Toetuse andmise tingimused innovatsiooni- ja arendusosakule

Lisa 3

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused Harta artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu

hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus" Inimväärikus 1 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või alandava

kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. Riive puudub

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad. Riive puudub

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6 16, 17

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja

hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021-2027 innovatsiooni-

ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirja

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Riive puudub

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas

vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste

mitmekesisuse ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,

vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Puuetega inimeste

integreerimine 26 30

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei

aKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate

ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja

töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Head ja õiglased

töötingimused 31

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28

PS § 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse

ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

32

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Analüüs seletuskirjas lisas 1

(horisontaalsed põhimõtted "võrdsed

võimalused", "sooline

võrdõiguslikkus" ja

"ligipääsetavus").

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

32

Perekonna- ja tööelu 33

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25 Tervishoid

Keskkonnakaitse 37

Analüüs seletuskirjas lisas 1

(horisontaalne põhimõte

"keskkond/kliima") ja lisas 2 ("ei

kahjusta oluliselt" analüüs).

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5

kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Riive puudub

Õigustutvuda

dokumentidega

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon

ja kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta

on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Riive puudub

EELNÕU

16.12.2022

MÄÄRUS

Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja

arendusosak“ elluviimiseks toetuse andmist.

(2) Toetus panustab rakenduskava prioriteeti „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (a) (i) „teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele.

(3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a

otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035)

sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti

majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706),

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

(4) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8,

edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(5) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(6) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008)

avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete

ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);

2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite

ja mootorrataste hooldus ja remont;

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);

7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja

juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus)

ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);

8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008

jagu N 782);

9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05) ning nafta ja maagaasi tootmine

ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091).

(7) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid

esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhendid tehakse kättesaadavaks Vabariigi

Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus”

nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

(8) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).

§ 2. Terminid

(1) Arendusosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuse hankimiseks

innovatsiooniteenuse pakkujalt, tegevuse elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks ning

arendustöötaja palkamiseks.

(2) Arendustöötaja – kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, kellel on vähemalt kolmanda taseme

haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt viieaastane töökogemus

asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus asjaomases

valdkonnas on võrdsustatud töökogemusega. Arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla

taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse

esitamisest taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav või tegutsev isik.

(3) Innovatsioon – teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punktis 5 sätestatud

tegevus.

(4) Innovatsiooniosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 nimetatud teenuse hankimiseks

innovatsiooniteenuse pakkujalt.

(5) Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond – üks järgmistest Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035

fookusvaldkondadest, milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -

teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused.

(6) Nõustamine – individuaalne tegevus, mille käigus innovatsiooniteenuse pakkuja

innovatsiooniosaku raames (edaspidi IOT) või innovatsiooniteenuse pakkuja arendusosaku

raames (edaspidi AOT) pakub teenuse tellijale esitatud probleemi kõrvaldamiseks metoodilist,

informatiivset või tehnilist teavet. Nõustamise tulemusena valmib IOT või AOT välja töötatud

individuaalne lahendus tellija esitatud probleemi kõrvaldamiseks. Nõustamise lõppedes jääb

IOT või AOT oskusteave IOT-le või AOT-le ning IOT või AOT annab nõustamistegevuse

tulemi üle tellijale. Nõustamine ei ole taotleja ettevalmistamine taseme- või erialakoolituse

eksamite sooritamiseks.

(7) Projektiplaan – projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument, mis sisaldab projekti

probleemipüstitust, eesmärki, meeskonna kirjeldust, tegevuskava, eelarvet, finantseerimiskava,

riskianalüüsi, projekti eeldatavat tulemit ja selle rakendamist.

(8) Vahendamine – vahendaja, maakleri ja kaupleja tegevus, kes viib kokku teenuse ja tehingu

osapooli või korraldab äritehinguid teenuste või toodete loojate nimel, teenides sellelt

tegevuselt tulu.

(9) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse

(EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki

abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine

grupierandi määrus) lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi

VKE).

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on VKE konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja

kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Eesmärk

saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu

ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega, nõustamist ja insenertehnilisi

teenuseid pakkuvate ettevõtjatega või eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist

pakkuvate organisatsioonidega.

(2) Toetuse andmise alaeesmärgid on:

1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel;

2) toetada innovatsiooniga seotud jätkutegevusi ning võimaldada VKE-l saada oma

uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta teavet.

(3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetustega toetatavad ettevõtjad;

2) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad.

(4) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirja tulemusnäitajate saavutamisse:

1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;

2) VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.

(5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist ning horisontaalsete teemade

arvestamist mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivusse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 5. Vaidemenetlus

(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse

esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja

väljundnäitajate saavutamisse ning mis on suunatud taotleja jaoks uudse lahenduse

arendamisele ning mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või

kogemused.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine ja vastavushindamine;

2) metroloogiateenus;

3) patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse õiguskaitsealane nõustamine, uuring ja

registreerimine;

4) prototüübi valmistamine;

5) tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine;

6) tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine või üldise grupierandi määruse

artikli 2 punktis 87 sätestatud uuringu läbiviimine;

7) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine.

(3) Lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevust toetatakse sama lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6

nimetatud tegevuste käigus.

(4) Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

(5) Toetust ei anta järgmistele tegevustele:

1) tasemeõppe, täienduskoolituse või õppereisi läbiviimine;

2) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;

3) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja -juhtimise alane nõustamine;

4) disainilahenduse väljatöötamine ja juurutamine;

5) veebilehe ja e-poe loomine;

6) rutiinne tarkvara arendamine ja uuendamine;

7) ettevõtte siseste protsesside või teenuste arendamine;

8) kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu läbiviimine;

9) turu-uuringu läbiviimine;

10) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides,

välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga

seotud projektid, mis vastavad Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised

põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT

C 58, 18.2.2021, lk 1–30) III lisas sätestatud tingimustele;

11) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille

prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam;

12) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud

tegevus, välja arvatud tegevused, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete

töötlemisega tegelevates jaamades ja olemasolevates jaamades, kui projektitegevuste eesmärk

on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või

taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda

jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;

13) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, välja

arvatud tegevused, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise

jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida

eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks

lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega

pikenda nende kasutusiga.

§ 7. Kulude abikõlblikkus ning nõuded innovatsiooniteenuse pakkujale

innovatsiooniosaku ning arendusosaku raames

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse

tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks IOT-lt või AOT-lt vajalike

sisseostetavate teenuste kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmäärale ja osakaalule ning taotluse

rahuldamise otsusele.

(3) IOT on:

1) akrediteeritud isik või patendivolinik;

2) juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses

sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu riigietaloni labori ja metroloogia keskasutuse

ülesannete täitmiseks;

3) standardimisorganisatsioon ja akrediteerimisasutus;

4) juriidiline isik, mis osutab insenertehnilisi teenuseid (EMTAK 2008 kood on 7112

inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine), millel on meeskond tööde

teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval

majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot;

5) riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused

regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks” alusel toetust saanud tegutsev

kompetentsikeskus;

6) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 3 tähenduses;

7) väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia

arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel toetust saanud äriühing;

8) õppeasutus, millel on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62

„Kõrgharidusstandard” alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigus (edaspidi kõrgkool).

(4) AOT võib lisaks lõikes 3 nimetatutele olla ka juriidiline isik, millel on meeskond tööde

teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval

majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot ja mis osutab teenust järgmistes valdkondades:

1) infotehnoloogiaalane teenus (EMTAK 2008 kood 6201);

2) biotehnoloogiaalane teadus- ja arendusteenus (EMTAK 2008 kood 7211);

3) teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas (EMTAK kood

7219).

(5) Arendusosaku raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised kulud:

1) arendustöötaja, kellega on sõlmitud tööleping, personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16

lõike 1 punktidele 1 ja 4, tingimustel, et arendustöötaja töötab taotleja juures vähemalt 0,2

töökoormusega, töötades projekti heaks minimaalselt 8 tundi nädalas töö asukohaga Eestis;

2) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide kulu, mida kasutatakse projekti

elluviimise jooksul ja mis ei ole materiaalne vara.

(6) Arendustöötaja personalikulu maksimaalne määr on 50 protsenti ja materjalide kulu

maksimaalne määr 25 protsenti kogu projekti abikõlblikust summast.

(7) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:

1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu;

2) arendustöötaja personalikulud juhul kui arendustöötaja töötab taotluse esitamise ajal taotleja

juures, täidetakse olemasolev töökoht või taotleja juures töötav töötaja asendatakse;

3) käibemaks;

4) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast

põhjendamatud.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud

tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.

(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on innovatsiooniosakul maksimaalselt 12 kuud,

arendusosakul maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi minimaalne kestus on

innovatsiooniosakul ja arendusosakul neli kuud.

(5) Toetuse saaja võib ühel korral taotleda lõikes 4 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav

tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkide ja projektiga ning projekti tegevused viiakse

ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks.

(6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale

viimase väljamakse teinud.

§ 9. Toetuse piirmäär ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on:

1) innovatsiooniosakul 7500 eurot;

2) arendusosakul 35 000 eurot.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on:

1) innovatsiooniosakul 80 protsenti;

2) arendusosakul 70 protsenti.

(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.

(4) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse

raames taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste

kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva

majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

(6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE.

(2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2 ja järgmistele nõuetele:

1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega

pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

2) taotleja juures töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik, juhtorgani liige, osanik või

aktsionär ei tegutse projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne projekti

abikõlblikkuse perioodi algust tegutsenud töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel, juhtorgani

liikmena, osanikuna või aktsionärina projektis teenust pakkuvas IOT-s või AOT-s;

3) kui IOT või AOT on teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) või kõrgkool, ei tohi

taotlejas töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik projekti abikõlblikkuse perioodil

töötada ega olla töötanud ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava TA asutuse või

kõrgkooli struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele

nõuetele ja sisaldama järgmiseid andmeid ja kinnitusi:

1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühe § 2 lõikes 8 nimetatud nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärkidesse;

2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress,

telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja

kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;

3) projekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;

4) projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid ja oodatavad

tulemused, projekti maksumus ja taotletava toetuse summa;

5) hinnang projekti puutumuse kohta § 3 lõikes 5 toodud näitajatesse ning puutumuse korral

tegevused, millega projekt nende näitajate edendamisse panustab;

6) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga;

7) IOT või AOT esitatud hinnapakkumine projekti realiseerimiseks koos tegevuste

lühikirjeldusega;

8) lähteülesanne ja selle alusel vähemalt kahe omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja

omavahel võrreldavad hinnapakkumised koos tegevuste lühikirjeldusega juhul, kui tehingu

summa käibemaksuta on võrdne ühendmääruse § 11 lõikes 3 sätestatud summaga või sellest

suurem ning toetuse taotleja ei pea järgima riigihangete seadust.

9) asjakohane põhjendus, kui punktis 8 kirjeldatud hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või

kui ei valita odavaimat pakkumust;

10) arendusosaku taotluses projektiplaan ning taotleja ja IOT või AOT poolt moodustatava

projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused;

11) innovatsiooniosaku taotluses taotleja ja IOT või AOT poolt moodustatava projekti

meeskonna liikmete elulookirjeldused;

12) arendustöötaja kaasamisel arendustöötaja elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni

tõendava dokumendi koopia või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist;

13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

14) taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni

ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad;

15) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele;

16) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

17) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid;

18) kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet

keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

(2) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal

mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,

esitab taotleja sellekohase teabe.

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise

eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve

vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi

menetletakse nende esitamise järjekorras.

(4) Innovatsiooniosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud innovatsiooniosaku

toetust kaks korda. Arendusosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud

arendusosaku toetust kaks korda. Toetuse andmise kordade määramisel arvestatakse käesoleva

määruse ja ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja

arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel makstud toetust.

(5) Taotlejal ei tohi olla samaaegselt elluviimisel rohkem kui üks lõikes 4 nimetatud määruse

alusel toetatav projekt.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva innovatsiooniosaku taotluse

esitamisest rakendusüksusele ja kuni 20 tööpäeva arendusosaku taotluse esitamisest

rakendusüksusele.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 10 sätestatud

nõuetele.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 12 taotlusele

sätestatud nõuded.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ja taotlus ei vasta sätestatud nõutele.

§ 16. Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Arendusosaku nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte

hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes lõikes 5 toodud

valikukriteeriumitest, mis kooskõlastatakse rakendusasutusega. Valikumetoodika tehakse

kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist.

(2) Rakendusüksusel on õigus moodustada arendusosaku taotluse hindamiseks nõuandvaid

valikukomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikukomisjonide

moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega.

(3) Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul

kuni kümne tööpäeva võrra.

(4) Arendusosaku taotlust hinnatakse skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne

moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(5) Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on

järgmised:

1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 50 protsenti;

2) projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja projekti jätkutegevused –

koondhindest 30 protsenti;

3) projekti kvaliteet (projekti realistlikkus, selgus ja tulemuste mõõdetavus) – koondhindest

20 protsenti;

4) projekti panus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi eesmärkide ja Eesti 2035 näitajate

saavutamisse – koondhindest 10 protsenti.

§ 17. Innovatsiooniosaku taotluse valikukriteeriumid

Innovatsiooniosaku taotluses loetakse projekt toetuse saamise tingimustele vastavaks, kui

esinevad kõik järgmised tingimused:

1) taotlus on kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava

eesmärkidega ja panustab §-s 3 sätestatud eesmärgisaavutamisse;

2) taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele;

3) taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele;

4) toetust kasutatakse § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks

5) taotluses on kirjeldatud puutumus § 3 lõikes 5 toodud näitajatega.

§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud arendusosaku taotlus, mis vastab

määruse nõuetele ning :

1) taotlus on § 16 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt

2,50;

2) taotlus ei ole § 16 lõike 5 punktides 1–3 sätestatud arendusosaku valikukriteeriumis hinnatud

hindega alla 2,00;

(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud innovatsiooniosaku taotlus, mis

vastab määruse nõuetele.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste

rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1

sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse

rahuldamata jätmise otsus.

§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1.

(2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et

projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja

nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9

lõikes 2 sätestatule.

(4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või

täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või

andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja.

(5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes § 18

lõikest 3.

(6) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse

ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste

muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud

vastavasisulise taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Lisaks ühendmääruse §-s 12 sätestatud juhtudele on toetuse saaja kohustatud viivitamatult

taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui taotleja soovib muuta

IOT-d või AOT-d.

(3) Kui taotleja soovib muuta taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2

punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste

asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka § 16 lõikes 5 või §-s 17 sätestatud projektide

valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või valikukomisjoni.

(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti

tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(5) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise innovatsiooniosaku puhul

kümne tööpäeva ja arendusosaku puhul 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse

saamist.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse

otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui:

1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse

kasutamist;

2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks,

kuid hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks.

6. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 23. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele

rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded:

1) innovatsiooniosaku lõpparuande;

2) arendusosaku vahearuande juhul, kui projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud, ja

lõpparuande.

(2) Aruannete vormid ja aruannetes esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus.

(3) Toetuse saaja esitab arendusosaku vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtajal. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

(4) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest.

(5) Projekti arendusosaku vahearuandes peavad olema kajastatud senised tulemused ja hinnang

projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ning eesseisvad tegevused.

(6) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas

tehtud töid, teavet horisontaalsete põhimõtete eesmärkidesse ja näitajatesse panustamise kohta

ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

(7) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul

selle rakendusüksusele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

§ 24. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud

kulude alusel.

(2) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult

raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekande teel

tasutud kuludega.

(4) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot.

(5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide

esitamisest.

(6) Kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise

tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava

tähtaja.

7. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi:

1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;

§ 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) tulenevalt ÜSS2021_2027 §-st 24 teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti

tegevuste elluviimise kontrolli;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist

ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise

tõendamise või edasiste maksete menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse § 33

lõikes 1 sätestatud juhul;

5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui

toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses

sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses

sätestatust;

7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

maksumuse vähenemisel;

8) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.

(2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:

1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul ;

2) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;

3) kontrollib projekti elluviimist;

4) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava

ülevaate;

5) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike

lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest;

6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid;

7) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;

8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;

9) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust

ning edastab aruande rakendusasutusele.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid

§ 27. Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30

ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

16.12.2022

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja

arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Nutikam

Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine”

sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja arendusosak“ eesmärke.

Meetme tegevustega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035 nimetatud eesmärkide täitmisele ning

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi (a)(i)

„Teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine” saavutamisele.

Meetme tegevused aitavad saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

(edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste

analüüs on toodud seletuskirja lisas 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on toodud lisas 3.

Toetuse andmise eesmärk on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE)

konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja

tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde,

intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja

arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega,

sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega.

Toetuse andmise alaeesmärgid on:

1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel;

2) toetada jätkukoostööd toetuse saaja ja erinevate innovatsiooniteenuse pakkuja vahel

ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta

igakülgset rakendatavat teavet.

Innovatsiooni- ja arendusosaku (edaspidi osakud) toetusskeeme rakendatakse selleks, et

võimaldada VKE-l, millel endil sageli napib ressurssi innovatsiooniks (nt uute toodete,

teenuste, tehnoloogiate, protsesside väljatöötamiseks või seniste oluliseks uuendamiseks),

ligipääsu ettevõttevälisele vastavale teadmisele. Eesmärk on stimuleerida tihedamat koostööd

VKE ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel. Selle lähenemise eeldus on arusaam, et ülikoolide

jt teadmusasutuste ning ettevõtete koostööst tõusetub majanduslik kasu vastavale regioonile,

kus koostöö aset leiab. Innovatsioonipartnerite ja ettevõtete koostööd stimuleerivate

toetusmeetmete pikaajalisem eesmärk on kutsuda koostöötegijates esile käitumuslik muutus,

mille tulemusel muudavad partnerid oma organisatsioonis seniseid protsesse. See saab toimuda

õppeprotsessis ehk uute teadmiste ja kogemuste omandamise kaudu. Õppimise moment

kaasneb osaku tüüpi toetusskeemis, kui koostööd asuvad tegema partnerid, kes varem pole

omavahel koostööd teinud.

Innovatsioonialastes projektides kaasneb alati risk, et projekti tulemusel selgub, et projekti

edasiarendamine ei ole teostatav, tasuv või muudel põhjustel mõistlik või võimalik. Sealjuures

ei saa alahinnata ka sellise teadmise ja kogemuse omandamist, kuivõrd sedagi kasutab ettevõtja

oma äriprotsesside edasisel planeerimisel.

Osakute meedet on rakendatud varem kahel eelmisel Euroopa Liidu struktuurifondide

perioodil: perioodil 2007‒2013 innovatsiooniosaku toetus, perioodil 2014‒2020 innovatsiooni-

ja arendusosaku toetus. Meetme edenemise kohta on läbi viidud kolm analüüsi1: 2014. a, 2018.

a ja 2022. a. Viimase analüüsi põhilised järeldused on, et osakute meede on jätkuvalt populaarne

ettevõtjate seas ning nii ettevõtjad kui ka innovatsiooni teenuse pakkujad leiavad, et meede on

oluline VKE-de arenguks. Seetõttu on plaanis jätkata osakute toetusmeetmega ka uuel perioodil

ilma suuremate muudatustega.

Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni

eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Osakute eelarve

on 8 240 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering (13% st 1 522 928) ja taotleja

omafinantseering (17% st 2 008 500). Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi

vahenditest.

Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse ja -üksuse

õigused ning kohustused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

rakendusasutus) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Määruse

eelnõu koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik

Mikk Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389) ja rakendusüksuse

ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse toetuse spetsialist Kristiina Niilits (e-post:

[email protected], telefon: 738 6009). Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid

rakendusasutuse strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals

(e-post: [email protected], telefon 715 5806) ja riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (e-post:

[email protected], telefon: 639 7618) ning õigusosakonna õigusnõunik Gerly

Lootus (e-post: [email protected], telefon: 639 7652). Määruse seletuskirja koostas

rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-

post: [email protected], telefon: 625 6389).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

1 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

4. Taotluse menetlemine

5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

6. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

7. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

8. Finantskorrektsioonid

1. peatükk

Üldsätted

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus,

vaidemenetluse kord, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid.

Määruse §-s 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme „Ettevõtete

TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise „Innovatsiooni- ja

arendusosak“ eesmärke.

Lõikega 2 luuakse seoses määrusega elluviidavate tegevuste ning rakenduskava prioriteedi

„Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Lisaks luuakse seos toetuse ja

valdkondliku arengukava vahel, mille eesmärkide täitmisse toetus ja selle abil läbiviidavad

projektid panustavad. Innovatsiooni- ja arendusosak panustavad „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035“ üldeesmärki, kuna toetab VKE-

de ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teenuseosutajate vahel koostööd, mille

tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja kestlikke

lahendusi.

Lõikes 3 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ strateegilise sihiga

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Osakud panustavad ennekõike

alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt

ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist

koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa 1). Ühtlasi sätestatakse, et toetuse panustab ka

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud

horisontaalsete põhimõtete edendamisse.

Lõikes 4 kehtestatakse, et määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse

andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses nr 1407/2013 ja konkurentsiseaduses § 33

sätestatut.

Lõikes 5 sätestatakse, et määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1

sätestatud juhtudel, milleks on kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;

ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega ning ettevõtjad, kes

tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhtudel kui 1) abisumma

määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete

hinna või koguse alusel, 2) abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi

esmatootjale. Lisaks ei kohaldata määrust vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikest 1

tulenevatel juhtudel, milleks on abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga

kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud

eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest

tulenevate jooksvate kuludega; ning abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine

importtoodete asemel.

Lisaks sätestatakse lõikes 6 projektide tegevusvaldkonnad lähtuvalt Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK 2008), mille puhul määrust samuti ei kohaldata.

Erinevalt vähese tähtsusega abi määrusest (§ 1 lõige 5), mis reguleerib ettevõtjate

majandusvaldkondi, reguleerib § 1 lõige 6 projektide tegevusvaldkondi. Välistatud

tegevusvaldkondadega hoitakse käesoleva määrusega järjepidevust eelmisel perioodil kehtinud

osakute toetusmeetme määruses sätestatud välistustega. Täiendavalt on lisatud välistuste all

kivi- ja pruunsöe kaevandamine ning nafta ja maagaasi tootmine ja toomist abistavad

tegevusalad, et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.

Lõikes 7 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja

dokumentide edastamise kord. Teabe ja dokumentide edastamiseks kasutatakse

struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonda, mis on määratud Vabariigi Valitsuse 31. juuni

2014. a määruse „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ alusel. E-toetuse keskkonna

kaudu edastatakse toetuse kasutamisega seotud teave, toetuse saaja poolt esitatud

kuludokumendid ja aruanded. Lisaks tehakse e-toetuse keskkonnas kättesaadavaks taotluse- ja

aruandevormid ning juhendid.

Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused”, mida lühendatult nimetatakse ühendmääruseks.

Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid.

Arendus- ja innovatsiooniosaku mõiste defineerimisel lähtutakse mõlemal juhul põhimõttest,

et tegu on toetusega määrusega sätestatud innovatsiooniteenuste hankimiseks

innovatsiooniteenuse pakkujalt. Suurim erinevus arendus- ja innovatsiooniosaku vahel seisneb

selles, et arendusosaku korral toetatakse täiendavalt ettevõtjal arendustöötaja palkamist ja

tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide soetamist. Teisisõnu, võrreldes

innovatsiooniosakuga on arendusosak suuremahulisem toetusmeede, mis võimaldab ettevõtjal

ka osaliselt arendust sisemiselt ellu viia. Innovatsiooniosaku puhul on toetatud vaid

innovatsiooniteenuse sisse ostmine.

Selguse mõttes on defineeritud ka arendustöötaja mõiste. Arendustöötaja on kõrge

kvalifikatsiooniga töötaja (näiteks teadur, insener, intellektuaalomandi kommertsialiseerija või

muu arendamisega seotud töötaja), kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad

või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases

valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus on võrdsustatud asjaomase

töökogemusega. Tagamaks et arendustöötaja võetakse tööle just projekti elluviimiseks, on

täiendavalt selgitatud, et arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla taotleja juhtorgani

liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse esitamisest taotleja

juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav isik.

Erinevalt innovatsiooniosaku taotlejast tuleb arendusosaku taotlejal lisaks taotlusele esitada ka

projektiplaan, kus tuleb kirjeldada muu hulgas projekti probleemipüstitus, eesmärk, meeskond,

tegevuskava, eelarve, finantseerimiskava, riskianalüüs, projekti eeldatav tulem ja selle

rakendamine. Edukas projektiplaan väljendab projekti otsest panust ettevõtja äriprotsessidesse.

Projektiplaan sisaldab taotleja jaoks paindlikkust tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel

vastavalt taotleja vajadustele. Näiteks võib ettevõtjal olla vajadus kasutada arendusosakut

mitme tegevuse finantseerimiseks, kuid mitte teha neid tegevusi paralleelselt või kattuvalt, vaid

näiteks üksteisele teatud ajavahemike tagant järgnevalt, arvestades abikõlblikkuse perioodi

maksimaalset võimalikku pikkust. Rakendusüksus sätestab projektiplaani maksimaalse

soovitusliku mahu, mis rakendusüksuse senise kogemuse kohaselt on arendusosaku

suurusjärgus toetuse taotlemisel optimaalne ega tekita asjatut halduskoormust.

Tulenevalt rakenduskava tingimustest, peavad kõik poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“

tegevused panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadesse, sh osakud. Terminite

all on selgitatud, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021‒2035 järgmised

fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused,

kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused.

Fookusvaldkondade täpsem kirjeldus koos prioriteetsete alamsuundadega on toodud iga

fookusvaldkonna teekaardis2. Osaku projektide puhul ei ole oluline, et ettevõtja põhitegevusala

oleks üks fookusvaldkondadest, vaid et konkreetse projekti tegevus panustaks

fookusvaldkonda. Näiteks, kui EMTAK koodi alusel metallitoodete tootmisega tegelev

ettevõtja küsib toetust arendusosaku elluviimiseks, mille eesmärk on tuulegeneraatori

valmistamiseks vajaliku komponendi arendamine või uue komponendi loomine, sobitub projekt

nutika spetsialiseerumisega, panustades nutikate ja kestlike energialahenduste

fookusvaldkonda. Taotlemisel märgivad taotlejad, millis(t)esse nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonda(desse) projekt panustab. Innovatsiooniosaku puhul kontrollib rakendusüksus

esitatud andmete õigsust. Arendusosaku puhul hinnatakse eraldi projekti panust nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse). Projektid, mis ei panusta ühtegi nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda, tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja rakendusüksus

teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Soovitatav on enne taotluse esitamist konsulteerida

rakendusüksusega ja küsida eelhinnangut projekti vastavusest nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonnale.

Määruses on täpsustatud ka nõustamise ja vahendamise mõisteid. Vastav vajadus tuleneb

eelnevate toetusmeetme rakendamise kogemusest, mil vastavad mõisted tekitasid taotlejates

segadust.

Täiendavalt on määruses defineeritud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ja innovatsiooni

mõisteid, kasutades selleks üldisemaid Eesti või Euroopa Liidu definitsioone.

Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse eesmärk on Eesti

VKE-de konkurentsivõime suurendamine läbi eelduste loomise uuenduslike ja kõrgema

lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Toetatakse VKE-de ja

innovatsiooniteenuse pakkujate koostööd, mille eesmärk on teadmiste- ja tehnoloogiasiirde,

intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasv ning koostöö tihendamine teadus- ja

arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega,

sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega.

Taotlustes kirjeldavad ettevõtted konkreetsemalt, mis on nende projekti eesmärk, sh probleemi

2 https://www.hm.ee/et/taie-fookusvaldkonnad

või arengutakistuse kirjeldus ning kuidas valitud vahendid (nt tehnoloogiasiire ülikoolist) selle

probleemi lahendamisele kaasa aitab.

Eesmärgi saavutamiseks on käesolevas määruses välja töötatud kaheastmeline osakute

toetusskeem. Innovatsiooniosakuga toetatakse esmakordsete kontaktide loomist toetuse saaja

ja innovatsiooniteenuse pakkuja(te) vahel ning arendusosakuga toetatakse jätkukoostööd, sh

innovatsiooniosakuga võrreldes mahukamat koostööd. Kui innovatsiooniosaku kasutamise

tulemusel on selgunud, et koostööprojektil on potentsiaali edasiarendusteks, saab selleks

taotleda arendusosakut. Jätkutegevuste eeldus võib seega olla innovatsiooniosaku edukas

kasutamine ja projekti tulemusel saavutatud teadmine projektiidee edasiarendamise

potentsiaalist, kuid arendusosaku taotlemise kohustuslik tingimus ei ole varasem

innovatsiooniosaku kasutamine. See tähendab, et VKE vajadus saada oma uuendusliku idee

teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset teavet ei pea tulenema innovatsiooniosaku projektist.

Sammuti ei pea jätkutegevusi läbi viima sama teenusepakkujaga vaid tulenevalt ettevõtja

vajadustest võib valida parima koostööpartneri jätkutegevuste elluviimiseks.

Määrus panustab koos rakenduskava meetme teiste sekkumistega järgmistesse väljund- ja

tulemusnäitajatesse:

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Vaheta

se

(2024)

Sihttase

(2029)

Andmeallika

s

Mõõtmis-

sagedus

1. Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

Ettevõtjad 0 80 400 SFOS,

projektiaruand

ed

Üks kord

projekti

jooksul

2. Teadusasutu

stega

koostööd

tegevad

ettevõtjad

Ettevõtjad 0 40 200 SFOS,

projektiaruand

ed

Üks kord

projekti

jooksul

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad*

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

1. Erasektori

investeeringud,

mis täiendavad

avaliku sektori

toetust

Euro 0 4 000 000 SFOS, projekti

taotlus

Projekti

rahastamise

otsuse

tegemise ajal

või selle

muutmisel

2. VKE-d, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Ettevõtjad 0 80 SFOS,

projektiaruanded,

Äriregister

Pärast

projekti

lõppemist

(ülejärgmisel

aastal)

*Tulemusnäitajate andmed sisestab RÜ.

Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” näitajate passis. Vastavas dokumendis on toodud ka iga

näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu erinevat sekkumist,

siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. Võrreldes näitajate passiga ei ole

kajastatud väljundnäitajat „toetatavad ettevõtted“, kuna väljundnäitaja „toetusega toetatavad

ettevõtted“ juba sisaldab seda näitajat. Põhjus seisneb selles, et kuna ettevõtteid toetatakse vaid

toetusega, siis ei saa need kaks näitajat erineda.

Määruse rakendamisest saavad otsest kasu Eesti VKE-d, sekkumine aitab kasvatada nende

teadmiste- ja tehnoloogiaalast võimekust ning luua alused tulevikus uudsete või oluliselt

uuendatud toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Täiendavat kasu saavad

innovatsiooniteenuse pakkujad läbi teenuse osutamise ning kaasneva koostöökogemuse ja

teadmiste kasvu.

Projektid peavad arvestama ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete

põhimõtetega, mida mõõdetakse järgmise Eesti 2035 näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivusse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

Toetuse taotlejad peavad analüüsima oma projekti tegevuste võimet kaasa aidata nimetatud

horisontaalsete tegevuste eesmärkide saavutamisse ning kirjeldama taotluses, kas ja milliste

tegevustega projekt panustab eesmärkide tagamisse. Juhul kui tuvastatakse projekti puutumus

mõne horisontaalse põhimõttega, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas projekti käigus

puutumust arvestati.

Määruse §-s 4 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel

täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Määruse §-s 5 sätestatakse vaidemenetluse kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale

võib esitada vaide vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 kehtestatud korrale. Vaide lahendab üldjuhul

rakendusüksus. Juhul, kui vaie on esitatud taotluse rahuldamise (§ 18), rahuldamata jätmise

(§ 15 ja § 19), taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse peale (§ 20), tegeleb

vaide lahendamisega rakendusasutus. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse

vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud

tingimused.

Määruse §-s 6 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused.

Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 3 nimetatud näitajate

saavutamisse ning olema taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud.

Lõikes 2 on täpsustatud, millised on antud määruse mõistes abikõlblikud

innovatsiooniteenused. Toetatavad tegevused võivad hõlmata erinevaid tegevusi, mis on

suunatud toote, teenuse või tehnoloogia väljatöötamiseks, parendamiseks, sh toote-, teenuse- ja

protsesside erinevatele nõuetele vastavusse viimiseks ja ka skaleerimiseks. Samuti on loetelu

koostamisel arvesse võetud, et toetatavate tegevuste kaudu oleks võimalik arendada või

täiustada erinevas arendusfaasis olevaid tooteid, teenuseid või protsesse, täites lisandväärtuse

kasvatamise eesmärki. Oluline on, et toetatav tegevus oleks taotleja (soovitavalt siiski Eesti või

maailma) jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud.

Eelnevate osaku toetusmeetmete rakendamise kogemusest tulenevalt vajavad täpsustamist

järgnevad tegevused:

 teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine – teenusearenduse mõiste sisaldub

tootearenduse mõistes, mis on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 sätestatud

tegevus;

 prototüüpide ehk tehnoloogiliste näidiste valmistamine võimaldab erinevates

valdkondades luua proovitooteid, mudeleid, kontseptsioone, mis on täiesti uued või ka

täiendatud, ja mida on võimalik tootmise eesmärgil kopeerida või millest on võimalik

teha arendus- või tootmisprotsessi tarbeks ärilisi otsuseid. Prototüübi valmistamine võib

endas sisaldada ka disainiteenust;

 demonstreerimine on eelkõige katsetamine eesmärgiga tõestada toote, teenuse või

tehnoloogia valmisolekut;

 tehnoloogiline komponent on toote, teenuse või protsessi oluline osa, mis oma

omaduste, nt kiirus, vastupidavus, turvalisus, kaudu määrab arendatava ja täiustatava

toote, teenuse või protsessi ärilise väärtuse ettevõtte jaoks. Toetatakse uudse või

täiustatud tehnoloogilise komponendi arendust, testimist ja demonstreerimist.

 patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse puhul on abikõlblikud vaid need

tegevused, mis on vajalikud patendi jõustamiseks. Patendi, kasuliku mudeli või

tööstusdisainilahenduse kehtivuse hoidmise tasud ei ole abikõlblikud.

Lõikes 3 täpsustatakse, et nõustamine viiakse läbi eelmise lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6

nimetatud tegevuse käigus, et suunata innovatsiooni- ja arendusosakute toetusi senisest veel

enam läbi toote, teenuse ja tehnoloogia muutmise lisandväärtuse kasvatamiseks. Määruse

raames ei ole võimalik teostada ainult toote-, teenuse- või tehnoloogiaalast nõustamist –

nõustamistegevus peab olema otseselt seotud lisandväärtust loova arendustegevusega.

Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas EL ja riiklike keskkonnaalaste

õigusaktidega ning mis ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852 artikkel 17 tähenduses. Tegu on nn „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga, mille eesmärk

on tagada, et ükski investeering või toetus ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärkide

saavutamist. Rakenduskava meetmete kontekstis on läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“

hindamine, mille tulemusena järeldati, et rakenduskava meede „Ettevõtluse ja innovatsiooni

edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei kahjusta

oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki, mõnede eesmärkide puhul tuvastati kaudne positiivne

mõju. Käesoleva sekkumise analüüs on läbi viidud lisas 2. Analüüsi järeldusena leiti

täiendavalt, et antav toetus ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke ning pigem omab kaudset

positiivset mõju eesmärkide saavutamisele.

Lõikes 5 on nimetatud tegevused, mida määruse raames ei toetata, kuivõrd need ei panusta

määruse eesmärkide saavutamisse. Vajadus tuua eraldi välja mittetoetatavad tegevused tuleneb

eelnevate osakute toetusmeetmete rakendamise kogemusest ja soovist, et toetust kasutataks

võimalikul efektiivselt meetme eesmärkide täitmiseks. Võrreldes eelmise perioodi määrusega

on lisatud mittetoetatavate tegevuste hulka ka rutiine tarkvara arendamine ja uuendamine, mis

ennekõike sisaldab kas taotleja või teenuse pakkuja olemasoleva tarkavara arendamist,

täiustamist või uuendamist. Infotehnoloogia valdkonna projektidel on soovituslik lähtuda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatud juhisest „Tehnilise valmisoleku taseme

määramine IT-projektides“3. Täiendavalt on täpsustatud, et ettevõtte sisesed protsessid või

teenuste arendamine ei ole abikõlblik. Meetme eesmärk on toetada ettevõtte toote või teenuse

arendamist, mis on suunatud väljapoole ettevõtet. Ettevõtte siseste protsesside ja teenuste

arendamiseks on olemas teised toetusmeetmed, näiteks ettevõtluse ja infotehnoloogiaministri

määruse nr 65 alusel antav „Ettevõtete digipöörde toetuse“. Lisaks sätestatakse täiendavalt, et

toetust ei saa kasutada tegevustele, millel on kahjul mõju keskkonna ja kliima eesmärkidele,

näiteks fossiilkütustega, prügilate, jäätmepõletustehaste jms seotud tegevustega, millel on

otsene kahjulik mõju keskkonnale. Välistuste eesmärk on tagada toetatavate tegevust kooskõla

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Määruse §-s 7 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ning nõuded innovatsiooniteenuse

pakkujale innovatsiooniosaku ning arendusosaku raames.

Esiteks sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesolevas määruse tingimustega ja taotluse

rahuldamise otsusega.

Lõikes 2 sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblike kulude puhul lähtutakse jällegi meetme

eesmärkidest ja toetatavatest tegevustest. Innovatsiooni- ja arendusosaku puhul on abikõlblikud

sisseostetavate teenuste kulud, mis on kooskõlas määruse § 6 lõikes 2 toodud tegevuste

elluviimisega ning mis on hangitud määruses defineeritud innovatsiooni- või arendusteenuse

osutajalt.

Piiritlemaks, keda antud määruse puhul on silmas peetud innovatsiooniteenuse pakkujana, on

lõikes 3 ja 4 loetletud võimalikud innovatsiooniteenuse pakkujad innovatsiooniosaku ja

arendusosaku raames. Arendusosaku puhul on täiendavalt lubatud infotehnoloogiaalaste

teenuste, biotehnoloogiaalaste teadus- ja arendusteenuste ning teadus- ja arendustegevusega

muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas tegutsevad teenusepakkujad, kelle toetuse

taotlemisele eelneval majandusaastal oli müügitulu suurem kui 50 000 eurot. Müügitulu

kontrollitakse äriregistri andmete alusel st taotleja ei pea esitama lisateavet. Juhul, kui taotluse

esitamise tähtaeg on enne eelmise aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaega, vaadatakse

sellele eelnenud aasta müügitulu. Näiteks, kui taotlus esitatakse 2023. a märtsis ja

teenusepakkuja pole 2022. a majandusaasta aruannet esitanud enne tähtaeg (30.06.2023),

kontrollitakse 2021. a majandusaasta aruande andmeid.

Teenusepakkujate määratlemisel on lähtutud tegevustest, nende eesmärgist ning asjaolust, et

nimetatud tegevusi saavad osutada innovatsiooniteenuse pakkujad, sh on oluline, et VKE-d

3 https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2021/06/EAS_TRL_A4-IT-1.pdf

teeksid koostööd kvaliteetsete teenusepakkujatega. Teenusepakkujate kvaliteedi tagab nende

oma valdkonna seadusele (nt TA-asutused), standardile (kõrgkoolid) või teistele nõuetele

(nt nõuded patendivolinikule, akrediteerimine) vastamine. Akrediteeritud isik on katse-,

kalibreerimis- ja taatluslaborid, inspekteerimisautus ning toote, personali ja juhtimissüsteemi

sertifitseerimisasutus, kasvuhoonegaaside heitkoguste ja EMAS tõendamisasutus või

võrdluskatsete korraldaja, kes on akrediteeritud riigi poolt tunnustatud ja asjakohaste

rahvusvahelistele standardite nõuetele vastav akrediteerimisasutuse poolt. Teenusepakkujate

osas, kellele ei sätestatud oma valdkonna kvaliteeti kirjeldavaid nõudeid, kehtestab Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutus nõuded (nt juriidiline isik, mis osutab nõustamisalaseid teenuseid).

Ühtlasi koostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus nimekirja teenusepakkujatest, kes

määruses toodud tingimustele vastavad, lihtsustades sellega ettevõtjatel teenusepakkuja

otsimist ja valimist.

Arendusosaku puhul on täiendavalt abikõlblikud arendustöötaja personalikulud ja materjalide

kulu. Arendustöötaja töökoht peab asuma Eestis – personalikulu rahastamisel lähtub

rakendusüksus vastava valdkonna palgatasemest, kasutades selleks avalikke ja kättesaadavaid

andmeid, näiteks Statistikaameti palgaandmeid. Arendustöötaja palkamine ei ole abikõlblik

olemasolevate töökohtade täitmiseks, olemasolevate töötajate asendamiseks ega olemasolevate

töötajate palgakuluks. Arendustöötaja töökoht tuleb luua pärast taotluse esitamist, kuna

tegevused, mis on tehtud enne taotluse esitamist, ei ole abikõlblikud. Arendustöötaja palgakulu

kui abikõlbliku kulu võimaldamisega luuakse eeldus, et ettevõttes kasvavad teadmised ja

oskused arendustegevuste hilisemaks iseseisvaks läbiviimiseks. Arendustöötaja palgakulu

maksimaalne määr projekti abikõlblikust summas on kuni 50% tagamaks, et projektis jääb

vahendeid ka teenuste sisseostmiseks ja/või vajalike materjalide soetamiseks. Minimaalselt

peab arendustöötaja töötama taotleja juures 0,2 töökoormusega, töötades projekti heaks

minimaalselt 8 tundi nädalas. Arendustöötajaga peab taotleja sõlmima töölepingu.

Töövõtuleping või võlaõiguslik lepingu alusel töötamine on sisuliselt samamoodi teenuse

sisseostmine ning ei annaks taotlejale lisandväärtust, mis kaasneks püsiva arendustöötaja

töökoha loomisega. Materjalide puhul peetakse silmas toorainet katsetuste-eksperimentide

tarvis, loodava prototüübi osiseid, materjali, mis kasutatakse ära projekti tulemi loomiseks

projekti jooksul. Materjalide alla ei kuulu põhivara soetamine, sh vahendite ja seadmete

soetamine.

Lõikes 5 määratakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele

sellised kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast

põhjendamatud või ebaolulised. Abikõlblike kulude hulka ei arvata ka tehinguid seotud isikute

vahel. Seotud isikute määratlemisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-st 8, mille põhjal

käsitletakse seotud isikutena muu hulgas järgmisi isikuid:

 ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

 juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia-

või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

 isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku

aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;

 juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

 isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist,

häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

 juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja

samad isikud.

Seotud isikute piirang on käesoleva määruse kontekstis oluline tehingute puhul taotleja ja

teenusepakkuja vahel, kes tulumaksuseaduses sätestatud tingimustel ei tohi olla omavahel

seotud. Vastasel korral ei ole tehingute kulud käesoleva määruse alusel abikõlblikud.

Täiendavalt rõhutakse, et käibemaks on igal juhul abikõlbmatu.

Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses piisavalt detailselt

kirjeldatud.

Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil

2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende

tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

Innovatsiooniosaku maksimaalne abikõlblikkuse periood on 12 kuud, arendusosakul

maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodile on seatud minimaalne kestus 4 kuud,

vähendamaks projektide ebaõnnestumise riski, kuna senise praktika kohaselt on mitmed

ettevõtjad hinnanud üle enda võimet läbi viia arendusprojekte.

Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kui projekti

elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud, ja seda tingimusel, et saavutatav

tulemus haakub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused on

planeeritud lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Projekti kestvust on võimalik

pikendada üks korda ning maksimaalselt kuue kuu võrra. Seega koos pikendamisega võib üks

innovatsiooniosaku projekt kesta maksimaalselt 18 kuud ja arendusosaku projekt 24 kuud.

Projekt on lõppenud siis, kui on täidetud järgmised kaks tingimust: 1) rakendusüksus on

kinnitanud projekti lõpparuande ja 2) rakendusüksus on toetuse saajale teinud viimase

väljamakse.

Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse piirmäär ja osakaal.

Meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ kogumaht

Euroopa Regionaalfondi vahenditest on 94 miljonit eurot, millest käesoleva määruse

kehtestatava sekkumise elluviimiseks on ette nähtud 8 240 000 eurot.

Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 7500 eurot innovatsiooniosaku ja 35 000

eurot arendusosaku kohta. Innovatsiooniosaku maksimaalset toetussummat on võrreldes

eelmise perioodiga tõstetud 1500 euro võrra, tulenevalt kiirest inflatsioonist. Arendusosaku

maksimaalne maht on säilitatud, kuna eelmise perioodi meetme statistika näitas, et enamasti

maksimaalset toetussummat ei taotleta ning suuremamahulisteks projektideks sobivad teised

toetusmeetmed (näiteks rakendusuuringute programm või tootearenduse toetus) paremini.

Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on innovatsiooniosakul 80% ja

arendusosakul 70%. Taotleda võib väiksemat summat kui maksimaalne summa. Juhul kui

projekti abikõlblikud summad ületavad toetuse piirmäärasid, määratakse maksimaalne toetuse

summa ning ülejäänud kulud katab toetuse taotleja.

Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.

Antud paragrahv sätestab ka vähese tähtsusega abi määrusest tulenevad piirangud ettevõtjale.

Vähese tähtsusega abi piirsumma on 200 000 eurot jooksva majandusaasta ja kahe eelneva

majandusaasta kohta kokku. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Ettevõtjad on omavahel seotud, kui:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte

haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele

teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike

häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või

enama muu ettevõtte kaudu.

Ühtlasi arvestatakse vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruses sätestatud

kumuleerimisreegleid.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama

taotleja ja taotlus.

Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla väikese või keskmise suurusega

ettevõtja, kuna osaku-tüüpi toetusmeetmete sihtrühm on vastavalt meetme eesmärkidele ja

toimimisloogikale VKE.

Lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele ei tohi ka taotleja üle valitsevat mõju

omava isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud

pankrotiotsust.

Täiendavalt seatakse tingimused, mis välistavad otsese seose taotleja ja teenuse pakkuja vahel.

Taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik, juhtorgani liige ei tohi

olla töötanud projekti kestuse ajal ega ühe aasta jooksul enne projekti algust IOT-s või AOT-s.

Juhul kui IOT või AOT puhul on tegemist TA asutuse või kõrgkooliga, ei tohi taotleja juures

töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik olla töötanud projekti kestuse ajal ega

ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis

osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust. Näiteks, kui teenuse pakkujaks on Tartu Ülikooli

Füüsika Instituut ning taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel isik, juhtorani

liige, osanik või aktsionär töötab samal ajal või aasta enne projekti algust Tartu Ülikooli Keemia

Instituudis, siis esimese tingimuse kohaselt ei vasta taotleja määruse tingimustele ning ei saa

antud teenuse pakkujalt teenust tellida. Samas, kuna Tartu Ülikool on TA asutus, siis kehtib

talle teine tingimus ning kuna Füüsika Instituut ja Keemia Instituut on erinevad Tartu Ülikooli

struktuuriüksused, siis ei ole teenuse pakkuja ja toetuse taotleja vahel otsest seost.

Määruse §-s 11 kehtestatakse, et taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3

sätestatud nõudeid.

Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele.

Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Lisaks peab

taotluses elluviidavad tegevused panustama vähemalt ühte § 2 lõikes 8 nimetatud nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda ja selle eesmärkidesse.

Antud paragrahv sätestab ka taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid. Esitatavad andmed

koosnevad määruses loetletud taotleja ja projekti andmetest, taotleja taotlusele eelnenud

kvartali bilansi ja kasumiaruande andmetest, projekti lühikirjeldusest, innovatsiooni- või

arendusteenuse hinnapakkumisest koos tegevuste lühikirjeldusega. Hinnapakkumine küsitakse

taotluse esitamisel selleks, et taotleja oskaks realistlikult hinnata projekti eelarvet ning kestvust

ning oleks saanud esmase tagasiside teenusepakkujatelt projekti elluviimise realistlikkuse osas.

Alates 20 000 euro suuruste tehingute puhul tuleb esitada lähteülesanne ja selle alusel koostatud

vähemalt kaks sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist. Pakkujad on sõltumatud,

kui nende osanikud, aktsionärid, liikmed või juhtorgani liikmed ei oma osalust üksteise

äriühingus ega kuulu üksteise juhatusse või nõukokku. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei

ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus.

Taotleja peab sammuti taotluses kirjeldama, kas ja milliste horisontaalsete teemadega on

taotluses puutumus ning kuidas panustatakse näitajate saavutamisse.

Innovatsiooni- ja arendusosaku taotlusele lisaks nõutavate dokumenti puhul on teatav erisus.

Nimelt tuleb arendusosaku taotlemisel esitada ka projekti plaan ning projekti meeskonna

elulookirjeldused (CV-d), kuna arendusosaku taotluste hindamise üks kriteeriume on projekti

meeskonna võimekus. Kui arendusosakuga taotletakse arendustöötaja kaasamist, tuleb esitada

vastava isiku elulookirjeldus (CV) ning haridust või kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide

koopiad või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist. Innovatsiooniosaku puhul tuleb esitada

projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused.

Täiendavalt tuleb esitada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel,

taotleja kontserni liikmete skeem, taotleja kinnitus vastavus määruse §-s 10 toodud nõuetele,

taotlejate kinnitus esitatud andmete õigsusekohta. Lõpetuseks tuleb projekti taotlejal kinnitada,

et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi ja

järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja

sellekohase teabe. Selle abi kontrollib ja ennetab rakendusüksus tegevuste võimalikku

topeltrahastust.

Määruse §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse

taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja

peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Juhul kui

registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust,

taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga,

menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-

toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

Ühtlasi kehtestatakse, et nii innovatsiooni- kui ka arendusosaku toetust on võimalik saada ühel

ettevõtjal kuni kaks korda ehk kokku kuni neli osakut, sarnaselt eelmise perioodi meetmele.

Toetuste saamisel arvestatakse neid projekte, mis on lõpetatud ja mille puhul on tehtud toetuse

väljamaksed. Kusjuures arvestatakse antud määruse ja eelmise perioodi määruse alusel antud

toetusi. Piirangu kehtestamisel lähtutakse põhimõttest, et osakud on mõeldud ennekõike

alustavatele ettevõtjatele esmasteks koostööprojektideks innovatsiooniteenuse pakkujaga.

Koostöö tulemusel saadud uue teadmise või toote läbi peaks ettevõtjal avanema võimalus

kasvada ning edaspidi viia läbi sarnaseid tegevusi kas omavahenditest või kasutades

toetusmeetmeid, mis on suuremamahulised ja eeldavad ettevõtjalt eelnevat kogemust ning

suuremat sisemist võimekust. Võimalus mõlemat toetust taotleda kaks korda on seatud sisse

seetõttu, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üheks tunnuseks on ettemääramatus

ja ebaõnnestumise võimalus, mistõttu peab ettevõtjatel säilima täiendav võimalus toetusele.

Kuna eeldus on, et taotlejal on piiratud kogemus innovatsiooniprojektide elluviimisel ning

vähene sisemine võimekus, siis samaaegselt võib elluviimisel olla üks osaku projekt. Selline

lähenemine suurendab projekti õigeaegset elluviimise võimalust, sammuti tagab selle, et

ettevõtjal on aega projekti tulemusi analüüsida ja hinnata, kas projektile on vaja jätkutegevusi

uue osaku näol.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja -

metoodikat. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata

jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks.

Määruse §-s 14 sätestatakse taotluse menetlemise kord.

Paragrahvis määratakse taotluste menetlemise aeg, innovatsiooniosaku taotluse menetlemiseks

nähakse ette 10 tööpäeva ja arendusosaku taotlusele 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest

rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2

nimetatud juhul. Määruses ei täpsustata, mitme tööpäeva võrra menetlemise aeg võib pikeneda,

kuna puuduste eemaldamine ja lisateabe esitamine võib erinevatel juhtudel võtta erineva aja.

Küll aga lähtutakse põhimõttest, et haldusmenetlus viiakse läbi mõistliku ajaga.

Rakendusüksusel on õigus taotlus rahuldamata jätta ilma seda sisuliselt hindamata, kui taotleja

ei ole rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

Määruse §-s 15 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel toimub taotleja ja taotluse nõuetele

vastavaks tunnistamine.

Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruses

ja ühendmääruses sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavate taotleja ja taotluse osas tehakse

taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsus. Juhul kui taotleja või taotlus

tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse

ilma projekti sisulise hindamiseta.

Määruse §-s 16 kehtestatakse arendusosaku valikukriteeriumid ja -metoodika.

Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:

Valikukriteerium Osakaal koondhindest

1. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse

projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse

ja projekti mõju ettevõtja arengule.

50%

2. Projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja

projekti jätkutegevused. Hinnatakse ettevõttes projektiga seotud

inimeste motiveeritust, teadmisi ja oskusi, ettevõtte võimet projekti

ellu viia ning innovatsiooniteenuse pakkuja võimekust.

30%

3. Projekti kvaliteet. Hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja

tulemuste mõõdetavust sh hinnatakse ajakava ning eelarve

põhjendatust.

20%

4. Projekti panus §s 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi

eesmärkidesse ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse. Kriteeriumiga

hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse

arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

(sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus,

kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalus ning

regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi

vastavasse strateegia riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse

kasutamise.

10%

Kriteeriumi osakaaludest nähtub, et 4. kriteeriumit käsiteltakse boonuskriteeriumina, mis

tähendab, et projektid, mis panustavad horisontaalsetesse teemadesse, saavad lisapunkt. Samas

need projektid, mille puhul puutumust puudub, ei hinnata selle võrra madalama hindega.

Arendusosaku taotluse hindamisel on rakendusüksusel õigus kaasata täiendavaid eksperte ja

moodustada valikukomisjon, kooskõlastades valikukomisjoni moodustamise ja kooseisu

rakendusasutusega. Arendusosaku taotlust hinnatakse skaalal 0–4, taotluse koondhinne

moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Valikumetoodika koostab

rakendusüksus lähtudes antud paragrahvist, valikumetoodika kooskõlastatakse

rakendusasutusega ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

Määruse §-s 17 kirjeldatakse innovatsiooniosaku valikukriteeriumeid. Sarnaselt eelmise

perioodi meetmele ei toimu innovatsiooniosaku puhul eraldi sisulist hindamist, vaid viiakse läbi

taotluse ja taotleja vastavushindamine, lähtudes ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava üldistest valikukriteeriumitest.

Vastavushindamise käigus antakse hinnang, kas taotluses kirjeldatud projekti on kooskõlas

asjakohase rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ning panustab toetuse

eesmärkide saavutamisse. Vastavushindamisel kontrollitakse, kas taotlus ja taotleja vastab

määruses kehtestatud nõuetele sh kas panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonda. Lisaks kontrollitakse, kas toetust kasutakse sihtpäraselt ja kuluefektiivselt st

kas kasutatakse toetatavate tegevuste elluviimiseks toetuse kasutamiseks ettenähtud perioodil

ja kas kõik kulud on abikõlbulikud vastavalt sätestatud piirmääradele. Lõpetuseks

kontrollitakse, kas taotluses on ning on käsitletud puutumust Eesti 2035 sihtide ja näitajatega.

Määruse §-s 18 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Arendusosaku taotluse rahuldamine on seotud valikukriteeriumi lävendiga, mille ületamisel

kuulub taotlus rahuldamisele. Taotlused, mis on saanud § 16 lõikes 5 loetletud

valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,5 ja mida ei ole valikukriteeriumites 1–3

hinnatud hindega alla 2, kuuluvad rahuldamisele. Valikukriteeriumi 4 (projekti panus Eesti

2035 sihti ja näitajatesse) hinne alla 2 (puutumus puudub) ei välista taotluse rahuldamist.

Vastavad lävendid on kehtinud eelmiste perioodi toetusmeetmete puhul ning on ennast

õigustanud. Innovatsiooniosaku taotlused, mis vastavad käesoleva määruse nõutele, kuuluvad

rahuldamisele.

Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse

tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise

tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

Määruse §-s 19 kehtestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Taotlejast

sõltumata jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata juhul, kui menetluses olevate taotluste

rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik

vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada.

Määruse §-s 20 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või

kõrvaltingimusega rahuldamine.

Oluline on, et taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et

projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse rahuldatakse ühendmääruse § 9

lõikes 1 toodud juhtudel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat kui ka

toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma ka taotleja. Kui taotleja ei

nõustu muudatustega või projekti eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse võib teha ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatud

juhtudel. Tingimusliku rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne,

kui ta on rakendusüksuse seatud kõrvaltingimused täitnud ning esitanud ka sellekohased

andmed rakendusüksusele.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Määruse §-s 21 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks peab selle algatama kas rakendusüksus või toetuse

saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast. Lisaks sellele on toetuse

saaja kohustatud rakendusüksuselt taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui ta soovib

teha muudatusi teenusepakkujates. Rakendusüksus kontrollib muudatuste asjakohasust ja

vajalikkust ning olenevalt taotletava muudatuse iseloomust, viib läbi projekti täiendava

hindamise valikukriteeriumite põhjal. Juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate

tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on rakendusüksusel

õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise

otsustab rakendusüksus innovatsiooniosaku puhul kuni 10 tööpäeva ja arendusosaku puhul kuni

20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

Määruse §-s 22 kehtestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult

kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel.

6. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused.

Määruse §-s 23 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja

kord.

Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Innovatsiooniosaku saaja esitab vaid lõpparuande.

Arendusosaku saaja esitab lisaks lõpparuandele ka vahearuande juhul, kui arendusosaku

projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud. Sellisel juhul on aruandluseperioodi pikkus

minimaalselt 6 kuud ja maksimaalselt 12 kuud. Näiteks, 15 kuud kestva projekti korral peab

arendusosaku saaja esitama minimaalselt ühe vahearuande (kuni esimese 12 kuu kohta) ja

lõpparuande (peale projekti lõppemist). Samas on arendusosaku saajal võimalus esitada 2

vahearuannet (n: perioodid 1–6 kuud ja 7–12 kuud) ja lõpparuanne.

Lõpparuanne kajastab toetuse eluviimise terviklikku tegevusaruannet, kus toetuse saaja

kirjeldab kogu projekti tegevusi ja töid, hindab tulemusi ja tegevuste edukust ja saavutatud

eesmärke sh horisontaalsete põhimõtetega arvestamist lähtuvalt taotluses kirjeldatud

puutumisele. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest.

Arendusosaku vahearuanne on lõpparuandega võrreldes märgatavalt lühem (soovituslikult kuni

kaks lehekülge) ning selle eesmärk on saada ülevaade tegevuste hetkeseisust, mistõttu toetuse

saaja kirjeldab nii juba teostatud töid ja tegevusi kui ka veel eesseisvaid. Aruannete detailsemad

soovituslikud vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need e-toetuse keskkonnas.

Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Toetuse maksmise aluseks on tasutud kulud ning toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse

§-dest 24–27 ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.

Ühendmääruse § 18 lõike 1 kohaselt tuleks osakute puhul rakendada lihtsustatud kulusid.

Samas antud meetme puhul ei anna lihtsustatud kulude rakendamine soovitud eesmärki -

osakute puhul tellitakse kindel teenus st üldjuhul esitatakse rakendusüksusele projekti kohta

üks (maksimaalselt 2–3) kuludokument. Kuna osakud toetavad väga erinevate

innovatsiooniteenuste sisseostmist, ei ole võimalik rakendada standardiseeritud ühikuhinda,

kuna võimalike teenuste ring on lai ning pole võimalik igale teenusele kindlat ühikuhinda

määrata. Kindlasummalist makset rakendamist pole võimalik teha, kuna ei ole ühtset

tüüptulemust, mida tellitakse. Lisaks näitab eelmise perioodi analüüs, et kõik ei küsi

maksimaalset toetuse summat, vaid lähtutakse millist teenust ja millises mahus tellitakse. Ühtse

määra kasutamist saaks kaaluda vaid arendusosaku puhul, kuna innovatsiooniosaku korral ei

ole personalikulud eraldi abikõlblikud. Samas ei ole kohustuslik ka arendusosaku puhul

personalikulusid teha st varasem kogemus näitab, et kõik taotlejad ei soovi projekti

elluviimiseks enda ettevõttesse arendustöötajat palgata. Ka pole see antud meetme eesmärk.

Kokkuvõttes, nende argumentide põhjal rakendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni

valdkonnale kehtivat erandit, mille puhul on võimalik seirekomisjoni loal lihtsustatud kulude

kasutamisest loobuda.

Kulude tõendamisel tuleb toetuse saajal rakendusüksusele esitada e-toetuse keskkonna kaudu

raamatupidamise algdokumendid (edaspidi kuludokumendid). Kulud peavad olema

pangaülekande teel tasutud ning kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema

minimaalselt 100 eurot. Rakendusüksusel on õigus kuludokumente menetleda kuni 20

tööpäeva, tähtaega on rakendusüksusel õigus pikendada, juhul kui kuludokumentides ilmneb

puudusi, mida pole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada.

7. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi.

Määruse §-s 25 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja vastama rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse

saaja ja projekti teostamise kohta.

Määruse §-s 26 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Rakendusüksusel on muu hulgas õigus toestada toetuse saaja juures kuludokumentide ja

projekti elluviimise kontrolli ning nõuda täiendavate andmete esitamist. Rakendusüksusel on

õigus peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku

tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas

määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus vähendada toetuse suurust

proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel.

Lisaks ühendmääruses sätestatule on rakendusüksuse kohustuseks teavitada toetuse saajat

kolme tööpäeva jooksul tema suhtes vastuvõetud otsusest ning säilitada vähese tähtsusega abi

andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates

viimasest üksikabi andmisest. Lisaks on rakendusüksuse kohustus kontrollida projekti

elluviimist, teostada meetme rahaliste jääkide seiret ja vajadusel anda ülevaadet

rakendusasutusele, esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid ja

ülevaateid.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid

Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.

Määruse §-s 27 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027 ja

ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud

mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse

saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude

abikõlblikkust.

3. Määruse vastavus EL õigusele

Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu

määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

4. Määruse mõjud

Määruse jõustumine võimaldab Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele paremat

ligipääsu innovatsiooniteenuse pakkujate teenustele, mis on oluline eeldus uute või oluliselt

täiendatud toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks. Viimane omakorda on

eeldus konkurentsivõime tõstmiseks ja ühtlasi lisandväärtuse kasvuks. Nimetatu viiakse ellu

ettevõtjate teadmiste, oskuste ja võimekuse kasvu kaudu, mis saavutatakse koostööprojektide

elluviimise tulemusel.

Innovatsiooniosaku kasutamise tulemusel laieneb nende ettevõtjate hulk, kes teevad

esmakordselt koostööd mõne innovatsiooniteenuse pakkujaga, kelleks sagedamini on ülikoolid

ja teised teadmusasutused. Esmakordse kontakti võimaldamine on oluline VKE-dele, kellel

selleks sageli endal ressursse napib.

Arendusosak panustab ettevõtja ja innovatsioonipartneri pikaajalisema sünergia loomisse.

Ettevõtjatel on võimalus analüüsida püstitatud probleeme mitmekülgselt, et langetada otsus

idee arenduspotentsiaali kohta.

Projektide elluviimise tulemusena peaks Eestis olema rohkem ettevõtjaid, kes on teinud

koostööd mõne innovatsiooniteenuse pakkujaga, omandanud uusi teadmisi ja oskusi, on

pädevamad ning oskavad omandatut ära kasutada ettevõttesisestes innovatsiooniprotsessides.

5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Projekti mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetme eesmärkide saavutamisele hinnatakse

arendusosaku puhul valikukriteeriumis 1 (§ 16 lõige 5 punkt 1). Vastava valikukriteeriumi

hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju

ettevõtja arengule. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise

käigus (§ 17 punkt 1).

2. Projekti põhjendatus:

Projekti põhjendatust hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 1 ja 3 (§ 16 lõige 5 punktid

1 ja 3). Hindamiskriteeriumis 1 hinnatakse, kas projekt avaldab positiivset mõju taotleja

äritegevusele ja suurendab konkurentsivõimet, kas projekt mõjub taotleja teadlikkuse ja oskuste

kasvule. Hindamiskriteeriumis 3 hinnatakse, kas projekt on loogiline ja terviklik, kas projekti

eesmärgid on selgelt kirjeldatud, kas projekt on jagatud loogilisteks etappideks ja kas ajakava

on realistlik. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17

punkt 2).

3. Projekti kuluefektiivsus:

Projekti kuluefektiivsust hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 3 (§ 16 lõige 5 punkt 3).

Vastava hindamiskriteeriumis hinnatakse lisaks eelpool toodule ka projekti eelarvet – kas

eelarve on realistlik, piisvalt detailselt kirjeldatud, läbipaistev ja kulud toetavad selgelt projekti

eesmärkide elluviimist. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise

käigus (§ 17 punkt 4).

4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia:

Taotleja suutlikkust hinnataks arendusosaku valikukriteeriumis 2 (§ 16 lõige 5 punkt 2).

Vastava hindamiskriteeriumi all hinnatakse nii taotleja meeskonna motiveeritust, teadmisi ja

oskusi, ettevõtte võimekust projekti ellu viia aga ka innovatsiooniteenuse pakkuja võimekust

sisuliste tööde teostamiseks. Täiendavalt aitab taotleja suutlikkust projekti ellu viia tagada

kehtestatav omafinantseeringu nõue. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla

vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 3).

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega:

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse

arendusosaku valikukriteeriumis 4 (§ 16 lõige 5 punkt 4). Innovatsiooniosaku korral

kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 5).

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames antavate toetuste eelarve on 8 240 000 eurot, millele lisandub riiklik

kaasfinantseering (13% st 1 522 928) ja taotleja omafinantseering (17% st 2 008 500).

Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks

vajalikud tegevused viib läbi rakendusüksus.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja Keskkonnaministeeriumile. Lisaks esitatakse määrus arvamuse

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, TAIE juhtkomisjonile ja järgmistele

ettevõtete esindusorganisatsioonidele:

 Eesti Tööandjate Keskliit;

 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon;

 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;

 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;

 Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;

 Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;

 Eesti Elektroonikatööstuse Liit;

 Eesti Masinatööstuse Liit;

 Eesti Puitmajaliit;

 Eesti Elektritööstuse Liit;

 Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit;

 Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit;

 Eesti Toiduainetööstuse Liit;

 Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit;

 Eesti Meretööstuse Liit.

Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs

Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs

Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Meede tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna

erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi

ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja

innovatsiooniga. Meede on eelkõige suunatud alustavatele

ettevõtjatele, kel puudub varasem kogemus teadus- ja arendus- ning

innovatsiooniprojektide elluviimisega. Meede võimaldab ettevõtjal

saada esmaseid kogemusi ja vähendab innovatsioonitegevuste

läbiviimisega seotud riski. Meetme tulemusena saab ettevõtja uue

teadmise või toote, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet.

Meetme tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus

kaastakse kõiki huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt.

Meetme käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada erinevate

ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes

ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute

tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid

võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti

taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

Sooline võrdõiguslikkus

Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid on vähem. Sammuti tegutsevad naisettevõtjad pigem

vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem

raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali

kaasamisel. Sammuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende

ettevõtted tegelevad vähem arendus ja innovatsioonitegevustega.

Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja

ettevõtluse arendamisega seotud infole.

Antud toetust saavad taotleda kõik VKE-d olenemata nendes töötavate

füüsiliste isikute soost, sama põhimõte kehtib ka füüsiliste isikute

kohta teenusepakkujates. Toetus on suunatud neile ettevõtjatele, kes

varasemalt pole arendus- ja innovatsioonitegevustega kokku puutunud

või kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole selleks

piisavat kapitali. Seega aitab antud meede lahenda mõnda eelpool

nimetatud väljakutset. Arvestades toetuse väikest mahtu ning seda, et

eesmärk ei ole uute ettevõtete loomist toetada, ei ole võimalik kahjuks

lahendada väljakutset, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta

naisettevõtjate teadlikust võimalikest toetusmeetmetest ning

julgustada naisettevõtjaid taotlema. Antud toetusmeetme eelarves pole

täiendavaid vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik seda teha

rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest.

Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise

võrdõiguslikkuse teemadega, vastav hinnang antakse projekti

taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi

toetuse abil loodevate erasektori teenuste ja toodetega. Meetme

tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalike

lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja

poolt taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega

tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda

ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri

piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning

seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Samas hindamisel

osakute meetme osas piirkondliku aspekti eraldi välja ei toodud, toetus

regionaalne jaotus oli pigem parem kui teiste ettevõtluse toetuste

puhul. Sama kinnitas ka 2022. a läbiviidud analüüs, mille kohaselt 44%

toetustest läks Harjumaale, 16% Tartumaale ja ülejäänud 40% teistesse

piirkondadesse. Arvestades, et Harjumaal asub umbes 60% kogu Eesti

ettevõtetest, on antud näitajad pigem positiivsed, näiteks mõne

maakonna puhul ületab toetuse suhtarv kordades ettevõtete suhtarvu

maakonnas.

Samas tuleb rõhutada, et antud meede ei võimalda lahendada

regionaalse arengu juurprobleemi. Toetuse maht on vastavalt 7500 ja

35 000 eurot, mis kindlasti ei rahulda ettevõtete finantsvajadusi, lisaks

ei ole plaanis pakkuda täiendavaid finantsinstrumente. Meetme

eesmärk ja toetuse summat arvestades ei lahene ka tööjõuprobleemid,

toetuse eesmärk ei ole otseselt toetada ettevõtetes uute töökohtade

loomist. Küll aitab meede kaudselt lahendada konkurentsivõime

probleeme, kuna osakute abil saadud teadmisi ja lahendusi on

ettevõttel võimalik oma äritegevuses ära kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud

meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid

lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja

rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini

toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid

nõustada.

2) Võimekus arendavate tegevuste kavandamine – selleks on

eraldi meede planeeritud, osakute meetme eelarves sellisteks

tegevusteks eelarvet ette nähtud pole.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tingimused

on võimalikult lihtsad, kuna meetme eesmärk on aidata neid

ettevõtteid, kes on vähem võimekad, vähem teadlikud ja

väiksema riskijulgusega. Ilma struktuuritoetuste tingimustega

vastuollu minemata ei ole võimalik tingimusi lihtsustada.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem,

mida meede lahendab, on igas piirkonnas sarnane, seega ei ole

õigustatud piirkondlik kavandamine.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge

on universaalne

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –

meetmes ei tehta investeeringuid ega eriprojekte.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas –

väljakujunenud meede, mis ei vaja piloteerimist.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärad on niigi

võimalikult kõrged, et tagada ka vähem võimekamate

ettevõtete osalemine. Samas pole õigustatud madalama

toetusmäära seadmine Harjumaal, sest ka Harjumaal on

piisavalt ettevõtteid, kelle võimekus on madal.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid –

taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja eelmise perioodi

näitel on taotlusvoor avatud enamus struktuurivahendite

perioodist. 7-aastane periood peaks tagama, et kõik ettevõtted,

kes on toetusest huvitatud, saavad taotluse esitada. Kuna

toetust ei anta pingerea alusel vaid neile, kes ületavad lävendi,

ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks rahastamata.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

kuna rahatakse kõiki projekte, mis ületavad lävendi, siis

boonuspunktide andmine ei mõjutaks rahastusotsuseid.

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna põhine

abikõlblik tegevus on innovatsiooniteenuse sisse ostmine, ei

ole võimalik piirkonniti seda erinevalt rakendada.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja

on pigem suunatud vähemvõimekamate ettevõtete arendamisele,

taotlusvoor on pidevalt avatud ning taotlemise tingimused lihtsustatud,

siis pole täiendavatel sekkumisvõimalustel ette näha otsest mõju

toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad.

Suurimat mõju omav tegevus on ettevõtete teavitamine, mis on

planeeritud nii antud meetme raames kui kõigi ettevõtluse

toetusmeetme üleselt, kasutades selles nii rakendusüksust kui ka

näiteks Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku, ettevõtete

erialaliitude arendusnõunike jt.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL 27 keskmisest.

Keskkond/Kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast

fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima-

ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised

eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti

energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ja panustada

energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on

plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi

energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks

tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja

komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist.

Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavat energiat säästa, näiteks

energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike

transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide

ning -süsteemide optimeerimine.

Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel

väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja

kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka

sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.

Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab

fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on

tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära

toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal

tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid

keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi-

ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike

toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide

tootmist.

Digilahendused igas valdkonnas fookusvaldkonna üldine eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua,

pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada

andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada

turvaline küberruum. Antud fookusvaldkonnas toetatakse muuhulgas

projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid

energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada

elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa

kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks

intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem

kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja

automatiseerimine, arukad energiavõrgud.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.

Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs

Rakenduskava DNSH analüüsi4 järeldus oli, et meetmel 21.1.1 „Ettevõtluse ja innovatsiooni

edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei ole

potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist.

Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine võib tuua

kaasa teatud määral kasvuhoonegaaside heite

tõusu, mis tuleneb kohapeal täiendavate

toodete tootmisest või teenuse kasutamisest.

Samas nagu lisas x on toodud, siis enamus

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi

toetavad selliste toodete, teenuste ja

tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on

majandustegevuse põhjustatud

kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine lähtub

ressursisäästlikkusest. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades on

samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse

tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside

säästlikumale kasutamisele.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Meetmel on otsene positiivne mõju

ringmajandusele ning jäätmetekke

vältimisele ja kaitsele. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonna

ressursside väärindamine üheks

alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete

väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke

ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt

ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes

nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele

ning võimendades bio- ja ringmajandust.

4 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

toodete ja teenuste arendamine aitab

vähendada reostuse võimalusi, samuti on

fookusvaldkondade teekaartide koostamisel

välja toodud ühe fookusteemana

tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse

õhu, vee ja maapinna seiramiseks.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Jällegi on

nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondade eesmärkide ja toetavate

tegevuste valimisel lähtud põhimõtetest, et

loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused

peavad toetama bioloogilise mitmekesisuse,

ökosüsteemi kaitse ja taastamisega.

Kokkuvõtlikult, antud meetme rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on

meetmel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa uute

toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning

kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena.

Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Perioodi 2021-2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 7

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Perioodi 2021-2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

HINNANG

Max.

SKOOR

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja meil puudub

ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast

korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal.

Toetuse saaja on eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja poolt

toetuse kasutamisel ei ole korruptsioon asjakohane (oleks sel juhul,

kui toetuse saajaks oleks riigiasutus, sest korruptsioon seondub

ametiisikute tegevusega).

Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna

ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid,

mis välistavad huvide konflikti.

Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse

nõuded on täidetud.

1

Määruse § 1 lg 4 tuvastatud, et tegemist on vähese tähtsusega abiga.

VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja juhised hindamiseks. 2

Sarnaseid meetmeid ei ole. Määruse § 12 lg 2 küsitakse taotlejalt

teavet, et pole taotlenud toetust samal ajal teistest EL või RE allikatest

samale tegevusele. Täiendav selgitus seletuskirjas.

0

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus.

Määruses on kehtestatud nõuded § 25 lg 1 ja 2 vastavalt

ühendmäärusele.

3

Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12 lg 1 punkt 18, mille

kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Täiendav selgitus

seletuskirjas.

1

7

Määruse § 25 lg 1 viidatud ühendmääruse §

11 nõuetele.

VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja

juhised hindamiseks.

Määruses nõutav § 12 lg 2 taotleja kinnitus.

Rakendusüksus kontrollib ja ennetab

tegevuste võimalikku topeltrahastust.

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Määruses on kehtestatud nõuded § 25 lg 1

ja 2 vastavalt ühendmäärusele.

Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12

lg 1 punkt 18, mille kohaselt peab taotleja

kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks. Täiendav selgitus

seletuskirjas.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Keskkonnaministeerium

29.12.2022 nr 18-3/2022/7921-1

Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja

arendusosaku toetuse andmise tingimused ja

kord

Austatud minister

Esitame ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja

arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja

Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele, TAIE juhtkomisjonile ning ettevõtete esindusorganisatsioonidele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) määruse eelnõu koos lisadega;

2) määruse seletuskiri;

3) riskihindamise tabel.

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

TAIE juhtkomisjon

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

Eesti Elektritööstuse Liit

2 (2)

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Eesti Masinatööstuse Liit

Eesti Puitmajaliit

Eesti Elektritööstuse Liit

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit

Eesti Meretööstuse Liit

Mikk Vahtrus

625 6389 [email protected]