Läänemaa Lääne-Nigula vald Räägu-Rannaküla jalgratta- ja jalgtee projekti kooskõlastuse uuendamine, riigitee 17 km 64,88-68,77

Tere.

Palun mulle täitmiseks, vist korduv (kahe aasta eest tegelesime viimati).

Tervitades

Merike

Tere Merike!

Paistab, et meil siin Lääne-Nigula vallas väike segadus. Vaatan, et vald hangib sellist tööd „Räägu-Rannaküla kergliiklustee IKÕ plaanide koostamine Transpordiametile“ https://www.laanenigula.ee/578 . Teatavasti said need IKÕ plaanid minu poolt tehtud juba, kui seda KLT projekteerisin. Arusaamatuks jääbki see, et miks neid uuesti tahetakse. Tänaseks suurem osa kergliiklusteest valmis ehitatud, kuid ilma asfaltkatteta.

Kas Sa saaksid TRAMi infosüsteemist järgi vaadata, et kas valla ja TRAMi vahel sai ikka Leping sõlmitud? Eraldi TRAMi kooskõlastust projektile ei väljatatud, põhjusel, et sõlmitakse eraldi Leping.

Aitäh.

Minu meelest on meil 80MB piir dokumendihaldussüsteemis.

Kas saad proovida, mis maht siis on, kui paneks ainult seletuskirja, joonised ja TRAM IKÕd?

Tervitades

Merike

Päris mahukas sai see. Aga saab alla laadida järgnevalt lingilt:

https://www.dropbox.com/s/doho3z9arfo60xi/R%C3%A4%C3%A4gu-Rannak%C3%BCla%20KLT.asice?dl=0

Tere.

Üks soov veel.

Palun esita projekti materjalid digiallkirjastatult/digikonteineris, et saaksin lisada lepingule.

Tervitades

Merike

Nüüd värske seletuskiri ka üleval. Lisasin hoolduse peatükki järgneva nõude:

Tere

Hoolde- ja ehitusspetsi vastused (truupide läbimõõt, ühendusteede kate).

• Kuna jalgratta- ja jalgtee jääb edaspidi KOVi hooldada, siis oleme nõus ka 400 truubitoru paigaldamisega. Kui tekivad hilisemad veeprobleemid, siis teame kelle poole pöörduda.

• Kuna jalgratta- ja jalgtee ühendusteed jäävad teemaale, siis rajada need asfaltkattega, et vältida hooldetehnikaga ühendusteed kasutades kruusa sattumist sõiduteele(ja ka jalgteele(riigi kergliiklusteedel suur probleem rulluisutajatega kes nõuavad pidevat katte puhastamist kivikestest)). Kui on vaja ohutust tagavaid lahendusi, siis kruusast kate rulluisutajaid ja „kolmekat“ kindlasti ei päästa ja on vaja teisi ohutust tagavaid lahendusi (teepeenraga ei ole mahasõit võrreldav). Lisaks tekivad tahes tahtmata kruusaosale aja möödudes augud ja nendega tegelemine oleks teemaa ulatuses Transpordiametile täiendav töö.

Nii et palun muuda kate asfaltkatteks. Siis on  projekt korras ja saame lepingut sõlmima hakata vallaga.

P.S. Eraldusriba Laoplatsi kinnistu juures täpselt 7,0m nüüd. OK

Tervitades

Merike

Tere!

Olen puhkuselt tagasi. Vastan nüüd nendele märkustele jälle rohelisega

Tere.

Saadan enda (lilla), Robami (punane)  ja hoolde (sinine) vastused.

Tervitades

Merike Joonsaar

Tere!

Tänan tähelepanekute eest. Vastan allpool rohelisega.

Tere.

Mõned tähelepanekud projekti täiendamiseks:

1. PK 17+79  on ära jäetud kooskõlastatud projekti versioonis ette nähtud imbauk ning vähendatud projekteeritud truupide läbimõõtu. Riigitee aluse truubi läbimõõt  on  Ø800, JJT alla projekteeritud  truubi läbimõõt oli enne Ø800, nüüd  Ø400. JJT rajamise tõttu on kraavides ja truubis vooluhulk suurenenud, varasemalt toimus looduslikult imbumine maapinda. Lahendus ei ole aktsepteeritav.

Maantee all on täna tegemist nö veetasemete ühtlustamistruubiga. Kohaliku elanikuna seda ka ise vaatamas käinud ning vesi tõesti seisab seal mõlemal pool maanteed – ei näe mingit vajadust jalgtee alla paigaldada suurema läbimõõduga truup kui 400mm. Vee voolamist seal sisuliselt ei toimu. Samuti ei näe mõtet ka imbaugul, kui see ala on nagunii enamik ajast üleujutatud.

Seal tõesti vesi seisab maapinnal. Mäletan, et vist eelmise projekteerimise ajal ka maaomanik midagi võttis sõna selle seisva vee pärast. Ilmselt ei aita siin tegelikkuses ka imbauk, sest miks vesi muidu maapinnal seisab, veel lihtsalt pole kuhugi minna. Eriti hästi on seisev vesi näha 2021.a Eyevi fotodel.

Hoolde varasem märkus eelmisest e-kirjast: Paigaldada D600 truup. Hinnavahe pole suur50-100euri.

Ei nõustu – vooluhulk sisuliselt puudub ning nõudmine pole põhjendatud. Igal nõudmisel peab olema ka põhjendus – seda ei saa lugeda põhjenduseks: „Hinnavahe pole suur50-100euri.“

2. PK ca 40+25 – PK 41+75 ära jäetud kaks truupi (mahasõidu all ja JJT all), ära on jäetud  PK 40+86  imbauk.  Geoaluse kõrgusarvude järgi jääb vesi tee mulde kõrvale seisma. Lahendus ei ole aktsepteeritav (EhS §70 lg 2 p 1,  §72 lg 1 p 5). Tuleb tagada vete ärajuhtimine.

Vastavalt geoloogilisele aruandele paiknevad need nimetatud looduslikul pinnasel, mille filtratsioonimoodul üle 2m/ööp. Tegemist on ka kohtadega maantee viraažist väljaspool, kuhu maanteel vesi ei satugi. Seetõttu on tekkiv sademeveehulk piisavalt väike, mis imbub hästidreenivasse pinnasesse.

Eelmise projekti läbivaatamisel vaatasin ka vana 1990.a projekti (vaatasin õgvenduse kohaga seotut) ja tehtud geoloogia seda head dreenivust ei kinnita. Vesi ei peagi alati teelt sattuma, nt lumesulaveed jne. Mingi renn võiks jalgtee ja maantee vahel olla, kasvõi minimaalse kaldega. See imbauk võib-olla tõesti ei töötagi.

Sõidutee ja JJT vahelisele kraavile/nõvale peab projekteerima piisava pikikalde, et veed seisma ei jääks vaid liiguksid truubi suunas. Mahasõidu alune truup selles kontekstis siiski vajalik.

Ei nõustu truubi paigaldamisega. Veeärajuhtimine on lahendatud selle imbumisega pinnasesse. Käisin just jälle objektil ning kusagil seal ei täheldanud liigvett. PA 44 paikneb täpselt mahasõidust Linnamäe pool ning selle kohaselt on seal tegemist olukorraga, kus 20 cm huumuskihi all paikneb hästidreeniv keskliiv (2,1 m/ööp) .  

3. PK 2+60, PK 11+19, PK 23+21, PK 26+13, PK 29+90, PK 34+37  lisatud ühendusteed tuleks teha sama kattega nagu on JJT (tolmuvaba kate, mitte kruuskate). Ebasoodne mõju nii riigitee kui JJT kattele (hoolde kontekstis).

Enamik ühendusteid sai siia sellese projekti versiooni lisatud (miskipärast olid sellised olulised juurdepääsud eelmises versioonis ära jäänud). Tegemist kitsaste 2,0 laiuste ühendustega. Leian, et sellistele hädapärastele ühendustele on kruusakate (sama mis sõidutee peenrakindlustus) igati sobilik katend. See tõmbab selge joone kergliiklustee ja sõidutee vahel ning vähendab võimalust, et mõni rulluisutaja või väikelaps oma nö „kolmekaga“ sõiduteele ei kimaks. Kokkuvõttes ka keskkonnasõbralikum ja säästlikum lahendus ka.

Hoole: Peaksid olema asfaltkattega.

Ei nõustu. Puudub põhjendus, et miks just asfaltkate.  Sõidutee puhul autorattad tassivad kruusa sõiduteele. Jalakäial ja ratturil on küll see kruusa tassimine tühine.

Kas see oleks parem lahendus, kui neid juurdepääse ei projekteerigi nii nagu varasemas projektis? Laseme kergliiklejatel läbi kraavi minna või siis maantee peal liikuda nii kaua, kui leiab mahasõidu, mille kaudu saab liituda kergliiklusteega.

Mida saaks projektis ette näha on see, et kasutada neid kohtades freespuru (seda natukene objektil tekib)

Jään ootama täiendatud projekti.

   Lugupidamisega

Merike Joonsaar

Peaspetsialist

Projekteerimise osakonna

taristu kooskõlastuste üksus

5862 7078

Tere.

Tänud, saadan liiklusspetsialistile uuesti üle vaatamiseks.

Enda, Urmas Robami, hoolde spetsi ja teemaa spetsialisti Kalev Repp märkused (kui neid on) saadan edaspidi.

Tervitades

Merike