Arvamus

Justiitsministeerium Teie: 09.05.2022 nr 8-1/3431
[email protected] Meie: .05.2022 nr 31-4/22-1/2


Arvamus erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse
muutmise seaduse eelnõule


Täname sisuka töö eest seaduse eelnõu koostamisel. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (edaspidi komisjon) tutvus eelnõuga 19. mail 2022 toimunud koosolekul. Komisjon leidsin, et eelnõuga lahendatakse enamik erakondade rahastamise järelevalve komisjoni töös esile kerkinud kitsaskohti.

Järgnevalt esitame mõned kaalumist või täpsustamist vajavaid aspekte eelnõu kohta.

1. EKS § 121 lg 3 ei puuduta valimisliite avalike vahendite kasutamise keelamisel poliitiliseks tegevuseks. Hetkel on sõnastatud vaid valimiskampaania, kuid poliitiline tegevus on laiem.

2. Samuti on ebaselge, kui kaua valimisliitude tegevus kestab. On klassikalisi näiteid, kui valimisliit on võimul ja kasutab kõige lihtsamat moodust oma tegevust vallalehes kiita. Samas erakondade tegevus avalike vahendite kasutamisel on kogu poliitiline tegevus, seega käesolevas sõnastuses koheldakse erakondi ja valimisliite erinevalt.

3. Muuta poliitilise tegevuse rahastamine läbipaistvamaks. Selleks ühtlustada poliitilise tegevuse ja valimiskampaania rahastamise aruandlus ja muuta see detailsemaks. Näiteks ühtlustada aruandluse põhimõtted ja/või suurendada finantsandmete kättesaadavust kontrollorgani jaoks. Üheks võimaluseks on koondada erakondade raamatupidamisarvestus ühtsesse  finantsarvestuskeskkonda, kus kõigi erakondade finantsarvestust peetaks ühetaoliselt ja ühesugusel kvalitatiivsel tasemel. Selles keskkonnas saaks moodustada kas detailsemaid aruandeid või anda ERJK-le juurdepääs finantsandmetele, mis tõhustaks oluliselt järelevalve menetluste läbiviimist.

4. Poliitilise reklaami mõiste vajab seaduse tasandil sõnastamist, et oleks õigusselgus ja nii komisjonile kui erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele arusaadavam, mida loetakse poliitiliseks reklaamiks.

5. Sidusorganisatsioonide regulatsiooni on laiendatud, mis suurendab komisjoni töö koormust. Samas kui juba laiendada sidusorganisatsioonidega seonduvat regulatsiooni, siis tuleb ka seltsingud lugeda sidusorganisatsiooniks, kui seltsing oma tegevusega kvalifitseerub sidusorganisatsiooniks. Nt seletuskirjas lk 34-35 on näited ning üks näide puudutab naiskogu Kadri, mis oli seltsing ja nüüd on MTÜ. EKS ei peaks seltsinguid sidusorganisatsioonina välistama, muidu on järjekordne võimalus peita tegelikke sidusorganisatsioone.

6. Eelnõus EKS § 1213 sõnastusest on välja jäänud valimisliidu ja erakonnanimekirjas kandideerinud isikud, kuid õigusselguse huvides soovitame nad lisada.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa Oviir
komisjoni esimees