Riigi huvi väljaselgitamine

KIVIKANDUR OÜ

PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄRI MÄEERALDISE MAAVARA KAEVANDAMISE LOA

TAOTLUS

Paasi lubjakivimaardla

Lääne-Viru maakond, Vihula vald

2013

SISUKORD

Maavara kaevandamise loa taotlus….….…………………………………………....……. 3 Seletuskiri.....................................…..................................................................................... 5 1. Mäeeraldise kasutamise eesmärk ja selle saamise vajaduse põhjendus………………… 5 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus………….………………….....…... 5 3. Andmed geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus………………………………………………………………………………..

6

4. Maavara kvantitatiivne ja kvalitatiivne iseloomustus, selle kasutusalad…………….…. 8 5. Mäetööde lühike kirjeldus………………….……………………………….....………... 9 6. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluva varu määramisega………………………………………………………………………………..

10

7. Mäetööde mõju keskkonnale ja abinõud selle vähendamiseks …….……...…………… 10 8. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamine……………………………… 12 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………….. Tekstilisad

12

Lisa 1. Keskkonnaministri 02.05.2013.a. käskkiri nr 421.. ….....………………………… 13 Lisa 2. Väljatrükk äriregistri B-osa registrikaardist……………………………………….. 15

Graafilised lisad

Lisa 1. Mäeeraldise plaan. Mõõt 1: 2 000 Lisa 2. Mäeeraldise geoloogilised läbilõiked I–I’…V–V’ M hor 1:2000, vert. 1:100

MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS

1.1. Ettevōtja nimi Kivikandur OÜ 1 1.2. Äriregistrikood 1.3. Aadress Järvekalda 1

Taotleja (isikukood) 11200972 1.4. Majandustegevuse registri number

ja registrisse kandmise kuupäev

KKA000168 29.11.2007 1.5. Taotluse koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2.1. Ettevōtja nimi Kivikandur OÜ

2 2.2. Äriregistrikood 2.3. Aadress Järvekalda 1 Kaevandaja (isikukood) 11200972

2.4. Majandustegevuse registri number

ja registrisse kandmise kuupäev

KKA000168 29.11.2007 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus

Paasi lubjakivimaardla 3 3.3. Maardla ( maardlaosa ) 3.4. Maardla pōhimaavara

ehituslubjakivi Maardla registrikaardi number 683

3.5. Maardla tähtsus

üleriigilise tähtsusega [ ] kohaliku tähtsusega [ X ]

4.1. Mäeeraldise nimetus Paasi lubjakivikarjäär 4.2. Mäeeraldise liik

uus mäeeraldis [ X ] ümbervormistamine või

olemasoleva laiendus [ ] ümberregistreerimine [ ] 4 4.3. Mäeeraldise asukoht

Mäeeraldis maakond Lääne-Viru maakond vald Vihula 4.4. Mäeeraldise pindala ha 51,36

5 5.1. Pindala ha 58,25 5.2. Kinnisasja omanike või valdajate ja nendele

Mäeeraldise kuuluvate kinnisasjade katastritunnuste ning pindalade loetelu

teenindus- Maa-amet; Paasimetsa; kat. tunnus 88702:001:0196; 58,25 ha maa 5.3. Täiendavate nõusolekute loetelu

( vastavalt "Maapōueseaduse" §-le 33 )

ei ole 6 6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik Kivikandur OÜ

6.2. Geoloogilise uuringu luba loa kehtivusaeg 01.2015.a.

Geoloogiline loa väljaandja registreerimise nr L.MU/321225 uuring Keskkonnaameti Viru regioon

6.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Eesti Geoloogiakeskus

6.4. Geoloogilise uuringu aruanne

T. Tuuling. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013.a.)

fondi number varude kinnitamise otsus ja kuupäev

8460 KKM käskkiri nr 421 02.05. 2013.a.

Harkujärve, 76902 Harjumaa

Harkujärve, 76902 Harjumaa

7.1. Aktiivne varu tarbevaru reservvaru ühik

maavara nimetus

7 ehituslubjakivi 2593 tuh.m 3

Maavara- varud 7.2. Passiivne varu varu ühik

maavara nimetus

tuh.m 3

7.3. Kaevandatav varu

maavara nimetus varu ühik

ehituslubjakivi 2593 tuh.m 3

8.1. Maavara kasutusala ehituskillustik

8 8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär:

kogus ühik

Maavara- ehituslubjakivi 105 tuh.m 3

varu kasutamine 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär:

kogus ühik

tuh.m 3

8.4. Taotletav loa kehtivusaeg

25 9.1.[x] Seletuskiri koos graafiliste lisadega

9 9.2.[x] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri

9.3. [ ] "Maapõueseaduse §-s 33 nimetatud täiendavate nõusolekute

ärakirjad

Lisade 9.4.[ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral

loetelu maakasutusõigust tõendav dokument

9.5. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara

omaniku kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks,

kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja

Loa taotleja Tiit Ploom juhatuse liige nimi ja amet allkiri pitser kuupäev

Seletuskiri

1. Mäeeraldise kasutamise eesmärk ja selle saamise vajaduse põhjendus.

OÜ Kivikandur, kelle põhitegevuseks on kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamine, taotleb Keskkonnaametilt Paasi lubjakivimaardla Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamise luba, eesmärgiga kasutada lubjakivist valmistatud killustikku tsiviil- ja teedeehituses. Paasi lubjakivikivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotlus esitatakse EMK poolt aktsepteeritud ja keskkonnaministri 02.05.2013.a. käskkirjaga nr 421 (lisa 1) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaruna kinnitatud pindala ja varu ulatuses. Kaevandamise keskmiseks aastamahuks planeeritakse 105 tuh m3. Luba taotletakse 25 aastaks.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus. Taotletav Paasi lubjakivikivikarjääri mäeeraldis paikneb Lääne-Virumaal Vihula

vallas Paasi külas, riigile kuuluval kinnistul Paasimetsa (katastritunnus 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Mäeeraldis hõlmab maaüksusest 51,36 hektarit. Mäeeraldise teenindusmaa hulka on arvatud katastriüksus Paasimetsa terves ulatuses, s.o. 58,25 ha. Mäeeraldist ja selle teenindus- maad ümbritsevad Väravmetsa (kat.tunnus 88702:001:0442); Sikkani (88702:001:1013); Roda (88702:001:0273); Roopa (88702:002:0274); Värava (88702:001:0441); Armi (88702:001:0151); Pärnamäe (88702:001:1140); Lahepõhja (88702:001:0173) ja Reservi (88702:002:0227) maaüksused. Idapiir külgneb Vihula–Annikvere maanteelt kuni Pärnamäe kinnistuni kulgeva teega. Riigimaantee Potsu–Vihula (nr 17184) jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.

Maakasutuselt on ca 55% ulatuses tegu metsamaaga, 31% alast moodustab looduslik rohumaa ja 14% haritav maa.

Maastikuliselt paikneb mäeeraldis ja selle teenindusmaa Viru lavamaa lääneserval paetasandikul, kus pinnakatte paksus ulatub vaid 0,5 meetrini. Reljeef on tasane, väikese langusega lääne suunas. Absoluutkõrgused jäävad siin 59,5–61,5 m tasemele. Suuremas plaanis tuleb taotletav ala ümbritsevast esile väikese kõrgendikuna, kus reljeef langeb ca 2–3 m võrra äärealade suunas. Järsem on reljeefi langus ida suunas – Paasi lubjakivi- maardla reservvarualal, mis paikneb taotletavast mäeeraldisest 750 m kaugusel idas, jäävad maapinna absoluutkõrgused 54,5–56 m tasemele.

Veekogusid taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusalale ei jää. Mustoja jääb taotletava ala lõunanurgast ca 800 m kaugusele kagusse. Maaparandussüsteemi eesvool, mis juhib liigveed Mustojja, paikneb ca 250 m kaugusel.

Suurematest asustatud punktidest jääb valla keskus Võsu 11 km kaugusele loodes- se. Ligikaudu sama kaugele kagusse jääb Tallinn–Narva maantee ääres paiknev Haljala.

Taotletav Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale, samuti puuduvad siin muinsuskaitselised piirangud, kommunikatsioonid ning kitsendusi põhjustavad üksikobjektid. Lähim majapidamine paikneb mäeeraldise teenindusmaa idapiiril Pärnamäe kinnistul. Plaanitavast karjäärist jääb elumaja ca 120 m kaugusele.

Kokku on taotletava Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindus- maa pindala 58,25 ha, sellest mäeeraldise pindala 51,36 ha.

5

3. Andmed geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus.

Geoloogiline uuritus. Annikvere piirkonda, mis paikneb Väo kihistu avamusalal,

on ehituslubjakivi prognoosalana mainitud geoloogilise kaardistamise aruandes 1960.a. (Stumbur jt., 1960). Perspektiivala pindalaks hinnati 3,8 km2 ja lubjakivi mahuks 22,5 milj m3. Taotletavast mäeeraldisest ca 750 m ida pool tegi RE Eesti Geoloogiakeskus 1991.a. Viru kolhoosi tellimisel ehituslubjakivi uuringu, mille eesmärgiks oli kivimi kvaliteedi, kaevetingimuste ja varu selgitamine (Nõmmsalu, 1991). Uuringualale rajati 10 puurauku, uuringuobjektiks oli Väo, Aseri ja Loobu kihistu lubjakivi. Uuringuala kattekiht koosnes kasvukihist ja moreenpinnasest paksusega 0,35–1,0 m (keskm. 0,5 m) ning lokaalmoreenist keskmise paksusega 0,5 m. Veetase oli maapinnast 0,7–1,3 m sügavusel. Kasuliku kihi paksus oli 3,4–5,7 m (keskm. 4,5 m), sellest allpool põhjavee- taset 3,7 m. Kasuliku kihi lamami keskmiseks abs.kõrguseks võeti 49,5 m (veetase oli abs.tasemel 54,2 m). Vesi soovitati suunata Suurejõe jõkke (Mustojja). Kuivenduse mõju täpsemaks hindamiseks soovitati läbi viia täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Leiu- koha lubjakivi vastas maavarana madalamargilise ehituslubjakivi (müürikivi, viimistlus- kivi, killustik) nõuetele. Kivimi survemark oli „400”, külmakindlus vastas margile „25” ja veeimavus 1,4%. EMK 03.10.2000.a. istungi protokollilise otsusega nr 00-35 kanti Paasi lubjakivimaardla Riiklikku maavaravarude registrisse pindalaga 9,00 ha ja ehituslubjakivi aktiivse reservvaruga 406 tuh m3 (reg.kaart 683).

Geoloogiline uuring, mille alusel taotletakse mäeeraldist, tehti 2012–2013.a. OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt (Tuuling, 2013) Paasi II uuringuruumis 58,24 hektaril. Uuringuobjektiks oli Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) lubjakivi. Uuringualal puuriti 20 puurauku, võeti 6 proovi kivimi ja 14 koondproovi killustiku katsetusteks, kivimi keemiline koostis (CaO, MgO, lahustumatu jääk) määrati 24 proovis. Katsetuste andmeil oli Loobu kihistu lubjakivi kõrgemargiline: kivimi survetugevus oli keskmiselt 102 Mpa, külmakindlus “25”. Purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel oli LA tegur 28–30. Killustiku massikadu 10 külmutus-sulatustsükli järel oli 1,7–2,9%, vastates tervikuna kategooriale F4 (keskmise massikaoga 2,3%). Oodatav killustiku saagis mäemassist oli ca 76%. Keemiliselt koostiselt oli CaO sisaldus keskmiselt 40,34%, MgO 7,36% ja lahustumatut jääki 8,97%. Reeglina oli dolomiidistumisele allunud kasuliku kihi alumine pool, samuti oli alumises pooles kõrgem lahustumatu jäägi sisaldus. Katsepumpamiste põhjal hinnati põhjavee juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp, lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööp, lõpp- perioodil on vastavad näitajad 787 ja 1838 m3/ööp. Varu arvutati 51,36 hektaril kahes, teineteise peal paiknevas plokis: 3. plokk – veepealne ja 4. plokk veealune. 3. ploki ehi- tuslubjakivi aktiivne tarbevaru oli 847 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus oli 1,65 m. Kattekihi paksus oli keskmiselt 0,41 m ja selle maht 211 tuh m3. 4. ploki ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru oli 1746 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus oli 3,40 m. Keskkonnaministri 02.05.2013.a. käskkirjaga nr 421 kinnitati Paasi lubjakivi- maardlal täiendavalt kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru Paasi II uuringuruumi 51,36 ha pindalal 2593 tuh m3 (seisuga 01.04.2013.a.)

Maardla geoloogiline ehitus. Taotletav mäeeraldis jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub vaid 0,5 meetrini. Mullakihi paksus on 0,1–0,4 m, keskmiselt 0,27 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, kuni 0,3 m (keskmiselt 0,14 m) paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen.

6

Taotletav mäeeraldis paikneb Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu avamusel (O2 lb). Loobu kihistu paksus on 3,5–6,0 m, keskmiselt 5,1 m. Kihistu ülemine kompleks on esindatud halli pisikristallilise, õhukese- kuni keskmisekihilise, paari cm paksusi jämedetriitseid vahekihte sisaldava ja rohkete fosfaatsete katkestuspindadega lubjakiviga. Alumises kompleksis katkestuspinnad puuduvad, kivim on peenekristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, tumedam hall kui ülaosas ja allunud dolomiidistumisele. Loobu kihistu alumised 0,3–0,6 m on savikamad, mergli lainjate, kuni 1–2 cm paksuste vahekihtidega. Loobu kihistu lamamiks on Sillaoru kihistu (O2sl) pruunikashall savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, rohkelt raudooide sisaldav lubjakivi. Kihistu keskosas esineb väga savine tumepruun, ca 5 cm paksune lubjakivi (mergli) kiht. Sillaoru kihistu paksus on 0,2–0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Sillaoru ja tema lamamiks oleva Toila kihistu vahelist piiri markeerib markantne limoniitne katkestuspind. Toila kihistu (O2tl) on esindatud rohekashalli glaukoniitlubjakiviga. Kihistu ülemises, ca 0,4–0,6 m paksuses osas esineb glaukoniiti rohkesti, kivim on peeneteraline, keskmise- kuni paksukihiline, Toila kihistu keskmine osa on üksikute glaukoniiditeradega, poolmugulja kuni mugulja tekstuuriga, küllaltki savikas, milles esineb rohekashalli savimergli kuni 20 cm paksusi vahekihte. Alumises 0,6 m paksuses osas on Toila kihistu esindatud rohekashalli keskmi- sekristallilise, suhteliselt suuri glaukoniiditerasid sisaldava keskmise kuni paksukihilise dolomiidistunud lubjakiviga. Kompleksi alumist piiri markeerib tasane, kuid sügavate soppidega katkestuspind, nn. püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe alumiseks piiriks. Puuraugus 13 on avatud ka Leetse kihistu (O1lt) 0,7 m paksuselt. Ülemises 0,4 m paksu- ses osas on kihistu esindatud rohekashalli, rohkesti glaukoniiditerakesi sisaldava, võrdle- misi kõva lubiliivakiviga. Allosas lasub rohekas, võrdlemisi pude glaukoniitliivakivi. Kasuliku kihi moodustab kogu paksuses Loobu kihistu. Enamuses pindalal jääb kihi paksus stabiilselt 5–6 m vahele. Vaid mäeeraldise lääne-kagunurgas, puuraugu 13 ümbru- ses, väheneb see 3,5 meetrini. Kihistu, seega ka kasuliku kihi lamamipind on küllaltki muutlik ja jääb 53,7–56,8 m absoluutkõrguste vahemikku, langusega lääne suunas.

Taotletava mäeeraldise ja sellest 750 m kaugusele jääva Paasi lubjakivimaardla reservvaru-ala vahel kulgeb Viitna rike. Reservvaru-alal on noorimateks kivimiteks Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid. Loobu kihistu lubjakivide pealispind jääb siin (pa 1) 51,7 m abs.kõrgusele, taotletaval mäeeraldisel aga (pa 6) 60,7 m abs.tasemele. Seega on Loobu kihistu lasumipinna erinevus üksteisest 750 m kaugusel paiknevas puuraugus ca 9 m.

Hüdrograafia ja hüdrogeoloogilised tingimused. Taotletav mäeeraldis ja selle

teenindusalale veekogusid ei jää. Siin paikneb vaid mõni üksik kraavilõik sadevete ära- juhtimiseks. Läände, ca 200–700 m kaugusele jääb maaparandussüsteem oma eesvooluga. Tihedalt rajatud kuivenduskraavide võrgustikuga juhitakse metsast liigveed eesvoolu kau- du Mustojja. Mustoja ise jääb taotletava mäeeraldise teenindusmaa lõunatipust ca 800 m kaugusele kagusse. Eesvoolu suubumiskohast Mustojja jääb oja suudmeni Soome lahes ca 12 km. Mustojale on rajatud 3 paisu: Vihula ülemine paisjärv, Vihula mõisa paisjärv ja Vihula alumine pais. Oja langus keskjooksul (eesvoolu suubumiskohast Vihula ülemise paisjärveni) on 5 km pikkusel lõigul ca 9 m, s.o. 1,8 m/km, sellest allapoole aga veelgi suurem (keskmiselt 5,7 m/km). Kuni Vihula ülemise paisuni voolab oja valdavalt tehis- likus sängis.

Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti ei moodusta. Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas vaid 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid leiab kasutamist arvukate eratarbijate salvkaevudes ja ka üksikutes puurkaevudes. Ordoviitsiu-

7

mi veekompleksi lamamiks oleva Ordoviitsiumi veepideme moodustavad Varangu kihistu savid, Türisalu kihistu diktüoneemakilt ja Toila kihistu glaukoniitlubjakivid koos lama- miks oleva glaukoniitliivakiviga. Veepideme paksus on 5–7 m (maksimaalselt 11 m). Paasi II uuringuruumi (=mäeeraldise ja selle teenindusmaa) põhjaveetase jäi puurimis- aegsete (juulis, augusti 1. nädalal 2012.a.) mõõtmistulemuste andmeil 1,5–2,4 m sügavu- sele maapinnast, absoluutkõrgusele 57,7–58,9 m, sõltudes paikkonna reljeefist. Põhjavee- voolu üldine suund on klindi suunas, s.o. põhja-kirdesse. Paasi II uuringuruumi puhul on tegu põhjavee lokaalse toitealaga, kus põhjavesi liigub uuringuruumi idaosast madalama reljeefiga äärealade suunas. Paasi II uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademe- test, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober– november). Põhjaveetaseme aastane muutuste amplituud võib ulatuda 2–3 meetrini. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 342–446 mg/l ja üld- karedusega 6–8,5 mg-ekv/l. Katsepumpamiste põhjal hinnati põhjavee juurdevooluks kar- jääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp, lumesulamisperioodil aga maksi- maalselt 1840 m3/ööp, lõpp-perioodil on vastavad näitajad 787 ja 1838 m3/ööp. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.

4. Maavara kvantitatiivne ja kvalitatiivne iseloomustus, selle kasutusalad. Maavaraks taotletaval mäeeraldisel on Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivi, mis

on kohati dolomiidistunud. Kivimi survetugevuselt on mõnevõrra tugevam kasuliku kihi ülemine pool, mille survetugevus keskmiselt on 105 MPa. Allosas on see näitaja 99 MPa. Külmakindluselt vastab kasulik kiht tervikuna margile „25” (külmakindlusmargile „25” vastab materjal juhul, kui 25 külmutus-sulatustsükli läbimise järel katsekehade survetugevuse langus ei ületa 20%, võrreldes vees immutatud kontrollkuupide surve- tugevusega). Siin on aga selgelt kvaliteetsem kasuliku kihi ülemine pool, kus surve- tugevuse langus on keskmiselt 3,6%, alumisel kompleksil aga 12,7%. Tervikuna aga kasuliku kihi kivim vertikaalses läbilõikes füüsikalis-mehaaniliste näitajate poolest kardinaalselt ei erine ning erineva kvaliteediga plokkide väljaeraldamine ei ole vajalik. Taotletava mäeeraldise kasuliku kihi kivim vastab survetugevuselt ja külmakindluselt kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele.

Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud killustiku purunemis- kindluse põhjal Los-Angelese katsel ja külmakindluse põhjal. Killustiku saagise hindami- seks määrati selle terakoostis. Purunemiskindluse põhjal LA katsel on kasuliku kihi kivim suhteliselt ühtlane – LA tegur 28–30 (kategooria LA30). Mõnevõrra parem on kasuliku kihi ülemine pool, kus LA tegur jääb kõigi proovide puhul alla 30 (27–29), keskmiselt 28, alumises osas 28–31, keskmiselt 30. Ka külmakindluselt on ülemine pool kasulikust kihist kvaliteetsem: massikadu 10 külmutus-sulatustsükli järel on 1,7–2,1%, keskmiselt 1,9% (kategooria F2), alumisel kompleksil 2,5–2,9%, keskmiselt 2,7% (kategooria F4). Tervikuna vastab kasuliku kihi kivimist valmistatud killustik külmakindluselt kategooriale F4, mille massikadu on keskmiselt 2,3%.

Proovides määratud killustiku väljatulek (fraktsioonid üle 5 mm) on vahemikus 72,6–88,0. Keskmine saagis proovidest on 79,6%. Arvestades, et killustik on valmistatud puursüdamikest võetud proovidest ja et puurimisel on osa savikamaid vahekihte kaduma läinud (südamiku väljatulek kasuliku kihi osas 95%), võib oodata mõnevõrra väiksemat

8

killustiku väljatulekut. Seega, arvestades puursüdamiku väljatulekut, on oodatav killustiku saagis mäemassist ca 76%.

Keemiliselt koostiselt moodustab taotletava mäeeraldise kasuliku kihi lubjakivi, mis on rohkem või vähem dolomiidistunud. CaO sisaldus Loobu kihistu kivimis on 28,54–49,75%, keskmiselt 40,34%, MgO 1,04–14,74%, keskmiselt 7,36% ja lahustumatut jääki 6,08–15,62%, keskmiselt 8,97%. Reeglina on dolomiidistumisele allunud kasuliku kihi alumine pool (O2lb2), kus on kohati tegu ka dolokiviga, milles MgO sisaldus on >14%. Ka on alumises pooles kõrgem lahustumatu jäägi sisaldus, ulatudes kohati 15–16%-ni.

Taotletava Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise kivim vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele ning sobib killustiku valmistamiseks, mida võib kasutada nii teedeehituses kui ka ehitussegudes.

Arendaja taotleb mäeeraldist keskkonnaministri 02.05.2013.a. käskkirjaga nr 421

kinnitatud ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kontuuris ja mahus, s.o. Paasi lubjakivi- maardla 3. ja 4. varuplokile. Varuplokid 3 ja 4 paiknevad kohakuti ja nende pindala on 51,36 ha. Plokkidevaheliseks piiriks on võetud 58,3 meetri absoluutkõrgus, see on uuringuaegse (juuli–august 2012) veetaseme keskmine absoluutkõrgus. Taotletava mäe- eraldise piires, 51,36 ha pindalal, on ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2593 tuh m3, sealhulgas 847 tuh m3 põhjaveetasemest kõrgemal ning 1746 tuh m3 allpool põhjavee- taset. Kasuliku kihi paksus 3. plokis on puuraukude andmeil vahemikus 0,8–2,5 m, kesk- miselt 1,65 m; 4. plokis vahemikus 1,5–4,6 m, keskmiselt 3,40 m. Kattekihi paksus on 0,1–0,5 m, keskmiselt 0,41 m ja selle maht on 211 tuh m3.

Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise (51,36 ha) ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 2593 tuh m3, sealhulgas 847 tuh m3 veepealset (3. plokk) ja 1746 tuh m3 veealust varu (4. plokk).

5. Mäetööde lühike kirjeldus. Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on

hea – Potsu–Vihula maantee jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjatipust ca 350 m kaugusele. Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab rähkne moreen. 10 cm paksust moreenikihti ei ole mäetehniliselt ja majandus- likult otstarbekas eraldi koorida. Kogu kattekiht vallitatakse aunadesse. Metsaalal kaevan- damisel tuleb eelnevalt langetada puud ja juurida kännud. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise muudab keerulisemaks asja- olu, et 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset. Hüdrogeoloogiliste katsetööde andmeil on väljapumbatava vee kogused väikesed. Karjääri rajamist oleks otstarbekas alustada varuala loode- või lõunaosast, kust oleks kõige lühem tee kuivenduskraavideni, mille kaudu on võimalik karjäärivett Mustojja suunata. Eelnevalt tuleb lasta veel settebasseinis selgineda.

Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kõrge survetugevusega kivimite, sh Paasi maardla lubjakivide sobivamaks kobestusviisiks on puur-lõhketööd, mis kaasaegses mäetööstuses on kaljuste kivimite kobestamise levinuim moodus. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega on kõigepealt vaja lõhatavale astangule puurida laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laenguaugud laetakse lõhkeainega. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava

9

lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine).

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigalda- tud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud too- dangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid.

Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt ja arengukava. Kõiki

kaevandamisega ja killustiku väljaveoga kaasnevaid keskkonnamõjusid analüüsitakse kaevandamise loa taotluse menetlemisel.

6. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluva varu määramisega. Mäeeraldise piiri ja sügavuse määrab keskkonnaministri 02.05.2013.a. käskkirjaga

nr 421 kinnitatud Paasi lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kontuur (3. ja 4. plokk, reg.kaart 683). Mäeeraldise alumise pinna määrab litostratigraafiline piir, milleks on Loobu kihistu lamamipind, mis uuringuandmete põhjal jääb 53,7–56,8 m absoluutkõrguste vahemikku, langusega lääne suunas.

Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 58,25 ha, hõlmates katastriüksust Paasi- metsa (kat. tunnus 88702:001:0196), millel taotletav mäeeraldis asub, kogu ulatuses.

Taotletavale Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele (51,36 ha) jääv dolokivivaru 2593 tuh m3 on kogumahus kaevandatav.

7. Mäetööde mõju keskkonnale ja abinõud selle vähendamiseks. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei jää Natuura 2000 võrgustiku ega

looduskaitsealadele, samuti ei ole sellel registreeritud looduskaitseobjekte. Maavarade kaevandamisega kaasneb alati mõju keskkonnale. Ehituskivi

kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni teket. Lisaks sellele alandatakse mäetööde ajal põhjaveetaset ja muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Kuna kasulik kiht lasub osaliselt allpool põhjaveetaset, tuleb põhja- ja sademete vett karjäärist välja pum- bata. Vett on võimalik ära juhtida kuivenduskraavide kaudu Mustojja. Karjäärist ärajuhi- tav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema heljumi sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt lasta settebasseinis selgineda. Reostust välistava tehno- loogia kasutamisel karjäärivee looduslikku vetevõrku juhtimiseks muid piiranguid ei ole. Kaevetööde käigus alandatakse taotletaval mäeeraldisel looduslikku põhjaveetaset kuni ~5 m. Veetaseme alandamise mõjuraadius võib ulatuda arvutuslikult kuni ~0,6 km-ni. Depressioonilehtri mõjupiirkonda jäävate Ordoviitsiumi veekompleksi vett tarbivate kae- vude veetase võib alaneda. Puurkaevud, mis avavad Ordoviitsiumi–Kambriumi veekomp- leksi (sügavusega üle 20 m), jäävad endisele režiimile. Arendaja on kohustatud jälgima veetaset kaevudes ja vajaduse korral lahendama veevarustuse küsimused. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja pumpamine karjäärist ning veetase saavutab oma algse taseme. Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu, mida tulevikus võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil.

10

Samuti on oluliseks ümbruskonda häirivaks mõjuriks kivimi lõhkamine. Lubjakivi raimamisel kasutatakse puur-ja lõhketöid, millega kaasneb vibratsioon ja kivimitükkide laialipaiskumine. Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse §42 punktile 2 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisega kaasnevad seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi. Sõltuvalt pinnasest, millel asub hoone vundament, hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist on määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused. Teades, milliseid maksimaalseid võnkekiirusi hoone konstruktsioon talub ja arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast, saab määrata maksimaalsed seismiliselt ohutud lõhkelaengute suurused. Kaasajal läbiviidavad lõhketööd ei paiska purustatud materjali õhku, vaid kobestavad kivimit. Lähtuvalt ohutuseeskirjast on masslõhkamise korral laenguaugu meetodil lõhates inimesele ohutu kaugus 200 m. Kaasaegse lõhkamise metoodikaid kasutades ei paisku lõhkamisel üksikud killud kaugemale kui 50 m (Vesiloo, 2008). Valdav osa kilde langeb maha vahetult lõhatava ploki juures. Enne lõhkamist peab ohtlik ala olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt, et oleks välditud kõrvaliste inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Arendaja ostab vastava teenuse litsentsi omavalt ettevõttelt, kes peab tagama tööde ohutu läbiviimise. Lähim talu asub projek- teeritavast karjäärist ca 120 m kaugusel kagus. Müra ja seismilise mõju minimali- seerimiseks tuleks kasutada lühiviitlõhkamist detonatsioonireleega.

Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, buldooser, purustussõlm, kopplaadur, kallurauto, puurmasin) ja killustikusõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 dB, 200 m kaugusel 20 dB ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karjääris liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Seega on karjääri tööees töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel 70 dB (väljaspool süvist). Avamaal töötavates killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Vajaliku suurusega kaeveõõnsuse tekkimisel paigutatakse purustussõlm karjääri põhja, mille tulemusena tekib täiendav müraekraan ning müratase väheneb. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele (II kategooria) leviva müra piirtase ei tohi määruse § 5 lg 6 järgi ületada päevasel ajal (7.00-23.00) 60 dB ja öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkondades päeval ületada 60 dB ja öösel 55 dB. Kaevetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal.

Peamisteks tolmutekitajateks rajatavas karjääris on puur-lõhketööd, purustussõlm, karjääris liikuvtransport ja laoplatsid. Puur-lõhketöödel, kui kivim on kuiv ja topise materjali ei niisutata, võib kuiva ja tuulise ilmaga tolmupilv kanduda 100–200 m laiuse vööndina 600–800 m kaugusele. Tuulevaikse ilmaga langeb tolm lõhkamiskoha vahetusse ümbrusesse tagasi. Kaevemasinate poolt tekitatud tolmu hulk on väike, kuna masinate liikumiskiirused on väikesed ja tolm sadestub töökohast kuni 100 m raadiuses. Kauge- male võib tolm levida tingituna lõhatud kivimit ja killustikku vedavatest kallurautodest nii karjäärisisestel kui ka väljaveoteedel. Seniste vaatluste põhjal võib lagedal maastikul tolm levida keskmise tugevusega tuule korral kuni 250 m kaugusele. Vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal, on otstarbekas regulaarselt niisutada karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja purustussõlmede ümbrust.

11

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutata- vad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehha- nismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heit- gaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine, st lähtu- takse mäetööde läbiviimise korda sätestavatest eeskirjadest nagu: töötavate seadete regu- laarne ülevaatus, kütte- ja määrdeainete mahasattumise vältimiseks ettenähtud kaitse- vahendite olemasolu ja korrashoid, ohutust tagavate töö- ja kaitsevahendite olemasolu, töötajate instrueerimine jne. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt koostöös Keskkonnaametiga ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga.

Rikutud maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.

8. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamine.

Vastavalt Maapõueseaduse §–le 48, on kaevandamisloa omanik kohustatud

kaevandamisega rikutud maa korrastama enne kaevandamise loa kehtivuse lõppemist korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti ja Vihula Vallavalitsuse poolt esitatud tingimustest. Kaevandamisjärgselt kujundatakse väljatöötatud alale veekogu, mille sügavuseks on ca 3,5m.

Kasutatud kirjandus.

Maapõueseadus ja selle rakendamise õigusaktid (RK, RT I 2004, 84, 572; RTL 2005, 51, 717; RTL 2005, 60, 865). Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (SOM, RTL, 14.03.2002, 38, 511). Nõmmsalu, V., 1991. Informatsiooniline aruanne Lääne-Viru maakonna Paasi lubjakivi leiukoha uuringust. EGF 4547. Stumbur, K., Viidas, E., Jõgi, S., Mardla, A., Tsheban, V., 1960. Vaivara Rühma aruanne otsingu-kaardistamistööde tulemustest Soome lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis 1958.-1959.a. EGF 1286. Tuuling, T., 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013.a.). EGF 8460. Seletuskirja koostas Tiia Tuuling 20.05.2013.a. OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloog

12

02.05.2013 nr 421

Lääne-Viru maakonna Paasi lubjakivimaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile KIVIKANDUR OÜ volitusel Paasi lubjakivimaardla (registrikaart nr 0683) täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvelevõtmise aruande (saabunud 27.03.2013, kirja registreerimise nr 2712). Aruanne on koostatud Paasi II uuringuruumi täiendava geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaameti Viru regioon on andnud geoloogilise uuringu loa L.MU/321225). Aruandes analüüsitud andmete alusel selgus, et Paasi II uuringuruumi piiresse jääb tarbevaru nõuetele vastavat kõrgemargilist ehituslubjakivi. OÜ Eesti Geoloogiakeskus on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru kogumahus 2 593 tuh m3. Varuplokk, mida soovitakse keskkonnaregistrisse kanda, paikneb Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Paasi külas riigile kuuluval kinnistul Paasimetsa (katastritunnus 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile ettepaneku aruande alusel varu keskkonnaregistrisse kanda (11. aprilli 2013. a istungi protokolliline otsus nr 13-39). Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Otsustan kanda OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud aruande „Paasi II uuringuruumi

lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal“ alusel seisuga 01.04.2013 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Paasi II uuringuruumi piires pindalal 51,36 ha asuva Paasi lubjakivimaardla täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru – 2 593 tuh m3.

2. Keskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada

muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0683) vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1.

Lisa 1

13

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Vihula Vallavalitsus, KIVIKANDUR OÜ

14

Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 20.05.2013 kell 12:01

KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972) kohta on avatud Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1:

Ärinimi ja aadress 1. kanne: Ärinimi on KIVIKANDUR OÜ

1. kanne: Aadress on Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond, 76902

Kapital 3. kanne: Osakapital on 2 556 eurot

Esindusõigus 1. kanne: Juhatuse liige on Tiit Ploom, isikukood 36307200245, elukoht Tallinna linn, Harju maakond

1. kanne: Juhatuse liige on Enn Kikas, isikukood 34912060279, elukoht Rae vald, Harju maakond

* Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.

Õiguslik seisund 1. kanne: Õiguslik vorm on osaühing

3. kanne: Põhikiri on kinnitatud 23.08.2011

1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12

Kannete loetelu Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded:

1. kanne: Kinnitatud 22.12.2005 (esmakanne)

3. kanne: Kinnitatud 27.09.2011 (muutmiskanne)

Väljatrüki lõpp

Äriregistri teabesüsteem https://ariregister.rik.ee/ettevotja.py

Lehekülg 1/1 20.05.2013 12:01

Lisa 2

15

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

19.11.2019 nr 12-2/19/485-2

Riigi huvi väljaselgitamine Paasi

lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa

taotluse menetluses

KIVIKANDUR OÜ (edaspidi ka taotleja või Kivikandur OÜ; registrikood 11200972, aadress

Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond, 76902) esitas 05.06.2013

Keskkonnaametile taotluse „Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa

taotlus“ maavara kaevandamise keskkonnaloa saamiseks (edaspidi ka kaevandamisluba)

(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis, edaspidi DHS, 13.06.2013 kirjana

nr V10-5/13/15075).

Kivikandur OÜ taotleb kaevandamisluba Paasi lubjakivimaardla Paasi lubjakivikarjääri

mäeeraldisele ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehituslubjakivi.

Maavara soovitakse kasutada tsiviil- ja teede ehituses. Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub

Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi külas katastriüksusel Loobu metskond 400 (eelmise

nimega Paasimetsa; katastritunnus 88702:001:0196), maa sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa. Taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval katastriüksusel, mille valitsejaks

on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi

RMK). Taotletava mäeeraldise pindala on 51,36 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on

58,25 ha. Taotletav kaevandamisloa kehtivusaeg on 25 aastat.

Keskkonnaamet analüüsis Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa

taotlust varustuskindluse tagamise kriteeriumitest lähtuvalt. Varustuskindluse hindamisel on

lähtutud Keskkonnaministeeriumi kantsleri poolt 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud

juhendist „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade

taotluste menetlemisel lähtuvast varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend) ning

ehituslubjakivi varudest ja taotletava karjääri potentsiaalsesse teeninduspiirkonda jäävate

karjääride andmetest.

Seisuga 04.05.2016 läbi viidud analüüs taotletava karjääri potentsiaalses teeninduspiirkonnas

(50 km raadiuses) näitas, et kaevandatavat ehituslubjakivi jätkub piirkonnas kuni 16,8 aastaks.

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Kuivõrd taotletava tegevusega ei tagata maavara säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning

taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on ehituslubjakivi osas varustuskindlus tagatud

rohkem kui 10 aastaks, oli Keskkonnaamet seisukohal, et kaevandamisloa andmine

ehituslubjakivi kaevandamiseks Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisel on vastuolus riigi huviga.

2013. aastal esitatud taotluse andmete põhjal ei saa öelda, et konkreetse karjääri avamine oleks

tingimata vajalik, kuna olemasolevate karjääride materjal on sama kvaliteediga, nagu

taotletavas karjääris.

Tulenevalt analüüsi tulemustest, küsis Keskkonnaamet 05.05.2016 kirjaga nr 12-2/16/5916

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt arvamust seoses riigi huviga Paasi

lubjakivikarjääris maavara kaevandamisega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 28.10.2016 kirjaga nr 17-1/16-00206/044

(DHS 28.10.2016 nr 12-2/16/5916-2) seisukoha, milles nõustub Keskkonnaametiga Paasi

lubjakivikarjäärile maavara kaevandamisloa mitte andmisega, kuid peab antud maardla

ressurssi vajalikuks 2020. aastast alates Teehoiukava uuendamise korral.

Taotleja edastas 23.10.2019 Keskkonnaametile kirja (DHS nr 12-2/19/485), milles palus jätkata

maavara kaevandamise loa taotluse menetlusega ning veelkord kaaluda maavara kaevandamise

loa väljastamise võimalikkust.

Keskkonnaamet viis seisuga 18.11.2019, lähtuvalt Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara

kaevandamise loa taotlust varustuskindluse tagamise kriteeriumitest, läbi uue analüüsi.

Varustuskindluse hindamisel lähtuti Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 kinnitatud

juhendist.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel jääb taotletava Paasi lubjakivikarjääri

mäeeraldise optimaalsesse teeninduspiirkonda 6 mäeeraldist (Aru-Lõuna lubjakivikarjäär, Aru-

Lõuna II lubjakivikarjäär, Kunda II lubjakivikarjäär, Toolse-Lääne lubjakivikarjäär, Inju-

Meriküla dolokivikarjäär, Inju-Meriküla II dolokivikarjäär), kus kaevandatakse

ehituslubjakivi. Ehituslubjakivi kaevandatava jääkvaru kogus eelpool loetletud mäeeraldistel

kokku on ligikaudu 10 269,86 tuh m3. Viimase viie aasta tarbimismahte arvestades kaevandati

piirkonnas igal aastal ehituslubjakivi ligikaudu 364,66 tuh m3. Seega on seisuga 18.11.2019

taotletava mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonnas ehituskruusa varustuskindlus tagatud

ligikaudu 28 aastaks, mis tähendab, et taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on

ehituslubjakivi osas varustuskindlus tagatud rohkem kui 10 aastaks. 2019 aasta analüüs näitab

jätkuvalt, et kaevandamisloa andmine ehituslubjakivi kaevandamiseks Paasi lubjakivikarjääri

mäeeraldisel on vastuolus riigi huviga.

Riiklikud huvid ehitusmaavarade kaevandamisel on defineeritud läbi varustuskindluse, mille

tagatus on ajas muutlik, sõltudes uute karjääride avamisest ja olemasolevate ammendumisest.

Sisuliselt tähendab see ka seda, et taotletava karjääri kasutuselevõtmine tulevikus ei ole

välistatud, kui taotletava karjääri teeninduspiirkonna varustuskindlus väheneb sedavõrd, et

täiendava varu kasutuselevõtmine on põhjendatud (varustuskindlus on tagatud vähemaks kui

10 aastaks).

Tulenevalt ehitusmaavarade riiklikust arengukavast (kokkuvõte, lk 49, teine lõik); „Maardlate

kasutusse võtmisel tuleb eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist,

mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise

tehnoloogiliste võimaluste kohta. Nende maardlate ammendamise eesmärk on ka

maksimaalselt edasi lükata uute maardlate kasutuselevõttu.

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lähtudes eeltoodust palume Kivikandur OÜ taotlus uuesti üle vaadata ja esitada oma arvamus

välja tuues majanduslikud mõjud ja huvid Paasi lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa

taotluse kohta, reaalseid andmeid (vajalikud kogused ja nõuded maavarale), mis näitavad

taotletava karjääri teeninduspiirkonna nõudluse tõusu seoses kavandatavate projektidega, mida

olemasolevad karjäärid ei suuda teenindada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Nurme

juhataja

maapõuebüroo

keskkonnaosakond

Lisad:

1. Paasi lubjakivikarjääri MK loa taotlus.pdf

2. Paasi_loige.pdf

3. Paasi ME plaan.pdf

4. Paasi_18.11.2019.xlsx

Teadmiseks: Keskkonnaministeerium

Liis Jääger 5656 4094

[email protected]