentide esitamise päevast arvates), 101. päevast väheneb töötuskindlustushüvitise asendusmäär (60%-lt 40%-ni varasemast sissetulekust), mis samuti toetab tööle asumise motivatsiooni. Nõue liikuda tööle 100 päeva jooksul tuleneb asjaolust, et uue töö leidmine ja tööle asumine võtab teatud aja (ümberõpe, kandideerimine jmt).

Toetuse saamise tingimuseks on seatud töötamine viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaks aastat põlevkivisektoris. Referentsperioodi sätestamine võimaldab suuremat paindlikkust juhtudeks, kus põlevkivisektori töötaja on vahepeal ajutiselt sektorist välja liikunud ja sinna seejärel tagasi tulnud. Arvesse läheb töötamine erinevates põlevkivisektori ettevõtetes. Kui aga inimene töötas samal ajal kahes või enamas põlevkiviettevõttes, siis töötamist mitmes ettevõttes kaheaastase töötamise tingimuse täitmise perioodi arvestamiseks ei summeerita. Näiteks, kui inimene töötas kolme aasta jooksul aasta ja kümme kuud ettevõttes X ning sama perioodi sees ajutiselt ka kaks kuud ettevõttes Y, siis neid perioode ei liideta. Antud näite puhul läheb töötamise kestusena arvesse aasta ja kümme kuud, järelikult ei ole töötamise kestus toetuse saamiseks piisav, kuna isik ei ole viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaks aastat töötanud põlevkivisektoris. Tingimus on täidetud, kui inimene töötas kolme aasta jooksul aasta ja kümme kuud ettevõttes X ning seejärel sama kolme-aastase perioodi sees kaks kuud ettevõttes Y. Töötamise aja arvutamisel lähtutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aastase ja kuuajase tähtaja arvutamise põhimõttest. Nt kui inimene töötab vahemikus 15.06-15.08, siis on ta töötanud kaks kuud. Kui inimene töötab vahemikus 12.06-20.08, on ta samuti töötanud kaks kuud, mitte kolm. Töölepingujärgset puhkuseperioodi arvestatakse töötamisena.

Toetuse maksmise kestus sõltub inimese töötuskindlustusstaažist. Toetuse maksmise diferentseerimine võimaldab pikema staažiga töötajatel saada toetust pikema aja jooksul. Samuti võivad ühes sektoris pikka aega töötanud inimesed vajada pikemat aega kohanemisel ja ümberõppel. Töötukassa 2019.–2020. aasta andmetel oleks pea kolmveerandil sihtrühmast (72%) õigus saada toetust 12 kuud, 13%-l üheksa kuud ja 15%-l kuus kuud.

Toetust makstakse töötamise ajal, et motiveerida tööle asumist ja tasandada uues valdkonnas töötamise alguses vana ja uue töökoha palgavahet. Püsivasse hõivesse liikumise toetamiseks makstakse toetust juhul, kui inimene asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse ning teenistus- või töösuhte kestus on tähtajatu. Kui tööle asumise kuul jääb töö- või teenistussuhte kestus alla 14 kalendripäeva, siis selle kuu eest toetust ei maksta. Toetust hakatakse maksma järgmisest kuust. Sellega välditakse toetuse maksmist väga lühiajalise töötamise korral, kui töö- või teenistussuhe järgmisel kuul mingil põhjusel ei jätku. Samuti, kui töö- või teenistussuhte lõpeb enne toetuse perioodi lõppu, makstakse viimasel kuul toetust juhul, kui töö- või teenistussuhte kestus nendes kuudes on vähemalt 14 kalendripäeva.

Toetuse suuruseks ühes kalendrikuus on 30% isiku keskmisest ühe kuu töötasust põlevkivisektoris, kuid kõige rohkem 1000 eurot (bruto) kuus.

Uue töökoha asukoht ei ole piiratud, see võib asuda üle Eesti. See laiendab võimalike töökohtade ringi ja suurendab sihtrühma kiire tööle naasmise võimalusi. Arvestades sektori töötajate profiili (keskmine vanus 43 aastat, vanemaealiste suur osakaal, vähene eesti keele oskus), võib eeldada, et peamiselt asutakse tööle Ida-Virumaal.

Toetust makstakse inimesele ühe ülemineku toetamiseks. Eelduslikult põlevkivisektor tegevuse rakendamise ajal töötajaid tööjõuvajaduse püsiva vähenemise tõttu tagasi ei värba. Kui peaks siiski tekkima olukord, kus varem tööle asumise toetusega mujal töötanud inimene rakendub uuesti põlevkivisektorisse tööle ja soovib mõne aja pärast taas sektorist väljuda, vastatates kõigile tegevuse tingimustele, siis järgmist uut töökohta tööle asumise toetusega ei toetatata. Kuna inimesel on juba mujal töötamise kogemus, on üleminek talle selle võrra lihtsam.

Tööle asumise toetus maksustatakse tulumaksuseaduse § 19 lõike 2 kohaselt tulumaksuga, mille tasub inimene.

2.2. Oskuste arendamise toetamine

Rohe- ja digipöördele kaasaaitamine eeldab inimestelt täiend- või ümberõpet, et edukalt liikuda ühelt töökohalt teisele või ühest majandussektorist teise. Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvatel, seda plaanivatel või selle vajadusega silmitsi seisvatel inimestel, samuti neil, kes jäävad tööle ümberprofileeruvasse ettevõttesse, on vaja uuendada oma teadmisi ja oskusi, et täita lõhet formaalhariduse (mis võib olla vananenud) ning kiiresti muutuvate teadmiste arendamise ja tööturu vajaduste vahel.

Põlevkivisektori ettevõtete töötajate ja neis töö kaotanud inimeste oskuste kaasajastamiseks ja piirkonna muutuvate tööturuvajadustega kokkuviimiseks rakendatakse tasemeõppes osalemise toetust soodsamatel tingimustel kui teistele sihtrühmadele ning uue meetmena rakendatakse mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust.

Tegevuse sihtrühmaks on Ida-Viru maakonnas tegutsevatest põlevkiviettevõtetest töötuks jäänud ja töötuna registreeritud inimesed ning nende ettevõtete töötajad. Põlevkivisektori töötajaid on üleminekust kõige otsesemalt mõjutatud ja vajavad täiendavat tuge. Põlevkivisektoris töö kaotanud inimesed vajavad muus valdkonnas töö leidmiseks täiend- ja ümberõpet. Võimalus juba enne põlevkivisektoris töö kaotamist õppima asuda kiirendab üleminekut.

Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada põlevkivisektori töötajate või selles sektoris töö kaotanud inimeste kutsehariduse või kõrghariduse omandamist.

Toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui inimene asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel, riigi tegevustoetusest või ÕÜFist. ÕÜFist rahastatavate õppekavade ja mikrokvalifikatsiooni omandamise õppekavade väljatöötamisse panustavad „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade konsortsiumid, kes jälgivad, et kavandatav tasemeõpe ning mikrokvalifikatsiooniõpe moodustavad ühtse terviku teadus- ja arendustegevusega. Õppekavade lõpliku valiku teeb Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuse „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ juhtkomisjon4, kuhu kuuluvad nii tööandjate esindajad kui ka Ida-Virumaa piirkonna katusorganisatsioonid.

Erandina ei kohaldata õppekavade piirangut töötutele ja töötajatele, kes ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. Et nende isikute valikud on terviseseisundist tulenevalt juba piiratud ja olukord haavatavam kui teistel sihtrühma kuuluvate isikutel, on terviseseisundist tulevate piirangutega isikute õppekavade valik vaba, et neil oleks võimalik õppida eriala, millel töötamist nende terviseseisund võimaldab.

Tegevuse sihtrühmaks on Ida-Viru maakonnas tegutsevatest põlevkiviettevõtetest töötuks jäänud ja töötuna registreeritud inimesed ning nende ettevõtete töötajad. Kooskõlas tasemeõppe toetuse üldise põhimõttega peab töötaja tasemeõppe toetuse saamiseks olema panustanud töötuskindlustuse vahenditesse ehk tal peab olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud eelneva 36 kuu jooksul.

Tasemeõppes osalemise toetust ei arvestata sissetulekuna töötutoetuse õiguse hindamisel vastavalt tööturumeetmete seaduse § 18 lõike 2 punktile 8. Toetust maksustatakse tulumaksuseaduse § 19 lõike 2 kohaselt tulumaksuga, mille tasub inimene.

Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse eesmärk on toetada põlevkivisektori töötajate või selles sektoris töö kaotanud inimeste mikrokvalifikatsiooni omandamist.

Tegevuse sihtrühmaks on Ida-Viru maakonnas tegutsevatest põlevkiviettevõtetest töötuks jäänud ja töötuna registreeritud inimesed ning nende ettevõtete töötajad.

Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust makstakse, kui inimene omandab mikrokvalifikatsiooni õppekohal, mis on rahastatud ÕÜFist. ÕÜFist rahastatakse mikrokvalifikatsiooni omandamise õppekohti õppekavadel, mis lähtuvad Ida-Virumaa majanduse restruktureerimisel eelistatud kasvuvaldkondadest ja mitmekesistamise vajadusest ning mille (nagu ka tasemeõppekavad) on välja valinud ülalmainitud juhtkomisjon.

Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust makstakse, kui on läbitud mikrokvalifikatsiooni õppekava, mille maht on vähemalt 18 ainepunkti (EAP). Eesmärk on toetada põhjalikumat väljaõpet, et omandatavad oskused oleksid piisavad teises valdkonnas töö leidmiseks.

Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust makstakse ühekordse väljamaksena pärast mikrokvalifikatsiooni omandamist. Eesmärk on motiveerida inimest õppima asuma ja õpet lõpetama.

Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse suuruseks on kolmekordne Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrusega nr 87 kehtestatud „Tööhõiveprogrammis 2021–2023“ sätestatud tasemeõppes osalemise toetuse määr (§ 195 lõige 9), milleks on ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. 2023. aastal on see 327,05 eurot kuus. Kolmekordne toetuse määr annab mikrokvalifikatsiooni toetuse suuruseks seega 981,15 eurot.

Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava on pikem tervikliku sisuga täiendusõppekava, mis on loodud ühe või mitme tasemeõppekava ainete baasil või eraldiseisva täiendusõppena. Mikrokvalifikatsioon võimaldab paindlikult ja tööturu vajadusi arvestades omandada erialase pädevuse ühes kitsamas valdkonnas. Mikrokvalifikatsiooni omandamist toetatakse õppe- või koolituskohtadel, mis on rahastatud ÕÜFst. Need on planeeritud toimuma üksnes riiklikes kutse- ja kõrgharidusasutustes. Seega on õppe sisu sarnane tasemeõppele, mida toetatakse tasemeõppes osalemise toetusega.

Toetuse suuruse määratlemisel on arvestatud, et TAT alusel toetatakse mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavade läbimist, mille maht on vähemalt 18 ainepunkti. Õppides kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel tasemeõppes arvestatakse 18 ainepunkti läbimiseks üldiselt kolme kuuga (nominaalajaga õppes on ühe õppeaasta jooksul nõutav ainepunktide arv 60). Eeldatavasti läbib suur osa toetuse taotlejaid õppekava mahus 18-24 EAP-d. Toetuse disainis on arvestatud, et mikrokvalifikatsiooni omandamisel on võrreldes tasemeõppe toetusega suurem ajaline paindlikkus, st väiksem koormus, mis võimaldab paremini tööd ja õppimist ühitada, mistõttu ei ole nt töötava inimese puhul niivõrd oluline abi jooksvate kuludega toime tulemisel, kui inimene on vähendanud õpingute ajaks töökoormust, kuivõrd toetuse motiveeriv mõju.

Toetust makstakse ühe mikrokvalifikatsiooni omandamiseks, mille omandamist alustati pärast 30.06.2023.

Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust maksustatakse tulumaksuseaduse § 19 lõike 2 kohaselt tulumaksuga, mille tasub inimene.

ÕÜFi tasemeõppe õppekavade ja mikrokvalifikatsiooni õppekavade loetelu kinnitab ja edastab töötukassale Haridus- ja Teadusministeerium. Mõlemad loetelud avaldatakse Eesti Töötukassa veebilehel.

2.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.

TAT raames maksab töötukassa tööle asumise toetust põlevkivisektori ettevõttest koondatule (töötule), sama sektori töötajale või endisele töötajale tasemeõppes osalemise ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust.

Kuna TAT alusel on toetuse saajad inimesed, mitte ettevõtjad, siis riigiabi reeglid toetusele ei kohaldu. Tasemeõppe eriala ei tohi olla seotud töötamise valdkonnaga, seega ei ole ettevõte, kus töötaja töötab, kaudne abisaaja. Kaudne abi saaja ei ole ka ettevõte, kuhu tööle asumise toetuse saaja tööle asub, sest tegemist ei ole ettevõtte makstava palgakulu katmisega.

Punkt 3 „Näitajad“

Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja ja tulemusnäitaja ning nende jaotus tegevuste kaupa, nende algtasemed ja sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Samuti on esitatud näitajate sisu ja teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta.

Tööle asumise toetuse puhul on väljundnäitajaks osalejate arv, mille prognoosimisel on lähtutud viimaste aastate (2019–2020) kogemusest, mil sektorist koondati aastas ca 600 inimest. Neist rakendub töötukassa varasematele andmetele tuginedes 100 päeva jooksul eelduslikult ca 13% (2017.–2021. aastal Ida-Virumaa põlevkivisekorist koondatute 100 päeva jooksul rakendunute keskmine). Lisaks on eeldatud, et meede võib ajendada sihtrühma kuuluvaid isikuid liikuma esimese 100 päeva jooksul uuele tööle, mistõttu võib meetmest ajendatuna sihtrühm suureneda ca 5%. Siiski peab arvestama, et tulenevalt põlevkivisektori arengusuundade määramatusest5 võib aastane meetmesse sisenejate arv olla prognoositust oluliselt väiksem või suurem ja võib aastati olla väga kõikuv.

Tasemeõppes osalemise toetuse puhul on väljundnäitajaks osalejate arv ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse puhul on väljundnäitajaks lõpetanute arv. Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse puhul loetakse tegevusse sisenejaks need, kes on mikrokvalifikatsiooni omandanud ja esitavad taotluse toetuse saamiseks.

Tasemeõppes osalemise toetuse väljundnäitaja arvutamisel on aluseks võetud senine tasemeõppes osalejate ja registreeritud töötute statistika. Ida-Virumaa on kõige aktiivsem tasemeõppes osalemise toetuse kasutaja. Ida-Virumaa on seni moodustanud kogu tasemeõppes osalejatest 30–40%. Aastas on tasemeõpet alustanud 300–400 Ida-Virumaa inimest. Suurema osa Ida-Virumaa tasemeõppes osalejatest on moodustanud töötud (ca 80%). Põlevkivisektorist töötuna arvel olijate arv on olnud aastati erinev, ulatudes 150-st 650-ni (kuu jooksul keskmiselt). Aasta jooksul on tasemeõppesse sisenejaid on olnud ca 4–5% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Hõivatutest osaleb tasemeõppes väike osa. Ida-Virumaa hõivatute arv aastatel 2017–2021 jääb vahemikku 55–59 tuhat ning tasemeõppes osalejad moodustasid nendest 0,1–0,2%. Lisaks on arvestatud, et programmis ei ole taotlejatele seatud täiendavaid tingimusi selle kohta, millal on kutse- või kõrgharidus omandatud. Samuti lisanduvad õppekavad, mis arvestavad rohkem piirkonna vajadusi ja inspireerivad ümber õppima või end täiendama. Seega on teenusele juurdepääsu võimalused suuremad.

Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse väljundnäitaja prognoosimisel on lähtutud põlevkivisektoris töötavate inimeste koolitusele sisenemiste tasemest. 2021. aastal sisenes koolitust ca 150 põlevkivisektoris töötavat inimest. Mikrokvalifikatsiooni omandamise eeldatav kestus on 1–3 semestrit. Prognoosis on eeldatud, et 25% koolitusel osalenutest omandab mikrokvalifikatsiooni ühe semestriga, 50% kahe semestriga ja 25% kolme semestriga.

Tulemusnäitajaks on „pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad“. Oskuste arendamise toetamise tegevuste tulemusnäitaja puhul on lähtutud töötukassa töötust ennetavate meetmete analüüsist6, mille kohaselt oli töötajana tööturukoolitusel ja tööandjate koolitustoetusega koolitusel osalejatest vahetult peale teenusest väljumist hõives keskmiselt 96% osalejatest. Arvestades, et tegemist on keerulise sihtrühmaga, mistõttu võib ette tulla teenuse katkestamisi, ning et Ida-Virumaa hõivemäär (2020. a 65,5%) on Eesti keskmisest hõivemäärast (2020. a 75,2%) ca 13% madalam, vähendati sihttaset 13 protsendipunkti võrra (96–13=83) ning eeldatavasti on 83% töötajana sisenenud osalejatest peale meetmest väljumist hõives. Töötute puhul on arvestatud, et vahetult peale teenusest väljumist on hõives keskmiselt 40% osalejatest. Tööle asumise toetus on sellisel kujul uus meede, kuid kuna meetme sisuks on hõives olemine, püsib eeldatavasti suur osa hõives ka vahetult pärast meetmes osalemise lõppu.

Punkt 4 „Tegevuste eelarve“

Käesoleva TAT eelarve on 7 142 857 eurot, sh ÕÜFi toetus 5 000 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 2 142 857 eurot. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisa finantsplaanis. ÕÜFi tegevuste eesmärk on toetada piirkonda üleminekuperioodil, mistõttu on tegevused plaanitud tähtajaliselt. Vajaduse korral kaalutakse tegevuste jätkumist muudest vahenditest.

Punkt 5 „ Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

Samuti nimetatakse punktis tegevuste 2.1 ja 2.2 raames tehtavad abikõlblikud kulud, milleks on:
1) igakuiselt makstav tööle asumise toetus. Toetuse suuruseks ühes kalendrikuus on 30% isiku varasemast sissetulekust põlevkivisektoris, kuid kõige rohkem 1000 eurot kuus. Toetuse suuruse määramisel on arvestatud, et toetus peab tööle asumiseks olema piisavalt motiveeriv võrreldes inimese töötuskindlustushüvitise suurusega. Võrdluspunktiks on 101. päevast algav töötuskindlustushüvitis (st 40% varasemast sissetulekust), sest eelduslikult on toetusega tööle liikumine kõige tõenäolisem toetuse tingimustes lubatud perioodi lõpus, mil motivatsiooni lisab töötushüvitise vähenemine (60% vs. 40% varasemast sissetulekust) ning on olnud aega tööd otsida ja kandideerida; Toetuse maksmise perioodid, sõltuvalt inimese eelnevast töötuskindlustusstaažist, on toodud punktis 2.1.2.2.
2) tasemeõppes osalemise toetus, mille suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, v.a akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.
3) ühekordne mikrokvalifikatsiooni omandamise toetus, mille suuruse määratlemise aluseks on Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrusega nr 87 kehtestatud „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ § 195 lõikes 9 sätestatud tasemeõppes osalemise toetuse määr, milleks on ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. 2023. aastal on päevamäär 10,55 eurot, seega toetuse summa on 327,05 eurot kuus. TAT kohase mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuseks on kolmekordne tasemeõppes osalemise toetuse summa. TAT-s toetatakse mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavade läbimist, mille maht on vähemalt 18 ainepunkti. Eeldatavasti läbib suur osa toetuse taotlejaid õppekava mahus 18-24 EAP-d (ainepunkt). 18 EAP-se õpekava läbimiseks kulub tasemeõppes nominaalajas püsides kolm kuud. Mikrokvalifikatsiooni õpe võib olla korraldatud paindlikult ning õppijal võib olla võimalik oma õpinguid jaotada pikema perioodi peale, kuid lähtutud on õppija koormusest ja panusest ainepunktide läbimisel, et säiliks tasakaal tasemeõppes osalemise toetuse suurusega. Kolmekordne tasemeõppes osalemise toetus annab mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse suuruseks vastavalt 981,15 eurot.

Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Toetuse väljamaksmine elluviijale toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 (arvestades tööle asumise toetuse maksimaalset määra 1000 eurot) ja § 28 lõike 1 (punktides 5.2.2 ja 5.2.3 nimetatud ulatuses) alusel. Elluviija kuludeks on inimestele makstav tööle asumise toetus, tasemeõppes osalemise toetus ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetus.

Punkt 7 „Elluviija kohustused“

Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad TAT elluviijale kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.

Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui maksed erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta.

ÕÜFist tuleb rahastatud tegevustes osalejate (sisuliselt sihtrühmaks olevate toetusesaajate) kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid tuleb sisestada sündmuste infosüsteemi ehk SISi, mille kaudu kogutakse infot osalejate kohta.

Punkt 8 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 9 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud.

RA-l on õigus teha TAT-s muutuseid, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord”

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 11 „Vaiete lahendamine”

Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.

III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF).

IV TAT mõjud

Käesoleva TAT raames pakutakse tööturuteenuseid Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajatele ja sektorist lahkunud töötutele, mille eesmärk on suurendada nende valmisolekut ja võimalusi uut tööd leida.

Elluviidavate tegevustega panustatakse järgmistesse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud mõjuvaldkondadesse: sotsiaalne mõju, regionaalareng, elu- ja looduskeskkond, sooline võrdõiguslikkus.

Sotsiaalne mõju

Tööle asumise toetusega soodustatakse sihtrühma kiiret uude valdkonda tööle liikumist. Sihtrühma kiirem tööle saamine ja tööl püsimine vähendab sihtrühma edasist töötushüvitiste, toimetulekutoetuse ja muu abi vajadust. Samuti annab põlevkivisektori endiste töötajate kiirelt uuele tööle motiveerimine piirkonna tööandjatele võimaluse värvata säilinud tööharjumuse ja tehnilise kvalifikatsiooniga tööjõudu, toetades ühtlasi vajalikke struktuurseid muudatusi piirkonna majanduses ja tööturul.

Riigi tasandil on meetmetel positiivne mõju üldise tööpuuduse vähendamisele, tööjõupuuduse leevendamisele ja hõive kasvule. Tegevuste oodatav mõju isiku tasandil avaldub eelkõige osalejate paranenud tööturunäitajates, milleks on paranenud oskused ja teadmised, suurem töötamise tõenäosus ja liikumine uuele ametikohale. Sellel on positiivne mõju piirkonna põlevkivitööstuse vähenemisega seotud üleminekust enim mõjutatud inimestele, ülemineku käigus tööta jäänud inimeste edasiste tööalaste valikute toetamisele, mis vähendab ülemineku võimalikku pikaajalist negatiivset mõju inimeste sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Samuti toetavad tegevused järgmiste struktuursete probleemide lahendamist: struktuurne tööpuudus, töötajate oskuste mittevastavus tööturu vajadustele ja kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Regionaalareng

TAT tegevused panustavad regionaalarengusse, kuna on suunatud otseselt Ida-Virumaa õiglase ülemineku toetamisele. Seejuures peab arvestama, et piirkonda iseloomustab Eesti keskmisest kõrgem töötuse tase (piirkonnas 10,7% vs. Eesti keskmine 5,6% 2022. a) ning madalam tööjõus osalemise aktiivsus (61,4% vs 73,3% 2022. a). Tegevused aitavad põlevkivisektori ulatusliku tööjõuvajaduse kahanemise korral sektori töötajatel uut tööd leida. Samuti aitavad oskuste arendamise toetamise tegevused varem põlevkivisektoris töötanud inimeste oskusi ja teadmisi ajakohastada ning seeläbi töökoha vahetust sujuvamalt ette valmistada vajadusel veel enne, kui töötaja sektorist lahkub.

Kui põlevkivisektori töötajad ei leia omale uut tööd ja jäävad pikalt töötuks, on sel piirkonnale ulatuslik majanduslik ja sotsiaalne mõju, sest põlevkivisektori töötajate leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised, kusjuures 34% leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja.7Oskuste arendamise toetamise tegevused, mis sihitavad just piirkonna arengu seisukohast olulisi valdkondi, aitavad kaasa piirkonna majanduse arengule, valmistades ette tööandjatele vajalikku tööjõudu, mis on vajalik eeldus, et töökohti piirkonda loodaks. See omakorda aitab ennetada inimeste lahkumist ja piirkonna ääremaastumist. Kavandatud sekkumise õnnestumine sõltub ka teistest ÕÜF meetmetest, eelkõige investeeringutest piirkonna ettevõtlusesse, et tekiks töökohti, kuhu tööle asumise toetuse või omandatud uute oskustega rakenduda. Samuti on roll teistel tööturuteenustel (teavitamine, karjääriteenused, erinevad nõustamised).

Inimese võimalikult laia töökohtade valiku huvides ei ole nõutud, et toetuse saajal tuleb tööle asuda just Ida-Virumaal. Võimalikult lai töökohtade valik on oluline, sest toetuse saamise üheks tingimuseks on kiire tööle asumine. Kuna tööle asumise toetuse prognoositud sihtrühm ei ole suur (388 inimest) ning sihtrühma profiil (keskmine vanus 47 aastat8, vähene eesti keele oskus, pereinimene) viitab pigem keskmisest madalamale mobiilsusele, ei ole siiski põhjust eeldada, et tegevus soodustab olulisel määral väljarännet. Maakonda jäämist toetavad ka teiste ÕÜF meetmete raames piirkonda loodavad uued töökohad, mis sobivad põlevkivisektori tööstusliku taustaga. Samuti ei pruugi maakonnast väljaspool tööle asumine tähendada, et inimene lahkub maakonnast täielikult. Inimene võib endiselt jääda seotuks oma elukohaga, sel juhul on piirkonnale kasuks sissetuleku siirded. Lahkumine võib olla ka lühiajaline.

Elu- ja looduskeskkond

TAT tegevuste elluviimisega kaasneb kaudne positiivne mõju keskkonnahoiu- ja kliimaeesmärgile. Kaudne mõju väljendub selles, et toetatakse suure keskkonna- ja kliimamõjuga põlevkivitööstuse töötajate liikumist muudele, suure tõenäosusega väiksema kliimamõjuga töökohtadele, hõlbustades piirkonna üleminekut kliimasõbralikumale majandusele. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et õiglase ülemineku protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi üldlevinud põlevkivi kasutuselt kliimaneutraalsele majandusele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. DNSH analüüs järeldas, et rakenduskavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. Selleks, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset keskkonnamõju ja väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega, lähtutakse võimaluse korral TAT raames teenuste ja toodete hankimisel keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtetest.

Sooline võrdõiguslikkus

TAT raames pakutavate tegevuste puhul välditakse ametitele ja tööturule soostereotüüpset lähenemisviisi.

Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Tegevustega seotud teavitustegevustes ja nõustamisel välditakse eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning vähemusrühmade suhtes. Andmeid meetme tegevustes osalenute kohta kogutakse soo ja vanuse järgi. Põlevkivisektoris on erakordselt väike naiste osakaal (20%), mistõttu on tegevuste, sealhulgas oskuste arendamise toetamise tegevuste sihtrühmaks suuresti mehed, kelle elukestvas õppes osalemise ja tööturuteenuste kasutamise määr on üldiselt madalam kui naistel. 2022. aastal osales elukestvas õppes 16–64-aastastest Ida-Virumaa meestest 21,9% ja naistest 27,3%, Eestis kokku aga vastavalt 23,6% meestest ja 32,4% naistest (Statistikaamet, 2023).

TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Teenuste osutamisel lähtutakse inimeste vanuselistest eripäradest ja tagatakse sellest tulenevalt personaalne lähenemine. Põlevkivisektori töötajate keskmise vanus on 47 aastat, sihtrühmas on enam vanemaealisi.9 Teenuste osutamisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ja võimalus tegevuses osaleda.

TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TAT raames pakub teenust ja tegeleb sihtrühmaga töötukassa. Töötukassa töötleb isikuandmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, milleks on kõnealusel juhul tööturuteenuste osutamine, kuid mida rahastatakse teisest allikast ja täiendavale sihtrühmale. TAT tulemusel võib suureneda teatud ulatuses isikuandmete töötlemise maht, kui TAT abil jõuavad teenused rohkemate abi vajavate inimesteni. Isikuandmete töötlemise ulatus ei muutu, andmekoosseisud on nimetatud seaduses ja täpsustatud tervise- ja tööminister 05.03.2019 määruses nr 8 „Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus“.

Elluviijal on kohustus koguda vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3 osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 12 ja III lisas.

Andmeid kogutakse inimestelt endilt, teistest riigi infosüsteemidest või päringutega. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang, mille alused on esitatud avaliku teabe seaduse §-s 35. Töötukassa järgib isikuandmete töötlemist puudutavaid kehtivaid õigusakte, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust. Töötukassa kasutab andmetele vastava turvalisuse taseme tagamiseks töökorralduslikult, tehniliselt ja füüsiliselt parimaid võimalikke meetmeid, et tagada isikuandmete nõuetekohane kaitse. Andmekogudes töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisuse tagamiseks rakendatakse infosüsteemide turvameetmete süsteemi ISKE põhimõtteid. Töötukassa töötleb isikuandmeid, lähtudes õiguspärasuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest, teenuste osutamiseks kasutatakse vaid selleks vajalikke ja ettenähtud andmeid. TAT kinnitamise tulemusel töötukassa andmete töötlemise reeglites ja protseduurides muudatusi ei tule. Kuna laieneb vaid teenuste saajate ring, siis kokkuvõttes võib andmekaitsealast mõju pidada väheseks.

V TAT kooskõla valikukriteeriumitega

TAT tegevused vastavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele (ühendmääruse § 7).

1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisel

TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas. TAT panust meetme väljundnäitaja ja tulemusnäitaja saavutamisse on kirjeldatud TAT ja seletuskirja punktis 3.

2. TAT põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.6.1.6 „Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja.

4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia

TAT elluviija on töötukassa kui riikliku tööturupoliitika elluviija. Töötukassa vastutab riiklikul tasandil aktiivsete tööturumeetmete rakendamise eest. Töötukassa omab suutlikkust projekte ellu viia, kuna omab kogemust toetuse elluviijana eelmistel ELi toetusperioodidel. Töötukassa on ELi toetusperioodil 2014–2020 olnud programmide „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ ja „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ puhul toetuse saaja ja elluviija ning programmi „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ puhul partner.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ning seletuskirja IV osas.

VI TAT jõustumine

TAT käskkiri jõustub üldises korras.

VII TAT kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile. Tähtajaks 17.07.2023 kooskõlastas Rahandusministeerium eelnõu märkustega ning Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, kuid saatis mitteametlikud kommentaarid. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu kommentaarideta. Kommentaarid esitasid ka Eesti Töötukassa ja Eesti Kaubandus-tööstuskoda. Märkuste ja kommentaaridega arvestati, ning tehti vastavad täiendused. Käskkiri on enne kinnitamisele saatmist täiendavalt kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga.

Seletuskirja lisad:
1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht
2. Riskide hindamine



KÄSKKIRI


07.09.2023 nr 138
Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kinnitan toetuse andmise tingimused „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ (lisatud).

Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2024. a.


(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister