Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmine

MÄÄRUS

20.06.2024 nr 17

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi

2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike

1 alusel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruses nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8)“ tekstiosaga „2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)“;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele

(edaspidi VKE) antav“;

3) paragrahvi 4 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „tegevusplaani,“ tekstiosaga

„intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise planeerimist,“;

4) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „VKE“ tekstiosaga „väike- ja keskmise

suurusega ettevõtja“;

5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse

maksimaalne summa ühe projekti kohta on Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas

otsuses määratud riigiabi maksimaalne summa, millest mahaarvamisi käesoleva määruse alusel

riigieelarve seaduse alusel eraldatud toetuse osas ei tehta juhul, kui enne Euroopa Komisjoni

lubava otsuse tegemist on IPCEI eelteatises toodud toetuse summast lähtuvalt vastav

mahaarvamine tehtud, kuid arvatakse maha teistest toetusmeetmetest eraldatud toetus.“;

6) paragrahvi 10 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisel on:

1) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse

artikliga 28;

2) 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi

määrusega.“;

7) paragrahvi 10 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti elluviimiseks IPCEI teatise alusel antava

toetuse taotlemisel on:

1) IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimaalse summa osakaal,

mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti abikõlblikust kogueelarvest ja mille Euroopa Komisjon on heaks

kiitnud, kui IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti

kohta on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kujunenud vastavalt lõikele 31;

2) IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimaalse summa osakaal,

mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti IPCEI eelteatise kogueelarvest, kui IPCEI projekti elluviimiseks

taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel

kujunenud vastavalt lõikele 32.“;

8) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „hilisemast kuupäevast“ tekstiosaga „, kuid mitte

hiljem kui neli kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast,“;

9) paragrahvi 14 lõike 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Taotlejale ja partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava

vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud

piirmäära, sealjuures võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreegleid.“;

10) paragrahvi 14 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 18 lõike 6 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kogemusi,“ tekstiosaga

„intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust,“;

12) paragrahvi 20 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) 2024. a juunis vastu võetud § 4 punkti 7, § 11 lõike 2 ja § 18 lõike 6 punkti 3 muudatusi

rakendatakse projektidele, mille osas on taotlus esitatud pärast nimetatud muudatuste jõustumist.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler

17.06.2024

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määrust

nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“1 (edaspidi määrus). Määruse muutmisega

lihtsustatakse toetuse andmist üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele (edaspidi

IPCEI projektid), võttes neilt ära kohustuse taotleda toetust teistest toetusskeemidest ning

teavitada Kliimaministeeriumi moodustatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise

vahendite kasutamise seirekomisjoni meetmetest ja Euroopa Liidu programmidest ning

taotlusvoorudest, millest kavatsetakse taotleda toetust IPCEI projektiga seotud kulude katteks

ja esitada hiljemalt projektiga seotud tegevuste lõpetamisel ülevaade kavandatud esmasest

tööstuslikust kasutuselevõtust ja tootmistegevusest Eestis. IPCEI projektide puhul

täpsustatakse ka toetuse maksimaalse summaga seotud sätteid, kuna eelteatise ja riigiabi loa

saamise vahelisel ajal saadud toetused tuleb maha arvestada ja hilisem mahaarvestus pole enam

põhjendatud. Lisaks muudetakse eelnõuga intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud

sätteid.

IPCEI projekte iseloomustab nende suur maht või ulatus ja/või suur risk või finantsosalus.

Selliseid projekte on Eestis hetkel kaks – Stargate Hydrogen Solutions OÜ (projekti maksumus

54,029 miljonit eurot) ja Elcogen AS (projekti maksumus 25,352 miljonit eurot). Lisandumas

on veel Skeleton Technologies OÜ projekt. Projektidele on antud abi üksikabi loa alusel

vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida

üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust

siseturuga.“2 (edaspidi IPCEI teatis).

IPCEI projektide toetamisel kinnitas Vabariigi Valitsus üldised põhimõtted, millest ühena nähti

ette, et IPCEI-s osalevad ettevõtjad taotlevad toetust meetmetest ja Euroopa Liidu

programmidest, mis võivad olla asjakohased IPCEI projektide eri etappide elluviimiseks.

Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhimõtetes on välja toodud järgmised võimalikud

rahastamisallikad:

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava rakendusuuringute programmi

(RUP), sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teadus- ja arendustegevuse

meetmed;

 Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse toetus;

 CO2 kauplemistulu aastatel 2022–2026;

 potentsiaalselt programmi „Euroopa horisont“ raames avanevates vesiniku valdkonna

partnerluse taotlusvoorudes edukaks osutumisel saadavad eelarvevahendid.

1 RT I, 05.07.2023, 323 2 Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise

toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“

Tänaseks on selgunud, et loetletud rahastusallikatel on mitmeid piiranguid, mis ei võimalda

seatud põhimõtteid järgida:

1) Võimalike rahastamisallikate piiritletus

Kuigi Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega on nähtud ette võimalus suunata taotlejaid

taotlema toetust ka teistesse meetmetesse nagu Horisont jt, siis reaalsuses on taotlejad piiritletud

üksnes rahastamisinstrumentidega, mille raames on lubatud anda abi IPCEI teatise alusel.

Antud teatis sätestab konkreetsed abikõlblikud kulud, mis on olnud aluseks projekti

finantseerimisvajaku ja toetuse määra arvestamisel, mis on liikmesriigile siduvad abi andmisel.

Liikmesriigina ei ole meil võimalik mõjutada, millised võimalikke abi liike Euroopa Komisjon

enda abimeetmetesse sisse arvestab ning samuti ei ole Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil alternatiivseid meetmeid, millest IPCEI riigiabi loa saanud

ettevõtted saaksid rahastust taotleda. Samuti on suur osa teadus- ja arendusmeetmetest kas

kitsalt suunatud teaduse arendamisele (Haridus- ja Teadusministeeriumi suuna meetmed) või

turule lähedasemale tootearendusele (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tootearenduse meede) või on taotlemisel olevad toetuse summad sedavõrd marginaalsed, et

katavad vaid väikese osa ettevõtete projektide finantseerimisvajakust (vastavalt 16,921 mln

Elcogen AS ja 29,165 mln Stargate Hydrogen Solutions). Näiteks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusuuringute programmi maksimaalne toetuse summa

2 miljonit eurot.

2) Ajaline surve

Nimelt ei ole mitmed liikmesriikidest, kes on eelpool välja toodud Stargate Hydrogen Solutions

OÜ ja Elcogen AS projektides otsesteks partneriteks, saanud enda tegevustega alustada.

2023. a detsembri seisuga ei olnud veel elluviimist alustanud suur hulk väljavalitud Hy2Tech

projektidest:

 TF (technology field) 1 puhul Belgia, Prantsusmaa, Austria ja Eesti projektidest oli

saanud riigipoolse rahastamise 10 projekti 21-st.

 TF2 puhul Austria, Hollandi ja Prantsusmaa projektidest oli saanud riigipoolse

rahastamise 5 projekti 17-st.

 TF3 puhul Taani, Soome ja Prantsusmaa projektidest oli saanud riigipoolse rahastamise

4 projekti 9-st.

 TF4 puhul Taani, Soome, Prantsusmaa ja Austria projektidest oli saanud riigipoolse

rahastamise 4 projekti 13-st.

See tähendab, et nii Stargate Hydrogen Solutions OÜ kui ka Elcogen AS ei ole saanud

projektidega edasi liikuda algselt planeeritud ajagraafikus. Viibimisi võib tekkida veelgi. Kuna

riigiabi luba võimaldab erinevate tehnoloogiavaldkondade alla kuuluvaid projekte viia ellu

vastavalt kuni 2028/2029. a, siis ei pruugi projektid enda teadus- ja arendustegevusi saada

lõpetatud Õiglase Ülemineku Fondi ajalises raamistikus – kuni 2026. a.

3) Regionaalne piiritletus

Õiglase Ülemineku Fondi tegevused on rangelt regionaalselt piiritletud. Elcogen AS on algses

Euroopa Komisjonile esitatud IPCEI projektis ette näinud piloteerimisfaasile järgnevana tehase

ehitamist Tallinnasse, mitte Ida-Virumaale. Stargate Hydrogen Solution OÜ on IPCEI projektis

planeerinud Ida-Virumaale rajada gigatehase, mis enda olemuselt ei ole mitte piloottaristu, vaid

masstootmistehas, mille rahastamisel rakenduks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni

2022. a määrus nr 50 “Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus”, kus tegevused olid ette

nähtud lõppema esialgu 2026. a augustis ning mida nüüd on plaanis pikendada 2027. a juuli

lõpuni. Samas ei jõua selleks ajaks ettevõte lõpetada IPCEI tegevusi nagu rakendusuuring,

tootearendus, teostatavusuuring ja nendega seotud IO esmakaitse.

Määruse § 20 lõige 22 sätestab järgmist: „atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel rahastatavate

IPCEI projektide taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks lõigetes 2 ja 21 toodud

tingimustele toetuse saaja kohustus teavitada Kliimaministeeriumi moodustatud lubatud

heitkoguse ühikute enampakkumise vahendite kasutamise seirekomisjoni meetmetest ja

Euroopa Liidu programmidest ning taotlusvoorudest, millest kavatsetakse taotleda toetust

IPCEI projektiga seotud kulude katteks ja esitada hiljemalt projektiga seotud tegevuste

lõpetamisel ülevaade kavandatud esmasest tööstuslikust kasutuselevõtust ja tootmistegevusest

Eestis.“ Eelpool toodud põhjustel ei ole võimalik IPCEI projektiga seotud kulusid katta teistest

meetmetest või Euroopa Liidu programmidest, seega ei ole mõistlik antud sätet rakendada.

Samas jääb kehtima määruse paragrahvi 26 lõike 2 punkt 15, mis sätestab, et IPCEI teatise

alusel toetuse saamisel esitab toetuse saaja info teistest toetusmeetmetest taotletud ja saadud

toetuste kohta hiljemalt üks kuu enne kalendriaasta algust. See aitab ühepoolt ära hoida

topeltfinantseerimist ja samas suunab ettevõtjaid taotlema täiendavaid projekte, mis võivad olla

seotud IPCEI projektiga.

Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni andmetel esitati 2023. a Eestis 273

patenditaotlust, mis oli 22% vähem kui 2022. a ning täpselt sama arv taotlusi esitati 10 aastat

tagasi. Samas Soomes, Taanis ja Rootsi oli see vastavalt 9 472, 10 812 ja 21 344. Isegi kui

taandada need numbrid rahvaarvule, siis lähiriikides, kes on meile innovatsioonipoliitikas

eeskujuks, taotletakse ligi 10 korda rohkem patente. Rakendusuuringute programm toetab uute

tehnoloogiate ja toodete arendamist, mille puhul enamasti on intellektuaalomandi kaitse oluline

ning määrab ära tulevase kasu ja annab ettevõtjale tegutsemiskindluse.

Seetõttu on oluline, et rakendusuuringute programmis toetust taotlevad ja rahastust saanud

projektidest pööratakse enam tähelepanu intellektuaalomandi kaitsele. Määruse muudatustega

soodustatakse intellektuaalomandi esmakaitset, suurendades toetuse osakaalu vähese

tähtsusega abi andmise korral. Lisaks tuleb taotlejal projektiplaanis selgitada

intellektuaalomandiga seotud aspekte, mida arvestatakse ka hindamisel.

Eelnõuga viiakse sätted, milles viidatakse vähese tähtsusega abi andmist reguleeriva Euroopa

Komisjoni määrusele nr 1407/2013, kooskõlla 1. jaanuaril 2024. a jõustunud Euroopa

Komisjoni määrusega nr 2023/2831.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (625 6389,

[email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna

tiimijuht Alice Liblik (5569 6862, [email protected].). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 13 punktist.

Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 1 lõike 2 punkti 2, asendades viite vähese tähtsusega abi

andmist reguleeriva Euroopa Komisjoni määrusele nr 1407/2013 viitega 1. jaanuaril 2024. a

jõustunud määrusele nr 2023/2831.

Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 2 lõike 2 punkti 2 sõnastust, eemaldades sellest viite väike-

ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE-le), kuna grupierandi määruse artikkel 28

antaksegi vaid VKE-dele abi.

Punktiga 3 täiendatakse paragrahvis 4 projektiplaani mõistet lauseosaga „intellektuaalomandi

strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise planeerimist“. Muudatusest tulenevalt täiendatakse ka

projektiplaani vormi, milles taotleja peab selgemalt kirjeldama, kas ja milline

intellektuaalomand projekti käigus tekib või omandatakse, kuidas toimub intellektuaalomandi

jaotus ning kuidas planeeritakse intellektuaalomandit kaitsta.

Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 8 lõike 3 punkti 1 sõnastust, kuna lühendit „VKE“ pole

eelnevalt defineeritud.

Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 10 lõikega 32. Täienduse vajadus tuleneb sellest, et

vastavalt Euroopa Komisjonile esitatud eelteatisele kohustub Eesti riik juhul, kui eelteatise ja

riigiabi loa väljastamise vahelisel ajavahemikul on IPCEI projekti eelteatisega esitatud

projektiplaani tegevuste elluviimiseks eraldatud toetust üldise grupierandi määruse alusel,

antud tegevused ja nendega seotud kulud IPCEI teatise alusel rakendatavast projektist maha

arvama. Sellisel juhul ei ole riigiabi loas toodud maksimaalsest toetuse summast enam

täiendavad mahaarvamised põhjendatud.

Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 10 lõike 9 sõnastust ning täiendatakse punktidega 1 ja 2.

Varasemalt kehtis intellektuaalomandi esmakaitseks nii grupierandi määruse artikli 28 kui ka

vähese tähtsusega abi alusel antud toetusele ühtne toetusmäär. Selleks, et soodustada

intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist, suurendatakse muudatusega vähese tähtsusega abi

korral toetuse määra 80%-ni.

Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 10 lõike 11 sõnastust. Muudatus eesmärk on täpsustada, et

juhul kui enne IPCEI riigiabi loa väljastamist on projektile, mille kohta on esitatud IPCEI

eelteatis, juba osaliselt toetust eraldatud, siis sellisel puhul rakendub 2/3 toetuse osakaalu

piirang IPCEI eelteatises esitatud kogueelarve mahule.

Punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 11 lõike 2 sõnastust, nähes ette, et projekti abikõlblikkuse

periood peab algama mitte hiljem, kui neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemise

kuupäeva. Täienduse vajadus tuleneb asjaolust, et määruses pole sätestatud, kui pikalt võib

projekti alguse aega edasi lükata. See võib tekitada aga olukorra, kus rahastatud projekti

elluviimisega alustatakse alles aasta või poolteist hiljem, mis aga tähendab seda, et

riigieelarvelistest vahenditest antav toetus võib jääda kasutamata.

Punktiga 9 muudetakse paragrahvi 14 lõiget 6 tulenevalt Euroopa Komisjoni määrusest

2023/2831, milles sätestatu kohaselt muutus vähese tähtsusega abi piirmäär. Vähese tähtsusega

abi piirmäär on 300 000 eurot ettevõtja kohta varasema 200 000 euro asemel. Kui seni kehtinud

vähese tähtsuse abi määruse puhul kehtis ülemmäär kolme majandusaasta (jooksev ja kaks

eelmist) kohta, siis alates 01.01.2024 kehtib ülemmäär kolme aasta kohta ehk ülemmäära

arvestatakse jooksvalt (abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi). Piirmäära arvestamisel

lähtutakse ka vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglitest.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 14 lõige 7, sest alates 01.01.2024

kumuleeritakse Euroopa Komisjoni määruse 2023/2831 alusel antud vähese tähtsusega abi ning

Euroopa Komisjoni määruse 2023/2832 alusel üldist majandushuvi teenuseid pakkuvale

ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi, liites mõlema abi piirmäärad, mitte enam üldist

majandushuvi teenuseid pakkuvale ettevõtjale antava abi piirmäärani.

Punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 18 lõike 6 punkti 3 sõnadega „intellektuaalomandi

strateegia asjakohasust ja läbimõeldust“. Muudatuse eesmärk on suunata taotlejaid

intellektuaalomandi kaitsmisega seotud aspekte läbi mõtlema.

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 20 lõige 22 lähtuvalt määruse sissejuhatavas

osas toodud selgitustest.

Punktis 13 on rakendussäte, mille kohaselt rakendatakse nõuet kajastada projektiplaanis

intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise planeerimist ning nõuet, mille

kohaselt peab projekti abikõlblikkuse periood algama nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise

otsuse tegemist kuupäevast, taotlustele, mis on esitatud peale muudatuste jõustumist. Samuti

hinnatakse intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust projektides, mille

elluviimiseks on taotlus esitatud pärast vastava muudatuse jõustumist. Taotluste osas, mis

esitati enne käesolevaid muudatusi, rakendatakse käesolevas punktis nimetatud punktide ja

lõigete eelmist redaktsiooni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmiste määruste ja teatisega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/1315, millega muudetakse määrust

(EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega

tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja

turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks;

3. Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

4. Euroopa Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust

siseturuga”.

4. Määruse mõjud

Muudatustel on positiivne mõju IPCEI projektide elluviimisele, vähendades toetuse saaja

halduskoormust. Intellektuaalomandiga seotud muudatused aitavad paremini saavutada

meetme üldisemaid eesmärke, kuna suurendavad projektide hilisemat rakendatavust ja

positiivset majanduslikku mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Kolme IPCEI projektile on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel eraldatud 57,16 miljonit eurot,

millele lisandub rakendusuuringute programmist eraldatud 10 miljonit eurot. Projektide

esitatud andmetel on täiendav rahastusvajadus 1 001 024 eurot, mille ulatuses tuleb esitada

riigieelarvestrateegia 2025–2028 protsessi käigus lisataotlus atmosfääriõhu kaitse seaduse

alusel antavale toetusele. Alternatiivselt on võimalik katta puuduolev osa rakendusuuringute

programmi tekkepõhiste kulude limiidi arvelt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Rahandusministeerium

kooskõlastas tingimustel, et nende märkused võetakse arvesse. Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus saatis kooskõlastuse käigus märkuste tabelis toodud ettepanekud, millega on

arvestatud.

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud

Rahandusministeerium

1) Rahandusministeerium ei nõustu seletuskirjas

(lk 3) toodud väitega „pole ka enam põhjendatud

IPCEI projektide puhul teha rahastusotsust

kalendriaasta põhiselt, kuna atmosfääriõhu kaitse

seaduse alusel antava toetuse summa ei muutu.“.

Nimelt on rahastusotsuse tegemine kalendriaasta

kohta seotud asjaoluga, et erinevalt nt EL

struktuurivahenditest eraldatavast toetusest

(mille korral meetme toetusmaht on üldjuhul

mitme aasta peale ette teada) ei ole EL HKS

enampakkumistulu saadav maht järgmisteks

aastateks varem teada, vaid riigi eelarvestrateegia

(RES) lisas 5 ning riigieelarves tuginetakse

vahendite kavandamisel enampakkumistulu

prognoosile. Riigieelarve kontekstis on tegu

piirmäärata kuluga (vahendeid saab kasutada

selles mahus, millises neid tegelikult laekub). Kui

tegelik enampakkumistulu maht osutub

prognoositust väiksemaks, siis ei pruugi olla

võimalik konkreetsel aastal kõigile RES lisas 5

toodud meetmetele seal määratletud toetusmahtu

eraldada, vaid vajadusel korrigeeritakse

toetusmahtu proportsionaalselt (halvemal juhul

võib see tähendada, et osa RES-iga kavandatud

mitmeaastasest toetusmahust saadakse eraldada

hiljem kui algse prognoosi alusel kavandatud

oli). Seepärast on iga-aastane toetuse eraldamine

(ka IPCEI projektidele) seotud veendumisega,

millises mahus konkreetsel aastal selle meetme

jaoks enampakkumistulu kasutada saab. See

asjaolu ei ole praeguseks muutunud. Seepärast ei

ole asjakohane kalendriaasta põhist

rahastusotsuste tegemist muuta.

Eelnevast tulenevalt ei nõustu

Rahandusministeerium määruse muudatuse

eelnõu punktidega 7 ja 13.

Arvestatud.

Punktid 7, 12, 13 ja 14 eelnõust

eemaldatud.

2) Eelnõu p 8: praegu on eelnõus kirjas

„paragrahvi 14 lõike 6 esimeses lauses

asendatakse tekstiosa „jooksva majandusaasta ja

kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku

ületada 200 000 eurot“ tekstiosaga „ületada

vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2

sätestatud piirmäära“, aga § 14 lõike 6 esimest

lauset tuleks tervikuna muuta, sest nn

Arvestatud paragrahvi 14 lõike 6

sõnastamisel ning seletuskirja vastavalt

täiendatud.

horisontaalset vähese tähtsusega abi (300 000

eurot) võib alates 01.01.2024 kumuleerida ka

üldhuviteenuste vähese tähtsusega abiga (750

000 eurot). Näiteks võiks § 14 lg 6 esimese lause

sõnastada järgmiselt: „Taotlejale ja partnerile

antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva

määruse raames taotletava vähese tähtsusega

abiga ei tohi ületada vähese tähtsusega abi

määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära“.

Kuna eelnõuga muudetakse sätet nii, et see ei

sisalda enam numbrilist vähese tähtsusega abi

piirmäära, siis tuleb vähese tähtsusega abi

piirmäär (300 000 eurot ettevõtja kohta mistahes

kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul) lahti

kirjutada seletuskirjas.

3) Eelnõu p 9: eelnõu kohaselt tunnistatakse

kehtetuks § 14 lg 7, kus olid varem kirjas vähese

tähtsusega abi kumuleerimisreeglid

üldhuviteenuste vähese tähtsusega abiga, kuid

selle sätte kehtetuks tunnistamise asemel tuleks

olemasolev tekst asendada näiteks järgmise

tekstiga: „Vähese tähtsusega abi andmisel

järgitakse vähese tähtsusega abi määruse artiklis

5 sätestatud kumuleerimisreegleid.“

Alternatiiv on kirjutada kumuleerimisest § 14

lõikes 6, näiteks sellises sõnastuses: „Taotlejale

ja partnerile antud vähese tähtsusega abi koos

käesoleva määruse raames taotletava vähese

tähtsusega abiga ei tohi ületada vähese tähtsusega

abi määruse artiklit 3 lõikes 2 sätestatud

piirmäära, sealjuures võetakse arvesse vähese

tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreegleid“. Sel juhul võib § 14 lõike

7 tunnistada kehtetuks.

Arvestatud paragrahvi 14 lõike 6

sõnastamisel.

4. Eelnõu p 11: õige oleks viidata § 20

lõikele 22 (eelnõus: § 20 lg 22).

Arvestatud ja parandus sisse viidud.

5. Eelnõu p 14: õige oleks viidata § 22

lõikele 31 (eelnõus: § 22 lg 31).

Arvestatud ja parandus sisse viidud.

6. Seletuskiri lk 2 (Regionaalne piiritletus):

juhime tähelepanu, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium on esitanud

mitteametlikule kooskõlastamisele ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a

määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“ määruse muutmise

eelnõu. Muudatusega pikendatakse meetmes

rahastatavate projektide abikõlblikkuse perioodi

kuni 31.08.2027. Nimetatud erand Õiglase

Ülemineku Fondi (ÕÜF) rakendamisel on kokku

lepitud ÕÜF juhtkomisjonis ja

Arvestatud ja seletuskirja vastavalt

täiendatud.

Rahandusministeerium antud muudatuse ka

kooskõlastab.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Teeme omaltpoolt ettepaneku täiendada määrust

järgmiste lõigetega

§ 10

(32) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel IPCEI

projekti elluviimiseks taotletava toetuse

maksimaalne summa ühe projekti kohta on

Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud

lubavas otsuses määratud riigiabi maksimaalne

summa, millest mahaarvamisi käesoleva määruse

alusel riigieelarve seaduse alusel eraldatud

toetuse osas ei tehta juhul, kui enne Euroopa

Komisjoni lubava otsuse tegemist on IPCEI

eelteatises toodud toetuse summast lähtuvalt

vastav mahaarvamine tehtud, kuid arvatakse

maha teistest toetusmeetmetest eraldatud toetus.

(11¹) Kui IPCEI projekti elluviimiseks taotletava

toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta

on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel

kujunenud vastavalt lõikele 32, siis toetuse

maksimaalne osakaal IPCEI projekti

elluviimiseks IPCEI teatise alusel antava toetuse

taotlemisel on IPCEI projekti abikõlbliku

kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimaalse

summa osakaal, mis ei ole rohkem kui 2/3

projekti IPCEI eelteatise kogueelarvest.

(11²) Juhul kui käesoleva määruse alusel

riigieelarve seaduse ja atmosfääriõhu kaitse

seaduse alusel IPCEI projekti elluviimiseks

taotletava toetuse maksimaalne summa on

väiksem kui 2/3 projekti abikõlblikust

kogueelarvest võttes arvesse lõigetes 11 ja 11¹

sätestatut, siis kooskõlastatult Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga võib toetuse

maksimaalse summa katta muudest vahenditest.

Nimetatud lõiked tagavad, et eelteatisega esitatud

projekti osas ei ületa Vabariigi Valitsuse otsuse

toodud 2/3 piirmäära ja saame juhul, kui

kvoodirahadest jääb puudu, anda lisaks veel

riigieelarvelisi vahendeid.

Arvestatud.

Määruse muudatusse lisatud punktid, mis

lähtuvad antud ettepanekust. § 10 112

määruse muudatustega ei lisatud, kuna

juhul kui atmosfääriõhu kaitse seaduse

alusel antav toetus ei kata ära 2/3, siis

lisarahastus on võimalik vaid läbi

käesoleva määruse riigieelarve seaduse

alusel antav toetuse kaudu.