Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia tegevuste elluviimiseks

02

KÄSKKIRI

30.08.2023 nr 137

Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse

hoogustamiseks ehk Startup Estonia tegevuste

elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)“

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise

toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.12 „Iduettevõtluse hoogustamine“

toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkiri toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna

teadmussiirde programmi“ meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine“ tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ Vabariigi

Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 (edaspidi TAIE) eesmärkide saavutamist.

1.3. Käskkirjas nimetatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja

maksmise, toetuse tagasinõudmise ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.4. Käskkirja alusel esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente, aruandeid

ning finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-

toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava

dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku

poolt digitaalselt allkirjastatuna.

1 Kättesaadav: https://taie.ee/

2

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on TAIE fookusvaldkondade2 edendamiseks arendada

iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele vajalikke teenuseid.

2.2. Toetus panustab rakenduskava eesmärkide täitmisesse väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjate (edaspidi VKE) kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamise ning VKEdes

töökohtade loomise kaudu.

2.3. Toetus panustab 12. mai 2021. a Riigikogu vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi

„Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse.

3. Terminid

Käskkirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

3.1. iduettevõte – tegevust alustav Eestis registreeritud äriühing või välismaa äriühingu filiaal,

mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava

ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna

arengule;

3.2. iduettevõtluse kogukond – iduettevõtetele või potentsiaalsetele iduettevõtjatele nõustamist

ja muid asjakohaseid tugiteenuseid pakkuvate või muul viisil iduettevõtluse ökosüsteemi

kitsaskohti lahendavate organisatsioonide kogum;

3.3. iduettevõtluse ökosüsteem – kõiki iduettevõtlusega seotud osalisi hõlmav arengukeskkond,

mille koostoimes suurendatakse iduettevõtete ja -ettevõtluse panust Eesti sisemajanduse

kogutoodangusse;

3.4. kasvuettevõte – tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing, mille eesmärk on sellise

suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli

edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab

järgmistele tingimustele: tegutsenud vähemalt kümme aastat, Eestis töötab vähemalt 50 töötajat,

maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot ja tööjõumaksude

kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti;

3.5. potentsiaalne iduettevõtja – iduettevõtlusest huvitatud isik või iduettevõttele eelnev

arengustaadium, mille käigus moodustub meeskond, kellel on ühine korratava ärimudeliga projekt,

mida arendatakse iduettevõtteks;

3.6. süvatehnoloogia iduettevõte – teadmus- ja tehnoloogiamahukas iduettevõte, mida

iseloomustab läbimurdeline ja skaleeritav tehnoloogia-, aja- ja kapitalimahukas arendustegevuse

protsess ning suurem risk arendatava tehnoloogia paikapidavuse või rakendatavuse osas;

3.7. teaduskiirendi – organisatsioon või nende kogum, mis toetab (potentsiaalsete)

süvatehnoloogia iduettevõtete tegevusi kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks

koos teadus- ja ärialase nõustamisega.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise alategevused:

4.1.1. iduettevõtluse kogukonna arendamise ja kogukonna tegevuste võimestamiseks

toetatakse järgmiseid tegevusi:

4.1.1.1. regulaarsete kogukonnakohtumiste ja võrgustumisürituste korraldamine

kontaktide vahendamise ja äritegevuse edendamise eesmärgil, kogukonnaalgatuste

võimestamine ja iduettevõtluse ökosüsteemi osalistele täiendõppe võimaluste pakkumine

ning korraldamine;

2 Kättesaadav: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad

3

4.1.1.2. riigisisestel ja rahvusvahelistel iduettevõtluse suurüritustel,

tunnustusüritustel osalemine ja nende võimestamine;

4.1.1.3. iduettevõtluse ökosüsteemi kestlikku arengut toetavate uute

arenguprogrammide hankimine;

4.1.1.4. koostöömehhanismide loomine, ellukutsumine või hoogustamine

iduettevõtete, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, investorite või teiste iduettevõtluse

ökosüsteemi osaliste vahel;

4.1.1.5. iduettevõtetele ärimissioonide korraldamine ning neid ettevalmistavate

tegevuste elluviimine;

4.1.1.6. regionaalsete kogukonnategevuste ja arenguprogrammide elluviimine, mis

toetavad kohalikke iduettevõtluse tugiorganisatsioone ja meelitavad inimesi tegelema

iduettevõtlusega;

4.1.1.7. investorite investeerimisvalmidust arendavate programmide elluviimine ja

välisinvestorite kontaktvõrgustiku laiendamine;

4.1.1.8. rahvusvaheliste kogukonnategevuste korraldamine ja rahvusvahelistes

võrgustikes osalemine.

4.1.2. süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonna arendamiseks ning

võimestamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:

4.1.2.1. süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava

loomine, seiramine, kaasajastamine ning elluviimine;

4.1.2.2. süvatehnoloogia iduettevõtlust populariseerivate sündmuste ellu kutsumine;

4.1.2.3. investoritele suunatud tegevused süvatehnoloogia iduettevõtetesse

investeerimise edendamiseks;

4.1.2.4. süvatehnoloogia iduettevõtteid arendavate võrgustike ja programmide ellu

kutsumine, hoogustamine ning sobivusel Eestisse toomine;

4.1.2.5. koostöös põhjamaadega ühise süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi

väärtuspakkumise kujundamine ja sellega seotud tegevuste elluviimine.

4.1.3. tugiteenuste pakkumiseks iduettevõtluse ökosüsteemi arengu tagamiseks ja

monitoorimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:

4.1.3.1. iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks ja iduettevõtluse

populariseerimiseks vajalikud kommunikatsiooni, teavitustegevused- ja üritused,

rahvusvahelise ja siseriikliku turundamise ning üldsuse teadlikkuse suurendamise

tegevused;

4.1.3.2. iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonda puudutavate andmete korje,

analüüs ning poliitikakujunduseks soovituste andmine;

4.1.3.3. uuringute, analüüside, statistiliste andmete ja tagasisideküsitluste tellimine,

rahvusvaheliste tehnoloogiatrendide seiramine ning ülevaadete koostamine;

4.1.3.4. Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi andmebaasiteenuse ning sellega seotud

haldus- ja arendustööde tellimine;

4.1.3.5. iduettevõtluse arendamiseks vajalike koolitusmaterjalide tellimine,

tõlkimine ja kohandamine;

4.1.3.6. iduettevõtte asutamisel kasutatavate juriidiliste mudeldokumentide

tellimine, nende edasiarendamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine.

4.2. Inimkapitali kättesaadavuse parandamise alategevused:

4.2.1. välistalendi kaasamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:

4

4.2.1.1. iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali kättesaadavuse

hõlbustamine väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest;

4.2.1.2. idu- ja kasvuettevõtete viisa halduse korraldamine, viisaplatvormi tehniline

haldamine ja arendamine ning turundustegevuste elluviimine Eestis ja välisriikides.

4.3. Kapitali kättesaadavuse parandamise alategevused:

4.3.1. teaduskiirendite loomine ja nende monitoorimine TAIE fookusvaldkondade alades.

Kiirendi elluviimisel pakutakse iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele vähemalt

järgnevaid tugiteenuseid:

4.3.1.1. toote või teenuse ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja turu valideerimiseks;

4.3.1.2. prototüübi arendamiseks;

4.3.1.3. äriarenduse nõustamiseks tehnoloogia, müügi ja investeeringute alal;

4.3.1.4. süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi süstemaatiliseks arendamiseks.

4.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

4.5. Punktis 2.3. nimetatud strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest;

2) TA kulud erasektoris;

3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

3) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest;

4) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

5) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

6) ligipääsetavuse näitaja.

4.6. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile.

4.7. Käskkirja alusel ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1.

4.8. Käskkirja alusel ellu viidavad tegevused on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

5. Tulemused

5.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on:

5.1.1. kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja

oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla;

5

5.1.2. suurenenud iduettevõtete arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise

ärimudeli;

5.1.3. suurenenud iduettevõtete arv (sh regioonides väljapool Tallinna ja Tartu linna), mis

suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali;

5.1.4. suurenenud süvatehnoloogia iduettevõtete arv, mis jõuavad ärikontseptsiooni

tõestamiseni;

5.1.5. välja kujunenud mitmekesine iduettevõtete ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis

jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse

kasvupotentsiaaliga iduettevõtete tekkeks ja kasvuks Eestis.

6. Väljundnäitajad

Punktis 4 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

Indikaatori tüüp Indikaator Algtase Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

Rakenduskava

väljundnäitaja

Toetatavad ettevõtjad

(millest: mikro, väikesed,

keskmise suurusega ja

suured ettevõtjad)

0 344 1720

Rakenduskava

väljundnäitaja

Mitterahalist toetust saavad

ettevõtjad 0 344 1720

Rakenduskava

väljundnäitaja Toetatavad uued ettevõtjad 0 160 800

Rakenduskava

tulemusnäitaja

VKE-d, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta 0 Ei kohaldu 430

Projektispetsiifiline

näitaja

Turule tutvustatud uute

süvatehnoloogia toodete arv 0 30 200

Projektispetsiifiline

näitaja

Toetatud iduettevõtluse

tugiorganisatsioonide arv,

kes tegutsevad väljaspool

Tallinna ja Tartut

0 3 20

Projektispetsiifiline

näitaja

Toetatud ettevõtjate arv, kes

on Eestisse kolmandatest

riikidest ümber asumas ja

saanud loa Eestis

iduettevõtlusega tegelema

hakata

0 80 500

Projektispetsiifiline

näitaja

Kolmandatest riikidest

Eestisse tööle asumiseks loa

saanud töötajate arv

0 600 3500

6

Projektispetsiifiline

näitaja

Teaduskiirendis osalenud

iduettevõtete arv 0 0 30

7. Rakendusasutus ja -üksus

7.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(edaspidi rakendusasutus).

7.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

8. Elluviija ja partner

8.1. Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (edaspidi elluviija).

8.2. Punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks võib elluviija kaasata partnereid. Partnerid

valitakse läbi konkursi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija

kooskõlastab partnerite valiku rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija

partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus,

maksete tegemise kord ning infovahetuse viis.

9. Sihtrühm

9.1. Toetatavate tegevuste sihtrühmad on:

9.1.1. iduettevõtlusest huvitatud inimesed ja teadustiimid;

9.1.2. iduettevõtted ja potentsiaalsed iduettevõtjad, kes vajavad oma toote, teenuse või

tehnoloogia süsteemseks arendamiseks teadmisi, teadmuspõhist lähenemist,

intellektuaalomandi arendust, kontakte või teenuseid nende ärilise kontseptsiooni

tõestamiseks või prototüübi arendamiseks;

9.1.3. kasvuettevõtted, kes vajavad ettevõtte kasvu tagamiseks välistalente väljaspool

Euroopa Liitu asuvatest riikidest;

9.1.4. iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad

varajases arengufaasis iduettevõtetele teenuseid.

10. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 31. detsembril 2029. a.

11. Tegevuste eelarve

11.1. Toetatavate tegevuste eelarve on 10 022 857 eurot ja toetatavaid tegevusi rahastatakse 30

protsendi ehk 3 006 857 eurot ulatuses riiklikust kaasfinantseeringust ning 70 protsendi ehk

7 016 000 euro ulatuses Euroopa Liidu toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.

11.2. Toetatavate tegevuste eelarve on järgmine:

Toetatavad tegevused Toetatavate tegevuste eelarve

(koos käibemaksuga, eurot)

1. Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, sh

teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine

2 200 000

2. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine 1 682 857

7

3. Kapitali kättesaadavuse parandamine 3 000 000

4. Horisontaalne kaudne kulu (ühtse määra alusel) 390 000

5. Otsene personalikulu

2 600 000

6. Lähetused

150 000

KOKKU 10 022 857

11.3. Käskkirja muutmata võib toetatavate tegevuste eelarveridade vahel summasid muuta

kahekümne protsendi ulatuses.

11.4. Punktis 11.3. nimetatud muudatuste tegemisel tuleb teavitada nii rakendusasutust kui ka

rakendusüksust e-kirja teel.

11.5. Toetatavate tegevuste eelarvet võib muuta mitte tihemini kui iga kuue kuu tagant.

12. Tegevuskava ning selle kinnitamine ja muutmine

12.1. Elluviija koostab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks iga-aastase

tegevuskava lähtudes ühendmääruse §-st 7, toetudes TAIE arengukavale ja punktis 4.4. nimetatud

horisontaalsetele põhimõtetele, eelarve ja ajaraamiga punktis 4. nimetatud tegevuste lõikes.

12.2. Elluviija esitab järgneva kalendriaasta tegevuskava rakendusasutusele kinnitamiseks

hiljemalt iga aasta 30. novembril.

12.3. Rakendusasutus kinnitab tegevuskava kahe nädala jooksul.

12.4. Tegevuskavas esinevate puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale kuni kümne

tööpäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja nimetatud aja võrra pikeneb ka tegevuskava

kinnitamise tähtaeg rakendusasutusega. Rakendusasutusel on õigus kooskõlastada tegevuskava

osaliselt ja teha ettepanekuid tegevuste lisamiseks.

12.5. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus või elluviija.

13. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud

13.1. Abikõlblikud on punktis 4. nimetatud toetatavate tegevuste elluviimise kulud:

13.1.1. ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud;

13.1.2. kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest

personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b;

13.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud

ning päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on

abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate

8

piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses, kui need on

madalamad;

13.1.4. kulud toetatavate tegevuste turuvajaduse analüüsimiseks, sellega seotud ettevõtjate

vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiiside kulud,

nende tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine;

13.1.5. uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, uute

kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud;

13.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel

üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi

kulud;

13.1.7. ürituste korraldamise kulud, sellega seotud kulud esinejatele, moderaatoritele,

osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele

ning toitlustusele;

13.1.8. teavituskampaaniate, meediakampaaniate, teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste

ja ettevõtluskonkursside kulud, nende ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning

teabevahetuse edendamise ja tulemuste levitamise kulud;

13.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste,

meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise

kulud, veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud;

13.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, neil osalemise kulud, vajaliku

tehnika soetamise või selle rendikulud, stendi kujundamise ja ehitamise kulud, stendi ja

ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud,

registreerimis- ja osalemistasud;

13.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, nende ettevalmistuse,

läbiviimise, neil osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud;

13.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega

seotud kulud, nende algatamise, osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud;

13.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud;

13.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitavate saadete ja materjalide ning avaliku

meediaallika kulud, nende tootmise ja edastamise kulud;

13.1.15. tõlkekulud;

13.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud;

13.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi-

ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud;

13.1.18. struktuuritoetuse sümboolika kasutamise kulud;

13.1.19. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmise kulud ning sellega seotud

koolituskulud;

13.1.20. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud

transpordi kasutamise kulud;

13.1.21. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48

tähenduses;

13.1.22. vastuvõtukuluna käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49

tähenduses;

13.1.23. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

13.1.24. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ §-s 2 sätestatud teavitamisnõuete täitmise kulud.

13.2. Abikõlbmatud on järgmised kulud:

13.2.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud,

pangakontode avamise ja haldamise kulud;

13.2.2. liiklusvahendi soetamise kulud;

9

13.2.3. kinnisasja soetamise kulud.

14. Riigiabi

14.1. Elluviija hindab, kas sihtrühmale antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA),

kontrollib lõppsaajate vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) nõuetele.

14.2. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on VTA, kohaldatakse sellele VTA määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

14.3. VTA määruse kohaselt ei tohi antud VTA koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega

ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTAga jooksva majandusaasta ja kahe

eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

14.4. VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA

määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

14.5. Kui toetus on VTA, võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

erinevateks eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreegleid.

14.6. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi

ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul maanteevedudeks

antud VTA ületada koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega 100 000 eurot ning nimetatud

abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Kui nimetatud ettevõtja

teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära,

kohaldatakse nimetatud ülemmäära tingimusel, et tegevused ja kulud on selgelt eristatud.

14.7. Juhul kui ettevõtja on saanud VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,

26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva

majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma koos käesoleva

käskkirja alusel antava toetusega ületada 500 000 eurot.

14.8. Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, kui

ettevõtja suhtes on Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on

tähtaegselt täitmata.

14.9. Elluviija peab toetuse andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates

käesoleva käskkirja alusel viimase toetuse andmise päevast.

15. Toetuse maksmise tingimused ja kord

15.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, kaudset kulu makstakse

lihtsustatud kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3 ja toetust võib anda ettemaksena

vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 14 ja ühendmääruse §-le 30 (edaspidi ettemakse).

15.2. Elluviijale võib ühendmääruse § 1 lõike 1 punkti 1 alusel põhjendatud juhtudel teha

ettemakseid ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi

ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast.

15.3. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse üks kord kvartalis.

15.4. Elluviija esitab ettemakse saamiseks rakendusüksusele ettemakse taotluse koos vastava

lepingu makstähtaegade prognoosiga, mis põhineb kinnitatud tegevuskaval ja sõlmitud lepingutel.

15.5. Elluviija esitab ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise

tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavad dokumendid ning teabe

ettemakse kasutamise kohta ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

15.6. Kui elluviija ei täida punktis 15.4. sätestatud dokumentide esitamise kohustust, nõuab

rakendusüksus ettemakse, mille kohta ei ole elluviija esitanud ettemakse tõendamiseks abikõlblike

10

kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavaid dokumente, viivitamatult tagasi, mille järgselt on

elluviija kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul.

15.7. Saadud ettemakse kasutamisperiood on 180 kalendripäeva.

15.8. Lõppmakse tehakse pärast kõikide tegevuste elluviimise tõendamist ja pärast lõpparuande

kinnitamist rakendusüksuse poolt.

15.9. Toetuse maksmise eeldusteks on:

15.9.1. tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja kulude eest tasumine;

15.9.2. kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine

rakendusüksusele;

15.9.3. elluviija poolt vastava aruandeperioodi tegevusaruande ning maksetaotluse

esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.

15.10. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist

tõendavad raamatupidamise algdokumendid, milleks on arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud.

15.11. Ühtse määra alusel hüvitatavate kaudsete kulude kohta kulu- ega maksedokumente ei

esitata.

15.12. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva arvates maksetaotluse

rakendusüksusele esitamisest.

16. Elluviija õigused ja kohustused

16.1. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ning § 11 lõigetes 1–3 sätestatud kohustustele täidab

elluviija järgmiseid kohustusi:

16.1.1. järgib, et elluviidavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,

mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

16.1.2. viib tegevused ellu korrektselt, kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt ning tagab,

et kõik toetusest hüvitatavad kulud aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele ja on

tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud;

16.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja

punktis 4.4. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse, mida hinnatakse punktis 4.5.

kirjeldatud näitajate abil, ning punktis 4 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid

erinevusi vähendaval moel;

16.1.4. koostab ja esitab punktis 17 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja

rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni;

16.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;

16.1.6. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

16.1.7. täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr

54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele;

16.1.8. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni

viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja

arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;

16.1.9. tagab toetatavates tegevustes osalenud ettevõtjate korrektsete andmete olemasolu

struktuuritoetuse registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise

nädala lõpuks.

16.2. Elluviija õigused:

16.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks;

16.2.2. vajadusel kaasata eksperte.

11

17. Aruandlus

17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta

vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks.

17.2. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi

kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja.

17.3. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli

kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.

17.4. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.

17.5. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.

17.6. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:

17.6.1. tegevuste aruandlusperiood;

17.6.2. teostatud tegevused, alategevuste edenemine ning väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemed, panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, sealhulgas

horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse;

17.6.3. ülevaade, hinnang ja ettepanekud aruandeperioodil punktis 4 nimetatud tegevuste

elluviimisele suurema regionaalse tasakaalustatuse saavutamisel;

17.6.4. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele;

17.6.5. muu toetuse kasutamisega seotud oluline teave;

17.6.6. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

18.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes

ühendmääruse § 34–37 sätestatust.

18.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Toetuse tagasinõudmise

korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsusega

tagasinõutud summa võrra väheneb punktis 11. märgitud eelarve ka siis, kui vastavat muudatust

käskkirjas ei ole veel tehtud;

18.3. Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese

tähtsusega abi tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

1

09.08.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse

hoogustamiseks ehk Startup Estonia tegevuste elluviimiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja eelnõuga

kehtestatakse toetuse andmise tingimused (edaspidi toetusskeem) iduettevõtluse hoogustamiseks.

Käskkirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM).

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames

läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs1 ei tuvastanud, et toetusskeemis hõlmatud meede põhjustaks

olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate

leevendusmeetmete kehtestamiseks.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Tegevuste elluviimise täpsem

tegevuskava ning konkreetsed alategevused toetusskeemis nimetatud tegevuste elluviimiseks koos

täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava koostamisel

tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste

valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud

Riigikogu poolt 12. mai 2021. a vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)

sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

eesmärkidesse (TAIE). Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning

tagavad, et valitud tegevused arvestavad EL määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid.

Käskkirjas toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja

puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Põhiõiguste harta ja puuetega inimestega

konventsiooni arvestamise kontroll-leht on leitav seletuskirja lisas 1. Riskihindamise tabel on esitatud

lisas 2.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas MKMi osakonna ekspert Henrik Kutberg (tel: 553 3687, e-

post: [email protected]), koostamisse panustas strateegilise planeerimise osakonna

välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]) ja riigiabi ekspert

Anneli Schmiedeberg (tel: 639 7618, e-post: [email protected]). Eelnõu koostamisel

osales Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse startup ökosüsteemi osakonna juht Eve Peeterson

([email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik

Gerly Lootus ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 18 punktist.

Punkt 1. Reguleerimisala

1 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs“ (2022).

Kättesaadav: https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z

2

Käskkiri panustab „Eesti 2035“ sihi nr 3 saavutamisse, sealhulgas järgmiste eesmärkide täitmisesse:

● Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi

ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes

arenguvõimalusi kõigis piirkondades.

● Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd.

Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri

ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

Meetme tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“, kuna nii potentsiaalsete iduettevõtjate kui ka iduettevõtete

innovatsioonivõimekuse ja -teadlikkuse suurendamine ning koostöö edendamine iduettevõtluse

ökosüsteemi tugiorganisatsioonide vahel kasvatab innovatsiooni. Innovaatilised iduettevõtted ja

suurenenud koostöö iduettevõtluse ökosüsteemis, st koostöö avaliku sektori, ettevõtjate,

teadusasutuste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks.

Erasektori innovaatilisus omakorda toetab indikaatorite tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest

ja TA kulud erasektoris saavutamist. Toetusskeemis elluviidavad regionaalsed arenguprogrammid

toetavad kohalikke iduettevõtluse tugiorganisatsioone üle Eesti ja meelitavad inimesi tegelema

iduettevõtlusega, mis tõstab väljaspool Harjumaad loodud SKP taset elaniku kohta EL-i võrdluses.

Toetusskeem toetab otseselt teadus- ja arendustegevuse ning riigieelarve seaduse § 20 lõike 4

kohaselt kinnitatud ettevõtluse tulemusvaldkonna teadmussiirde programmi meetme „Ettevõtete

TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse „Teadus- ja

tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ eesmärkide saavutamist.

Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on TAIE fookusvaldkondade edendamiseks arendada iduettevõtetele ja

potentsiaalsetele iduettevõtjatele vajalikke teenuseid. TAIE fookusvaldkondadesse panustatakse

tegevustega, kus see on võimalik. Põhjendatud olukordades, nt „inimkapitali kättesaadavuse

parandamise“ tegevuste puhul ei ole kohustuslik panustada TAIE fookusvaldkondadesse, sest

välistalentide Eestisse meelitamise puhul pole võimalik jälgida TAIE fookusvaldkondadesse

panustamist.

Toetuse panustamist „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel

mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud

erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.

Näitajasse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest“ panustavad põhiliselt kõik

tegevused, mis on suunatud iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele ürituste, koolituste

või muude teenuseosutajate kaudu, mille kaudu soodustatakse innovaatiliste kiire kasvuga ettevõtete

kasvu ja nende poolt loodavate toodete/teenuste arendamist. Tegevuste kaudu suurendatakse

ettevõtjate tootlikkust ja kasvatatakse seeläbi tööhõivet, samuti suurendatakse ettevõtjate võimekust

teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini ja efektiivsemalt planeeritud

toodete ja teenuste pakkumisele.

3

Näitajasse „Teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris“ panustavad põhiliselt tegevused, mis on

seotud TAI võimekuse tõstmisega, nt teaduskiirendi kaudu ekspertide, teadmiste ja oskuste

vahendamine, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning

innovatsioonivõimet. Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline

eeldus ettevõtja TAI tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks.

Näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ panustavad põhiliselt

tegevused, mis on suunatud iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks ja teaduskiirendi

elluviimiseks. Nimelt ökosüsteemi arendamise ja teaduskiirendi tegevuste kaudu panustatakse

nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, tuginedes sh TAIE fookusvaldkondade teekaartidele.

Nutika spetsialiseerumise valdkonnast mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike

ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu

eesmärke.

Näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ panustatakse

ökosüsteemi arendamise kaudu, suunates tähelepanu tingimuste loomisele, mis soodustavad ja

eelistavad just piirkondlike (väljapool Tallinna/Tartu linna) tõmbekeskuste teket ja arengut. Samuti

viiakse perioodiliselt ellu väljapool Tallinna ja Tartut iduettevõtetele või potentsiaalsetele

iduettevõtjatele suunatud arenguprogramme ja iduettevõtlust populariseerivaid üritusi ning

töötatakse välja koostöömudel MAK (Maakondlike arenduskeskuste) võrgustikuga.

Näitajasse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse toetatavates tegevustes naiste

ettevõtlikkuse ja ettevõtluses osalemise soodustamisega. Näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised)

vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel

ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-,

intellektipuue) inimestele.

Kõikide sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu

põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevustes osalejate seas regionaalset tasakaalustamatust, siis

võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Sekkumiste kaudu

elluviidavates tegevustes jälgitakse, et info jõuaks kõikide oluliste regioonideni ning vajadusel

suunatakse aktiivsem infojagamine regioonidesse, kus on teadaolevalt iduettevõtteid või neid

toetavaid tugiorganisatsioone, kuid mingil põhjusel ei ole pakutavate tegevuste info neile jõudnud

(nt vähe osalejaid). Elluviija korraldab erinevaid üritusi vastavalt sihtsektori paiknemisele, ehk

arvestatakse sektori regionaalset paiknevust.

Punkt 3. Terminid

Punktis 3. on defineeritud käskkirjas kasutatavad terminid. Sealhulgas on defineerimisel lähtutud

iduettevõtluses või sellega seonduvalt rahvusvaheliselt üldlevinud põhimõtetest ja kirjeldustest.

Osaliselt on terminid juba siseriiklikus regulatsioonis kokku lepitud. Näiteks termini „Iduettevõte“

puhul kasutatakse käskkirjas välismaalaste seaduses § 624 lõikes 2 väljatoodud definitsiooni.

„Kasvuettevõtte“ puhul nähakse ette täiendavad piirangud termini defineerimisel, mis on kajastatud

Välismaalaste seaduses § 1063 lõikes 1.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Kirjeldatakse toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia

omategevustena, partnerluse kaudu või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid.

4

Toetusskeem sisaldab rakenduskavas kirjeldatud tegevusi koos käskkirjas nimetatud alategevustega.

Arvestades iduettevõtluse ökosüsteemi kiiret arengut ning vajadust läheneda valdkonna vajadustele

ja kitsaskohtade lahendamisele paindlikult, esitab toetusskeem üldised eesmärgid ja tegevused

tulemuste saavutamiseks. Konkreetsed tegevused (projektid) toetusskeemi tulemuste saavutamiseks

koos täpse eelarve ning ajaraamiga sätestatakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas, mille

koostab elluviija.

Tuginedes iduettevõtluse hoogustamise ja selle edendamisel üldiselt tunnustatud metodoloogiatele2,

jagunevad üldiselt kõige olulisemad ja omavahel tihedalt seotud komponendid järgnevalt:

 iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine Ökosüsteemi üldine areng hõlmab endas tugiteenuste ja koostööpartnerite kättesaadavust, kuid ka

avalikkuse suhtumist iduettevõtlusesse ja iduettevõtluseks sobivat õigusraamistikku. Ökosüsteemi

üldine areng on paljuski seotud hoiakutega, mistõttu on areng pigem aeglane. Iduettevõtetele on

arengukeskkonna valik oluline ning tihtipeale ka inimkapitali kättesaadavusega võrreldavalt tähtis.

OECD järgi3 on õigusraamistikul ja võrdset ettevõtluskeskkonda kujundavatel poliitikatel

alustavatele ettevõtetele märksa suurem mõju kui väljakujunenud ettevõtetele.

 Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Iduettevõtluse hoogustamisel on tugevamas konkurentsipositsioonis paindliku talendipoliitikaga

ökosüsteemid, mis suudavad süsteemselt tegeleda tulevikutalentidega, tuua turule vajalikku

oskustööjõudu ja neid ümber õpetada kui ka välismaist oskustööjõudu ligi meelitada.

 kapitali kättesaadavuse parandamine Kapitali kättesaadavus on ettevõtte asukoha valikul oluline kriteerium ning on veelgi määravam

kõrgtehnoloogilisi tooteid ja teenuseid arendavate, sh suurt alginvesteeringut ning mitmekesist

taristut eeldavate, iduettevõtete arengut silmas pidades.

Eelnevatele komponentidele tuginedes viiakse toetusskeemi rakendamise raames ellu 3 peamist

tegevust:

1. Punkt 4.1. sätestab toetatava tegevusena iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise, mille raames

tegeletakse:

a) Kohaliku kogukonna arendamise ja kogukonna tegevuste võimestamisega, selleks

korraldatakse regulaarseid kogukonna kohtumisi jt võrgustumisüritusi, võimestatakse

kogukonnaalgatusi ja korraldatakse turuosalistele täiendõppe võimalusi (sh korraldatakse

õppereise välismaale). Osaletakse siseriiklike iduettevõtluse suurüritustel ja

tunnustusüritustel ning võimendatakse neid, sh vajadusel antakse osalevatele iduettevõtetele

või potentsiaalsetele iduettevõtjatele rahalist väärtust omavaid (kuid mitte rahalisi) auhindu

(nagu näiteks meened: pusad, särgid jne) vastavalt kehtivatele EISi sisekorraeeskirjadele.

Samuti arendatakse ökosüsteemi kestlikku arengut uute toetavate arenguprogrammide

hankimise kaudu, mille eesmärk on maandada ettevõtluskogemuste puudumisest tingitud

riske ning parandada tulevaste iduettevõtete kvaliteeti. Arenguprogrammides osalejatel on

võimalik läbida teemasid, mis võimaldavad liikuda ideest ärikontseptsioonini.

Arenguprogrammid viiakse üldjuhul ellu riigihanke korras koostöös eraturuga, sh koostöös

ülikoolidega. Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib elluviija arenguprogrammi ka ise

rakendada, kui eraturg seda ei paku. Samuti korraldatakse iduettevõtluse ökosüsteemi

arendamise eesmärgil iduettevõtetele ärimissioone ning tegeletakse nendega seotud

ettevalmistavate tegevustega. Viiakse ellu investorite investeerimisvalmidust arendavaid

programme ja laiendatakse välisinvestorite kontaktvõrgustikku ja korraldatakse

2 https://startupsandplaces.com/what-dynamics-spur-the-growth-of-ecosystems/#chapter3a 3 OECD (2016) “No Country for Young Firms?” Kättesaadav:Veebilink (kättesaadav seisuga 09.08.2023).

5

rahvusvahelisi kogukonnategevusi (nt Global Founders kogukonnategevused) ning vajadusel

tegeletakse vastavasisulise siseriikliku ekspertgrupi eestvedamisega.

Oluline roll ökosüsteemi arendamisel on üleriigiliste koostöömehhanismide ellu kutsumisel,

mis hoogustab koostööd iduettevõtete, ülikoolide, teadusasutuste, ettevõtluse

tugiorganisatsioonide, investorkogukonna ja/või teiste ökosüsteemi osaliste vahel. Kuivõrd

iduettevõtluse ökosüsteemid koonduvad valdavalt linnadesse, kus saavad kokku talendid,

investorid, institutsioonid (ülikoolid, teadusasutused, teenusepakkujad) ja ettevõtted (sh

senised iduettevõtetest edulood), tegutsevad Eesti riigi väiksuse tõttu kõige aktiivsemad

iduettevõtluse kogukonnad Tallinna ja Tartu linnades. Kuna väljapool Tallinna ja Tartut asub

ajalooliselt oluliselt vähem talente, institutsioone (ülikoolid, investorid jne), ettevõtteid ja

iduettevõtteid toetavaid tugiorganisatsioone, siis on ka sellest tulenevalt tekkinud

piirkondlikud erinevused Eesti iduettevõtluse ökosüsteemis. Samas on väga keeruline ja

kapitalimahukas luua terviklikult toimivaid iduettevõtluse ökosüsteeme kõikidesse Eesti

regioonidesse (väljapool Tallinna ja Tartut) ainuüksi käesoleva riikliku toetusskeemi kaudu.

Seetõttu pole toetusskeemi mõte luua kunstlikult uusi ökosüsteeme või püüda täita kõiki

turutühimikke, vaid eelkõige suunata fookus alt-üles põhimõttel kohalikke kogukondade

tekkimisele kaasa aitamisele ja kohalike iduettevõtete tugiorginatsioonide võimestamisele nii

regionaalsete (väljapool Tallinna ja Tartut) kui ka üleriigiliste arenguprogrammide kaudu.

Hanke tingimused kujundatakse nii, et need ei takistaks teatud piirkondade taotlejatel

kandideerimast või toetust saamast, et vältida olukorda, kus taotlejate seas võivad esineda

märkimisväärsed piirkondlikud arengutaseme erisused. Riiklik sekkumine keskendub

kolmele tasandile, et saavutada võimalikult suur mõju:

a) iduettevõtluse regioonid (väljapool Tallinna/Tartut). Iduettevõtlusega tegelemist

soosivate regionaalsete tugiorganisatsioonide toetamiseks luuakse eraldi rahatasku,

mida kasutatakse regionaalsete arenguprogrammide läbiviimiseks.

Arenguprogrammide tingimused luuakse sellised, mis soodustavad ja eelistavad just

piirkondlike tõmbekeskuste teket ja arengut. Arenguprogramme saavad pakkuda

organisatsioonid väljapoolt Tallinna ja Tartut ning need peavad olema ellu viidavad

vähemalt 2 organisatsiooni koostöös ning kaasama kohalikku MAKi. Kuivõrd

planeeritav regionaalne arenguprogramm on turupõhine ja põhineb

hankekonkurssidel, siis võib tekkida olukord, kus iduettevõtlusvaldkonnas senini

aktiivsemad maakonnad/linnad (Viljandimaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa) võivad

tihedamini osutuda hangete võitjaks (nt Forwardspace Pärnus, kood/Jõhvi,

innovatsiooni- ja loomekeskus Objekt Narvas jne). Regionaalse tasakaalustatuse

tagamiseks vaadatakse iga-aastaselt üle hanketingimused, et toetus jõuaks

mitmekülgsemalt rohkemate pakkujate ja seeläbi ka regioonideni.

b) iduettevõtluse toetamises vähem aktiivsed regioonid (väljapool Tallinna/Tartut ja

eelnevas punktis nimetatud maakondi), kus iduettevõtteid ja neile teenuseid pakkuvate

organisatsioonide arv napib või puudub tegeleb elluviija iduettevõtluse

populariseerimisega ja nõustamisteenuste edendamisega, eesmärgiga tekitada rohkem

iduettevõtlusest huvitatud inimesi kui ka iduettevõtlusvaldkonnas tegutsevaid

tugiorganisatsioone või algatusi, kes on võimelised esitama konkurentsivõimelisi

pakkumisi eelnevas punktis välja toodud arenguprogrammi kandideerimiseks.

Iduettevõtluse populariseerimiseks korraldatakse muuhulgas väiksemaid

kogukonnaüritusi, et aidata regioonides kaasa iduettevõtlusega seotud teadlikkuse

kasvule ning tuua Tallinna/Tartu iduettevõtluse kogukonna ja liidrite teadmisi ka

regioonidesse. Nõustamisteenuse parendamiseks luuakse koostöömudel MAK-ide

võrgustikuga, mis võimaldab kasvatada iduettevõtlusvaldkonnaga seotud kompetentse

MAK-ides ning ühtlasi anda teadmisi edasi koolituste ja nõustamispäevade kaudu.

c) toetusskeemi kogueelarve üleselt otsitakse jooksvalt täiendavaid rahalisi võimalusi

väljapoole Tallinna/Tartut jäävate regioonide toetamiseks. Näiteks üleriigiliste

6

arenguprogrammide elluviimise kaudu, kus julgustatakse ja vajadusel soodustatakse

regionaalsete iduettevõtluse tugiorganisatsioonide osalemist. Samuti on toetusskeemi

kõik (inim-)kapitali kättesaadavuse parandamine tegevused üle-eestilisele fookusega

ning kompetentside kasv suuremates linnades kandub pikas perspektiivis üle ka

regioonidesse, kus ürituste ja meediakajastuse ning ka senistest edulugudest kuulmise

abil kasvab soov tegeleda iduettevõtlusega. Lisaks jätkatakse regionaalvaldkonna

ekspertgrupi eestvedamisega, et tagada regioonide tasakaalustatud areng (vajadusel

fookuse suunamine konkreetsetele regioonidele), et leida suurimad iduettevõtluse

arendamisega seotud kitsaskohad ja ka potentsiaal regioonides ning valideerida

võimalikud lahendusalternatiivid nende väljakutsete leevendamiseks. Vajadusel

tegeletakse konkreetsete regionaalsete väljakutsete kitsaskohtade välja selgitamise

uuringu(-te) tellimisega kui ekspertgrupp või elluviija näeb selleks vajadust.

Toetusskeemi tegevuste täpsem plaan ning konkreetsed alamtegevused koos eelarve ning

ajaraamiga määratletakse käesoleva perioodi toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas.

Elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning

hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks.

Rakendusasutuse roll on sekkuda tegevuskava mittekooskõlastamise kaudu kui tegevuskavas

pole planeeritud piisavalt regioonidesse suunatud tegevusi, mis on käskkirjas ja selle juurde

käivas seletuskirjas kokku lepitud.

b) Kuivõrd Eestis on süvatehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi väljakujunemine alles

algusjärgus ning puudub kriitiline hulk vastavaid iduettevõtteid4, siis tegeletakse toetusskeemi

raames süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonna arendamise ning

võimestamisega. Selleks kutsutakse ellu ja hoogustatakse süvatehnoloogia valdkonna

iduettevõtlust arendavaid programme, sh sobivusel tuuakse Eestisse välisriikidest (nagu

näiteks Creative Destruction Lab, mille rakendamist alustati 2022. aastal).

Samuti kutsutakse ellu süvatehnoloogia iduettevõtlust populariseerivaid sündmusi.

Edendatakse investoritele suunatud tegevusi süvatehnoloogiasse investeerimisel. Luuakse

teadmusmahukat iduettevõtlust arendav tegevuskava, seiratakse, kaasajastatakse ning viiakse

seda ellu. Tegevuskava lähtub eesmärgist, milleks on kiirendada teadus- ja

tehnoloogiamahukat ettevõtlust soosiva majanduskeskkonna arengut ja

iduettevõtluskogukonnas koostöövõimekust, läbi mille saavad alguse ja kasvavad Eestis

rahvusvaheliselt edukad ning mõjusad süvatehnoloogiaettevõtted. Selleks on vaja hoogustada

koostööd iduettevõtete, ülikoolide, teadusasutuste, teadusparkide ja teiste seotud osapoolte

vahel ning toetusskeemi elluviimisel keskendutakse eelkõige eelnevalt osapoolte

koostöömehhanismide tekkele. Teadusasutuste sees toimuvat ärieelset arendust toetab

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja toetusskeemi tegevused viiakse ellu sünergias

HTMi meetmetega. Lisaks tegeletakse koostöös põhjamaadega ühise süvatehnoloogia

iduettevõtluse ökosüsteemi väärtuspakkumise kujundamisega ja selle raames tekkivate

tegevuste elluviimisega kui täpsemad kokkulepped on kas siseriiklikult või riikidevaheliselt

kokku lepitud.

c) Iduettevõtluse ökosüsteemi täiendavate tugiteenuste pakkumisega omategevusena, selleks

tegeletakse ökosüsteemi arendamise ja iduettevõtluse populariseerimise jaoks vajalike

kommunikatsiooni, rahvusvahelise ja siseriikliku turundamise ning üldsuse teadlikkuse

suurendamise tegevustega. Tegeletakse iduettevõtluse ökosüsteemi uuringute, analüüside,

statistiliste andmete ja tagasisideküsitluste tellimisega, rahvusvaheliste tehnoloogiatrendide

seiramise ning ülevaadete koostamisega valdkondades, kus riiklikest prioriteetidest tulenevalt

on vajadus arendada iduettevõtluse ökosüsteemi konkreetse poliitikavaldkonna eesmärkide

saavutamiseks. Pakutakse või vajadusel ostetakse sisse iduettevõtluse ökosüsteemi

4 2023. aasta seisuga on süvatehnoloogiamahukate iduettevõtete arv Eestis ca 100 (kokku iduettevõtteid Eestis ca 1400).

7

andmebaasiteenus ning tegeletakse sellega seotud haldus- ja arendustööde tellimisega.

Andmebaasiteenuse all peetakse silmas lahendust, mis oleks avalikkusele tasuta ning mille

funktsionaalsus on laiem kui nimekiri Eestis tegutsevatest iduettevõtetest. Näiteks võimaldaks

Eestis tegutsevate iduettevõtete statistika kõrval teha ka järeldusi iduettevõtluse ökosüsteemis

aset leidvate trendide, rahakaasamiste kohta ning koguda muid poliitikakujundamiseks ja

iduettevõtluse edendamise analüüside tegemiseks vajalikke andmeid.

Tugiteenustena tegeletakse ka vajadusel iduettevõtluse arendamiseks vajalike

koolitusmaterjalide tellimisega, tõlkimisega ja kohandamisega. Samuti tegeletakse

iduettevõtte asutamisel kasutatavate juriidiliste mudeldokumentide tellimisega, nende

edasiarendamisega vastavalt vajadusele ning tehakse need avalikult kättesaadavaks.

2. Punkt 4.2. sätestab toetatava tegevusena inimkapitali kättesaadavuse parandamise, mille raames

tegeletakse:

Välistalendi kaasamisega, selleks hõlbustatakse iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku

inimkapitali kättesaadavust väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest. Tegeletakse idu- ja

kasvuettevõtete viisa halduse korraldamisega, viisaplatvormi tehniline haldamisega ja

arendamisega ning turundustegevuste elluviimisega Eestis ja välisriikides.

Välistalentide kaasamise parandamise eesmärgil jätkatakse tööd nii Euroopa Liidust kui

kolmandatest riikidest välistööjõu värbamise võimaluste loomise ja toetamisega. Sealhulgas

jätkub senine idu- ja kasvuettevõtete viisa programmi raames iduettevõtetele kehtinud

soodustuste pakkumine sarnasel kujul.

Välistööjõu kaasamisega seotud lahenduste ja siseriikliku regulatsiooni kohendamiste vajaduse

korral ning ka riskide maandamiseks tehakse koostööd Siseministeeriumiga ning arvestatakse

sisejulgeoleku ja migratsiooniriskide ning nende maandamismeetmetega. Sealhulgas pööratakse

Startup Viisa programmi ja kasvuettevõtete viisa programmi puhul tähelepanu selle tehnilise

võimekusele, turvalisusele ning kasutajamugavusele ning ka järgnevale:

 programmide turundustegevustes ränderiskidega arvestamine;

 hindamiskomisjoni(-de) tegevuste ja võimekuse arendamine;

 ümberasutavate välistöötajate kohanemisteenuste väljatöötamises osalemine

koostöös teiste siseriiklike osapooltega.

3. Punkt 4.3. sätestab toetava tegevusena kapitali kättesaadavuse parandamise, mille raames

tegeletakse:

Teaduskiirendite loomisega, selleks sõlmitakse hankeleping eduka(-te) pakkuja(-te)ga TAIE

fookusvaldkondade alades ja tegeletakse nende monitoorimisega. Kiirendi(-te) elluviimisel

pakutakse iduettevõtetele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele teenuseid:

 ärilise kontseptsiooni tõestamiseks ja turu valideerimiseks;

 prototüübi arendamiseks;

 äriarenduse nõustamiseks tehnoloogia, müügi ja investeeringute alal

 süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi süstemaatiliseks arendamiseks.

Teaduskiirendite tellimine on vajalik, kuna süvatehnoloogia iduettevõtted on kapitalinõudlikud

alates proof-of-concept faasist kuni tootmisvõimsuste skaleerimiseni, kuid tänased

rahastusmudelid Eesti turul ei taga kahjuks süsteemset ning järjepidevat rahastust uute

teadusprojektide esiletõusu tagamiseks ega ka piisavalt võimalusi nende äriks pööramise

võimaluste katsetamiseks. Selleks, et probleemist paremini aru saada, teostati reaalsete vajaduste

kaardistamiseks 2019. aastal kaks uuringut, et olukorda kaardistada:

8

1) „Iduettevõtete kapitali kättesaadavus“5 uuringus osalenud turuosalised (iduettevõtted ja

investorid) hindasid kõige prioriteetsemaks kapitali kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste,

kapitalimahukate ja teadmusmahukate valdkondade (sh riistvara) iduettevõtetele. Lisaks toodi

välja, et Eestis on puudus teadmusmahukate ja kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete

tootearendustoetustest, mis võimendaks investeeringuid. Lisaks kapitali piiratud

kättesaadavusele peetakse teadmusmahukates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel

keeruliseks kiirelt kasvamist, kuna Eestis puudub selleks nõutud tasemel teadustegevus ja

teadmussiire.

2) „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“6 uuring tõi välja järgmist:

 Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt alustava ettevõtja sõbralik, kuid niipea, kui

alustav ettevõtja on väljaspool info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit, jääb

iduettevõtluse ökosüsteemis puudu vastava tehnoloogia või sektori teadmusest (nii

investorid, võrgustik kui vajalike teadmistega mentorid);

 ülikoolid ei ole valdavalt motiveeritud soodustama spin-off7 ettevõtete teket, kuna see

ei ole nende strateegiline eesmärk (riiklikku baasfinantseeringut silmas pidades ei

kuulu spin-off ettevõtete arv või teaduse kommertsialiseerimine laiemalt ülikoolide

tulemuste mõõtmise indikaatorite hulka). Ülikoolidel pole täna välja töötatud mudelit,

mis võimaldaks neil otseselt kasu saada spin-off ettevõtlusega tegelemisest

(teadustulemuste patenteerimine ja litsentseerimine toob kiiremat tulu võrreldes spin-

offiga, mis toob tulu alles pikema perioodi jooksul). Ülikoolid näevad spin-off

ettevõtete loomises ka riski kaotada tippteadlane ettevõtlusele (keskendub teaduse

asemel äritegevusele) ja seeläbi otseselt mõju ülikooli finantstulemustele. Teisalt ei

ole ka teadlased motiveeritud ettevõtlusega tegelema, sest ülikoolide karjäärimudel ei

soodusta ülikooliväliseid tegevusi;

 teadmiste puudumine selle kohta, kuidas akadeemilist intellektuaalomandit

ettevõtlusse üle kanda ja äriks teisendada - Eesti ülikoolide juures tegutsevad küll

tehnoloogiasiirde ja ülikoolivälise koostöö arendamisega seotud üksused, kuid neis on

puudulikud teadmised sellest, kuidas teadussaavutusi erinevatel viisidel turule tuua ja

seeläbi teenida tulu ja luua lisandväärtust nii ülikoolile kui ühiskonnale.

Tuginedes kirjeldatud turutühimikele, piloteeriti juba eelneval EL-i struktuurivahendite

perioodil (2014-2020) iduettevõtluse hoogustamise eesmärgil “teaduskiirendi” tegevust

tervisevaldkonnas. Tänaseks nähakse vajadust jätkata alustatud tegevustega, et edasi arendada

(tervisevaldkonna) iduettevõtteid ja ka kogutud teadmisi teenusepakkujate tasemel.

Süvatehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks on jätkuvalt vaja (1)

pakkuda rahastust ja teenuseid valdkonna ettevõtjatele ning läbi selle toetada uute

innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades;

ja (2) suurendada teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi osaliste kompetentsi, et luua ja

rakendada süstemaatilist ja terviklikku protsessi teadmuspõhise ettevõtluse tekkeks Eestis.

Seejuures rahastus jõuab ettevõtjateni läbi hanke eduka pakkuja poolse teenuse, kus üks osa

teenustest on klassikaline nõustamis- ja äriarendusteenus ning teine osa teenustest rahaliste

vahendite pakkumine, mis suunatakse ettevõtja uue ärilise kontseptsiooni tõestamise ja

prototüübi arendamise finantseerimiseks.

Punkt 5. Tulemused

Punkt 5 määratleb toetusskeemi tulemused. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena nähakse

iduettevõtluse ökosüsteemis järgnevaid muutusi:

5 Civitta (2020) “Idufirmade kapitali kättesaadavuse uuring”, kättesaadav: Veebilink (09.02.2023). 6 Technopolis Group (2019) “Teaduse kommertsialiseerimine Eestis”,kättesaadav: Veebilink (09.02.2023). 7 Iduettevõte, mis on välja kasvanud organisatsiooni seest, tavaliselt teadusasutusest või ülikoolist.

9

 kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja oskused

iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla – kuivõrd iduettevõtlusega alustamisega

kaasnevad mitmed väljakutsed, siis on vaja toetada uute ettevõtete teket ning teadmiste

jagamist iduettevõtluse ökosüsteemi sees, mis on jätkuva edu tagamise aluseks;

 suurenenud iduettevõtete arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise ärimudeli

– Eesti turu väiksuse tõttu peavad kohalikud iduettevõtted keskenduma algusest peale

välisturgudele, et olla konkurentsivõimelised ning seda peetakse silmas ka toetusskeemi

täpsemate tegevuste rakendamisel;

 suurenenud iduettevõtete arv (sh regioonides väljapool Tallinna ja Tartu linna), mis

suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali – toetusskeemi üks olulisi

eesmärke on keskenduda ka regioonidele (väljapool Tallinna/Tartut), et olemasolev

iduettevõtluse ökosüsteem ei piirneks ainult suuremate linnadega, vaid toimuks teadmiste

edasi kandumine ka kohalikesse kogukondadesse;

 suurenenud süvatehnoloogiamahukate iduettevõtete arv, mis jõuavad ärikontseptsiooni

tõestamiseni – toetusskeemiga panustatakse teadus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust

soosiva majanduskeskkonna arengusse ja suurendatakse iduettevõtluskogukonna

koostöövõimekust, läbi mille saavad alguse ja kasvavad Eestis rahvusvaheliselt edukad ning

mõjusad süvatehnoloogiaettevõtted;

 välja kujunenud mitmekesine iduettevõtete ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis

jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse

kasvupotentsiaaliga iduettevõtete tekkeks ja kasvuks Eestis – toetusskeemi rakendamisel

peetakse silmas erinevaid iduettevõtluse ökosüsteemi mitmekesisuse (nt iduettevõtete

asutajate seas naiste/meeste osakaalu võrdsemaks muutumine, iduettevõtlus regioonides kui

ka eri valdkondades: rohetehnoloogiate kui ka kahese kasutusega tehnoloogiate arendamine

jms) edendamisega seotud tegevusi.

Punkt 6. Väljundnäitajad

Punkt 6 määratleb toetusskeemi tulemus- ja väljundnäitajad.

Tegevus Indikaator Indikaatori

tüüp

A lg

ta se

V a h

esih tta

se 2 0 2 4

S ih

tta se 2

0 2 9

Andme-

allikad

Mõõtmis-

sagedus

Kõik

tegevused

Toetatud

ettevõtjad

(millest:

mikro,

väikse,

keskmise

suurusega

ja suured

ettevõtjad)

Rakendus-

kava

väljund-

näitaja

0 344 1720

SFOS/SIS,

projekti-

aruanded

(vahe- ja

lõpparuan-

ded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

osalemise

toimumise järel)

Mitte-

rahalist abi

Rakendus-

kava 0 344 1720 SFOS/SIS,

projekti-

Jooksvalt pärast

esimest abi

10

saavad

ettevõtjad

väljund-

näitaja

aruanded

(vahe- ja

lõpparuan-

ded)

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

osalemise

toimumise järel)

Toetatavad

uued

ettevõtjad

Rakendus-

kava

väljund-

näitaja

0 160 800

SFOS/SIS,

projekti-

aruanded

(vahe- ja

lõpparuan-

ded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

osalemise

toimumise järel)

VKE-de

lisand-

väärtuse

kasv

töötaja

kohta

Rakendus-

kava

tulemus-

näitaja

0

Ei

koha

ldu

430

SFOS/SIS,

projektiarua

nded

Äriregistri

andmed.

Esimese

majandusaasta

andmete põhjal

peale väljundi

saavutamist.

Näitaja täitmist

analüüsib RÜ,

lisades andmed

SFOSi ja SISI.

1.

Iduettevõtluse

ökosüsteemi

arendamine, sh

teadmusmahuk

a ökosüsteemi

arendamine

Turule

tutvustatud

uute

süvatehno-

loogia

toodete arv

Projekti-

spetsiifiline

näitaja

0 0 200

SFOS/SIS,

projekti-

aruanded

(vahe- ja

lõpparuan-

ded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

osalemise

toimumise järel)

Toetatud

iduette-

võtluse

tugiorgani-

satsioonide

arv, kes

tegutsevad

väljaspool

Tallinna ja

Tartut

Projekti-

spetsiifiline

näitaja

0 3 20

SFOS/SIS,

projekti-

aruanded

(vahe- ja

lõpparuan-

ded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

osalemise

toimumise järel)

SFOS/SIS,

projekti-

aruanded

(vahe- ja

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

11

lõpparuan-

ded)

osalemise

toimumise järel)

2. Inimkapitali

kättesaadavuse

parandamine

Toetatud

ettevõtjate

arv, kes on

Eestisse

kolmandate

st riikidest

ümber

asumas ja

saanud loa

Eestis

iduette-

võtlusega

tegelema

hakata.

Projekti-

spetsiifiline

näitaja

0 80 500

SFOS/SIS,

projekti-

aruanded

(vahe- ja

lõpparuan-

ded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

osalemise

toimumise järel),

PPA andmete

põhjal.

Kolmandat

est riikidest

Eestisse

tööle

asumiseks

loa saanud

töötajate

arv.

Projekti-

spetsiifiline

näitaja

0 600 3500

SFOS/SIS,

projekti-

aruanded

(vahe- ja

lõpparuan-

ded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

osalemise

toimumise järel),

PPA andmete

põhjal.

3. Kapitali

kättesaadavuse

parandamine

Teadus-

kiirendis

osalenud

idu-

ettevõtete

arv

Projekti-

spetsiifiline

näitaja

0 0 30

SFOS/SIS,

projekti-

aruanded

(vahe- ja

lõpparuan-

ded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

osalemise

toimumise järel)

Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljundnäitajad, tulemusnäitaja ja

projektispetsiifilised näitajad toetusskeemi tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks. Struktuurivahendite

rakenduskava näeb meetme nr 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise

toetamine ja investeeringute soodustamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse

käesolev toetusskeem panustab. Sihttasemed on seatud unikaalsete ettevõtjate arvestuses.

Rakenduskava näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt

kinnitatud näitajate metoodikale.

Punkt 7. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

12

Punkt 8. Elluviija ja partner

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS või elluviija) määratakse elluviijaks vastavalt

ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 4. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on nimetatud

sihtasutuses lahutatud struktuuriüksuste tasandil. Toetatavaid tegevusi viib ellu EISi „startup

ökosüsteemi“ osakond. EIS on nimetatud toetusskeemi elluviijaks, sest ta on riigi sihtasutus, mille

põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. EISi eesmärgiks

on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate

teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine.

Kuivõrd praegusel hetkel pole teada, keda on vajalik pikaajaliselt kaasata elluviidavate tegevuste

rakendamisel, siis elluviijal on õigus kaasata partnereid erialaliitude, ettevõtluse

tugiorganisatsioonide, teadusparkide, ülikoolide ja ettevõtjate hulgast, viies läbi konkursi. Konkurss

peab hõlmama endas efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner

või partnerid. Elluviija kooskõlastab partnerid rakendusasutusega. Kooskõlastatud partnerite nimekiri

kehtestatakse käskkirja lisaga, kus täpsustatakse nende nimed, tegevused ja eelarve. Partnerid

osalevad elluviijaga tegevuste teostamises, nad ei ole töövõtjad ega teenuseosutajad. Partnerina

tegevustesse kaasatud osapooled ei teeni kasumit läbiviidavatest tegevustest.

Punkt 9. Sihtrühm

Toetusskeemi sihtrühm on jaotatud järgnevalt:

 iduettevõtlusest huvitatud inimesed, teadustiimid – peetakse silmas inimesi või tiime, kes

kaaluvad iduettevõtte loomist või sinna poole püüdlemist, kuid pole veel esimesi samme

teinud või on alles seda tegemas;  iduettevõtted ja potentsiaalsed iduettevõtjad, kes vajavad oma toote, teenuse või tehnoloogia

süsteemseks arendamiseks teadmisi, teadmuspõhist lähenemist, intellektuaalomandi arendust,

kontakte või teenuseid nende ärilise kontseptsiooni tõestamiseks või prototüübi arendamiseks

– toetusskeemis keskendutakse samuti juba eksisteerivatele iduettevõtetele, kes vajavad tuge

ning maailmaklassilist iduettevõtluse ökosüsteemi, kus tegutseda;

 kasvuettevõtted, kes vajavad ettevõtte kasvu tagamiseks välistalente väljaspool Euroopa Liitu

asuvatest riikidest;  iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varajases

arengufaasis iduettevõtetele teenuseid – toetusskeemis keskendutakse eelkõige iduettevõtluse

ökosüsteemi võimestamisele, et pakutavate tugiteenuste kvaliteet potentsiaalsetele

iduettevõtjatele ja juba eksisteerivatele iduettevõtetele oleks võimalikult mitmekesine ja

jätkusuutlik.

Punkt 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022. a ja tegevused peavad olema lõpetatud

hiljemalt 31. detsembriks 2029. a.

Punkt 11. Tegevuste eelarve

Programmi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele

iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast

2021-2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Sealhulgas

on tegevuste rakendamisel lubatud toetatavate tegevuste eelarveridade summasid muuta kuni 20

protsendi ulatuses (kaasa arvatud), muutmata sealhulgas toetusskeemi kogueelarvet. Näiteks on

lubatud „Kapitali kättesaadavuse parandamise“ tegevuse eelarve (3 miljonit eurot) vähendamine kuni

13

600 000 ulatuses ja selle jaotamine teiste toetatavate tegevuste vahel suurendamata neid konkreetseid

eelarveridasid rohkem kui 20%. Muudatuste tegemisel (näiteks iga-aastase tegevuskava koostamise

ajal) tuleb teavitada nii rakendusasutust kui ka rakendusüksust e-kirja teel. Paindlikkus eelarve

kujundamisel on vajalik, kuna iduettevõtlusega seotud turu väljakutsed on ajas muutuvad ning sellest

tulenevalt on ka iga-aastaselt koostatavad tegevuskavad erineva fookusega, mis võib tingida vajaduse

teha paindlikult muudatusi eelarveridade vahel. Toetatavate tegevuste eelarvet võib muuta mitte

tihemini kui iga kuue kuu tagant. Rohkema kui 20 protsendilise muudatuse tegemisel on vajalik

algatada käskkirja muudatus.

Meetme 21.1.3.1 EL toetuse suurus on 138 690 000 mln eurot, millest antud toetusskeemi osa

moodustab 7 016 000 eurot. Toetusskeemi kogueelarve on 10 022 857 eurot, toetatavaid tegevusi

rahastatakse 30 protsendi ehk 3 006 857 euro ulatuses riiklikust kaasfinantseeringust ja 70 protsendi

ehk 7 016 000 euro ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa

Regionaalarengu Fondi kaudu. Käesolevas käskkirjas kajastatud tegevuse raames lisanduvaid

käskkirju ei planeerita.

Punkt 12. Tegevuskava ning selle kinnitamine ja muutmine

Elluviija koostab toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks iga-aastase tegevuskava koos eelarve

ja ajaraamiga punktis 4 nimetatud tegevuste lõikes. Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla

2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Tegevuskava

koostatakse TAIE arengukava alusel, võttes arvesse rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke koos

indikatiivsete eelarvetega. Selleks, et tagada programmi otsene ja selge panustamine TAIE

strateegiliste sihtide saavutamisse, tuuakse tegevuskavas välja vastavad seosed TAIE arengukavaga.

Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga

tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks.

Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtetega, sealjuures pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade

võimalusel suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete

suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete

põhimõtete edendamisesse.

Tegevuskava esitatakse rakendusasutusele kinnitamiseks hiljemalt iga aasta 30. novembril järgneva

kalendriaasta kohta, mille rakendusasutus kinnitab tegevuskava kahe nädala jooksul. Tegevuskavas

esinevate puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale kuni kaks nädalat puuduste

kõrvaldamiseks ja nimetatud aja võrra pikeneb ka tegevuskava kinnitamise tähtaeg

rakendusasutusega. Rakendusasutusel on õigus kooskõlastada tegevuskava osaliselt ning teha

ettepanekuid tegevuste lisamiseks. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada

rakendusasutus või elluviija.

Tegevuskava moodustamisel arvestatakse täpsemalt:

1. Projekti/tegevuse kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh

projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust

pärast tegevuste lõppu. Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te)

saavutamisse.

2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on

põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad

saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel.

Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi

soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste

omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

14

3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused ja lahendused on

kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud

eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve

kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas võimekus

tegevustele järgnevate püsikulude rahastamiseks.

4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon

ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks

kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027

regulatsiooniga, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või

halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või

volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud

eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse

toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS ning tegevusi viib ellu EISi

„startup ökosüsteemi“ osakond, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. EIS

oli „Startup Estonia“ programmi elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020,

mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks

vajaliku kompetentsi. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete

seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas §

14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist

ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid.

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Hinnatakse,

kuidas võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,

ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt

regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajasse.

Punkt 13. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud

Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste

elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides

sätestatud nõuetega. Abikõlblike ja abikõlbmatute kulude loetelu on käskkirjas välja toodud.

Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Samuti peavad

kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimuma abikõlblikkuse perioodil. Muuhulgas järgitakse

koolituste ja ürituste korraldamisel Keskkonnaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike

sündmuste korraldamise juhendit, mis on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehel8.

Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse §-s 17 sätestatud

kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Nendeks on järgnevad

kulud, mis pole sisu poolest kuidagi seotud iduettevõtluse ökosüsteemi arendavate ja toetatavate

tegevustega: finants- ja pangakulud, sealhulgas finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud,

pangakontode avamise ja haldamise kulud; liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise

põhjendamatud kulud; kinnisasja soetamise kulud; muud tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud.

Punkt 14. Riigiabi

Käesoleva toetusskeemi raames ei anta elluviijale riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad

ehk kaudsed lõppsaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Riigiabi ei anta ka

arenguprogrammides osalejatele (lõppsaajad), kui lõppsaajaks on füüsiline isik. Kui lõppsaajateks on

ärikiirendid või ärikiirendites olevad ettevõtjad, on tegemist vähese tähtsusega abiga (edaspidi ka

8 „Keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlikud sündmused juhend 2022“

Kättesaadav: https://envir.ee/kaasamine-keskkonnateadlikkus/keskkonnateadlikkus

15

VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–

8), tähenduses.

Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi jooksva

majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

Elluviijal on kohustus kontrollida lõppsaaja VTA seisu, et see ei ületaks lubatud piirmäärasid ning

samuti on elluviijal kohustus säilitada abi andmist käsitlevaid andmeid 10 aastat alates abi andmise

päevast.

Elluviija sisestab tegevuste elluviimisel VTA info riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse

(edaspidi RAR). VTA andjaks ja lõppsaaja teavitajaks on elluviija. Lõppsaaja informeerimine talle

antud VTA summast toimub järgnevalt: VTA eelduslik summa broneeritakse RARs ning lõppsaajat

informeeritakse abi saamisest enne toetatava sündmuse toimumist elluviija poolt saadetud e-kirja teel,

mis on kooskõlas rakendusüksuse senise praktikaga. VTA summa broneeritakse sellise varuga, et ei

tekiks olukorda, kus arvestatav VTA on suurem kui see, mis on broneeritud.

Abi ei anta VTA määruses sätestatud välistatud valdkondades ning ka hasartmängu valdkonnas.

Samuti on seatud, toetuse andmisele piirang, mis rakendub olukorras, kus ettevõtjal on tähtaegselt

täitmata tagasimakse kohustus, mis tuleneb Euroopa Komisjoni otsusest saadud abi ebaseaduslikkuse

kohta. Seejuures tuleb eristada, et toetust ei saa anda ainult juhul, kui tagasinõue on tehtud Euroopa

Komisjoni otsuse alusel ning ei laiene olukorrale, kus liikmesriik nõuab ebaseaduslikku riigiabi tagasi

omal initsiatiivil.

Punkt 15. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–30 ning

käskkirjas täpsustatud tingimustest, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Toetust võib anda

ka ettemaksena vastavalt ÜSS2021_2027 § 14 ja ühendmääruse § 30 alusel (edaspidi ettemakse), et

elluviija saaks rakendada toetusskeemis kokku lepitud tegevusi, et vajadusel kiirelt reageerida turu

vajadustele ja ellu viia alategevusi võimalikult mõistlikul viisil. Ettemaksu saamiseks peab elluviija

esitama rakendusüksusele e-teeninduse kaudu maksetaotluse, mille alusel makstakse rakendusüksuse

poolt toetus elluviijale. Elluviija esitab ettemakse saamiseks rakendusüksusele ettemakse taotluse

koos vastava lepingu makstähtaegade prognoosiga, mis põhineb kinnitatud tegevuskava ja sõlmitud

lepingutel. Elluviija esitab ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise

aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide ning teabega

ettemakse kasutamise kohta ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. Kui

elluviija ei täida abikõlblike kulude tekkimise ja nende tasumist tõendavate dokumentide esitamise

kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse, mille kohta ei ole elluviija esitanud ettemakse

tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavaid dokumente, viivitamatult

tagasi, mille järgselt on elluviija kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva

jooksul. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas

kinnitatud tegevuste elluviimisel.

Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate

kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide

kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.

Punkt 16. Elluviija õigused ja kohustused

Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada programmi

elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada programmi kulu- ja

maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada programmi teostamise

16

dokumentatsioon, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline

kasutamine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada

teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks

läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse

poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning oluline on silmas pidada, et elluviijal on kohustus

täita ka teisi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi.

Näiteks on elluviija kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.

a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele ning on kohustatud korraldama teavitusürituse

eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest määruse §-s 2 toodud nõuete kohaselt juhul,

kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro.

Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks,

sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks

või ära jätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida programmi tegevuskavasse tehtavate ettepanekute

kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses

veendumiseks.

Elluviijal on kohustus tagada tegevustes osalenud ettevõtjate korrektsete andmete olemasolu

struktuuritoetuse registris iga poolaasta lõpu (s.o 30.06. ja 31.12.) seisuga hiljemalt poolaastale

järgneva teise nädala lõpuks. Selleks lisab elluviija kontrollitud andmed tegevustes osalenud

ettevõtjate kohta Sündmuste Infosüsteemi (SIS).

Punkt 17. Aruandlus

Elluviija koostab vahearuande sagedusega üks kord aastas, kui rakendusüksus ei nõua teisti, ning

esitab selle rakendusasutusele informatiivsel eesmärgil ja rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt

käskkirjas määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase

maksetaotlusega.

Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning

aruanded ettenähtud vormil ja tähtaegadel.

Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse tegevuste aruandlusperiood; teostatud tegevused, alategevuste

edenemine ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemed, panus „Eesti 2035“ sihtidesse,

eesmärkidesse ja näitajatesse, sealhulgas horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse; elluviija

hinnang tegevuste tulemuslikkusele; muu toetuse elluviimisega seotud teave; elluviija kinnitus

andmete õigsuse kohta. Samuti esitatakse aruandes ülevaade, hinnang ja ettepanekud

aruandeperioodil punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimisele suurema regionaalse tasakaalustatuse

saavutamisel või kuidas on sellega arvestatud tegevuste elluviimisel. Aruandlus on vajalik, et teha nii

jooksvalt kui ka toetusskeemi lõppedes järeldusi rakendatud tegevuste tulemuslikkuse kohta. Samuti

aitab aruandlus kontrollida nii rakendusasutusel kui ka rakendusüksusel, et rakendatud tegevused on

kooskõlas käskkirja eelnõus kokku lepitud eesmärkidega.

Punkt 18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes

ühendmääruse § 34–37 sätestatust.

Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Toetuse tagasinõudmise korral

muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsus vähendab punktis

11 märgitud eelarvet ka siis, kui vastavat muudatust käskkirjas ei ole veel tehtud.

17

Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega

abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale

toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

kohta ning nende ja Varjupaiga,- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse

ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa

Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste

valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest

tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:

 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu

seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste

põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt

seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga.

o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on sisuliste

ja toetatavate tegevustena toodud käskkirja punktis 4 ning vastavas punktis ka

seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu

rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on seletuskirja peatükis

4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.

 Kooskõla tegevuste põhjendatusega

o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021. a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi

keskmisest, 2020. a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole,

mis on 2035. a eesmärgiks. 2021. a andmetel moodustab tööstussektor 20%

töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi

keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori

vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja

kommunikatsioonisektoris. Iduettevõtete arv ja investeeringute kaasamisvõime on

suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike

osa ettevõtetest investeerib TA-sse (287 ettevõtet 2020. a), investeeritud summad ei

ole suured – 2019. a kokku 264 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse

ei investeeri ega piisavalt alustavaid ettevõtteid turule ei tule, on TA-sse

investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute

tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020. a

0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate

arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020. a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis

0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A

teenuste turg on väike ja killustunud. Et soodustada uute alustavate süvatehnoloogia

iduettevõtete teket ja erasektori TA mahtu, tuleb edendada koostööd

süvatehnoloogimahukate iduettevõtete vahel kui ka kasvatada ettevõtete võimekust

arendada TA-le tuginevaid tehnoloogiaid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö

18

vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja

ettevõtjate vahel.

Analüüside kohaselt esineb puudusi TA ning innovatsiooni juhtimises,

koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides. Tuleb kasvatada osapoolte

koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis

osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste

ringkondade koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse

arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid

muutusi, sh sektoritevahelist koostööd.

o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud

väljundid ja tulemused parimal moel, kuna erieesmärgi sekkumised põhinevad

riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja

arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning

ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega

toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE)

arengukava rakendamist. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima

võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega

mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud seletuskirja punktis 6, koos

selgitusega seletuskirjas kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja tegevuste

mõjusust on hinnatud seletuskirja punktis 4.

o Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud

tegevuste abikõlblikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi

seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse

iga-aastane detailsem tegevuskava.

 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja

tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020

elluviidud sarnaste sekkumiste kogemusele, saab öelda, et sekkumine on mõjus ning

aitab eelkõige erasektori võimestamise kaudu aktiveerida veelgi rohkemate

iduettevõtete ja neid toetavate tugiorganisatsioonide teket.

o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas valdkondliku

arengukava TAIE eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule.

Tegevuste eelarve maht on hinnatud toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele

ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud

näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud

rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus

tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava

koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele

tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude

kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja

rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi

meetme tegevuse rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning

usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade

muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes varasemale kogemusele.

 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

o Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis

1 ja 8.

o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027 regulatsiooniga, mille kohaselt on

elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse

tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud

asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas

nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning

kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks

19

EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete

seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on Riigihanke seaduse § 5 lõike 2 punkti 4

kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt.

Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist

ettevõtjaga vaid riigi asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid

ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis

14 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.

 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis

1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta

horisontaalsete põhimõtete näitajatesse.

o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud

seletuskirja peatükis 6.

4. Käskkirja mõjud

Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE arengukavast.

Toetusskeem avaldab ettevõtjate rahvusvahelistumisele alljärgnevat mõju:

● soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi

kasvu ning luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema

lisandväärtusega valdkondades ja turgudel. Toetatakse iduettevõtteid ja potentsiaalseid

iduettevõtjaid edukalt toimiva iduettevõtluse ökosüsteemi ja selle poolt pakutavate teenuste

kaudu, et soodustada ettevõtetevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu

kasvatamiseks;

● arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda

rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste ja arenguprogrammide

kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi;

● soodustatakse ettevõtjate investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks;

● suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust;

● toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE

fookusvaldkondades;

● kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti

piirkondades, sealhulgas tagades sobivad finantseerimisvõimalused ning suunatakse rohkem

ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt.

Iduettevõtluse hoogustamise toetusskeemi jõustumine võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja

kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks ja

elluviimiseks ning koostöö tegemiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks

rohkem ettevõtteid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid,

mis annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui riigile. Elluviija poolt

toetusmeetme raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema

ettevõtlusega ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni kontsentreeritud kujul, et oleks

võimalik kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni.

Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja

tehnoloogiamahuka ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad mis viisil ja millistes suundades on

võimalik teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke

teadmisi ja kompetentse.

Meetme tulemusel lisandub iduettevõtteid, kellel kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse

tõusu tõttu kasvab võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise

põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses.

20

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab toetusskeemi seose prioriteetse suuna teiste meetmete, meetme tegevuste ja

arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele

või millesse tegevused panustavad.

Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega:

Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“, mille tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada

ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka

arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuskava realiseerimiseks. Käesolev toetusskeem ja

starditoetuse meede täiendavad teineteist, kuna nii mõnigi kord vajab iduettevõtet loov ettevõtja

esmaste tegevuste alustamiseks stardiraha või eelnõustamist.

Sama meetme sekkumine “Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik

ettevõtlus”, mille tulemusena paraneb ettevõtjate juhtimiskvaliteet ja tehakse targemaid otsuseid.

Samuti suureneb vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivate ettevõtjate hulk, mis muudab ka

potentsiaalsed sekkumisest kasu saanud iduettevõtted kiiremini nö investeerimiskõlbulikuks.

Sekkumise tulemusel paranevad ettevõtjate temaatilised valdkondlikud kompetentsid, mis

võimaldavad kasvatada ka potentsiaalsete iduettevõtjate konkurentsivõimet ning teadmus- ja

tehnoloogiamahukust.

Seos valdkondlike arengukavadega:

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“.

Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: toetusskeem aitab kaasa

ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule

ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Toetusskeem aitab kaasa

teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt

kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis.

„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”– strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja

kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme

saavutamiseks Eestis. Iduettevõtete (sh süvatehnoloogiamahukates valdkondades) tekkimiseks ja

kasvuks on samuti vajalik tagada valdkonnas tegutsevate inimeste pealekasv. Näiteks pakkudes

käesoleva toetusskeemi kaudu arenguprogramme iduettevõtlusest huvitatud õppijatele, sh

populariseerides õppimist inseneri erialadel ja soodustades karjääripöördeid ning ümberõppe

võimalusi siseriiklikult.

6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav.

Horisontaalsed

põhimõtted

Mõju

Tasakaalustatud

regionaalne areng

Toetav mõju: Toetusskeemis tegevuste elluviimisel arvestatakse väljapool

Tallinna/Tartut jäävate piirkondade arendamisega ja suunatakse

eraldiseisvalt vahendeid regionaalsete arenguprogrammide elluviimiseks,

mis soodustab uute iduettevõtlust toetatavate tugiorganisatsioonide (ja

pikemas perspektiivis iduettevõtluskeskuste) teket väljapool

Tallinna/Tartu linna. Käskkirja tegevused panustavad horisontaalse

21

näitaja eesmärgi täitmisesse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-27 keskmisest.

Eesti ettevõtete konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev ning

piirkondlikud erinevused on oluliselt suuremad lisandväärtuse, ekspordi,

teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse

valdkonnas, ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi

alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades,

ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes

seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56%

vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%).

Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt

Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud piirkondade lähenemine on aastatel

2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja

on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski

mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi

keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2

aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%).

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel

aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine

lisandväärtus 20 ja enama töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis

3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud

1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate

näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse

vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu

piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Samuti

on osaliselt paratamatu, et tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus

vajab kõrge teadmiste ja oskuste tasemega inimressurssi, mis on aastate

jooksul koondunud Tallinnasse/Tartusse, sõltuvalt valdkonnast ja

ettevõtluse iseloomust.

Eelmisel EL struktuurivahendite eelarveperioodil suunati iduettevõtluse

hoogustamine toetusskeemi kaudu vahendeid regioonidesse (väljapool

Tallinna/Tartut) valdavalt vastavalt sellele, kus sektor ise näitas rohkem

aktiivsust idusektori väljakutsete lahendamisel. Tänu sellele tegutseb täna

Eestis u 45 konkreetselt iduettevõtetele või potentsiaalsetele

iduettevõtjatele teenuseid pakkuvaid organisatsiooni, millest ca 30

tegutseb väljapool Tallinna/Tartut.

Toetusskeemi tegevuste täpsem plaan ning konkreetsed alamtegevused

koos eelarve ning ajaraamiga määratletakse käesoleva perioodi

toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija toob tegevuskavas välja

regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende

asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks.

Sõltumata konkreetse aasta tegevuskavast tegeleb elluviija perioodiüleselt

regioonide (väljapool Tallinna/Tartut) toetamisega eelkõige kolme

tasandi kaudu:

a) iduettevõtluse toetamises aktiivsemad regioonid (väljapool Tallinna/Tartut). Iduettevõtlusega tegelemist

soosivate regionaalsete tugiorganisatsioonide toetamiseks

luuakse eraldi rahatasku, mida kasutatakse regionaalsete

22

iduettevõtluse arenguprogrammide läbiviimiseks.

Arenguprogrammide tingimused luuakse sellised, mis

soodustavad ja eelistavad piirkondlike tõmbekeskuste

teket ja arengut. Arenguprogramme saavad pakkuda

organisatsioonid väljapoolt Tallinna ja Tartut, need peavad

olema vähemalt 2 organisatsiooni koostöös ning kaasama

kohalikku MAKi. Kuivõrd planeeritavad regionaalsed

arenguprogrammid on turupõhised ja neid viiakse ellu

hankekonkursside tegemise kaudu, siis võib tekkida

olukord, kus iduettevõtlusvaldkonnas senimaani

aktiivsemad maakonnad (Viljandimaa, Pärnumaa, Ida-

Virumaa) võivad tihedamini osutuda hangete võitjaks.

Regionaalse tasakaalustatuse tagamiseks vaadatakse iga-

aastaselt üle hanketingimused, et toetus jõuaks

mitmekülgsemalt rohkemate pakkujate ja seeläbi ka teiste

regioonideni.

b) iduettevõtluse toetamises vähem aktiivsed regioonid (väljapool Tallinna/Tartut ja eelnevas punktis nimetatud

maakondi), kus iduettevõtteid ja neile teenuseid pakkuvate

organisatsioonide arv napib või puudub täiesti tegeleb

elluviija iduettevõtluse populariseerimisega ja

nõustamisteenuste edendamisega, eesmärgiga tekitada

rohkem iduettevõtlusest huvitatud inimesi kui ka

iduettevõtlusvaldkonnas tegutsevaid tugiorganisatsioone

või algatusi, kes on võimelised esitama

konkurentsivõimelisi pakkumisi eelnevas punktis välja

toodud arenguprogrammi kandideerimiseks.

Iduettevõtluse populariseerimiseks korraldatakse

muuhulgas väiksemaid kogukonnaüritusi, et aidata

regioonides kaasa iduettevõtlusega seotud teadlikkuse

kasvule ning tuua Tallinna/Tartu iduettevõtluse kogukonna

ja liidrite teadmisi ka regioonidesse. Nõustamisteenuse

parendamiseks luuakse koostöömudel MAK-ide

võrgustikuga, mis võimaldab kasvatada

iduettevõtlusvaldkonnaga seotud kompetentse MAK-ides

ning ühtlasi anda teadmisi edasi koolituste ja

nõustamispäevade kaudu;

c) toetusskeemi kogueelarve üleselt otsitakse jooksvalt

täiendavaid rahalisi võimalusi väljapoole Tallinna/Tartut

jäävate regioonide toetamiseks. Näiteks üleriigiliste

arenguprogrammide elluviimise kaudu, kus julgustatakse

ja vajadusel soodustatakse samuti regionaalsete

iduettevõtluse tugiorganisatsioonide osalemist. Samuti on

toetusskeemi kõik (inim-)kapitali kättesaadavuse

parandamine tegevused üle-eestilisele fookusega ning

kompetentside kasv suuremates linnades kandub pikas

perspektiivis üle ka regioonidesse, kus ürituste ja

meediakajastuse ning ka senistest edulugudest kuulmise

abil kasvab soov tegeleda iduettevõtlusega.

Keskkond ja kliima

Toetav mõju. Toetusskeemi raames elluviidavate tegevuste planeerimisel

ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga. Lisaks

kaasatakse üritusele ka selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid.

Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga

23

nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine –

kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete

turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamissesse kui

ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse.

Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on ellu kutsutud mh otseselt

kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu

läbiv keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi

ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate

konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt

panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka

kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse.

Sooline

võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused,

ligipääsetavus

Sooline võrdõiguslikkus. Toetav mõju. Tegevused panustavad näitajasse

"soolise võrdõiguslikkuse indeks". Toetusskeemi tegevuste üheks

eesmärgiks on mitmekesise ja konkurentsivõimelise iduettevõtluse

ökosüsteemi edendamine ning selleks seatakse eesmärgiks soolise

tasakaalu suurendamine iduettevõtete asutajate seas. Toetusskeemis

pööratakse tähelepanu naissoost iduettevõtjate toetamisele ja neile

vajalike oskuste arendamisele ja koostöö edendamisele. Kus võimalik,

eristatakse iduettevõtjate kohta kogutavad andmed soo järgi. Näiteks

tegeletakse naisettevõtjatele suunatud arengu- ja mentorlusprogrammide

tellimisega, lisatakse soolise võrdõiguslikkuse nõudeid iduettevõtluse

teenuste hangetesse, korraldatakse iduettevõtluses esinevate soolise

võrdõiguslikkuse väljakutsete teemalisi arutelusid, avaldatakse statistikat

Eesti naissoost iduettevõtjate tulemuste kohta jne.

Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt

on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste

rakendamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Ürituste ja

koolituste korraldamisel (ja nende hankimisel) tagatakse ligipääsetavus

füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile nelja peamise

erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele.

Sündmuste korraldamisel eelistatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide

võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse näpunäidete järgimist "Kuidas

korraldada ligipääsetavat üritust?“

(https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-

voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-parandamine/ligipaasetavus-

sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust) ja

digitaalsete sündmuste puhul TTJA digiligipääsetavuse nõudeid

(https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded).

Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“.

Tegevuste elluviija tagab ka ligipääsetavuse analoogselt oma teiste

pakutavate teenustega, mis tulenevad TAIE eesmärkidest ja

rakenduskavas kokku lepitust. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust

mõõdikusse ei ole võimalik arvuliselt leida.

Võrdsed võimalused. Toetav mõju. Tegevused panustavad näitajasse

"Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik". Sekkumiste ettevalmistamisel ja

rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele

ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid

seal kus asjakohane. Toetusskeem on ühtlasi suunatud ettevõtlus- ja

24

innovatsiooniteadlikkuse kasvule erinevates ühiskonna sihtgruppides, kes

on ettevõtjad või evivad ettevõtluspotentsiaali. Lahendus aitab kaasa

erinevate gruppide (sh noored, vanemaealised, erivajadusega inimesed)

eneseteostusvõimalustele, eeskätt seoses iduettevõtlusega alustamisega ja

ettevõtluspotentsiaali realiseerimise kaudu. Uued tehnoloogiad ja

ärimudelid ning sellega seotud teadlikkuse ja kompetentside kasvatamine

on üks käskkirja sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda.

Käskkirja rakendamise tulemusel paraneb otseselt erinevate gruppide

võime ja oskused tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga. Kus võimalik

eristatakse iduettevõtjate kohta kogutavad andmed ka vanuse ja emakeele

järgi.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste täpsem tegevuskava ning konkreetsed

alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse

toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija käsitleb tegevuskavas

ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse

horisontaalsete põhimõtetega. Elluviija tagab, et puuduks riive

horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et

need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse.

DNSH ja

kliimakindlus Vastavus „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele (DNSH) on analüüsitud

rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta

oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meede

põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem arvestavad ja

panustavad toetatavad tegevused kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate

leevendusmeetmete kehtestamiseks.

Meetmest ei toetata taristuinvesteeringuid, seega puudub vajadus

kliimakindluse hindamiseks.

7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad

tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise

investeeringuga, mille tulemused kajastuvad potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtete paranenud

teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

8. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigikantseleile, Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumile, perioodi 2021-2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja

Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele, EVEA-le, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile.

Lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht.

Lisa 2 Riskihindamise tabel.

25

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Jrk

nr

Märkus / ettepanek Arvestamine

Rahandusministeerium (RM)

1 Poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärk (a) (iii)

fondimäärusest tulenev sõnastus on järgmine: „VKEde

kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime

tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu

hulgas tootlike investeeringute kaudu“. Palun käskkirja

eelnõus (nt punktides 1.1. ja 1.3) ja seletuskirjas

kasutada läbivalt eelpool toodud sõnastust.

Arvestatud.

2 Punkt 1.1: perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse lühend on ÜSS2021_2027. Palun

korrigeerida kasutatud lühend.

Arvestatud.

3 Punkt 4.5: kirjas on: „Punktis 2.3. nimetatud strateegia

„Eesti 2035“ sihi saavutamist mõõdetakse järgmiste

näitajatega“. Panust „Eesti 2035“ sihtidesse ei mõõdeta,

vaid hinnatakse. Lauses tuleb sõna „mõõdetakse“

asendada sõnaga „hinnatakse“.

Arvestatud.

4 Punkt 4.8: kirjas on „Toetatavad tegevused on

kooskõlas ühendmääruse § 7 alusel seirekomisjoni

kinnitatud valikukriteeriumite ja -metoodikaga.“ Punkti

võiks sõnastada järgmiselt: „Käskkirja alusel ellu

viidavad tegevused on kooskõlas ühendmääruse §-ga

7.“

Arvestatud.

5 Punkt 11.3: kirjas on „Käskkirja muutmata võib

tegevuste vahel summasid muuta kuni kümne protsendi

ulatuses toetatavate tegevuste kogueelarvest“ ning

seletuskiri lisab juurde, et „muudatuse tegemisel tuleb

teavitada nii rakenduskasutust kui ka rakendusüksust e-

kirja teel“. Rahandusministeerium soovitab selguse

huvides viimast lauset korrata ka käskkirja tekstis.

Mitteametlikul kooskõlastusringil oleme soovitanud

kaaluda ka eelarve paindlikkuse kirjeldamist

protsendina alategevuse/eelarverea, mitte kogueelarve

maksumusest, kuid tundub, et seda on otsustatud mitte

kasutada.

Arvestatud, seletuskirja

täpsustus lisatud ka käskkirja.

6 Punkt 12.1: kirjas on „Elluviija koostab toetuse andmise

eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks iga-aastase

tegevuskava, toetudes TAIE arengukavale ja punktis

4.4. nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele ning

arvestades seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume

Arvestatud.

26

ja -metoodikat, koos eelarve ja ajaraamiga punktis 4.

nimetatud tegevuste lõikes“. Eelnõus tuleb viidata

üldistele valikukriteeriumitele ja -metoodikale läbi

õigusakti. Punkti võib sõnastada järgmiselt: „Elluviija

koostab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste

saavutamiseks iga-aastase tegevuskava lähtudes

ühendmääruse §-st 7, toetudes TAIE arengukavale ja

punktis 4.4. nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele,

eelarve ja ajaraamiga punktis 4. nimetatud tegevuste

lõikes.“

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)

1. Lisada eelnõu p 15.1. „kaudset kulu makstakse

lihtsustatud kulude alusel vastavalt ÜM § 28 lõikele 3“. Arvestatud.

2. EN ja SK p 15.5. „ettemakse kasutamise aruannet ei

esitata.“ Palun see asendada "....ettemakse

tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende

tasumist tõendavaid dokumente". Palun täpsustada

millise ÜM § 30 lg 1 punkti alusel ettemakse on lubatud.

Arvestatud. Ettemakse on

lubatud ühendmääruse § 30 lg 1

punkti 1 alusel. (kk p 15.2:

Elluviijale võib ühendmääruse §

1 lõike 1 punkti 1 alusel

põhjendatud juhtudel teha

ettemakseid ühendmääruse §-

s 30 sätestatud tingimustel kuni

kolme kuu rahavajaduse

prognoosi ulatuses, kuid mitte

rohkem kui 40 protsendi ulatuses

määratud toetuse summast.)

3. ÜM § 30 lg 3 kohaselt on nõutav, et kui toetuse saajale

võimaldatakse ettemakseid, siis on vajalik toetuse

andmise tingimustes (TAT) sätestada ka ettemaksete

kasutamisperiood. Palun lisada.

Arvestatud. Käskkirja lisatud punkt 15.8,

mille järgi on saadud ettemakse

kasutamisperiood 180

kalendripäeva.

4. Eelnõu p 15.7. täiendada: ühtse määra alusel

hüvitatavate kaudsete kulude kohta kulu- ega

maksedokumente ei esitata.

Arvestatud, lisatud p 15.9.

5. Eelnõus on abikõlblike kuludena lubatud

teavituskampaaniate kulud, kuid p 4 toetatavate

tegevustena ei ole kirjeldatud teavitustegevust ega ka

teavitusüritust, mida nõuab teavitamise määruse § 2 lg

3. Palun lisada.

Arvestatud.

6. Palun muuta punkti 16.1.7. sõnastust vastavalt: "täidab

teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud

nõuetele."

Arvestatud.

7. Palun TAT riskihindamise tabel esitada kas Exceli

vormis või korrektselt ühele lehele salvestatud pdf

vormis.

Arvestatud.

27

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus (MKM)

1. Käskkirja punktis 2.3. tuleb nimetada ka Eesti 2035

näitajad, millega jälgitakse panust puutumust omavate

horisontaalsete põhimõtete edendamisse.

Mittearvestatud, Eesti 2035

näitajad ja nendesse panustamine

on juba välja toodud punktis 4.5.

2. Teeme ettepaneku viidata käskkirja punktis 16.1.3. ka

punktile 4.5., kus on kirjeldatud Eesti 2035 näitajad,

millega hinnatakse horisontaalsetesse põhimõtetesse

panustamist. Seletuskirjas on samuti kirjeldatud

tegevusi, millega nendesse näitajatesse panustatakse.

Arvestatud.

3. Teeme ettepaneku seletuskirjas punktis 12. selgelt välja

tuua nende horisontaalsete põhimõtete nimetused, mida

tegevuskavas lisaks regionaalsele tasakaalule peab

käsitlema. Pakume täiendatud sõnastuse:

„Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja

regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning

hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse

arengu põhimõtte edendamiseks. Elluviija käsitleb

tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtetega, sealjuures…“

Arvestatud.

4. Lk 15 on „Projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“ eraldi

valikukriteerium ja peaks olema tähistatud punktina 5.

Arvestatud.

5. Lk 24 tuleks „Soolise võrdõiguslikkuse“ all kirjeldada

tegevusi, mida tehakse soolise võrdõiguslikkuse

edendamisse panustamiseks, sh soolise tasakaalu

suurendamiseks iduettevõtjate hulgas. Tegevuste

kirjeldus peaks olema kooskõlas toetatavate tegevuste

sisuga ning eelnõu ja seletuskirja teistes punktides

kirjeldatuga.

Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt:

„Toetav mõju. Tegevused panustavad näitajasse

"soolise võrdõiguslikkuse indeks". Toetusskeemi

tegevuste üheks eesmärgiks on mitmekesise ja

konkurentsivõimelise iduettevõtluse ökosüsteemi

edendamine ning selleks seatakse eesmärgiks soolise

tasakaalu suurendamine iduettevõtete asutajate.

Toetusskeemis pööratakse tähelepanu naissoost

iduettevõtjate toetamisele ja neile vajalike oskuste

arendamisele ja koostöö edendamisele. ,Iduettevõtjate

kohta kogutavad andmed eristatakse soo järgi."

Arvestatud.

6. Lk 24 on „Ligipääsetavuse“ tegevuste hulgas ka

erinevate sündmuste korraldamine ja nendes osalemine,

teeme ettepaneku täiendavalt viidata ka

kompetentsikeskuse lehe artiklile "Kuidas korraldada

ligipääsetavat üritust?“

Arvestatud.

28

https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-

voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-

parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-

uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust

Samuti võivad abiks olla digiligipääsetavuse nõuded

TTJA kodulehel: https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-

tagamine/nouded

7. Lk 25 tuleks „Võrdsed võimalused“ osas kirjeldada

tegevusi, mida tehakse vähemusrühmadele võrdsete

võimaluste loomseks. Tegevuste kirjeldus peaks olema

kooskõlas toetatavate tegevuste sisuga ning eelnõu ja

seletuskirja teistes punktides kirjeldatuga.

Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt:

"Toetav mõju. Tegevused panustavad näitajasse

"Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik". Sekkumiste

ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse

võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja

mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.

Toetusskeem on ühtlasi suunatud ettevõtlus- ja

innovatsiooniteadlikkuse kasvule erinevates ühiskonna

sihtgruppides, kes on ettevõtjad või evivad

ettevõtluspotentsiaali. Lahendus aitab kaasa erinevate

gruppide (sh noored, vanemaealised, erivajadusega

inimesed) eneseteostusvõimalustele, eeskätt seoses

iduettevõtlusega alustamisega ja ettevõtluspotentsiaali

realiseerimise kaudu. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid

ning sellega seotud teadlikkuse ja kompetentside

kasvatamine on üks käskkirja sihtidest, mille osas

positiivne muutus ellu kutsuda. Käskkirja rakendamise

tulemusel paraneb otseselt erinevate gruppide võime ja

oskused tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga. Kus

võimalik eristatakse iduettevõtjate kohta kogutavad

andmed ka vanuse ja emakeele järgi."

Arvestatud.

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

1. Käskkirja punkt 4.1.1.3. iduettevõtluse ökosüsteemi

kestlikku arengut toetavate uute arenguprogrammide

hankimine. Palume selgitada, kas ainult hankimine või

ka rahastamine ja elluviimise korraldamine?

Arvestatud, peetakse silmas

teenuse hankimist, mis reeglina

tähendab ka tegevuste

rahastamist. Elluviimisega

tegelevad siis juba konkreetseid

väljakutseid lahendavad

teenusepakkujad.

2. Kas teadusasutused on samuti iduettevõtluse

ökosüsteemi osa? Kui on, siis neid ei ole käskkirjas

mainitud. Teeme ettepaneku välja tuua ka seose HTMi

meetmetega ja märkida, et teadusasutuste sees toimuvat

ärieelset arendust toetab Haridus- ja

Arvestatud, seletuskirja

täiendatud, et toetusskeemi

viiakse ellu sünergias HTMi

meetmetega.

29

Teadusministeerium ja meetme tegevused viiakse ellu

sünergias HTMi meetmetega.

3. Käskkirja punkt 4.1.3.3. uuringute, analüüside,

statistiliste andmete ja tagasisideküsitluste tellimine,

rahvusvaheliste tehnoloogiatrendide seiramine ning

ülevaadete koostamine. Võiks olla selgelt välja toodud

ka mõjuhindamised.

Arvestatud, lisatud ka

mõjuhindamine.

4. Käskkirja punkt 4.2.1. välistalendi kaasamiseks

toetatakse järgmiseid tegevusi: /…/

Kas iduettevõtluse talendipoliitika on suunatud ainult

kolmandatest riikidest pärit talentidele? Kas see ei

peaks siiski hõlmama ka EL liikmesriike?

Teeme ettepaneku lisada turundustegevused eraldi

punktina (lahutada see viisadest) ning selle sihtrühmaks

määrata ka EL liikmesriikide kodanikud.

Mittearvestatud, toetusskeem

keskendub välistalendi

kaasamisele väljaspool EL-i

kuivõrd Euroopa sisene

konkurents talendile on väga tihe

ning selle adresseerimine nõuab

lisaressursse, milleks puuduvad

käesolevas toetusskeemis

vahendid. Kuigi osad

toetusskeemi tegevused, nt

ökosüsteemi turundamise kaudu,

on suunatud EL sisesele talendi

siia meelitamisele, siis Eestis on

ka mitmeid muid initsiatiive, mis

juba tegelevad talentide

tähelepanu püüdmisega (nt Work

in Estonia).

5. Käskkirja punkt 5.1.4. suurenenud süvatehnoloogia

iduettevõtete arv, mis jõuavad ärikontseptsiooni

tõestamiseni.

Projektispetsiifiliste näitajate puhul on sihttase 2024. a

turule tutvustatud süvatehnoloogia toodete osas 30,

samal ajal teaduskiirendis osalejaid üldse ei planeerita.

Palume täpsustada, kust need süvatehnoloogia põhised

tooted tulevad? Ja kuidas nad on seotud meetme

rahastusega?

Arvestatud, turule tutvustatud

süvatehnoloogia toodete osas on

2024. aasta sihttase 30, kuivõrd

silmas on peetud nii käesoleva

toetusskeemi, turu loomulikku

arengut kui ka teisi riiklikke

meetmeid, mis toovad sellisel

tulemuse. Samuti arvestab

konkreetne sihttase ka eelneva

perioodi toetusskeemi tulemusi,

mh hetkel käimasolevat

teaduskiirendi programmi.

6. Kuidas on defineeritud ärikontseptsiooni tõestamine?

See ei ole üheselt mõistetav termin.

Arvestatud, ärikontseptsiooni

tõestamise all on silmas peetud

protsessi läbimist, mille järgselt

on kontrollitud ja kinnitatud

äriidee teostatavus ja potentsiaal

enne selle täielikku rakendamist.

Seletuskirja lisa 1:

Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste

konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://eur- lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL EX:12012P/TXT&from=ET

https://www.riigiteataja.ee/a kt/204042012006

https://www.riigiteataja.ee/akt/1 15052015002?leiaKehtiv

kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhi-

õiguste

harta

jaotis

Põhi-

küsimused

Harta

artikke

l

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas

põhiseaduse ja all loetletud

seadustega

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas

programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste

konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

I jaotis -

"Väärik

us"

Inimväärik

us 1 16

Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse

põhimõtete on üks EV Põhiseaduse

alusprintsiipidest

(artiklid

1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

isikupuutu

matusele

3 14 Vabadus- ja

isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

Piinamise

ning

ebainimlik

u või

alandava

kohtlemise

või

karistamise

keeld

4 15

Kaitse piinamise ja

julma, ebainimliku

või inimväärikust

alandava kohtlemise

ja karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata,

julmalt või väärikust alandavalt

kohelda.

Orjapidami

se ja

sunniviisili

se töö

keeld

5 16

Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida

tema vaba tahte vastaselt tööle ega

teenistusse, välja arvatud

kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd

nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse

alusel ja korras peab tegema

süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabad

used”

Õigus

vabadusele

ja

turvalisusel

e

6 16, 17

Artikkel 16 – Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

(artiklid

6–19)

Artikkel 17 –

Isikupuutumatuse

kaitse

Era- ja

perekonnae

lu

austamine

7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

Isikuandme

te kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on

õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011

Õigus

abielluda ja

luua

perekond

9 23 Kodu ja perekonna

austamine

PS § 26 Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Mõtte-,

südametun

nistuse- ja

usuvabadus

10

PS § 40 Igaühel on

südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda

truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

Sõna- ja

teabevabad

us

11 21

Sõna ja

arvamusvabadus

ning juurdepääs

informatsioonile

§ 44. Igaühel on õigus vabalt

saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis

või muul viisil.

Kogunemis

- ja

ühinemisva

badus

12

§ 47. Kõigil on õigus ilma

eelneva loata rahumeelselt

koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja

13

§ 38. Teadus ja kunst ning nende

õpetused on vabad.

teaduse

vabadus

Ülikoolid ja teadusasutused on

seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus

haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabad

us ja õigus

teha tööd

15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta.

Ettevõtlusv

abadus 16

§ 31 Eesti kodanikel on õigus

tegeleda ettevõtlusega

Õigus

omandile 17

§ 32 Igaühe omand on puutumatu

ja võrdselt kaitstud

Õigus

varjupaigal

e

18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/V RKS

Õigus

kaitsele

tagasisaatm

ise,

väljasaatmi

se või

väljaandmi

se korral;

19 18 Liikumisvabadus ja

kodakondsus

§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei

tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast.

III jaotis

„Võrdsu

s”

Võrdsus

seaduse ees 20 12

Võrdne

tunnustamine

seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees

võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või

muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või

muude asjaolude tõttu. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

(artiklid

20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv -

ei tohi kedagi diskrimineerida

rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab

naiste ja meeste

võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja

erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse osas

programmide ja projektide

kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on

järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase

väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse

ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja

kaasatus ühiskonnas;

Diskrimine

erimiskeeld 21 5

Võrdsus ja

mittediskrimineerim

ine

(d) austus erinevuste vastu ning

puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja

inimkonna osana;

Kontroll/kinnitus

Võrdsete võimaluste tagamine

täiendavalt analüüsitud seletuskirjas

horisontaalsete põhimõtete peatükis

Kultuurilin

e, usuline

ja keeleline

mitmekesis

us

22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja

meeste

võrdõigusli

kkus

23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse

õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate

õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate

võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Puuetega

inimeste

integreerim

ine

26 30

Artikkel 3 -

Üldpõhimõtted

Artikkel 4 -

Üldkohustused

Artikkel 8 –

Teadlikkuse

suurendamine

Artikkel 9 –

Juurdepääsetavus

Artikkel 19 –

Iseseisev elu ja

kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik

liikumisvõime

Artikkel 30 –

Osalemine

kultuurielus, vaba

aja-, puhke- ja

sporditegevustes

IV jaotis

„Solidaa

rsus”

(artiklid

27–38)

Töötajate

õigus olla

ettevõttes

informeerit

ud ja ära

kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate

usaldusisiku seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

771390?leiaKehtiv), mis

reguleerib töötajate usaldusisiku

tegevust teda volitanud töötajate ja

ametnike esindamisel suhetes

tööandjaga ja töötajatega.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kollektiivl

äbirääkimis

te ja

kollektiivse

tegutsemise

õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate

ühingutesse ja liitudesse

kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud

võivad oma õiguste ja seaduslike

huvide eest seista vahenditega,

mida seadus ei keela. Streigiõiguse

kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

kasutada

tööhõivetee

nuseid

29

§ 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kaitse

põhjendam

atu

vallandami

se korral

30

§ 29 Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Head ja

õiglased

töötingimu

sed

31

§ 29 Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Keeld

kasutada

laste

tööjõudu ja

noorte

töötajate

kaitse tööl

32

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii

lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära

kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis

käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Laste töötamist reguleerib

töölepingu seadus. Seal on kirjas

laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused.

Alaealisel on töötamiseks vaja

olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/la

ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja-

kohustused)

Perekonna-

ja tööelu 33

PS § 27 Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

§ 29 Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta

teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul.

Sotsiaalkin

dlustus ja

sotsiaalabi

34 28

Küllaldane

elatustase ja

sotsiaalne kaitse

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi

abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Riik soodustab vabatahtlikku ja

omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega

inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid

§ 28 Igaühel on õigus tervise

kaitsele.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Võimalus

kasutada

üldist

majandush

uvi

pakkuvaid

teenuseid

36 11

Ohuolukorrad ja

humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku

üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106

042021005

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Keskkonna

kaitse 37

PS § 53 Igaüks on kohustatud

säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on

keskkonnale tekitanud.

DNSH ja kliimakindlus analüüsitud

rakenduskava koostamise käigus.

Täpsemalt selgitus seletuskirja

horisontaalsete põhimõtete peatükis

Tarbijakait

se 38

Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/T KS

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

V jaotis

„Kodani

ke

õigused

”

(artiklid

39–46)

Õigus

hääletada

ja

kandideerid

a Euroopa

Parlamendi

valimistel

39 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

Euroopa Parlamendi valmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/E PVS

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

hääletada

ja

kandideerid

40 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu

teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

1) Riigikogu valimisega;

a kohalikel

valimistel

kohalikel

valimistel

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti

kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus

heale

haldusele

41 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi

ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS §

1 lg 5 kohaselt kohaldatakse

viidatud seaduses ette nähtud

menetlusele haldusmenetluse

seadust.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

tutvuda

dokumenti

dega

42 21

Sõna ja

arvamusvabadus

ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis

viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus

seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja

kohalikes omavalitsustes ning riigi

ja kohalike omavalitsuste

arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus

igas menetlusstaadiumis tutvuda

haldusorganis säilitatavate asjas

tähtsust omavate dokumentide ja

toimikuga, kui see on olemas.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

pöörduda

Euroopa

ombudsma

ni poole

43 12 Juurdepääs

õigusemõistmisele

Rahvusvaheliste lepingute alusel

otsekohalduv

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

esitada

petitsioone

44 12 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ja nende

ametiisikute poole. Vastamise

korra sätestab seadus

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Liikumis-

ja elukoha

valiku

vabadus

45 20 Isiklik

liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib

seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Diplomaati

lisele ja

konsulaark

aitsele

46 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja

seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb

oma kodanikku ka välisriikides.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

VI jaotis

„Õiguse

mõistmi

ne”

(artiklid

47–50)

Õigus

tõhusale

õiguskaitse

vahendile

ja õiglasele

kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda

oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks

võib oma kohtuasja läbivaatamisel

nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks

tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

§ 22 Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Süütuse

presumptsi

oon ja

kaitseõigus

48 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kuritegude

ja

karistuste

seaduslikku

se ja

proportsion

aalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse

üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel.

Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja

normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja

vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana

enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Mitmekord

se

kohtumõist

mise ja

karistamise

keeld

50 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda

kohtu alla anda ega karistada teo

eest, milles teda vastavalt

seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub