Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-2/3158-1 |
Registreeritud | 04.09.2025 |
Sünkroonitud | 05.09.2025 |
Liik | Õigusakti eelnõu |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
Toimik | 2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Pille Penk (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
01.09.2025
KÄSKKIRI
Majandus- ja infotehnoloogiaministri
7. septembri 2023. a käskkirja nr 138
„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste
arendamise toetamine“ muutmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138
„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ (viimati muudetud
majandus- ja tööstusministri 3. juuli 2025. a käskkirjaga nr 80) kinnitatud lisas „Põlevkivisektori
töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ järgmised muudatused:
1) sõnastan punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 järgmiselt:
„3) kellele on töötuskindlustuse seaduse § 6 alusel pärast 23. septembrit 2023. a tehtud
töötuskindlustushüvitise määramise otsus või kellele on tehtud töötuskindlustushüvitise
määramise otsus, kuid hüvitist ei maksta töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 või § 12 lõike 2
alusel ning töötuskindlustushüvitise määramise otsus on tunnistatud kehtetuks;“;
2) asendan punkti 2.1.2.1 alapunktis 4 arvu „100“ arvuga „150“;
3) asendan punkti 2.2.1.2.1 esimeses lauses tekstiosa „riikliku koolitustellimuse alusel, riigi
tegevustoetusest“ sõnaga „riigieelarvest“;
4) asendan punkti 2.2.1.2.1 teises lauses sõna „kutsevaliku“ sõnadega „ettevalmistava õppe“;
5) sõnastan punkti 2.2.1.2.2 alapunkti 2 järgmiselt:
„2) 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab põlevkivisektori ettevõttes
töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja kellel on arvestatud
töötuskindlustuse seaduse § 62 lõigete 1 ja 3 ja § 7 lõigete 1–23 ja 4 alusel töötuskindlustusstaaži
vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.“;
6) täiendan punkti 2.2.1.2.6 kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.“;
7) asendan punkti 2.2.2.2.1 alapunktis 2 arvu „16“ arvuga „18“;
2
8) asendan punktis 3 esitatud tabeli veerus „Vahe-sihttase (2024)“ arvu „203“ arvuga „50“ ning
veerus „Sihttase (2029)“ arvu „1266“ arvuga „1064“;
9) asendan punktis 4 toodud tabeli järgmise tabeliga: Summa Osakaal 1 ÕÜFi toetus 3 492 140 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 1 496 631 30% 3 Eelarve kokku 4 988 771 100%
10) asendan punktis 5.1.1 arvu „30“ arvuga „40“;
11) asendan punktis 5.1.2 tekstiosa „riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär“
tekstiosaga „50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud
aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel“;
12) täiendan käskkirja lisa punktidega 12.3–12.8 järgmises sõnastuses:
„12.3. Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 oktoobris 2025. a jõustunud muudatust
kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a.
12.4. Käskkirja lisa punkti 2.2.1.2.6. 1. jaanuarist 2026. a jõustunud redaktsiooni kohaldatakse ka
isikute suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise toetus enne 1. jaanuari 2026. a.
12.5. Kui Eesti Töötukassa on enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud maksta käskkirja lisa punktides
2.1 ja 2.2 nimetatud toetust, jätkatakse toetuse maksmist kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud
tingimustel ja korras.
12.6. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust ja asus tööle enne 1. jaanuari
2026. a ning Eesti Töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 1. jaanuari 2026. a, tehakse
otsus ja makstakse toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.
12.7. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust enne 1. jaanuari 2026. a ja asus
tööle alates 1. jaanuarist 2026. a, tehakse otsus ja makstakse toetust 1. jaanuarist 2026. a kehtivatel
tingimustel ja korras.
12.8. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.2 nimetatud toetust enne 1. jaanuari 2026. a ja Eesti
Töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 1. jaanuari 2026. a, tehakse otsus ja makstakse
toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.“.
Käskkirja punktid 2, 5–7, 10 ja 11 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a ning punkt 4 jõustub 1. septembril
2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rahandusministeerium
Kliimaministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
04.09.2025 nr 2-2/3158-1
Majandus- ja infotehnoloogiaministri
7. septembri 2023. a käskkirja nr 138
„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja
oskuste arendamise toetamine“ muutmine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri
7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste
arendamise toetamine“ muutmise eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri;
3) eelnõu lisa.
Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa, Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava
seirekomisjon, Euroopa Komisjon, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse
kompetentsikeskus
Pille Penk
+372 5918 2214, [email protected]
01.09.2025
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138
„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise
käskkirja eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja
nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“.
Muudatuse eesmärk on muuta soodsamaks tööle asumise toetuse tingimusi ning viia
tasemeõppes osalemise toetuse tingimused kooskõlla 1. jaanuaril 2026. a ja 1. septembril
2026. a jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm
2024–2029“ (edaspidi THP) § 24 muudatustega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive
osakonna nõunik Annika Sepp (tel 5911 9425, [email protected]), sama osakonna
tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde
(tel 5667 4014, [email protected]) ning strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille
Penk (tel 5918 2214, [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kaheteistkümnest punktist.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse punkti 2.1.2.1. alapunkti 3 sõnastust selliselt, et õigus tööle
asumise toetusele tekiks ka nendel inimestel, kellele määrati töötuskindlustushüvitis
töötuskindlustuse seaduse § 6 alusel, kuid hüvitist ei maksta tulenevalt töötuskindlustuse
seaduse § 6 lõikest 4 või § 12 lõikest 2, sest inimese töötuna arvelolek lõppeb enne hüvitise
maksmise ooteaja lõppemist (näiteks inimene asus tööle). Praktikas tunnistab Eesti Töötukassa
(edaspidi töötukassa) eelkirjeldatud olukorras töötuskindlustushüvitise määramise otsuse
kehtetuks. Kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood on alanud ja isik asub tööle, siis
töötukassa lõpetab töötuskindlustushüvitise maksmise töötuskindlustuse seaduse § 13 alusel.
Kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood ei ole ooteperioodi (8-30-60 päeva) tõttu veel
alanud ja isik asub tööle, siis tunnistatakse määramise otsus kehtetuks, kuna maksmise periood
ei jõudnud veel alata ja isikul hüvitisele õigus ei tekkinud.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse punkti 2.1.2.1. alapunkti 4 sõnastust, pikendades perioodi,
mille jooksul peab inimene toetuse saamise tingimustele vastamiseks tööle asuma 100 päevalt
alates töötuskindlustushüvitise määramise otsuse tegemise päevast, 150 päevale. Perioodi
pikendamine võimaldab sihtrühmale pikemat aega tööotsinguteks ja vajadusel täiend- või
ümberõppeks. Praktikas on ilmnenud, et 100 päevast võib jääda väheks oma oskustele sobiva
töökohta leidmiseks. Lisaks võib sektorist väljunud töötajatel olla terviseprobleeme ja on vaja
aega, et tegeleda tervise taastamisega.
Eelnõu punktidega 3 ja 4 muudetakse punkti 2.2.1.2.1 sõnastust.
Üldises korras jõustuva muudatusega (punkt 3) viiakse sõnastus kooskõlla kehtiva THP 24
lõikega 2 ning riiklik koolitustellimus ja tegevustoetus asendatakse riigieelarvega.
Alates 01.09.2026. a jõustuva muudatusega viiakse sõnastus kooskõlla vastavalt 1. septembrist
2026. a jõustuvale THP § 24 lõike 2 teise lause muudatusele. Säte viiakse kooskõlla Eesti
Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse
kehtestamine) tehtava muudatusega ning kutsevaliku õppekava asendatakse ettevalmistava
õppe õppekavaga.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse punkti 2.2.1.2.2 alapunktis 2 toetust saavate töötajate alumist
vanusepiiri, tõstes selle kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP § 24 lõike 3
muudatustega 16-lt eluaastalt 18-le. Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla Eesti Vabariigi
haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine)
tehtava muudatusega, millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga 18-aastani ning millega
kooskõlas tõstetakse ka töötukassa teenusele sisenemise vanus vastavalt 16-lt eluaastalt 18-le.
Vastavalt õppimiskohustusliku ea tõusule ei võeta alates 1. septembrist 2025. a enam töötuna
arvele alla 18-aastaseid inimesi, kellel on täitmata õppimiskohustus. Kooskõlas sellega ei
osutata ka töötavatele inimestele suunatud teenuseid enam alla 18-aastastele inimestele, kuna
õppimiskohustuslikus vanuses inimesed on toetatud haridussüsteemis. Samuti lisatakse
kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP § 24 lõike 3 muudatustega viited
töötuskindlustuse seadusele seoses töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadusega tehtud ja 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate muudatustega.
Eelnõu punktiga 6 täiendatakse punkti 2.2.1.2.6 kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate
THP § 24 lõike 11 muudatustega, tingimusega, mille kohaselt ei maksta edaspidi tasemeõppes
osalemise toetust juuli- ja augustikuu eest. Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud
õppimisega kaasnevate kulude katmiseks, suvekuudel õpet ei toimu ja õppega seotud kulusid
ei ole. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 4 lg 1 kohaselt koosneb õppeaasta
käesoleva seaduse tähenduses kümnest õppekuust ja kestab 1. septembrist 30. juunini, kõrg- ja
kutsekoolid õppetoetust suvekuude eest ei maksa. ÕÕS § 5 lg 7, lg 72 ja lg 74 alusel saavad nii
kutse- kui kõrgkoolis õppijad taotleda õppetoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas –
septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris
(veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Esimese aasta õpilane saab taotleda üks kord
aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Seega on koolides
õppeaasta pikkus ja kuud ning toetuse taotlemise võimalus seaduse alusel määratud. Sarnaselt
eelnimetatule käsitletakse edaspidi ka tasemeõppes osalemise toetuse puhul õppeperioodina
ÕÕS nimetatud perioodi ning toetust ei maksta enam suvekuude (juuli- ja augustikuu) eest, mil
õppetööd ei toimu.
Eelnõu punktiga 7 muudetakse punkti 2.2.2.2.1 alapunktis 2 toetust saavate töötajate alumist
vanusepiiri, tõstes selle kooskõlas tasemeõppe toetuse saajatega 16-lt eluaastalt 18 aastale (vt
rohkem seletuskirja punktis 4).
Eelnõu punktiga 8 muudetakse punktis 3 „Näitajad“ meetmete nimekirja väljundnäitaja vahe-
sihttaset (2024) ja sihttaset (2029). Näitajad on korrigeeritud vastavalt uuele prognoosile, mis
põhineb senisel rakendumisel ning käesoleva eelnõu muudatuse eeldataval mõjul meetmetesse
sisenemisele.
Eelnõu punktiga 9 muudetakse punktis 4 tegevuskava eelarvet. Eelarvet vähendatakse
2 154 086 euro võrra (sealhulgas ÕÜFi toetus 1 507 860 eurot ja riiklik kaasfinantseering
646 244 eurot). Eelarvet muudetakse nii aastate kui ka meetmete lõikes.
Tööle asumise toetuse eelarve vähenemine on seotud toetuse saajate arvu vähenemisega.
Oskuste arendamise meetme kulude vähenemine on peamiselt seotud alampalga (prognoosi)
muudatusest (vähenemisest) ning asjaolust, et ÕÜF mikrokvalifikatsiooni õppekavad avanevad
alles 2025. aasta sügisel ja toetuse väljamaksed tehakse 2026. aastal.
Eelnõu punktiga 10 muudetakse punktis 5.1.1. sätestatud tööle asumise toetuse suurust,
suurendades seda kehtivalt 30 protsendilt isiku keskmisest ühe kuu töötasust põlevkivisektori
ettevõttes või ettevõtetes, 40 protsendini. Toetuse lagi, 1000 eurot ühes kuus, jääb samaks.
Toetuse määra tõstmise eesmärk on suurendada toetuse kasutamist ja hoogustada sihtrühma
tööle liikumist.
Eelnõu punktiga 11 muudetakse punkti 5.1.2. kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a. jõustuvate THP
§ 24 lõike 10 muudatustega. Viide töötutoetuse päevamäärale asendatakse viitega töötasu
alammäärale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Tasemeõppe toetuse suuruseks on
muudatuse kohaselt 50% töötasu alammäärast. Senises regulatsioonis kasutatud riigieelarvega
kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär asendatakse 50 protsendiga kuu töötasu
alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu
seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõike 5 alusel. Muudatus on tingitud töötuskindlustuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtavate muudatustega
(tööturumeetmete seaduses tunnistatakse kehtetuks töötutoetuse sätted), mis jõustuvad 1.
jaanuaril 2026. a. Muudatuste jõustumisel lõpetatakse töötutoetuse maksmine ning seega ei
kehtestata riigieelarvega enam ka selle 31-kordset päevamäära. Kuna töötutoetuse 31-kordne
päevamäär ning 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale
eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel on sisuliselt
samaväärsed (vastavalt tööturumeetmete seaduse § 23 lõikele 1 ei või päevamäära 31-kordne
korrutis olla väiksem kui 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud
eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel),
muudetakse käskkirja lisas toetuse maksmise alust vastavalt. Tehtav muudatus ei mõjuta seega
igakuiselt makstava tasemeõppes osalemise toetuse suurust.
Eelnõu punktiga 12 lisatakse käskkirja kuus rakendussätet.
Punkti 12.3. kohaselt kohaldatakse käskkirja lisa punkti 2.1.2.1. alapunkti 3 tagasiulatuvalt
alates 1. märtsist 2025. a
Punkt 12.4. sätestab, et käskkirja lisa punkti 2.2.1.2.6.1. jaanuarist 2026. a jõustunud
redaktsiooni kohaldatakse ka isikute suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise toetus enne
1. jaanuari 2026. a. Sellega toetatakse kokkuhoiueesmärke.
Punkt 12.5. reguleerib olukorda, kus töötukassa on enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud maksta
käskkirja lisa punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud toetust, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni 31.
detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.
Punkt 12.6. reguleerib olukorda, kus isik taotles punktis 2.1. nimetatud toetust (s.o toetus tööle
asumise toetus) ja asus tööle enne 1. jaanuari 2026. a, kuid töötukassa ei ole 31. detsembri 2025.
a seisuga veel otsustanud, kas isikule maksta toetust või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa
toetuse maksmise kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. Tulenevalt
haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme,
kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid menetluse ajal muutuvad.
Punkt 12.7. reguleerib olukorda, kus isik taotles punktis 2.1. nimetatud toetust (s.o toetus tööle
asumise toetus) enne 1. jaanuari 2026. a ja asus tööle alates 1. jaanuarist 2026. a. Sellisel juhul
kohaldatakse toetuse maksmise otsuse tegemisel 1. jaanuarist 2026. a jõustuvat redaktsiooni
kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.
Punkt 12.8. reguleerib olukorda, kus isik taotles punktis 2.2. nimetatud toetust (s.o tasemeõppes
osalemise toetus ja mikrokvalifikatsiooni omandamise) enne 1. jaanuari 2026. a ja töötukassa
ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 31. detsembrit 2025. a, tehakse otsus ja makstakse
toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.
3. Määruse mõjud
Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne, sh
demograafiline mõju, (2) mõju majandusele, (3) mõju regionaalarengule ja (4) mõju
riigivalitsemisele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta
infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning
siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
3.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Mõjutatud sihtrühm: Ida-Virumaa põlevkivisektori ettevõtte töötajaid või selles töötanud
inimesed, kes saavad tööle asumise toetust, tasemeõppes osalemise toetust või
mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust.
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Eelnõuga muudetakse tööle asumise toetuse tingimusi sihtrühmale soodsamaks ja vähesel
määral muudetakse ka tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise
toetuse tingimusi. Tööle asumise toetus on suunatud Ida-Virumaa põlevkivisektorist
koondatutele. Eelnõuga pikendatakse 100-lt päevalt 150-le päevale ajaperioodi, mille jooksul
sihtrühma kuuluv inimene peab tööle asuma. Samuti tõstetakse tööle asumise kuist toetuse
suurust 30%-lt 40%-ni toetuse saaja keskmisest kuisest töötasust põlevkivisektori ettevõttes
(maksimaalne kuine toetuse brutosumma on jätkuvalt 1 000 eurot). Muudatustega
leevendatakse tööle asumise toetuse kvalifitseerumise tingimusi, kuivõrd see on rakendunud
plaanitust aeglasemalt. Lisaks täpsustatakse võrreldes hetkel kehtiva käskkirjaga, et tööle
asumise toetust makstakse ka neile sihtrühma kuuluvatele inimestele, kellele on määratud
töötuskindlustushüvitis, kuid kellele ei ole seda välja makstud tulenevalt asjaolust, et tema
arvelolek lõppeb enne hüvitise ooteaja täitumist. Kuna tööle asumise toetus on täielikult seotud
töötajate põlevkivisektorist väljumisega ja ulatuslikke koondamisi pole sektoris teenuse
rakendamise jooksul toimunud, on sektorist väljumine olnud väikesemahuline. Töötukassa
andmetel tuli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt arvele 7 500 uut töötut, kellest ca 1 000 inimest
(13%) tulid arvele Ida-Virumaal. Koondatuid tuli üle Eesti keskmiselt arvele 1 100 inimest
kuus, kellest ca 135 (12%) tulid arvele Ida-Virumaal. Töötuid, kelle töötusele eelnev
töökogemus oli Ida-Virumaa põlevkivisektoris tuli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt arvele 35
ning neist omakorda 52% ehk ca 18 inimest lahkusid sektorist koondamise tõttu. Seega
moodustasid töötud, kelle töötusele eelnev töökogemus oli Ida-Virumaa põlevkivisektoris ca
0,5% kõikidest 2024. aastal keskmiselt kuu jooksul arvele tulnud uutest töötutest ning Ida-
Virumaa põlevkivisektorist koondatud ca 1,6% kõikidest uutest töötutest, kelle viimane töösuhe
lõppes koondamise tõttu, mistõttu on tööle asumise toetuse puhul muudatusest mõjutatud
sihtrühma suurus väike.
Lisaks põlevkivisektorist väljumisele on tööle asumise toetuse puhul eelduseks ka vabade
töökohtade olemasolu, kuid vabade töökohtade arv on Ida-Virumaal olnud languses. 2024.
aastal oli üle Eesti (sh ka välismaal) keskmine vabade töökohtade arv kuu jooksul ca 8 000,
millest 9% (ca 750) asusid Ida-Virumaal. Võrreldes 2023. aastaga oli 2024. aastal Ida-Virumaal
23% vähem vabu töökohti (üle Eesti ca 10% vähem). Tööle asumise toetuse tingimuste
muudatused mõjutavad potentsiaalseid teenuse sihtrühma kuuluvaid inimesi positiivselt,
kuivõrd seeläbi suurenevad nende võimalused toetusele kvalifitseeruda. Tööle liikumisele
eelneva perioodi pikendamine 100 päevalt 150 päevale annab põlvekivisektoris töö kaotanud
inimestele rohkem aega töö leidmiseks ja vajadusel täiend- või ümberõppeks. Senise töötukassa
põlevkivisektori töötajate rakendumise statistika kohaselt on 100 päeva jooksul rakendunuid
võrreldes 150 päeva jooksul rakendunutega keskmiselt 1,5 korda rohkem (aluseks
töötuskindlustushüvitise saajad). Toetuse määra tõstmine 30%-lt 40%-ni toetuse saaja
keskmisest kuisest töötasust põlevkivisektori ettevõttes (max brutosumma on 1 000 eurot kuus)
suurendab eelduslikult sihtrühma kuuluvate inimeste motivatsiooni toetusega tööle asuda.
Muudatusega võrdsustub tööle asumise toetuse suurus alates 101. päevast makstava
töötuskindlustushüvitise asendusmääraga. See teeb inimese vaatest toetusega tööle asumise
varasemast tasuvamaks ja kaob ära võimalik demotiveeriv tunnetus, et
töötuskindlustusehüvitise asemel tööle asumise toetuse valimisega kaotatakse väljateenitud
hüvitises. Koondina on tööle asumise toetuse muudatuste positiivne mõju ulatus sihtrühma
jaoks keskmine. Toetuse määra tõstmisest avalduv mõju sagedus on toetuse saamise perioodi
jooksul regulaarne, teiste muudatuste puhul aga harv, kuivõrd mõjutavad teenusele
kvalifitseerumist.
Tasemeõppes osalemise toetuse ning mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse puhul
kuuluvad toetuse sihtrühma lisaks töötutele, kes töötusele eelnevalt sektoris töötasid ka sektoris
töötavad inimesed. 2024. aastal alustas Ida-Virumaal tasemeõppe toetusega õpinguid 317
inimest, mis moodustas ca 2% kõikidest vastaval aastal Ida-Virumaal mõne teenusega
alustajatest (13 800 inimest). Käesoleva TATi alusel tasemeõppe toetusele sisenejaid oli 2024.
a 30. Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust 2024. aastal veel ei makstud. Sellest tulenevalt
on muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühma suurus väike. Eelnõuga viiakse tasemeõppes
osalemise toetuse suuruse arvutamise põhimõtted vastavusse 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate
THP muudatustega ning toetuse suurus hakkab käesoleva eelnõu muudatuse tulemusena olema
50% eelnenud aasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast. Hetkel kehtiva korra alusel on
toetuse suurus ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär, mis aga
on võrdne eelneva kalendriaasta töötasu alammääraga, mistõttu see muudatus sihtrühmale mõju
ei avalda.
Samuti sätestatakse, et tasemeõppe toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Muudatus
avaldab sihtrühmale negatiivset mõju, kuna tasemeõppes osalejate sissetulek langeb
suvekuudel saamata jääva toetuse arvelt. 2025. aastal on toetuse suurus kuni 410 eurot kuus,
mis tähendab inimesele kuni 820 euro suurust kaotust sissetulekus aastas. Töötavatele
inimestele tähendab tasemeõppes osalemine sageli pikemaajalist sissetulekute vähenemist (nt
töökoormuse vähendamise tõttu), mida tasemeõppes osalemise toetus aitab kompenseerida.
Samuti võib suveperioodile langeda õppetööga seotud (sageli tasustamata) praktikaperiood,
mistõttu pole võimalik ka töökoormust suvel tõsta ja praktika tuleb sooritada puhkuse ajast.
Muudatus mõjutab negatiivsemalt töötuid tasemeõppe toetuse saajaid (2024. aastal olid
kõikidest uutest tasemeõppe toetuse saajatest 33% töötud), kuna töötuse perioodil on inimese
sissetulek üldjuhul niigi madalam kui töist tulu teenides, mistõttu moodustab ka tasemeõppe
toetusest saadav täiendav sissetulek nende puhul kogu sissetulekust proportsionaalselt suurema
osa. Käesoleva TATi alusel tasemeõppe toetuse saajad on valdavalt olnud töötajad. Kokkuvõttes
võib kaotatav osa toetusest olla inimese toimetulekule märkimisväärse mõjuga, kuid teisalt ei
ole tegemist sotsiaaltoetusega, vaid selle eesmärk on katta õppimisega seotud kulusid, mistõttu
on avalduva mõju ulatus keskmine. Mõju avaldumise sagedus on harv, avaldudes toetuse saajate
jaoks kaks korda aastas. Tasemeõppes osalemise toetuse muudatused suurendavad ka
õigusselgust ning sihtrühmade vahelist võrdset kohtlemist, sest eelnõuga ühtlustatakse
nimetatud teenuste ja toetuste tingimused 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP muudatustega.
Eelnõuga tõstetakse tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise
toetuse alumist vanuspiiri 16-lt aastalt 18-le aastale, mis on seotud 1. septembril 2025. a
jõustuva Eesti Vabariigi haridusseadusega1, millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga alates
2025/2026 õppeaastast 18-eluaastani või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni ning
millest tulenevalt ei võeta muudatuste jõustudes enam töötuna arvele alla 18-aastaseid inimesi,
kellel on täitmata õppimiskohustus. Kuna 2024. aastal ei olnud ühtegi alla 18-aastast
tasemeõppes osalemise toetusega õpinguid alustanut, on praktikas nimetatud muudatuse puhul
otseselt mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus väike. Õppimiskohustusliku ea
tõusust tulenevaid tulenevaid mõjusid on analüüsinud Haridus-ja Teadusministeerium
haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja
mõjude analüüsis, mistõttu siinkohal neid täpsemalt ei analüüsita.
Ebasoovitavate mõjude risk
Kahel suvekuul tasemeõppe toetuse maksmise lõpetamisest avalduv negatiivne mõju võib
potentsiaalselt suurendada kõrgema suhtelise vaesuse määraga rühmade vaesusriski:
Statistikaameti andmetel elas 2023. a suhtelises vaesuses 20,2% inimestest ning suhtelise
vaesuse määr oli suurim Ida-Virumaal, ulatudes 35%-ni. Samal ajal on oluline märkida, et riski
vähendab toetuste süsteem tervikuna, sealhulgas võimalus taotleda toimetulekutoetust ning
kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, aitavad leevendada ajutisi sissetulekute langusi ning
ennetada vaesusriski süvenemist. Seetõttu võib hinnata ebasoovitavate mõjude avaldumise riski
madalaks.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Tööle asumise toetuse tingimuste muudatused mõjutavad sihtrühma kuuluvaid inimesi
positiivselt, kuivõrd seeläbi suurenevad nende võimalused toetusele kvalifitseeruda. Samuti on
positiivse mõjuga tööle asumise toetuse määra tõstmine, mis suurendab eelduslikult sihtrühma
kuuluvate inimeste motivatsiooni toetusega tööle asuda. Muudatustest mõju ulatus on
keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Toetuse määra tõstmisest avalduv mõju
1 Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse
kehtestamine) 447 SE. (2024). Veebilehel: Eelnõu - Riigikogu
sagedus on toetuse saamise perioodi jooksul regulaarne, teiste muudatuste puhul aga harv,
kuivõrd mõjutavad teenusele kvalifitseerumist.
Tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine kahel kuul aastas on keskmise negatiivse
mõjuga, kuivõrd võib mõjutada negatiivselt haavatavate sihtrühmade toimetulekut.
Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski
maandab toetuste süsteem tervikuna, sealhulgas võimalus taotleda toimetulekutoetust ning
kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, mis aitavad leevendada ajutisi sissetulekute langusi
ning ennetada vaesusriski süvenemist. Lisaks on oluline rakenduslikult ja sihtrühma võrdse
kohtlemise seisukohast oluline kohaldada THP-s ja käesolevas määruses õigusaktis samu
tingimusi.
Eelnõuga tõstetakse tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise
toetuse alumise vanuspiir 16-aastalt 18-aastani. Kuna neid teenuseid ei ole 2024. aastal 16–17-
aastased noored kasutanud, on mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus väike.
3.2. Majanduslik mõju
Muudatused mõjutavad tööandjaid kaudselt ning avalduva mõju ulatus sõltub sellest, kas
muudatuste tulemusena paraneb sihtrühmade ligipääs teenusele või halveneb, mis omakorda
parandab või raskendab sihtrühmade tööhõivesse liikumist või tööhõives püsimist ja selle
kaudu ka tööandjaid ja majandust tervikuna (vt täpsemalt sotsiaalsete mõjude all). 2024. a oli
Statistikaameti andmetel Eestis kokku ca 158 400 ettevõtet, kellest ca 4% (ca 6 800 ettevõtet)
asusid Ida-Virumaal. Tööle asumise toetuse muudatused on küll sihtrühma tööhõivesse
liikumist kiirendavad, mis omakorda avaldavad positiivset mõju nendele tööandjatele, kes uusi
töötajaid vajavad, kuid teisalt sõltub tööandjatele avalduv positiivne mõju otseselt toetusele
kvalifitseeruvate inimeste arvust ehk Ida-Virumaa põlevkivisekorist koondatud inimestest, kes
on valmis 150 päeva jooksul tööle asuma. Teistest muudatustest avalduva mõju ulatus
tööandjate jaoks on kaudne, ei ole neid põhjalikumalt analüüsitud.
3.3. Mõju riigivalitsemisele
Mõju sihtrühm: töötukassa
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Käesoleva eelnõuga elluviidavad muudatused mõjutavad töötukassat, kes tööturuteenuseid
osutab ja tööturutoetusi maksab, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Muudatused
mõjutavad vähesel määral töötukassa teenuste sisu ja kvalifitseerumistingimusi ning seekaudu
ka nende tööprotsesse ning töökoormust. Tasemeõppes osalemise toetuse tingimused viiakse
kooskõlla 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP muudatustega, mis eeldavad küll töötukassa
vaatest muudatustega kohanemist, kuid teisalt lihtsustab erinevatele sihtrühmadele suunatud
sama teenuse osutamise rakendamist. Enim mõjutavad töötukassat tööle asumise toetuses
tehtavad muudatused, mis ei ole seotud THP-s tehtavate muudatustega ehk mis tuleb teha neist
eraldiseisvalt ning mis nõuavad mõningast kohanemist uute teenuse tingimustega, mis toob
kaasa ajutise töökoormuse kasvu ja vajaduse muudatustega kohaneda. Mõju avaldub eelkõige
muudatuste rakendamise alguses (töötajate koolitamine, uute tingimuste selgitamine), mistõttu
on selle avaldumise sagedus harv. Kokkuvõttes ei avalda muudatused töötukassa
töökorraldusele ega -koormusele märkimisväärset mõju, kuivõrd töötukassa põhiülesanne ei
muutu, mistõttu on mõju ulatus väike.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuste rakendamisega kaasneb ajutine töökoormuse kasv seoses uute tingimustega
kohanemisega. Mõju avaldumise ulatus ning sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud.
3.4. Mõju regionaalarengule
Mõju sihtrühm: Ida-Virumaa põlevkivisektori ettevõtte töötajaid või selles töötanud inimesed
ja nende leibkonnad
Muudatused mõjutavad Ida-Virumaad ja sealses põlevkivisektoris2 töötavaid ja töötanud
inimesi ning nende leibkondi, kuivõrd eelnõuga muudetavad tööturuteenused on otseselt
suunatud Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajatele või sealt väljuvatele inimestele. Praxise3
(2020) analüüsi kohaselt töötas 2019. a lõpu seisuga Ida-Virumaa põlevkivisektori
tuumikettevõtetes 5 800 inimest, mis moodustas kõikidest 2019. a Ida-Virumaa hõivatutest ca
10%. Sektoris hõivatud inimeste leibkondades elas kokku ligi 16 000 inimest. Eeltoodust
tulenevalt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Tööle asumise toetuse tingimuste
leevendamine ja toetuse suuruse tõstmine 30%-lt 40%-ni toetuse saaja keskmisest kuisest
töötasust põlevkivisektori ettevõttes (max 1 000 eurot kuus) lihtsustab toetusele
kvalifitseerumist ja suurendab eelduslikult sihtrühma motivatsiooni toetusega tööle asuda.
Tööle asumise ning töötasu teenimise läbi paraneb sihtrühma ja nende leibkondade sotsiaalne
ja majanduslik toimetulek ning säilib sihtrühma tööharjumus ning tööalased teadmised ja
oskused, mis mõjutab positiivselt Ida-Virumaa inimeste toimetulekut ning piirkonna
majandusarengut. Tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise
toetuse alumise vanuspiiri tõstmine regiooni spetsiifilisi mõjusid ei avalda, kuivõrd nende
toetuste puhul ei ole alaealisi toetuse saajaid 2024. aastal olnud.
Ebasoovitavate mõjude risk
Tasemeõppes osalemise toetuse suvekuudel maksmise lõpetamisest tulenevaid võimalikke
regionaalseid negatiivseid mõjusid on analüüsitud sotsiaalsete mõjude all.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Tööle asumise toetuse muudatustel on Ida-Virumaale põlevkivisektori töötajatele ja sektorist
lahkuvatele inimestele positiivne mõju, mis omakorda mõjutab positiivselt ka piirkonna
majandusarengut. Kuigi potentsiaalselt on teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste arv keskmine,
on praktikas seni toetuse kasutajaid olnud vähe. Mõju sagedus sihtrühma kuuluvate inimeste
jaoks on regulaarne vaid toetuse saamise perioodil, kuid piirkonna arengule on mõju
pikaajaline.
2 Töötukassa käsitleb põlevkivisektori ettevõtetena järgmisi ettevõtteid: Eesti Energia AS, Enefit Industry AS, Enefit Power
OÜ, Enefit Solutions AS, KIRDE VARAD AS, Osaühing VKG Kaevandused, VIRU KEEMIA GRUPP AS, Osaühing VKG
Energia, OÜ VIRU RMT, VKG Logistika OÜ, VKG OIL AS, KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ ning ORICA EESTI
OSAÜHINGUT. 3 Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-
Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).
5. Märkused
Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.
6. Käskkirja jõustumine
Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1. alapunktis 3 tehtud muudatust (eelnõu punkt 1) rakendatakse
tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a.
Käskkirja lisa punktides 2.2.1.2.1., 3 ja 4 tehtud muudatused (eelnõu punktid 3, 8 ja 9) ning
lisatavad rakendussätted (eelnõu punkt 12) jõustuvad üldises korras, ehk allakirjutamise päeval.
Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1. alapunkti 4 (eelnõu punkt 2) ning punktide 2.2.1.2.2., 2.2.1.2.6.,
2.2.2.2.1., 5.1.1. ja 5.1.2. (eelnõu punktid 2, 5–7, 10 ja 11) muudatused jõustuvad 1. jaanuaril
2026. a.
Käskkirja punktis 2.2.1.2.1. tehtud muudatus (eelnõu punkt 4) jõustub 1. septembril 2026. a.
7. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning
arvamuse avaldamiseks töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.