Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord

26.01.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja

arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Nutikam

Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine”

sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja arendusosak“ eesmärke.

Sekkumisega panustatakse Eesti „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi (i) „Teadus- ja

innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine” saavutamisele.

Innovatsiooni- ja arendusosak panustavad „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035“ üldeesmärki, kuna toetavad väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

teenuseosutajate vahelist koostööd, mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning

luuakse konkurentsivõimelisi ja kestlike lahendusi. Sekkumise abil toetatakse projekte, mis

panustavad nutika spetsialiseerimise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondadeks on järgmised neli TAIE fookusvaldkonda:

digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside

väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused.

Sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Sekkumise, riigi pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

(edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste

analüüs on toodud seletuskirja lisas 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on toodud seletuskirja lisas 4.

Meetmel „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus

kliima- ja keskkonna eesmärkidega. Sekkumine panustab vastavate eesmärkide saavutamisse

läbi ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide toetamise, mille

tulemusel tulevad turule uued, paremad ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem

panustavad toode, teenused ja tehnoloogiad. Sekkumine on piiratud nutika spetsialiseerumise

valdkonnaga, millest mitmed (nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside

väärindamine) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke.

Toetuse andmise eesmärk on Eesti VKE-de konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja

kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Eesmärk

saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu

ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega ning nõustamise ja

insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega, sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja

tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega.

Toetuse andmise alaeesmärgid on:

1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel;

2) toetada jätkukoostööd toetuse saaja ja erinevate innovatsiooniteenuse pakkuja vahel

ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta

igakülgset rakendatavat teavet.

Innovatsiooni- ja arendusosaku (edaspidi osakud) toetusskeeme rakendatakse selleks, et

võimaldada VKE-l, millel endil sageli napib ressurssi innovatsiooniks (nt uute toodete,

teenuste, tehnoloogiate, protsesside väljatöötamiseks või seniste oluliseks uuendamiseks),

ligipääsu ettevõttevälisele vastavale teadmisele. Eesmärk on stimuleerida tihedamat koostööd

VKE ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel. Selle lähenemise eeldus on arusaam, et ülikoolide

jt teadmusasutuste ning ettevõtete koostööst tõusetub majanduslik kasu vastavale regioonile,

kus koostöö aset leiab. Innovatsioonipartnerite ja ettevõtete koostööd stimuleerivate

toetusmeetmete pikaajalisem eesmärk on kutsuda koostöötegijates esile käitumuslik muutus,

mille tulemusel muudavad partnerid oma organisatsioonis seniseid protsesse. See saab toimuda

õppeprotsessis ehk uute teadmiste ja kogemuste omandamise kaudu. Õppimise moment

kaasneb osaku tüüpi toetusskeemis, kui koostööd asuvad tegema partnerid, kes varem pole

omavahel koostööd teinud.

Innovatsioonialastes projektides kaasneb alati risk, et projekti tulemusel selgub, et projekti

edasiarendamine ei ole teostatav, tasuv või muudel põhjustel mõistlik või võimalik. Sealjuures

ei saa alahinnata ka sellise teadmise ja kogemuse omandamist, kuivõrd sedagi kasutab ettevõtja

oma äriprotsesside edasisel planeerimisel.

Osakute meedet on rakendatud varem kahel eelmisel Euroopa Liidu struktuurifondide

perioodil: perioodil 2007‒2013 innovatsiooniosaku toetus, perioodil 2014‒2020 innovatsiooni-

ja arendusosaku toetus. Sekkumise edenemise kohta on läbi viidud kolm analüüsi1: 2014. a,

2018. a ja 2022. a. Viimase analüüsi põhilised järeldused on, et osakute meede on jätkuvalt

populaarne ettevõtjate seas ning nii ettevõtjad kui ka innovatsiooni teenuse pakkujad leiavad,

et meede on oluline VKE-de arenguks. Seetõttu on plaanis jätkata osakute toetusmeetmega ka

uuel perioodil ilma suuremate muudatustega.

Toetust antakse üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite

ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Osakute eelarve on 8 240 000 eurot,

millele lisandub riiklik kaasfinantseering (13% st 1 522 928) ja taotleja omafinantseering (17%

st 2 008 500). Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse ja -üksuse

õigused ning kohustused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

rakendusasutus) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Määruse

eelnõu koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik

1 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid

Mikk Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389) ja rakendusüksuse

ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse toetuse spetsialist Kristiina Niilits (e-post:

[email protected], telefon: 738 6009). Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid

rakendusasutuse strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals

(e-post: [email protected], telefon 715 5806) ja riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (e-post:

[email protected], telefon: 639 7618) ning õigusosakonna õigusnõunik Gerly

Lootus (e-post: [email protected], telefon: 639 7652). Määruse seletuskirja koostas

rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-

post: [email protected], telefon: 625 6389).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

4. Taotluse menetlemine

5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

6. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

7. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

8. Finantskorrektsioonid

1. peatükk

Üldsätted

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus,

vaidemenetluse kord, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid.

Määruse §-s 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme „Ettevõtete

TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise „Innovatsiooni- ja

arendusosak“ eesmärke.

Lõikega 2 luuakse seoses määrusega elluviidavate tegevuste ning rakenduskava prioriteedi

„Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Lisaks luuakse seos toetuse ja

valdkondliku arengukava vahel, mille eesmärkide täitmisse toetus ja selle abil läbiviidavad

projektid panustavad. Innovatsiooni- ja arendusosak panustavad „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035“ üldeesmärki, kuna toetab VKE-

de ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teenuseosutajate vahel koostööd, mille

tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja kestlike

lahendusi.

Lõikes 3 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ strateegilise sihiga

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Osakud panustavad ennekõike

alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt

ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist

koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa 2). Ühtlasi sätestatakse, et toetus panustab ka

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud

horisontaalsete põhimõtete edendamisse.

Lõikes 4 kehtestatakse, et määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse

andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses nr 1407/2013 ja konkurentsiseaduses § 33

sätestatut.

Lõikes 5 sätestatakse, et määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1

sätestatud juhtudel, milleks on kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;

ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega ning ettevõtjad, kes

tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhtudel kui 1) abisumma

määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete

hinna või koguse alusel, 2) abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi

esmatootjale. Lisaks ei kohaldata määrust vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikest 1

tulenevatel juhtudel, milleks on abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga

kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud

eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest

tulenevate jooksvate kuludega; ning abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine

importtoodete asemel.

Lisaks sätestatakse lõikes 6 projektide tegevusvaldkonnad lähtuvalt Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK 2008), mille puhul määrust samuti ei kohaldata.

Erinevalt vähese tähtsusega abi määrusest (§ 1 lõige 5), mis reguleerib ettevõtjate

majandusvaldkondi, reguleerib § 1 lõige 6 projektide tegevusvaldkondi. Välistatud

tegevusvaldkondadega hoitakse käesoleva määrusega järjepidevust eelmisel perioodil kehtinud

osakute toetusmeetme määruses sätestatud välistustega. Täiendavalt on lisatud välistuste all

kivi- ja pruunsöe kaevandamine, nafta ja maagaasi tootmine ja toomist abistavad tegevusalad

ning koksi ja puhastatud naftatoodete toomine, et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega.

Lõikes 7 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja

dokumentide edastamise kord. Teabe ja dokumentide edastamiseks kasutatakse

struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonda, mis on määratud Vabariigi Valitsuse 31. juuni

2014. a määruse „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ alusel. E-toetuse keskkonna

kaudu edastatakse toetuse kasutamisega seotud teave, toetuse saaja poolt esitatud

kuludokumendid ja aruanded. Lisaks tehakse e-toetuse keskkonnas kättesaadavaks taotluse- ja

aruandevormid ning juhendid.

Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused”, mida lühendatult nimetatakse ühendmääruseks.

Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid.

Arendus- ja innovatsiooniosaku mõiste defineerimisel lähtutakse mõlemal juhul põhimõttest,

et tegu on toetusega määruses sätestatud innovatsiooniteenuste hankimiseks

innovatsiooniteenuse pakkujalt. Suurim erinevus arendus- ja innovatsiooniosaku vahel seisneb

selles, et arendusosaku korral toetatakse täiendavalt ettevõtjal arendustöötaja palkamist ja

tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide soetamist. Teisisõnu, võrreldes

innovatsiooniosakuga on arendusosak suuremahulisem toetusmeede, mis võimaldab ettevõtjal

ka osaliselt arendust sisemiselt ellu viia. Innovatsiooniosaku puhul on toetatud vaid

innovatsiooniteenuse sisse ostmine.

Selguse mõttes on defineeritud ka arendustöötaja mõiste. Arendustöötaja on kõrge

kvalifikatsiooniga töötaja (näiteks teadur, insener, intellektuaalomandi kommertsialiseerija või

muu arendamisega seotud töötaja), kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad

või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases

valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas on

võrdsustatud asjaomase töökogemusega. Tagamaks et arendustöötaja võetakse tööle just

projekti elluviimiseks, on täiendavalt selgitatud, et arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga,

olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse

esitamisest taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav isik.

Erinevalt innovatsiooniosaku taotlejast tuleb arendusosaku taotlejal lisaks taotlusele esitada ka

eraldi projektiplaan, kus tuleb kirjeldada muu hulgas projekti probleemipüstitus, eesmärk,

meeskond, tegevuskava, eelarve, finantseerimiskava, riskianalüüs, projekti eeldatav tulem ja

selle rakendamine. Edukas projektiplaan väljendab projekti otsest panust ettevõtja

äriprotsessidesse. Projektiplaan sisaldab taotleja jaoks paindlikkust tegevuste planeerimisel ja

läbiviimisel vastavalt taotleja vajadustele. Näiteks võib ettevõtjal olla vajadus kasutada

arendusosakut mitme tegevuse finantseerimiseks, kuid mitte teha neid tegevusi paralleelselt või

kattuvalt, vaid näiteks üksteisele teatud ajavahemike tagant järgnevalt, arvestades

abikõlblikkuse perioodi maksimaalset võimalikku pikkust. Rakendusüksus sätestab

projektiplaani maksimaalse soovitusliku mahu, mis rakendusüksuse senise kogemuse kohaselt

on arendusosaku suurusjärgus toetuse taotlemisel optimaalne ega tekita asjatut halduskoormust.

Tulenevalt rakenduskava tingimustest, peavad kõik poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“

tegevused panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadesse, sh osakud. Terminite

all on selgitatud, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021‒2035 järgmised

fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused,

kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused.

Fookusvaldkondade täpsem kirjeldus koos prioriteetsete alamsuundadega on toodud iga

fookusvaldkonna teekaardis2. Osaku projektide puhul ei ole oluline, et ettevõtja põhitegevusala

oleks üks fookusvaldkondadest, vaid et konkreetse projekti tegevus panustaks

fookusvaldkonda. Näiteks, kui EMTAK koodi alusel metallitoodete tootmisega tegelev

ettevõtja küsib toetust arendusosaku elluviimiseks, mille eesmärk on tuulegeneraatori

valmistamiseks vajaliku komponendi arendamine või uue komponendi loomine, sobitub projekt

nutika spetsialiseerumisega, panustades nutikate ja kestlike energialahenduste

fookusvaldkonda. Taotlemisel märgivad taotlejad, millis(t)esse nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonda(desse) projekt panustab. Innovatsiooniosaku puhul kontrollib rakendusüksus

esitatud andmete õigsust. Arendusosaku puhul hinnatakse eraldi projekti panust nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse). Projektid, mis ei panusta ühtegi nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda, tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja rakendusüksus

teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Soovitatav on enne taotluse esitamist konsulteerida

rakendusüksusega ja küsida eelhinnangut projekti vastavusest nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonnale.

Määruses on täpsustatud ka nõustamise ja vahendamise mõisteid. Vastav vajadus tuleneb

eelnevate toetusmeetme rakendamise kogemusest, mil vastavad mõisted tekitasid taotlejates

segadust.

Täiendavalt on määruses defineeritud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ja innovatsiooni

mõisteid, kasutades selleks üldisemaid Eesti või Euroopa Liidu definitsioone.

2 https://www.hm.ee/et/taie-fookusvaldkonnad

Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse eesmärk on Eesti

VKE-de konkurentsivõime suurendamine läbi eelduste loomise uuenduslike ja kõrgema

lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Kusjuures toetatakse vaid

projekte, mis panustavad vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda ja selle

eesmärkide saavutamisse. Toetatakse VKE-de ja innovatsiooniteenuse pakkujate koostööd,

mille eesmärk on teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse

kasv ning koostöö tihendamine teadus- ja arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi

teenuseid pakkuvate ettevõtjatega, sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast

nõustamist pakkuvate asutustega. Taotlustes kirjeldavad ettevõtted konkreetsemalt, mis on

nende projekti eesmärk, sh probleemi või arengutakistuse kirjeldus ning kuidas valitud

vahendid (nt tehnoloogiasiire ülikoolist) selle probleemi lahendamisele kaasa aitab.

Eesmärgi saavutamiseks on käesolevas määruses välja töötatud kaheastmeline osakute

toetusskeem. Innovatsiooniosakuga toetatakse esmakordsete kontaktide loomist toetuse saaja

ja innovatsiooniteenuse pakkuja(te) vahel ning arendusosakuga toetatakse jätkukoostööd, sh

innovatsiooniosakuga võrreldes mahukamat koostööd. Kui innovatsiooniosaku kasutamise

tulemusel on selgunud, et koostööprojektil on potentsiaali edasiarendusteks, saab selleks

taotleda arendusosakut. Jätkutegevuste eeldus võib seega olla innovatsiooniosaku edukas

kasutamine ja projekti tulemusel saavutatud teadmine projektiidee edasiarendamise

potentsiaalist, kuid arendusosaku taotlemise kohustuslik tingimus ei ole varasem

innovatsiooniosaku kasutamine. See tähendab, et VKE vajadus saada oma uuendusliku idee

teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset teavet ei pea tulenema innovatsiooniosaku projektist.

Sammuti ei pea jätkutegevusi läbi viima sama teenusepakkujaga vaid tulenevalt ettevõtja

vajadustest võib valida parima koostööpartneri jätkutegevuste elluviimiseks.

Määrus panustab koos rakenduskava meetme teiste sekkumistega järgmistesse väljund- ja

tulemusnäitajatesse:

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Vaheta

se

(2024)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

1. Toetatavad

ettevõtjad*

Ettevõtjad 0 80 400 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord

projekti

jooksul

2. Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

Ettevõtjad 0 80 400 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord

projekti

jooksul

3. Teadusasutu

stega

koostööd

tegevad

ettevõtjad

Ettevõtjad 0 40 200 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord

projekti

jooksul

* Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad*

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

1. Erasektori

investeeringud,

mis täiendavad

avaliku sektori

toetust

Euro 0 4 000 000 SFOS, projekti

taotlus

Projekti

rahastamise

otsuse tegemise

ajal või selle

muutmisel

2. VKE-d, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Ettevõtjad 0 80 SFOS,

projektiaruanded,

Äriregister

Pärast projekti

lõppemist

(ülejärgmisel

aastal)

*Tulemusnäitajate andmed sisestab RÜ.

Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. Vastavas

dokumendis on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse

panustab mitu erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik.

Määruse rakendamisest saavad otsest kasu Eesti VKE-d, sekkumine aitab kasvatada nende

teadmiste- ja tehnoloogiaalast võimekust ning luua alused tulevikus uudsete või oluliselt

uuendatud toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Täiendavat kasu saavad

innovatsiooniteenuse pakkujad läbi teenuse osutamise ning kaasneva koostöökogemuse ja

teadmiste kasvu.

Toetuse andmisel mõõdetakse Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab otseselt või kaudselt eelpool

nimetatud näitajate ja Eesti 2035 põhimõtete saavutamisse ning kirjeldama taotluses, kas ja kui

jah, siis milliste projekti tegevustega neid saavutatakse. Juhul kui tuvastatakse projekti

puutumus mõne Eesti 2035 põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas

projekti käigus puutumust arvestati. Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool

Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“

saavutamist aitavad lisaks toetada rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused regionaalse

tasakaalustatuse suurendamiseks.

Määruse §-s 4 nimetatakse sekkumise rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel

täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Määruse §-s 5 sätestatakse vaidemenetluse kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale

võib esitada vaide vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31 kehtestatud korrale. Vaide lahendab

üldjuhul rakendusüksus. Juhul, kui vaie on esitatud taotluse rahuldamise (§ 18), rahuldamata

jätmise (§ 15 ja § 19), taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse peale (§ 20),

tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse

vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud tingimused.

Määruse §-s 6 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused.

Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 3 nimetatud näitajate

saavutamisse ning olema taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud.

Lõikes 2 on täpsustatud, millised on antud määruse mõistes abikõlblikud

innovatsiooniteenused. Toetatavad tegevused võivad hõlmata erinevaid tegevusi, mis on

suunatud toote, teenuse või tehnoloogia väljatöötamiseks, parendamiseks, sh toote-, teenuse- ja

protsesside erinevatele nõuetele vastavusse viimiseks ja ka skaleerimiseks. Samuti on loetelu

koostamisel arvesse võetud, et toetatavate tegevuste kaudu oleks võimalik arendada või

täiustada erinevas arendusfaasis olevaid tooteid, teenuseid või protsesse, täites lisandväärtuse

kasvatamise eesmärki. Oluline on, et toetatav tegevus oleks taotleja (soovitavalt siiski Eesti või

maailma) jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud.

Eelnevate osaku toetusmeetmete rakendamise kogemusest tulenevalt vajavad täpsustamist

järgnevad tegevused:

 teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine – teenusearenduse mõiste sisaldub

tootearenduse mõistes, mis on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 sätestatud

tegevus;

 prototüüpide ehk tehnoloogiliste näidiste valmistamine võimaldab erinevates

valdkondades luua proovitooteid, mudeleid, kontseptsioone, mis on täiesti uued või ka

täiendatud, ja mida on võimalik tootmise eesmärgil kopeerida või millest on võimalik

teha arendus- või tootmisprotsessi tarbeks ärilisi otsuseid. Prototüübi valmistamine võib

endas sisaldada ka disainiteenust;

 demonstreerimine on eelkõige katsetamine eesmärgiga tõestada toote, teenuse või

tehnoloogia valmisolekut;

 tehnoloogiline komponent on toote, teenuse või protsessi oluline osa, mis oma

omaduste, nt kiirus, vastupidavus, turvalisus, kaudu määrab arendatava ja täiustatava

toote, teenuse või protsessi ärilise väärtuse ettevõtte jaoks. Toetatakse uudse või

täiustatud tehnoloogilise komponendi arendust, testimist ja demonstreerimist.

 patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse puhul on abikõlblikud vaid need

tegevused, mis on vajalikud esmakaitse taotlemiseks või registreerimiseks. Patendi,

kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse kehtivuse hoidmise tasud ei ole

abikõlblikud.

Lõikes 3 täpsustatakse, et nõustamine viiakse läbi eelmise lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6

nimetatud tegevuse käigus, et suunata innovatsiooni- ja arendusosakute toetusi senisest veel

enam läbi toote, teenuse ja tehnoloogia muutmise lisandväärtuse kasvatamiseks. Määruse

raames ei ole võimalik teostada ainult toote-, teenuse- või tehnoloogiaalast nõustamist –

nõustamistegevus peab olema otseselt seotud lisandväärtust loova arendustegevusega.

Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas EL ja riiklike keskkonnaalaste

õigusaktidega ning mis ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852 artikkel 17 tähenduses. Tegu on nn „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga, mille eesmärk

on tagada, et ükski investeering või toetus ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärkide

saavutamist. Rakenduskava meetmete kontekstis on läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“

hindamine, mille tulemusena järeldati, et rakenduskava meede „Ettevõtluse ja innovatsiooni

edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei kahjusta

oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki, mõnede eesmärkide puhul tuvastati kaudne positiivne

mõju. Käesoleva sekkumise analüüs on läbi viidud seletuskirja lisas 3. Analüüsi järeldusena

leiti täiendavalt, et antav toetus ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke ning pigem omab

kaudset positiivset mõju eesmärkide saavutamisele.

Lõikes 5 on nimetatud tegevused, mida määruse raames ei toetata, kuivõrd need ei panusta

määruse eesmärkide saavutamisse. Vajadus tuua eraldi välja mittetoetatavad tegevused tuleneb

eelnevate osakute toetusmeetmete rakendamise kogemusest ja soovist, et toetust kasutataks

võimalikul efektiivselt sekkumise eesmärkide täitmiseks. Võrreldes eelmise perioodi

määrusega on lisatud mittetoetatavate tegevuste hulka ka rutiine tarkvara arendamine ja

uuendamine, mis ennekõike sisaldab kas taotleja või teenuse pakkuja olemasoleva tarkavara

arendamist, täiustamist või uuendamist. Infotehnoloogia valdkonna projektidel on soovituslik

lähtuda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatud juhisest „Tehnilise valmisoleku

taseme määramine IT-projektides“3. Täiendavalt on täpsustatud, et ettevõtte sisesed protsessid

või teenuste arendamine ei ole abikõlblik. Sekkumise eesmärk on toetada ettevõtte toote või

teenuse arendamist, mis on suunatud väljapoole ettevõtet. Ettevõtte siseste protsesside ja

teenuste arendamiseks on olemas teised toetusmeetmed, näiteks ettevõtluse ja

infotehnoloogiaministri määruse nr 65 alusel antav „Ettevõtete digipöörde toetuse“.

Lisaks sätestatakse täiendavalt, et toetust ei saa kasutada tegevustele, mis on välistud Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikkli 7 alusel, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist mittetoetatavaid tegevusi. Sellisteks

tegevusteks on näiteks tuumajaamade rajamine; investeeringud jäätmejääkide käitlemise

rajatiste võimsusesse (v.a. investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud

materjale taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil); investeeringud seoses fossiilkütuste

tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega (v.a. näiteks kaugkütte-

ja kaugjahutussüsteemide tõhustamine, soojus ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamine

tõhusa koostootmise eesmärgil, investeeringud maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja

küttesüsteemidesse). Välistuste eesmärk on tagada toetatavate tegevust kooskõla „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtetega.

Määruse §-s 7 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ning nõuded innovatsiooniteenuse

pakkujale innovatsiooniosaku ning arendusosaku raames.

Esiteks sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesolevas määruse tingimustega ja taotluse

rahuldamise otsusega.

Lõikes 2 sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblike kulude puhul lähtutakse jällegi

sekkumise eesmärkidest ja toetatavatest tegevustest. Innovatsiooni- ja arendusosaku puhul on

abikõlblikud sisseostetavate teenuste kulud, mis on kooskõlas määruse § 6 lõikes 2 toodud

tegevuste elluviimisega ning mis on hangitud määruses defineeritud innovatsiooni- või

arendusteenuse osutajalt.

3 https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2021/06/EAS_TRL_A4-IT-1.pdf

Piiritlemaks, keda antud määruse puhul on silmas peetud innovatsiooniteenuse pakkujana, on

lõikes 3 ja 4 loetletud võimalikud innovatsiooniteenuse pakkujad innovatsiooniosaku ja

arendusosaku raames. Arendusosaku puhul on täiendavalt lubatud infotehnoloogiaalaste

teenuste, biotehnoloogiaalaste teadus- ja arendusteenuste ning teadus- ja arendustegevusega

muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas tegutsevad teenusepakkujad, kelle toetuse

taotlemisele eelneval majandusaastal oli müügitulu suurem kui 50 000 eurot. Müügitulu

kontrollitakse äriregistri andmete alusel st taotleja ei pea esitama lisateavet. Juhul, kui taotluse

esitamise tähtaeg on enne eelmise aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaega, vaadatakse

sellele eelnenud aasta müügitulu. Näiteks, kui taotlus esitatakse 2023. a märtsis ja

teenusepakkuja pole 2022. a majandusaasta aruannet esitanud enne tähtaeg (30.06.2023),

kontrollitakse 2021. a majandusaasta aruande andmeid.

Innovatsiooni- ja arendusosaku välismaa teenusepakkujate tegevusala puhul arvestatakse

EMTAKidele vastavate NACE koodidega. EMTAK on Eesti siseriiklik majanduse

tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006,

millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning

muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad

konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39) tähenduses, mis on

kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”. Kui

konkreetses riigis ei ole NACE koodid kasutusel, siis ei saagi olla teenusepakkujaks.

Välismaiste teenusepakkujate tegevusalade koodide ja müügitulu tõendava informatsiooni

esitamine on taotleja kohustus.

Teenusepakkujate määratlemisel on lähtutud tegevustest, nende eesmärgist ning asjaolust, et

nimetatud tegevusi saavad osutada innovatsiooniteenuse pakkujad, sh on oluline, et VKE-d

teeksid koostööd kvaliteetsete teenusepakkujatega. Teenusepakkujate kvaliteedi tagab nende

oma valdkonna seadusele (nt TA-asutused), standardile (kõrgkoolid) või teistele nõuetele

(nt nõuded patendivolinikule, akrediteerimine) vastamine. Akrediteeritud isik on katse-,

kalibreerimis- ja taatluslaborid, inspekteerimisautus ning toote, personali ja juhtimissüsteemi

sertifitseerimisasutus, kasvuhoonegaaside heitkoguste ja EMAS tõendamisasutus või

võrdluskatsete korraldaja, kes on akrediteeritud riigi poolt tunnustatud ja asjakohaste

rahvusvahelistele standardite nõuetele vastav akrediteerimisasutuse poolt. Ühtlasi koostab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus nimekirja teenusepakkujatest, kes määruses toodud

tingimustele vastavad, lihtsustades sellega ettevõtjatel teenusepakkuja otsimist ja valimist.

Arendusosaku puhul on täiendavalt abikõlblikud arendustöötaja personalikulud ja materjalide

kulu. Arendustöötaja töökoht peab asuma Eestis – personalikulu rahastamisel lähtub

rakendusüksus vastava valdkonna palgatasemest, kasutades selleks avalikke ja kättesaadavaid

andmeid, näiteks Statistikaameti palgaandmeid. Arendustöötaja palkamine ei ole abikõlblik

olemasolevate töökohtade täitmiseks, olemasolevate töötajate asendamiseks ega olemasolevate

töötajate palgakuluks. Arendustöötaja töökoht tuleb luua pärast taotluse esitamist, kuna

tegevused, mis on tehtud enne taotluse esitamist, ei ole abikõlblikud. Arendustöötaja palgakulu

kui abikõlbliku kulu võimaldamisega luuakse eeldus, et ettevõttes kasvavad teadmised ja

oskused arendustegevuste hilisemaks iseseisvaks läbiviimiseks. Arendustöötaja palgakulu

maksimaalne määr projekti abikõlblikust summas on kuni 50% tagamaks, et projektis jääb

vahendeid ka teenuste sisseostmiseks ja/või vajalike materjalide soetamiseks. Minimaalselt

peab arendustöötaja töötama taotleja juures 0,2 töökoormusega, töötades projekti heaks

minimaalselt 8 tundi nädalas. Arendustöötajaga peab taotleja sõlmima töölepingu.

Töövõtuleping või võlaõiguslik lepingu alusel töötamine on sisuliselt samamoodi teenuse

sisseostmine ning ei annaks taotlejale lisandväärtust, mis kaasneks püsiva arendustöötaja

töökoha loomisega. Materjalide puhul peetakse silmas toorainet katsetuste-eksperimentide

tarvis, loodava prototüübi osiseid, materjali, mis kasutatakse ära projekti tulemi loomiseks

projekti jooksul. Materjalide alla ei kuulu põhivara soetamine, sh vahendite ja seadmete

soetamine.

Lõikes 8 määratakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele

sellised kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast

põhjendamatud või ebaolulised. Abikõlblike kulude hulka ei arvata ka tehinguid seotud isikute

vahel. Seotud isikute määratlemisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-st 8, mille põhjal

käsitletakse seotud isikutena muu hulgas järgmisi isikuid:

 ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

 juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia-

või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

 isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku

aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;

 juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

 isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist,

häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

 juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja

samad isikud.

Seotud isikute piirang on käesoleva määruse kontekstis oluline tehingute puhul taotleja ja

teenusepakkuja vahel, kes tulumaksuseaduses sätestatud tingimustel ei tohi olla omavahel

seotud. Vastasel korral ei ole tehingute kulud käesoleva määruse alusel abikõlblikud.

Täiendavalt rõhutakse, et käibemaks on igal juhul abikõlbmatu.

Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses piisavalt detailselt

kirjeldatud.

Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil

2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende

tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

Innovatsiooniosaku maksimaalne abikõlblikkuse periood on 12 kuud, arendusosakul

maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodile on seatud minimaalne kestus 4 kuud,

vähendamaks projektide ebaõnnestumise riski, kuna senise praktika kohaselt on mitmed

ettevõtjad hinnanud üle enda võimet läbi viia arendusprojekte.

Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kui projekti

elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud, ja seda tingimusel, et saavutatav

tulemus haakub jätkuvalt sekkumise eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused on

planeeritud lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse

periood ületada paragrahvi 8 lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. Seega näiteks

juhul kui arendusosaku projekt kestus oli algselt 14 kuud ning seda pikendatakse 6 kuu võrra,

siis on kogu projekti kestus 20 kuud, ületades lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi

kestuse.

Projekt on lõppenud siis, kui on täidetud järgmised kaks tingimust: 1) rakendusüksus on

kinnitanud projekti lõpparuande ja 2) rakendusüksus on toetuse saajale teinud viimase

väljamakse.

Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal.

Meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ kogumaht

Euroopa Regionaalfondi vahenditest on 94 miljonit eurot, millest käesoleva määruse

kehtestatava sekkumise elluviimiseks on ette nähtud 8 240 000 eurot.

Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 7500 eurot innovatsiooniosaku ja 35 000

eurot arendusosaku kohta. Innovatsiooniosaku maksimaalset toetussummat on võrreldes

eelmise perioodiga tõstetud 1500 euro võrra, tulenevalt kiirest inflatsioonist. Arendusosaku

maksimaalne maht on säilitatud, kuna eelmise perioodi sekkumise statistika näitas, et enamasti

maksimaalset toetussummat ei taotleta ning suuremamahulisteks projektideks sobivad teised

toetusmeetmed (näiteks rakendusuuringute programm või tootearenduse toetus) paremini.

Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on innovatsiooniosakul 80% ja

arendusosakul 70%. Taotleda võib väiksemat summat kui maksimaalne summa. Juhul kui

projekti abikõlblikud summad ületavad toetuse piirmäärasid, määratakse maksimaalne toetuse

summa ning ülejäänud kulud katab toetuse taotleja.

Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.

Antud paragrahv sätestab ka vähese tähtsusega abi määrusest tulenevad piirangud ettevõtjale.

Vähese tähtsusega abi piirsumma on 200 000 eurot jooksva majandusaasta ja kahe eelneva

majandusaasta kohta kokku. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Ettevõtjad on omavahel seotud, kui:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte

haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele

teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike

häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või

enama muu ettevõtte kaudu.

Ühtlasi arvestatakse vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruses sätestatud

kumuleerimisreegleid.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama

taotleja ja taotlus.

Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud väike-

või keskmise suurusega ettevõtja, kuna osaku-tüüpi toetusmeetmete sihtrühm on vastavalt

sekkumise eesmärkidele ja toimimisloogikale VKE.

Lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele ei tohi ka taotleja üle valitsevat mõju

omava isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud

pankrotiotsust.

Täiendavalt seatakse tingimused, mis välistavad otsese seose taotleja ja teenuse pakkuja vahel.

Taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik, juhtorgani liige ei tohi

olla töötanud projekti kestuse ajal ega ühe aasta jooksul enne projekti algust IOT-s või AOT-s.

Juhul kui IOT või AOT puhul on tegemist TA asutuse või kõrgkooliga, ei tohi taotleja juures

töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik olla töötanud projekti kestuse ajal ega

ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis

osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust. Näiteks, kui teenuse pakkujaks on Tartu Ülikooli

Füüsika Instituut ning taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel isik, juhtorani

liige, osanik või aktsionär töötab samal ajal või aasta enne projekti algust Tartu Ülikooli Keemia

Instituudis, siis esimese tingimuse kohaselt ei vasta taotleja määruse tingimustele ning ei saa

antud teenuse pakkujalt teenust tellida. Samas, kuna Tartu Ülikool on TA asutus, siis kehtib

talle teine tingimus ning kuna Füüsika Instituut ja Keemia Instituut on erinevad Tartu Ülikooli

struktuuriüksused, siis ei ole teenuse pakkuja ja toetuse taotleja vahel otsest seost.

Määruse §-s 11 kehtestatakse, et taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3

sätestatud nõudeid.

Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele.

Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Lisaks peab

taotluses elluviidavad tegevused panustama vähemalt ühte § 2 lõikes 5 nimetatud nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda ja selle eesmärkidesse.

Antud paragrahv sätestab ka taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid. Esitatavad andmed

koosnevad määruses loetletud taotleja ja projekti andmetest, taotleja taotlusele eelnenud

kvartali bilansi ja kasumiaruande andmetest, projekti lühikirjeldusest, innovatsiooni- või

arendusteenuse hinnapakkumisest koos tegevuste lühikirjeldusega. Hinnapakkumine küsitakse

taotluse esitamisel selleks, et taotleja oskaks realistlikult hinnata projekti eelarvet ning kestvust

ning oleks saanud esmase tagasiside teenusepakkujatelt projekti elluviimise realistlikkuse osas.

Alates 20 000 euro suuruste tehingute puhul tuleb esitada lähteülesanne ja selle alusel koostatud

vähemalt kaks sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist. Pakkujad on sõltumatud,

kui nende osanikud, aktsionärid, liikmed või juhtorgani liikmed ei oma osalust üksteise

äriühingus ega kuulu üksteise juhatusse või nõukokku. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei

ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus.

Taotleja peab analüüsima, kas projektil on puutumus § 3 lõikes 5 nimetatud näitajatega ning

taotluses kirjeldama tegevusi, mis aitavad kaasa näitajate ja riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisse.

Innovatsiooni- ja arendusosaku taotlusele lisaks nõutavate dokumenti puhul on teatav erisus.

Nimelt tuleb arendusosaku taotlemisel esitada ka projektiplaan. Kui arendusosakuga taotletakse

arendustöötaja kaasamist, tuleb esitada vastava isiku elulookirjeldus (CV) ning haridust või

kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist.

Innovatsiooni- ja arendusosaku taotluses tuleb esitada taotleja ja IOT või AOT poolt

moodustatava projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused.

Täiendavalt tuleb esitada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel,

taotleja kontserni liikmete skeem, taotleja kinnitus vastavus määruse §-s 10 toodud nõuetele,

taotlejate kinnitus esitatud andmete õigsusekohta. Lõpetuseks tuleb projekti taotlejal kinnitada,

et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi ja

järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja

sellekohase teabe. Selle abi kontrollib ja ennetab rakendusüksus tegevuste võimalikku

topeltrahastust.

Määruse §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse

taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja

peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Juhul kui

registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust,

taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks sekkumise tegevuse eelarve vaba jäägiga,

menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-

toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

Ühtlasi kehtestatakse, et nii innovatsiooni- kui ka arendusosaku toetust on võimalik saada ühel

ettevõtjal kuni kaks korda ehk kokku kuni neli osakut, sarnaselt eelmise perioodi sekkumisele.

Toetuste saamisel arvestatakse neid projekte, mis on lõpetatud ja mille puhul on tehtud toetuse

väljamaksed. Kusjuures arvestatakse antud määruse ja eelmise perioodi määruse alusel antud

toetusi. Piirangu kehtestamisel lähtutakse põhimõttest, et osakud on mõeldud ennekõike

alustavatele ettevõtjatele esmasteks koostööprojektideks innovatsiooniteenuse pakkujaga.

Koostöö tulemusel saadud uue teadmise või toote läbi peaks ettevõtjal avanema võimalus

kasvada ning edaspidi viia läbi sarnaseid tegevusi kas omavahenditest või kasutades

toetusmeetmeid, mis on suuremamahulised ja eeldavad ettevõtjalt eelnevat kogemust ning

suuremat sisemist võimekust. Võimalus mõlemat toetust taotleda kaks korda on seatud sisse

seetõttu, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üheks tunnuseks on ettemääramatus

ja ebaõnnestumise võimalus, mistõttu peab ettevõtjatel säilima täiendav võimalus toetusele.

Kuna eeldus on, et taotlejal on piiratud kogemus innovatsiooniprojektide elluviimisel ning

vähene sisemine võimekus, siis samaaegselt võib elluviimisel olla üks osaku projekt. Selline

lähenemine suurendab projekti õigeaegset elluviimise võimalust, sammuti tagab selle, et

ettevõtjal on aega projekti tulemusi analüüsida ja hinnata, kas projektile on vaja jätkutegevusi

uue osaku näol.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja -

metoodikat. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata

jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks.

Määruse §-s 14 sätestatakse taotluse menetlemise kord.

Paragrahvis määratakse taotluste menetlemise aeg, innovatsiooniosaku taotluse menetlemiseks

nähakse ette 10 tööpäeva ja arendusosaku taotlusele 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest

rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2

nimetatud juhul. Määruses ei täpsustata, mitme tööpäeva võrra menetlemise aeg võib pikeneda,

selle määrab rakendusüksus vastavalt vajadusele, kuna puuduste eemaldamine ja lisateabe

esitamine võib erinevatel juhtudel võtta erineva aja. Küll aga lähtutakse põhimõttest, et

haldusmenetlus viiakse läbi mõistliku ajaga. Rakendusüksusel on õigus taotlus rahuldamata

jätta ilma seda sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud.

Määruse §-s 15 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel toimub taotleja ja taotluse nõuetele

vastavaks tunnistamine.

Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruses

ja ühendmääruses sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavate taotleja ja taotluse osas tehakse

taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsus. Juhul kui taotleja või taotlus

tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse

ilma projekti sisulise hindamiseta.

Määruse §-s 16 kehtestatakse arendusosaku valikukriteeriumid ja -metoodika.

Arendusosaku nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte hinnatakse

vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes määruses toodud

arendusosaku taotluse valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse

rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise

avamist.

Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:

Valikukriteerium Osakaal koondhindest

1. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse

projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse

ja projekti mõju ettevõtja arengule.

50%

2. Projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja

projekti jätkutegevused. Hinnatakse ettevõttes projektiga seotud

inimeste motiveeritust, teadmisi ja oskusi, ettevõtte võimet projekti

ellu viia ning innovatsiooniteenuse pakkuja võimekust.

30%

3. Projekti kvaliteet. Hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja

tulemuste mõõdetavust, sh hinnatakse ajakava ning eelarve

põhjendatust. Kriteeriumi abil hinnatakse nii projekti põhjendatust

kui kuluefektiivsust.

20%

4. Projekti panus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi

eesmärkidesse ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse. Kriteeriumiga

hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse

arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

(sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus,

kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning

regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi

vastavasse strateegia riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse

kasutamise. Näiteks, valikumetoodikas täpsustatakse, et

10%

regionaalarengu näitajasse panustatakse ainult juhul, kui projekt

viiakse ellu väljaspool Harjumaad.

Kriteeriumi osakaaludest nähtub, et 4. kriteeriumit käsiteltakse boonuskriteeriumina, mis

tähendab, et projektid, mis panustavad horisontaalsetesse teemadesse, saavad lisapunkte. Samas

need projektid, mille puhul puutumust puudub, ei hinnata selle võrra madalama hindega.

Arendusosaku taotluse hindamisel on rakendusüksusel õigus kaasata täiendavaid eksperte ja

moodustada valikukomisjon, kooskõlastades valikukomisjoni moodustamise ja kooseisu

rakendusasutusega. Arendusosaku taotlust hinnatakse kriteeriumite lõikes skaalal 0–4, taotluse

koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Seega on

maksimaalselt võimalik saada koondhindeks 4,4. Valikumetoodika koostab rakendusüksus

lähtudes antud paragrahvist, valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ning

avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

Määruse §-s 17 kirjeldatakse innovatsiooniosaku valikukriteeriumeid. Sarnaselt eelmisele

perioodile ei anta innovatsiooniosaku projektidele hindeid, vaid viiakse läbi

vastavushindamine, mille käigus antakse hinnang, kas projekt vastab kõigile

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava üldistele valikukriteeriumitele.

Lõikes 1 hinnatakse, kas taotluses kirjeldatud projekt on kooskõlas asjakohase rakenduskava

prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ning panustab toetuse eesmärkide saavutamisse. Lõikes

2 hinnatakse projekti põhjendatavust sh kas taotluses on kirjeldatud kitsakoht/probleem, mida

projektiga proovitakse lahendada ning kas tegevused ja ajakava on arusaadavad ja asjakohased

eesmärgi saavutamise. Lõikes 3 hinnatakse projekti kuluefektiivsust sh kas toetuse summa on

kooskõlas planeeritud tegevuste ja seatud eesmärkidega, kas eelarve on realistlik ning kas kulud

on põhjendatud. Lõikes 4 hinnatakse, kas toetuse taotleja ja teenusepakkuja meeskond omab

piisavata kvalifikatsiooni ja kogemust, et projekt edukalt ellu viia. Lõikes 5 hinnatakse, kas

taotluses on analüüsitud puutumust § 3 lõikes 5 toodud näitajatega ning puutumise korral

kirjeldatud panust nende saavutamisse.

Määruse §-s 18 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Arendusosaku taotluse rahuldamine on seotud valikukriteeriumi lävendiga, mille ületamisel

kuulub taotlus rahuldamisele. Taotlused, mis on saanud § 16 lõikes 5 loetletud

valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole valikukriteeriumites 1–3

hinnatud hindega alla 2,00, kuuluvad rahuldamisele. Valikukriteeriumi 4 (projekti panus Eesti

2035 sihti ja näitajatesse) hinne alla 2 (puutumus puudub) ei välista taotluse rahuldamist.

Vastavad lävendid on kehtinud eelmiste perioodi toetusmeetmete puhul ning on ennast

õigustanud. Innovatsiooniosaku taotlused, mis vastavad kõigile § 17 kirjeldatud

valikukriteeriumitele, kuuluvad rahuldamisele.

Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse

tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise

tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

Määruse §-s 19 kehtestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Taotlejast

sõltumata jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata juhul, kui menetluses olevate taotluste

rahaline maht ületab sekkumise tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole

võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada.

Määruse §-s 20 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või

kõrvaltingimusega rahuldamine.

Oluline on, et taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et

projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse rahuldatakse ühendmääruse § 9

lõikes 1 toodud juhtudel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat kui ka

toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma ka taotleja. Kui taotleja ei

nõustu muudatustega või projekti eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse võib teha ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatud

juhtudel. Tingimusliku rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne,

kui ta on rakendusüksuse seatud kõrvaltingimused täitnud ning esitanud ka sellekohased

andmed rakendusüksusele.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Määruse §-s 21 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks peab selle algatama kas rakendusüksus või toetuse

saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast. Rakendusüksus

kontrollib muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning olenevalt taotletava muudatuse

iseloomust, viib läbi projekti täiendava hindamise valikukriteeriumite põhjal. Juhul kui

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise

otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus

innovatsiooniosaku puhul kuni 10 tööpäeva ja arendusosaku puhul kuni 20 tööpäeva jooksul

pärast vastavasisulise taotluse saamist.

Määruse §-s 22 kehtestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult

kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel.

6. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused.

Määruse §-s 23 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja

kord.

Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Innovatsiooniosaku saaja esitab vaid lõpparuande.

Arendusosaku saaja esitab lisaks lõpparuandele ka vahearuande juhul, kui arendusosaku

projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud. Sellisel juhul on aruandluseperioodi pikkus

minimaalselt 6 kuud ja maksimaalselt 12 kuud. Näiteks 15 kuud kestva projekti korral peab

arendusosaku saaja esitama minimaalselt ühe vahearuande (kuni esimese 12 kuu kohta) ja

lõpparuande (peale projekti lõppemist). Samas on arendusosaku saajal võimalus esitada 2

vahearuannet (n: perioodid 1–6 kuud ja 7–12 kuud) ja lõpparuanne.

Lõpparuanne kajastab toetuse eluviimise terviklikku tegevusaruannet, kus toetuse saaja

kirjeldab kogu projekti tegevusi ja töid, hindab tulemusi ja tegevuste edukust ja saavutatud

eesmärke sh tegevuste kirjeldus, millega panustati Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate

saavutamisse lähtuvalt taotluses kirjeldatud puutumisele. Lõpparuanne esitatakse 30

kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

Arendusosaku vahearuanne on lõpparuandega võrreldes märgatavalt lühem (soovituslikult kuni

kaks lehekülge) ning selle eesmärk on saada ülevaade tegevuste hetkeseisust, mistõttu toetuse

saaja kirjeldab nii juba teostatud töid ja tegevusi kui ka veel eesseisvaid. Aruannete detailsemad

soovituslikud vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need e-toetuse keskkonnas.

Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Toetuse maksmise aluseks on tasutud kulud ning toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse

§-dest 24–27 ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.

Ühendmääruse § 18 lõike 1 kohaselt tuleks osakute puhul rakendada lihtsustatud kulusid.

Samas antud sekkumise puhul ei anna lihtsustatud kulude rakendamine soovitud eesmärki -

osakute puhul tellitakse kindel teenus st üldjuhul esitatakse rakendusüksusele projekti kohta

üks (maksimaalselt 2–3) kuludokument. Kuna osakud toetavad väga erinevate

innovatsiooniteenuste sisseostmist, ei ole võimalik rakendada standardiseeritud ühikuhinda,

kuna võimalike teenuste ring on lai ning pole võimalik igale teenusele kindlat ühikuhinda

määrata. Kindlasummalist makset rakendamist pole võimalik teha, kuna ei ole ühtset

tüüptulemust, mida tellitakse. Lisaks näitab eelmise perioodi analüüs, et kõik ei küsi

maksimaalset toetuse summat, vaid lähtutakse millist teenust ja millises mahus tellitakse. Ühtse

määra kasutamist saaks kaaluda vaid arendusosaku puhul, kuna innovatsiooniosaku korral ei

ole personalikulud eraldi abikõlblikud. Samas ei ole kohustuslik ka arendusosaku puhul

personalikulusid teha st varasem kogemus näitab, et kõik taotlejad ei soovi projekti

elluviimiseks enda ettevõttesse arendustöötajat palgata. Ka pole see antud sekkumise eesmärk.

Kokkuvõttes, nende argumentide põhjal rakendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni

valdkonnale kehtivat erandit, mille puhul on võimalik seirekomisjoni loal lihtsustatud kulude

kasutamisest loobuda.

Kulude tõendamisel tuleb toetuse saajal rakendusüksusele esitada e-toetuse keskkonna kaudu

raamatupidamise algdokumendid (edaspidi kuludokumendid). Kulud peavad olema

pangaülekande teel tasutud ning kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema

minimaalselt 100 eurot. Rakendusüksusel on õigus kuludokumente menetleda kuni 20

tööpäeva, tähtaega on rakendusüksusel õigus pikendada, juhul kui kuludokumentides ilmneb

puudusi, mida pole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada.

7. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi.

Määruse §-s 25 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja vastama rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse

saaja ja projekti teostamise kohta. Juhul kui toetuse saaja soovib vahetada teenusepakkujat,

peab ta selle eelnevalt kooskõlastama rakendusüksusega kirjalikus taasesitatavas vormis.

Määruse §-s 26 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Rakendusüksusel on muu hulgas õigus toestada toetuse saaja juures kuludokumentide ja

projekti elluviimise kontrolli ning nõuda täiendavate andmete esitamist. Rakendusüksusel on

õigus peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku

tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas

määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus vähendada toetuse suurust

proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel.

Lisaks ühendmääruses sätestatule on rakendusüksuse kohustuseks teavitada toetuse saajat

kolme tööpäeva jooksul tema suhtes vastuvõetud otsusest ning säilitada vähese tähtsusega abi

andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates

viimasest üksikabi andmisest. Lisaks on rakendusüksuse kohustus kontrollida projekti

elluviimist, teostada sekkumise rahaliste jääkide seiret ja vajadusel anda ülevaadet

rakendusasutusele, esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid ja

ülevaateid.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid

Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.

Määruse §-s 27 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027 ja

ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud

mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse

saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude

abikõlblikkust.

3. Määruse vastavus EL õigusele

Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu

määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

4. Määruse mõjud

Määruse jõustumine võimaldab Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele paremat

ligipääsu innovatsiooniteenuse pakkujate teenustele, mis on oluline eeldus uute või oluliselt

täiendatud toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks. Viimane omakorda on

eeldus konkurentsivõime tõstmiseks ja ühtlasi lisandväärtuse kasvuks. Nimetatu viiakse ellu

ettevõtjate teadmiste, oskuste ja võimekuse kasvu kaudu, mis saavutatakse koostööprojektide

elluviimise tulemusel.

Innovatsiooniosaku kasutamise tulemusel laieneb nende ettevõtjate hulk, kes teevad

esmakordselt koostööd mõne innovatsiooniteenuse pakkujaga, kelleks sagedamini on ülikoolid

ja teised teadmusasutused. Esmakordse kontakti võimaldamine on oluline VKE-dele, kellel

selleks sageli endal ressursse napib.

Arendusosak panustab ettevõtja ja innovatsioonipartneri pikaajalisema sünergia loomisse.

Ettevõtjatel on võimalus analüüsida püstitatud probleeme mitmekülgselt, et langetada otsus

idee arenduspotentsiaali kohta.

Projektide elluviimise tulemusena peaks Eestis olema rohkem ettevõtjaid, kes on teinud

koostööd mõne innovatsiooniteenuse pakkujaga, omandanud uusi teadmisi ja oskusi, on

pädevamad ning oskavad omandatut ära kasutada ettevõttesisestes innovatsiooniprotsessides.

5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

sekkumise eesmärkide saavutamisele:

Projekti mõju rakenduskava erieesmärkide ja sekkumise eesmärkide saavutamisele hinnatakse

arendusosaku puhul valikukriteeriumis 1 (§ 16 lõike 5 punkt 1). Vastava valikukriteeriumi

hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju

ettevõtja arengule. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise

käigus (§ 17 punkt 1).

2. Projekti põhjendatus:

Projekti põhjendatust hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 1 ja 3 (§ 16 lõike 5 punktid

1 ja 3). Hindamiskriteeriumis 1 hinnatakse, kas projekt avaldab positiivset mõju taotleja

äritegevusele ja suurendab konkurentsivõimet, kas projekt mõjub taotleja teadlikkuse ja oskuste

kasvule. Hindamiskriteeriumis 3 hinnatakse, kas projekt on loogiline ja terviklik, kas projekti

eesmärgid on selgelt kirjeldatud, kas projekt on jagatud loogilisteks etappideks ja kas ajakava

on realistlik. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17

punkt 2).

3. Projekti kuluefektiivsus:

Projekti kuluefektiivsust hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 3 (§ 16 lõike 5 punkt 3).

Vastava hindamiskriteeriumis hinnatakse lisaks eelpool toodule ka projekti eelarvet – kas

eelarve on realistlik, piisvalt detailselt kirjeldatud, läbipaistev ja kulud toetavad selgelt projekti

eesmärkide elluviimist. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise

käigus (§ 17 punkt 3).

4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia:

Taotleja suutlikkust hinnataks arendusosaku valikukriteeriumis 2 (§ 16 lõike 5 punkt 2).

Vastava hindamiskriteeriumi all hinnatakse nii taotleja meeskonna motiveeritust, teadmisi ja

oskusi, ettevõtte võimekust projekti ellu viia aga ka innovatsiooniteenuse pakkuja võimekust

sisuliste tööde teostamiseks. Täiendavalt aitab taotleja suutlikkust projekti ellu viia tagada

kehtestatav omafinantseeringu nõue. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla

vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 4).

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega:

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse

arendusosaku valikukriteeriumis 4 (§ 16 lõike 5 punkt 4). Innovatsiooniosaku korral

kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 5).

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames antavate toetuste eelarve on 8 240 000 eurot, millele lisandub riiklik

kaasfinantseering (13% st 1 522 928 eurot) ja taotleja omafinantseering (17% st 2 008 500

eurot). Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega lisakulusid. Määruse

rakendamiseks vajalikud tegevused viib läbi rakendusüksus.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja Keskkonnaministeeriumile. Sotsiaalministeerium kooskõlastas

vaikimisi. Pärast tähtaega saabusid Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Riigi

Tugiteenuste Keskuse kooskõlastused märkustega.

Määrus esitati arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, TAIE

juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtete esindusorganisatsioonidele:

 Eesti Tööandjate Keskliit;

 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon;

 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;

 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;

 Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;

 Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;

 Eesti Elektroonikatööstuse Liit;

 Eesti Masinatööstuse Liit;

 Eesti Puitmajaliit;

 Eesti Elektritööstuse Liit;

 Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit;

 Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit;

 Eesti Toiduainetööstuse Liit;

 Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit;

 Eesti Meretööstuse Liit.

TAIE juhtkomisjonile arvamuse avaldamiseks saadeti dokumendid teaduspoliitika ja

innovatsioonipoliitika komisjoni liikmetele, kes täidavad TAIE juhtkomisjoni rolli. Tähtajaks

saabusid Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Meretööstuse Liidu, Eesti Puitmajaliidu

arvamused. Eesti Elektroonikatööstuse Liit esitas tähtajaks oma arvamuse eelnõude

infosüsteemis avaliku kommentaarina. TAIE juhtkomisonist laekus vaid Maaeluministeeriumi

arvamus, kes kooskõlastas vaikimisi ilma märkusteta.

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel

Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs

Lisa 3 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs

Lisa 4 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Lisa 1

Märkustega arvestamise tabel

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud

Rahandusministeerium

Eelnõu § 3 lõike 5 sissejuhatav tekst tuleb

sõnastada järgmiselt:

Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide

saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud

regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna-

ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse

toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivusse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse

koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

Arvestatud.

Määruse eelnõus ja seletuskirjas muudetud

§ 3 lõike 5 sõnastust.

Eelnõu §12 lõike 1 punkt 5 tuleb sõnastada

järgmiselt:

5) tegevused §3 lõikes 5 toodud näitajatesse

panustamiseks ja riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide

ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa

aitamiseks;

Arvestatud.

Määruse eelnõus muudetud § 12 lõike 1

punkt 5. Sõnastust täpsustatud, et taotluses

tuleb kirjeldada tegevusi, juhul kui on

projekti puutumus tuvastatud.

Eelnõu §17 punkt 5 tuleb sõnastada järgmiselt:

5) Taotluses nimetatud tegevused on kavandatud

panustama vähemalt ühte § 3 lõikes 5 toodud

näitajasse ja aitavad seeläbi kaasa riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete

saavutamisele. Taotluses on kirjeldatud, milliste

tegevustega strateegiliste sihtide ja

aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aidatakse.

Arvestatud.

Määruse eelnõu § 17 punkt 5 sõnastus

muudetud. Sarnaselt eelmisele

muudatusettepanekule, on ka antud juhul

täpsustatud, et tingimus kehtib juhul kui

projektil on tuvastatud puutumus § 3 lõikes

5 nimetatud näitajatega.

Seletuskirjas tuleb kajastada varasemate toetuste

andmete täpsem piirkondlik analüüs, mis eristab

selgelt maakondlikult määratlemata projektid või

kajastab nende tegelikku piirkondlikku jaotust.

Seletuskirjas on ekslikult arvestatud kõik kindla

maakonnaga sidumata projektid väljaspool Harju-

ja Tartumaad ellu viidud projektideks (lause

„Sama kinnitas ka 2022. a läbiviidud analüüs,

mille kohaselt 44% toetustest läks Harjumaale,

16% Tartumaale ja ülejäänud 40% teistesse

piirkondadesse.“), ehkki tõenõoliselt jaotuvad

need projektid sarnaselt ülejäänud toetustele ning

suurendavad oluliselt Harju- ja Tartumaa

projektide tegelikku osakaalu.

Arvestatud.

Seletuskirja lisas 1 on täpsustatud varasema

toetuse piirkondliku analüüsi ja toetuse

jagunemist.

Seletuskirja tuleb lisada sekkumisvõimaluste

analüüs regionaalse tasakaalustatuse

suurendamiseks, põhjendada valitud sekkumisi

ning selgitada nende edasise rakendamise

korraldust.

Arvestatud.

Seletuskirja lisas 1 on täiendatud

sekkumisvõimaluste analüüsi regionaalse

tasakaalustatuse suurendamiseks ning

põhjendatud milliste sekkumiste abil

kavatsetakse regionaalseid erinevusi

vähendada.

Lisas 1 kajastatud regionaalarengu mõjude juurde

tuleb lisada analüüs iga sekkumise valdkonna

kohta regionaalses lõikes, minimaalselt tuleb

kajastada piirkondlik info valitud „Eesti 2035“

näitaja kohta.

Arvestatud.

Seletuskirja lisas 1 täiendatud

regionaalarengu mõjude juures sekkumise

valdkonna analüüsi regionaalses lõikes.

Keskkonnaministeerium

Kuna tegemist on sekkumisega, mis peab

panustama kliimaeesmärkidesse, leiame, et

toetatavad tegevused peavad rohkem keskenduma

vähese CO2-heitega majanduse edendamisele,

kliimamuutustele vastupanuvõimele ja

kliimamuutustega kohanemisele. Selle

tagamiseks tuleb taotlejal näidata taotletud

tegevuste mõju kasvuhoonegaaside

vähendamisse või nende mõjuga kohanemisse.

Seda saab teha täiendades nõudeid taotlusele ja

valiku/hindamiskriteeriume.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud selgitustega, kuidas

antud sekkumine on seotud kliima- ja

keskkonna eesmärkide saavutamisega.

Valikukriteeriumite puhul on juba

arvestatud keskkonna- ja

kliimaeesmärkidesse panustamisega st

projektid, millel on otsene positiivne panus,

saavad hindamisel täiendavad 10 protsenti.

Riigi Tugiteenuste Keskusele

Eelnõu § 1 lg 6 p 9: lisada ka EMTAK koodidest

C jaost 19 tegevusalad (koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine).

Arvestatud.

Määruse eelnõu § 1 lõige 6 punkt 9

sõnastust täiendatud EMTAK C 19

tegevusalaga.

Eelnõu § 8 lõige 5 - palun täpsustada, kas

abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib

pikeneda lõikes 4 nimetatud maksimaalne

periood.

Arvestatud.

Määruse eelnõu § 8 lõike 5 sõnastust

täiendatud järgmise lausega: Pikendamisel

võib abikõlblikkuse periood ületada

käesolevas paragrahvi lõikes 4 sätestatud

abikõlblikkuse perioodi kestust.

Eelnõu 14 lõige 2 - lõikes sätestatakse, et taotluste

puuduste kõrvaldamise tähtaeg tuleb lõikest 2,

kuid lisamata on jäänud viide §-ile. Palun

täiendage.

Arvestatud.

Määruse eelnõu § 14 lisatud lõige 2, mis

selgitab taotluse menetlemise pikendamist.

Seirekomisjoni kinnitatud projektide üldiste

valikukriteeriumite kohaselt tuleb kõikide

projektide puhul hinnata: a) Projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele; b) projekti põhjendatust; c)

projekti kuluefektiivsust; d) taotleja suutlikkust

projekti ellu viia. Palun veenduda, et eelnõu § 16

kataks kõiki eeltoodud kriteeriume. Hetkel ei ole

võimalik aru saada, kuidas hinnatakse projekti

Selgitame.

Seletuskirja punktis neli on selgitatud

määruse kooskõla seirekomisjoni

valikukriteeriumitega. Arendusosaku

projekti kuluefektiivsust hinnatakse tõesti

projekti kvaliteedi valikukriteeriumiga:

Projekti kvaliteet. Hinnatakse projekti

realistlikkust, selgust ja tulemuste

mõõdetavust sh hinnatakse ajakava ning

eelarve põhjendatust. Vastavalt

kuluefektiivsust ja kas nt projekti kvaliteedi

kriteerium katab nõutud põhjendatuse

kriteeriumi.

täiendasime § 16 lõige 5 punkt 3 sõnadega

eelarve põhjendus. Valikumetoodikaga

täpsustatakse, kuidas eelarve

kuluefektiivsus ja asjakohasust hinnatakse.

Eelnõu § 17 - palun projektide hindamiseks

rakendada seirekomisjoni kinnitatud projektide

üldiseid valikukriteeriume. Hetkel hinnatakse nt

taotleja ja taotluse nõuetele vastavust, näitajatesse

puutumust ja seda, kas tegemist on toetatavate

tegevustega. Eelnimetatud on vastavuse nõuded,

mitte hindamiskriteeriumid. Palun tutvuda

seirekomisjoni kinnitatud projektide üldiste

valikukriteeriumite ja -metoodikaga ning teha

vajalikud täiendused.

Arvestatud.

Eelnõu § 17 sõnastust muudetud nii, et

oleks üheselt arusaadav, et vastavate

hindamisel rakendatakse seirekomisjoni

kinnitatud projektide üldiseid

valikukriteeriumeid. Vastavalt on

täiendatud ka seletuskirja, kus selgitatakse,

mida iga kriteeriumi puhul hinnatakse.

Eelnõu § 18 lg 2 - projektide üldise

valikumetoodika punkti 1.2 kohaselt hinnatakse

jooksval taotlemisel valikukriteeriumide lõikes

või koondina kokku sätestatud lävendile

vastavust ja rahuldatakse taotluste rahastamise

eelarve mahu piires projektid, mis vastavad või

ületavad seatud lävendi. Palun viia

innovatsiooniosaku taotluste hindamine

projektide üldise valikumetoodikaga kooskõlla.

Arvestatud.

Eelnõu § 18 lõike 2 ja seletuskirja sõnastust

muudetud. Lävendiks on projekti vastavus

§ 17 toodud kriteeriumitele, projekt mis

vastab kõigile kriteeriumitele, vastavad

seatud lävendile ning kuuluvad

rahastamisele eelarve mahu piires.

Välistusnimekirja puhul palun lähtuda ERF-i

määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi)

artikkel 7 välistustest. Praegu on eelnõus toodud

RRF-i välistusnimekiri, mis ühelt poolt loob

erisusi ning lubab toetada investeeringuid, mida

ERF ei luba (ETS-i käitised) ning samuti on

fossiilkütuste erandi puhul vajalik lähtuda ERF-i

sõnastusest, kuna see on teistsugune kui RRF-is.

Arvestatud.

Eelnõu § 6 lõike 5 punkti 10 sõnastust

parandatud ning lisatud viide määruse (EL)

2021/1058 artiklile 7. Seletuskirjas

selgitatud, millised välistused tulenevad

vastavast artiklist.

Meede on kliima kõrvamärgistusega, st peab

panustama otseselt kliimasse. Varasemalt on

tehtud ettepanek arvestada eelnõus otseselt

kliimaeesmärkide saavutamisega. Praegu ei ole

ka seletuskirja lugedes selge, et millised

tegevused peaksid panustama kliimaeesmärkide

saavutamisse ja kuidas.

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja täiendatud selgitustega,

kuidas meetme tegevused on seotud

keskkonna- ja kliimaeesmärkide ja kuidas

meetme abil toetavad tegevused

potentsiaalselt võivad eesmärkide täitmisse

panustatud. Seletuskirjas on selgemalt välja

toodud ka nutika spetsialiseerumise

valdkonnad, mille eesmärkide täitmisse

peavad projektid panustama ning selgitatud,

millised valdkonna projektid panustavad

otseselt keskkonna- ja kliima

eesmärkidesse. Määruse § 3 lõikes 1

täpsustatud, et eesmärk on toetata projekte,

mis panustavad vähemalt ühte nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda.

Palun riskihindamise tabel korrektselt vormistada

- formaadiks Excel.

Selgitame.

Riskide tabel vormistatud korrektselt Exceli

formaadis, allkirjastamise käigus muudab

dokumendihaldussüsteem automaatselt

kõik dokumendid pdf formaati.

Saabunud arvamuste arvestamine

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Arendustöötaja määratlus paragrahvis §2 (2)

kolmanda taseme hariduse põhjal (BSc, MSc,

PhD) on tervitatav, kuid nõue "haridust tõendav

kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning

vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases

valdkonnas viimase kümne aasta jooksul" pole

üheselt mõistetav: tekib küsimus, kas " vähemalt

viieaastane töökogemus" on nõutav ainult kraadi

puudumisel või ka teaduskraadi olemasolu puhul.

Seletuskirja põhjal otsustades ei rakendu

viieaastase töökogemuse nõue ainult

doktorikraadiga arendustöötaja kaasamisel.

Tänastes dünaamilistes tingimustes võiks kaaluda

töökogemuse nõude vähendamist ka MSc kraadi

korral, näiteks kahele aastale. Lääneriikide TA

tööpakkumistes võrdsustatakse PhD kraad

enamasti selliselt: MSc + 2a töökogemust või BSc

+ 5a töökogemust.

Osaliselt arvestatud.

Määruse eelnõu § 2 mõiste

„arendustöötaja“ selgitus muudetud

järgnevalt: „Arendustöötaja – kõrge

kvalifikatsiooniga töötaja, kellel on

vähemalt kolmanda taseme haridust

tõendav kraad või sellele vastav

kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane

töökogemus asjaomases valdkonnas

viimase kümne aasta jooksul.“

Innovatsiooni- ja arendusosakute kasutamise

võimalus tuleks muuta aastapõhiseks, mitte

piirates seda 2 korraga kogu ettevõtte ajaloo

jooksul

Selgitame.

Määruse eelnõu kohaselt kehtib kahe korra

piirang eraldi innovatsiooni- ja

arendusosaku kohta st kokku on võimalik

läbi viia neli osaku projekti. Lisaks

arvestatakse vaid käesoleva määruse ja

eelmise perioodi määruse alusel antud

osakute projekte.

Piirang on seatud peamiselt kahel põhjusel.

Esiteks tuleneb see sekkumise eesmärgist,

milleks on toetada ettevõtja, kellel üldjuhul

varasem kokkupuude teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooniga

(TAI-ga) puudub, ja innovatsiooniteenuse

pakkuja vahel esmase kontakti loomist ning

soodustada võimalikku jätkutegevust.

Sekkumise rakendamise käigus selgus, et

piirata vaid ühe innovatsiooni- või

arendusosaku projektiga ei toeta meetme

eesmärki, kuna TAI projektidele omaselt ei

pruugi projekt koheselt positiivset tulemust

anda. Seetõttu alates 07.04.2020 on

võimaldatud mõlemal juhul viia läbi

täiendav projekt alternatiivsete võimaluste

uurimiseks. Teiseks on sekkumise

eesmärkide saavutamiseks oluline, et

võimalikult palju erinevaid ettevõtjaid

saaksid toetusest kasu ning esmase

positiivse kogemuse TAI projekti

läbiviimisel ja edasise tõuke tulevikus

rohkem teadus- ja arendustegevusse

investeerima. Seetõttu ei ole mõistlik

projektide arvu ettevõtte kohta suurendada,

kuna eelduslikult unikaalsete ettevõtete arv,

keda toetatakse, sellisel juhul väheneks.

§14 "Taotluse menetlemine" lõikes (2) on viide

tuvastamata paragrahvi lõikele 2:

"Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata

jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud." Seletuskirjast

selgub, et viidet tuleks täpsustada:

"ühendmääruse § 6 lõike 2 alusel".

Arvestatud.

Eelnõu määruse § 14 lisatud lõige 2.

Eesti Meretööstuse Liit

Arendustöötaja ja arendustöötaja ametikoha

uudsuse nõue:

Uudsuse nõue on mõistlik kehtestada ainult töö

sisule ja eesmärgile, mitte värvatavale isikule.

Näiteks, kui ettevõttes töötab tippinsener, kes on

uue toote arendamisega tegelenud vaid 10-20%

tööajast ning kelle põhitööks on olemasolevate

tellimuste täitmine, ei ole mõttekas värvata uue

toote arendamiseks arendusosaku raames täiesti

uut töötajat, vaid muuta olemasoleva töötaja

ametikoha eesmärki ja tööülesandeid nii, et see

keskenduks arendustegevusele. Uue töötaja

värbamine suurendab teadusarendusprojektiga

kaasnevaid riske veelgi ning võib mõnel juhul

osutuda ületamatuks takistuseks.

Selgitame.

Arendustöötajate töökulud on

abikõlbulikud vaid arendusosaku toetuse

korral. Arendustöötaja kaasamine ei ole

kohustus, vaid täiendav võimalus, mis on

loodud peamise tegevuse kõrvale, milleks

on toetatavate tegevuste läbiviimine

koostöös innovatsiooniteenuse pakkujaga.

Arendustöötaja uudsuse nõue tuleneb

põhimõttest, et osakud on suunatud

ettevõtjatele, kellel varasem kogemus sh

sisemine võimekus TAI projektide

elluviimisel puudub või on napp. Seega, kui

ettevõtjal on juba arendustöötaja, siis vastav

ettevõtja ei ole sekkumise peamine

sihtrühm.

Arendustöötaja töö asukoha nõue:

Nõue, et arendustöötaja töö asukoht peab olema

Eestis, ei taga värvatava arendustöötaja poolt

nõutava töötasu vastavust Eesti tavapärasele

töötasule. Töö asukohast tulenevad vaid

töölähetuste kompenseerimise võimalused.

Meetme eesmärkide saavutamiseks ei ole oluline,

et kogu arendustöö teostataks siseriiklikult, vaid

see, et loodav intellektuaalomand jääks Eestisse.

Sageli on selle omandi loomiseks hädavajalik

kaasata väliseksperte – Eestis ei pruugi vastavat

teadmust leiduda. Seega on töö asukoha ja töötasu

Eesti normidele vastavuse nõue olemuslikult

ebavajalik ja takistab (rahvusvahelise) teadmuse

kapitaliseerimist.

Selgitame.

Väliseksperti on võimalik kaasata, valides

sobiliku innovatsiooniteenuse pakkuja.

Nõue, et arendustöötaja asukoht oleks

Eestis ja toetuse saaja sõlmiks temaga

lepingu, tuleneb eesmärgist, et projekti

käigus tekiks toetuse saajal sisemine

võimekus ja teadmised, mis loodetavasti

säilivad ka pärast projekti lõppu st

arendustöötaja jätkab tööd ettevõtja juures

ka pärast projekti lõppu.

Taotleja ja teenuspakkuja vahelist otsest seost

välistav täiendav tingimus:

Taotlejale seatud täiendav välistav tingimus,

mille kohaselt taotleja juures töölepingu või

võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik ega

juhtorgani liige ei tohi olla töötanud projekti

kestuse ajal ega ühe aasta jooksul enne projekti

Selgitame.

Taotleja ja innovatsiooniteenuse pakkuja

vahelist otsest seost välistav tingimus on

seotud ennekõike läbipaistvuse tagamisega

ja vähendada võimalust, et toetust

kasutataks ära sihtotstarbepäratult.

algust hangitava teenuse osutaja juures, on

ülepingutatud ja teadmussiiret takistav. See toob

kaasa olukorra, kus taotleja ei saa olla ettevõte,

mille mõni töötaja või juhtorgani liige on näiteks

osalenud erialase õppetöö läbiviimises või

doktoriõppe teatud vormides. Samuti välistab see

taotlejate hulgast pea kõik ülikooli spin-off

ettevõtted, kelle jaoks inno- ja arendusosak on

sageli parim võimalus oma ideed või lahendust

valideerida ilma ülikooliga huvide konflikti

sattumata. Asjaolu, et piirang kehtib ülikoolide

struktuuriüksuste lõikes, muudab piirangu ka

sisutühjaks, sest ülikoolide siseseid allhankeid ei

ole rakendusüksusel kuigi hästi võimalik

kontrollida ning teadusteenuste osutamine

eeldabki mõnikord mitme erineva

struktuuriüksuse kaasamist.

Mis puudutab teadmussiiret ja ülikooli

hargettevõtteid, siis tuletame veelkord

meelde, et sekkumise eesmärk on toetada

ettevõtjaid, kellel puudub varasem kogemus

TAI projekti elluviimisel ja sealjuures

koostöö tegemisel mõne

innovatsiooniteenuse pakkuja, nt

ülikooliga. Meetme eesmärk on taolisi

esmakontakte võimaldada, toetades

praktilisi koostööprojekte. Ülikooli

hargettevõtetel kitsaskohad on pigem

vajaliku algkapitali kaasamine, äriplaani ja

-protsesside arendamine ning juba

mahukamata TAI projektide elluviimine.

Selleks on teised siseriiklikud ja

rahvusvahelised sekkumised ning

programmid.

Eesti Puitmajaliit

Kahtlemata tuleb toetada VKE’sid ning ka

vähemvõimekaid ja alustavaid ettevõtteid, kuid

meetmete kujundamisel võiks suurem fookus olla

ka keskmistel ja suurettevõtetel, kellel on suurem

maksujõud ning kelle tehtud investeering on

tõenäoliselt tulemuslikum. Alustavate ettevõtete

risk jätkusuutlikkusele on suur ning seetõttu on ka

riigipoolt suunatud meetmed kõrgema

riskimääraga. Meie seisukoht pole mitte see, et

alustavaid või väikseid ettevõtteid ei tohiks

meetmetega turgutada, kahtlemata tuleb! Kuid

samal ajal peaks pakkuma võrdväärseid või isegi

suurema kaaluga meetmeid ka keskmistele ja

suurettevõtetele

Selgitame.

Nõustume, et erinevate sekkumiste abil

adresseerib riik eri turutõrkeid sh ka neid,

millega puutuvad kokku suurettevõtjad.

Suurettevõtjatel on ligipääs näiteks

tootearenduse toetusele, rakendusuuringute

programmi, ettevõtja arenguprogrammi,

lisaks on ettevõtja TAI teadlikkuse tegevust

sihtrühmaks samuti suurettevõtjaid. VKEde

sihtrühmaks valimisel järgitakse

rahvusvahelist kogemust ja juurdunud

praktikat, mis on ent tõestanud, kus sarnaste

sekkumiste puhul (innovation voucher) on

üldjuhul sihtrühm VKEd. Põhjuseks on

ennekõike asjaolu, et just VKEde puhul on

turutõrge kõige suurem – neil napib nii

kogemusi kui ka seetõttu sisemisi

innovatsioonivõimekust – ning

väiksemahulise toetuse mõju kõige suurem.

Ettepanek: tõsta innoosaku toetussumma 35

000€ni ja arendusosak 70 000€ni. Kui eesmärk on

tublisti ettevõtete lisandväärtust tõsta, tuleb ellu

viia suuremaid ja olulisemaid muutusi. Need on

aga märgatavalt kallimad ja seetõttu peaksid

toetussummad olema ettevõttele atraktiivsed ja

motiveerivad. Paraku praegune 7500€ ja 35 000€

ei ole piisavalt motiveeriv/tehtav

innovatsiooniinvesteeringuteks või arendusjuhi

palkamiseks, kuna ettevõtte reaalsed kulud nende

kulude tegemiseks on märgatavalt suuremad

(innoosaku puhul võiks hinnanguline väärtus olla

60-100k, arendusosaku puhul 100-150k).

Selgitame.

Innovatsiooni- ja arendusosaku

maksimaalse mahu määramisel oleme

arvestanud järgmisi aspekte.

1) Osakute eesmärk on võimaldada

ettevõtjal, kellel puudub varasem TAI

projekti läbiviimise kogemus, koostöös

innovatsiooniteenuse pakkujaga katsetada

ideid, luua prototüüpe, arendada ja testida

teatud komponenti, viia läbi akrediteerimis,

sertifitseerimis, standardimist või

vastavushindamist, saada

intellektuaalomandi alast nõustamist ja abi

kaitse taotlemisel. Teisisõnu öeldes,

üldjuhul on tegu kas esimese sammuga

suuremahulisema projekti

ettevalmistamisel või väga piiritletud

innovatsiooniteenuse sisse ostmisega.

Peamine eesmärk on pakkuda piiratud

sisemise innovatsioonivõimekusega

ettevõtetele praktilise innovatsioonikoostöö

kogemust.

2) Saadud teadmiste ja kogemuste pealt on

ettevõtjal võimalik viia ellu juba

suuremahulisemat projekti, milleks on

olemas erinevad toetusmeetmed, näiteks

rakendusuuringute programm,

tootearenduse toetus, rahvusvahelise

koostöö toetus jne.

3) 2022. a läbiviidud uuringu tulemused

näitasid, et teistes riikides sarnaste

sekkumiste toetusmahud jäävad üldjuhul

5000 ja 12 5000 euro vahele.

4) Toetuse mahtu on viimastel aastal

tõstetud, et tagada sekkumise eesmärkide

täitmine. 2020. aastal tõsteti

innovatsiooniosaku maksimaalset mahtu

4000 eurolt 6000 eurole ja arendusosaku

mahtu 20 000 eurolt 35 000 eurole. Määruse

eelnõu kohaselt tõuseb innovatsiooniosaku

maht veelgi ning maksimaalne maht saab

olema 7 500 eurot projekti kohta.

Kuna mitmed ettevõtted on endale arendusjuhi

või projektijuhi palgale võtnud arendustegevuste

hoogustamiseks, ei tohiks ka nende võimalusi nn

diskrimineerida võrreldes teistega, kel ei pruugi

ettevõtte nn pudelikael veel leitudki olla. Seetõttu

võiks meetmete kujundamisel arvestada ka

edasijõudnutega, kel ehk võib arendusjuht palgal

olla (ja probleem üles leitud!) aga kellel napib

ressursse praktiliste investeeringute tegemiseks.

Selgitatud Eesti Meretööstuse Liidu

arvamuse juures.

Käesoleva meetme arendustöötaja

kvalifikatsiooni puhul võiks piisata 3-4 aastasest

valdkonna kogemusest, praeguse 5 asemel.

Selgitame.

Tingimusega hoiame järjepidevust teiste

sarnaste sekkumistega, kus arendustöötaja

töökogemuse nõudeks on olnud 5 aastat. 5-

aastane töökogemus asjaomases

valdkonnas tagab, et arendustöötaja on

võimeline viia läbi arendusosaku projekti

ning loob ettevõtjale uut vajalikku teadmist.

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Juhime siiski Teie tähelepanu asjaolule, et

esitatud tingimuste kohaselt kvalifitseeruvad

toetuste saajaks jätkuvalt ainult VKE-d, seega

Selgitatud Eesti Puitmajaliidu arvamuse

juures.

suurem osa Toiduliidu ettevõtetest ei oma antud

meetmele juurdepääsu.

Suurematel ettevõtetel on reeglina aga suurem

mõjujõud ja sellest tulenevalt paremad

võimalused nii uudistoodete koduturule viimiseks

kui ka ekspordiks. Suuremate etttevõtete

tulemuslikkus toetussummade kasutamisel on

üldiselt kõrgem. Oleme juba varem korduvalt

teinud ettepaneku avada antud meede ka

suurematele ettevõtetele ning tingimusi

suunata/võrdsustada omaosaluse

diferentseerimise kaudu. Toiduliidu hinnangul

antud meetme tulemuslikkus selle avamisest

suuremale ettevõtete ringile ainult paraneks.

Seega teeme ettepaneku laiendada meetme

sihtgruppi ka suurtele ettevõtetele.

Lisaks on oluline silmas pidada, et

Maaeluministeerium toetab läbi Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika

toidusektori ettevõtete arendus- ja

innovatsioonitegevusi. Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavas on

ette nähtud sarnase osakute meetme

loomine, kus piirangut ettevõte suurusele ei

ole.

Soovime lisaks Teie tähelepanu juhtida ka

toetussummadele, mis moodustavad

innovatsiooniosaku puhul 7,5 tuhat eurot ja

arendusosaku puhul 35 tuhat eurot ja mis pole

eelneva teotusperioodiga võrreldes oluliselt

muutunud. Eelmisel toetusperioodil olid

toetussummad vastavalt 6 tuhat eurot ja 35 tuhat

eurot.

ETAG-i poolt 30. detsembril 2022 avaldatud

statistika kohaselt oli Eestis keskmise

teadusprojekti maht vastutava täitja kohta 57,8 –

79,1 tuhat eurot (vastavalt nais- ja

meesteadustöötajatel).

Toiduliidu hinnangul ei ole eelnõu kaasas käinud

viimastel aastatel toimunud kiire inflatsiooniga

ning seetõttu on toetusummad jäänud korraliku

teadusprojekti läbiviimise seisukohast ajast maha.

Eelnevast tulenevalt teeb Toiduliit meetme

tulemuslikkuse parandamiseks ettepaneku

suurendada arendusosaku toetussummat

vähemalt keskmise teadusprojekti mahuni.

Selgitatud Eesti Puitmajaliidu arvamuse

juures.

Lisa 2

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Meede tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna

erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi

ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja

innovatsiooniga. Meede on eelkõige suunatud alustavatele

ettevõtjatele, kel puudub varasem kogemus teadus- ja arendus- ning

innovatsiooniprojektide elluviimisega. Meede võimaldab ettevõtjal

saada esmaseid kogemusi ja vähendab innovatsioonitegevuste

läbiviimisega seotud riski. Sekkumise tulemusena saab ettevõtja uue

teadmise või toote, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet.

Sekkumise tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus

kaastakse kõiki huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt.

Sekkumise käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada

erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja

elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide

sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis

selliseid võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja

projekti taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

Sooline võrdõiguslikkus

Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid on vähem. Sammuti tegutsevad naisettevõtjad pigem

vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem

raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali

kaasamisel. Sammuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende

ettevõtted tegelevad vähem arendus ja innovatsioonitegevustega.

Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja

ettevõtluse arendamisega seotud infole.

Antud toetust saavad taotleda kõik VKE-d olenemata nendes töötavate

füüsiliste isikute soost, sama põhimõte kehtib ka füüsiliste isikute

kohta teenusepakkujates. Toetus on suunatud neile ettevõtjatele, kes

varasemalt pole arendus- ja innovatsioonitegevustega kokku puutunud

või kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole selleks

piisavat kapitali. Seega aitab antud meede lahenda mõnda eelpool

nimetatud väljakutset. Arvestades toetuse väikest mahtu ning seda, et

eesmärk ei ole uute ettevõtete loomist toetada, ei ole võimalik kahjuks

lahendada väljakutset, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta

naisettevõtjate teadlikust võimalikest toetusmeetmetest ning

julgustada naisettevõtjaid taotlema. Antud toetusmeetme eelarves pole

täiendavaid vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik seda teha

rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest.

Sekkumise abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise

võrdõiguslikkuse teemadega, vastav hinnang antakse projekti

taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Sekkumisel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi

toetuse abil loodevate erasektori teenuste ja toodetega. Sekkumise

tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalike

lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja

poolt taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Toetav mõju – toetuse tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade

vaheliste erinevuste vähendamisega.

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega

tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda

ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri

piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Sekkumise panust

regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga

„Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on

selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes

2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu

Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning

viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige

kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja-

ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel

2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti

näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on

siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi

keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2

aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%).

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel

aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine

lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538

euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663

ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate

näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse

vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu

piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikro- ja

väikeettevõtted.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning

seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Samas tõdeti, et

„seejuures ei tähendaks see regiooniti erinevate toetuste

väljaarendamist, vaid senisest suuremat tähelepanu ettevõtte

elukaarel põhinevale lähenemisele, et tagada arenguvõimalused ka

väiksema võimekusega ettevõtjatele.“ Hindamisel detailsemat

regionaalset analüüsi ei viidud läbi „analüüs ja statistiline üldistus

detailsemal regionaalsel (nt üksikute maakondade) tasandil sekkumise

tegevuste kaupa ei ole võimalik seoses piiratud vaatluste ehk vähese

toetatud ettevõtete arvu tõttu. Arvestada tuleks ka sellega, et ettevõtted

võivad tegutseda rohkem kui ühes maakonnas, samuti võib

registreeritud tegevuskoha aadress erineda ettevõtte

majandustegevuse asukohast. Detailsema regionaalse analüüsi

läbiviimisel võib sellisel juhul hindamisel kasutatavat valimit

kitsendada, jättes hindamisest välja selliste tegevusalade ettevõtted,

mis suure tõenäosusega võivad tegutseda rohkem kui ühes

piirkonnas.“ Samas hindamise käigus kogutud toetuse saajate

tagasiside põhjal hindasid 61% toetuse mõju regionaalsele arengule

toetavaks.

2022. a läbiviidud analüüsi andmete põhjal 45% toetustest läks

Harjumaale, 16% Tartumaale, 22% teistesse maakondadesse ning 17%

olid üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid. Eeldades, et

üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid jaotuvad sarnaselt

ülejäänud projektidega, viidi maakondlikult määratletud projektidest

54% ellu Harjumaal, 19% Tartumaal ja 27% teistes maakondades.

Detailsema analüüsi läbiviimiseks käesoleval hetkel andmed

puuduvad, kuna eelmise perioodil sama sekkumise puhul puudus

regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine määruse

tegevustes, millest tulenevalt ei ole kogutud eraldi andmeid toetuse

saajate ja toetuse tegevuste mõjust regionaalse jaotumise kohta.

Sihtrühma detailset analüüsi avalike andmete põhjal läbi viia ei olnud

võimalik, kuna Statistikaamet esitab andmeid maakonniti vaid

ettevõtete puhul, kus on 20 ja enam töötajat. Käesoleva sekkumise

sihtrühmaks on VKE ning osakute analüüs näitas, et keskmiselt toetuse

saanud ettevõttes töötab 5-10 töötajat. 20 ja enam töötajaga ettevõtetest

tegutses 2021. aastal Harjumaal 57% ning Tartumaal 11% ettevõtetest,

teistes maakondades 32%.

Regionaalse tasakaalu suurendamiseks peaks sekkumise eelarvest

jõudma väljapoole Harju- ja Tartumaad toetusi vähemalt samas

proportsioonis sihtrühma ettevõtete tegevuskohaga, või pigem isegi

rohkem. Regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemi

„piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus

kapitalile“ kirjelduses tõdeti ka, et „Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni

toetus- jm rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel

olnud pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise

seisukohast soodne. Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas siiski

põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt. Kuigi ka ilma nende meetmete osata ei ületa Harjumaale läinud

toetuste osa ettevõtte kohta Eesti keskmist, on märgatavalt

tagasihoidlikumate ettevõtluse arengunäitajatega Valga-, Võru- ja

Läänemaale jõudnud toetusvahendeid vähem kui 65% riigi keskmisest.

Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu

piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured.“

Järgnevalt on esitatud regionaalseid erisusi vähendavate

sekkumisvõimaluste analüüsi tulemused:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine –

rakendusüksuse omategevuste ja koostöös teiste osapooltega

on võimalik paremini suunata informatsiooni ja nõustamist

väiksema taotlemisaktiivsusega piirkonda ehk väljapoole

Harju ja Tartu maakonda.

2) Võimekus arendavate tegevuste kavandamine – selleks on

eraldi meede planeeritud, osakute sekkumise eelarves sellisteks

tegevusteks eelarvet ette nähtud pole.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tingimused

on võimalikult lihtsad, kuna sekkumise eesmärk on aidata neid

ettevõtteid, kes on vähem võimekad, vähem teadlikud ja

väiksema riskijulgusega. Ilma struktuuritoetuste tingimustega

vastuollu minemata ei ole võimalik tingimusi lihtsustada.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem,

mida sekkumine lahendab, on igas piirkonnas sarnane, seega ei

ole õigustatud piirkondlik kavandamine.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge

on universaalne.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –

sekkumises ei tehta investeeringuid ega eriprojekte.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas –

väljakujunenud sekkumine, mis ei vaja piloteerimist.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärad on niigi

võimalikult kõrged, et tagada ka vähem võimekamate

ettevõtete osalemine. Samas pole õigustatud madalama

toetusmäära seadmine Harjumaal, sest ka Harjumaal on

piisavalt ettevõtteid, kelle võimekus on madal.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid –

taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja eelmise perioodi

näitel on taotlusvoor avatud enamus struktuurivahendite

perioodist. 7-aastane periood peaks tagama, et kõik ettevõtted,

kes on toetusest huvitatud, saavad taotluse esitada. Kuna

toetust ei anta pingerea alusel vaid neile, kes ületavad lävendi,

ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks rahastamata.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

piirkondlik boonuspunktide andmine võib aidata projekte, mis

küll kriteeriumite lõikes ületavad lävendi aga mille koondhinne

jääb alla lävendit. Seega võib mõjuda positiivselt vähem

esindatud piirkondade projektide edukusele.

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna põhine

abikõlblik tegevus on innovatsiooniteenuse sisse ostmine, ei

ole võimalik piirkonniti seda erinevalt rakendada.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja

on pigem suunatud vähemvõimekamate ettevõtete arendamisele,

taotlusvoor on pidevalt avatud ning taotlemise tingimused lihtsustatud,

siis tõenäoliselt enamus sekkumisvõimalustel ei ole otsest mõju

toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju ja Tartu

maakonda. Küll aga omab selget potentsiaalset mõju regionaalsete

erinevuste vähendamisele taotlejate täiendav informeerimine ja

nõustamine väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondades. Selleks on

planeeritud järgmised tegevused:

-Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri

piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele

võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi.

-Tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks

paremat regionaalset kaetavust ning informeeritust ja ligipääsetavust

teenustele igas maakonnas. Vajadusel nõustatakse eraldi maakondlike

arenduskeskusi toetuste osas.

-Jagatakse informatsiooni maakondlikele arendusorganisatsioonidele,

eelkõike läbi Eesti Linnade ja Valdade Liit.

-Rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet

Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja

seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade.

-Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkiri

tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud

regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste

osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle

leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi.

Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid,

näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht,

regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid,

näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja

teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui

tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal

taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse

eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse toetuse

tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse

täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse

rakenduskava vahehindamise ning Eesti 2035 sihtidesse panustamise

hindamiste tulemusi.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL 27 keskmisest.

Keskkond/Kliima

Sekkumisel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Sekkumise raames toetatakse projekte, mis vastavad

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast

fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima-

ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised

eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti

energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ja panustada

energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on

plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi

energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks

tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja

komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist.

Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavat energiat säästa, näiteks

energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike

transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide

ning -süsteemide optimeerimine.

Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel

väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja

kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka

sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.

Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab

fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on

tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära

toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal

tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid

keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi-

ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike

toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide

tootmist.

Digilahendused igas valdkonnas fookusvaldkonna üldine eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua,

pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada

andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada

turvaline küberruum. Antud fookusvaldkonnas toetatakse muuhulgas

projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid

energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada

elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa

kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks

intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem

kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja

automatiseerimine, arukad energiavõrgud.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.

Lisa 3

„Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs

Rakenduskava DNSH analüüsi4 järeldus oli, et meetmel 21.1.1 „Ettevõtluse ja innovatsiooni

edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei ole

potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist.

Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on täiendavalt toodud järgmises

tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine võib tuua

kaasa teatud määral kasvuhoonegaaside heite

tõusu, mis tuleneb kohapeal täiendavate

toodete tootmisest või teenuse kasutamisest.

Samas nagu lisas 1 on toodud, siis enamus

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi

toetavad selliste toodete, teenuste ja

tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on

majandustegevuse põhjustatud

kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine lähtub

ressursisäästlikkusest. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades on

samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse

tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside

säästlikumale kasutamisele.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Sekkumisel on otsene positiivne mõju

ringmajandusele ning jäätmetekke

vältimisele ja kaitsele. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonna

ressursside väärindamine üheks

alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete

väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke

ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt

ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes

nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele

ning võimendades bio- ja ringmajandust.

4 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

toodete ja teenuste arendamine aitab

vähendada reostuse võimalusi, samuti on

fookusvaldkondade teekaartide koostamisel

välja toodud ühe fookusteemana

tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse

õhu, vee ja maapinna seiramiseks.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Jällegi on

nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondade eesmärkide ja toetavate

tegevuste valimisel lähtud põhimõtetest, et

loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused

peavad toetama bioloogilise mitmekesisuse,

ökosüsteemi kaitse ja taastamisega.

Kokkuvõtlikult, antud sekkumine rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on

sekkumisel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa uute

toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning

kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena.

Lisa 4

Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)

MÄÄRUS

10.02.2023 nr 8

Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku

toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis

1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse

ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja arendusosak“

elluviimiseks toetuse andmist.

(2) Toetus panustab rakenduskava prioriteeti „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (i) „Teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE)

arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele.

(3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a

otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid.

(4) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus)

ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

2

(5) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(6) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud

järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja

limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);

2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja

mootorrataste hooldus ja remont;

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);

7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja

juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja

turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);

8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008

jagu N 782);

9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

(7) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid

esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhendid tehakse kättesaadavaks Vabariigi Valitsuse

31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud

struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

(8) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).

§ 2. Terminid

(1) Arendusosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuse hankimiseks

innovatsiooniteenuse pakkujalt, tegevuse elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks ning

arendustöötaja palkamiseks.

(2) Arendustöötaja – kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, kellel on vähemalt kolmanda taseme

haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane töökogemus

asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas

on võrdsustatud töökogemusega. Arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla taotleja

juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse esitamisest

taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav või tegutsev isik.

(3) Innovatsioon – teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punktis 5 sätestatud tegevus.

(4) Innovatsiooniosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse hankimiseks

innovatsiooniteenuse pakkujalt.

(5) Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond – üks järgmistest Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 fookusvaldkondadest, milleks on

digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside

3

väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused.

(6) Nõustamine – individuaalne tegevus, mille käigus innovatsiooniteenuse pakkuja

innovatsiooniosaku raames (edaspidi IOT) või innovatsiooniteenuse pakkuja arendusosaku raames

(edaspidi AOT) pakub teenuse tellijale esitatud probleemi kõrvaldamiseks metoodilist,

informatiivset või tehnilist teavet. Nõustamise tulemusena valmib IOT või AOT välja töötatud

individuaalne lahendus tellija esitatud probleemi kõrvaldamiseks. Nõustamise lõppedes jääb IOT

või AOT oskusteave IOT-le või AOT-le ning IOT või AOT annab nõustamistegevuse tulemi üle

tellijale. Nõustamine ei ole taotleja ettevalmistamine taseme- või erialakoolituse eksamite

sooritamiseks.

(7) Projektiplaan – projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument, mis sisaldab projekti

probleemipüstitust, eesmärki, meeskonna kirjeldust, tegevuskava, eelarvet, finantseerimiskava,

riskianalüüsi, projekti eeldatavat tulemit ja selle rakendamist.

(8) Vahendamine – vahendaja, maakleri ja kaupleja tegevus, kes viib kokku teenuse ja tehingu

osapooli või korraldab äritehinguid teenuste või toodete loojate nimel, teenides sellelt tegevuselt

tulu.

(9) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse

(EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine

grupierandi määrus) lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi VKE).

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on VKE konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema

lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu, mis panustab vähemalt

ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja

tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise

kaudu teadus- ja arendusasutustega, nõustamist ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate

ettevõtjatega või eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate

organisatsioonidega.

(2) Toetuse andmise alaeesmärgid on:

1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel;

2) toetada innovatsiooniga seotud jätkutegevusi ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku

idee teostatavuse ja tasuvuse kohta teavet.

(3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad;

3) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad.

(4) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirja tulemusnäitajate saavutamisse:

1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;

2) VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.

(5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

4

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 5. Vaidemenetlus

(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse

esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja

väljundnäitajate saavutamisse ning mis on suunatud taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele

ning mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine ja vastavushindamine;

2) metroloogiateenus;

3) patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse õiguskaitsealane nõustamine või

registreerimise teel kaitse taotlemine;

4) prototüübi valmistamine;

5) tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine;

6) tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine või üldise grupierandi määruse artikli

2 punktis 87 sätestatud teostatavusuuringu läbiviimine;

7) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine.

(3) Lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevust toetatakse sama lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud

tegevuste käigus.

(4) Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

5

(5) Toetust ei anta järgmistele tegevustele:

1) tasemeõppe, täienduskoolituse või õppereisi läbiviimine;

2) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;

3) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja -juhtimise alane nõustamine;

4) disainilahenduse väljatöötamine ja juurutamine;

5) veebilehe ja e-poe loomine;

6) rutiinne tarkvara arendamine ja uuendamine;

7) ettevõtte siseste protsesside või teenuste arendamine;

8) kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavusuuringu läbiviimine;

9) turu-uuringu läbiviimine;

10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 sätestatud tegevused.

§ 7. Kulude abikõlblikkus ning nõuded innovatsiooniteenuse pakkujale innovatsiooniosaku

ja arendusosaku raames

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse

tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks IOT-lt või AOT-lt vajalike

sisseostetavate teenuste kulud vastavalt §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja

osakaalule ning taotluse rahuldamise otsusele.

(3) IOT on:

1) akrediteeritud isik või patendivolinik;

2) juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses

sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu riigietaloni labori ja metroloogia keskasutuse

ülesannete täitmiseks;

3) standardimisorganisatsioon ja akrediteerimisasutus;

4) juriidiline isik, mis osutab insenertehnilisi teenuseid (EMTAK 2008 kood on 7112

inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine), millel on meeskond tööde

teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval

majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot;

5) riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused

regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks” alusel toetust saanud tegutsev

kompetentsikeskus;

6) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 3 tähenduses;

7) väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia

arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel toetust saanud äriühing;

8) õppeasutus, millel on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard”

alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigus või samaväärne välisriigi kõrgkool (edaspidi

kõrgkool) .

(4) AOT võib lisaks lõikes 3 nimetatutele olla ka juriidiline isik, millel on meeskond tööde

teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval

majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot ja mis osutab teenust järgmistes valdkondades:

1) infotehnoloogiaalane teenus (EMTAK 2008 kood 6201);

2) biotehnoloogiaalane teadus- ja arendusteenus (EMTAK 2008 kood 7211);

3) teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas (EMTAK kood 7219).

(5) Lõike 3 punktis 4 ning lõikes 4 nimetatud IOT ja AOT tegevusvaldkondade puhul võib aluseks

6

võtta ka teenuseosutaja EMTAK koodile vastava tegevusala NACE koodi.

(6) Arendusosaku raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised kulud:

1) arendustöötaja, kellega on sõlmitud tööleping, personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16

lõike 1 punktidele 1 ja 4, tingimustel, et arendustöötaja töötab taotleja juures vähemalt 0,2

töökoormusega, töötades projekti heaks minimaalselt kaheksa tundi nädalas töö asukohaga Eestis;

2) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide kulu, mida kasutatakse projekti elluviimise

jooksul ja mis ei ole materiaalne vara.

(7) Arendustöötaja personalikulu maksimaalne määr on 50 protsenti ja materjalide kulu

maksimaalne määr 25 protsenti kogu projekti abikõlblikust summast.

(8) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:

1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu;

2) arendustöötaja personalikulud juhul kui arendustöötaja töötab taotluse esitamise ajal taotleja

juures, täidetakse olemasolev töökoht või taotleja juures töötav töötaja asendatakse;

3) käibemaks;

4) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast

põhjendamatud.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.

(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on innovatsiooniosakul maksimaalselt 12 kuud,

arendusosakul maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi minimaalne kestus on

neli kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda lõikes 4 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkide ja

projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Pikendamisel

võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

(6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale

viimase väljamakse teinud.

§ 9. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on:

1) innovatsiooniosakul 7500 eurot;

2) arendusosakul 35 000 eurot.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on:

1) innovatsiooniosakul 80 protsenti;

7

2) arendusosakul 70 protsenti.

(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.

(4) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames

taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud

vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul

kokku ületada 200 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes

on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

(6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE.

(2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2 ja järgmistele nõuetele:

1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega

pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

2) taotleja juures töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik, juhtorgani liige, osanik või

aktsionär ei tegutse projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne projekti

abikõlblikkuse perioodi algust tegutsenud töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel, juhtorgani

liikmena, osanikuna või aktsionärina projektis teenust pakkuvas IOT-s või AOT-s;

3) kui IOT või AOT on TA asutus või kõrgkool, ei tohi taotlejas töö- või võlaõigusliku lepingu

alusel tegutsev isik projekti abikõlblikkuse perioodil töötada ega olla töötanud ühe aasta jooksul

enne projekti algust vastava TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale

projektis kirjeldatud teenust.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele

ja sisaldama järgmiseid andmeid ja kinnitusi:

1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühe § 2 lõikes 5 nimetatud nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärkidesse;

2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress,

telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja

kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;

3) projekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;

4) projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid ja oodatavad tulemused,

projekti maksumus ja taotletava toetuse summa;

8

5) tegevused § 3 lõikes 5 toodud näitajatesse panustamiseks ja riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul kui

projektil on tuvastatud nendega puutumus;

6) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga;

7) IOT või AOT esitatud hinnapakkumine projekti realiseerimiseks koos tegevuste

lühikirjeldusega;

8) lähteülesanne ja selle alusel vähemalt kahe omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja omavahel

võrreldavad hinnapakkumised koos tegevuste lühikirjeldusega juhul, kui tehingu summa

käibemaksuta on võrdne ühendmääruse § 11 lõikes 3 sätestatud summaga või sellest suurem ning

toetuse taotleja ei pea järgima riigihangete seadust;

9) asjakohane põhjendus, kui punktis 8 kirjeldatud hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui

ei valita odavaimat pakkumust;

10) arendusosaku taotluses projektiplaan;

11) innovatsiooniosaku ja arendusosaku taotluses taotleja ja IOT või AOT poolt moodustatava

projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused;

12) arendustöötaja kaasamisel arendustöötaja elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni

tõendava dokumendi koopia või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist;

13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

14) taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja

andmed ei ole avalikult kättesaadavad;

15) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele;

16) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

17) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi;

18) kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet

keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

(2) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe.

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise

eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba

jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse

nende esitamise järjekorras.

(4) Innovatsiooniosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud innovatsiooniosaku

toetust kaks korda. Arendusosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud arendusosaku

toetust kaks korda. Toetuse andmise kordade määramisel arvestatakse käesoleva määruse ja

ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse

andmise tingimused ja kord“ alusel makstud toetust.

(5) Taotlejal ei tohi olla samaaegselt elluviimisel rohkem kui üks määruse alusel toetatav projekt.

9

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva innovatsiooniosaku taotluse

esitamisest rakendusüksusele ja kuni 20 tööpäeva arendusosaku taotluse esitamisest

rakendusüksusele.

(2) Taotluse menetluse aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul

rakendusüksuse määratud aja võrra.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses

taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ja taotlus ei vasta määruses sätestatud nõutele.

§ 16. Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Arendusosaku nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte hinnatakse

vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes lõikes 5 toodud

valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ja tehakse

kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist.

(2) Rakendusüksusel on õigus moodustada arendusosaku taotluse hindamiseks nõuandvaid

valikukomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikukomisjonide moodustamise ja

koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega.

(3) Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni

kümne tööpäeva võrra.

(4) Arendusosaku taotlust hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 0–4 ning taotluse

hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(5) Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 50 protsenti;

2) projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja projekti jätkutegevused –

koondhindest 30 protsenti;

3) projekti kvaliteet (projekti realistlikkus, selgus, tulemuste mõõdetavus ja eelarve põhjendatus)

– koondhindest 20 protsenti;

4) projekti panus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi eesmärkide ja Eesti 2035 näitajate

saavutamisse – koondhindest 10 protsenti.

§ 17. Innovatsiooniosaku taotluse valikukriteeriumid

Nõuetele vastavat innovatsiooniosaku taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite järgi:

10

1) projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega

ja panus §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamisse;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;

5) taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul, kui projektil on

tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa

strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.

§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud arendusosaku taotlus, mis vastab

määruse nõuetele ning:

1) taotlus on § 16 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) taotlus ei ole § 16 lõike 5 punktides 1–3 sätestatud arendusosaku valikukriteeriumis hinnatud

hindega alla 2,00;

(2) Rahuldamisele kuulub innovatsiooniosaku taotlus, mis vastab kõigile §-s 17 nimetatud valikukriteeriumitele. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt

rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1.

(2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul

vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 2

sätestatule.

(4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

Õigus toetuse maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel

ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse

saaja.

(5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes § 18

lõikest 3.

11

(6) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga

taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui

taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud

vastavasisulise taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Kui taotleja soovib muuta taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–

3 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja

vajalikkust, vajadusel ka § 16 lõikes 5 või §-s 17 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel,

kaasates vajadusel eksperte või valikukomisjoni.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti

tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

(4) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise innovatsiooniosaku puhul

kümne tööpäeva ja arendusosaku puhul 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse

saamist.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse

otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui:

1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse

kasutamist;

2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid

hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks.

6. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 23. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele

rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded:

1) innovatsiooniosaku lõpparuande;

2) arendusosaku vahearuande juhul, kui projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud, ja

lõpparuande.

(2) Aruannete vormid ja aruannetes esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus.

(3) Toetuse saaja esitab arendusosaku vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtajal. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

12

(4) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest.

(5) Projekti arendusosaku vahearuandes peavad olema kajastatud senised tulemused ja hinnang

projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ning eesseisvad tegevused.

(6) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas

tehtud töid, teavet Eesti 2035 põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut

projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

(7) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle

rakendusüksusele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

§ 24. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud

kulude alusel.

(2) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise

algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(4) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot.

(5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide

esitamisest.

(6) Kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja

jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.

7. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi:

1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;

3) kui taotleja soovib muuta IOT-d või AOT-d, kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega

kirjalikku s taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

13

3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja

toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

6) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

maksumuse vähenemisel;

7) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.

(2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:

1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul;

2) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;

3) kontrollib projekti elluviimist;

4) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava

ülevaate;

5) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike

lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest;

6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid;

7) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;

8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;

9) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust

ning edastab aruande rakendusasutusele.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid

§ 27. Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler