Käskkiri

KÄSKKIRI

17.06.2021 nr 1.1-2/21-087

Riigi Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise

korra kinnitamine

1. Kinnitan Riigi Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise korra vastavalt käskkirja

lisale 1.

2. Tunnistan kehtetuks 24.07.2018 käskkirja nr 1-2/18-089 „Riigi Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise korra kinnitamine”.

(allkirjastatud digitaalselt) Margus Noormaa

peadirektor

Lisa: Riigi Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise kord

1

Lisa 1

KINNITANUD

peadirektor

17.06.2021

käskkirjaga nr 1.1-2/21-087

RIIGI INFOSÜSTEEMI AMETI

RIIGIHANGETE LÄBIVIIMISE KORD

Sisukord

I. ÜLDSÄTTED2

II. KONFIDENTSIAALSUSKOHUSTUS JA HUVIDE KONFLIKT6

III. RIIGIHANGETE PLANEERIMINE6

IV. VÄIKEOSTU SOORITAMINE7

V. HANKEMENETLUSE LÄBIVIIMINE8

VI. ERAND10

VII. SISETEHING JA HANKIJATEVAHELINE KOOSTÖÖ11

VIII. RAAM- JA/VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE11

IX. LEPINGU TÄITMISE JÄRELEVALVE11

2

I. ÜLDSÄTTED

1. Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) hankekord kehtestatakse „Riigihangete

seaduse“ § 9 lõike 1 ja RIA põhimääruse § 16 lõike 1 alusel.

2. Riigihangete läbiviimise kord (edaspidi kord) reguleerib RIA riigihangete planeerimist,

ettevalmistamist ning läbiviimist.

3. Korra kehtestamise eesmärk on tagada RIA riigihangete läbiviimise seaduslikkus ja

otstarbekus ning määrata struktuuriüksuste kohustused ja vastutus riigihankealase

tegevuse korraldamisel.

4. Korda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS), RIA teabehalduse

korra ja eelarve juhendiga.

4.1. Välisrahastusest finantseeritud riigihangete erisusi või lisareegleid kord ei reguleeri.

5. Korras kasutatavad mõisted:

5.1. Riigihange on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine,

ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija

poolt olenemata nimetatud tehingute või toimingute maksumusest. Riigihangete

piirmäärad1 on avaldatud RIA siseveebis.2

5.2. Raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud

leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused. Raamlepingu sõlmimine toimub peatüki

VIII alusel.

5.2.1. Minikonkurss on raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel riigihangete

seaduses ja raamlepingus sätestatud korras läbiviidav konkurss, mille

eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine.

5.2.2. Tellimus on hankija(te) ja ühe ettevõtja vahel sõlmitud raamlepingu alusel

esitatud soov asja ostmiseks ning teenuse või ehitustöö tellimiseks. Juhis

tellimuse esitamiseks on avaldatud RIA siseveebis.

5.3. Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping,

sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd.

Hankelepingu sõlmimine toimub peatüki VIII alusel.

5.4. Turu-uuring on sisutellija poolt hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja

riigihanke ettevalmistamiseks läbiviidav konsulteerimine asjaomases valdkonnas

tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Juhis turu-uuringu läbiviimiseks on avaldatud

RIA siseveebis.

1 Rahvusvaheline piirmäär, sealhulgas sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvaheline piirmäär, on summa, mille

kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artiklite 8 ja 9,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklite 4 ja 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/25/EL artiklite 15 ja 17 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Rahvusvahelise

piirmäära avaldab registri vastutav töötleja oma veebilehel viivitamata iga kord pärast selle avaldamist Euroopa

Komisjoni poolt. 2 https://confluence.ria.ee/display/KIRKA/Hanked

3

5.5. Pöördmenetlus annab võimaluse asuda kohe pakkumuste vastavustingimuste

sisulise kontrollimise juurde ning pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist

kontrollida kõrvaldamise aluseid ja vajadusel kvalifitseerimistingimusi ainult edukal

pakkujal. Avatud hankemenetluse puhul rakendub see automaatselt, teiste menetluste

puhul peab hankija selle võimaluse riigihanke alusdokumentides ette nägema.

5.6. Hanketaotlus on riigihanke algatamiseks koostatud dokument.

5.7. Riigihangete üldpõhimõtted on RHS § 3 sätestatud põhimõtted, mida tuleb

riigihanke planeerimisel ja läbiviimisel järgida.

5.8. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaeg määratletakse lähtuvalt hankelepingu

esemest, eelkõige selle keerukusest ning kogusest, mahust või hulgast.

5.8.1. Pakkumuste või taotluste esitamise minimaalsed tähtajad tulenevad RHS-ist ja

need on avaldatud RIA siseveebis.

5.8.2. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva võib määrata esmaspäevast

reedeni, välja arvatud riiklikud pühad, ajavahemikule kell 9.00 kuni 16.00.

6. Riigihangete korraldamise pädevus ja rollid: 6.1. riigihanke viib läbi riigihanke algatamise käskkirjas määratud riigihanke eest

vastutav isik.

6.1.1. Väikeostu, mille puhul käskkirja ei koostata, viib läbi sisutellija.

6.2. Sisutellija3 on asja, teenust või ehitustööd vajava üksuse teenistuja, kes:

6.2.1. vastutab:

6.2.1.1. hankeplaani sisendi andmise eest;

6.2.1.2. vajadusel turu-uuringu läbiviimise eest;

6.2.1.3. hanketaotluse esitamise eest;

6.2.1.4. riigihanke sisendi andmise eest, sh läbi viidud turu-uuringu info

edastamine, tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimistingimuste,

vastavustingimuste, hindamiskriteeriumite ja -metoodika eest;

6.2.1.5. vajadusel pakkujate küsimustele vastuste koostamise ja nende

riigihanke eest vastutavale isikule edastamise eest;

6.2.1.5.1. kui küsimuste vastamise tulemusel muudetakse tehnilist

kirjeldust, siis edastab sisutellija muudetud tehnilise

kirjelduse riigihanke eest vastutavale isikule.

6.2.1.6. pakkumuste vastavuse sisulise kontrolli (teenuse/asja/ehitustöö

kirjelduse, seatud nõuete vms) ja pakkumuste hindamise eest (nt

proovitöö, meeskonna kompetentsid jms) ja hindamisprotokolli

koostamise eest;

6.2.2. osaleb:

6.2.2.1. hindamiskomisjoni liikmena komisjoni töös;

6.2.2.2. eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel (vajadusel);

6.2.2.3. vaidlustusele vastamisel sisulises küsimuses;

6.2.2.4. asja/teenuse/ehitustöö vastuvõtmisel koos lepingu täitmise eest

vastutava isikuga (vajadusel);

6.2.2.5. vajadusel lepinguliste vaidluste lahendamisel (sisulised küsimused). 3 Välisrahastusest finantseeritud riigihangete puhul võib olla sisutellijaks asutuseväline teenistuja/isik. Sellisel

juhul vastutab ta riigihanke sisendi andmise eest ja talle ei kohaldu sisutellija roll käesoleva korra mõistes.

Välisrahastuse eripärast tulenevalt võib teatud juhtudel osa sisutellija rollidest täita eelarvejuht, volitatud

eelarvejuht või muu teenistuja.

4

6.3. Hanget ettevalmistav teenistuja on RIA teenistuja, kes esitab hanketaotluse, kuid

kes ei ole sisutellija.

6.4. Väikeostu läbiviimise eest vastutav isik on riigihanke algatamise käskkirjas

määratud teenistuja, kes vastutab väikeostu läbiviimise eest.

6.5. Riigihanke eest vastutav isik on riigihanke algatamise käskkirjas määratud

teenistuja, kes vastutab riigihanke läbiviimise eest:

6.5.1. riigihanke alusdokumentide ja riigihanke läbiviimisel tehtavate otsuste

korrektse ja nõuetekohase koostamise ja riigihangete registrisse (edaspidi

register) sisestamise eest;

6.5.1.1. sealhulgas vajadusel riigihanke alusdokumentide muutmise eest;

6.5.2. riigihanke alusdokumentide kooskõlastamise eest;

6.5.2.1. kooskõlastab riigihanke alusdokumendid registris sisutellijaga,

hankejuristiga, hindamiskomisjoni olemasolul hindamiskomisjoni

liikmetega ja teiste asjasse puutuvate isikutega vastavalt vajadusele;

6.5.3. riigihanke registris avaldamise eest vastavalt RHS-is sätestatud tingimustele;

6.5.4. registritoimingute tähtaegse tegemise eest (küsimustele vastamine, pakkumuste

avamine, vajadusel kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni ning vastavuse

kontrollimine, vajadusel pakkujatele täpsustavate küsimuste esitamine, eduka

pakkuja väljaselgitamine ning eduka pakkuja kõrvaldamise aluste kontrollimise

ja vajadusel kvalifitseerimise eest);

6.5.4.1. korraldab riigihanke kohta esitatud küsimustele vastuste andmise

kolme tööpäeva jooksul;

6.5.5. riigihanke otsus(t)e koostamise ja allkirjastamise korraldamise ning tehtud

otsus(t)est taotlejate/pakkujate tähtaegsete teavitamise ja küsimustele vastamise

eest;

6.5.6. raam- või hankelepingu (edaspidi leping) kooskõlastamise, allkirjastamise ja

lepingu sõlmimise teate tähtaegse esitamise eest registris;

6.5.7. lepingu lõpetamisega seotud toimingute tähtaegsete tegemiste eest registris.

6.6. Lepingu täitmise eest vastutav isik on riigihanke algatamise käskkirjas määratud

teenistuja, kes:

6.6.1. vastutab:

6.6.1.1. raamlepingu/hankelepingu (edaspidi leping) täitmise eest

(asjad/teenused/ehitustööd on tellitud, vastu võetud, vajalikud aktid

allkirjastatud, jälgib lepingu mahtu ja tähtaegu, korraldab õigeaegselt

vajadusel lepingu muudatuste tegemise (vt peatükk IX));

6.6.1.2. lepingu lõppemise/mahu täitumise korral riigihanke eest vastutavale

isikule lepingu lõppemise teate esitamise eest (koos lepingu tegeliku

maksumusega, lepingu lõpetamise kuupäevaga, info lepingu

tingimuste muutumise kohta, info ettevõtja poolsetest rikkumistest,

mille tulemusena kohaldati õiguskaitsevahendit ning kas hankija nõue

on vaidlustatud);

6.6.2. osaleb lepinguliste vaidluste lahendamisel.

6.7. Tellimuse eest vastutav isik on riigihanke algatamise käskkirjas määratud

teenistuja, kes vastutab:

6.7.1. ühe pakkujaga raamlepingu alusel tellimuse esitamise ja täitmise eest

(asjad/teenused/ehitustööd on tellitud, vastu võetud, vajalikud aktid

allkirjastatud);

5

6.7.2. tellimuse/lepingu lõppemise korral hankejuhile tellimuse/lepingu lõppemise

teate esitamise eest (koos punktis 6.6.1.2 nimetatud andmetega).

6.8. Hankejuht on RIA hankeprotsessi juht, kes:

6.8.1. vastutab:

6.8.1.1. hanketegevuse planeerimise eest, sh hankeplaani koostamise ning

selle aja- ja asjakohasena hoidmise eest;

6.8.1.2. hanketegevuse korraldamise eest, sh hankeprotsessi toimimise ja selle

parendamise ning riigihanke algatamise käskkirjade koostamise eest;

6.8.1.3. hankealase teadlikkuse tõstmise, juhendmaterjali koostamise ja selle

asjakohasena hoidmise, nõustamise ning tulemusliku koostöö

korraldamise eest hankeprotsessis;

6.8.1.4. RIA esindamise eest hankealaste auditite läbiviimisel;

6.8.1.5. hankealaste põhimõtete juurutamise ja järgmise eest ning omab selleks

kontrollifunktsiooni kõikide RIA hangete osas.

6.9. Hankejurist:

6.9.1. vastutab:

6.9.1.1. lepingu vormide/põhjade koostamise eest;

6.9.1.2. lepingu juriidilise korrektsuse eest;

6.9.1.3. vaidlustustele vastamise (juriidilised küsimused)/vastuse koostamise

koordineerimise eest;

6.9.2. osaleb:

6.9.2.1. riigihanke alusdokumentide kooskõlastamises;

6.9.2.2. lepinguliste vaidluste lahendamisel (juriidilistes küsimustes);

6.9.3. muud kohustused:

6.9.3.1. nõustab riigihanke eest vastutavat isikut ning teisi RIA teenistujaid

hankealastes küsimustes.

6.10. Eelarvejuht on RIA peadirektori käskkirja alusel määratud RIA teenistuja,

kellele peadirektor on kinnitanud eelarve. Eelarvejuht vastutab hankeks vajaminevate

rahaliste vahendite olemasolu eest.

6.10.1. Volitatud eelarvejuht on RIA peadirektori käskkirja alusel määratud

RIA teenistuja, keda eelarvejuht volitab tegema tehinguid määratud ulatuses,

tingimustel ja arvestusobjektide lõikes.

6.10.2. Eelarvejuht või volitatud eelarvejuht hindab eelarvevahendite

olemasolu ja tehingu vajalikkust. Kui ta peab tehingut põhjendatuks ja eelarves

on tehingu sooritamiseks vajalikud vahendid, siis kooskõlastab tehingu.

Tehingu kooskõlastamisega võtab eelarvejuht või volitatud eelarvejuht

vastutuse tehingu teenistusliku vajalikkuse ning tehingu teostamiseks vajaliku

summa olemasolu eest eelarves. Kui eelarvejuht või volitatud eelarvejuht peab

tehingut põhjendatuks, kuid tehingu sooritamiseks vajalikke vahendeid

eelarves ei ole, siis võib ta esitada taotluse eelarve muutmiseks vastavalt RIA

eelarve juhendile. Tehingu saab sooritada peale eelarve muutmist.

6.11. Hindamiskomisjon moodustatakse vajadusel, kui asjade ostmiseks või teenuste või

ehitustööde tellimiseks hinnatakse lisaks maksumusele (või muudele numbrilistele

näitajatele) ka teisi hindamiskriteeriume.

6.11.1. Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige peab omama riigihanke objektile

vastavas valdkonnas erialateadmisi.

6

6.11.1.1. Hindamiskomisjon võib otsuste tegemisel kaasata

komisjoniväliseid eksperte, kelle ekspertarvamusele hindamisel

tugineda.

6.11.2. Hindamiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa vähemalt

pool koosseisu. Kui hindamiskomisjoni arvamused jagunevad võrdselt, siis

on otsustavaks sisutellija hääl.

6.11.3. Hindamiskomisjon koostab hanke alusdokumentides toodud

hindamismetoodika alusel hindamisprotokolli ja esitab selle riigihanke eest

vastutavale isikule.

6.12. RIA esindaja(d) vaidlustuse läbivaatamisel riigihangete vaidlustuskomisjonis on

sisutellija, riigihanke eest vastutav isik, hankejurist, vajadusel hindamiskomisjoni

liikmed ja hankejuht ning vajadusel kaasatakse teisi esindajaid peadirektori

volitusega.

II. KONFIDENTSIAALSUSKOHUSTUS JA HUVIDE KONFLIKT

7. Huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt

või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada

tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena;

8. Riigihanke ettevalmistamisel, korraldamisel ja/või lepingu sõlmimisel ei või osaleda

hankija poolt isikud, kes on või kes on olnud pakkujaga/taotlejaga või riigihankest

huvitatud isikuga sellistes suhetes, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi nende isikute

erapooletuses. Nimetatud isikud teavitavad vastavate asjaolude ilmnemisest riigihanke eest

vastutavat isikut või vahetut juhti, kes korraldab isiku taandamise vastava riigihanke

läbiviimisest.

9. Kui hindamiskomisjoni liige või ekspert ei ole RIA teenistuja, siis peab ta allkirjastama

enne ülesannete täitma asumist vormikohase konfidentsiaalsuskohustuse kinnituse

(avaldatud RIA siseveebis) ja see lisatakse riigihangete registris sisedokumentide juurde.

Konfidentsiaalsuskohustuse kinnitust ei pea üldjuhul allkirjastama riigiteenistujaga.

10. Kõik riigihanke ettevalmistamisel, korraldamisel ja/või lepingu sõlmimisel osalevad

isikud peavad üldjuhul registris andma huvide konflikti puudumise kinnituse.

III. RIIGIHANGETE PLANEERIMINE

11. Struktuuriüksuse juht koostöös eelarvejuhi/volitatud eelarvejuhiga tagab igal aastal

hiljemalt jaanuarikuu kümnenda tööpäeva lõpuks vastava struktuuriüksuse käesoleva aasta

riigihangete korraldamise ajakava (hankeplaani sisendi) koostamise lähtudes RIA

põhimäärusest, oma struktuuriüksuse põhiülesannetest ja/või tuginedes riigi üldistele

huvidele ning edastab selle hankejuhile.

11.1. Struktuuriüksuse juht ja eelarvejuht/volitatud eelarvejuht jälgivad, et riigihanget ei

jaotata osadeks RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete

eiramiseks, eriti kui lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd, vajadusel

summeerima need sarnaste RIA üleste ostudega ning järgima, et kõik ostuks

vajalikud toimingud on seaduslikud ja otstarbekad.

7

11.2. Hankeplaani tuleb märkida riigihanked, mille eeldatav maksumus on vähemalt

10 0004 eurot, välja arvatud minikonkursid (vt 5.2.1) ja tellimused (vt 5.2.2), mis

tuleb märkida hankeplaani olenemata nende eeldatavast maksumusest.

12. Riigihanke võib ühe menetluse raames osadeks jaotada RHS § 27 sätestatud korras.

13. Riigihanke võib osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi,

kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

13.1. Osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta lepingu sõlmimisel tuleb kohaldada kõigi

osade summeeritud eeldatava maksumusega lepingu sõlmimisele kohaldatavat

korda.

14. Riigihangete planeerimisel määrab sisutellija riigihanke eeldatava maksumuse vastavalt

RHS-i § 23-26 ja võimalusel turuanalüüsi käigus kogutud andmetele.

15. Hankejuht koostab 10 tööpäeva jooksul punktis 11 nimetatud sisendi alusel riigihangete

kohta hankeplaani, kooskõlastab RIA eelarvejuhtidega ning edastab kinnitamiseks

peadirektorile.

16. Kinnitatud hankeplaan avaldatakse RIA siseveebis.

16.1. Väljavõte hankeplaanist (edaspidi avalik hankeplaan) avaldatakse RIA veebilehel.

Avalikus hankeplaanis näidatakse ära riigihanke nimetus, hankemenetluse liik,

riigihanke algatamise eeldatav aeg kuu täpsusega, lepingu eeldatav täitmise aeg

kuudes. Avalikus hankeplaanis nimetatakse hanked, mille lepingu eeldatav

maksumus on võrdne või ületab lihthankemenetluse piirmäära. Avalikus

hankeplaanis ei näidata minikonkursse, tellimusi, erandi alusel läbiviidavaid

hankeid ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi.

17. Hankejuht monitoorib hankeplaani täitmist jooksvalt ja teeb kokkuvõtte hankeplaani

täitmisest kord kvartalis. Hankeplaani lisanduvad hanked lisab hankejuht hankeplaani

täiendusena vastavalt nende lisandumisele ja neid ei avaldata RIA veebilehel.

17.1. hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke

hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist.

IV. VÄIKEOSTU SOORITAMINE

18. Väikeoste sooritatakse järgides käesoleva korra põhimõtteid ning RHS-is sätestatud

riigihanke läbiviimise üldpõhimõtteid.

18.1. Väikeostud, mille käibemaksuta maksumus jääb alla 10 000 euro, kooskõlastatakse

eelarvejuhiga/volitatud eelarvejuhiga ja tehakse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

18.2. Üldpõhimõtete järgimise tagab hankija võimalusel mitme erineva pakkumuse

võtmisega, kuid hankija võimalikult väikese halduskoormuse ning aja- ja rahakulu

tagamiseks võib väikeostude puhul, mille käibemaksuta maksumus jääb alla 3000

euro, võtta suulised pakkumused.

19. Väikeostude, mille käibemaksuta maksumus on alates 10 000 eurot, sooritamiseks esitab

hanget ettevalmistav teenistuja (vt p 6.3) või sisutellija (vt p 6.2) hanketaotluse, mis tuleb

kooskõlastada:

4 Kõik käesolevas korras nimetatud maksumused arvestatakse käibemaksuta.

8

19.1. vahetu juhiga5;

19.2. hankeplaani välise riigihanke puhul või hankeplaanis oleva riigihanke andmete

muutumisel eelarvejuhiga/volitatud eelarvejuhiga;

19.3. vajadusel teiste asjassepuutuvate teenistujatega.

20. Korrektselt täidetud hanketaotlus tuleb edastada täitmiseks hankejuhile.

21. Hankejuht koostab üldjuhul kord nädalas eelmisel nädalal esitatud hanketaotluste põhjal

riigihanke algatamise käskkirja. Käskkirjas määratakse muuhulgas väikeostu täitmise ja

vajadusel lepingu eest vastutav isik ning vajadusel hindamiskomisjon.

22. Väikeostud, mis tehakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab sisutellija või

väikeostu läbiviimise eest vastutav isik tagama kõikide väikeostuga seotud dokumentide

registreerimise ja säilitamise dokumendihaldussüsteemis. Väikeostuga seotud

dokumentide alla kuuluvad muuhulgas nt pakkumuse esitamise ettepanek/hinnapäring,

laekunud pakkumused, pakkumuste otsuste teated koos põhjendusega, vajadusel leping.

23. Lepingu sõlmimine toimub vastavalt peatükile VIII

V. HANKEMENETLUSE LÄBIVIIMINE

24. Hankemenetluse6 läbiviimisel tuleb järgida käesoleva korra põhimõtteid ja RHS-is

sätestatud korda.

24.1. Lihthankemenetluse läbiviimisel tuleb järgida käesoleva korra põhimõtteid, RHS-is

sätestatud riigihanke läbiviimise üldpõhimõtteid ja lihthankemenetluse korda.

24.2. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel tuleb järgida käesoleva korra põhimõtteid, RHS-is

sätestatud riigihanke läbiviimise üldpõhimõtteid ning sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse korda.

24.3. Minikonkursi/tellimuse läbiviimisel tuleb järgida käesoleva korra põhimõtteid,

RHS-is sätestatud reegleid lepingute sõlmimiseks raamlepingu alusel ning

raamlepingus sätestatud reegleid.

25. Hankemenetluse, lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste, minikonkursi/tellimuse7

läbiviimiseks esitab hanget ettevalmistav teenistuja või sisutellija hanketaotluse, mis

tuleb kooskõlastada:

25.1. vahetu juhiga8;

25.2. hankeplaani välise riigihanke puhul või hankeplaanis oleva riigihanke andmete

muutumisel eelarvejuhiga/volitatud eelarvejuhiga;

25.3. minikonkursi/tellimuse läbiviimisel raamlepingu täitmise eest vastutava isikuga;

25.4. vajadusel teiste asjassepuutuvate teenistujatega.

5 Vahetu juhi kooskõlastus ei ole vajalik juhul, kui hanget ettevalmistav teenistuja või sisutellija on peadirektori

otsealluvuses või Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”

hanketaotluste puhul. 6 Avatud hankemenetlus, piiratud hankemenetlus, konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus,

ideekonkurss, võistlev dialoog, innovatsioonipartnerlus, kontsessioon, väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlus. 7 Välja arvatud ehitustööde minikonkursid/tellimused, mille puhul peab hanketaotluse esitama alates 30 000

eurost. 8 Vahetu juhi kooskõlastus ei ole vajalik juhul, kui hanget ettevalmistav teenistuja või sisutellija on peadirektori

otsealluvuses või Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”

hanketaotluste puhul.

9

26. Korrektselt täidetud hanketaotlus koos hanke ettevalmistamiseks vajaliku

dokumentatsiooniga (tehniline kirjeldus, vastavustingimused (nõuded meeskonnale,

sertifikaadid või tootja kinnitused vms), vajadusel proovitöö või visiooni ülesanne vms,

hindamismetoodika jms) tuleb edastada täitmiseks hankejuhile.

26.1. minikonkursi/tellimuse läbiviimisel tuleb edastada tehniline kirjeldus,

vastavustingimused (raamlepingust tulenevad nõuded meeskonnale, sertifikaadid

või tootja kinnitused vms), vajadusel proovitöö või visiooni ülesanne vms,

raamlepingust tulenev hindamismetoodika jms.

27. Hankejuht koostab üldjuhul kord nädalas eelmisel nädalal esitatud hanketaotluste põhjal

riigihanke algatamise käskkirja. Käskkirjas määratakse muuhulgas hankemenetluse ja

lepingu täitmise eest vastutav isik ning vajadusel hindamiskomisjon.

28. Riigihanke eest vastutav isik koostab riigihanke alusdokumendid, kooskõlastab

dokumendid registris punktis 6.5.2.1 nimetatud isikutega ja avaldab riigihanke registris

vastavalt RHS-is sätestatud tingimustele.

28.1. Ehitustööde, mille kohta hanketaotlust ei esitata, minikonkursside/tellimuste

alusdokumendid koostab registris riigivõrgu osakonna töötaja (käesoleva korra

mõistes sisutellija) ja edastab sellekohase info hankejuhile. Hankejuht määrab

riigihanke eest vastutava isiku suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja edastab talle vastava tööülesande.

28.2. Riigihanke eest vastutav isik kooskõlastab ehitustööde, mille kohta hanketaotlust ei

esitata, alusdokumendid registris hankejuristiga ja vastavalt vajadusele teiste

asjasse puutuvate isikutega.

29. Taotluste9/pakkumuste menetlemine:

29.1. Riigihanke eest vastutav isik avab taotlused/pakkumused10, kontrollib koos

sisutellijaga pakkumuste vastavust, teeb vastavaks tunnistamise otsuse, tunnistab

pakkumuse(d) edukaks ja teeb edukaks tunnistamise otsuse, teeb eduka pakkuja

suhtes kõrvaldamise aluste puudumise otsuse ja vajadusel kvalifikatsiooni otsuse,

vajadusel lükkab pakkumuse(d) tagasi või tunnistab riigihanke kehtetuks;

29.1.1. piiratud hankemenetluses edastab riigihanke eest vastutav isik

kvalifitseeritud taotlejatele riigihanke alusdokumendid ja teeb taotlejatele

pakkumuse esitamise ettepaneku ja teeb punktis 29.1 nimetatud toimingud.

29.2. punktis 29.1nimetatud otsused koostab riigihanke eest vastutav isik registris ja

kooskõlastab need vajadusel hankejuristiga. Otsused allkirjastavad riigihanke eest

vastutav isik ja sisutellija.

29.2.1. Riigihanke eest vastutav isik kontrollib eduka pakkuja kõrvaldamise aluste

puudumist ja vajadusel koos sisutellijaga eduka pakkuja kvalifikatsiooni

ning teeb vajadusel sellekohase otsuse, kooskõlastades selle vajadusel

hankejuristiga. Otsuse allkirjastavad riigihanke eest vastutav isik ja

sisutellija.

29.2.2. Kõik tehtavad otsused peavad olema põhjendatud ning nende õigsuse eest

vastutavad riigihanke eest vastutav isik, sisutellija ja hindamiskomisjoni

olemasolul hindamiskomisjon;

29.2.3. Kõikidest tehtavatest otsustest teavitab riigihanke eest vastutav isik kõiki

pakkujaid registris RHS-is sätestatud korras.

9 Taotlused esitatakse piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses,

võistlevas dialoogis, innovatsioonipartnerluses. 10 Lihthankemenetluses ning sotsiaal- ja eriteenuste tellimiseks võib kasutada hankija pöördmenetlust.

10

30. Lepingu sõlmimine toimub vastavalt peatükile VIII

30.1. Tellimused viiakse läbi vastavalt raamlepingus sätestatud tingimustele.

31. Riigihanke eest vastutav isik teavitab 30 päeva jooksul registris hankemenetluse,

lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste, minikonkursi lõppemisest.

31.1. Tellimuse eest vastutav isik teavitab hankejuhti tellimuse kinnitamisest/lepingu

sõlmimisest, kes esitab selle kohta teate registris 30 päeva jooksul tellimuse

esitamisest.

32. Lepingu eest vastutav isik teavitab riigihanke eest vastutavat isikut lepingu lõppemisest,

kes esitab lepingu lõppemise teate registrile 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest.

32.1. Tellimuse eest vastutav isik teavitab hankejuhti tellimuse täitmisest/lepingu

lõppemisest, kes esitab täidetud tellimuse/lepingu lõppemise andmed registrisse 30

päeva jooksul.

VI. ERAND

33. Erandi kasutamise alused on toodud RHS § 11 .

34. Erandi puhul ei ole hankija kohustatud järgima RHS-is sätestatud korda, vaid tuleb

järgida ainult käesoleva korra põhimõtteid.

35. Erandi alusel lepingu sõlmimiseks esitab hanget ettevalmistav teenistuja või sisutellija

hanketaotluse, tuues muuhulgas välja erandi kasutamise motiveeritud põhjenduse.

Eelpool nimetatud dokument tuleb kooskõlastada:

35.1. vahetu juhiga11;

35.2. hankeplaani välise riigihanke puhul või hankeplaanis oleva riigihanke andmete

muutumisel eelarvejuhiga/volitatud eelarvejuhiga;

35.3. vajadusel teiste asjassepuutuvate teenistujatega.

36. Korrektselt täidetud hanketaotlus tuleb edastada täitmiseks hankejuhile.

37. Hankejuht koostab üldjuhul kord nädalas eelmisel nädalal esitatud hanketaotluste põhjal

erandi alusel läbiviidava hanke algatamise käskkirja. Käskkirjas määratakse muuhulgas

lepingu täitmise eest vastutav isik ning vajadusel lepingu sõlmimise ettevalmistamiseks

hindamiskomisjon ning otsustatakse erandi alusel lepingu sõlmimise motiveeritus.

38. Lepingu sõlmimiseks peab lepingu sõlmimise eest vastutav isik tagama kõikide lepingu

sõlmimiseks vajalike dokumentide ja toimingute vormistamise kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning nende säilitamise. Eespool nimetatud dokumentide alla

kuuluvad muuhulgas nt pakkumuse esitamise ettepanek, laekunud pakkumused,

pakkumuste otsuste teated koos põhjendusega.

39. Lepingu eest vastutav isik teavitab 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest hankejuhti ja

finantsjuhti ning teavitab lepingu lõppemisest 30 päeva jooksul hankejuhti.

11 vahetu juhi kooskõlastus ei ole vajalik juhul, kui hanget ettevalmistav teenistuja või sisutellija on peadirektori

otsealluvuses või Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”

hanketaotluste puhul.

11

VII. SISETEHING JA HANKIJATEVAHELINE KOOSTÖÖ

40. Sisetehingu kasutamise alused on toodud RHS § 12.

41. Sisetehingu puhul ei ole hankija kohustatud järgima RHS-is sätestatud korda.

VIII. RAAM- JA/VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

42. Lepingu peab sõlmima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus

on vähemalt 20 000 eurot.

42.1. Väikeostu puhul, kui kirjalikku lepingut ei sõlmita, võib sisutellija12 või väikeostu

läbiviimise eest vastutav isik anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõustumuse lepingu sõlmimiseks (ostu sooritamiseks või teenuse või ehitustöö

tellimiseks).

42.2. Väikeostu puhul, kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingut ei

sõlmita siis on sisutellija või väikeostu läbiviimise eest vastutav isik ostu või

teenuse või ehitustöö vastuvõtmise eest vastutav ja tal on õigus vajadusel

üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastada.

43. Nõustumust lepingu sõlmimiseks ei või anda enne RHS-is sätestatud tähtaegu. Tähtajad

hankemenetluse liikide kaupa on avaldatud RIA siseveebis.

44. Riigihanke eest vastutav isik või väikeostu puhul väikeostu läbiviimise eest vastutav isik:

44.1. valmistab ette lepingu, lisab selle dokumendihaldussüsteemi ning edastab

kooskõlastamiseks sisutellijale, hankejuristile ja eelarvejuhile, kelle eelarvest

toimub lepinguga võetud kohustuste eest tasumine ning allkirjastamiseks

peadirektorile.

44.2. saadab kooskõlastatud ja RIA poolt allkirjastatud lepingu teis(t)ele pool(t)ele

allkirjastamiseks.

45. Kõikide osapoolte allkirjastatud leping tuleb laadida dokumendihaldussüsteemi ning

edastada täitmiseks lepingu täitmise eest vastutavale isikule ning teadmiseks hankejuhile

ja finantsjuhile.

46. Lepingut ei või sõlmida tagantjärgi.

IX. LEPINGU TÄITMISE JÄRELEVALVE

47. Lepingu täitmise eest vastutav isik jälgib lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja

vastutab lepingu täitmise järelevalve eest.

48. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingu pooled

täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest

kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja asja/teenuse kvaliteeti, pretensioonide

esitamise tähtaegsust, vigade tekkimist, garantii kehtivuse ajal pretensioonide esitamist

jm. Lepingu täitmise eest vastutav isik algatab vajadusel lepingu muutmise või

12 Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” väikeostude puhul on

sisutellijaks toetusskeemi juht/projektijuht.

12

lõpetamise.

49. Lepingu muutmise ja ennetähtaegse lõpetamise vajadusest teavitab lepingu täitmise eest

vastutav isik hankejuristi ja koostab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgituse

lepingu muutmise või ennetähtaegse lõpetamise vajaduste kohta.

50. Lepingu muutmisel tuleb arvestada RHS § 123 lepingu muutmise võimalustele seatud

piirangutega. Lepingu muutmisel või lõpetamisel järgitakse samu protseduurireegleid

nagu lepingu sõlmimisel.

51. Juhul kui lepingu täitmise eest vastutaval isikul on teisele poolele pretensioone lepingu

täitmise osas, konsulteerib ta pretensiooni esitamise osas hankejuristiga. Pretensioonid

esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pretensioonide

esitamisel lähtutakse lepingus sätestatust.

52. Lepingu täitmise järelevalve lõppeb lepingu kehtivusaja lõppemisel. Juhul, kui lepingus

on kokku lepitud garantiis, lõppeb lepingu täitmise järelevalve garantii kehtivusaja

lõppemisega.

13

Lisa 1

Riigi Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise korrale

Hanketaotlus

1. ÜLDINFO

1.1 Hanke nimetus

Hankeplaanis märgitud nimetus,

nimetuse muutumisel tuleb välja tuua

ka hankeplaanis olev hanke nimetus

1.2 Hanke lühikirjeldus

Mis on hanke eesmärk /mida

ostetakse või tellitakse (tellitavate

asjade/teenuste lühikirjeldus, tekst,

mis sisestatakse registrisse)

1.3 Hanke liik ja hanke liigi valiku alus

ning põhjendus:

(väikeost, lihthankemenetlus, avatud-,

piiratud-, konkurentsipõhine

läbirääkimistega-, väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlus,

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus,

võistlev dialoog, ideekonkurss, erand

RHS § 11 alusel,

innovatsioonipartnerlus,

kontsessioon). Lisaks valiku alusele

märkida konkurentsi puudumisel

selgitus, miks ei ole võimalik tagada

pakkujate paljusus.

1.4 Eelnevad või järgnevad sama hanke

objekti käsitlevad hanked (hanke

nimetus ja viitenumber):

1.5 Lepingu kestus (Hanke- või

raamlepingu kestuse võib määrata

kuudes, päevades või perioodina).

1.6 1) Hanke eeldatav maksumus (km-ta)

2) finantseerimise allikas

Finantseerimise allika juures märkida

millisest allikast finantseeritakse, nt

RIA eelarve, SF eelarveüksuse nimetus

ning 3) kas tegemist on investeeringu

või kuluga.

1)

2)

3)

1.7 Teave Euroopa Liidu või muu

välisvahendite kohta

(projekti/programmi/toetusskeemi

nimetus ja olemasolul SFOSi/ projekti

number või viide)

14

1.8 Hanke osade arv

Kui hange on jaotatud osadeks, siis

märkida iga osa eeldatav maksumus

km-ta ja osa nimetus

Näiteks:

1 osa: Serveri ostmine – eeldatav

maksumus 45 000;

2 osa: Litsentsi ostmine – eeldatav

maksumus 15 000.

Kui riigihanke piirmäära ületav

hange ei ole jaotatud osadeks, siis

lisada põhjendus, et miks otsustati

hange osadeks mitte jagada.

1.9 Sisutellija nimi, ametikoht ja

struktuuriüksus

1.10 Lepingu täitmise eest vastutava isiku

nimi, ametikoht ja struktuuriüksus

1.11 Hindamiskomisjoni moodustamise

vajalikkus ja koosseis:

Jah/ei

Komisjoni nimeline koosseis

2. TEHNILINE KIRJEDLUS ASJADE OSTMISEL13:

2.1 Tehniline kirjeldus ehk ostetavate

asjade üksikasjalik kirjeldus.

Esitada eraldi failina (mis sisaldab ka

kõike alljärgnevat infot)

2.2 Kogus (tk)

2.3 Tarnetingimused

Mis ajaks/mis aja jooksul ning kuhu

asjad tarnitakse

2.4 Garantiitingimused (täita vajadusel)

2.5 Hooldustingimused (täita vajadusel)

Kas on vajalik ning millises ulatuses

ja kui pikaks perioodiks

2.6 Muud asjade ostmisega kaasnevad

teenused (täita vajadusel)

Näiteks koolitus, paigaldamine,

seadistamine jms

2.7 Kvaliteedinõuded ja viited

standarditele (täita vajadusel)

13 Tehniline kirjeldus peab olema koostatud selliselt, mis annaks pakkujatele selge, täpse ja täieliku ülevaate

teenusele või asjale esitatavatest miinimumnõuetest ja hankija vajadustest

15

3. TEHNILINE KIRJELDUS TEENUSTE/TÖÖDE TELLIMISEL14

3.1 Tehniline kirjeldus ehk tellitavate

teenuste/tööde üksikasjalik loetelu ja

kirjeldus (teenuse/töö sisu), vajadusel

nende arv jms

Esitada eraldi failina (mis sisaldab ka

kõike alljärgnevat infot)

3.2 Miinimumnõuded teenuse/töö

kvaliteedile ning viited standarditele

(esitada vajadusel)

3.3 Teenuse osutamise ajakava (esitada

vajadusel)

Nt kui teenus hõlmab erinevatel

kuupäevadel tehtavaid tegevusi või

koosneb etappidest või kui enne

teenuse osutamist on vajalikud

eeltööd, siis milliseks kuupäevaks

peaksid tööd olema tehtud vms

3.4 Teenuse osutamiseks vajalikud

spetsialistid (vastavustingimused),

ehk milliseid spetsialiste peab

pakkuja teenuse osutamiseks kaasama

ning millistele tingimustele nad

peavad vastama

Esitada eraldi failina

3.5 Kui tegemist on tarkvara

arendusega, siis

tuua välja, kas majanduslikult

soodsaima pakkumuse

väljaselgitamisel arvestatakse

olelusringi kulusid ja kui neid ei

arvestata, siis põhjendus, miks seda ei

tehta.

4. TÄIENDAV INFO

4.1 Pakkujale kehtestatavad nõuded

(kvalifitseerimistingimused)

Pakkuja eelnev kogemus (nt täidetud

lepingute arv, nende maksumus,

spetsialistide haridus, netokäibe

suurus, asjade näidistele esitatavad

tingimused, registreeringud,

tegevusload, litsentsid jne) ei ole

kohustuslik

4.2 Vastavustingimused

Millele pakkumus peab vastama:

näiteks: Pakkuja peab esitama

meeskonnaliikmete CV-d,

14 Tehniline kirjeldus peab olema koostatud selliselt, mis annaks pakkujatele selge, täpse ja täieliku ülevaate

teenusele või asjale esitatavatest miinimumnõuetest ja hankija vajadustest.

16

visioonikirjelduse, sertifikaadid, tootja

poolse tehnilise kirjelduse, proovitöö,

proovitöö kinnituse, detailse eelarve

jms.

Esitada eraldi fail(id), kus on välja

toodud iga vastavustingimuse täpsem

kirjeldus. Nt CV vorm, proovitöö

lähteülesande kirjeldus, detailse

eelarve vorm vms

4.3 Pakkumuste hindamine (hindamise

aluseks madalaim hind või

majanduslik soodsus ehk kas lisaks

pakkumuse maksumusele hinnatakse

muid kriteeriume, nt kvaliteeti,

tarneaega, garantiiaja pikkust,

proovitööd, spetsialistide kompetentsi

vms)

Hindamiskriteeriumid, nende

osakaalud ja –hindamismetoodika

esitada eraldi failina)

4.4 Eelmise hanke või lepingu täitmisel

esinenud probleemid/tehtud

järeldused (esitada olemasolul)

Näiteks järeldused/muutmise

vajadused, mis eelmise hanke/ lepingu

pealt on tekkinud,

4.5 Turu-uuring

Kui on läbi viidud turu-uuring, siis

edastada kogu info (eraldi ühe

failina), mis edastati turu-uuringus

osalejatele. Hankijal on kohustus see

lisada hanke alusdokumentide juurde.

Vajadusel esitada turu-uuringu

käigus tekkinud muu info (nt kes on

potentsiaalsed pakkujad või kui palju

võimalikke pakkujaid turul on, turu-

uuringus osalejate nimekiri, turu-

uuringu salvestis jms)