Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmise

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

26.10.2023 nr 18-3/2023/4592-1

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ muutmise

määruse eelnõu kooskõlastamine

Austatud rahandusminister

Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse

nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu;

2) määruse muutmise eelnõu seletuskiri.

Mikk Vahtrus

625 6389 [email protected]

23.10.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määrust

nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“1 (edaspidi määrus). Määruse muutmise peamine

eesmärk on võimaldada iduettevõtetel ja kasvuettevõtetel jätta ülekurss ettevõtte raskuste

hindamisel arvestamata. Erandi kehtestamine põhineb Euroopa Komisjoni seisukohal, mis

lubab mõningatel juhtudel rakendada erandit. Erandi võimaldamine määruse tasemel on

kooskõlastatud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnaga.

Lisaks muudetakse eelnõuga säästva arengu eesmärkide valikukriteeriumit, täiendades seda

tervise ja heaoluga seotud eesmärgiga. Muudatus on vajalik, kuna inimese tervise ja heaoluga

on seotud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtted ja sihid ning üks Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 fookusvaldkondi on

tervisetehnoloogiad ja -teenused. Tervisevaldkonna projektide osakaal on viimastes

taotlusvoorudes rahastatud projektide seas vähenenud.

Määruse eelnõuga tehakse määruse tingimustes ka mitu väiksemat muudatust, mis tulenevad

määruse rakendamisel esile kerkinud probleemidest ja praktilistest vajadustest või mis on

seotud määruse rakendamise lihtsustamisega.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (625 6389,

[email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna

tiimijuht Alice Liblik (5569 6862, [email protected].). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi

õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen (5307 4485, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 16 punktist.

Punktiga 1 täpsustatakse, et määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale. Raskustes oleva

ettevõtjale kehtivad üldise grupierandi määruse artikli 1 lõiked 2–5 ja IPCEI teatise punkt 10.

Punktiga 2 täiendatakse § 4 terminiga „iduettevõte“, mis tuleneb Euroopa Komisjoni teatisest

„Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“2.

1 RT I, 05.07.2023, 323 2 Komisjoni teatise „Suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta“ lõike 35

punkt 31.

Punktiga 3 lisatakse § 4 termin „kasvuettevõte“, mille määratlemisel on lähtutud Eurostati ja

OECD ühisest ettevõtluse demograafia statistika käsiraamatust3.

Püüdes tuvastada kiire kasvuga ettevõtteid, ei ole vaja kontrollida töötajate arvu või käibe

muutust aastast aastasse kolmeaastase perioodi jooksul. Praktikas oleks keskmine aastane kasv

20% kolme aasta jooksul võrdne 72,8% kasvuga vahemikus n-3 kuni n. Seega lihtsaim viis

teada saada, millist ettevõtet võib pidada kiiresti kasvavaks ettevõtteks aastal n on kontrollida,

kas töötajate arv või käive aastal n on vähemalt 1,728 korda suurem kui aastal n-3.

Kui mis tahes ajal (xx-1 või xx-2 ja xx käibepõhiste meetmete puhul) langeb töötajate arv alla

töötaja künnist (10 töötajat) võib ettevõtet siiski pidada kiiresti kasvavaks ettevõtteks seni, kuni

kogukasv on vahemikus n-3 kuni n 72,8% või rohkem.

Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 4 raskustes oleva ettevõtja mõistega. Kuna toetust antakse

üldise grupierandi määruse või IPCEI teatise alusel, siis raskustes oleva ettevõtja määratlemisel

lähtutakse vastavates õigusaktides rakendatud kriteeriumitest. Ühtlasi selgitatakse, et raskustes

oleva ettevõtja puhul ei arvestata iduettevõtja ja kasvuettevõtja korral aktsia- või osakapitali

hulka ülekurssi, võimaldades seega teha määruse definitsioonidele vastavatele ettevõtetele

erandi raskustes ettevõtja määratlemisel.

Punktidega 5 ja 6 muudetakse viiteid üldise grupierandi määrusele tulenevalt viimase

muudatustest. Üldise grupierandi määrust muudeti 23. juunil 2023, mistõttu muutusid ka

vastavad viited.

Punktiga 7 täpsustatakse §-s 9, et kui projektis osaleb välisriigi registris registreeritud projekti

partner, tõendab toetuse saaja tema kulude abikõlblikkust partneri kulude abikõlblikkuse

auditiaruandega, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor.

Auditiaruandest peab nähtuma, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määruse või

vähese tähtsusega abi määrusega, kohalike õigusaktidega ja üldtunnustatud

raamatupidamistavaga. Auditiaruanne tuleb lisada maksetaotlusele, millega nimetatud kulude

hüvitamist taotletakse.

Punktiga 8 muudetakse § 11 lõiget 4. Muudatuse kohaselt saab projekti abikõlblikkuse

perioodi pikendamist taotleda ka pärast esialgset abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid enne

projekti lõppemist. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektidega, mille puhul esineb

ettearvamatust, võib projekti lõpul (pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist) selguda, et

projekti eesmärkide saavutamiseks on vaja teha lisategevusi. Näiteks võib vajadus lisategevuste

järele selguda projekti lõpparuande läbivaatamisel, mis võib aga jääda väljapoole projekti

abikõlblikkuse perioodi. Pikendamiseks peab olema mõjuv põhjus, pikendada saab kõige

rohkem kuue kuu võrra ning tingimusel, et saavutatav tulemus seondub meetme eesmärkidega.

Punktiga 9 jäetakse § 12 lõikest 5 välja lauseosa „kooskõlastab taotluste vastuvõtmise

lõpetamise eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja“. Muudatuse eesmärk

on vähendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse halduskoormust. Kui eelarveraha lõpeb

ja taotluste vastuvõtmine (seetõttu) peatatakse, siis vooru uuesti avamise korral ei loeta seda

uueks vooruks. Teisisõnu, § 12 lõikes 6 esitatud kitsendus kehtib ka olukorras, kus jooksev voor

on eelarvevahendite lõppemise tõttu ajutiselt peatatud.

3 Eurostat-OECD Manual on Business Demography Statistics. European Commission, p 61.

Punktiga 10 jäetakse § 14 lõikest 3 välja sõnad „taotluse esitamise hetkeks“, kuna tegu on

vastavustingimusega, mille täitmata jätmine tähendab taotluse automaatset tagasilükkamist.

Muudatusega võimaldatakse taotlejal see tingimus täita ka pärast taotluse esitamist. Oluline on,

et tingimus peab siiski olema täidetud hiljemalt rahastusotsuse tegemise ajaks.

Punktiga 11 täiendatakse säästva arengu eesmärkide valikukriteeriumit tervisega seotud

aspektiga, et toetada ka neid projekte, millel on selge positiivne mõju inimeste tervisele ja

heaolule, kuna see on üks strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja sihte. Samuti on Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 üks

fookusvaldkondi tervisetehnoloogiad ja -teenused. Lisaks, kuna viimastes taotlusvoorudes on

tervisevaldkonna projektide osakaal rahastatud projektide seas vähenenud, on muudatuse

eesmärk suurendada taotlusvoorudes nimetatud valdkonna projektide osakaalu.

Punktiga 12 muudetakse § 18 lõiget 14, jättes välja sõna „valikumetoodika“. Tegemist ei ole

sisulise muudatusega. Määruse § 18 lõike 13 kohaselt reguleeritakse hindamise läbiviimise

protsess Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatavas hindamismetoodikas. Kasutame

läbivalt sama sõnastust.

Punktiga 13 täiendatakse § 22 lõikega 21 eesmärgiga täpsustada, et projektile eraldatud toetuse

summa jaotust võib § 2 lõikes 2 loetletud riigiabi andmiste aluste vahel muuta, olenevalt

projekti elluviimise käigus tekkinud vajadusest. Muudatus peab olema kooskõlas määruses

sätestatud tingimustega. Nimetatud muudatuse tegemiseks ei muudeta taotluse rahuldamise

otsust.

Punktiga 14 muudetakse § 22 lõike 9 sõnastust, eemaldades piirangu, et taotluse rahuldamise

otsust on võimalik muuta vaid abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Muudatuse põhjendus on

sarnane punktis 8 esitatud põhjendusega, kuna abikõlblikkuse perioodi kestuse muutmine toob

kaasa taotluse rahuldamise otsuse muutmise.

Punktiga 15 muudetakse § 25 lõike 2 sõnastust, kaotades nõue, et tegelike kulude alusel toetuse

maksmise eelduseks muuhulgas vahe- või lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine. Kuna

maksetaotlust on võimalik esitada kord kvartalis aga vahearuannet ei esitata tihedamini kui kord

kuue kuu jooksul, siis hetke sõnastus takistas taotlejatel tihedamat kulude esitamist. Samas

vahearuande tihedama esitamine poleks mõistlik, kuna sisulise vahearuande koostamine ja

läbivaatamine on täiendav halduskoormus nii taotlejale kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele.

Punktiga 16 loetakse § 29 tekst esimeseks lõikeks ning paragrahvi täiendatakse teise lõikega,

mille kohaselt rakendatakse § 18 lõike 6 punktis 4 muudetud valikukriteeriumit taotlustele, mis

esitatakse pärast nimetatud valikukriteeriumi jõustumist.

Valikukriteeriumi muudatuse rakendamiseks tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel

viia sellega kooskõlla ka hindamismetoodika.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmiste määruste ja teatisega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/1315, millega muudetakse määrust

(EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega

tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja

turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks.

3. Euroopa Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust

siseturuga”.

4. Määruse mõjud

Muudatused avaldavad positiivset mõju määruse eesmärkide saavutamisele ning vähendavad

taotlejate ja rakendusüksuse aja- ja rahakulu.

Muudatused võimaldavad nii idu- kui ka kasvuettevõtetel, kes muidu kvalifitseeruksid

raskustes olevaks ettevõtteks, osaleda rakendusuuringute taotlusvoorudes ja saada projektide

elluviimiseks rahastust.

Muudatused toetavad tervisetehnoloogia arendamisega seotud ettevõtteid ja julgustavad neid

senisest rohkem esitama toetuse taotlusi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatused ei mõjuta riigieelarvet ja nende rakendamiseks ei ole riigieelarvest vaja lisaraha.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

Rahandusministeeriumile.

EELNÕU

23.10.2023

MÄÄRUS

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 531

lõike 1 alusel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruses nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) käesoleva määruse tähenduses raskustes olevale ettevõtjale.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) iduettevõte on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul alates registreerimisest,

kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole moodustatud ühinemise

teel;“;

3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) kasvuettevõte on ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud

kolme aasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses

vähemalt kümme töötajat;“;

4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses:

„8¹) raskustes olev ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse artikli 2

punktis 18 või IPCEI teatise punkti 10 alapunktis a nimetatud kriteeriumidele, välja arvatud

selline iduettevõte või kasvuettevõte, kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka

ülekurssi;“;

5) paragrahvi 4 punktis 12 asendatakse tekstiosa „punktile 2“ tekstiosaga „punktile 91“;

6) paragrahvi 4 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:

„16) turutingimused on turutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39a

tähenduses;“;

7) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Välisriigi registris registreeritud partneri kulude tõendamiseks esitab toetuse saaja

rakendusüksusele partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud partneri

asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor, ja milles on sätestatud, et partneri kulud on

kooskõlas üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega ning kohalike

õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.“;

8) paragrahvi 11 lõike 4 esimest lausest jäetakse välja sõnad „abikõlblikkuse perioodil“;

9) paragrahvi 12 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Jooksva taotlemise korral informeerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma

veebilehel taotluste rahastamise eelarve jäägist ja eelarvevahendite lõppemisest.“;

10) paragrahvi 14 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Taotleja ja partner peavad taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks nõuetekohaselt olema

täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja

esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud.“;

11) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) projekti mõju säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti

mõju jätkusuutliku energia, säästva tootmise ja tarbimise, kliimamuutuste vastaste lahenduste

väljaarendamisesse ning tervisele ja heaolule – kümme protsenti koondhindest.“;

12) paragrahvi 18 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt:

„(14) Enne taotlemise avamist kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

hindamismetoodika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teeb selle

kättesaadavaks oma veebilehel.“;

13) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Projektile eraldatud toetuse summa jaotust § 2 lõikes 2 loetletud riigiabi andmise aluste

vahel võib muuta projekti elluviimise käigus tekkinud vajadusest lähtuvalt.“;

14) paragrahvi 22 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt kuni projekti lõppemiseni, kui see

aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.“;

15) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine,

abikõlblike kulude tegemine ja maksmine.“;

16) paragrahvi 29 tekst loetakse esimeseks lõikeks ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2

järgmises sõnastuses:

„(2) 2023. aasta novembris vastu võetud § 18 lõike 6 punkti 4 muudatust rakendatakse

projektidele, mille elluviimiseks on taotlus esitatud alates nimetatud muudatuse jõustumisest.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister