Arvamus

Lp Madis Timpson
Justiitsministeerium

Vabaühenduste Liidu arvamus erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetud minister

Vabaühenduste Liit on tutvunud erakonnaseaduse jt seaduste muutmise seadusega ning edastab eelnõuga seotud tähelepanekud.

Eelnõu üldine eesmärk suurendada erakondade läbipaistvust ja laiendada ERJK volitusi võimalike rikkumiste tuvastamisel on tervitatav ning annab edaspidi parema võimaluse mõista, milline tegevus kannab eelkõige konkreetse erakonna toetamise eesmärki. Sestap toome järgnevalt välja eelnõu need aspektid, mis Vabaühenduste Liidu hinnangul vajavad veel täpsustamist ja arutelu.

EKS § 126 lõikes 1 muudetakse sidusorganisatsiooni mõistet. Vabaühenduste Liidu hinnangul on senise formaalse kriteeriumi kaotamine õigustatud, sest see ei ole täitnud oma eesmärki. Samas tuleks veel hinnata näidiskataloogis kirjeldatud kolmanda kriteeriumi sõnastust, et see ei ohustaks selliste organisatsioonide sattumist erakonna sidusorganisatsiooniks, kellel on seisukohtades juhuslik kattuvus mõne erakonnaga, aga kelle eesmärk on täita mitte erakonna, vaid organisatsiooni liikmete põhikirjalisi eesmärke. Vabaühenduste Liidul tekkis vastav küsimus seletuskirjas viidatud näidete pinnal.

Leheküljel 38-39 esitatud tabelis on erakonna sidusorganisatsiooni näitena toodud Noored Sotsiaaldemokraadid. Faktiliselt ei ole küll kahtlust, et tegemist on erakonna sidusorganisatsiooniga, aga seletuskirjas on antud organisatsiooni puhul toodud väljavõte põhikirjast selline, et selle alusel üksi ei ole meie hinnangul võimalik Noori Sotsiaaldemokraate erakonna sidusorganisatsiooniks pidada. Seletuskirjas toodud väljavõttes puuduvad EKS § 126 lõikes 1 esitatud tingimused, st vähemasti põhikirja väljavõttest ei selgu, et tegemist oleks ühendusega, mille põhieesmärk või põhitegevus on konkreetse erakonna heaks (või teiste erakondade vastu) kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. Samuti ei ole põhikirja väljavõttes viidatud sellele, et tegemist on erakonna noorteühendusega, sest pelgalt ühenduse nimest (Noored Sotsiaaldemokraadid) ei saa sellist järeldust teha.

Eeltoodu pinnalt soovib Vabaühenduste Liit, et eelnõu väljatöötaja täpsustaks, kas seletuskirjas toodud näide Noorte Sotsiaaldemokraatide kohta oli ebaõnnestunud ja/või ebatäpselt sõnastatud või ongi konkreetse näite puhul tekkinud olukord, kus ka uus regulatsioon ei võimaldaks juriidiliselt Noori Sotsiaaldemokraate erakonna sidusorganisatsiooniks pidada. Täpsustus on oluline ka selleks, et hinnata, kuivõrd võiks tulevikus selliseid olukordi tekkida nende vabaühenduste puhul, kes kindlasti end ühegi erakonna sidusorganisatsioonina ei näe – ega selliselt ka tegutse.

Sarnaselt Korruptsioonivaba Eesti seisukohale ei ole ka Vabaühenduste Liit veendunud, et valimisliitudele juriidilise vorminõude kehtestamine on tingimata vajalik. Kuigi teoreetiliselt võib vorminõude kehtestamine suurendada valimistega seonduvat läbipaistvust, on samavõrd oluline mõtestada regulatsiooniga tekkivat negatiivset mõju. Erinevalt erakondadest on valimisliitude tahtlus suunatud pigem lühiajalise mõju saavutamisele ehk tegemist on aktiivsete kodanike initsiatiivgruppidega, kes soovivad oma panuse anda kohaliku elu arendamisse. Valimisliitude edu ja kestlikkus ei ole selgelt ettenähtav, mistõttu on küllaltki tõenäoline juhtuma, et tagasihoidliku valimistulemuse saavutanud valimisliit pärast valimisperioodi oma tegevuse lõpetab. Niisiis võib bürokraatliku keerukuse lisamine potentsiaalselt tekitada olukorra, kus otsustatakse üldse mitte kandideerida, sest valimistevahelisel perioodil huvi juriidilist keha üleval pidada puudub. Veel enam: paralleelselt antud eelnõuga on kooskõlastamisel ka riigilõivude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskiri viitab järjest suurenevale halduskoormusele ühingute lisandumise tõttu.

Lõpetuseks juhime tähelepanu asjaolule, et viimasel ajal on Justiitsministeerium otsustanud jätta Vabaühenduste Liidu kaasamata mitme olulise eelnõu või VTK kooskõlastamise protsessi. Nii on Vabaühenduste Liit pidanud ise avastama käesoleva seaduse menetluse protsessi, aga ka nt riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse VTK. Olukorras, kus mainitud eelnõudel on suur mõju vabaühendustele ning üldisele ühinemisvabadusele, on oluline, et Eesti ainus vabaühendusi koondav katusorganisatsioon oleks teadlik eesseisvatest muutustest ning saaks nende kohta avaldada ettepanekuid ja arvamust.


Lugupidamisega

Triin Toomesaar
Vabaühenduste Liidu juhataja









Marcus Ehasoo
[email protected], +372 5343 2142

Lp Madis Timpson
Justiitsministeerium

Vabaühenduste Liidu arvamus erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetud minister

Vabaühenduste Liit on tutvunud erakonnaseaduse jt seaduste muutmise seadusega ning edastab eelnõuga seotud tähelepanekud.

Eelnõu üldine eesmärk suurendada erakondade läbipaistvust ja laiendada ERJK volitusi võimalike rikkumiste tuvastamisel on tervitatav ning annab edaspidi parema võimaluse mõista, milline tegevus kannab eelkõige konkreetse erakonna toetamise eesmärki. Sestap toome järgnevalt välja eelnõu need aspektid, mis Vabaühenduste Liidu hinnangul vajavad veel täpsustamist ja arutelu.

EKS § 126 lõikes 1 muudetakse sidusorganisatsiooni mõistet. Vabaühenduste Liidu hinnangul on senise formaalse kriteeriumi kaotamine õigustatud, sest see ei ole täitnud oma eesmärki. Samas tuleks veel hinnata näidiskataloogis kirjeldatud kolmanda kriteeriumi sõnastust, et see ei ohustaks selliste organisatsioonide sattumist erakonna sidusorganisatsiooniks, kellel on seisukohtades juhuslik kattuvus mõne erakonnaga, aga kelle eesmärk on täita mitte erakonna, vaid organisatsiooni liikmete põhikirjalisi eesmärke. Vabaühenduste Liidul tekkis vastav küsimus seletuskirjas viidatud näidete pinnal.

Leheküljel 38-39 esitatud tabelis on erakonna sidusorganisatsiooni näitena toodud Noored Sotsiaaldemokraadid. Faktiliselt ei ole küll kahtlust, et tegemist on erakonna sidusorganisatsiooniga, aga seletuskirjas on antud organisatsiooni puhul toodud väljavõte põhikirjast selline, et selle alusel üksi ei ole meie hinnangul võimalik Noori Sotsiaaldemokraate erakonna sidusorganisatsiooniks pidada. Seletuskirjas toodud väljavõttes puuduvad EKS § 126 lõikes 1 esitatud tingimused, st vähemasti põhikirja väljavõttest ei selgu, et tegemist oleks ühendusega, mille põhieesmärk või põhitegevus on konkreetse erakonna heaks (või teiste erakondade vastu) kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. Samuti ei ole põhikirja väljavõttes viidatud sellele, et tegemist on erakonna noorteühendusega, sest pelgalt ühenduse nimest (Noored Sotsiaaldemokraadid) ei saa sellist järeldust teha.

Eeltoodu pinnalt soovib Vabaühenduste Liit, et eelnõu väljatöötaja täpsustaks, kas seletuskirjas toodud näide Noorte Sotsiaaldemokraatide kohta oli ebaõnnestunud ja/või ebatäpselt sõnastatud või ongi konkreetse näite puhul tekkinud olukord, kus ka uus regulatsioon ei võimaldaks juriidiliselt Noori Sotsiaaldemokraate erakonna sidusorganisatsiooniks pidada. Täpsustus on oluline ka selleks, et hinnata, kuivõrd võiks tulevikus selliseid olukordi tekkida nende vabaühenduste puhul, kes kindlasti end ühegi erakonna sidusorganisatsioonina ei näe – ega selliselt ka tegutse.

Sarnaselt Korruptsioonivaba Eesti seisukohale ei ole ka Vabaühenduste Liit veendunud, et valimisliitudele juriidilise vorminõude kehtestamine on tingimata vajalik. Kuigi teoreetiliselt võib vorminõude kehtestamine suurendada valimistega seonduvat läbipaistvust, on samavõrd oluline mõtestada regulatsiooniga tekkivat negatiivset mõju. Erinevalt erakondadest on valimisliitude tahtlus suunatud pigem lühiajalise mõju saavutamisele ehk tegemist on aktiivsete kodanike initsiatiivgruppidega, kes soovivad oma panuse anda kohaliku elu arendamisse. Valimisliitude edu ja kestlikkus ei ole selgelt ettenähtav, mistõttu on küllaltki tõenäoline juhtuma, et tagasihoidliku valimistulemuse saavutanud valimisliit pärast valimisperioodi oma tegevuse lõpetab. Niisiis võib bürokraatliku keerukuse lisamine potentsiaalselt tekitada olukorra, kus otsustatakse üldse mitte kandideerida, sest valimistevahelisel perioodil huvi juriidilist keha üleval pidada puudub. Veel enam: paralleelselt antud eelnõuga on kooskõlastamisel ka riigilõivude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskiri viitab järjest suurenevale halduskoormusele ühingute lisandumise tõttu.

Lõpetuseks juhime tähelepanu asjaolule, et viimasel ajal on Justiitsministeerium otsustanud jätta Vabaühenduste Liidu kaasamata mitme olulise eelnõu või VTK kooskõlastamise protsessi. Nii on Vabaühenduste Liit pidanud ise avastama käesoleva seaduse menetluse protsessi, aga ka nt riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse VTK. Olukorras, kus mainitud eelnõudel on suur mõju vabaühendustele ning üldisele ühinemisvabadusele, on oluline, et Eesti ainus vabaühendusi koondav katusorganisatsioon oleks teadlik eesseisvatest muutustest ning saaks nende kohta avaldada ettepanekuid ja arvamust.


Lugupidamisega

Triin Toomesaar
Vabaühenduste Liidu juhataja









Marcus Ehasoo
[email protected], +372 5343 2142