Taotlus riigi huvi kohta seisukoha avaldamiseks

Saatja: Kärt Summatavet <[email protected]>

Saadetud: 16.11.2022 09:59

Adressaat: Timo Tatar <[email protected]>

Koopia: MKM info <[email protected]>

Teema: TAOTLUS RIIGI HUVI KOHTA SEISUKOHA AVALDAMISEKS

Lugupeetud Timo Tatar,

Saadan Teile taotluse riigi huvi kohta seisukoha avaldamiseks.

Käesoleva taotluse esitab MTÜ Konnakaevu Selts, mis on Haljala vallas

keskkonnakaitseliste avalike huvide esindamiseks loodud

mittetulundusühing (edaspidi MTÜ).

Keskkonnaamet menetleb temale 05.06.2013. aastal Kivikandur OÜ poolt

esitatud Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlust.

Keskkonnaamet on pärast 01.01.2017 maapõueseaduse jõustumist tuvastanud,

et Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotluse puhul

esinevad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõike 1 punkti 7 ja

maapõueseaduse § 55 lõike 2 punktides 6 ja 10 sätestatud loa andmisest

keeldumise alused, mistõttu ei saa Keskkonnaamet olemasolevatele

andmetele tuginedes kaevandamiseks luba anda. Muuhulgas vormistati

19.05.2017 eelnõu (lisatud). Vihula Vallavolikogu on 11.05.2017 andnud

arvamuse, et menetlus tuleb lõpetada ja luba jätta andmata. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium esitas 28.10.2016 kirjaga nr 17-1/16-

00206/044 seisukoha, milles nõustub Keskkonnaametiga Paasi lubjakivikarjäärile maavara kaevandamisloa mitte andmisega, aga pidas

võimalikuks vaadata oma seisukoht läbi teehoiukava uuendamise korral.

01.01.2017 jõustunud maapõueseaduse § 130 lg 1 kohaselt menetletakse

enne maapõueseaduse jõustumist esitatud kaevandamisloa taotlusi edasi

maapõueseaduse, sealhulgas maapõueseadusest tulenevate

menetlusõigusnormide alusel. Maapõueseaduse § 52 lg 2 kohaselt

otsustatakse kaevandamisloa andmine aasta jooksul nõuetekohase taotluse

saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 11 alusel peatub

keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus

sama seaduse § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni.

Kaevandamisloa andja võib pikendada maapõueseaduse § 52 lg 2 ja

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 49 lõikes 2 sätestatud tähtaega, kui

ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul.

Loa andja ei ole 1 aasta pikkust menetlustähtaega pikendanud, kuid see

ilmselt peatus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 11 lg 11 alusel keskkonnamõju hindamise (KMH) ajaks. KMH

algatati 02.03.2021. KMH programmi tähtaeg oli 18 kuud ja see lõppes

01.09.2022. Keskkonnaamet peatas KMH programmi menetluse tähtajatult

09.09.2022 tagasiulatuvalt alates 01.09.2022. Seega on tähtaegade

pikendamise asemel menetlusi peatatud (meie hinnangul oli 09.09.2022

menetluse peatamine õigusvastane) ja menetluste lõpuleviimise aeg pole

teada.

19.12.2019. a kirjaga nr 12-2/19/485-6 on Keskkonnaamet teavitanud

Kivikandur OÜ-d, et tuginedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

17.12.2019. a kirjale nr 17-1/18-0148/9421 ning Kivikandur OÜ edastatud

Maanteeameti (praegune Transpordiamet) põhjendustele, on amet seisukohal,

et lubjakivi kaevandamine Paasi karjääris vastab riigi huvidele.

Seejuures on Keskkonnaamet 19.12.2019. a kirjas märkinud, et nad palusid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil Kivikandur OÜ taotluse

uuesti üle vaadata ning esitada oma arvamus, tuues välja majanduslikud

mõjud ja huvid Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse

kohta, reaalsed andmed (vajadusel kogused ja nõuded maavarale), mis

näitavad taotletava karjääri teeninduspiirkonna nõudluse tõusu seoses

kavandatavate projektidega, mida olemasolevad karjäärid ei suuda

teenindada.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole oma 17.12.2019 kirjas nr

17-1/18-0148/9421 Keskkonnaameti palutud majanduslikke mõjusid ning

vajalikke koguseid ja nõudeid maavaradele välja toonud, vaid on üksnes

viidanud üldsõnaliselt riigiteede TEN-T teelõikude ehitusele ja

rekonstrueerimisele ajavahemikul 2018-2027 ning nimetanud mõned

olulisemad teelõigud (Tallinn-Narva maanteel Kostivere ning Loksa

eritasandiliste ristmike ehitus, Rõmeda-Aspere-Haljala tee laiendamine,

Haljala-Kukruse ja Jõhvi-Narva lõigul teede laiendamine ning

eritasandiliste ristmike ehitus). Ka viidatud Maanteeameti kirjas on

märgitud üksnes üldsõnaliselt teede ehitamise vajadust ning Maanteeameti

huvi, et antud piirkonnas oleks tegutsemas erinevaid ettevõtteid, et

tagada paremad konkurentsitingimused. 10.12.2020 kinnitatud Riigiteede teehoiukava 2021-2030 kohaselt on

plaanis Haljala vallas üksnes Tallinn-Narva maanteel Kostivere

eritasandilise ristmiku ehitus 2025-2026 ning Loksa eritasandilise

ristmiku ehitus 2029-2030. Muid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 2019. a kirjas märgitud riigiteede ehitusi

nimetatud teehoiukavas kavandatud ei ole. Isegi kui Paasi kaevanduse

lähipiirkonnas planeeritakse teatud ajahorisondis mingeid

infrastruktuuriobjekte, ei ole mingit alust väita, et olemasolevate

kaevanduste ressurss poleks nende jaoks piisav. Need asjaolud võivad anda

aluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile oma varasema seisukoha

muutmiseks. Asjaolude muutumise korral on alati võimalik esitada uus

taotlus kaevandamisloa saamiseks, arvestades juba sel ajal eksisteerivat faktilist ja õiguslikku olustikku.

Maapõueseaduse § 55 lg 1 p 10 kohaselt tuleb kaevandamisloa

väljastamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huviga. Loodusvarad

on Eesti rahvuslik rikkus ning selle rikkumiseks peab olema ülekaalukas

põhjus. Keskkonnalubade väljaandmise otsustamine toimub avalikus

menetluses, kus õiguspärasel ja läbipaistval menetlusel on iseseisev

väärtus.

Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil analüüsida, kas

käesoleval ajal on varustuskindlus tagamata ja olemas riigi (ülekaalukas)

huvi uue kaevanduse avamiseks ja kaevandamiseks Paasi lubjakivikarjääris.

Samuti palume võimalusel avaldada arvamust, kas ministeeriumi hinnangul

on ülalkirjeldatud viisil läbiviidav menetlus hea praktika.

Palume vastust esimesel võimalusel e-postile .

Lugupidamisega,

Kärt Summatavet, juhatuse liige, MTÜ Konnakaevu Selts

EELNÕU

(19.05.2017)

K O R R A L D U S

Korraldus

I . ASJAOLUD

Kivikandur OÜ (edaspidi ka taotleja) (registrikood 11200972, aadress Järvekalda tee 1,

Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond, 76902) esitas 05.06.2013 Keskkonnaametile

(edaspidi ka loa andja) Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi ka

kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis

13.06.2013 kirjana nr V10-5/13/15075).

Kivikandur OÜ taotleb kaevandamisluba Paasi lubjakivimaardla Paasi lubjakivikarjääri

mäeeraldisele ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehituslubjakivi.

Maavara kasutatatakse teede ehituses. Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru

maakonnas Vihula vallas Paasi külas riigile kuuluval katastriüksusel Paasimetsa (katastritunnus

88702:001:0196, maa sihtotstarve maatulnudusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on

51,36 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 58,25 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 25 aastat.

Riigilõiv 223,69 eurot on tasutud 05.06.2013 riigilõivuseaduse § 91 lg 1 kohaselt.

Seisuga 05.06.2013 on taotletava mäeeraldise piires ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2593 tuh

m3, millest kaevandatav on 2593 tuh m3.

Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide

muudatus. Lähtudes MaaPS § 130 lõikest 1, menetleb Keskkonnaamet enne seadusemuudatuse

jõustumist esitatud loa taotlusi edaspidistes menetlusetappides kehtiva seaduse ja sellest tulenevate

menetlusõigusnormide alusel.

MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi.

MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi.

Kaevandamisloa taotlus on 25.06.2013 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas taotlejat 25.06.2013 kirjaga nr V 10-5/13/15075-3

kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest. Avalikustamise käigus

huvitatuid isikuid ei lisandunud.

2 (6)

Keskkonnaamet saatis 29.03.2017 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu

arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele.

Vihula Vallavolikogu nõustus 11.05.2017 otsusega nr 178 kaevandamisloa andmisest

keeldumisega Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele.

Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta

tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon

nõustus/ei nõustunud XX.XX.XXXX protokollilise otsusega nr XX kaevandamisloa andmisest

keeldumisega Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele.

Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet

XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks

kaevandamisloa andmisest keeldumise korralduse eelnõu ning andis XX.XX.XXXX kirjaga nr

XX menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel

peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt

kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks

kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus/ei laekunud.

II. KAALUTLUSED

Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale

taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49

lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu

arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade

komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult.

Loa andja kontrollis taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja keskkonnaministri 06.05.2005

määruses nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele,

seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise,

muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“

(edaspidi määrus nr 36) sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele.

Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (14.06.2013

nr 10.1-3/8448).

2.1. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) on kavandatava tegevuse eeldatava keskkonna-mõju

selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste

analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnamõju hindamise ja kesk-

konnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 kohaselt on KMH vajalik, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju; või kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju olulisus tuleb kindlaks

määrata KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest lähtuvalt.

Keskkonnaamet tuvastas menetluse käigus kaevandamisloa andmisest keeldumise aluse, mistõttu

loa andmine ei ole võimalik. Arvestades, et HMS nõuab loa taotluses selle esitamisel ees-

märgipärast ja efektiivset menetlust, siis olukorras, kus loa andmisest keeldumine välistab

ilmselgelt keskkonnamõju kaasnemise, takistaks KMH läbiviimine põhjendamatult taotluse

ökonoomset ning kiiret menetlemist. Seetõttu, tuginedes HMS § 5 lõikele 2, jätab Kesk-konnaamet

KMH algatamise kaalumata (s.o ei tee KMH algatamise või algatamata jätmise otsust), kuna selle

tulemusel ei muutu lõppotsus.

3 (6)

2.2. Kaalutlused loa andmisel

Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse

puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on

selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui

keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused

selgitab välja loa andja.

MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine

on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks

„Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi

järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri

ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete

ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks

arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning

maavara ja keskkonna kaitsmiseks“.

Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist

selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavara säästlik kasutamine või

korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine.

Taotletava tegevusega tagatakse maavarade säästlik ja jätkusuutlik kasutamine, kui:

1) välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist

põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara

kaevandamisega seotud huvide üle;

2) väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas;

3) tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine;

4) tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste

raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne

kasutamine.

Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1-4

toodud kriteeriumitele. Antud taotlus ühegi eelpool nimetatud punkti alla ei lähe, kuna:

1) taotletava ala piires on tulevikus iseseisvalt ilma olulisi lisakulutusi tehes võimalik maavara

väljata;

2) tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise süvendamisega;

3) mäeeraldise kasutuselevõtt ei tulene maa omanikuga kokku lepitud korrastamissuuna täitmisest;

4) olemasolevate andmete põhjal ei ole kaevandamisloa taotlus esitatud mõne lepingust tuleneva

riikliku tähtsusega kohustuse täitmiseks.

Samuti analüüsiti 25.06.2013 kirjaga nr V 10-5/13/15075-3 taotletava mäeeraldise

teeninduspiirkonna ehituslubjakivi varustuskindlust. Varustuskindlus näitab, kui kauaks taotletava

mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavara jätkub,

arvestades 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks

loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest. Lubadega

kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks.

Varustuskindluse tagamise analüüsimise juures on oluline selgitada:

1. kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel paikneb samaväärse

maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldis;

4 (6)

2. kui suur on antud piirkonnas varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru

kokku;

3. milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise

teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul.

Kui analüüsi tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav

jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks

taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks.

Taotletava karjääri potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius) jäävad järgmised

mäeeraldised, milles kaevandatakse samaväärset (ehituslubjakivi) maavara: Valkla karjäär (loa nr

HARM-034), Aru-Lõuna lubjakivikarjäär (KMIN-050), Suurkõrtsi lubjakivikarjäär

(L.MK/317612). Nendes mäeeraldistes on ehituslubjakivi kaevandatav jääkvaru 8760,217 tuh m³.

Kui arvestada nimetatud lubjakivimaardlas viie aasta keskmist kaevandatud ehituslubjakivi

kogust (195,745 tuh m³), siis jätkub kaevandatavat ehituslubjakivi eelnimetatud piirkonnas kuni

44,8 aastaks.

Kuivõrd taotletava tegevusega ei tagata maavara säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning

taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on ehituslubjakivi osas varustuskindlus tagatud

rohkem kui 10 aastaks, oleme seisukohal, et kaevandamisloa andmine ehituslubjakivi

kaevandamiseks Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisel on vastuolus riigi huviga.

Lisaks peab kaevandatud maa olema korrastatud kaevandamisloa kehtivusaja jooksul. Uue loa

saamisel suureneb kaevandamiseks antud mäeeraldiste jääkvaru piirkonnas ning satuks varem

antud lubadel oleva kohustuse (mäeeraldis korrastada selle kehtivusaja jooksul) täitmise ohtu.

Seega esineb ka loa andmisest keeldumise alus, mille kohaselt keeldutakse loa andmisest, kui

taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd piiraksid oluliselt varem antud kaevandamisloast

tulenevate õiguste või kohustuste teostamist (MaaPS § 55 lõige 2 punkt 6).

Lähtudes eeltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise

kaevandamise loa taotluse puhul esinevad KeÜS § 52 lõike 1 punkti 7 ja MaaPS § 55 lõike 2

punktides 6 ja 10 sätestatud loa andmisest keeldumise alused, mistõttu ei saa Keskkonnaamet

olemasolevatele andmetele tuginedes luba anda. Taotluse menetluse jätkamiseks palus

Keskkonnaamet 25.06.2013 kirjaga nr V 10-5/13/15075-3 taotlejal esitada enda poolne arvamus

analüüsi tulemustele ning küsis dokumente (nt lepingud) või muid tõendeid, mille alusel oleks

võimalik jõuda teistsugusele järeldusele.

Taotleja palus argumenteeritud ettepanekute ja vastuväidete koostamiseks lisaaega kuni

02.01.2014. Loa andja peatas menetluse ja pikendas arvamuse esitamise tähtaega kuni 02.01.2014.

30.09.2013 kirjaga esitas Kivikandur OÜ lepinguline esindaja MAQS Law Firm Advokaadibüroo

OÜ (nüüdseks NJORD Advokaadibüroo OÜ) vastuväited Keskkonnaameti kirjale nr V 10-

5/13/15075-3. Loa andja pikendas 28.10.2013 kirjaga nr V 10-5/13/15075-8 kirja läbivaatamise

tähtaega kuni 30.11.2013.

Keskkonnaamet esitas 02.12.2013 kirjaga nr v 10-5/13/15075-9 seisukohad MAQS Law Firm

Advokaadibüroo OÜ kirjas toodud vastuväidetele, milles jääb endiselt arvamusele, et kuna

tootmiseks on võimalik kasutada juba avatud karjääride varusid ning kaevandatavat kõrgemargilist

ehituslubjakivi jätkub eelnimetatud piirkonnas kuni 44,8 aastaks, siis ei ole põhjendatud uue

karjääri avamine.

Taotleja palus 07.01.2014 kirjaga argumenteeritud ettepanekute ja vastuväidete koostamiseks loa

andja 25.06.2013 kirjadele tähtaja pikendamist kuni 01.06.2014. Loa andja nõustus 08.01.2014

kirjaga nr V 10-5/14/15075-11 tähtaja pikendamisega kuni 01.06.2014. Kuupäevadel 28.05.2014,

16.12.2014, 31.08.2015 ja 15.12.2015 palus taotleja veelkord pikendada vastamise tähtaega

5 (6)

vastavalt kuni 02.01.2015, 02.09.2015, 01.01.2016 ja 01.06.2016 mille alusel pikendas loa andja

vastavalt 29.05.2014 kirjaga nr V 10-1/14/15075-13, 18.12.2014 kirjaga nr V 10-5/14/15075-15,

10.09.2015 kirjaga nr V 10-5/15/19695-2 ja 17.12.2017 kirjaga nr V 10-5/15/19695-4 vastamise

tähtaega kuni 02.01.2015, 02.09.2015, 01.01.2016 ja 01.06.2016.

Taotleja on loa andja poolt 25.06.2013 tehtud analüüsi tulemuste kohta esitanud

Keskkonnaametile 30.05.2016 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis

31.05.2016 kirjana nr 12-2/16/7228) oma arvamused ja seisukohad. Taotleja on seisukohal, et

teedeehituseks sobiva materjali osas ei ole antud piirkonnas tagatud varustuskindlus.

Keskkonnaamet vastas taotlejale 27.06.2016 kirjaga nr 12-2/16/7228-2, et kujundab seisukoha

pärast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist vastuse saamist.

Kuivõrd varustuskindlus Paasi lubjakivikarjääri teeninduspiirkonnas on tagatud, küsis

Keskkonnaamet 05.05.2016 kirjaga nr 12-2/16/5916 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt arvamust seoses riigi huviga Paasi lubjakivikarjääris maavara

kaevandamisega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 28.10.2016 kirjaga nr 17-

1/16-00206/044 seisukoha, milles nõustub Keskkonnaametiga Paasi lubjakivikarjäärile maavara

kaevandamisloa mitte andmisega, kuid peab antud maardla ressurssi vajalikuks 2020 aastast alates

Teehoiukava uuendamise korral.

Keskkonnaamet andis 01.11.2016 kirjaga nr 12-2/16/5916-3 taotlejale teada, et Paasi

lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotluse puhul esinevad MaaPS § 55 lõike 2

punktides 6 ja 10 sätestatud loa andmisest keeldumise alused, mistõttu ei saa Keskkonnaamet

olemasolevatele andmetele tuginedes luba väljastada.

Keskkonnaamet andis haldusmenetluse seaduse § 6 ja § 36 alusel taotlejale 10 päeva aega teatada,

kas taotleja jääb esitatud taotluse juurde. Taotleja teatas 11.11.2016, et jääb esitatud maavara

kaevandamisloa taotluse juurde ning palus võimaluse korral Keskkonnaametil veelkord kaaluda

maavara kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid lähtudes taotleja poolt esitatud

seisukohtadest ning lükata lõplik otsuste tegemine pärast uute poliitiliste suundumuste selgumist.

Keskkonnaamet vastas 05.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/1732-18 olles jätkuvalt seisukohal, et Paasi

lubjakivikarjääri mäeeraldisele kaevandamise loa andmine on vastuolus MaaPS § 55 lõike 2

punktides 6 ja 10 sätestatule, mistõttu ei saa maavara kaevandamisluba väljastada.

Taotleja teatas 19.12.2016, et jääb jätkuvalt esitatud taotluse juurde ning palus Keskkonnaametil

peatada maavara kaevandamise loa taotluse menetlus ning jätkata loa taotluse menetlusega, kui

olemasolevate mäeeraldiste jääkvaru on jõudnud kriitilisele tasemele.

Seoses taotleja sooviga peatada menetlus teostas loa andja 19.12.2016 (registreeritud

Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.12.2016 kirjana nr 12-2/16/1732-20) uue

varustuskindluse arvutuse, milles analüüsis maavara kaevandamisloa väljastamise võimalikkust

läbiaastatel.

Järgnevalt on väljatoodud Keskkonnaameti 27.12.2016 kirja nr 12-2/16/1732-20 seisukohad

seoses menetluse võimalikust peatamisest ja teostatud varustuskindluse analüüs.

Maanteeameti 2015. aastal tehtud aruanne „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti

projektidele, etapp II“ toob välja 2015-2020 aastaks planeeritud Maanteeameti ehitus- ja

rekonstrueerimisobjektid. Eelpool mainitud aruandest tuleb välja, et Paasi lubjakivikarjääri

teeninduspiirkonda (50 km raadiuses) jääb viis riigimaanteede rekonstrueerimisobjekti (tabel 1).

Tabel 1. Maanteeameti riigimaanteede rekonstrueerimisobjektid 2017-2020 Põhja ja Ida regioonis

Paasi lubjakivikarjääri teeninduspiirkonnas

6 (6)

Mnt nr Mnt nimetus

Algus

km

Lõpp

km Regioon Aastad

11106 Kuusalu tee 0 1,9 Põhja 2018

11260 Jõelähtme-Kemba 20,2 24,3 Põhja 2018

11280 Loksa-Viinistu 0 1,1 Põhja 2018

11285 Loksa-Pärispea 0 1 Põhja 2018

88 Rakvere-Rannapungerja 10,2 15,6 Ida 2018

Käesolev tabel 1 näitab, et antud piirkonnas pole lähimate aastate jooksul Maanteeametil plaanis

teha suuremaid rekonstrueerimistöid (pikim rekonstrueeritav maantee lõik 5,4 km). Võttes arvesse,

et Paasi lubjakivikarjääri piirkonnas ning sellest väljaspool on töötavaid lubjakivikarjääre veel,

kust on võimalik saada samaväärset teede ehitusmaterjali, siis sellest lähtuvalt pole taotletava Paasi

lubjakivikarjääri maavara kaevandamisloa andmine lähiajal vajalik.

Keskkonnaamet teostas 19.12.2016 uue varustuskindluse analüüsi Paasi lubjakivikarjääris

maavara kaevandamise loa väljastamise võimalikkusest lähiaastatel. Teostatud varustuskindluse

analüüsist selgus, et potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius arvestades reaalseid

veoteid) jäävad Aru-Lõuna lubjakivikarjäär (maavara kaevandamise loa nr KMIN-050, omanik

Kunda Nordic Tsement AS) ja Toolse-Lääne lubjakivikarjäär (maavara kaevandamise loa nr

KMIN-124, loa omanik Kunda Nordic Tsement AS), kus kaevandatakse samaväärset

(kõrgemargiline lubjakivi) maavara. Nendes mäeeraldistes on ehituslubjakivi kaevandatav

jääkvaru (seisuga 31.12.2015) 10 030,0 tuh m3. Kui arvestada nimetatud lubjakivimaardlas viie

aasta keskmist kaevandatud ehituslubjakivi kogust (284,622 tuh m3), siis jätkub kaevandatavat

ehituslubjakivi piirkonnas kuni 35,24 aastaks.

Põhinedes eelpool mainitud Maanteeameti aruandele ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusele, ei ole Keskkonnaameti hinnangul varustuskindluse

tagatuse tõttu taotletava maavara kaevandamisloa väljastamine lähitulevikus (3-5 aasta jooksul)

tõenäoline. Juhul kui asjaolud muutuvad (nt lubjakivi nõudluse kasv antud piirkonnas;

lähipiirkonna karjääride ammendumine) võite esitada Keskkonnaametile uuesti maavara

kaevandamisloa taotluse Paasi lubjakivikarjääris maavara kaevandamiseks.

Keskkonnaamet saatis 27.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/1732-20 uue varustuskindluse analüüsi

tulemused koos põhjendustega taotlejale ning märkis, et käesoleval hetkel puudub menetluse

peatamiseks mõistlik ja asjakohane põhjus ning peatamine ei ole vajalik asja õigeks otsustamiseks

ega ka lubatud, kuivõrd seadus ei näe ette menetluse peatamist. Taotleja teatas 13.01.2017 kirjaga,

et jääb endiselt esitatud taotluse ning maavara kaevandamise loa taotluse menetluse raames antud

seisukohtade juurde. Taotleja on enda 13.01.2017 kirjas veendunud, et teedeehituseks sobiva

materjali osas ei ole taotletava Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise varustuspiirkonnas tagatud

varustuskindlus, millest tulenevalt ei soovi taotleja tagasi võtta maavara kaevandamise loa taotlust

ning palub jätkata maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisega.

III. OTSUSTUS

Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48, § 55 lõike 2 punktides 6 ja 10,

Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse

kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Vihula

Vallavolikogu 11.05.2017 otsusele nr 178, maavarade komisjoni XX.XX.XXXX istungi

protokollilisele otsusele nr XX ja Kivikandur OÜ taotlusele, otsustan:

7 (6)

3.1. Keelduda Kivikandur OÜ-le maavara kaevandamise loa andmisest Paasi

lubjakivkarjääri mäeeraldisele.

3.3. Avalikustada kaevandamisloa andmisest keeldumine ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades

vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Maria Karus

juhataja

Maapõuebüroo

Saata: Kivikandur OÜ

Teadmiseks: Vihula Vallavalitsus ([email protected]), Maa-amet ([email protected])

Tanika Ojasild

maapõuespetsialist

Maapõuebüroo