Riigi Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise korra kinnitamine

KINNITATUD

01.07.2025 käskkirjaga nr 1.1-2/25-033

RIIGI INFOSÜSTEEMI AMETI

RIIGIHANGETE LÄBIVIIMISE KORD

I. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................. 1

II. KONFIDENTSIAALSUSKOHUSTUS JA HUVIDE KONFLIKT ............................... 5

III. RIIGIHANGETE PLANEERIMINE ............................................................................. 5

IV. VÄIKEOSTU SOORITAMINE ..................................................................................... 6

V. RIIGIHANKE MENETLUSE LÄBIVIIMINE .............................................................. 7

VI. ERAND ......................................................................................................................... 10

VII. SISETEHING JA HANKIJATEVAHELINE KOOSTÖÖ ............................................ 11

VIII. RAAM- JA/VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE .................................................... 11

IX. LEPINGU TÄITMISE JÄRELEVALVE ...................................................................... 11

1

I. ÜLDSÄTTED

1. Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) hankekord kehtestatakse „Riigihangete seaduse“

§ 9 lõike 1 ja RIA põhimääruse § 16 lõike 1 alusel.

2. Riigihangete läbiviimise kord (edaspidi kord) reguleerib RIA riigihangete planeerimist,

ettevalmistamist ning läbiviimist.

3. Korra kehtestamise eesmärk on tagada RIA riigihangete läbiviimise seaduslikkus ja

otstarbekus ning määrata struktuuriüksuste kohustused ja vastutus riigihankealase tegevuse

korraldamisel.

4. Korda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS), RIA teabehalduse

korra ja eelarve juhendiga.

4.1. Välisrahastusest finantseeritud riigihangete erisusi või lisareegleid kord ei reguleeri.

5. Korras kasutatavad mõisted:

5.1. Riigihange on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine,

ehitustööde tellimine või ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija

poolt olenemata nimetatud tehingute või toimingute maksumusest. Riigihangete

piirmäärad1 on avaldatud RIA siseveebis.

5.2. Väikeost on

5.2.1. asjade ostmine, teenuste tellimine või ehitustööde tellimine maksumusega alla

lihthanke piirmäära;

5.2.2. teenuste kontsessioon maksumusega alla lihthanke piirmäära;

5.2.3. sotsiaal- ja eriteenuste tellimine alla riigihanke piirmäära;

5.2.4. ideekonkurss, sotsiaal- ja eriteenuste või ehitustööde kontsessioon alla

riigihanke piirmäära.

5.3. Dünaamiline hankesüsteem on elektrooniline hankelepingute sõlmimise menetlus,

millega selle kehtivusajal kvalifitseerimise tingimustele vastavad ettevõtjad võivad

jooksvalt liituda ning hankija võib liitunud taotlejatega sõlmida hankelepinguid RHS-

i § 35 sätestatud korras.

5.4. Raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud

leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused. Raamlepingu sõlmimine toimub peatüki VIII

alusel.

5.4.1. Minikonkurss on raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel riigihangete

seaduses ja raamlepingus sätestatud korras läbiviidav konkurss, mille

eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine.

5.4.2. Tellimus on hankija(te) ja ühe ettevõtja vahel sõlmitud raamlepingu alusel

esitatud soov asja ostmiseks, teenuse või ehitustöö tellimiseks. Juhis tellimuse

esitamiseks on avaldatud RIA siseveebis. 1 Rahvusvaheline piirmäär, sealhulgas sotsiaal- ja eriteenuste rahvusvaheline piirmäär, on summa, mille

kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL artiklite 8 ja 9,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artiklite 4 ja 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/25/EL artiklite 15 ja 17 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Rahvusvahelise

piirmäära avaldab registri vastutav töötleja oma veebilehel viivitamata iga kord pärast selle avaldamist Euroopa

Komisjoni poolt.

2

5.5. Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping,

sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd.

Hankelepingu sõlmimine toimub peatüki VIII alusel.

5.6. Turu-uuring on sisutellija poolt hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja

riigihanke ettevalmistamiseks läbiviidav konsulteerimine asjaomases valdkonnas

tegutsevate isikute ja ettevõtjatega.

5.7. Pöördmenetlus on RHS § 52 lg 3 ettenähtud võimalus asuda kohe pakkumuste

vastavustingimuste sisulise kontrollimise juurde ning pärast edukaks tunnistamise

otsuse tegemist kontrollida kõrvaldamise aluseid ja vajadusel

kvalifitseerimistingimusi ainult edukal pakkujal. Muude menetluste kui avatud

hankemenetlus puhul peab hankija selle võimaluse riigihanke alusdokumentides ette

nägema.

5.8. Hanketaotlus on riigihanke algatamiseks koostatud dokument ja selle lisad (hanke

sisend).

5.9. Riigihangete üldpõhimõtted on RHS § 3 sätestatud põhimõtted, mida tuleb iga

riigihanke planeerimisel ja läbiviimisel järgida.

5.10. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaeg määratletakse lähtuvalt hankelepingu

esemest, eelkõige selle keerukusest ning kogusest, mahust või hulgast.

5.10.1. Pakkumuste või taotluste esitamise minimaalsed tähtajad tulenevad RHS-ist ja

need on avaldatud RIA siseveebis.

5.10.2. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva võib riigihangete registris

läbiviidavate hangete puhul määrata esmaspäevast reedeni, välja arvatud

riiklikud pühad, ajavahemikule kell 9.00 kuni 16.00.

5.11. Riigihangete register (edaspidi register või riigihangete register) on riigihangete

läbiviimiseks kasutatav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Registri veebiaadress

on https://riigihanked.riik.ee.

5.12. Kõik käesolevas korras nimetatud maksumused arvestatakse eurodes ja

käibemaksuta.

6. Riigihangete korraldamise pädevus ja rollid: 7.

7.1. riigihanke viib läbi riigihanke eest vastutav isik.

7.1.1. väikeostu maksumusega alla 10 000 euro viib läbi sisutellija või eelarvejuhi

poolt määratud muu teenistuja.

7.2. Sisutellija2 on asja, teenust või ehitustööd vajava üksuse teenistuja, kes:

7.2.1. vastutab:

7.2.1.1. hankeplaani sisendi andmise eest;

7.2.1.2. vajadusel turu-uuringu läbiviimise eest;

7.2.1.3. hanketaotluse esitamise eest;

2 Välisrahastusest finantseeritud riigihangete puhul võib olla sisutellijaks asutuseväline teenistuja/isik. Sellisel

juhul vastutab ta riigihanke sisendi andmise eest ja talle ei kohaldu sisutellija roll käesoleva korra mõistes.

Välisrahastuse eripärast tulenevalt võib teatud juhtudel osa sisutellija rollidest täita eelarvejuhtvõi muu teenistuja.

3

7.2.1.4. riigihanke sisendi andmise eest, sh läbi viidud turu-uuringu info

edastamine, tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimistingimuste,

vastavustingimuste, hindamiskriteeriumite ja -metoodika eest;

7.2.1.5. vajadusel pakkujate küsimustele vastuste koostamise ja nende riigihanke

eest vastutavale isikule edastamise eest;

7.2.1.5.1. kui küsimuste vastamise tulemusel muudetakse tehnilist

kirjeldust, siis edastab sisutellija muudetud tehnilise

kirjelduse riigihanke eest vastutavale isikule.

7.2.1.6. pakkumuste vastavuse sisulise kontrolli (teenuse/asja/ehitustöö

kirjelduse, seatud nõuete vms) ja pakkumuste hindamise eest (nt

proovitöö, meeskonna kompetentsid jms) ja hindamisprotokolli

koostamise eest;

7.2.2. osaleb:

7.2.2.1. hindamiskomisjoni liikmena komisjoni töös;

7.2.2.2. eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel (vajadusel);

7.2.2.3. vaidlustusele vastamisel sisulises küsimuses;

7.2.2.4. asja/teenuse/ehitustöö vastuvõtmisel koos lepingu täitmise eest vastutava

isikuga (vajadusel);

7.2.2.5. vajadusel lepinguliste vaidluste lahendamisel (sisulised küsimused).

7.3. Hanget ettevalmistav teenistuja on RIA teenistuja, kes esitab hanketaotluse, kuid kes

ei ole sisutellija.

7.4. Väikeostu läbiviimise eest vastutav isik on hanketaotluses määratud teenistuja, kes

vastutab väikeostu läbiviimise eest.

7.5. Riigihanke eest vastutav isik on teenistuja, kes tagab RHS-ist tulenevate nõuete

täitmise ja vastutab riigihanke läbiviimise eest:

7.5.1. riigihanke alusdokumentide ja riigihanke läbiviimisel tehtavate otsuste korrektse

ja nõuetekohase koostamise ja riigihangete registrisse sisestamise eest;

7.5.1.1. sealhulgas vajadusel riigihanke alusdokumentide muutmise eest;

7.5.2. riigihanke alusdokumentide kooskõlastamise eest;

7.5.2.1. kooskõlastab riigihanke alusdokumendid registris sisutellijaga,

hankejuristiga, hindamiskomisjoni olemasolul hindamiskomisjoni

liikmetega ja teiste asjasse puutuvate isikutega vastavalt vajadusele;

7.5.3. riigihanke registris avaldamise eest vastavalt RHS-is sätestatud tingimustele;

7.5.4. registritoimingute tähtaegse tegemise eest (küsimustele vastamine, pakkumuste

avamine, vajadusel kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni ning vastavuse

kontrollimine, vajadusel pakkujatele täpsustavate küsimuste esitamine, eduka

pakkuja väljaselgitamine ning eduka pakkuja kõrvaldamise aluste kontrollimise

ja vajadusel kvalifitseerimise eest);

7.5.5. riigihanke otsus(t)e koostamise ja allkirjastamise korraldamise ning tehtud

otsus(t)est taotlejate/pakkujate tähtaegsete teavitamise ja küsimustele vastamise

eest;

7.5.6. raam- või hankelepingu (edaspidi leping) kooskõlastamise, allkirjastamise ja

lepingu sõlmimise teate tähtaegse esitamise eest registris.

7.6. Lepingu täitmise eest vastutav isik on hanketaotluses ja/või lepingus määratud

teenistuja, kes:

7.6.1. vastutab:

7.6.1.1. lepingu täitmise eest (asjad/teenused/ehitustööd on tellitud, vastu

võetud, vajalikud aktid allkirjastatud, jälgib lepingu mahtu ja tähtaegu,

4

korraldab õigeaegselt vajadusel lepingu muudatuste tegemise (vt

peatükk IX));

7.6.1.2. lepingu lõppemise/mahu täitumise korral riigihanke eest vastutavale

isikule lepingu lõppemise teate esitamise eest (koos lepingu tegeliku

maksumusega, lepingu lõpetamise kuupäevaga, info lepingu tingimuste

muutumise kohta, info ettevõtja poolsetest rikkumistest, mille

tulemusena kohaldati õiguskaitsevahendit ning kas hankija nõue on

vaidlustatud);

7.6.2. osaleb lepinguliste vaidluste lahendamisel.

7.7. Tellimuse eest vastutav isik on hanketaotluses määratud teenistuja, kes vastutab:

7.7.1. ühe pakkujaga raamlepingu alusel tellimuse esitamise ja täitmise eest

(asjad/teenused/ehitustööd on tellitud, vastu võetud, vajalikud aktid

allkirjastatud);

7.7.2. tellimuse teostamise/lepingu lõppemise korral hankejuhile tellimuse

teostamise/lepingu lõppemise teate esitamise eest (koos punktis 7.6.1.2

nimetatud andmetega).

7.8. Hankejuht on RIA hankeprotsessi juht, kes:

7.8.1. vastutab:

7.8.1.1. hanketegevuse planeerimise eest, sh hankeplaani koostamise ning selle

aja- ja asjakohasena hoidmise eest;

7.8.1.2. hanketegevuse korraldamise eest, sh hankeprotsessi toimimise ja selle

parendamise ning riigihanke algatamise käskkirjade koostamise eest;

7.8.1.3. hankealase teadlikkuse tõstmise, juhendmaterjali koostamise ja selle

asjakohasena hoidmise, nõustamise ning tulemusliku koostöö

korraldamise eest hankeprotsessis;

7.8.1.4. RIA esindamise eest hankealaste auditite läbiviimisel;

7.8.1.5. hankealase teabe RIA kodulehel avaldamise korraldamise eest;

7.8.1.6. hankealaste põhimõtete juurutamise ja järgmise eest ning omab selleks

kontrollifunktsiooni kõikide RIA hangete osas.

7.9. Hankejurist:

7.9.1. vastutab:

7.9.1.1. lepingu vormide/põhjade koostamise eest;

7.9.1.2. lepingu juriidilise korrektsuse eest;

7.9.1.3. vaidlustustele vastamise (juriidilised küsimused)/vastuse koostamise

koordineerimise eest;

7.9.2. osaleb:

7.9.2.1. riigihanke alusdokumentide kooskõlastamises;

7.9.2.2. lepinguliste vaidluste lahendamisel (juriidilistes küsimustes);

7.9.3. muud kohustused:

7.9.3.1. nõustab riigihanke eest vastutavat isikut ning teisi RIA teenistujaid

hankealastes küsimustes.

7.10. Eelarvejuht on RIA peadirektori käskkirja alusel määratud RIA teenistuja,

kellele peadirektor on kinnitanud eelarve. Eelarvejuht vastutab hankeks vajaminevate

rahaliste vahendite olemasolu eest.

7.10.1. Eelarvejuht hindab eelarvevahendite olemasolu ja tehingu vajalikkust. Kui ta

peab tehingut põhjendatuks ja eelarves on tehingu sooritamiseks vajalikud

vahendid, siis kooskõlastab tehingu. Tehingu kooskõlastamisega võtab

eelarvejuht vastutuse tehingu teenistusliku vajalikkuse ning tehingu

teostamiseks vajaliku summa olemasolu eest eelarves. Kui eelarvejuht peab

5

tehingut põhjendatuks, kuid tehingu sooritamiseks vajalikke vahendeid

eelarves ei ole, siis võib ta esitada taotluse eelarve muutmiseks vastavalt RIA

eelarve juhendile. Tehingu saab sooritada peale eelarve muutmist.

7.11. Hindamiskomisjon moodustatakse juhul, kui asjade ostmiseks, teenuste või

ehitustööde tellimiseks hinnatakse lisaks maksumusele või muudele numbrilistele

näitajatele ka teisi hindamiskriteeriume.

7.11.1. Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige peab omama riigihanke objektile

vastavas valdkonnas erialateadmisi.

7.11.2. Hindamiskomisjon võib otsuste tegemisel kaasata komisjoniväliseid

eksperte, kelle ekspertarvamusele hindamisel tugineda.

7.11.3. Hindamiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtab osa vähemalt

pool koosseisu. Kui hindamiskomisjoni arvamused jagunevad võrdselt, siis

on otsustavaks sisutellija hääl.

7.11.4. Hindamiskomisjon koostab hanke alusdokumentides toodud

hindamismetoodika alusel hindamisprotokolli ja esitab selle riigihanke eest

vastutavale isikule.

7.12. RIA esindaja(d) vaidlustuse läbivaatamisel riigihangete vaidlustuskomisjonis on

sisutellija, riigihanke eest vastutav isik, hankejurist, vajadusel hindamiskomisjoni

liikmed ja hankejuht ning vajadusel kaasatakse teisi esindajaid peadirektori

volitusega.

II. KONFIDENTSIAALSUSKOHUSTUS JA HUVIDE KONFLIKT

7. Huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt

või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada

tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

8. Riigihanke ettevalmistamisel, korraldamisel ja/või lepingu sõlmimisel ei või osaleda

hankija poolt isikud, kes on või kes on olnud pakkujaga/taotlejaga või riigihankest

huvitatud isikuga sellistes suhetes, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi nende isikute

erapooletuses. Nimetatud isikud teavitavad vastavate asjaolude ilmnemisest riigihanke eest

vastutavat isikut või vahetut juhti, kes korraldab isiku taandamise vastava riigihanke

läbiviimisest.

9. Kui hindamiskomisjoni liige või ekspert ei ole RIA teenistuja, siis peab ta allkirjastama

enne ülesannete täitma asumist vormikohase konfidentsiaalsuskohustuse kinnituse ja see

lisatakse riigihangete registris sisedokumentide juurde. Konfidentsiaalsuskohustuse

kinnitust ei pea üldjuhul allkirjastama riigiteenistujaga.

10. Kõik riigihanke ettevalmistamisel, korraldamisel ja/või lepingu sõlmimisel osalevad isikud

peavad üldjuhul registris andma huvide konflikti puudumise kinnituse.

III. RIIGIHANGETE PLANEERIMINE

11. Struktuuriüksuse juht, vajadusel koostöös eelarvejuhiga tagab igal aastal hiljemalt

jaanuarikuu kümnenda tööpäeva lõpuks vastava struktuuriüksuse käesoleva aasta

riigihangete korraldamise ajakava (hankeplaani sisendi) koostamise lähtudes RIA

põhimäärusest, oma struktuuriüksuse põhiülesannetest ja/või tuginedes riigi üldistele

huvidele ning edastab selle hankejuhile.

11.1. Struktuuriüksuse juht ja eelarvejuht jälgivad, et riigihanget ei jaotata osadeks RHS-

is riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui lepingu

esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks

6

vajalikud asjad, teenused või ehitustööd, vajadusel summeerima need sarnaste RIA

üleste ostudega ning järgima, et kõik ostuks vajalikud toimingud on seaduslikud ja

otstarbekad.

11.2. Hankeplaani tuleb märkida riigihanked, mille eeldatav maksumus on vähemalt

10 000 eurot, välja arvatud minikonkursid (vt punkt 5.4.1) ja tellimused (vt punkt

5.4.2), mis tuleb märkida hankeplaani olenemata nende eeldatavast maksumusest.

12. Riigihanke võib ühe menetluse raames osadeks jaotada RHS § 27 sätestatud korras.

13. Riigihanke võib osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi, kui

see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

13.1. Osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta lepingu sõlmimisel tuleb kohaldada kõigi

osade summeeritud eeldatava maksumusega lepingu sõlmimisele kohaldatavat

korda.

14. Riigihangete planeerimisel määrab sisutellija riigihanke eeldatava maksumuse vastavalt

RHS-i § 23-26 ja võimalusel turuanalüüsi käigus kogutud andmetele.

15. Hankejuht koostab 10 tööpäeva jooksul punktis 11 nimetatud sisendi alusel riigihangete

kohta hankeplaani, kooskõlastab RIA eelarvejuhtidega ja peadirektori asetäitjatega ning

edastab kinnitamiseks peadirektorile.

16. Kinnitatud hankeplaan avaldatakse RIA siseveebis.

16.1. Väljavõte hankeplaanist (edaspidi avalik hankeplaan) avaldatakse RIA veebilehel.

Avalikus hankeplaanis näidatakse ära riigihanke nimetus, riigihanke menetluse liik,

riigihanke algatamise eeldatav aeg kuu täpsusega, lepingu eeldatav täitmise aeg

kuudes ning teave, kas hanke eeldatav maksumus on alla rahvusvahelise piirmäära

või sellega võrdne/ületab seda.. Avalikus hankeplaanis ei ole kohustust kajastada

väikeoste, minikonkursse, tellimusi ja erandi alusel läbiviidavaid hankeid.

17. Hankejuht monitoorib hankeplaani täitmist jooksvalt ja teeb kokkuvõtte hankeplaani

täitmisest kord kvartalis. Hankeplaani lisanduvad hanked lisab hankejuht hankeplaani

täiendusena vastavalt nende lisandumisele ja neid ei avaldata RIA veebilehel.

17.1. Hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke

hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist.

IV. VÄIKEOSTU SOORITAMINE

18. Väikeostude sooritamisel tuleb olemasolevat konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste

vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Väikeostu läbiviimisel tuleb

järgida RHS-is sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja käesolevas korras

sätestatut.

18.1 Väikeostu läbiviimise eest vastutav isik või sisutellija võib väikeostu läbi viia

pakkumuste või hinnakirjade võrdlemise teel või pakkujatega läbi rääkides või

kasutades mitut eelnimetatud menetlusviisi kombineeritult, kaasates konkurentsi

olemasolu korral menetlusse vähemalt kolm võimalikku pakkujat. Ühe pakkujaga

võib piirduda, kui puudub konkurents või punktis 19 nimetatud juhul.

19. Väikeost, mille maksumus jääb alla 10 000 euro, kooskõlastatakse eelarvejuhiga.

Tagamaks võimalikult väike halduskoormus, sealhulgas aja-, raha- ja tööjõukulu, võib

piirduda ühe pakkujaga ning hinnapakkumus(t)e küsimise, hinnakirjade võrdlemise või

muul moel teostatud tegevuste osas menetluse tulemuste säilitamine ei ole kohustuslik..

7

20. Väikeost, mille maksumus on või ületab 10 000 eurot, tehakse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning selle sooritamiseks esitab hanget ettevalmistav teenistuja (vt

punkt 6.3.) või sisutellija (vt punkt 6.2.) hanketaotluse, mis tuleb kooskõlastada:

20.1. vahetu juhiga;

20.2. hankeplaani välise riigihanke puhul või hankeplaanis oleva riigihanke andmete

muutumisel eelarvejuhiga;

20.3. vajadusel teiste asjassepuutuvate teenistujatega.

21. Korrektselt täidetud ja kooskõlastatud hanketaotlus tuleb edastada täitmiseks hankejuhile,

kes koostab üldjuhul kord nädalas eelmisel nädalal esitatud hanketaotluste põhjal

riigihanke algatamise käskkirja. Käskkirjas määratakse muuhulgas väikeostu täitmise ja

vajadusel lepingu eest vastutav isik ning vajadusel hindamiskomisjon.

21.1. Hankeplaanis kinnitatud väikeostu puhul käskkirja ei koostata, hankejuht suunab

hanketaotluse viie tööpäeva jooksul väikeostu eest vastutavale isikule täitmiseks.

22. Väikeostu osas, mis tehakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab

sisutellija või väikeostu läbiviimise eest vastutav isik tagama kõikide väikeostuga seotud

dokumentide registreerimise ja säilitamise dokumendihaldussüsteemis. Väikeostuga

seotud dokumentide alla kuuluvad muuhulgas nt pakkumuse esitamise

ettepanek/hinnapäring, selgitus konkurentsi puudumise kohta, hinnakirjad ja nende

võrdlused, laekunud pakkumused, pakkumuste otsuste teated koos põhjendusega,

vajadusel leping. Märgitud dokumentide säilitamine ei ole kohustuslik punktis 19 märgitud

juhul.

23. Lepingu sõlmimine toimub vastavalt peatükile VIII.

V. RIIGIHANKE MENETLUSE LÄBIVIIMINE 24. Riigihanke läbiviimisel tuleb järgida käesoleva korra põhimõtteid ja vastavalt riigihanke

menetlusliigile RHS-is sätestatud korda.

24.1 Raamlepingu alusel

24.1.1 minikonkursi läbiviimisel tuleb järgida käesoleva korra põhimõtteid, RHS-is

sätestatud reegleid lepingute sõlmimiseks raamlepingu alusel ning

raamlepingus sätestatud reegleid;

24.1.2 tellimuste puhul tuleb järgida käesoleva korra põhimõtteid, RHS-is sätestatud

reegleid lepingute sõlmimiseks raamlepingu alusel ning raamlepingus

sätestatud reegleid.

25. Riigihanke korraldamiseks, sh minikonkursi läbiviimiseks või tellimuse tegemiseks3,

dünaamilise hankesüsteemi loomiseks või selle alusel hankelepingu sõlmimise

menetluseks (seotud hanke läbiviimiseks) esitab hanget ettevalmistav teenistuja või

sisutellija hanketaotluse, mis tuleb kooskõlastada:

25.1 vahetu juhiga4;

25.2 eelarvejuhiga;

25.3 minikonkursi läbiviimisel/tellimuse tegemisel raamlepingu täitmise eest vastutava

isikuga;

25.4 vajadusel teiste asjassepuutuvate teenistujatega.

3 Välja arvatud ehitustööde minikonkursid, mille puhul peab hanketaotluse esitama alates 30 000 eurost. 4 Vahetu juhi kooskõlastus ei ole vajalik juhul, kui hanget ettevalmistav teenistuja või sisutellija on peadirektori

või peadirektori asetäitja otsealluvuses.

8

26. Korrektselt täidetud hanketaotlus koos riigihanke ettevalmistamiseks vajaliku

dokumentatsiooniga (tehniline kirjeldus, vastavustingimused, nt nõuded meeskonnale,

sertifikaadid või tootja kinnitused vms, vajadusel proovitöö või visiooni ülesanne vms,

hindamismetoodika jms) tuleb edastada täitmiseks hankejuhile.

26.1. Minikonkursi läbiviimiseks/tellimuse tegemiseks tuleb hanketaotlusele lisada

tehniline kirjeldus, vastavustingimused (nt raamlepingust tulenevad nõuded

meeskonnale, sertifikaadid või tootja kinnitused vms), vajadusel proovitöö või

visiooni ülesanne vms, raamlepingust tulenev hindamismetoodika jms.

26.2. Hanketaotlust ei pea esitama, kui raamlepingu alusel tehtud tellimuste andmed

esitatakse riigihangete registrisse aastase koondina. Sellisel juhul edastab

raamlepingu eest vastutav isik tellimus(t)e kohta registrisse esitatavad andmed

hankejuhile e-kirja teel.

26.3. E-kataloogist tehtavate soetuste puhul hanketaotlust ei esitata. Soetused kinnitab

tehnoloogiaosakonna projektijuht või tehnoloogiaosakonna juhataja määratud muu

isik e-kataloogi keskkonnas.

27. Hankejuht koostab üldjuhul kord nädalas eelmisel nädalal esitatud hanketaotluste põhjal

riigihanke algatamise käskkirja. Käskkirjas määratakse muuhulgas riigihanke ja/või

tellimuse eest vastutav isik, sisutellija, lepingu täitmise eest vastutav isik ning vajadusel

hindamiskomisjon.

27.1. Hankeplaanis kinnitatud hanke puhul käskkirja ei koostata, hankejuht suunab

hanketaotluse viie tööpäeva jooksul riigihanke eest vastutavale isikule täitmiseks.

28. Kui käesolevast korrast ei tulene teisiti, koostab riigihanke eest vastutav isik riigihanke

alusdokumendid, kooskõlastab dokumendid registris punkt 6.5.2.1 kohaselt ja avaldab

registris vastavalt RHS-is sätestatud tingimustele.

28.1 Ehitustööde riigihangete, mille kohta hanketaotlust ei esitata, minikonkursside

alusdokumendid koostab registris riigivõrgu osakonna töötaja (käesoleva korra

mõistes sisutellija) ja edastab sellekohase info hankejuhile. Hankejuht määrab

riigihanke eest vastutava isiku suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja edastab talle vastava tööülesande. Riigihanke eest vastutav isik

kooskõlastab ehitustööde riigihanke alusdokumendid registris hankejuristiga ja

vastavalt vajadusele teiste asjasse puutuvate isikutega.

29. Taotluste5/pakkumuste menetlemine

29.1. Kui käesolevast korrast ei tulene teisiti, riigihanke eest vastutav isik

29.1.1. avab tähtajaks laekunud taotlused/pakkumused;

29.1.2. kvalifitseerimise tingimuste olemasolul kontrollib koos sisutellijaga

pakkujate või taotlejate kvalifikatsiooni ning teeb kvalifitseerimise või

kvalifitseerimata jätmise otsuse. Pöördmenetluse6 kasutamise korral

kontrollitakse kvalifitseerimise tingimustele vastavust ainult edukal pakkujal;

29.1.3. kontrollib pakkujate või taotlejate kõrvaldamise aluseid ning teeb

kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise otsuse, juhul kui otsuse tegemise

kohustus tuleneb riigihangete seadusest ja/või riigihanke menetluskorrast.

Pöördmenetluse kasutamise korral kontrollitakse kõrvaldamise aluseid ainult

edukal pakkujal;

5 Taotlused esitatakse piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses,

võistlevas dialoogis, innovatsioonipartnerluses. 6 Lihthankemenetluses ning sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses võib kasutada hankija pöördmenetlust, kui on

selle võimaluse hanke alusdokumentides ette näinud.

9

29.1.4. kontrollib koos sisutellijaga pakkumuste vastavust, teeb otsuse pakkumuste

vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta;

29.1.5. juhul kui riigihanke menetluses on läbirääkimised lubatud, siis korraldab

läbirääkimiste pidamise pakkuja(te)ga ning dokumenteerib läbirääkimiste

käigu ja tulemused;

29.1.6. tunnistab pakkumuse(d) edukaks ja teeb edukaks tunnistamise otsuse;

29.1.7. vajadusel lükkab otsusega kõik pakkumuse(d) tagasi;

29.1.8. vajadusel teeb riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse;

29.1.9. täidab muid seadusest või käesolevast korrast tulenevaid kohustusi.

29.2. Otsused

29.2.1. Punkti 29.1 alapunktides nimetatud otsused ja punktis 29.3.1 nimetatud

protokollid, v.a hindamisprotokollid, koostab riigihanke eest vastutav isik ja

kooskõlastab nende sisu vajadusel hankejuristiga.

29.2.2. Otsused allkirjastavad riigihanke eest vastutav isik ja sisutellija ning need

säilitatakse üldjuhul registris.

29.2.3. Otsused ja protokollid, sh hindamisprotokollid peavad olema põhjendatud

ning nende korrektsuse eest vastutavad riigihanke eest vastutav isik,

sisutellija ja hindamiskomisjoni olemasolul hindamiskomisjon.

29.2.4. Kõikidest tehtavatest otsustest teavitab riigihanke eest vastutav isik kõiki

pakkujaid registris RHS-is sätestatud korras.

29.3. Erisused taotluste/pakkumuste menetlemisel

29.3.1. Minikonkursi läbiviimisel pakkumus(t)e edukaks tunnistamise otsuse asemel

29.3.1.1. juhul kui sõlmitava hankelepingu maksumus on võrdne või ületab

riigihanke piirmäära, siis teeb riigihanke eest vastutav isik lepingu

sõlmimise otsuse. Riigihanke eest vastutav isik teavitab kõiki

raamlepingu osapooleks olevaid pakkujaid, olenemata sellest, kas

nad esitasid pakkumuse või mitte, lepingu sõlmimise otsusest

arvestusega, et hankelepingu sõlmimisele eelneb seitsmepäevane

ooteaeg teate esitamisest arvates;

29.3.1.2. juhul kui sõlmitava hankelepingu maksumus jääb alla riigihanke

piirmäära, koostab riigihanke eest vastutav isik minikonkursi

tulemuste protokolli, mille allkirjastab sisutellija ning ooteaega

lepingu sõlmimisel ei kohaldata. Riigihanke eest vastutav isik

informeerib minikonkursil pakkumuse esitanud pakkujaid hanke

tulemustest;

29.3.2. minikonkursi läbiviimisel kontrollib riigihanke eest vastutav isik eduka

pakkuja kõrvaldamise aluseid juhul kui kontrollimise kohustus tuleneb

riigihangete seadusest, eraldi otsust kõrvaldamata jätmise kohta ei vormistata;

29.3.3. dünaamilise hankesüsteemi puhul

29.3.3.1. riigihanke eest vastutav isik vaatab üle dünaamilise

hankesüsteemiga liitumise taotluse(d), sh hankepassi nõuetele

vastavuse, milles peavad olema kinnitused taotleja kõrvaldamise

aluste puudumiste ja/või kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kohta. Riigihanke eest vastutav isik teeb otsuse taotleja(te)

dünaamilise hankesüsteemiga liitmise või liitumise taotluse

rahuldamata jätmise kohta.

29.3.3.2. teeb riigihanke eest vastutav isik seotud hankes pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse ning juhul, kui edukas pakkuja oli dünaamilise

10

hankesüsteemiga liidetud vaid hankepassis esitatud kinnituste alusel,

siis teostab riigihanke eest vastutav isik eduka pakkuja

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ja/või kõrvaldamise aluste

sisulise kontrolli ja koostab selle kohta otsuse;

29.3.3.3. peale otsuste tegemist ei kohaldata RHS-ist tulenevalt hankelepingu

sõlmimiseks ooteaega;

29.3.4. mitmeetapilistes hankemenetlustes edastab riigihanke eest vastutav isik

kvalifitseeritud taotlejatele riigihanke alusdokumendid ja teeb taotlejatele

pakkumuse esitamise ettepaneku ja teeb punktis 29.1 nimetatud toimingud;

29.3.5. raamlepingu alusel tehtavate tellimuste puhul lähtutakse raamlepingus

sätestatust ning otsuseid ei vormistata.

29.3.6. Käesolevas korras käsitlemata juhtudel lähtutakse otsuste tegemisel

riigihangete seaduses sätestatust.

30. Lepingu sõlmimine toimub vastavalt peatükile VIII.

31. Riigihanke eest vastutav isik teavitab 30 päeva jooksul registris hankemenetluse,

lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse, kontsessioonilepingu sõlmimise

menetluse, minikonkursi lõppemisest.

31.1 Tellimuse eest vastutav isik teavitab hankejuhti tellimuse kinnitamisest/lepingu

sõlmimisest.

32. Lepingu või tellimuse eest vastutav isik teavitab lepingu lõppemisest riigihanke eest

vastutavat isikut või hankejuhti, kes esitab lepingu lõppemise teate registrile RHSis

sätestatud tähtajal.

VI. ERAND

33. Erandi kasutamise alused on toodud RHS § 11.

34. Erandi puhul ei ole hankija kohustatud järgima RHS-is sätestatud korda, vaid tuleb järgida

ainult käesoleva korra põhimõtteid.

35. Erandi alusel lepingu sõlmimiseks esitab hanget ettevalmistav teenistuja või sisutellija

hanketaotluse, tuues muuhulgas välja erandi kasutamise motiveeritud põhjenduse.

Eelnimetatud dokument tuleb kooskõlastada:

35.1 vahetu juhiga;

35.2 eelarvejuhiga;

35.3 vajadusel teiste asjassepuutuvate teenistujatega.

36. Korrektselt täidetud ja kooskõlastatud hanketaotlus tuleb edastada täitmiseks hankejuhile.

37. Hanketaotlust ei tule esitada erandi alusel sõlmitud raamlepingu alt sõlmitavate lepingute

/ tehtavate tellimuste kohta. Erandi alusel sõlmitud raamlepingu täitmise eest vastutaval

isikul on kohustus tagada, et sellise raamlepingu alusel sõlmitava lepingu puhul on täidetud

RHS-is sätestatud erandi kasutamise nõuded ja tingimused.

38. Hankejuht koostab üldjuhul kord nädalas eelmisel nädalal esitatud hanketaotluste põhjal

erandi alusel läbiviidava hanke algatamise käskkirja. Käskkirjas määratakse muuhulgas

lepingu täitmise eest vastutav isik ning vajadusel lepingu sõlmimise ettevalmistamiseks

hindamiskomisjon ning otsustatakse erandi alusel lepingu sõlmimise motiveeritus.

11

39. Lepingu sõlmimiseks peab lepingu täitmise eest vastutav isik tagama kõikide lepingu

sõlmimiseks vajalike dokumentide ja toimingute vormistamise kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning nende säilitamise. Eespool nimetatud dokumentide alla kuuluvad

muuhulgas nt pakkumuse esitamise ettepanek, laekunud pakkumused, pakkumuste otsuste

teated koos põhjendusega. Lepingu sõlmimisel järgib sisutellija või lepingu eest vastutav

isik hankekorra punkte 44-46.

VII. SISETEHING JA HANKIJATEVAHELINE KOOSTÖÖ

40. Sisetehingu ja hankijatevahelise koostöö alused on toodud RHS § 12.

41. Sisetehingu või hankijatevahelise koostöö puhul ei ole hankija kohustatud järgima RHS-is

sätestatud korda.

41.1. Hanketaotluse esitamine ei ole kohustuslik.

41.2. Sisutellija või lepingu eest vastutav isik koostab memo, millest nähtuvad

põhjendused ja kogu asjakohane info, millest nähtub, et tegemist on sisetehingu või

hankijatevahelise koostööga RHS-i tähenduses; memo säilitatakse

dokumendihaldussüsteemis lepingu juures.

41.3. Lepingu sõlmimisel järgib sisutellija või lepingu eest vastutav isik hankekorra punkte

44-46.

VIII. RAAM- JA/VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE

42. Lepingu peab sõlmima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus

on vähemalt 20 000 eurot.

42.1. Väikeostu puhul, kui kirjalikku lepingut ei sõlmita, võib sisutellija või väikeostu

läbiviimise eest vastutav isik anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõustumuse lepingu sõlmimiseks (ostu sooritamiseks või teenuse või ehitustöö

tellimiseks).

42.2. Väikeostu puhul, kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingut ei sõlmita,

on sisutellija või väikeostu läbiviimise eest vastutav isik ostu või teenuse või

ehitustöö vastuvõtmise eest vastutav ja tal on õigus vajadusel üleandmise-

vastuvõtmise akt allkirjastada.

43. Juhul kui lepingule kohaldub RHS-ist tulenevalt kohustuslik ooteaeg, ei või nõustumust

lepingu sõlmimiseks anda enne ooteaja möödumist. Tähtajad on avaldatud RIA siseveebis.

44. Juhul kui sõlmitakse kirjalik leping, riigihanke eest vastutav isik või väikeostu puhul

väikeostu läbiviimise eest vastutav isik või tellimuse puhul tellimuse eest vastutav isik:

44.1. valmistab ette lepingu, lisab selle dokumendihaldussüsteemi ning edastab

kooskõlastamiseks sisutellijale, hankejuristile, eelarvejuhile/-juhtidele, peadirektori

asetäitjale (vastavalt RIA struktuurile) ning seejärel allkirjastamiseks peadirektorile.

44.2. saadab kooskõlastatud ja RIA poolt allkirjastatud lepingu teis(t)ele pool(t)ele

allkirjastamiseks.

45. Kõikide osapoolte allkirjastatud leping tuleb laadida dokumendihaldussüsteemi ning

edastada täitmiseks lepingu täitmise eest vastutavale isikule ning teadmiseks hankejuhile

ja finantsjuhile.

46. Lepingut ei või sõlmida tagantjärgi.

IX. LEPINGU TÄITMISE JÄRELEVALVE

12

47. Lepingu täitmise eest vastutav isik jälgib lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja

vastutab lepingu täitmise järelevalve eest.

48. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingu pooled

täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest

kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja/või osutatud teenuse mahtu ja asja/teenuse

kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, vigade tekkimist, garantii kehtivuse ajal

pretensioonide esitamist jm. Lepingu täitmise eest vastutav isik algatab vajadusel lepingu

muutmise või lõpetamise. 49. Lepingu muutmise ja ennetähtaegse lõpetamise vajadusest teavitab lepingu täitmise eest

vastutav isik hankejuristi ja koostab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgituse

lepingu muutmise või ennetähtaegse lõpetamise vajaduste kohta. Lepingu muudatuse

ja/või ennetähtaegse lõpetamise vormistab hankejurist lähtuvalt saadud sisendist. 50. Juhul kui lepingule kohaldub RHS § 123, tuleb lepingu muutmisel arvestada lepingu

muutmise võimalustele seatud piirangutega. 51. Lepingu muutmisel või lõpetamisel järgitakse samu protseduurireegleid nagu lepingu

sõlmimisel.

52. Juhul kui lepingu täitmise eest vastutaval isikul on teisele poolele pretensioone lepingu

täitmise osas, konsulteerib ta pretensiooni esitamise osas hankejuristiga. Pretensioonid

esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pretensioonide

esitamisel lähtutakse lepingus sätestatust. 53. Lepingu täitmise järelevalve lõppeb lepingu kehtivusaja lõppemisel. Juhul, kui lepingus on

kokku lepitud garantiis, lõppeb lepingu täitmise järelevalve garantii kehtivusaja

lõppemisega.

13

Lisa 1

Riigi Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise korrale

Hanketaotlus

1. ÜLDINFO

1.1 Hanke nimetus

1.1.1 Hange on kinnitatud

hankeplaanis

Kui jah, lisada hankeplaanis

märgitud hanke nimetus

Jah / Ei

Nimetus hankeplaanis:

1.2 Hanke lühikirjeldus

Mis on hanke eesmärk /mida

ostetakse või tellitakse (tellitavate

asjade/teenuste lühikirjeldus, tekst,

mis sisestatakse registrisse)

1.3 Hanke liik ja hanke liigi valiku alus

ning põhjendus:

(väikeost, lihthankemenetlus, avatud-,

piiratud-, konkurentsipõhine

läbirääkimistega-, väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlus,

sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus,

võistlev dialoog, ideekonkurss, erand

RHS § 11 alusel,

innovatsioonipartnerlus,

kontsessioon). Lisaks valiku alusele

märkida konkurentsi puudumisel

selgitus, miks ei ole võimalik tagada

pakkujate paljusus.

1.4 Eelnevad või järgnevad sama hanke

objekti käsitlevad hanked (hanke

nimetus ja viitenumber):

1.5 Lepingu kestus (Hanke- või

raamlepingu kestuse võib määrata

kuudes, päevades või perioodina).

1.6 1) Hanke eeldatav maksumus (km-ta)

2) finantseerimise allikas

Finantseerimise allika juures märkida

millisest allikast finantseeritakse, nt

RIA eelarve, SF eelarveüksuse nimetus

ning

3) kas tegemist on investeeringu või

kuluga.

1)

2)

3)

1.7 Teave Euroopa Liidu või muu

välisvahendite kohta

(projekti/programmi/toetusskeemi

nimetus ja olemasolul SFOSi/ projekti

number või viide)

14

1.8 Hanke osade arv

Kui hange on jaotatud osadeks, siis

märkida iga osa eeldatav maksumus

km-ta ja osa nimetus

Näiteks:

1 osa: Serveri ostmine – eeldatav

maksumus 45 000;

2 osa: Litsentsi ostmine – eeldatav

maksumus 15 000.

Kui riigihanke piirmäära ületav

hange ei ole jaotatud osadeks, siis

lisada põhjendus, et miks otsustati

hange osadeks mitte jagada.

1.9 Sisutellija nimi, ametikoht ja

struktuuriüksus

1.10 Väikeostu läbiviimise eest vastutav

isik / Tellimuse eest vastutav isik

Täita ainult väikeostu või tellimuse

taotluse puhul

1.11 Lepingu täitmise eest vastutava isiku

nimi, ametikoht ja struktuuriüksus

1.12 Hindamiskomisjoni moodustamise

vajalikkus ja koosseis:

Jah/ei

Komisjoni nimeline koosseis

2. TEHNILINE KIRJEDLUS ASJADE OSTMISEL7:

2.1 Tehniline kirjeldus ehk ostetavate

asjade üksikasjalik kirjeldus.

Esitada eraldi failina (mis sisaldab ka

kõike alljärgnevat infot)

2.2 Kogus (tk)

2.3 Tarnetingimused

Mis ajaks/mis aja jooksul ning kuhu

asjad tarnitakse

2.4 Garantiitingimused (täita vajadusel)

2.5 Hooldustingimused (täita vajadusel)

Kas on vajalik ning millises ulatuses

ja kui pikaks perioodiks

2.6 Muud asjade ostmisega kaasnevad

teenused (täita vajadusel)

Näiteks koolitus, paigaldamine,

seadistamine jms

2.7 Kvaliteedinõuded ja viited

standarditele (täita vajadusel)

7 Tehniline kirjeldus peab olema koostatud selliselt, mis annaks pakkujatele selge, täpse ja täieliku ülevaate

teenusele või asjale esitatavatest miinimumnõuetest ja hankija vajadustest

15

3. TEHNILINE KIRJELDUS TEENUSTE/TÖÖDE TELLIMISEL8

3.1 Tehniline kirjeldus ehk tellitavate

teenuste/tööde üksikasjalik loetelu ja

kirjeldus (teenuse/töö sisu), vajadusel

nende arv jms

Esitada eraldi failina (mis sisaldab ka

kõike alljärgnevat infot)

3.2 Miinimumnõuded teenuse/töö

kvaliteedile ning viited standarditele

(esitada vajadusel)

3.3 Teenuse osutamise ajakava (esitada

vajadusel)

Nt kui teenus hõlmab erinevatel

kuupäevadel tehtavaid tegevusi või

koosneb etappidest või kui enne

teenuse osutamist on vajalikud

eeltööd, siis milliseks kuupäevaks

peaksid tööd olema tehtud vms

3.4 Teenuse osutamiseks vajalikud

spetsialistid (vastavustingimused),

ehk milliseid spetsialiste peab

pakkuja teenuse osutamiseks kaasama

ning millistele tingimustele nad

peavad vastama

Esitada eraldi failina

3.5 Kui tegemist on tarkvara

arendusega, siis

tuua välja, kas majanduslikult

soodsaima pakkumuse

väljaselgitamisel arvestatakse

olelusringi kulusid ja kui neid ei

arvestata, siis põhjendus, miks seda ei

tehta.

4. TÄIENDAV INFO

4.1 Pakkujale kehtestatavad nõuded

(kvalifitseerimistingimused)

Pakkuja eelnev kogemus (nt täidetud

lepingute arv, nende maksumus,

spetsialistide haridus, netokäibe

suurus, asjade näidistele esitatavad

tingimused, registreeringud,

tegevusload, litsentsid jne) ei ole

kohustuslik

4.2 Vastavustingimused

Millele pakkumus peab vastama:

näiteks: Pakkuja peab esitama

meeskonnaliikmete CV-d,

visioonikirjelduse, sertifikaadid, tootja

8 Tehniline kirjeldus peab olema koostatud selliselt, mis annaks pakkujatele selge, täpse ja täieliku ülevaate

teenusele või asjale esitatavatest miinimumnõuetest ja hankija vajadustest.

16

poolse tehnilise kirjelduse, proovitöö,

proovitöö kinnituse, detailse eelarve

jms.

Esitada eraldi fail(id), kus on välja

toodud iga vastavustingimuse täpsem

kirjeldus. Nt CV vorm, proovitöö

lähteülesande kirjeldus, detailse

eelarve vorm vms

4.3 Pakkumuste hindamine (hindamise

aluseks madalaim hind või

majanduslik soodsus ehk kas lisaks

pakkumuse maksumusele hinnatakse

muid kriteeriume, nt kvaliteeti,

tarneaega, garantiiaja pikkust,

proovitööd, spetsialistide kompetentsi

vms)

Hindamiskriteeriumid, nende

osakaalud ja –hindamismetoodika

esitada eraldi failina)

4.4 Eelmise hanke või lepingu täitmisel

esinenud probleemid/tehtud

järeldused (esitada olemasolul)

Näiteks järeldused/muutmise

vajadused, mis eelmise hanke/ lepingu

pealt on tekkinud,

4.5 Turu-uuring

Kui on läbi viidud turu-uuring, siis

edastada kogu info (eraldi ühe

failina), mis edastati turu-uuringus

osalejatele. Hankijal on kohustus see

lisada hanke alusdokumentide juurde.

Vajadusel esitada turu-uuringu

käigus tekkinud muu info (nt kes on

potentsiaalsed pakkujad või kui palju

võimalikke pakkujaid turul on, turu-

uuringus osalejate nimekiri, turu-

uuringu salvestis jms)

KÄSKKIRI

01.07.2025 nr 1.1-2/25-033

Riigi Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise

korra kinnitamine

Riigi Infosüsteemi Ameti põhimääruse § 15 punkti 2 ja § 16 lõike 1 alusel:

1. Kinnitan Riigi Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise korra vastavalt käskkirja

lisale.

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 17.06.2021 käskkirja nr. 1.1-2/21-087 „Riigi

Infosüsteemi Ameti riigihangete läbiviimise kord“.

(allkirjastatud digitaalselt) Taavi Ploompuu

peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal

peadirektori ülesannetes

Alus: Justiits- ja Digiministeeriumi puhkuste ajakava nr. J100-2016/18

2

Lisa 1

KINNITATUD

peadirektori

01.07.2025

käskkirjaga nr 1.1-2/25-033