Kiri

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	1.10-17/2019/4215
Registreeritud	31.05.2019
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.10/S Riigivara haldamine
Sari	1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik	1.10-17/2019
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Haljala Vallavalitsus
Vastutaja	Eda Paju
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (107717 tm).

Failid

E-kiri.pdf

Haljala YP ja KSH ettepanekute kysimine.asice

Haljala YP ja KSH ettepanekute kysimine.pdf

Haljala YP lähteseisukohad.pdf

Haljala_valla_üldplaneeringu_KSH_VTK.pdf

YP ja KSH ettepanekud.docx

Haljala YP ja KSH ettepanekute kysimine.pdf

HALJALA VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________________________ Mere tn 6, Võsu alevik 45501 Lääne-Virumaa Registrikood 75013144

Telefon:+372 325 8630 +372 5106244 E-post: [email protected] Internet: www.haljala.ee

Arvelduskonto EE291010502009480009 SEB Pank Arvelduskonto EE492200221011363010 Swedbank

Vastavalt adressaatide nimekirjale Teie Meie 30.05.2019 nr 7-1/18-16

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohtade

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse osas ettepanekute küsimine

Haljala Vallavolikogu algatas 19.12.2017 otsusega nr 24 Haljala valla üldplaneeringu

koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise.

Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine

ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse

juhtotstarvete, määramine.

Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Haljala valla territoorium.

Valla üldplaneeringu koostamine on algetapis: toimunud on lähteseisukohtade kujundamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kavatsuse väljatöötamine.

Käesolevaga esitame vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 üldplaneeringu lähteseisukohad

ja KSH väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on Teil

õigus esitada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma

pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnang KSH väljatöötamise kavatsuse

asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendid ning ettepanekute vorm on

toodud käesoleva kirja lisades.

_____________________________________________________________________________ _________________ Rakvere mnt 3, Haljala alevik 45301 Lääne-Virumaa Registrikood 75013144

Telefon:+372 327 8220 Fax: +372 327 8221 E-post: [email protected] Internet: www.haljala.ee

Arvelduskonto EE291010502009480009 SEB Pank Arvelduskonto EE492200221011363010 Swedbank

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 1. juuli 2019.

Ettepanekud palun esitada kirjalikult Haljala vallavalitsuse üld e-posti aadressile:

[email protected].

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ivar Lilleberg Vallavanem Peep Linno 325 8642, 5621 7200

Haljala YP lähteseisukohad.pdf

Tartu 2016

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad Haljala vald

Töö nr: 18101ÜP3

18101ÜP

3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad

AB Artes Terrae OÜ

Tellija: Haljala Vallavalitsus

Projekti juht: Heiki Kalberg

Koostaja: Heiki Kalberg, Jürgen Vahtra

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 3

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5

Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid ..................................................................................... 5

Üldplaneeringus käsitletavad ülesanded ........................................................................................ 6

Üldplaneeringu vormistamine ....................................................................................................... 15

Kaasamiskava ................................................................................................................................ 17

Üldplaneeringu eeldatav ajakava .............................................................................................. 2121

Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest ................................. 2121

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 5

Sissejuhatus Haljala valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamine algatati Haljala Vallavolikogu

19. detsember 2017 otsusega nr 24.

Üldplaneeringu koostamine on algatatud ennekõike ühtsete ruumiliste suuniste ja reeglite

kujundamiseks haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks tasakaalustatud arengu ja

strateegiliste eesmärkide saavutamise. Vajalik on suunata uute elamualade tekkimist, äri- ja

tootmisalade laienemist koos mõjude hindamisega majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele

keskkonnale.

Planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav

dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust,

eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja

planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Lähteseisukohtade sisendiks on koostöötegijatelt ja

kaasatavatelt saadud ettepanekud.

Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid Planeeringuala hõlmab 2017 sügisel liitunud endisi Haljala ja Vihula valla territooriume uues

moodustunud Haljala vallas (vt Joonis 1).

Joonis 1. Planeeringuala skeem

18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad

6 AB Artes Terrae OÜ

Valla territooriumil kehtib kaks üldplaneeringut. Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19

kehtestati Vihula valla üldplaneering. Vihula Vallavolikogu 16.04.2014 otsusega nr 44 kinnitati Vihula

valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused. Otsusega viidi üldplaneeringusse sisse muudatused, mis

tulenesid kõik üldplaneeringut muutvatest detailplaneeringutest ning maakonna rannikuala

maakonnaplaneeringust. Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestati Haljala valla

üldplaneering. Haljala Vallavolikogu 15.04.2014 otsusega nr 31 otsustati jätta kehtima Haljala valla

üldplaneering. Täiendavalt üldplaneeringu kehtima jätmisele loetleti nimekiri kehtestatud

detailplaneeringutest, mille elluviimist jätkatakse.

2019. a veebruaris kehtestati Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ mis on Haljala valla

üldplaneeringu koostamise aluseks.

Üldplaneeringus käsitletavad ülesanded Üldplaneeringu teemadekäsitlus lähtub planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende käsitlus

on esitatud allpool. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet,

et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei

esitata.

3.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede,

raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete

määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine

Oluliseim maakonnaplaneeringust tulenev ülesanne on keskuste sidumine nende tagamaadega

arvestades inimeste kasvavat mobiilsust. Väljapoole suunatud transpordivõrgustike seisukohalt on

vajalik erinevate transpordiliikide integreerimine. Lääne -Viru Maakonnaplaneering peab optimaalseks

siduda maakonna põhjaosa Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonnaga peamiselt läbi

maanteetranspordi. Põhjaranniku olulisemate keskuste Võsu ja Kunda ühendamiseks (ehk

ümberistumisvõimalustega ühilduvatele kaug- ja maakonna- ning kohalikele liinidele).

Maakonnaplaneering näeb ette kergteede rajamise Võsult Palmse ja Vergi suunal ning Kunda linnast

Letipea, Viru-Nigula, Karepa ja Lammasmäe suunal. Samuti on esimese eelistusena kavandatud Haljala

– Rakvere jalg- ja jalgrattatee. Arvestav hulk Rannikuala integreeritud korralduskava raames läbi viidud

küsitlusele vastajaid osutas rannaäärsete teede turvalisusele, probleemina tuuakse peamiselt välja

autode sõidukiirused, mis seavad ohtu jalgratturid (võivad olla eakad turistid).

Vajalik on täiendavate parkimiskohtade rajamine Võsul ja Käsmus. Haljala-Rakvere tugimaanteele nr

23 on kavandatud perspektiivne trass trassikoridoriga 150 m (trassi asukoht on osaliselt kajastatud

Haljala valla üldplaneeringus).

Maakonnaplaneering näeb ette väikesadamate arendamise Vergis, Käsmus, Mahu, Eismal.

Probleemina tuuakse välja asjaolu, et Eisma-Narva lõigul on see väikesadamatega katmata ning

nimetatud lõigul tuleb luua võimalused sadamate arendamiseks. Rannikuala integreeritud

korralduskava näeb ette Vainupea sadamakoha potentsiaali välja selgitamise. Käimas on Käsmu

sadama laiendamise kavandamine.

Maakonnaplaneeringusse on kantud kavandatav lennuväli Sakussaare külas.

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 7

Lennuamet: palun infot, kas Haljala vallas on olemasolevaid ja/või planeeritud lennu- või

kopteriväljasid ja nendega seonduvaid kõrguspiiranguid.

Maanteede osas esitada üldplaneeringus järgmine teede liigitus, nende asukoht ja neist tulenevad

kitsendused:

o Euroopa teedevõrgu maantee;

o riigitee, mis pole Euroopa teedevõrgu maantee;

o kohalik tee (võimalik, et toimub täiendav alamjaotus töö käigus);

o avalikult kasutatav eratee;

o avaliku kasutuseta eratee;

o RMK metsateed kui avaliku kasutusega teed;

Esitada kihtidena erinevate teede register.

Maanteeamet: olete teada andnud soovist muuta osa teid riigiteedest kohalikeks teedeks – palun anda

ülevaade, millal ja mis kujul toimub koostöö üle antavate teedega seonduva osas.

Üldplaneeringu joonistel seadusest tulenevaid teede ja raudteede kaitsevööndeid ei esitata,

üldplaneeringu tekstis (ja vajadusel joonisel) välja tuua vaid erisused, kui täpsustatakse seaduses

esitatud kaitsevööndit. Üldplaneeringu koostamisel täpsustada linnalise liikluskeskkonna

kaitsevöönd.

Kergliiklusteede asukoha ja arendamise põhimõtete määramine (arvestades arengukavas esitatut),

vajadusel erineva prioriteetsusklassiga teede määramine arvestades ka maakonnaplaneeringus

esitatut.

Valla transpordivõrgustiku arendamise põhimõtete ja liikluskorralduse (sh parkimiskorralduse) üldiste

põhimõtete määramine. Üldplaneeringus esitada bussipeatused.

Lennuamet: palun infot, vallas on olemasolevate ja/või planeeritud lennu- või kopteriväljade ning

nendega seonduvate kõrguspiirangute kohta.

Veeteede Amet: palun infot, mida sooviksite ameti seisukohast lähtuvalt üldplaneeringus käsitleda.

MKM: palun vajadusel täpsustada väikesadamate võrgustikuga ja nii vee- kui maanteedevõrguga

seonduvat.

Kogukond, ettevõtjad: palun esitage oma nägemus liikumistingimuste parendamiseks, sh nii ühistranspordi, jalgratta- ja jalgliikluse ning tava-autoliikluse ja veokite (tööstusalad) liikumiseks ning parkimise korraldamiseks. Samuti palun esitada lautrite asukohad ning kohad, kus on juba pääs merele või on vajadus mere äärde avaliku juurdepääsu tegemiseks.

RMK: palun esitada seisukoht, kas RMK teesid peaks käsitlema eraldi teede liigina või kuuluksid need mõne teise esitatud tee liigi (nt kohalik tee või avalikult kasutatav eratee) alla.

3.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine

Vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale on vallas üks jäätmejaam Haljala jäätmejaam

asukohaga Rakvere mnt 19A. Jäätmeid kogutakse ka Vinni valla territooriumil paiknevasse MTÜ Lääne-

Viru Jäätmekeskuse territooriumil. Üldplaneeringu koostamise käigus määratakse jäätmejäämade ja

komposteerimisväljakute asukohad. Töö käigus analüüsida, mis on mõistlik arv.

Keskkonnaamet: palun esitage omapoolne seisukoht, mida soovite seoses jäätmekäitluskohtadega

üldplaneeringus reguleerida.

18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad

8 AB Artes Terrae OÜ

Veterinaar- ja Toiduamet: palun mai kuu kirja valguses [NB! ilmselt sai ka Haljala vald kirja, et ÜP-ga

tuleks määrata matmiskohad] seisukohta võimalike loomsete jäätmete matmispaikade kohta.

3.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Peale kanda koostöös võrguvaldajatega tehnovõrguliinide põhivõrk, st peale ei ole vaja kanda

majaühendusi, kuid esitada võrgu osa, kuhu saab juurde liituda. Peale kanda ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni ala, reoveekogumisala (üldplaneeringu koostamise käigus otsustada, kas alad

kehtestada või jätta alade määramine arengukava ülesandeks) ning kaugküttevõrgu ala. Peale kanda

tuletõrje veevõtu kohad.

Maakonnaplaneering toob välja, et pikemas perspektiivis on kavas rekonstrueerida Haljala ja

Uhtna alajaamad, nendega seotud haruliinid aga ehitatakse kaheahelalisteks, tagamaks suuremat

töökindlust.

Tuulegeneraatorite püstitamise (üle 30 meetri) aluseks on peamiselt üldplaneering.

Üldplaneeringus tuleb selle võimaluse jätmiseks alad määrata. Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide

rajamise kavandamisel on oluline võimalikult varajane koostöö kaitseministeeriumiga selleks ,et

tagada riigikaitselise ehitise töövõime kui ka võimalused taastuva energia tootmiseks. Planeeringus

esitada põhimõtted päikese-elektrijaamade arendamiseks.

Kõik võrguvaldajad (Elering AS, Telia Eesti AS, Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, AS Gaasivõrgud,

kohalikud võrguettevõtjad): palun esitage aadressil [email protected] (tel 509 1874) digitaalse

andmekihina oma põhivõrk ja tootmisüksused (ka kui need ei ole võrguettevõtjaga seotud, nt

elektritootja); palun esitage teile teadaolev võrgu juurdeehituse ala või kavandatud uued liinid; kui

peate oluliseks välja tuua rekonstrueeritav võrguosa – palun esitage see; palun esitage üldised oma

võrguga seonduvad põhimõtted nii asustuse kui võrgu arendamiseks, sh ka võimalikud üleolevad

ressursid ja puuduolev vajadus.

Elektrilevi:

- kus on olemasolevat elektrivõimsust võimalike suure energiatarbega tootmise tegemiseks?

- kus on liinidel võimsust võimalike päikeseparkide vms energiatootja ühendamiseks võrku?

- kas nn nutika võrgu tegemise põhimõtetest on mingi sisend üldplaneeringu koostamiseks?

Kaugkütteettevõtted: palun ettepanekuid kaugküttepiirkondade määramiseks.

Päästeamet: palun esitage tuletõrje veevõtukohtade (sh hüdrandid) infokiht.

3.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

Olulise ruumilise mõjuga ehitisi ei planeerita.

3.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga

funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha

määramine

Määrata üldised põhimõtted ja võimalusel näidata asukohad.

3.6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine

Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb täita kahte peamist põhimõtet:

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 9

 olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine;

 linnaruumi kompaktsuse tõstmine.

Haljala vald jääb maakonna tähtsaima keskuse Rakvere toimepiirkonda. Valla lõunapoolne ala asub

Rakvere linna toimepiirkonna siirdevööndis. Vallas asub kaks teenuspiirkonnakeskust Haljala ja Võsu,

kus on olemas enamik põhiteenuseid.

Maakonnaplaneering seab siirdevööndi arendamiseks järgmised suunised:

 keskustes säilitada olemasolevad teenused, vajadusel parendada nende kvaliteeti;

 olemasolevate ettevõtlusvõimaluste säilitamine ja arendamine;

 korraldada ühistranspordi ühendused toimepiirkonna keskusega tööpäevadel piisava

sagedusega;

 ühistranspordiliinide ja -graafikute kujundamisel arvestada peamiste tööalaste ja koolirände

suundadega;

 piirkondades, mida läbib raudtee, korraldada head juurdepääsud peatustele ning välja ehitada

turvalised parklad;

 siirdevööndi teenuskeskuste sidumiseks tagamaaga rajada täiendavaid jalg- ja jalgrattateid.

Suur osa vallast jääb Rakvere toimepiirkonna äärelisele alale nn maalise piirkonna maa-alale, mille

arendamisel seab Maakonnaplaneering järgmised põhimõtted:

 keskustes säilitada olemasolevad teenused, vajadusel korraldada teenuste toomine ääreala piirkondadesse kohapeale;

 kombineeritud transporditeenuste rakendamine;

 kaugtöövõimaluste ja e-teenuste rakendamiseks tagada kvaliteetne andmeside levi;

 korraldada koolitransporti.

 uue hoonestuse kavandamisel järgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi;

 üldplaneeringutes tuleb määrata kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridorid ning määrata kasutustingimused, arvestades maalise piirkonna asustusstruktuuri ja vältides nende vahelisi konflikte;

 maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;

 üldplaneeringute koostamisel tuleb maalistes piirkondades üldiselt vältida uute kompaktsete asutusalade kavandamist;

 üldplaneeringute koostamisel tuleb maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel arvestada ajaloolise maakasutuse ja asustusmustriga ning võimalusel säilitada maastikule omased väärtuslikud elemendid, sh ajaloolised vaated.

 piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms).

Elamu- ja töökohtade planeerimisel arvestada kahanevat rahvaarvu ja seni kehtivates

üldplaneeringutes esitatut. Luua võimalus, et ettevõtlusest tulenevaid töökohtasid oleks võimalik luua

kõigis keskustes. Olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmine planeerida kohtadesse, kus see ei

mõjutaks välja kujunenud ja planeeritud elukeskkonda. Ehitustegevuse kavandamisel eelistada

olemasolevate keskuste tihendamist ja laiendamist mitte hajali ehitamist. Sotsiaalse taristu

arendamisel lähtutakse arengukavast.

Ettevõtjad: kas ja kus on laienemissoov?

18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad

10 AB Artes Terrae OÜ

Kogukond: kus on teie arvates (miljöö)väärtuslik külastruktuur ning kus võiks hoonestust tihendada ja

laiendada ning kus seda teha ei tohiks.

3.7. Supelranna ala määramine

Rannikuala integreeritud korralduskava jaotab olemasolevad suplusrannad järgmiselt:

- avalikud supelrannad: Võsu ja Karepa; - multifunktsionaalsed supluskohad: Käsmu, Altja, Vainupea ja Toolse; - piirkondlikud/kohalikud supluskohad: Lobi, Pedassaare, Vergi, Eisma ja Rutja; - kogukondlikud/naabruskondlikud supluskohad: Natturi, Pihlaspea jne.

Maakonnaplaneering näeb ette Võsu supelranna infrastruktuuri ja supelrannaga seotud rajatiste ja

hoonete väljaarendamise. Vajadusel tuleb koostada rannaala tsoneering, et leida erinevatele

tegevustele sobiv piirkond. Samuti on Võsul vajadus täiendavate parkimiskohtade rajamiseks.

Rannikuala integreeritud korralduskava kohaselt on Karepa supluskoha taristu kesine sest tehniline

infrastruktuur (eelkõige parkimine, tualetid) on praktiliselt välja arendamata. Sportimise võimalused

(palliplatsid vms) puuduvad või on nende kasutamine raskendatud. Valla supluskohtade suur

potentsiaal on hetkel alakasutatud. Positiivseks tuleb lugeda, et alad ja juurdepääsud on peamiselt

avalikus kasutuses (suur osa riigimaad) ning selle suundumuse jätkumine on piirkonna

rekreatsioonipotentsiaali arvestades väga oluline.

3.8. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri

märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul

Kõrgveepiiri määramisel võtta aluseks maakonnaplaneeringus esitatu, alluviaalsete muldade levik ja

olemasolev kõrguslik info. Rannapiirkonda on enam mõjutanud 1967. aasta sügistorm, kus merevesi

ulatus Käsmus ka hoonestuseni, kuid põhjarannikul on kokkuvõttes üleujutused avaldanud asustusele

väiksemat mõju kui Eesti läänerannikul (Rannikuala integreeritud korralduskava).

Koostöös kohaliku kogukonnaga selgitada, kas on kohalikke üleujutusalasid ja käsitleda kohalike

võimalike üleujutuste temaatikat. Üleujutusohu käsitlemisel arvestada võimalusel ka kliimamuutustest

tulenevaga.

Põllumajandusamet, Maanteeamet, kogukond: palun esitada infot teadaolevatest üleujutusaladest

ja selle võimalikest põhjustest.

3.9. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest

tekkivate kitsenduste määramine

Täpsustada maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire ja vajadusel kasutamistingimusi.

Maakonnaplaneering toob välja kaks rohevõrgustiku konfliktkohta Tallinn-Narva maanteel.

RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus lageraielankide suuruse ja tiheduse osas

rohevõrgustiku osas ning kuidas tagada metsaomanikule metsast tulu saamine ja

maakonnaplaneeringus esitatud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike säilimine. Palun esitage

infot riigimetsades projekteerivate koosluste kohta.

Jahiseltsid: palun esitage oma nägemus rohevõrgustiku piiride osas ja ka loomaga juhtunud

liiklusõnnetuste piirkondade osas.

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 11

3.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine

Üheks olulisemaks probleemiks on merele juurdepääsude tagamine, eriti eramaade osas

tiheasutusaladel, vaatamata asjaolule, et rannale on õigusaktidest tulenevalt formaalselt tagatud

igaüheõigusest tulenev juurdepääs. Konflikte võivad tekitada suurüritused, eelkõige välja arendamata

või ebapiisava, kasutusintensiivsusele mittevastava tehnilise taristu (nt parklad, koormus teedele)

tõttu.

Vahetult mererannaga külgnevad aladel tuleb 500 meetrise rannavööndi ulatuses tagada avalikult

kasutatavalt teelt juurdepääs liivarandade, supluseks sobivate piirkondade randade, puhke- ja

virgestuse arenguala randade ja teiste planeeringus nimetatud puhkeväärtusega randade kallasrajale

hajaasustuses reeglina vähemalt iga 500 m järel, kompaktse hoonestusega aladel vähemalt iga 200 m

järel. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega.

Kogukond: palume esitada oma nägemus kohtades, kus saab kallasrajale või kus peaks saama.

3.11. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine

Ehituskeeluvööndit ja rannaalal ehitamise tingimusi täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus

lähtuvalt laekunud ettepanekutest. Vältimaks võimalikke vaidlusi ehituskeeluvööndi asukoha üle

kompaktse hoonestusega alal (kas metsasel alal ühtib ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piiriga)

käsitleda temaatikat üldplaneeringus ja vajadusel määrata üldplaneeringukohane ehitukeeluvööndi

piir, mis ei sõltu kompaktse hoonestusega alal metsa tunnuste olemasolust. Lähtuda Lahemaa

rahvuspargi kaitse-eeskirja lisas olevast ehituskeeluvööndist, analüüsida selle olemust ja analüüsist

lähtuvalt teha ettepanekud, vajadusel kaitse-eeskirja muutmiseks.

3.12. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja

nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Määrata kohaliku kaitse alused objektid ja nende kaitse- ja kasutamistingimused.

Keskkonnaamet: kas teatud objekte tahetakse riigi kaitse alt muuta kohaliku kaitse alusteks

objektideks?

3.13. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku

üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine

Väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata 40 ja enama boniteedipunktiga mõistliku suurusega (min

2 ha, minimaalse laiusega 20 m, teiste põllumassiividega ühendatud) põllumajandusmaad.

Maakonnaplaneering annab üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele väärtuslike

põllumajandusmaade säilitamiseks ja tingimuste, alade täpsustamiseks.

Väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku alade ja kasutamistingimuste täpsustamisel lähtuda

maakonnaplaneeringust ja rohevõrgustiku planeerimisjuhendist ning kohalikest vajadustest (nt arvata

väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt, kehtivate ja taotletavate

mäeeraldiste teenindusmaadelt ning riigi- ja kohalike teede koridoridest ja muudelt aladelt, kus

olemasolev või varem planeeritud maakasutus otstarbe poolest maatulundusalaga ei sobitu).

18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad

12 AB Artes Terrae OÜ

3.14. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste

määramine

Üldplaneeringus esitada maardlad tugiinfona joonisel alana, tekstis esitada üldised kitsendused või

kitsendused üksikobjektide kaupa. Maakonnaplaneering toob välja, et Maavarade laialdasest

esinemisest tingitud piirangud on muutnud keeruliseks Lääne-Viru asulate arengu ja

majandustegevuse. Arendamisotsuste tegemist raskendab asjaolu, et Lääne-Viru maavarade

varude/ressursside valdava enamiku kasutus lükkub kaugemasse tulevikku.

Maa-amet: palun esitada üldplaneeringus soovitud käsitlus maardlate kohta, palun esitada maardlate

andmekiht. Samuti palun esitada nägemus, mis hetkest ja mis mahus võib esitada maardlatele

rekultiveerimistingimusi.

Keskkonnaamet: palun ameti seisukohta, kas ametil on kaevandamiseks või rekultiveerimiseks

omapoolsed tingimused, mida peaks üldplaneeringus esitama.

3.15. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning

nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Üldplaneeringu koostamisel ei tehta kultuuripärandi teemalisi uuringuid, sh riikliku kaitse all olevate

objektide inventeerimist. Ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel tutvutakse maaehituspärandi,

matmispaikade registri, muististe ja pärimuspaikade ning 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri

andmekogudes toodut ja võimalusel/sobivusel määratakse ehitus- ja maakasutustingimused vastavalt.

Üldplaneeringus vajab olulist tähelepanu rannapiirkonna külad (Käsmu, Lahepõhja, Vergi, Vainupea,

Karepa, Toolse, Eisma ja Mahu), kus maakonnaplaneering annab suunised olemasolevate hoonete,

asustustiheduse ja ehitustraditsioonide säilitamiseks. Rannikuala integreeritud korralduskava Lääne-

Viru testalal toob välja, et mõõdukas ehitussurve avaldub eelkõige rannikuvööndi keskuskülades (nt

Käsmu, Võsu, Vainupea, Vergi, Eisma ja Karepa). Läbiviidud küsitluses väljendati seisukohta, et mo-

dernsemad uusehitised pole sageli kooskõlas traditsioonilise maastikuga ning selline suundumus

vähendab miljööväärtust. Lisaks käsitletakse üle kehtivates üldplaneeringutes miljööväärtuslike

aladena välja toodud alad.

Kogukond: palun esitage hinnang välja pakutu osas ning tehke vajadusel täiendusettepanekuid.

Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus.

3.16. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas

selle üldiste kasutustingimuste määramine

Töö käigus selgitada täiendavaid võimalikke väärtusi ning nende säilitamise meetmeid.

Pärandkultuuriobjektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad

kultuuriväärtuslikud objektid maastikus (nt talud, mõisad, kordonid, vaigutuslangid, ristipuud jms).

Kaaluda üldplaneeringute koostamisel XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide

kaitse alla võtmist kohalikul tasemel – üksikobjektide määramist ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmist koos ressursside leidmisega kavandatu elluviimiseks.

Endise Vihula valla territooriumil on 20. sajandi arhitektuuriväärtusteks määratud Võsul rannaklubi

Mere 6a, puhkekodud Metsa 3 ja Laane 13, Kalda 12 suvila. Aastal 2012 hinnati maakoolimajade 1920–

1940 inventuuri raames väärtuslikuks muuhulgas ka Võsu ja Vihula koolimajad.

Puupaatide tegemise traditsioon on Nõukogude okupatsiooni ajal katkestatud ning selle

taaselavdamine on üks piirkonna võimalustest. Lääne-Viru kutseliste rannakalurite kogupüük

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 13

tagasihoidlik ning viimastel aastatel on püügimahud vähenenud. Rannakalurid kasutavad peamiselt

lautrikohtasid ning seetõttu on vajalik lautrikohtade täpne kaardistamine.

Kogukond: palun esitage mis on kohalik säilitamist vajav kultuuripärand.

Muinsuskaitseamet: palun esitage omapoolne nägemus.

3.17. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste,

maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse

kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine

Määrata üldised ehitus- ja kasutustingimused, soovituslike leppemärkide alusel. Rannikuala

integreeritud korralduskava Lääne-Viru testalal toob välja, et jäigad piirangud – eelkõige

ehitustegevusele – võivad hakata maakohtade arengule kaitsealadel tugevasti vastu töötama. Selle

tulemuseks on kas võsastumine või suvituskohad; viimased pole aga kultuurmaastike säilimiseks

sobivad. Seetõttu võiks edaspidi planeeringute ja kaitsekorralduskavade koostamisel kaaluda

maastikukaitsealade ja rahvusparkide piiranguvööndite diferentseerimist kahjustamata samas kaits-

tavaid väärtusi.

3.18. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning

maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade

piiride täpsustamine

Olemasolevad olulised rajatised:

Rutja lasketiir Vihula vallas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist.

Kaitseministeerium, Kaitseliit: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade

ning nende piiride ja mõjualade kohta ning võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud.

Siseministeerium: palun esitada omapoolne vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alade kohta ja

võimalikud riigikaitselistest objektidest tuleneva piirangud.

3.19. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Maakonnaplaneering rõhutab, et Võsu eristub teistest kohalikest keskustest, kuna omab

puhkepiirkonna arengueeldusi turismi valdkonnas (mere-, konverentsi- ja spaa-turism). Seetõttu tuleb

teenuste arendamisel arvestada sesoonsusega nt teatavate teenuste tarbijate arvu kasvuga

suveperioodil. Töö käigus analüüsida olemasolevate ning täiendavate puhkealade ruumilisi vajadusi.

Rannikuala integreeritud korralduskava toob välja eelkõige vajaduse supluskohtade infrastruktuuri

arendamise ja mitmekesistamise vajaduse. Puhke- ja virgestusalal puhketegevust toetavad

ettevõtlusalad on maakonnaplaneeringus määratud Võsule.

Kogukond: palun esitage oma ettepanekud, kus võiks olla puhke- ja virgestusalad (pargid,

mänguväljakud, kortermajade vahelised rohealad, supluskohad, jms).

RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitage oma nägemus võimalike puhkemetsade

kasutustingimuste määramisega seoses.

18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad

14 AB Artes Terrae OÜ

Kogukond, RMK: kas ja kuhu võiks teha täiendavaid nn RMK telkimis-/puhkealasid – avalikud

omavalitusväliste külastajate jaoks mõeldud telkimis-/puhkealad.

Keskkonnaamet: palun seisukohta võimalike uute kavandatavate telkimis-/puhkealade kohta.

3.20. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu

eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks

lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine

Määratakse tekstis ja vajadusel joonisel koostöös kohaliku kogukonna ja RMK-ga. Sama punkti all

käsitleda ka RMK kõrgendatud avaliku huviga alad.

Rannikumetsade puhul on oluline arvestada, et neil on oluline kaitsefunktsioon nii asustuse kui maas-

tikulisest aspektist. Ka metsamajanduse seisukohalt on oluline säilitada rannaäärseid metsasid, kuna

nad on paremini kohanenud tuultega, kaitstes seega sisemaa metsi. Rannikuala integreeritud

korralduskava küsitluses joonistus välja, et lageraiet ei peaks rannikumetsades tegema, pigem

piirduma hooldusraietega ja seda ka väljaspool Lahemaa rahvusparki. Metsade säilitamine on vajalik

Toolse ja Karepa küla elamualade kaitseks.

Kogukond: palun esitada alad, kus tuleks määrata piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja

raievanusele.

RMK, MTÜ Eesti Erametsaliit: palun esitada omapoolne nägemus kus oleksid piirangutega alad ning

missugused oleksid sobivad piirangud. Samuti, kas on vajalik üldplaneeringuga reguleerida

metsatulekahju leviku tõkestamiseks või tuleohu vähendamiseks langi suurust ja raievanust.

3.21. Müra normtasemete kategooriate määramine

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad tekstis vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

 I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;

 II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-

alad, rohealad;

 III kategooria – keskuse maa-alad;

 IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

 V kategooria – tootmise maa-alad;

 VI kategooria – liikluse maa-alad.

3.22. Krundi minimaalsuuruse määramine

Määrata planeeringu koostamise käigus koos ehitustingimustega.

3.23. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb

detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist

Määrata planeeringu koostamisel.

3.24. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine

Määrata planeeringu koostamisel lähtuvalt olemasolevatest aladest ja juhtudest ning neid

täpsustades.

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 15

3.25. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega

alade määramine

Määrata planeeringu koostamisel, võimalusel eristada olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad

tiheasustusalad ning juhinduda LKS §-st 41.

3.26. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Määrata planeeringu koostamisel.

Põllumajandusamet: palun esitage digitaalselt andmekiht maaparandussüsteemide üksikobjektide ja

alade kohta.

Maanteeamet: palun esitage ametile teada olevaid probleemkohtasid truupide ja muude

veejuhtmetega.

3.27. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või

sundvalduse seadmise vajaduse märkimine

Määrata planeeringu koostamisel. Kõigile avalikus kasutuses olevate ja rajatavate kohalike teede ja

kergliiklusteede alla jäävatele maadele määrata vajadusel sundvaldus.

3.28. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Esitada planeeringu koostamisel.

3.29. Muud eespool nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded

Määratleda ülekaaluka avaliku huviga paisudeks (alates 01.10.2019 kehtiva veeseaduse kontekstis)

Haljala vallas Vihula III pais ja Oandu pais.

Kehtivate üldplaneeringutega määratud kujad vaadata üle koostatava üldplaneeringuga.

Kaaluda Võsu ja Haljala alevike piiride muutmist – mõlema aleviku piires asuvad praegu põllu- ja

metsamajandusmaad, mis ei ole olemasolev ja perspektiivne tiheasustus.

Muuta Palmse mõisa pargi, kultuurimälestis nr 15894 ja sellega seonduvate looduskaitsealuste

piirangute piire. 2018. a kehitama hakanud piir on endistel talumaadel, mis ei olnud ajaloolise

mõisapargi osaks.

Üldplaneeringu vormistamine Üldplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse

seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneering koosneb planeerimise

tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse

terviku. Üldplaneeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse

kirjeldus ning valiku põhjendused. Üldplaneeringuga ei esitata mittekehtestatavaid õigusaktidest

tulenevaid piiranguid.

Töö esitada gis-formaadis.

18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad

16 AB Artes Terrae OÜ

4.1. Üldplaneeringu joonised

Töö käigus määrata (koosseisud võivad muutuda):

1. Maakasutusplaan, teed ja liikluskorraldus (sh tehniline taristu);

a. Maakasutuse määramine

b. Maakasutuse piirangud

c. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

d. Vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks

määramine

e. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine

f. Vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks

määramine

g. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks

2. Rohevõrgustik, puhke- ja virgestusalad;

a. Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine

b. Puhke- ja virgestusalade määramine

3. Suuremate asulate maakasutus- ja ehitustingimuste plaan

a. Ehitustingimuste määramine

b. Tiheasustusega alade määramine maareformi seaduse tähenduses

c. Vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks

d. Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike maastike määramine ning nende

kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

e. Piirangud ja kitsenduse maakasutusele

4.2. Kaardimaterjali ulatused ja mõõtkavad

Haljala vald M 1:25 000 – 1:32 000

Haljala alevik M1:5000

Võsu alevik M 1: 5000

Käsmu küla M 1:5000

Altja küla M 1:5000

Mustoja küla M 1:5000

Vergi küla M 1:5000

Eisma küla M 1:5000

Karepa küla M 1: 5000

Karula küla M 1:5000

Lahe ja Lobi küla M 1:5000

Natturi küla M 1:5000

Palmse küla M 1:5000

Pihlaspea küla M 1:5000

Vainupea küla M 1:5000

Vatku ja Ilumäe küla M 1:5000

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 17

Vihula M 1:5000

Kaardimaterjal koostatakse väljaprintimiseks koos üldplaneeringu tingmärkidega. Tingmärkide ja

maakasutuse juhtfunktsioonide määramisel lähtutakse Rahandusministeeriumi poolt aastal 2013 välja

antud üldplaneeringu leppemärkidest (http://195.80.113.140/doc.php?112385).

Kaardimaterjal koostatakse lisaks paberkaardile elektrooniliselt temaatiliste kihtide kaupa

geoinfosüsteemis kasutamiseks.

Kaardistatavate paikade loetelu võib planeeringu koostamise käigus täieneda.

Kaasamiskava PlanS § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse

üksustega. PlanS § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav

minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud,

samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste

vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning

planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. PlanS § 76 lõike 3

kohaselt võib üldplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb määratleda koostöö tegijad ja kaasatavad tulenevalt planeeringu ja

planeeringuala iseloomust ning tagada piisav ja nõutav suhtlus kogu protsessi vältel.

Huvigrupp Asutus / isik

Naaberomavalitsused

Kuusalu vald

Kadrina vald

Rakvere vald

Viru-Nigula vald

Ministeeriumid

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

Keskkonnaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

Maaeluministeerium

Ametid ja riigi asutused

Keskkonnaameti põhja regioon

Lennuamet

Maa-amet

Maanteeamet põhja regioon

Muinsuskaitseamet

Päästeamet põhja päästekeskus

Politsei-ja piirivalveamet

Põllumajandusamet Viru keskus

Terviseamet põhja talitus

18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad

18 AB Artes Terrae OÜ

Tehnilise järelevalve amet

Veterinaar- ja Toiduamet

Veeteede Amet

Äriühingud ja ettevõtted

Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Elektrilevi OÜ

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Elering AS

OÜ Eleks

Telia Eesti AS

Haljala Soojus AS

MTÜ Eesti Erametsaliit

AS Eesti Gaas

Kogukonnad

AASPERE kant

Alo Merilo - kandi vanem MTÜ Aaspere Külakoda MTÜ Kavastu Külaelu MTÜ Mustoja Maaparandus

ESSU kant Essu külavanem Põdruse külavanem Aasu külaselts

HALJALA kant Auküla külavanem Haljala alevikuvanem Idavere külavanem Haljala Kultuuriselts Haljala Noortekeskus Haljala rahvamaja MTÜ Haljala Päevakeskus Rukkilill MTÜ Õpetaja Autähis MTÜ Tamburiin Segapidi Selts Spordiklubi Haljala Spordiklubi Tahmaküla United Haljala Kogudus MTÜ Aruküla MTÜ Iseteen

KAREPA kant Andi külavanem Toolse külavanem Vainupea külavanem Olavi Kasemaa - kandi vanem Helli Urmet MTÜ Karepa Selts MTÜ Vainupea Küla Selts

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 19

MTÜ Arma Hipoteraapia- ja Ratsakeskus MTÜ Eisma Sadam MTÜ Karepa Kalasadam MTÜ Hariduslik Tugiteenus MTÜ Toolse Tuuled MTÜ Toolse Okkad Orgus Motorsport (Eisma) MTÜ Rannarahva selts (Eisma)

KÄSMU kant Eduard Vainu – kandi vanem MTÜ Käsmu Külaselts MTÜ Käsmu Majaka Sadam MTÜ Käsmu Lahe Merepääste SA Käsmu Meremuuseum seltsing Käsmu Minu Kodu seltsing Käsmu Liisud MTÜ Käsmu Lahe Kalur EELK Käsmu Kogudus Käsmu külaselts MTÜ Neli Tuult

SAGADI - VERGI kant Altja külavanem Lahe külavanem Lobi külavanem Mustoja külavanem Pihlaspea külavanem Vergi külavanem MTÜ Vergiranna Selts SA Esku Kabel Toomarahva MTÜ Lahemaa Rannakultuuri Selts RMK Natturi küla

VARANGU kant Varangu Külaselts Varangu Jahimeeste Selts Varangu Maaparandusühistu Paderisti Selts

VIHULA kant Annikvere külavanem Haili külavanem Metsiku külavanem Noonu külavanem Paasi külavanem Salatse külavanem Vihula külavanem MTÜ Vihula Selts Haljala Jahisport MTÜ Salatse selts

VÕHMA- PALMSE kant Aasumetsa külavanem Joandu külavanem

18101ÜP3 Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad

20 AB Artes Terrae OÜ

Korjuse külavanem Metsanurga külavanem Muike külavanem Palmse külavanem Uusküla külavanem Vatku külavanem Võsupere külavanem MTÜ Sakussaare Külaselts MTÜ Sakussaare Metodisti Kogudus MTÜ Võhma Seltsimaja MTÜ Eru Surf Team MTÜ Ilumäe Kogudus Koduküla Kaevu MTÜ Lahemaa Infopunkt

VÕSU kant Võsu alevikuvanem MTÜ Võsu Eakate Selts Meelespea MTÜ Pailaps MTÜ Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ Vihula valla noorteklubi MTÜ VK Wadokan MTÜ Võsu Lauatenniseklubi MTÜ Lahemaa Rakenduslik Loovuskool MTÜ Võsu Sadam MTÜ Võsu Jazz MTÜ Võsu Spordiklubi Virumaa Rannakalurite Ühing Võsu Vabade Kunstide Ühing

Kunda Jahindusklubi

Varangu Jahimeeste Selts

MTÜ Haljala Jahisport

MTÜ Hundisilma Jahindus

JÜ Ranna

Soov olla kaasatud

Raho Langsepp

Kaitseliit, Andres Järve

Karo Mets OÜ

OÜ Metsagrupp

Metsatervenduse OÜ,

Koostöö tegijate ja kaasatavate isikute / asutuste nimekiri võib üldplaneeringu koostamise protsessi

ajal täpsustuda / täieneda ja sel juhul tuleb vastava menetluse etapi ajal sellega arvestada. Planeeringu

koostamise käigus tuleb teha koostööd kogukonnaga ja korraldada ümarlaud ettevõtjatega.

Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele,

keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks

Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18101ÜP3

AB Artes Terrae OÜ 21

võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema

sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite

avaldamiseks kasutatakse ajalehti Virumaa Teataja ja Haljala Sõnumid. Infot jagatakse ka

sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu. Samuti kuvatakse kõik teated, uudised, vajalik info valla veebilehel

http://www.haljala.ee/.

Üldplaneeringu eeldatav ajakava 2019 aprill - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine;

2019 mai - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta seisukohtade küsimine

ja ettepanekute sisseviimine;

2019 juuni - ÜP lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsuse korrigeeritud versioon ja esitatud

ettepanekud avaldada valla veebilehel;

2019 september - vajalikute analüüsi ja eksperthinnangute koostamine, ÜP ja KSH aruande eelnõu

koostamine;

2019 oktoober - ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja avalik arutelu;

2019 november - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine;

2019 detsember - ÜP ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks;

2020 veebruar - kooskõlastamise tulemuste analüüs ja vajadusel ettepanekute sisseviimine ning uuesti

kooskõlastamiseks esitamine;

2020 aprill - ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine, teavitamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

toimumisest;

2020 mai - ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu;

2020 juuni - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine ja arvestamine;

2020 august - ÜP esitamine järelevalvajale heakskiitmiseks;

2020 oktoober - ÜP kehtestamiseks esitamine.

Ülevaade üldplaneeringuga teostatavatest analüüsidest ja uuringutest Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks teostatakse töösisese protsessina (eraldi aruannet ei

esitata) alljärgnevad analüüsid:

 olemasoleva maakasutuse analüüs;

 transpordiühenduste/kättesaadavuse analüüs;

 analüüs maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku täpsustamiseks;

 maakasutuse konfliktkohtade analüüs;

 kehtivate detailplaneeringute analüüs.

Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks ei ole plaanis teostada eraldi uuringuid.

Haljala_valla_üldplaneeringu_KSH_VTK.pdf

Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu

Planeerimisprotsessi korraldaja: Haljala Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee

2018

2 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

3 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Sisukord

Sisukord .......................................................................................................................................... 3

1. Üldist ....................................................................................................................................... 5

2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 5

3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 6

3.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................ 6

3.2. Looduskeskkond ............................................................................................................... 7

3.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 7

3.2.2. Pinnavesi (veekogud) .............................................................................................. 11

3.2.3. Väärtuslikud maastikud .......................................................................................... 11

3.2.4. Rohevõrgustik ......................................................................................................... 11

3.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused .............................................. 12

3.2.6. Natura 2000 alad ..................................................................................................... 14

3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ...................................................................................... 16

3.3.1. Rahvastik ja asustus ................................................................................................ 16

3.3.2. Sotsiaalne taristu ..................................................................................................... 16

3.3.3. Tehniline taristu ...................................................................................................... 17

3.3.4. Ettevõtluskeskkond ................................................................................................. 17

3.3.5. Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused ........................................... 18

4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............ 19

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu ............................ 21

5.1. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad ............................................................................................................................... 21

5.2. KSH sisu ......................................................................................................................... 23

5.3. KSH hindamismetoodika kirjeldus ................................................................................. 25

6. Koostöö ja kaasamine ........................................................................................................... 26

7. Protsessi eeldatav ajakava ..................................................................................................... 29

8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled ....................................................... 30

Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 32

KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad ................................................................................. 33

KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus ...................................................... 33

4 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

5 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

1. Üldist Planeerimisseaduse (PlanS) § 80 lg 2 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) väljatöötamise kavatsus (edaspidi: VTK) dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu (edaspidi: ÜP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustikule ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjassepuutuv teave. KSH VTK on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel (PlanS § 80 lõige 3). Vastavalt planeerimisseaduse § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid, seejuures nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS § 40).

2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Haljala valla üldplaneering. Haljala vald on omavalitsusüksus Lääne-Viru maakonnas, mis moodustati 25. oktoobril 2017. aastal Vihula ja Haljala valdade ühinemise tulemusena. Valla pindala on 550,14 km², rannajoone pikkus u 100 km. Haljala valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24 (lisa 1). Üldplaneeringu alaks on Haljala valla haldusterritoorium ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Haljala valla haldusterritooriumi kohta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Haljala valla KSH põhieesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused (nn objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsed lahendused), määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega samatähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida.

6 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus- , kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4).

3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga

3.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine Haljala vald asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas paiknedes Soome lahe rannikul Eru lahest kuni Kunda laheni (joonis 3.1). Valla merepiiri pikkus on veidi üle 100 kilomeetri. Haljala vald piirneb läänest Kuusalu, lõunast Kadrina ja Rakvere ning idast Viru-Nigula vallaga. Valla koosseisus on mitmeid asustamata saari, millest Vaindloo on Eesti põhjapoolseim saar ja asub mandrist 26 km kaugusel (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Suuremad asustusüksused on Haljala alevik ja Võsu alevik, kus elab vastavalt 1045 ja 419 elanikku (01.01.2018 seisuga). Valla keskuseks on Võsu alevik. Lisaks kahele alevikule paikneb valla haldusterritooriumil veel 72 küla. Valla territoorium jaguneb kümneks suuremaks piirkonnaks ehk kandiks (joonis 3.2): Haljala, Aaspere, Essu, Varangu, Võsu, Vergi-Sagadi, Käsmu, Võhma-Palmse, Annikvere-Vihula ja Karepa kant (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Piirkonna suurimad tõmbekeskused on Haljala ja Võsu alevikud ning Kunda, Loksa ja Rakvere linnad.

Joonis 3.1. Haljala valla paiknemine. Alus: Maa-amet, 2018.

7 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Joonis 3.2. Haljala valla kandid (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

3.2. Looduskeskkond 3.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad

Maastikuliselt paikneb valla põhjaosas kitsa lääne-idasuunalise ribana Põhja-Eesti rannikumadalik, mis lõuna poolt piirneb Kirde-Eesti lavamaa Põhja-Eesti lubjakiviplatooga. Seejuures kulgeb piki valda Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Kirde-Eesti lavamaa vahelise piirina Põhja-Eesti paekallas ehk klint. Põhja-Eesti paekallas ei ole pidev, vaid esineb üksteisest lahutatud lõikudena (Entec Eesti OÜ, 2015). Valla lõunaosa jääb lisaks Kirde-Eesti lavamaale osaliselt ka Pandivere kõrgustiku jalamile (Pöyry Entec AS, 2008). Pinnakatte paksus on väga varieeruv, olles mõnest sentimeetrist kuni 100 cm paksuseni. Pinnakattes on esindatud erinevad moreenid, liivad ja savid. Aluspõhja pealmise osa moodustavad Põhja-Eesti rannikumadalikul peamiselt Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid, paekalda jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobolusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid. Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega lubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud (Entec Eesti OÜ, 2015). Lubjakivid on levinud ka valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku jalami aluspõhjas. Maavaradest on Haljala vallas esindatud liiv, kruus, lubjakivi, turvas, põlevkivi ja fosforiit (tabel 3.1). Haljala valla maardlate asukohad on esitatud joonis 3.3.

8 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Joonis 3.3. Maardlad (roosaka piirjoonega) Haljala vallas (kollaka viirutusega ala). Alus: Maa- amet, 2018. Tabel 3.1. Maardlad Haljala vallas. Alus: Maa-amet, 04.12.2018.

Maardla nimetus

Maardla osa nimetus

Maavara nimetus

Registrikaardi nr Pindala (ha)

Aaspere turvas 363 194

Altja-Rutja liiv 368 85

Eesti Haljala

uuringuväli põlevkivi 33 16572

Hulja turvas 367 571

Kaasiku liiv 321 29

Kunda lubjakivi 18 2427

Kõldu liiv 963 25

Laukasoo turvas 404 572

Letipea liiv 928 133

Paasi lubjakivi 683 60

Pedassaare kruus 294 1

Selja turvas 355 201

Toolse fosforiit 193 10110

9 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004) ning Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel on Haljala vallas esindatud nii madala, normaalse kui ka kõrge radooniriskiga alad (joonis 3.4). Haljala valla territoorium kuulub ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Valla territooriumi põhjavesi on suures osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud, vaid rannikupiirkondes ja mattunud ürgorgudes on põhjavesi kaitstud (Maa-amet, 2018).

10 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Joonis 3.4. Radooniriski levik Haljala valla piirkonnas. Alus: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004.

11 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

3.2.2. Pinnavesi (veekogud)

Haljala valla territooriumile jääb mitmeid vooluveekogusid ja väiksemaid seisuveekogusid. Suurema vooluveekogud on Loobu jõgi (VEE1077900), Võsu jõgi (VEE1077100), Vainupea jõgi (VEE1075800), Selja jõgi (VEE1074600) ja Toolse jõgi (VEE1074100). Haljala vald piirneb Soome lahega, mille rannajoon on tugevasti liigendatud. Liigendatusest tingituna paiknevad piirkonnas mitmed lahed, nt Käsmu, Pedassaare, Vergi, Rutja jt lahed.

3.2.3. Väärtuslikud maastikud Väärtuslikul maastikul on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Väärtuslike maastike seas tuleks Lääne-Virumaal esile tõsta rannamaastikke (Lääne- Viru maakonnaplaneeringu 2030+; avalikustamisele suunatud versioon, november 2018). Koostamisel oleva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, november 2018), mis arvestab ka hetkel kehtivat Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006), alusel jäävad Haljala valla territooriumile järgmised väärtuslikud maastikud:

1. I klassi alad – kõige väärtuslikumad ja võimalikud riikliku tähtsusega väärtuslikud maastikud: Lahemaa, Selja jõe alamjooks, Uhtju saared ja Vainupea - Rutja - Karepa - Toolse - Kunda rannik;

2. II klassi alad – väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad: Aaspere - Haljala, Annikvere ja Kandle - Karulõpe (Varangu).

Teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on määratletud ka kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, kuid maakonnaplaneeringu 2030+ (hetkel veel kehtestamata) koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses ning edaspidi määratakse need üldplaneeringutega. Vaatamata eelnevale esitatakse alljärgnevalt ka teemaplaneeringus määratletud kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Haljala vallas. Nendeks on: Kavastu ja Veltsi (Veltsi kattub osaliselt Aaspere-Haljala väärtusliku maastikuga).

3.2.4. Rohevõrgustik Kutsar jt (2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Rohevõrgustiku määratlemine Lääne-Virumaal lähtub Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006). Samas on üldplaneeringuga rohevõrgustiku piire korrigeeritud Haljala valla kehtivas üldplaneeringus (2010), Vihula valla üldplaneeringus (2015) esitatud rohevõrgustik lähtub teemaplaneeringust (muudatusi ei tehtud). Teemaplaneeringust lähtub ka 2011. a kehtestatud Lääne-Viru

12 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

maakonnaplaneering Lääne-Viru maakonna rannikuala (vastavas maakonnaplaneeringus tehti rohevõrgustiku piiride korrektsioone ainult Kunda linnas ja Viru-Nigula vallas ehk väljaspool praegust Haljala valda). Koostamisel oleva Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, november 2018) on rohevõrgustiku aluseks võetud samuti Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006) esitatud rohevõrgustik (joonis 3.5). Seejuures toob maakonnaplaneering 2030+ välja, et teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega rohekoridorid, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses. Üldplaneeringute koostamisel saab kohaliku tasandi rohekoridoride määramisel ja täpsustamisel aluseks võtta varasemalt koostatud teemaplaneeringu joonise, lähtudes käesolevas maakonnaplaneeringus määratletud kasutustingimustest. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (november 2018 seisuga kehtestamata) alusel jääb suur osa Haljala valla kesk- ja põhjaosast rohevõrgustiku koosseisu. Seejuures hõlmab rohevõrgustik suuri tuumalasid ja ka neid ühendavaid koridore.

Joonis 3.5. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (november 2018 seisuga kehtestamata) väärtuste kaardist. Rohevõrgustik on tähistatud helerohelise alana (T1, T2, K2 jne).

3.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Haljala valla haldusterritooriumile jääb 2 looduskaitseala, 1 maastikukaitseala, 1 rahvuspark, 3 hoiuala ning 8 kaitsealust parki või puistut (tabel 3.2 ja joonis 3.6). Lisaks eelnevale jäävad Haljala valla haldusterritooriumile mitmed kaitsealuste liikide elupaigad/kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad. Samuti jäävad planeeringualale mitmed projekteeritavad kaitsealad ja püsielupaigad (joonis 3.6). Täpsemalt käsitletakse kaitstavaid loodusobjekte ja vääriselupaiku KSH aruandes.

13 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Tabel 3.2. Kaitse- ja hoiualad Haljala valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018.

Registrikood Nimetus Täpsem tüüp KLO2000062 Järveoja hoiuala Hoiuala

KLO2000345 Noonu hoiuala Hoiuala

KLO2000037 Vaindloo hoiuala Hoiuala

KLO1200292 Aaspere mõisa park Kaitseala - kaitsealune park

KLO1200288 Essu mõisa park Kaitseala - kaitsealune park

KLO1200325 Vanamõisa mõisa park Kaitseala - kaitsealune park

KLO1200341 Kaasik; Kaasiku kaasik Kaitseala - puistu

KLO1200008 Kandle pargi põlised puud ja allee Kaitseala - puistu

KLO1000448 Vanamõisa männik Kaitseala - puistu

KLO1200294 Kavastu park

Kaitseala - uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum

KLO1200319 Toolse park

Kaitseala - uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum

KLO1000180 Toolse looduskaitseala Looduskaitseala

KLO1000017 Uhtju looduskaitseala Looduskaitseala

KLO1000179 Selja jõe maastikukaitseala Maastikukaitseala

KLO1000511 Lahemaa rahvuspark Rahvuspark

14 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Joonis 3.6. Kaitse- ja hoiualad Haljala valla haldusterritooriumil. Joonisel on esitatud ka projekteeritavad kaitsealad ja püsielupaigad. Alus: EELIS, 01.12.2018. Oluline osa Haljala valla põhjarannikust asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Osaliselt on ala olnud looduskaitse all juba aastast 1959 (Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025. Keskkonnaamet, 2016). Täpsemalt kirjeldatakse Lahemaa rahvusparki ning seal kehtivat kaitsekorda ning muid tingimusi KSH aruande koostamise käigus.

3.2.6. Natura 2000 alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest. Eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Haljala vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Haljala valla haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 3 Natura linnuala, 6 Natura loodusala ja 1 HELCOMi ala (tabel 3.3, joonis 3.7). Nimetatud linnuala on arvatud ka IBA-alade ehk globaalse tähtsusega linnualade koosseisu. Planeeringualale jääb ka HELCOMi ala Lahemaa – tegemist on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse eesmärgil määratud alaga.

15 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Tabel 3.3. Natura 2000 ja HELCOMi alad Haljala valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018.

Registrikood Nimetus Täpsem tüüp

RAH0000089 Lahemaa linnuala Natura (linnuala), ühtlasi IBA ala

RAH0000087 Toolse linnuala Natura (linnuala), ühtlasi IBA ala

RAH0000090 Vaindloo linnuala Natura (linnuala), ühtlasi IBA ala

RAH0000032 Järveoja loodusala Natura (loodusala)

RAH0000601 Lahemaa loodusala Natura (loodusala)

RAH0000680 Noonu loodusala Natura (loodusala)

RAH0000372 Selja jõe loodusala Natura (loodusala)

RAH0000622 Toolse loodusala Natura (loodusala)

RAH0000361 Uhtju loodusala Natura (loodusala)

RAH0000065 Lahemaa HELCOM

Joonis 3.7. Natura 2000 alad Haljala valla haldusterritooriumil. Alus: EELIS, 01.12.2018.

16 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond

3.3.1. Rahvastik ja asustus Haljala vallas elas 01.01.2018 seisuga 4316 elanikku, kuid elanike arv on olnud langustrendis. Sarnane tendents on ka Lääne-Viru maakonnas tervikuna. Lääne-Viru maakonna elanike arv on olnud viimase 15 aasta jooksul pidevas languses, välja arvatud 2016 ja 2017. aasta, kui langus mõne võrra pidurdus. Valla elanike arv on tihedalt seotud iibe ja rändesaldoga, viimaste aastate jooksul on mõlemad protsessid jäänud miinuspoolele. Seetõttu on oodata Haljala valla elanike vananemist. Antud protsessidest tulenevalt on viimase kümne aasta jooksul enamike külade ja alevike rahvaarv vähenenud. Haljala valla rahvastiku koosseisus on märgata tööealiste suurt osakaalu, sarnaselt on märgata ka märkimisväärselt väiksemat laste osakaalu (tabel 3.4). Seega kehtib ka siin sarnaselt paljudele teistele Eesti piirkondadele üldine suundumus tööealise elanikkonna vähenemise ehk rahvastiku vananemise suunas (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Tabel 3.4. Haljala valla demograafilise struktuuri muutus lähiaastatel (Alus: Statistikaameti andmete alusel Haljala valla arengukava 2018-2030). Elanike vanuseline struktuur

Elanike arv seisuga 01.01.2017

Elanike arv seisuga 01.01.2018

Muutus seisuga 01.01.2018

Lapsed 0-6 aastat 261 257 -4 Lapsed 7-18 aastat 427 423 -4 Tööealised 19-64 aastat

2688 2661 -27

Vanurid 65+ aastat 942 975 33 Kokku 4 318 4 316 -2

Administratiivselt jaotub Haljala vald 72 külaks ja Haljala ning Võsu alevikuks. Üldiselt saab valla territooriumi jagada 10 piirkonnaks ehk kandiks (vt joonis 3.2 ptk 3.1). Elanike arvu poolest on suurim Haljala (1438 elanikku), millele järgnevad Aaspere (444 elanikku) ja Võsu (457 elanikku) kandid (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

3.3.2. Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Haljala vallas pakutakse alus- ja põhiharidust kolmes haridusasutuses: alusharidust Haljala Lasteaias Pesapuu ja Võsu Koolis ning põhiharidust Haljala Koolis ja Võsu Koolis. Keskharidust (gümnaasium) ja kutseharidust omandatakse väljaspool valda, nt Rakveres. Koolide, lasteaedade, spordiorganisatsioonide, noortekeskuste ja kultuuriasutuste juures tegutsevad huviringid (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Haljala vallas on kaks keskset kultuuri, spordi ja noorsootöö keskust: Haljala ja Võsu. Lisaks neile paiknevad seltsi- ja rahvamajad ning raamatukogud ka valla mitmetes külades.

17 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Tervishoiuteenustest on vallas esindatud perearstid nii Haljalas kui Võsul. Samuti on rakendunud sotsiaalsüsteem (toetused, teenused jms; Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Valla territooriumil on tagatud püsiv mobiilside, mille leviga on probleeme rannapiirkondades ja Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Võsu alevikus on postkontor ja Haljala alevikus postipunkt (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

3.3.3. Tehniline taristu Haljala valla arengukava 2018-2030 (2018) kohaselt on Haljala valla taristu seisukord viimaste aastate jooksul jõudsalt paranenud. Renoveeritud on olulisel määral kaugküttetrasse, ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, tänavavalgustust ning valla teid. Toetatakse erateede remonti. Suurt tähelepanu pööratakse heakorrale. Vallas on Haljalas ja Võsul toimivad jäätmejaamad. Järjepidevalt rekonstrueeritakse valla omandis olevaid hooneid. Valla piires vallasisest ühistransporti ei ole. Kooliõpilasi ja lasteaialapsi teenindavad koolibussiliinid, mida vajadusel saavad kasutada ka teised valla kodanikud. Maakonnaliinidega on valla suuremad keskused kaetud. Valdkonna probleemidena võib esile tuua (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018):

 Lahendamist vajab parkimine Võsu alevikus. Suveperioodil on Võsul palju puhkajaid. Lisaks erinevate ürituste külastajatele on palju rannalisi, kes püüavad leida autodele parkimiskohti;

 Rannaalade ja Võsu aleviku ebapiisav jäätmemajanduse korraldus;  Ühistranspordi vähene liikumine väiksemates külades. Inimene, kes elab väiksemas külas,

peab arvestama väiksema bussiliiklusega, mis omakorda pärsib tööle saamise võimalusi. Lisaks kitsendab see oluliselt ka eriarstile pääsemist, apteeki, poodi jne saamist. Leevendust toovad siinkohal sotsiaaltöötajate kasutuses olevad elektriautod, kuid kogu vajadust ei ole nendega võimalik katta (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

3.3.4. Ettevõtluskeskkond

Mitmekesise looduse, rikkaliku kultuuri- ja ajalooväärtuste valiku tõttu on vald rikas huvi- ja vaatamisväärsuste poolest (mõisad, kalurikülad, Lahemaa Rahvuspark jne), mistõttu on piirkonnas arenenud turismi- ja puhketeenuste pakkumine (sh muuseumid (Palmse, Sagadi, Vihula mõisad, Kalame talumuuseum jt), Oandu ja Lahemaa rahvuspargi looduskeskused, Ojaäärse loodusmaja jt). Vallas on üle 33 majutusettevõtte, lisaks RMK poolt ettevalmistatud telkimis- ja lõkkeplatsid ning autokaravanide parkimiskohad. Merelt saabuvate turistide teenindamiseks on Vergi jahisadam. Sadamad paiknevad ka Eismal, Võsul, Karepal jm. Paraku on suurem osa turismiga seonduvast rajatud lühikesele suveperioodile ja aastaringne turismiettevõtlus baseerub suuresti vaid mõisaturismil (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018). Enamus Haljala valla suuremaid ettevõtteid paikneb Haljala alevikus. Maapiirkondade peamisteks tegevusaladeks on põllumajandus, kus omakorda domineerib teraviljakasvatus. Suurimaks valla territooriumil asuvaks tööandjaks on Haljala Vallavalitsus kui ametiasutus. Valla territooriumil paiknevatest tööandjatest on suurimad veel AS VIRU ÕLU, Trendsetter Europe OÜ, OÜ Bellus Furniture, OÜ Aaspere Agro, OÜ Õitseng ning OÜ Idavere Mõis. RMK Sagadi Koolituskeskus, OÜ Palmse Mehaanikakoda, Palmse Metall OÜ, Eswire OÜ, Sagadi (RMK), Palmse (SA Virumaa Muuseumid) ja Vihula (Vihula Manor Hospitality OÜ) mõisad jt. Lisaks pakuvad elanikele tööd ka valla territooriumilt väljaspool asuvad tööandjad (Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018).

18 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

3.3.5. Ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused

Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3). Merelisest asukohast tingituna on oluliseks piirkonnaks Haljala vallas rannikuala. Töös Rannikuala integreeritud korralduskavas Lääne-Viru testalal (2018) tuuakse välja, et rannikualal on säilinud suures osas traditsiooniline asustusmuster koos rannaküladega. Samas on majanduskeskkond muutunud ja traditsiooniline kalandus ning põllumajandus ei ole sageli konkurentsivõimelised, ka mitte toetuste kaasabil. Väärtuslik ajalooline maakasutusmuster on kadumas, kuna piirkonnas ei tegeleta enam sedavõrd põllumajandusega – haritav maa ja rohumaad on võsastunud või krunditud elamualadeks. Kultuurimälestiste registri (2018) andmetel paikneb Haljala valla haldusterritooriumil 285 ajaloo-, arheoloogia- ja ehitismälestist (joonis 3.8). Lisaks paiknevad valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte (joonis 3.8; EELIS, 01.12.2018).

Joonis 3.8. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid Haljala vallas. Alus: EELIS, 01.12.2018.

19 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

4. Strateegilise planeerimisdokumendi seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (2012) Üleriigilise planeeringu, ehk Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldiseid põhimõtteid maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks.

Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus võetud ruumilise arengu suundi. Planeering kajastab erinevaid teemasid, näiteks territoriaalseid ja ka merealasid ning käsitleb nii linnade kui maapiirkondade arengut. Tähtsaim arengueesmärk on tagada head elamisvõimalused igas Eesti paigas, nagu näiteks kvaliteetne elukeskkond ning hea taristusüsteem. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks tagada parem töökohtade, hariduse ja erinevate teenuste kättesaadavus ning seda saab parandada toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Maa kohtade planeerimisel tuleb meeles pidada, et sealne elanikkond tegeleb enamasti põllu- ja metsamajandusega. Lisandväärtusena on juurde tekkinud teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Kuna maal elavad inimesed on üha enam linnastunud, siis tuleb maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse hoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse (Üleriigiline planeering Eesti 2030+). Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, seisuga november 2018) Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutab maakonna arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastumine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutused. Teemad, mida maakonnaplaneering käsitleb on: asustus ja asustussüsteemi seosed, väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik, ettevõtlus ja tootmine, logistika ja sadamad ning tehniline taristu. Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid on:  maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine – Maakasutuses ja

loodusressursside kasutamisel lähtutakse maakonna arengus tasakaalustatuse põhimõttest. Oluliste loodusressurssidena Lääne-Viru maakonnas käsitletakse põhjavett, erinevate maavarade esinemist maakonnas, mis on oluline ettevõtluse arenguks, väärtuslikke põllumajandusmaid ning maastikke, rohelist võrgustikku;

 parem integreeritus Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalsesse toimepiirkonda ja parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga – Lääne-Virumaa majanduslik konkurentsivõime sõltub kahe (Põhja- ja Lõunakoridor) arengukoridori potentsiaali suunamisest ja kasutamisest. Arengukoridor suunal Tapa – Rakvere – Kunda – Kotka –

20 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Helsingi – Turu – Stockholm moodustab Põhjakoridori, kus oluline roll on reisijate ja kaupade veol üle Soome lahe Kunda sadama baasil. Arengukoridor suunal Sankt-Peterburg – Narva – Rakvere – Tapa – Tallinn – Paldiski – Stockholm, moodustab Lõunakoridori, kus aegruumilise vahemaa kahanemiseks loob eeldused raudteeliikluse areng, eriti reisirongiliikluse parendamine;

 toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik – Asustuse arengu suunamise oluline lähtekoht on inimeste igapäevane ruumiline käitumine kohalikul ja regionaalsel tasandil, mis on seotud nii elukoha, töökohtade kui ka teenuste paiknemisega. Maakonnaplaneeringuga on määratletud keskuste võrgustik, mis koosneb erineva tasandi keskustest ning mille määramisel on lähtutud rahvastiku kahanemisest, töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest. Keskuste võrgustiku hierarhia on järgmine: maakondlik keskus – piirkondlik keskus – kohalik keskus – lähikeskus. Metoodika väliselt on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus lisaks määratletud kaksikkeskus. Teenuskeskused on eelkõige vajalikud igapäevaste teenuste kättesaadavuse tagamisel ja transpordi sõlmpunktidena ligipääsu tagamisel teiste keskuste töökohtadele, haridusasutustele ja teenustele sh on üheks olulisemaks teenuseks tervishoiuteenuse kättesaadavus.

Hetkel kehtivates Lääne-Viru maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala ja teemaplaneeringutes Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku osad ning Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed ja Maakonna sotsiaalne infrastruktuur käsitletud osad on, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet, suuremalt jaolt kantud üle Lääne-Viru maakonnaplaneeringusse 2030+. Haljala valla arengukava 2018-2030 (2018) Haljala valla arengukava koostamise eesmärk on määratleda valla arenguvisioon ja strateegilised eesmärgid, vajalikud tegevused ning ressursid eesmärkide saavutamiseks lähtudes Haljala valla sotsiaalmajanduslikust hetkeolukorrast, prognoosidest, seadustega nõutud ning muudest kehtestatud arengudokumentidest ja valla rahalistest võimalustest. Visioon Aastal 2030 on Haljala vald omavalitsus, mida iseloomustab:  jätkusuutlik elukeskkond, haritud ja tervislikke eluviise harrastavad elanikud, kes peavad

oluliseks kogukonnatunnet, rikkalikku kultuuripärandit ja avatust ettevõtlusele;  toimiv ja elanikele turvalist elukeskkonda pakkuv hoolekandesüsteem;  korrastatud ja kaasaegne säästva arengu põhimõtteid järgiv taristu;  aktiivsed kodanikuühendused, kõrge tööhõive, soodne ettevõtluskeskkond, väljakujunenud

ning atraktiivne elu- ja puhkekeskkond. Haljala valla strateegilise eesmärgid 2030 on:

1) kaasaegne, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond: kaasaegne ja jätkusuutlik taristu, tasakaalustatud arendus-ja planeerimistegevus, korrastatud ühistranspordivõrk ja jäätmemajandus, looduskeskkonna säästev kasutamine;

2) kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused: elanike vajadusi rahuldav haridusvõrk, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav noorsootöö, kultuuri-ja sporditegevus, kõigile elanikele tagatud tervishoiuteenused ja sotsiaalne kaitse;

21 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

3) tugev kogukondlik identiteet ja kodanikuühiskond: toimetulevad vabaühendused, toimivad kogukonnakogud ja aktiivsed külavanemad;

4) atraktiivne ja turvaline turismi- ja puhkepiirkond: arenenud ja mitmekesiseid teenuseid pakkuvad väikesadamad, rannakülade traditsioonilist elukeskkonda ja rannakalandust säilitav ning arendav korrastatud ranniku-ja rannapiirkond;

5) valla kõrge haldussuutlikkus: osalusdemokraatia, motiveeritud ja koolitatud ametnikud, heal tasemel avalikud teenused.

Moodustunud uue omavalitsusüksuse Haljala valla territooriumil kehtivad käesoleval ajal kahe valla: Haljala ja Vihula valla üldplaneeringud:  Haljala valla üldplaneering, kehtestatud Haljala Vallavolikogu 18. mai 2010 määrusega nr

10;  Vihula valla üldplaneering, kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13. augusti 2003 määrusega

nr 19 (üldplaneering on ülevaadatud ja ajakohastatud 2014).

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu

5.1. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad

keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta. PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Haljala valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale.

22 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad:

 maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid);

 maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine;  ÜP-ga määratavad tehnorajatised;  ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada

asustuse ja maakasutuse suunamist;  rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajadusmaad,

kaitsealused loodusobjektid (nt Lahemaa rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;

 riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud. Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid: Looduskeskkond:

 loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms;  kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad;  roheline võrgustik;  muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt);  väärtuslikud maastikud.

Kultuuriline keskkond:

 piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand;  miljööväärtuslikud alad;  kultuurimälestised;  pärandkultuuriobjektid.

Sotsiaalne keskkond:

 inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, radooniriskist ja mürast);

 tööhõive ja töökohtade kättesaadavus;  teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja

rekreatsioonivõimalused jms). Majanduslik keskkond:

 põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad;  maaparandussüsteemid;  metsandus;  tööstuslik tootmine ja väiketootmine;  turism (sh kultuuripärandiga seotud);  teenindussektor;  taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm).

23 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Arvestades Haljala valla paiknemist, siis ei ole ette näha (riigi)piiriülese mõju esinemist. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata.

5.2. KSH sisu Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Lääne-Viru maakonna, Haljala valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse arengustsenaariumitega kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega.

24 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest:

1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti

alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi);

6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi);

7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs);

8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega);

9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang;

10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta;

11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel;

12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust;

13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende

arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv.

25 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

5.3. KSH hindamismetoodika kirjeldus KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Lähtuvalt peatükist 5.1 tuleb Haljala valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduda järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevatele ning kaasneda võivatele mõjudele:

 Mõju looduskeskkonnale, sh mõju: o pinna- ja põhjaveele, rannikualale; o väärtuslikele maastikele; o rohelisele võrgustikule; o metsamaadele; o maavaradele;

 Mõju looduslikult väärtuslike alade terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, sh Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele (sh Lahemaa rahvuspargi koosseisu kuuluvale alale);

 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele, sh hinnang, kas planeeringulahendus tagab eeldused inimsõbraliku, vananeva elanikkonna vajadustega arvestava ruumiliste lahenduste väljaarendamiseks ning kas planeeringulahendusega on inimestele loodud eeldused vajalike teenuste osutamiseks (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms);

 Mõju inimese heaolule ja tervisele lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, radooniriskist ja mürast, samuti liikluskorraldusest;

 Mõju ettevõtluskeskkonnale, (sh põllumajanduslik tootmine, metsandus, tööstuslik tootmine, turism jt) ning taristu ja töökohtade kättesaadavusele;

 Mõju kultuuripärandile, pärandkultuurile;  Mõju tehiskeskkonnale ja taristule (sh teed, elektri- ja sidevõrgud, soojamajandus,

veevarustus- ja kanalisatsioon, riigikaitselised vajadused jmt). KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Haljala valla üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:

 kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;  kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;  kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat.

26 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse Haljala valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa. Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf). Haljala valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” (2017).

6. Koostöö ja kaasamine Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ja huve planeering võib mõjutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Lisaks kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis 6.1.

27 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Tabel 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused Isik või asutus Mõju ja/või huvi Kaitseministeerium Haljala valla üldplaneeringu alale jääb riigikaitseline ehitis

ja selle piiranguvöönd (Rutja); Rahandusministeerium Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja ja üldplaneeringu

järelevalve Maaeluministeerium Väärtuslikud põllumajandusmaad Majandus- ja kommunikatsiooni- ministeerium

Majandus, ühistransport, taristu

Siseministeerium Sisejulgeolek ja riigipiiri kaitse. Keskkonnaministeerium Riiklikul tasandil avalike huvide kaitsja keskkonnapoliitika

osas Keskkonnaameti Põhja regioon

Üldplaneeringu alal esinevad mitmed kaitstavad loodusobjektid, sh Lahemaa rahvuspark

Maanteeameti Põhja regioon Haljala valla üldplaneering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis

Muinsuskaitseamet Haljala valla üldplaneeringu alal paiknevad mitmed kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid

Põllumajandusameti Viru Keskus

Üldplaneeringu alal asuvad maaparandussüsteemid

Päästeamet Haljala valla üldplaneeringu alal asuvad ohtlikud ettevõtted Tehnilise Järelevalve Amet Enda vastutusvaldkonnas (elektrooniline side, tööstusohutus)

järelevalve teostamine Veeteede Amet Üldplaneeringu alale jäävad avalikud sadamad Terviseameti Põhja talitus Rahva tervis ja tervisekaitse valdkondade järelevalve

piirkonnas. ÜP-s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi. Maa-amet Riigi omandis oleva maa valitseja Politsei- ja Piirivalveamet Turvalise ning ohutu keskkonna loomine. Riigipiiri valve Naaberomavalitsused (Kuusalu vald, Kadrina vald, Rakvere vald ja Viru Nigula vald)

Naaberomavalitsuste arengu edendamine ja avaliku huvi kaitsmine

Tehnovõrkude ja rajatiste valdajad

Teenuste pakkumine ning teenusega seotud taristu rajamine ja haldamine

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Keskkonnakaitse tagamine avalikes huvides

Riigimetsa Majandamise Keskus

Kõrgendatud avaliku huviga metsad

MTÜ Eesti Erametsaliit Tingimused erametsades. Külaseltsid Kohalik areng ja kõrge kvaliteediga keskkond Planeeringuala ettevõtted Majandusliku potentsiaali suurendamine. Kaasatakse

avalikustamise käigus Planeeringuala elanikud Kõrge kvaliteediga keskkond. Kaasatakse avalikustamise

käigus

28 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Planeeringuala MTÜ-d ja SA-d

Kõrge kvaliteediga keskkond. Kaasatakse avalikustamise käigus

29 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

7. Protsessi eeldatav ajakava

Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 7.1. Juhul kui ilmnevad vastavasisulised asjaolud (täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt) võib ajakava muutuda. Tabel 7.1. Eeldatav ajakava

2019 aprill - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine;

2019 mai - ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta seisukohtade küsimine ja ettepanekute sisseviimine;

2019 juuni - ÜP lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsuse korrigeeritud versioon ja esitatud ettepanekud avaldada valla veebilehel;

2019 september - vajalikute analüüsi ja eksperthinnangute koostamine, ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine;

2019 oktoober - ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja avalik arutelu;

2019 november - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine;

2019 detsember - ÜP ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks;

2020 veebruar - kooskõlastamise tulemuste analüüs ja vajadusel ettepanekute sisseviimine ning uuesti kooskõlastamiseks esitamine;

2020 aprill - ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine, teavitamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest;

2020 mai - ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu;

2020 juuni - avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine ja arvestamine;

2020 august - ÜP esitamine järelevalvajale heakskiitmiseks;

2020 oktoober - ÜP kehtestamiseks esitamine.

30 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Teave ÜP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1. ÜP protsessi osapooled (seisuga detsember, 2018). ÜP koostamise konsultant

ÜP koostamise korraldaja

ÜP kehtestaja KSH läbiviija

AB Artes Terrae OÜ

Haljala Vallavalitsus

Haljala Vallavolikogu

OÜ Alkranel

Heiki Kalberg, juhtiv planeerimis- spetsialist

Peep Linno, planeerimis- spetsialist

Vello Väinsalu, volikogu esimees

Alar Noorvee, KSH juhtekspert

Küütri tn 14, 51007 Tartu

Mere tn 6, Võsu alevik 45501 Lääne- Virumaa

Riia 15B, 51010 Tartu

Tel: 742 0218, 509 1874

Tel: 325 8630 - Tel: 736 6676, 554 0579

E-post: [email protected]

[email protected]

KSH ekspertgrupi koosseis:

 Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert;  Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert  Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;  Kaari Susi (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;

KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:

 On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis  Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju

strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast.

 On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal).

 On juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised.

 On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi).

 Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.

 Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004.

31 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005.

o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment.

o Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane menetlus) (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_plans_0307.pdf )

o Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf)

32 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Kasutatud allikad

 Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2004. Esialgse Eesti radooniriski levilate kaart;  EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur)

andmebaas, 01.12.2018;  Entec Eesti OÜ, 2015. Vihula valla üldplaneering;  Haljala valla arengukava 2018-2030, 2018;  Kultuurimälestiste register, 2018;  Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S. ja Sepp, K., 2018. Rohevõrgustiku

planeerimisjuhend;  Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (avalikustamisele suunatud versioon, seisuga

november 2018);  Lääne-Viru maakonnaplaneering Lääne-Viru maakonna rannikuala, 2011;  Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused, 2006;  Maa-ameti kaardirakendus, 2018;  Pöyry Entec AS, 2008. Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine;  Rannikuala integreeritud korralduskavas Lääne-Viru testalal, 2018;  Üleriigiline planeering Eesti 2030+, 2012.

33 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad KSH VTK lisa 1. ÜP koostamise ja KSH algatamise otsus

34 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Otsus	29.01.2024	58	2-3/264	Sissetulev kiri	mkm	Keskkonnaamet
Kirja edastamine	26.06.2023	275	17-1/2022/3386-1	Sissetulev kiri	mkm	Keskkonnaamet
Vastus riigi huvi küsimise taotlusele	07.12.2022	476	1.15-5/2022/7053-2	Väljaminev kiri	mkm	MTÜ Konnakaevu Selts, Keskkonnaamet
Taotlus riigi huvi kohta seisukoha avaldamiseks	17.11.2022	496	1.15-5/2022/7053-1	Sissetulev kiri	mkm	MTÜ Konnakaevu Selts
Teavitamine	22.08.2022	583	17-1/2022/5220-1	Sissetulev kiri	mkm	Keskkonnaamet
Teabenõue	09.08.2022	596	17-1/2022/5019-1	Sissetulev kiri	mkm	Päästame Eesti Metsad
Vastus teabenõudele	02.08.2022	603	1.15-5/2022/4925-2	Väljaminev kiri	mkm	Päästame Eesti Metsad
Teabenõue	02.08.2022	603	1.15-5/2022/4925-1	Sissetulev kiri	mkm	Päästame Eesti Metsad
Paasi lubjakivi karjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade	08.07.2022	628	17-1/2022/4529-1	Sissetulev kiri	mkm	Keskkonnaamet
Üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal esitatud seisukohad	25.04.2022	702	1.10-17/2022/2981-1	Sissetulev kiri	mkm	Haljala Vallavalitsus
Haljala valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine	07.02.2022	779	1.10-17/2022/954-1	Sissetulev kiri	mkm	Haljala Vallavalitsus
Seisukoha küsimine Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta	30.12.2021	818	17-1/21-0083/7848-1	Sissetulev kiri	mkm	Keskkonnaamet
Teade	23.09.2021	916	2-16/21-0360/5579-1 🔒	Sissetulev kiri	mkm	Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Riigi huvi väljaselgitamine	17.12.2019	1562	17-1/18-0148/9421	Väljaminev kiri	mkm	Keskkonnaamet
Riigi huvi väljaselgitamine	20.11.2019	1589	17-1/18-0148/8595	Sissetulev kiri	mkm	Keskkonnaamet
Kiri	01.07.2019	1731	1.10-17/2019/5059	Väljaminev kiri	mkm	Haljala Vallavalitsus
Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas ettepanekute küsimine	27.06.2019	1735	1.10-17/2019/4961	Sissetulev kiri	mkm	Maanteeamet
Ettepanekute küsimine Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta	26.06.2019	1736	1.10-17/2019/4937	Sissetulev kiri	mkm	Veeteede Amet
Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus	25.06.2019	1737	1.10-17/2019/4874	Sissetulev kiri	mkm	Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Haljala valla üldplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamise kavatsuse osas ettepanekute küsimine	06.06.2019	1756	1.10-17/2019/4371	Sissetulev kiri	mkm	Lennuamet
Kiri	09.07.2018	2088	1.10-17/18-0459/6045	Sissetulev kiri	mkm	Haljala Vallavalitsus
Kiri	17.04.2017	2536	17-1/17-0116/17-3325 🔒	Sissetulev kiri	mkm	Kaltsiumkarbonaat OÜ
Kiri	23.03.2017	2561	17-1/17-0116/17-2587	Väljaminev kiri	mkm	Keskkonnaamet
Kiri	23.01.2017	2620	17-1/17-0116/17-548	Sissetulev kiri	mkm	Kaltsiumkarbonaat OÜ
Kiri	16.01.2017	2627	17-1/17-0116/17-380	Sissetulev kiri	mkm	Keskkonnaamet

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed