Kiri
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/4283-8 |
| Registreeritud | 03.06.2024 |
| Sünkroonitud | 04.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Advokatuur |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Advokatuur |
| Vastutaja | Kärt Nemvalts (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Riigikogu majanduskomisjon
Edastame teile märgukirja seoses eelnõuga 384 SE.
Lugupidamisega
Merit Aavekukk-Tamm
jurist
From: Kaido Rosin <[email protected]>
Sent: Monday, May 27, 2024 4:17 PM
To: Eesti Advokatuur <[email protected]>
Subject: RE: 1-8/188-3 Vastuskiri eelnõu 384 SE arutamise ja korralduse kohta Riigikogus: vastuskiri
Tere!
Edastan infoks Justiitsministeeriumi seisukohad Riigikogu majanduskomisjonile Eesti Advokatuuri ning advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni, põhiõiguste kaitse komisjoni ja haldusõiguse komisjoni arvamuste kohta (lk 1-20).
Lisaks on ministeerium lisanud Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni märgukirja neile, millele nad seisukohtades viitavad (Advokatuuri märkus p 2 tabeli lk 1).
Lugupidamisega
Kaido Rosin
Riigikogu majanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
T: +372 631 6433
M: +372 5349 6433
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Friday, April 12, 2024 9:17 AM
To: Kaido Rosin <[email protected]>
Subject: 1-8/188-3 Vastuskiri eelnõu 384 SE arutamise ja korralduse kohta Riigikogus: vastuskiri
Lugupeetud Riigikogu majanduskomisjon
Eesti Advokatuur esitab teile seisukohad eelnõu 384 SE osas.
Lugupidamisega
Merit Aavekukk-Tamm
jurist
From:
[email protected] <[email protected]>
Sent: Tuesday, April 2, 2024 1:27 PM
To: Eesti Advokatuur <[email protected]>
Subject: Kirja edastamine
Tere
Edastame Riigikogu majanduskomisjoni 02.04.2024 kirja nr 1-1/15-384/10.
Lugupidamisega
Riigikogu Kantselei
Digiallkirjad
Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Lp Jaak Aab
Riigikogu majanduskomisjoni esimees 03.06.2024 nr 1-8/188-5
Lp Madis Timpson
Justiitsminister
Lp Mario Kadastik
Riigikogu majanduskomisjon
Märgukiri konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu 384 SE kohta
Lugupeetud Jaak Aab,
Lugupeetud Madis Timpson,
Lugupeetud Mario Kadastik
Eesti Advokatuur tänab kaasamise eest ECN+ direktiivi ülevõtmise ja 384 SE-ga seonduvasse
protsessi, sealhulgas võimaluse eest osaleda 28. mail 2024 Riigikogu majanduskomisjoni
istungil ning 30. mail 2024 kohtumisel justiitsministeeriumiga.
Meile arusaadavalt oli Riigikogu majanduskomisjoni 28. mai 2024 istungi tulemiks ühine
arusaam, et vajalik on teostada ECN+ direktiivi ülevõtmiseks sobivate alternatiivsete
lahenduste võrdlev kaardistus (s.o väärteomenetlus vs erihaldusmenetlus).1 Asjaomase
kaardistuse pinnalt on võimalik seada selge tegevusplaan, kuidas direktiivi ülevõtmise ning 384
SE-ga edasi liikuda (sh võttes arvesse erinevate lahenduste rakendamisele kuluvat aega ning
regulatsiooni sobivust).
Tulenevalt antud arusaamast osalesid Eesti Advokatuuri esindajad ka 30. mail 2024 kohtumisel
justiitsministeeriumiga ning olid valmis arutama ECN+ direktiiviga seonduvaid võimalikke
alternatiive. Justiitsministeeriumi esindajad aga keeldusid võrdleva arutelu alustamisest ning
olid valmis arutama üksnes vajalike HKMS-i muudatustega seonduvat. Eelneva põhjendusena
viidati korduvalt poliitilisele suunisele võtta ECN+ direktiiv üle erihaldusmenetluses.
1 Delfi. Seaduse muutmine venib ja Eesti saab selle eest Euroopalt trahvi. Aasta lõpuks võib see paisuda üle
miljoni euro. Mari Muru, 29.05.2024. Kättesaadav: https://www.delfi.ee/artikkel/120296624/seaduse-muutmine-
venib-ja-eesti-saab-selle-eest-euroopalt-trahvi-aasta-lopuks-voib-see-paisuda-ule-miljoni-euro, (31.05.2024).
2
Advokatuuri hinnangul ei ole eelnev Riigikogu majanduskomisjonis arutatuga ja antud
suunistega kooskõlas (sh nagu seda on väljendatud meedias). Lisaks pärinevad advokatuuri
hinnangul enamik 384 SE-ga seonduvaid probleeme just kitsast, üksnes ühte alternatiivi
arvestavast lähenemisest. Senini ei ole aset leidnud sisulist ja kaasavat alternatiivide
kõrvutamist. Eelnevat on oma seisukohtades ja arvamustes korduvalt välja toonud
õiguskantsler, Tartu Ülikooli õigusteadlased, Eesti Advokatuur ja selle konkurentsiõiguse,
haldusõiguse ja põhiõiguste kaitse komisjonid ning erinevad ettevõtlusorganisatsioonid.
Võimalike alternatiivide (haldusmenetlus ja väärteomenetlus) võrdlev analüüs viidi läbi
justiitsministeeriumi poolt 2020. aastal tellitud Tartu Ülikooli uurimistöö raames. Töö
lõppjäreldus oli, et kõikidest variantidest põhjendatuim on EL-i halduskaristuste ülevõtmine
väärteokaristustena koos asjakohaste muudatustega väärteomenetluse reeglistikus. Sellisel
juhul saavutatakse korraga kolm olulist eesmärki: (i) võetakse EL haldustrahvid Eesti
õiguskorda (väärteotrahvidena) korrektselt üle; (ii) tõhustatakse väärtegude menetlemist ka nn
siseriiklike väärteokoosseisude puhul; (iii) tagatakse isikute põhiõigused niivõrd raskete
karistuste korral, nagu seda näevad halduskaristuste nime all ette mitmed EL õigusaktid.2 Antud
seisukohtadega justiitsministeerium kahetsusväärselt arvestanud ei ole ning sealjuures toomata
ka mingeidki põhjendusi. Ajakohasem (sh 1. novembrist 2023 jõustunud väärteomenetluse
muudatusi arvesse võttev) alternatiivsete lahenduste võrdlev analüüs puudub – 384 SE
seletuskirja Lisa 6 ei saa pidada võimalike lahenduste analüüsiks. Viidatud dokument ei arvesta
1. novembril 2023 jõustunud muudatustega ning pigem jätab mulje juba valitud lahenduse
tagantjärele õigustamisest.
Algav Riigikogu istungite paus on Advokatuuri hinnangul sobiv aeg võrdleva analüüsi
teostamiseks ning selle tulemi pinnalt vajaliku eelnõu koostamiseks (tehniliselt võiks see olla
teostatav kiires ajaraamis). Rõhutame eraldiseisvalt, et ka nn haldusmenetluse lahendusega
jätkamine eeldab kehtiva õiguse ja senise eelnõu olulist muutmist. Ka venitab eelnõu jõustumist
(ECN+ direktiivi ülevõtmist) ning reaalset rakendamist oluline oht, et õiguskantsler, nagu ta
lubanud on, pöördub eelnõu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks Riigikohtusse.3
Lähtudes eeltoodust, palume justiitsministeeriumilt ja Riigikogu majanduskomisjonilt
selget seisukohta ECN+ direktiivi ülevõtmise edasise protsessi osas: kas teostada ECN+
direktiivi ülevõtmiseks sobivate alternatiivsete lahenduste võrdlev kaardistus (s.o
väärteomenetlus vs erihaldusmenetlus) või tuleb võtta ECN+ direktiiv üle
erihaldusmenetluses. Parim viis sellise seisukohani jõudmiseks võiks näiteks olla
justiitsministeeriumi, Riigikogu majandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjonide ja
huvigruppide ühine koosolek.
Käesolevaga kinnitab Eesti Advokatuur jätkuvat valmisolekut ECN+ direktiivi ülevõtmisega
seonduvatesse küsimustesse panustada, kuid soovib seda teha viisil, kus erinevaid alternatiive
on sisuliselt kaalutud.
2 Tartu Ülikool. Arvamus Arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
eelnõu kohta (07.02.2022). Kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/11679760, (31.05.2024). 3 Õiguskantsleri 22. mai 2023 kiri justiitsministeeriumile (nr 18-2/230780/2302740). Kättesaadav:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Konkurentsiseaduse%20muudatustest.pdf,
(31.05.2024).
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Jürgen
Esimees
Lp Jaak Aab
Riigikogu majanduskomisjoni esimees 03.06.2024 nr 1-8/188-5
[email protected]
[email protected]
Lp Madis Timpson
Justiitsminister
[email protected]
[email protected]
Lp Mario Kadastik
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected]
Märgukiri konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 384 SE kohta
Lugupeetud Jaak Aab,
Lugupeetud Madis Timpson,
Lugupeetud Mario Kadastik
Eesti Advokatuur tänab kaasamise eest ECN+ direktiivi ülevõtmise ja 384 SE-ga seonduvasse protsessi, sealhulgas võimaluse eest osaleda 28. mail 2024 Riigikogu majanduskomisjoni istungil ning 30. mail 2024 kohtumisel justiitsministeeriumiga.
Meile arusaadavalt oli Riigikogu majanduskomisjoni 28. mai 2024 istungi tulemiks ühine arusaam, et vajalik on teostada ECN+ direktiivi ülevõtmiseks sobivate alternatiivsete lahenduste võrdlev kaardistus (s.o väärteomenetlus vs erihaldusmenetlus).1 Asjaomase kaardistuse pinnalt on võimalik seada selge tegevusplaan, kuidas direktiivi ülevõtmise ning 384 SE-ga edasi liikuda (sh võttes arvesse erinevate lahenduste rakendamisele kuluvat aega ning regulatsiooni sobivust).
Tulenevalt antud arusaamast osalesid Eesti Advokatuuri esindajad ka 30. mail 2024 kohtumisel justiitsministeeriumiga ning olid valmis arutama ECN+ direktiiviga seonduvaid võimalikke alternatiive. Justiitsministeeriumi esindajad aga keeldusid võrdleva arutelu alustamisest ning olid valmis arutama üksnes vajalike HKMS-i muudatustega seonduvat. Eelneva põhjendusena viidati korduvalt poliitilisele suunisele võtta ECN+ direktiiv üle erihaldusmenetluses.
Advokatuuri hinnangul ei ole eelnev Riigikogu majanduskomisjonis arutatuga ja antud suunistega kooskõlas (sh nagu seda on väljendatud meedias). Lisaks pärinevad advokatuuri hinnangul enamik 384 SE-ga seonduvaid probleeme just kitsast, üksnes ühte alternatiivi arvestavast lähenemisest. Senini ei ole aset leidnud sisulist ja kaasavat alternatiivide kõrvutamist. Eelnevat on oma seisukohtades ja arvamustes korduvalt välja toonud õiguskantsler, Tartu Ülikooli õigusteadlased, Eesti Advokatuur ja selle konkurentsiõiguse, haldusõiguse ja põhiõiguste kaitse komisjonid ning erinevad ettevõtlusorganisatsioonid.
Võimalike alternatiivide (haldusmenetlus ja väärteomenetlus) võrdlev analüüs viidi läbi justiitsministeeriumi poolt 2020. aastal tellitud Tartu Ülikooli uurimistöö raames. Töö lõppjäreldus oli, et kõikidest variantidest põhjendatuim on EL-i halduskaristuste ülevõtmine väärteokaristustena koos asjakohaste muudatustega väärteomenetluse reeglistikus. Sellisel juhul saavutatakse korraga kolm olulist eesmärki: (i) võetakse EL haldustrahvid Eesti õiguskorda (väärteotrahvidena) korrektselt üle; (ii) tõhustatakse väärtegude menetlemist ka nn siseriiklike väärteokoosseisude puhul; (iii) tagatakse isikute põhiõigused niivõrd raskete karistuste korral, nagu seda näevad halduskaristuste nime all ette mitmed EL õigusaktid.2 Antud seisukohtadega justiitsministeerium kahetsusväärselt arvestanud ei ole ning sealjuures toomata ka mingeidki põhjendusi. Ajakohasem (sh 1. novembrist 2023 jõustunud väärteomenetluse muudatusi arvesse võttev) alternatiivsete lahenduste võrdlev analüüs puudub – 384 SE seletuskirja Lisa 6 ei saa pidada võimalike lahenduste analüüsiks. Viidatud dokument ei arvesta 1. novembril 2023 jõustunud muudatustega ning pigem jätab mulje juba valitud lahenduse tagantjärele õigustamisest.
Algav Riigikogu istungite paus on Advokatuuri hinnangul sobiv aeg võrdleva analüüsi teostamiseks ning selle tulemi pinnalt vajaliku eelnõu koostamiseks (tehniliselt võiks see olla teostatav kiires ajaraamis). Rõhutame eraldiseisvalt, et ka nn haldusmenetluse lahendusega jätkamine eeldab kehtiva õiguse ja senise eelnõu olulist muutmist. Ka venitab eelnõu jõustumist (ECN+ direktiivi ülevõtmist) ning reaalset rakendamist oluline oht, et õiguskantsler, nagu ta lubanud on, pöördub eelnõu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks Riigikohtusse.3
Lähtudes eeltoodust, palume justiitsministeeriumilt ja Riigikogu majanduskomisjonilt selget seisukohta ECN+ direktiivi ülevõtmise edasise protsessi osas: kas teostada ECN+ direktiivi ülevõtmiseks sobivate alternatiivsete lahenduste võrdlev kaardistus (s.o väärteomenetlus vs erihaldusmenetlus) või tuleb võtta ECN+ direktiiv üle erihaldusmenetluses. Parim viis sellise seisukohani jõudmiseks võiks näiteks olla justiitsministeeriumi, Riigikogu majandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjonide ja huvigruppide ühine koosolek.
Käesolevaga kinnitab Eesti Advokatuur jätkuvat valmisolekut ECN+ direktiivi ülevõtmisega seonduvatesse küsimustesse panustada, kuid soovib seda teha viisil, kus erinevaid alternatiive on sisuliselt kaalutud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Jürgen
Esimees
Digiallkirjad
Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Lp Jaak Aab
Riigikogu majanduskomisjoni esimees 03.06.2024 nr 1-8/188-5
Lp Madis Timpson
Justiitsminister
Lp Mario Kadastik
Riigikogu majanduskomisjon
Märgukiri konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu 384 SE kohta
Lugupeetud Jaak Aab,
Lugupeetud Madis Timpson,
Lugupeetud Mario Kadastik
Eesti Advokatuur tänab kaasamise eest ECN+ direktiivi ülevõtmise ja 384 SE-ga seonduvasse
protsessi, sealhulgas võimaluse eest osaleda 28. mail 2024 Riigikogu majanduskomisjoni
istungil ning 30. mail 2024 kohtumisel justiitsministeeriumiga.
Meile arusaadavalt oli Riigikogu majanduskomisjoni 28. mai 2024 istungi tulemiks ühine
arusaam, et vajalik on teostada ECN+ direktiivi ülevõtmiseks sobivate alternatiivsete
lahenduste võrdlev kaardistus (s.o väärteomenetlus vs erihaldusmenetlus).1 Asjaomase
kaardistuse pinnalt on võimalik seada selge tegevusplaan, kuidas direktiivi ülevõtmise ning 384
SE-ga edasi liikuda (sh võttes arvesse erinevate lahenduste rakendamisele kuluvat aega ning
regulatsiooni sobivust).
Tulenevalt antud arusaamast osalesid Eesti Advokatuuri esindajad ka 30. mail 2024 kohtumisel
justiitsministeeriumiga ning olid valmis arutama ECN+ direktiiviga seonduvaid võimalikke
alternatiive. Justiitsministeeriumi esindajad aga keeldusid võrdleva arutelu alustamisest ning
olid valmis arutama üksnes vajalike HKMS-i muudatustega seonduvat. Eelneva põhjendusena
viidati korduvalt poliitilisele suunisele võtta ECN+ direktiiv üle erihaldusmenetluses.
1 Delfi. Seaduse muutmine venib ja Eesti saab selle eest Euroopalt trahvi. Aasta lõpuks võib see paisuda üle
miljoni euro. Mari Muru, 29.05.2024. Kättesaadav: https://www.delfi.ee/artikkel/120296624/seaduse-muutmine-
venib-ja-eesti-saab-selle-eest-euroopalt-trahvi-aasta-lopuks-voib-see-paisuda-ule-miljoni-euro, (31.05.2024).
2
Advokatuuri hinnangul ei ole eelnev Riigikogu majanduskomisjonis arutatuga ja antud
suunistega kooskõlas (sh nagu seda on väljendatud meedias). Lisaks pärinevad advokatuuri
hinnangul enamik 384 SE-ga seonduvaid probleeme just kitsast, üksnes ühte alternatiivi
arvestavast lähenemisest. Senini ei ole aset leidnud sisulist ja kaasavat alternatiivide
kõrvutamist. Eelnevat on oma seisukohtades ja arvamustes korduvalt välja toonud
õiguskantsler, Tartu Ülikooli õigusteadlased, Eesti Advokatuur ja selle konkurentsiõiguse,
haldusõiguse ja põhiõiguste kaitse komisjonid ning erinevad ettevõtlusorganisatsioonid.
Võimalike alternatiivide (haldusmenetlus ja väärteomenetlus) võrdlev analüüs viidi läbi
justiitsministeeriumi poolt 2020. aastal tellitud Tartu Ülikooli uurimistöö raames. Töö
lõppjäreldus oli, et kõikidest variantidest põhjendatuim on EL-i halduskaristuste ülevõtmine
väärteokaristustena koos asjakohaste muudatustega väärteomenetluse reeglistikus. Sellisel
juhul saavutatakse korraga kolm olulist eesmärki: (i) võetakse EL haldustrahvid Eesti
õiguskorda (väärteotrahvidena) korrektselt üle; (ii) tõhustatakse väärtegude menetlemist ka nn
siseriiklike väärteokoosseisude puhul; (iii) tagatakse isikute põhiõigused niivõrd raskete
karistuste korral, nagu seda näevad halduskaristuste nime all ette mitmed EL õigusaktid.2 Antud
seisukohtadega justiitsministeerium kahetsusväärselt arvestanud ei ole ning sealjuures toomata
ka mingeidki põhjendusi. Ajakohasem (sh 1. novembrist 2023 jõustunud väärteomenetluse
muudatusi arvesse võttev) alternatiivsete lahenduste võrdlev analüüs puudub – 384 SE
seletuskirja Lisa 6 ei saa pidada võimalike lahenduste analüüsiks. Viidatud dokument ei arvesta
1. novembril 2023 jõustunud muudatustega ning pigem jätab mulje juba valitud lahenduse
tagantjärele õigustamisest.
Algav Riigikogu istungite paus on Advokatuuri hinnangul sobiv aeg võrdleva analüüsi
teostamiseks ning selle tulemi pinnalt vajaliku eelnõu koostamiseks (tehniliselt võiks see olla
teostatav kiires ajaraamis). Rõhutame eraldiseisvalt, et ka nn haldusmenetluse lahendusega
jätkamine eeldab kehtiva õiguse ja senise eelnõu olulist muutmist. Ka venitab eelnõu jõustumist
(ECN+ direktiivi ülevõtmist) ning reaalset rakendamist oluline oht, et õiguskantsler, nagu ta
lubanud on, pöördub eelnõu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks Riigikohtusse.3
Lähtudes eeltoodust, palume justiitsministeeriumilt ja Riigikogu majanduskomisjonilt
selget seisukohta ECN+ direktiivi ülevõtmise edasise protsessi osas: kas teostada ECN+
direktiivi ülevõtmiseks sobivate alternatiivsete lahenduste võrdlev kaardistus (s.o
väärteomenetlus vs erihaldusmenetlus) või tuleb võtta ECN+ direktiiv üle
erihaldusmenetluses. Parim viis sellise seisukohani jõudmiseks võiks näiteks olla
justiitsministeeriumi, Riigikogu majandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjonide ja
huvigruppide ühine koosolek.
Käesolevaga kinnitab Eesti Advokatuur jätkuvat valmisolekut ECN+ direktiivi ülevõtmisega
seonduvatesse küsimustesse panustada, kuid soovib seda teha viisil, kus erinevaid alternatiive
on sisuliselt kaalutud.
2 Tartu Ülikool. Arvamus Arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
eelnõu kohta (07.02.2022). Kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/11679760, (31.05.2024). 3 Õiguskantsleri 22. mai 2023 kiri justiitsministeeriumile (nr 18-2/230780/2302740). Kättesaadav:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Konkurentsiseaduse%20muudatustest.pdf,
(31.05.2024).
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Jürgen
Esimees
Lp Jaak Aab
Riigikogu majanduskomisjoni esimees 03.06.2024 nr 1-8/188-5
[email protected]
[email protected]
Lp Madis Timpson
Justiitsminister
[email protected]
[email protected]
Lp Mario Kadastik
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected]
Märgukiri konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 384 SE kohta
Lugupeetud Jaak Aab,
Lugupeetud Madis Timpson,
Lugupeetud Mario Kadastik
Eesti Advokatuur tänab kaasamise eest ECN+ direktiivi ülevõtmise ja 384 SE-ga seonduvasse protsessi, sealhulgas võimaluse eest osaleda 28. mail 2024 Riigikogu majanduskomisjoni istungil ning 30. mail 2024 kohtumisel justiitsministeeriumiga.
Meile arusaadavalt oli Riigikogu majanduskomisjoni 28. mai 2024 istungi tulemiks ühine arusaam, et vajalik on teostada ECN+ direktiivi ülevõtmiseks sobivate alternatiivsete lahenduste võrdlev kaardistus (s.o väärteomenetlus vs erihaldusmenetlus).1 Asjaomase kaardistuse pinnalt on võimalik seada selge tegevusplaan, kuidas direktiivi ülevõtmise ning 384 SE-ga edasi liikuda (sh võttes arvesse erinevate lahenduste rakendamisele kuluvat aega ning regulatsiooni sobivust).
Tulenevalt antud arusaamast osalesid Eesti Advokatuuri esindajad ka 30. mail 2024 kohtumisel justiitsministeeriumiga ning olid valmis arutama ECN+ direktiiviga seonduvaid võimalikke alternatiive. Justiitsministeeriumi esindajad aga keeldusid võrdleva arutelu alustamisest ning olid valmis arutama üksnes vajalike HKMS-i muudatustega seonduvat. Eelneva põhjendusena viidati korduvalt poliitilisele suunisele võtta ECN+ direktiiv üle erihaldusmenetluses.
Advokatuuri hinnangul ei ole eelnev Riigikogu majanduskomisjonis arutatuga ja antud suunistega kooskõlas (sh nagu seda on väljendatud meedias). Lisaks pärinevad advokatuuri hinnangul enamik 384 SE-ga seonduvaid probleeme just kitsast, üksnes ühte alternatiivi arvestavast lähenemisest. Senini ei ole aset leidnud sisulist ja kaasavat alternatiivide kõrvutamist. Eelnevat on oma seisukohtades ja arvamustes korduvalt välja toonud õiguskantsler, Tartu Ülikooli õigusteadlased, Eesti Advokatuur ja selle konkurentsiõiguse, haldusõiguse ja põhiõiguste kaitse komisjonid ning erinevad ettevõtlusorganisatsioonid.
Võimalike alternatiivide (haldusmenetlus ja väärteomenetlus) võrdlev analüüs viidi läbi justiitsministeeriumi poolt 2020. aastal tellitud Tartu Ülikooli uurimistöö raames. Töö lõppjäreldus oli, et kõikidest variantidest põhjendatuim on EL-i halduskaristuste ülevõtmine väärteokaristustena koos asjakohaste muudatustega väärteomenetluse reeglistikus. Sellisel juhul saavutatakse korraga kolm olulist eesmärki: (i) võetakse EL haldustrahvid Eesti õiguskorda (väärteotrahvidena) korrektselt üle; (ii) tõhustatakse väärtegude menetlemist ka nn siseriiklike väärteokoosseisude puhul; (iii) tagatakse isikute põhiõigused niivõrd raskete karistuste korral, nagu seda näevad halduskaristuste nime all ette mitmed EL õigusaktid.2 Antud seisukohtadega justiitsministeerium kahetsusväärselt arvestanud ei ole ning sealjuures toomata ka mingeidki põhjendusi. Ajakohasem (sh 1. novembrist 2023 jõustunud väärteomenetluse muudatusi arvesse võttev) alternatiivsete lahenduste võrdlev analüüs puudub – 384 SE seletuskirja Lisa 6 ei saa pidada võimalike lahenduste analüüsiks. Viidatud dokument ei arvesta 1. novembril 2023 jõustunud muudatustega ning pigem jätab mulje juba valitud lahenduse tagantjärele õigustamisest.
Algav Riigikogu istungite paus on Advokatuuri hinnangul sobiv aeg võrdleva analüüsi teostamiseks ning selle tulemi pinnalt vajaliku eelnõu koostamiseks (tehniliselt võiks see olla teostatav kiires ajaraamis). Rõhutame eraldiseisvalt, et ka nn haldusmenetluse lahendusega jätkamine eeldab kehtiva õiguse ja senise eelnõu olulist muutmist. Ka venitab eelnõu jõustumist (ECN+ direktiivi ülevõtmist) ning reaalset rakendamist oluline oht, et õiguskantsler, nagu ta lubanud on, pöördub eelnõu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks Riigikohtusse.3
Lähtudes eeltoodust, palume justiitsministeeriumilt ja Riigikogu majanduskomisjonilt selget seisukohta ECN+ direktiivi ülevõtmise edasise protsessi osas: kas teostada ECN+ direktiivi ülevõtmiseks sobivate alternatiivsete lahenduste võrdlev kaardistus (s.o väärteomenetlus vs erihaldusmenetlus) või tuleb võtta ECN+ direktiiv üle erihaldusmenetluses. Parim viis sellise seisukohani jõudmiseks võiks näiteks olla justiitsministeeriumi, Riigikogu majandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjonide ja huvigruppide ühine koosolek.
Käesolevaga kinnitab Eesti Advokatuur jätkuvat valmisolekut ECN+ direktiivi ülevõtmisega seonduvatesse küsimustesse panustada, kuid soovib seda teha viisil, kus erinevaid alternatiive on sisuliselt kaalutud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Jürgen
Esimees
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Arvamus | 13.09.2024 | 3 | 8-1/4283-11 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Advokatuur |
| Vastus | 21.06.2024 | 3 | 8-1/4283-10 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Advokatuur |
| Vastus | 13.06.2024 | 3 | 8-1/4283-9 | Väljaminev kiri | jm | Eesti Advokatuur |
| Kiri | 30.05.2024 | 1 | 8-1/4283-7 | Väljaminev kiri | jm | Tartu Ülikooli õigusteaduskond |
| Vastus | 23.05.2024 | 1 | 8-1/4283-4 | Sissetulev kiri | jm | Tartu Ülikooli õigusteaduskond |