Seisukoha küsimine Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta

detsember 2021

Paasi lubjakivikarjääri

keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõju hindamise

programm

Töö nimetus: Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõju hindamise programm

Töö number: 21066

Tellija: Kivikandur OÜ

KMH juhtekspert: Karl Kupits

Koostajad: Tuuli Vreimann (koostaja)

Karl Kupits (metoodika)

Kontrollija: Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: maves@maves.ee

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 3

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............................................................................................................. 4

3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................. 4

3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ........................................................ 5

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................... 6

4.1 MAASTIK .............................................................................................................................. 6

4.2 GEOLOOGIA ......................................................................................................................... 7

4.3 PÕHJAVESI ........................................................................................................................... 8

4.4 PINNAVESI ............................................................................................................................ 8

4.5 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSEVÄÄRTUSED ................................................................... 10

4.6 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU ............................................................................... 12

4.7 KULTUURIMÄLESTISED ...................................................................................................... 13

5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................... 14

6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ....................................... 15

6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE, VEEREŽIIMILE, PÕHJAVEELE .......................................... 16

6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN ......................................... 17

6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ................................................................................................. 18

6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ........................................................... 19

6.5 MÕJU TAIMEDELE, LOOMADELE, KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA

2000 VÕRGUSTIKU ALALE ............................................................................................................. 19

6.6 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ............................................................................................. 19

6.7 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 20

7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 21

8 AJAKAVA................................................................................................................................ 23

9 OSAPOOLED......................................................................................................................... 26

10 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................. 28

LISA 1 KAEVANDAMISLOA TAOTLUS

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 2

1 SISSEJUHATUS

Kivikandur OÜ esitas 05.06.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse

Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi maardlas (registrikaart nr 683) Paasi

lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamiseks. Kaevandamise eesmärk on kasutada

maavara tsiviil- ja teedeehituses. Taotlus võeti menetlusse Keskkonnaameti 25.06.2013

kirjaga nr V 10-5/13/15075-3.

Taotletav ala asub riigimaal, mistõttu analüüsis Keskkonnaamet loa taotlust

varustuskindluse ja riigi huvide tagamise kriteeriumitest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest

selgus, et taotletava karjääri potentsiaalses teeninduspiirkonnas (50 km raadiuses) on

varustuskindlus tagatud. Samale seisukohal jõudis ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) oma 28.10.2016 kirjas nr 17-1/16-00206/044.

Kivikandur OÜ esitas oma 23.10.2019 kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku jätkata

maavara kaevandamise loa taotluse menetlust ning kaaluda loa väljastamise

võimalikkust. Keskkonnaamet viis seisuga 18.11.2019 läbi uue varustuskindluse

analüüsi. Selle raames esitasid seisukoha MKM oma 17.12.2019 kirjaga nr 17-1/18-

0148/9421 ja Maanteeamet oma 13.12.2019 kirjaga nr 15-5/19/57979-2. Tuginedes

MKM ja Maanteeameti põhjendustele võttis Keskkonnaamet seisukoha, et lubjakivi

kaevandamine Paasi lubjakivikarjääris vastab riigi huvidele ning palus menetluse

jätkamiseks oma 19.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/485-6 viia kaevandamisloa taotluse

dokumentatsioon vastavusse kehtivate õigusaktidega.

Kivikandur OÜ esitas täiendatud taotluse Keskkonnaametile 27.01.2021.

Keskkonnaamet algatas oma 02.03.2021 kirjaga nr DM-111798-7 Paasi lubjakivikarjääri

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH algatati tuginedes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6

lg 1 punktile 28, mis sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena

pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise

suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on

keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava

tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi

valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning

edendada säästvat arengut.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

Kivikandur OÜ taotleb keskkonnaluba Paasi lubjakivimaardla Paasi lubjakivikarjääri

mäeeraldisele kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks kasutamiseks tsiviil- ja

teedeehituses. Taotletav Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas

Haljala vallas Paasi külas (Joonis 1) katastriüksusel Loobu metskond 400

(88702:001:0196), maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Taotletav mäeeraldis

asub riigile kuuluval katastriüksusel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning

volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Taotletava mäeeraldise pindala on 51,36 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on

58,25 ha. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 4

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE

ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Enne kaevandamise alustamist raadatakse alal kasvavad puud, juuritakse kännud ning

kooritakse katend mahus 211 tuh m3 (sh muld 139 tuh m3). Kattekiht on õhuke

(maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 0,1 m moodustab rähkne moreen. Katend

eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning paigutatakse mäeeraldise serva 3–

4 m kõrgustesse vallidesse, mis stabiilsuse tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem

võimalik kasutada karjääri korrastamisel. Puud ja juuritud kännud realiseeritakse

vahetult peale nende eemaldamist kütte- ja hakkepuiduna.

Taotletavale Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele (51,36 ha) jääb 2 593 tuh m3

ehituslubjakivi. Tagamaks katendi stabiilsus (katend on pehme ja varisemisohtlik)

jäetakse mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. See jäetakse ainult nendele

mäeeraldise külgedele, kus mäeeraldise piir ühtib teenindusmaa piiriga.

Teenindusmaad kasutatakse nii katendi kui ka toodangu (killustiku) ladustamiseks.

Hoidetervikute tagamisest tingituna on kaevandatavad varud taotletavas karjääris

2 590 tuh m3, sh ülalpool põhjaveetaset 846 tuh m3 (plokk 3) ja allpool põhjaveetaset

1 744 tuh m3 (plokk 4). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe

astanguga. Kuna 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset, tuleb kaevandavat kihti

kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pumpla, millest suunatakse karjääri

kogunenud sademe- ja põhjavesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Pärast

seda juhitakse puhastunud vesi suublasse, milleks on edelas paiknev Mustojja suubuv

Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi eesvool.

Mäetööde põhiprotsessiks on kivimi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud

mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kivimi kobestamiseks

puurlõhketöödega puuritakse lõhatavale astangule laenguaukude võrk. Laenguaukude

sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast

lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Lõhkamine toimub

lühiviitmeetodil, millega tagatakse lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad

lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine).

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud

mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul

katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud

toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest

kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 5

Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse

kaevandamisprojektis.

Juurdepääs alale on võimalik mööda Potsu–Vihula maanteed ja Pärnamäe

katastriüksusele (88702:001:1140) suunduvat pinnasteed.

Kaevandatud ala korrastatakse veekoguks, veepealsed alad rohumaaks. Korrastamisel

tagatakse kaevandatud ala ohutus kujundades karjääri küljed laugeks (nõlvusega 1:2).

Korrastamine toimub korrastamisprojekti alusel. Selle lähtetingimused määrab

Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.

Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.

3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust

olemasoleva olukorraga (peatükk 4 „Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus“).

1. alternatiivina käsitletakse maavara kaevandamisloa taotluses toodut (peatükk 3.1.1

„Kavandatava tegevuse kirjeldus“). Alternatiivi hindamisel käsitletakse vajadusel ka

rakendatavaid leevendusmeetmeid.

Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse

läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks

kaevandada maavara kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei ole kaalutud.

Ajalisi ja tehnoloogilisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud

aeg ja tehnoloogia on mingil põhjusel ebasobivad. Antud juhul on KMH eesmärgiks

leida niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus (asjakohasel juhul kaevandamisala

vähendamise läbi), mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire. Juhul kui KMH koostamise

käigus ilmneb teiste alternatiivseid lahenduste vajadus kavandatava tegevuse

läbiviimiseks, käsitletakse neid aruandes.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 6

4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Käesolev peatükk on valdavalt koostatud lähtudes OÜ J. Viru Markšeideribüroo 2020.

aastal koostatud tööst nr 20008 „Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri. Paasi

lubjakivikarjäär“.

4.1 Maastik

Maastikuliselt paikneb taotletav Paasi lubjakivikarjäär Viru lavamaa lääneserval

paetasandikul, kus reljeef on väikese langusega lääne suunas ja pinnakatte (moreen ja

kasvukiht) paksus on kuni 0,5 m. Absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku 59,5–

61,5 m. Suuremas plaanis tuleb taotletav ala ümbritsevast esile väikese kõrgendikuna,

kus reljeef langeb äärealade suunas ca 2–3 m võrra (Joonis 2).

Joonis 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja maapinna reljeef (kõrgused 30 kordse

ülevõimendusega). Aluskaart ja kõrgusandmed Maa-amet.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 7

4.2 Geoloogia

2012–2013. aastail teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Paasi II

uuringuruumis ehk taotletaval alal 58,24 hektaril, et selgitada Ordoviitsiumi ladestu

Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) lubjakivi kvaliteeti. Puuriti 20 puurauku, millest

võeti proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks ja keemiliseks katsetusteks. Varu

arvutati 51,36 ha piires kahes teineteise peal paiknevas plokis: veepealne plokk 3 ja

veealune plokk 4. Töö tulemusel kinnitati Paasi maardlas Keskkonnaministri 02.05.2013

käskkirjaga nr 421 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 51,36 ha pindalal

2 593 tuh m3.

Taotletava mäeeraldise pinnakatte moodustavad kasvukiht ja moreen. Pinnakatte

paksus on kuni 0,5 m.

Taotletav mäeeraldis asub Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe avamusel. Kasuliku kihi

moodustab Loobu kihistu (O2lb), mille paksus on valdavalt 5–6 m (keskmine 5,1 m),

kuid mäeeraldise kagunurgas väheneb 3,5 meetrini. Kasuliku kihi lamam paikneb

kõrgustel 53,94–56,98 abs m. Loobu kihistu ülemise kompleksi moodustab hall

pisikristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline, paari sentimeetri paksuseid

jämedetriitseid vahekihte sisaldav ja rohkete fosfaatsete katkestuspindadega

lubjakiviga. Alumine 0,3–0,6 m on peenekristalliline, keskmise- kuni paksukihiline,

tumedam, savikam ja kuni 1–2 cm paksuste merglikihikestega. Alumises kompleksis

katkestuspinnad puuduvad ning kivim on allunud dolomiidistumisele.

Loobu kihistu lamamiks on Sillaoru kihistu (O2sl) pruunikashall savikas, õhukese- kuni

keskmisekihiline, rohkelt raudooide sisaldav lubjakivi paksusega 0,2–0,4 m (keskmine

0,3 m). Kihistu alumist piiri markeerib limoniitne katkestuspind. Sillaoru kihistu

lamamiks on Toila kihistu (O2tl) rohekashall peeneteraline, keskmise- kuni

paksukihiline glaukoniitlubjakivi. Kompleksi alumist piiri markeerib tasane, kuid

sügavate soppidega katkestuspind, nn püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe alumiseks

piiriks. Määeraldise kaguosas on 0,7 m paksuselt avatud ka Leetse kihistu (O1lt),

lubiliivakivi ja glaukoniitliivakivi.

Taotletava mäeeraldise ja sellest 750 m kaugusele jäävate Paasi maardla reservvaru

plokkide vahel kulgeb Viitna rike, mille tõttu on Loobu kihistu lasumipinna erinevus

kahe ala vahel ca 9 m. Reservvaru alal on noorimateks kivimiteks Lasnamäe lademe Väo

kihistu lubjakivid.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 8

4.3 Põhjavesi

Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti

ei moodusta. Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi

veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja

survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid on

kasutusel eratarbijate salvkaevudes ja üksikutes puurkaevudes. Taotletava alal jäi

põhjaveetase maapinnast 2012. aasta juulis-augustis 1,5–2,4 m sügavusele, tasemele

57,7–58,9 abs m. Veetase järgib reljeefi ning on otseses sõltuvuses sademetest. Põhiline

toitumine toimub kevadel ja sügisesel, st lume sulamise ajal (märts–aprill) ja vihmade

ajal (oktoober–november). Põhjaveetaseme aastane muutuste amplituud võib ulatuda

3 meetrini.

Geoloogilise kaardistamise andmeil on põhjaveevoolu üldine suund klindi suunas, s.o

põhja-kirdesse. Paasi II uuringuruumi puhul on tegu põhjavee lokaalse toitealaga, kus

põhjavesi liigub uuringuruumi idaosast madalama reljeefiga äärealade suunas (1).

Ordoviitsiumi veekompleksi veepidemeks on Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu

graptoliitargilliit ning Toila kihistu glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi. Veepideme paksus on

5–7 m (maksimaalselt 11 m).

Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev (katastri nr 51351) teenindusmaast

540 m kaugusel idasuunas Mutionu katastriüksusel (88702:001:0116). Mäeeraldise

keskosast 1,5 km raadiusesse jääb ka mitmeid salvkaeve. Need asuvad järgnevatel

kinnistutel: Sõstramäe (88702:001:0125), Kristeli (88702:001:0115), Paasi

(88702:001:0621), Mätta (88702:001:1260), Pärnamäe (88702:001:1140), Ööbiku

(88702:001:0135), Lahepõhja (19101:001:0347) ja Lehtmetsa (88702:002:0390).

Kaevandamisloa taotluse lisana on koostatud Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevude

põhjavee seirekava (2).

4.4 Pinnavesi

Teenindusmaa lõunanurgast 800 m kaugusel kagus voolab Mustoja (1076000_1) ning

230 m kaugusel läänesuunas asub Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi võrk

ühes Nõmme/PÜ-156Sagadi eesvooluga (1107600020020). Maaparandussüsteemi

eesvool suubub Mustojasse (Joonis 3).

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 9

Joonis 3. Maaparandussüsteemid ja vooluveekogumid. Aluskaart: Maa-amet.

Andmed: EELIS, Maa-amet.

Mustoja seirati 2020. aastal jõgede hüdrobioloogilise seire ja uuringu raames1. Seire

tulemuste järgi oli Mustoja ökoloogiline seisundiklass Antsu koole seirepunktis halb

(Tabel 1). See oli halb ka 2014. aasta seire järgi. Halva seisundiklassi põhjuseks oli

kalastiku halb seisund, mille tingisid sobimatud hüdromorfoloogilised tingimused ja

jõe tõkestatus Vihula paisude näol (3).

1 Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2020. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2021

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 10

Tabel 1. Mustoja ökoloogilise koondseisundi kvaliteedinäitajad ja nende

seisundihinnangud. Tabelis on seisundiklasse tähistatud järgnevate värvidega:

väga hea, hea, kesine, halb, väga halb

Seirepunkt,

seireaasta

Füüsikalis-

keemiline

seisundiklass

Fütobentos Suurtaimed Põhjaloomad Kalad

Mustoja

Antsu koole,

2020

Väga hea Väga hea Väga hea Väga hea Halb

4.5 Taimestik, loomastik, kaitseväärtused

Metsaregistri andmetel katab ala erinevas küpsusastmes mets. See vaheldub lagedate

aladega. Mäeeraldisel ega selle teenindusmaal kaitsealusete taimeliikide kasvukohti

ega kaitsealuste loomaliikide elupaiku ei asu. Lähimad kaitsealused taimeliikide

kasvukohad jäävad enam kui 2 km kaugusele ja loomaliikide elupaigad enam kui 1 km

kaugusele.

Kavandatavale tegevusele lähim kaitseala, Lahemaa rahvuspark, jääb 1,7 km kaugusele

põhjasuunda. Lähimad Natura alad on 1,7 km kaugusel põhjasuunas asuvad Lahemaa

loodusala ja Lahemaa linnuala.

Mäeeraldisele ja teenindusmaale jäävad Natura esmatähtis elupaik 6270* liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal ja Natura elupaik 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (Joonis 4). Kaevandamise alustamisega mäeeraldisel ja selle teenindusmaal

olevad elupaigad hävinevad.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 11

Joonis 4. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävad Natura elupaigad. Aluskaart:

Maa-amet, andmed EELIS.

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+2 järgi asub taotletav mäeeraldis

rohevõrgustiku tuumalal ja kattub osaliselt ka rohevõrgustiku koridoriga (Joonis 5).

Maakonnaplaneeringu järgi on rohelise võrgustiku eesmärgiks:

• väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse;

• looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni toetamine ning

looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine;

• keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel.

Roheline võrgustik aitab tagada looduslikku mitmekesisust, parandab loomade ja

lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdab eluslooduse

ökoloogilist toimimist. Rohelise võrgustiku põhimõtete rakendamine võimaldab esile

2 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 12

tõsta, väärtustada ja sihipäraselt arvestada looduslike alade keskkonda kujundavat

mõju. Paranevad ka ökoloogiliselt kõrge väärtusega elukeskkonna kujundamise

võimalused.

Joonis 5. Rohevõrgustik. Aluskaart: Maa-amet, andmed Lääne-Viru

maakonnaplaneering 2030+.

4.6 Asustus, maakasutus ja taristu

Kavandatava tegevuse ala on ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksustest. Taotletava mäeeraldis piirneb lõunasuunas Lahemetsa

(19101:001:0348), läänes Väravmetsa (88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013),

põhja pool Roda (88702:001:0273) ja Roopa (88702:002:0274) ning kirdes Värava

(88702:001:0441) katastriüksustega. Kavandatava tegevuse toimumiskohast ida poole

jääb Armi (88702:001:0151) ning kagusuunda Pärnamäe (88702:001:1140)

katastriüksus.

Lähim elamu asub Pärnamäe katastriüksusel, mäeeraldisest 100 m kaugusel ja

teenindusmaa piirist 30 m kaugusel, lisaks asuvad samal katastriüksusel kõrvalhooned.

Poole kilomeetri raadiusesse mäeeraldise teenindusmaast jäävad ka Sõstramäe

(88702:001:0125), Lahepõhja (19101:001:0347) ja Lehtmetsa (88702:002:0390)

katastriüksustel asuvad hooned.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 13

Juurdepääs mäeeraldisele on tagatud mööda Potsu–Vihula kõrvalmaanteelt (tee nr

17184) ja Pärnamäe katastriüksusele suunduvat pinnasteed (5084815).

4.7 Kultuurimälestised

Kavandatava mäeeraldise põhjaosas asub pärandkultuuriobjekt Kuusiku talukoht

(191:TAK:012). Kavandatava tegevuse realiseerimisel see hävitatakse. Teenindusmaast

150 m raadiuses kagusuunas asub kaks pärandkultuuriobjekti: Armi karjamõisa laudad

(887:LAU:001) ja Vihula mõisa Armi karjamõisa moonakamaja (887:MOM:002).

Muinsuskaitsealuseid kaitseväärtuseid kavandatava tegevuse alale ega selle

lähiümbrusesse ei jää.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 14

5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+3

Maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalale ja

kattub osaliselt ka rohevõrgustiku koridoriga. Maakonnaplaneeringu koostamise

käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste

pädevuses. Maakonnaplaneeringu järgi ei ole rohelise võrgustiku tuumala/koridori alad

takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud

korras ja tingimustel kui tagatakse rohelise võrgustiku toimimine.

Maakonnaplaneeringus tuuakse välja ka maavarade kaevandamise üldised

põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade

kasutustingimised. Antud mõjuhindamise kontekstis on asjakohane hinnata uute

kaevandamisalade planeerimisel juurdepääsuteede kandevõime vastavust kavandavale

liikluskoormusele ja vajadusel planeerida meetmed avalikult kasutatavate teede

kandevõime tõstmiseks.

Haljala valla arengukava 2022-20304

Haljala valla arengukavas ei käsitleta maavara kaevandamist.

Vihula valla üldplaneering5

Kavandatav tegevus jääb küll Haljala valla territooriumile, kuid 2017. aasta

haldusreformi eel kuulus see Vihula valla alla ning alal kehtis KMH programmi

koostamisel Vihula valla üldplaneering. Paasi lubjakivimaardlat ega lubjakivi

kaevandamist laiemalt Vihula valla üldplaneeringus käsitletud ei ole. Samuti ei

kavandata üldplaneeringuga taotletava mäeeraldise lähedusse tegevusi.

Uus Haljala valla üldplaneeringu6 koostamine on algatatud Haljala Vallavolikogu

19.12.2017 otsusega nr 24.

3 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-

4 https://www.haljala.ee/arengukava

5 https://www.haljala.ee/vihula-valla-uldplaneering

6 https://www.haljala.ee/uldplaneering

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 15

6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. Samuti pole ette näha mõju kliimale.

Esialgu võib mõjude hindamise ulatuseks võtta 1 km vööndi mäeeraldise piirist (Joonis

6). Kavandatava tegevuse täpse mõjuala (sh oluline müra ja õhusaaste, veetaseme

alanduslehter) ulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise käigus.

Joonis 6. Kavandatava tegevuse eelduslik mõjuala ja sellesse jäävad elu- ja

ühiskondlikud hooned. Aluskaart: Maa-amet.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 16

6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele

Kaevandatavast varust 2/3 paikneb allpool põhjaveetaset, mistõttu tuleb

kaevandatavat ala kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pump, millest

suunatakse karjääri kogunenud sademe ja põhjavesi settebasseini, kus see

puhastatakse heljumist. Puhastatud vesi juhitakse Nõmme/PÜ-156Sagadi

maaparandussüsteemi eesvoolu.

Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogilise uuringu raames tehtud katsepumpamiste

(12.10.2012) põhjal hinnati põhjavee juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil

keskmiselt 789 m3/ööp, maksimaalselt (lumesulamisperioodil) 1 840 m3/ööp. Karjääri

ammendumise ajaks on vastavad näitajad 787 ja 1 838 m3/ööp. Põhjavee

väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille

ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja

kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu

(1). Kaevandamine Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avavate puurkaevude

(sügavusega üle 20 m) veetaset ei mõjuta. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja

pumpamine karjäärist ning veetase saavutab algsele tasemele lähedase taseme.

Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu.

Mõju hindamise käigus selgitatakse põhjavee alanduslehtri ulatus ja selle mõju

veevõtjatele.

OÜ J.Viru Markšeideribüroo on 2020. aastal koostanud Paasi lubjakivikarjääri

veekõrvalduse skeemi, milles määranud lähtudes maksimaalsest juurdevoolust

settebasseini mahu. Settebassein peab olema mahuga 400 m3 ning tulenevalt

kaevandamisala reljeefist peaks see asuma karjääri lõunaosas. Settebasseini sobilikuks

asukohaks on peetud mäeeraldise teenindusmaa edelanurka (Joonis 7). Vee

juhtimiseks settebasseinist Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi eesvoolu

tuleb rajada 230 m pikkune kraav. Kraavi rajamiseks ja kuivendusvee juhtimiseks

maaparandussüsteemi eesvoolu on andnud kraavi läbiva Lahemetsa katastriüksuse

omanik Forest Farm OÜ oma 27.11.2020 kirjaga, Riigimetsa Majandamise Keskus oma

16.12.2020 kirjaga nr 3-1.1/3823 ja Põllumajandusamet oma 24.11.2020 kirjaga nr 14.5-

1/2194-1. Kraavi rajamise ja vee juhtimise tingimusteks on metsatehnika ülesõidu

rajamine Lahemetsa katastriüksusele, „Paasi lubjakivikarjääri põhjavee seirekavas“ ja

„Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirjas“ toodud lahenduste ja meetmete

rakendamine karjäärivee puhastamiseks, kõrvaldamiseks ja seireks ning olemasoleva

maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise tagamine.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 17

Joonis 7. Settebasseini ja rajatava veekõrvalduskraavi asukoht. Aluskaart: Maa-

amet.

Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaseveest suurema heljumi

sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks

tuleb seda eelnevalt settebasseinis selgitada. Karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne

arvutuslik kogus on 1 840 m3/ööpäevas ehk 77 m3/h ehk 1,3 m3/min ehk ca 21 l/sek

(1).

Mõju hindamise käigus prognoositakse suublasse juhitava vee kvaliteeti ning

hinnatakse selle mõju Mustojale.

6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna eraldumist.

Karjäärimasinate tööga, kivimi lõhkamisega ja purustamise ning materjali veoga

kaasneb müra. Puur- ja lõhketöödega kaasneb vibratsioon ja kivimitükkide

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 18

laialipaiskumine. Tegevusega kaasnev müra ja vibratsioon esinevad tööperioodil.

Töövälisel ajal vibratsiooni ja müra ei kaasne. Kaevandamisalale lähim elamu asub

taotletavast mäeeraldisest 110 m kaugusel.

Keskkonnamõju hindamise käigus antakse ülevaade kaevandamisega kaasneva

müra ja vibratsiooni levikust ning kaasneva mõju olulisusest. Sealhulgas tuuakse

välja kavandatava tegevuse vastavus Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele7 nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele ja Sotsiaalministri 17.05.2002

määruses8 nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud piirväärtustele. Asjakohasel juhul töötatakse

välja leevendusmeetmed müra ning vibratsiooni vähendamiseks.

6.3 Mõju õhu kvaliteedile

Mõju piirkonna õhu kvaliteedile avaldub kaevandamisel, kaevandatud materjali

purustamisel ja sorteerimisel ning toodangu transpordil. Eelnimetatud protsessidega

kaasneb tolmu (peenosakeste teke).

Kaevandamisloa taotluse järgi võib puur-lõhketööde käigus kanduda tolmupilv kuiva

ja tuulise ilmaga 100–200 m laiuse vööna 600–800 m kaugusele. Tuulevaikse ilmaga

langeb tolm lõhkamiskoha vahetusse ümbrusesse tagasi. Kaevandamismasinate

tekitatud tolmu hulk on suhteliselt väike ja see settib maha masinate töökoha

läheduses 50–100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku

vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega

150–200 m kaugusele.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad

kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning

nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses

olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate

kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt.

Mõju hindamise käigus selgitatakse nii kaevandamisest, purustamisest ja

sõelumisest kui transpordist tingitud õhuheitmete (peenosakeste) teket,

levikuulatust. Sealhulgas tuuakse keskkonnamõju hindamise käigus välja kavandatava

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045?leiaKehtiv

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 19

tegevuse vastavus Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses9 nr 75 „Õhukvaliteedi piir-

ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“

kehtestatud piirväärtustele.

6.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda

eelkõige läbi muutuste välisõhu kvaliteedis, kaasneva müra ja vibratsiooni tõttu.

Lõhkamisega kaasnevad seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid

rajatisi. Eelnimetatud võimalikke mõjusid on kirjeldatud peatükkides 6.2 „Müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn“ ja 6.3 „Mõju õhu kvaliteedile“.

Kavandatava tegevusega kaasnevate mõju olulisus inimeste tervisele, heaolule ja

varale selgitatakse välja lähtudes müra, õhusaaste ja vibratsiooni levikust.

6.5 Mõju taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh

Natura 2000 võrgustiku alale

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju looduskaitseobjektidele ega Natura

2000 võrgustiku aladele kuna need asuvad väljaspool võimalikku mõjuulatust.

Mäeeraldisele ja teenindusmaale jäävad Natura elupaigad hävivad.

Maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalale ja

kattub osaliselt ka rohevõrgustiku koridoriga. Arvestades, et karjäär taastatakse

veekoguks, kaotab rohevõrgustik mäeeraldisel oma algse funktsiooni jäädavalt.

Seetõttu tuleb mõju hindamise käigus selgitada kavandatava tegevusega kaasnevat

mõju rohevõrgustiku toimimisele ning vajadusel tuua välja leevendavad meetmed selle

toimimise tagamiseks.

Mõju hindamise käigus selgitatakse kavandatava tegevusega kaasneva mõju

olulisus rohevõrgustiku toimivusele.

6.6 Mõju kultuuripärandile

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei säili mäeeraldise põhjaosas asuv

pärandkultuuriobjekt Kuusiku talukoht (191:TAK:012). Mõju teistele piirkonnas

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 20

asuvatele pärandkultuuriobjektidele puudub. Kuivõrd piirkonnas ei asu

muinsuskaitseväärtusi, siis kavandatava tegevusega kaasnev mõju neile puudub.

Kavandatava tegevuse mõju kultuuripärandile ei ole oluline.

6.7 Jäätmeteke

Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning

kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 järgi tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352

tähenduses. Jäätmehoidlaks loetakse muuhulgas iga ehitist või ala, kus kogutakse või

ladestatakse saastumata pinnast rohkem kui kolm aastat.

Taotletavas Paasi lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Kasvukihist ja

moreenist koosnev katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda

kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel. Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib

võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu

jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse

reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu

toodang realiseeritakse.

Juhul kui pinnas ladustatakse enamaks kui kolmeks aastaks, loetakse ladustuskoht

jäätmeseaduse alusel B-kategooria jäätmehoidlaks ning kaevandajal tuleb taotleda

jäätmeluba. Juhul kui kaevandatava tegevuse käigus siiski peaks kaevandamisjäätmeid

tekkima, tuleb kaevandajal esitada jäätmekava.

Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus väga väikeses mahus. Nende

kogumist ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.

Lähtudes eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega olulist jäätmeteket.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 21

7 HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest.

Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud

piiranguid.

Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse keskkonnaväärtusi, mida kavandatav

tegevus võib oluliselt mõjutada:

• põhjaveetase ja veerežiimi muutus;

• mõju pinnavee kvaliteedile;

• mõju õhukvaliteedile (peened osakesed), mis ühtlasi võib omada mõju ka

piirkonna elanike tervisele ja heaolule;

• müra ja vibratsioon, mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike

tervisele ja heaolule;

• rohevõrgustiku sidusus;

• avariiolukordade esinemise võimalus ja riski maandamisvõimalused.

Hindamise käigus tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse jäävad tegevused, mis

võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju võib avalduda

muutustes õhu kvaliteedis ning tekkivas müras. Koosmõju arvestatakse mudeldustes ja

arvutustes. Kõikide mõjude hindamisel arvestatakse vahetu, kaudse, kumulatiivse,

sünergilise, lühi- ja pikaajalise mõjuga.

Mõju hindamiseks põhjaveetasemele ja veerežiimi muutusele mõõdetakse Paasi

lubjakivikarjääri mäeeraldisest 1 km raadiusesse jäävate majapidamiste (Joonis 6) ja

töös „Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevud. Põhjavee seirekava“ toodud kaevude

veetasemed, sügavused ja selgitatakse kaevude konstruktsioon. Teostatakse

hüdrogeoloogiline mudeldus, millega prognoositakse kaevandamise aegne

alanduslehter ning kaevandamise järgne olukord.

Mudeldusega täpsustatakse materjali veost tingitud õhuheitmete, eelkõige tolmu ja

peenosakeste (PM10 ja PM2,5) levik lähtudes olemasolevatest andmetest, sh

kaevandamisloa taotluse lisaks olevast tööst „Kivikandur OÜ Paasi karjäär. Käitise

heiteallikate saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus“ (Hendrikson & Ko, 2021),

arvutuste teel. Transpordi mõju hinnatakse kuni Potsu – Vihula teeni.

Arvutatakse kavandatava tegevusest tingitud müra ja vibratsiooni leviku ning vastavust

kehtestatud piirmääradele arvutuste teel. Transpordi mõju hinnatakse kuni Potsu –

Vihula teeni.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 22

Ökoloog teeb kohapealse vaatluse ning selle põhjal annab hinnangu rohevõrgustiku

toimivusele kavandamise ajal ja järgselt. Asjakohasel juhul pakub välja

leevendusmeetmed mõju vähendamiseks.

Avariiolukordade võimalikkust ja leevendusmeetmeid hinnatakse eksperthinnanguna.

KMH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele

keskkonnaväärtustele, mille osas on selge, et oluline mõju puudub:

• kliima;

• jäätmeteke;

• piiriülene mõju.

Hindamise käigus tuuakse välja olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

ning vajadusel ka seireks kavandatud meetmed. Lisaks normidega ette nähtud

piirtasemete jälgimisele pakub ekspertgrupp nende olemasolul välja optimaalseid

lahendusi kohalikele avalduvate häiringute (võrreldes olemasoleva olukorraga tuntav

muutus, kuid mis vastab normile) vähendamiseks ja vajadusel kompenseerimiseks.

Kompenseerimismeetmete väljatöötamisel kaasatakse ka kompensatsiooni objektiks

olev osapool.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 23

8 AJAKAVA

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Kuu

KMH algatamine 02.03.2021

KMH algatamisest teatamine 14 päeva

Ekspertgrupp koostab

programmi

Programmi KeHJS § 13

nõuetele vastavuse kontroll 14 päeva detsember 2021

Seisukohtade küsimine

asjaomastelt asutustelt 30 päeva jaanuar 2021

Otsustaja menetleb laekunud

seisukohti ja hindab

programmi asjakohasust ja

piisavust

14 päeva veebruar 2022

Ekspertgrupp

täiendab/parandab vajadusel

programmi, selgitab esitatud

seisukohtadega

arvestamist/mittearvestamist

veebruar 2022

Otsustaja kontrollib

täiendatud programmi

korraldab avaliku väljapaneku

14 päeva märts 2022

Programmi avalik väljapanek min 14 päeva märts-aprill

2022

Programmi avalikustamine 1 päev aprill 2022

Programmi täiendamine,

avalikustamisel laekunud

kirjadele vastamine

30 päeva aprill 2022

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 24

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Kuu

Programmi nõuetele

vastavuse kontroll (vastavalt

seadusele tuleb esitada

hiljemalt 18 kuud pärast

algatamist)

30 päeva mai 2022

Nõuetele vastavaks

tunnistamise otsusest

teavitamine

14 päeva mai 2022

KMH aruande koostamine

KMH aruande esitamine

otsustajale september 2022

Otsustaja kontrollib aruande

vastavust sisunõuetele ja

edastab selle asjaomastele

asutustele

september 2022

Seisukohtade küsimine

asjaomastelt asutustelt 30 päeva oktoober 2022

Otsustaja menetleb laekunud

seisukohti ja annab hinnangu

aruande asjakohasuse ja

piisavuse kohta

14 päeva november 2022

Ekspertgrupp täiendab

aruannet november 2022

Otsustaja kontrollib

täiendatud aruannet ja

korraldab avalikustamise

21 päeva detsember-

jaanuar 2023

KMH aruande avalik

väljapanek min 30 päeva

jaanuar-

veebruar 2023

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 25

Etapp Maksimaalne menetlusaeg

seaduse järgi Kuu

KMH aruande avalikustamine 1 päev veebruar 2023

Ekspertgrupp vastab KMH

aruande avalikul väljapanekul

esitatud seisukohtadele ja

täiendab aruannet

30 päeva märts 2023

Arendaja esitab täiendatud

KMH aruande otsustajale

nõuetele vastavuse

kontrollimiseks

max 6 jooksul avalikustamisest

Otsustaja edastab KMH

aruande asjaomastele

asutustele kooskõlastamiseks

märts 2023

KMH kooskõlastamine

asjaomastele asutuste poolt 30 päeva märts 2023

Otsustaja kontrollib KMH

aruande vastavust seaduse

nõuetele ja teeb otsuse

aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise osas

30 päeva aprill 2023

KMH aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise

otsusest teavitamine

14 päeva mai 2023

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 26

9 OSAPOOLED

Keskkonnamõju hindamise osapooled ja ülevaade ekspertgrupist on koondatud

järgnevatesse tabelitesse (Tabel 2, Tabel 3).

Tabel 2. Osapooled ja kontaktisikud.

Arendaja Kivikandur OÜ

Aivar Kuusmik, aivar@kivikandur.ee, 56804914

Otsustaja Keskkonnaamet

info@keskkonnaamet.ee, 662 5999

KMH ekspert (programmi

koostaja)

Maves OÜ

Marja 4D, 10617 Tallinn

Juhtekspert: Karl Kupits, karl@maves.ee, 5093437

Koostaja: Tuuli Vreimann; tuuli@maves.ee, 51987605

Asjaomased asutused ja

isikud

Haljala Vallavalitsus - kohalik omavalitus, kohaliku

arengu suunamine

Põllumajandus- ja Toiduamet –

maaparandussüsteemide toimivus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda –

keskkonnaühenduste katusorganisatsioon

Riigimetsa Majandamise Keskus – mäeeraldist katva

riigimetsa haldaja

1 km vööndisse jäävad elanikud

Tabel 3. Ekspertgrupp.

Valdkond Ekspert Pädevus

Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 27

Valdkond Ekspert Pädevus

Ekspert (aruande

koostamine, hinnang

pinnavee-kvaliteedile ning

kõik teiste ekspertide poolt

katmata käsitlused

vastavalt KeHJS § 20)

Tuuli Vreimann Viieaastane töökogemus erinevates

keskkonnauuringutes sh KMH

aruannete koostamises.

Hüdrogeoloogiline mõju Irina Grigorjeva,

konsultandina

Madis Metsur

Kantud hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusloale. Pädevusena

muuhulgas hüdrogeoloogilised

uuringud.

Mõju välisõhule Marko Kaasik 2007- .. Tartu Ülikool, Loodus- ja

täppisteaduste valdkond, füüsika

instituut, õhusaaste modelleerimise

vanemteadur

Viimase viie aasta jooksul

töökogemus vähemalt kolme

sarnase õhusaaste arvutamise alal.

Mõju rohevõrgustikule Artto Pello Maastike ökoloogia magister.

Viimase viie aasta jooksul osalenud

kolme KMH läbi viimises

ekspertgrupi liikmena. Töökogemus

rohevõrgustikule ja elustikule

avalduva mõjude hindamises,

loomastiku ja linnustiku inventuuride

läbi viimises.

Müra ja vibratsioon Ingrid Leemet

(Akukon Eesti

OÜ)

Viimase kolme aasta jooksul

vähemalt kahe kaevandamisalaga

seotud müra ja vibratsiooni

arvutamise kogemus. Pikaajaline

kogemus müra ja vibratsiooni

hindamisel, mürakaartide

koostamisel.

Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm

20. detsember 2021 28

10 KASUTATUD KIRJANDUS

1. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Paasi uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-

Virumaal. Varu sieusga 01.04.2013. a. Tallinn., 2013.

2. AE Infoteeninduse OÜ. Paasi lubjakivikarjäär - põhjavee seirekava. 2020.

3. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud

2020. 2021.

4. Paal, Jaanus. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. 2004.

5. AE Infoteeninduse OÜ. Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevud. Põhjavee seirekava.

2020.

6. Hendrikson ja Ko. Paasi karjäär. Käitise heiteallikate saasteainete heitkoguste

määramise kirjeldus. 2021.