Vastus

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 21.06.2024 11:40

Adressaat: <"Justiitsministeerium">

Teema: 1-8/188-8 Vastus advokatuuri märgukirjale eelnõuga 384 SE seoses:

vastuskiri

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Madis Timpson

Eesti Advokatuur edastab vastukirja Teie 13.06.2024 kirjale nr 8-1/4283-

9.

Lugupidamisega

Merit Aavekukk-Tamm

jurist

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp Madis Timpson

Justiitsminister Teie 13.06.2024 nr 8-1/4283-9

[email protected] Meie 21.06.2024 nr 1-8/188-8

[email protected]

Teadmiseks:

Jaak Aab

Riigikogu majanduskomisjoni esimees

[email protected]

[email protected]

Mario Kadastik

Riigikogu majanduskomisjoni liige

[email protected]

Vastus märgukirjale konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 384 SE osas

Lugupeetud Madis Timpson

Eesti Advokatuur tänab teid advokatuuri 03.06.2024 märgukirjale vastamise eest. Edastatud

vastuses selgitate, et Justiitsministeerium töötab edasiselt ECN+ direktiivi ülevõtmisega

seonduvalt üksnes 384 SE-s halduskohtu poolt trahvide määramise regulatsiooni

täpsustamisega.

Advokatuur peab ministeeriumi seisukohta kahetsusväärseks. Eriti arvestades, et Riigikogu

majanduskomisjoni 28.05.2024 istungi järelmiks oli seisukoht, et 384 SE-ga seonduvalt on

esmalt vajalik teostada ECN+ direktiivi ülevõtmiseks sobivate alternatiivsete lahenduste

võrdlev kaardistus (s.o väärteomenetlus vs erihaldusmenetlus), mille pinnalt on võimalik seada

selge tegevusplaan, kuidas direktiivi ülevõtmise ning 384 SE-ga edasi liikuda (sh võttes arvesse

erinevate lahenduste sobivust Eesti õiguskorda ning nende rakendamisele kuluvat aega).1

Selliselt on edastatud vastus otseses vastuolus Riigikogu majanduskomisjoni suunistega ning

tingib olukorra, kus suvist Riigikogu istungite pausi ei kasutata parima lahenduse otsimiseks.

1 Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokoll nr 66 (28. mai 2024), eelkõige lk 11. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b4716334-ca7b-449b-bed3-a3b7286cf00f/,

(17.06.2024): „Jaak Aab andis mõista, et tuleb ministeeriumi ja ministriga arutada, millist teed pidi ja millise

sisuga siit edasi liikuda. Hetkel veel selge teekaart puudub. Väärteo- ja haldusmenetluse vahel on sisuline

vastuolu. Ministeerium oskab ehk hinnata, millise menetlusega läheks kiiremini, kuid see ei tähenda, et tuleks

kiirema variandi kasuks otsustada. Tegemist on sisulise küsimusega. Tuleks näiteks hinnata, milline maht

kaasneks ministeeriumile väärteomenetluse ülevõtmisega.“

Sellest tulenevalt on ettenähtav, et eelnõuga edasiliikumine on ka edaspidi samalaadselt

problemaatiline. Eesti on riigikorralduselt parlamentaarne vabariik ja parlamendi rolli (sh

eelnõu juhtivkomisjoni rolli) täitevvõimu poolne alatähtsustamine eelnõude menetlemisel ei

mõju hästi usaldusele riigi vastu laiemalt ega aita kaasa käesoleva eelnõuga kiirelt edasi

liikumisele.

Täiendavalt, advokatuuri liikmed on tutvunud erinevate eelnõule Riigikogu menetluses tehtud

parandusettepanekutega. Eelkõige 384 SE-le laekunud muudatusettepanekud2 ning Riigikogu

liikme Liisa Pakosta poolt avaldatud alternatiivne eelnõu.3 Nende pinnalt on arusaamatu

Justiitsministeeriumi esindajate seisukoht, et ECN+ direktiivi väärteomenetluses üle võtva

eelnõu loomisele kuluks vähemalt aasta.4 Paraku näeme siin formalistlike ettekäänete otsimist,

et hirmutada otsustajaid pikkade ajaraamidega – advokatuuri esialgsel hinnangul on viidatud

eelnõud ECN+ direktiivi ülevõtmiseks väärteomenetluses pigem juba suures plaanis sobivad

ning vajalik oleks potentsiaalselt vaid nende teatud mahus muutmine ja täiendamine. Selliselt

oleks võimalik sobiva eelnõuni jõuda suhteliselt kiiresti, maksimaalselt mõne kuuga või

paremal juhul isegi nädalatega. Lõpetuseks palume arvestada, et õiguskantsler on andnud

mõista, et on valmis viima põhiseadusliku vaidluse kõnealuse eelnõu osas Riigikohtusse,

mistõttu näiliselt kiirustav tempo SE 384 menetlemisega ei anna tõenäoliselt ajavõitu.

Käesolevaga kinnitab Eesti Advokatuur jätkuvat valmisolekut ECN+ direktiivi ülevõtmisega

seonduvatesse küsimustesse panustada, kuid soovib seda teha viisil, kus erinevaid alternatiive

on sisuliselt kaalutud, nagu majanduskomisjoni 28.05.2024 istungil tõdeti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen

Eesti Advokatuuri

Esimees

2 384 SE muudatusettepanekud. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/muudatusettepanekud/aaddeb81-860f-4ee4-a48c-

addc9969f320/konkurentsiseaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/,

(17.06.2024) 3 pakosta.ee: ECN+ direktiivi ülevõtmine väärteomenetluses. Kättesaadav: https://pakosta.ee/ecn-direktiivi-

ulevotmine-vaarteomenetluses/, (17.06.2024). 4 Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokoll nr 66 (28. mai 2024), lk 8 (Heddi Lutteruse sõnavõtt).

Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b4716334-ca7b-449b-bed3-

a3b7286cf00f/, (17.06.2024)