Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Tartu Ülikool Vastuskiri konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 384 SE täpsustamise ja kaasamise teemal Austatud koostööpartner Oma 17. mai 2024. a kirjas palusime kaasabi, et täpsustada konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (384 SE) halduskohtu poolt trahvide määramise regulatsiooni. Tänan, et juhtisite 23. mai 2024. a saadetud vastuses tähelepanu Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teadlaste poolt 2020. aastal tehtud analüüsile. Kinnitan, et ülikooli kõnealune analüüs on olnud ministeeriumile väärtuslik sisend õiguspoliitiliste otsuste tegemisel. Oleme kaalunud analüüsis toodud argumente ja ettepanekuid ning need on toetanud ka ECN+ direktiivi ülevõtmisel ja eelnõu 384 SE väljatöötamisel tehtud valikuid. Uuringus on analüüsitud nii väärteomenetluse kui ka haldusmenetluse ühendmenetluse lahendust ning nende lahenduste plusse ja miinuseid. Vaatamata uuringu autorite lõplikule eelistusele ja ettepanekule otsustada väärteomenetluse kasuks, on ka analüüsi autorid ise tõdenud, et ühendmenetlus „hoolimata oma ekstravagantsusest Eesti õiguse traditsiooni kontekstis võib olla suures plaanis mõistlik lahendus“.1 Samuti on analüüsis välja toodud ühendmenetluse mitmeid plusse võrreldes väärteomenetlusega.2 Seetõttu oli üllatav Teie kirjast lugeda tõdemust, et eelnõus tehtud valik, s.o haldusmenetluse ühendmenetlus „ei sobi Eesti õiguskorda, on meie õiguskorda väärastav ja vastuolus meie õiguse aluspõhimõtetega“. Rõhutan, et praeguse kaasamise fookuses ei ole otsuse tegemine menetlusliigi valiku kohta. Eelnõu on Riigikogu menetluses ja Riigikogule laekunud tagasiside alusel oleme Riigikogu soovil asunud täiendama eelnõus olevat halduskohtus trahvi määramise regulatsiooni. Seetõttu keskendume halduskohtumenetluse regulatsiooni arutamisele ja täiendamisele, et tagada menetluses selgus ja vajalikud põhiseaduslikud garantiid. Olete ka oma kirjas välja toonud, et halduskohtule karistusõigusliku iseloomuga trahvi määramise õiguse andmisel peab „menetluslik regulatsioon olema tiheduselt ja tagatiste poolest samaväärne väärteomenetlusega“. Meie eesmärk ongi tagada menetluslik regulatsioon, mis kaitseks põhiõigusi ja vastaks ECN+ direktiivile. Just nendes küsimustes soovisime Teie teadmisi ja kaasabi. Nagu ka ise kenasti ütlesite, siis ülikool on „kaasunud juhul, kui Eesti õigusriigi huvides on võimalik regulatsioone teha paremaks“. Teie kirjas toodu valguses täpsustan igaks juhuks, et me ei oota ülikoolilt eelnõu täienduste koostamist. Need koostab ministeerium. Teie väärtuslik panus oleks hõlmanud diskussioonis osalemist, oma teadmiste ja ka kriitika jagamist. Loomulikult ei oota me Teilt ega saagi oodata oma

1 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aruanne. Tartu 2020, lk 74. 2 Kui tuua vaid mõned näited, siis analüüsis tuuakse välja, et ühendmenetluse kaudu saab säilitada senise karistusõiguse struktuuri ning vältida kontseptuaalseid probleeme uut liiki karistatavate tegude kategooria kehtestamisega. Samuti lisatakse analüüsis, et lahendatud saaks tõendite portatiivsuse küsimus ja järelevalveasutused saaksid juurde täiendava kohtuvälise hoova järelevalvealuste isikute mõjutamiseks. Ibid., lk

75 ja 76.

Teie 23.05.2024

nr 8-1/4283-4

Meie 30.05.2024 nr 8-1/4283-7

seisukohtade muutmist või ammugi mitte Teie väärtuste, akadeemilise väärikuse või teaduseetikaga vastuollu minemist. Kuigi loobusite kahetsusväärselt võimalusest kaasa rääkida, siis kinnitan, et oleme endiselt hea meelega valmis ülikooli kui akadeemilise vabaduse kandjat eelnõu aruteludesse soovi korral kaasama, muu hulgas näiteks haldusõiguse valdkonna teadlasi. Lõpetuseks kinnitan, et Justiitsministeerium sarnaselt Tartu Ülikoolile seisab Eesti õigusriigi ja õiguskorra eest. Loodan jätkuvalt heale koostööle! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister