Vastus riigi huvi küsimise taotlusele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kärt Summatavet

MTÜ Konnakaevu Selts

[email protected]

Teie 15.11.2022

Meie 07.12.2022 nr 1.15-5/2022/7053-2

Vastus riigi huvi küsimise taotlusele

Austatud Kärt Summatavet

Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) palusite ministeeriumil

analüüsida, kas käesoleval ajal on varustuskindlus tagamata ja olemas riigi (ülekaalukas) huvi

kaevandamiseks taotletavas Paasi lubjakivikarjääris.

Taotletav Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi külas

Paasi lubjakivimaardlas riigile kuuluval kinnistul Loobu metskond 400 (katastritunnus

88702:001:0196). Taotletava mäeeraldise pindala on 51,36 ha ja mäeeraldise teenindusmaa

pindala on 58,22 ha. Maardla põhimaavaraks on ehituslubjakivi. Ehituslubjakivi kaevandatav varu

taotletav alal kokku on 2590 tuh m3. Taotletav kaevandamisloa kehtivusaeg on 25 aastat. Maavara

soovitakse kasutada üld- ja teedeehituses.

Maapõueseadus (MaaPS) ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt

on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast.

Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas

maavara olulisusest, maavara omandist ning MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi arvamusest.

Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori

toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus.

Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi,

mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017.

a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt

on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi

majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav

haldamine ja kasutus.

Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi taristuobjektide

nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua

tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik

meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.

2 (3)

Üld- ja teedeehituse ehitusmaterjalidega varustatuse hindamiseks analüüsis MKM ehituslubjakivi

varustuskindlust lähtudes piirkonnas planeeritavatest riigi taristuobjektidest ja nende ehitamiseks

vajaminevast ehituslubjakivi nõudluse prognoosist. Riigi vajadust ehitusmaavarade järele on

võimalik hinnata peamiselt Transpordiameti koostatud teede ja raudteede ehituse ja remondi

materjalide nõudluse prognoosi alusel, mida arvestatakse maakonna kaupa. Nõudluse prognoos

hõlmab riigi suurimate taristuehituse tellijate (Transpordiamet, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti

Raudtee AS ja Riigimetsa Majandamise Keskus) vajadusi ehitusmaavarade järele. Hinnanguliselt

moodustab see ligikaudu 80% kogu Eesti ehitusmaavarade vajadusest, ülejäänud on erasektori ja

kohalike omavalitsuste vajadus. Riigiteede ehituse ja remondi nõudluse mahtude prognoosimisel

tugineb Transpordiamet riigiteede teehoiukavas1 kavandatud vahenditele ning planeeritud teede

ehitus- ja remonditöödele. Transpordiamet ajakohastab nõudluse prognoosi regulaarselt vastavalt

riigiteede teehoiukava uuendamisele ja teiste riigi taristuehituse tellijate sisendite muutustele.

Maavarade registri2 andmete kohaselt on Lääne-Virumaal kaevandatavat ehituslubjakivi varu ca

9,8 miljonit m3 (seisuga III kvartal 2022). Lääne-Virumaa eeldatav ehituslubjakivi (kõrge- ja

madalamargiline) vajadus kokku on ca 150 tuh m3/a (kõrgemargiline 100 tuh m3/a ja

madalamargiline 50 tuh m3/a). Arvestades taotletava Paasi lubjakivikarjääri asukohta, on oluline

vaadata osaliselt ka Harjumaa nõudlust ehituslubjakivi järele. Harjumaa eeldatav ehituslubjakivi

(kõrge- ja madalamargiline) vajadus kokku on ca 1275 tuh m3/a (kõrgemargiline 1062 tuh m3/a ja

madalamargiline 213 tuh m3/a). Hinnanguliselt võiks taotletav Paasi lubjakivikarjäär teenindada

ca 20% Harjumaast ehk Lääne-Virumaa nõudlusele lisanduks ca 255 tuh m3/a. Seega tuleks

arvestada kogunõudlusega ca 405 tuh m3/a. Sellest tulenevalt selgub, et käesoleval hetkel rahuldab

Lääne-Virumaa kaevandatava ehituslubjakivi varu jääk Lääne-Virumaa ja osaliselt ka Harjumaa

ehituslubjakivi tulevikunõudluse enam kui 20 aastaks.

On oluline rõhutada, et varustuskindlus muutub ajas, sõltudes uute karjääride avamisest (uute

täiendavate kaevandatavate varude lisandumisest) ning ehitusmaavarade tarbimisest ja

tulevikunõudlusest. Vabariigi Valitsuse 01.12.2022 kinnitatud riigiteede teehoiukavas aastateks

2023-2026 ei ole Tallinn-Narva maanteel ühegi teelõigu (sh 2+2 teelõigu) ehitust ette nähtud.

Samas on Vabariigi Valitsus 23.03.2022 korraldusega nr 973 algatanud Haljala ja Kukruse vahelise

teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada riigiteel 1 Tallinn-Narva asuva Haljala ja Kukruse

vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Sellest tulenevalt

võib tulevikus ehituslubjakivi nõudlus piirkonnas oluliselt kasvada ja riigil tekkida huvi

täiendavate varude kasutuselevõtmiseks, et tagada piirkonna varustuskindlus.

Arvestades ülaltooduid asjaolusid on MKM seisukohal, et käesoleval hetkel puudub riigil

ülekaalukas majandushuvi kaevandamiseks Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisel, kuid peame

vajalikuks olukorda uuesti hinnata, kui ehituslubjakivi nõudlus peaks piirkonnas märgatavalt

tõusma.

1 Riigiteede teehoiukava | Transpordiamet 2 Maavarade register | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee) 3 Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine–Riigi Teataja

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Timo Tatar

energeetika ja maavarade asekantsler

Lisaadressaadid: Keskkonnaamet

Kaur Kõue

625 6338 [email protected]