Ettevõtja rakendusuuringute määrus

MÄÄRUS

21.03.2022 nr 23

Ettevõtja rakendusuuringute määrus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrus sätestab:

1) ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse toetamise tingimused

ja korra;

2) teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) teenuseid pakkuva ettevõtja TA tegevuse

taristu toetamise tingimused ja korra;

3) üleeuroopalist huvi pakkuva projekti TA tegevuse toetamise tingimused ja korra.

(2) Määrust ei kohaldata:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) vähese tähtsusega abi saajale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) artikli 1

lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) alusel toetuse saajale määruse artikli 1 lõigetes 2–

5 sätestatud juhtudel;

4) Euroopa Komisjoni teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga”

(ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18) (edaspidi IPCEI teatis) punktis 10 sätestatud juhtudel.

§ 2. Riigiabi reeglite kohaldamine

(1) Paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30

lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

2

(2) Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest

õigusaktidest:

1) paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1−3 nimetatud tegevusteks antav toetus on TA tegevuse

projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;

2) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse

artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-

s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse tähenduses ning sellele

kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

3) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadusuuringute taristule

investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 26 tähenduses ning sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;

4) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi IPCEI teatise

tähenduses või TA tegevuse projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

§ 3. Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused

(1) Toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud TA tegevuse mahtu ja

suurendada seeläbi ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest

saadavat müügitulu.

(2) IPCEI projektide toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute üleeuroopalise strateegilise

tähtsusega toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamisega seotud TA tegevuse mahtu ning

seeläbi tõsta ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.

(3) Toetuse andmise tulemusena:

1) kasvab erasektori rahastatud TA tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse protsendina

sisemajanduse kogutoodangust;

2) kasvab TA tegevusega tegelevate ettevõtjate arv;

3) suureneb ettevõtjate TA tegevuse töötajate arv;

4) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud

tehnoloogia, protsess, toode või teenus;

5) edeneb ettevõtjate ja teadus-ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) vaheline teadmussiire;

6) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja selle väärtus intellektuaalomandi kaudu;

7) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

teenuste müügist;

8) osalevad Eesti ettevõtjad IPCEI projektidega seotud väärtusahelates.

§ 4. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) eelnõustamine on toetuse taotlemisele eelnev tegevus, mille käigus Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele

tehnilistele ja sisulistele puudustele ning teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks;

2) IPCEI projekt on projekt, mille puhul IPCEI teatise alusel riigiabi andmiseks on vaja Euroopa

Komisjoni lubavat otsust ja üldise grupierandi määruse alusel riigiabi andmiseks on esitanud

Euroopa Komisjonile IPCEI riigiabi eelteatis;

3) IPCEI projekti rahastamispuudujääk on Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas

otsuses määratud projekti eelarve osa, millele võib IPCEI teatise alusel anda riigiabi;

3

4) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I

sätestatud kriteeriumitele;

5) partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse

rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;

6) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

7) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projekti läbiviidavaid tegevusi ja nende oodatavaid

tulemusi, uudsust ja innovatiivsust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, projekti eelarvet ja

selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi;

8) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses esmakordne uuring

uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes

kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil;

9) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

10) TA asutus on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 83 ülikool või

uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele

keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk, olenemata tema

õiguslikust staatusest, kas avalik-õiguslik või eraõiguslik, või rahastamisviisist, on sõltumatult

teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise

või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi;

11) TAIE fookusvaldkonnad on Eesti TA tegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035 fookusvaldkonnad, milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad

ja –teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused;

12) TA taristu on vastavalt üldisele grupierandi määrusele artikli 2 punktile 2 teadusseadmed,

uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, teaduslik teave ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, infotöötlus, tarkvara ja

kommunikatsioonivahendid, mida kasutavad TA teenuseid pakkuvad organisatsioonid TA

tegevuste läbiviimiseks;

13) TA tegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on

teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende

vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;

14) teostatavusuuring on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 87 projekti

potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes

objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning

samuti selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;

15) tootearendus on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 86 uute või täiustatud

toodete, protsesside või teenuste arendamine üldise grupierandi määruse tähenduses;

16) turutingimused on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 89 pooltevahelise

tehingu tingimused, mis ei erine nendest, mis oleksid kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel, ja

puudub kokkulepe;

17) tõhus koostöö on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 90 koostöö vähemalt

kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi

saavutamiseks tööjaotuse abil, kus koostööd tegevad pooled määratlevad ühiselt koostööprojekti

valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi;

18) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud

kriteeriumitele.

§ 5. Toetuse rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus.

4

§ 6. Teabe edastamine

Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja dokumentide edastamine taotleja või

toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel toimub struktuuritoetuse registri e-

toetuse keskkonna kaudu.

§ 7. Koostööprojektide riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise

põhimõtted

(1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine,

tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste

kasutamine ja jaotamine sätestatakse pooltevahelises koostöölepingus.

(2) Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus sätestatakse partnerile makstava tasu tingimused. Tasu

peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

turutingimustega.

(3) Kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja koostöö

tingimustest tulenevalt TA asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa

Komisjoni 27. juuni 2014. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava

riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) punktis 28

sätestatud tingimus.

(4) TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav

tasu vastab turutingimustele, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest

intellektuaalomandi õigustest saada kogu majanduslikku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI

raamistiku punktis 29 toodud tingimus.

(5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge teadustöö tulemusel tekkiv

intellektuaalomandi õigus või selle turutingimustele vastav hind, tagab toetuse saaja, et lõikes 4

sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Lõikes 1 nimetatud koostööleping peab sisaldama

sätet, mille kohaselt teadustöö teostamise järgselt on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt

teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turutingimustele vastavast

hinnast.

2. peatükk

Toetuse andmise tingimused

§ 8. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse järgmisi §-s 3 nimetatud eesmärke ja tulemusi saavutada aitavaid tegevusi:

1) rakendusuuringu läbiviimine;

2) tootearenduse läbiviimine;

3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine;

4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemine;

5) ettevõtjale TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute teostamine;

6) IPCEI projekti elluviimine.

(2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse ainult koos rakendusuuringu või

tootearenduse tegevuse läbiviimisega.

5

(3) Toetatakse rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimist ka tõhusa koostöö raames,

kui projekt hõlmab tõhusat koostööd:

1) üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt viiakse ellu

vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa

Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsenti

abikõlblikest kuludest või

2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, mis kannab vähemalt kümme protsenti abikõlblikest

kuludest, ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused.

(4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

(5) Taotleja ei tohi alustada IPCEI teatise alusel riigiabi saava projektiga seotud tegevusi ega võtta

kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne Euroopa Komisjonilt riigiabi lubava otsuse

saamist.

§ 9. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik kulu on määruse tingimustele vastavad taotluse rahuldamise otsuses toodud kulud,

mis on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatavad ja projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate

toetatavate tegevuste käigus tekkinud ning mille on tasunud toetuse saaja või partner.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 8 lõike 1 punktides 1−3 nimetatud tegevuste läbiviimiseks

vajalikud kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:

1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate lähetuskulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni

2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha

alammäär, maksmise tingimused ja kord“ sätestatud tingimustele;

2) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad

maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt

töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;

3) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja

patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste

kulud;

4) vahendite ja seadmete rentimise ja omandamise kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul,

mil neid kasutatakse projekti jaoks;

5) materjali ja tarvikute kulud.

(3) Abikõlblikud on § 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud patentide ja

muude immateriaalsete varade, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise

kulud.

(4) Abikõlblikud on järgmised § 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud:

1) vahendite ja seadmete soetamise kulud;

2) immateriaalse vara omandamise kulud.

(5) IPCEI teatise alusel antava riigiabi korral on abikõlblikud järgmised § 8 lõike 1 punktis 6

nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–g, välja

arvatud haldus- ja maa soetamiskulud.

(6) Juhul kui toetust antakse § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevusele üldise grupierandi määruse

artikkel 25 alusel, on abikõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kulud.

6

(7) Kui lõike 2 punktis 4 nimetatud vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende

kasutusea vältel, on abikõlblikud vaid projekti kestusele vastavad hea raamatupidamistava

kohaselt arvutatud amortisatsioonikulud.

(8) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45

kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.

(9) Abikõlblikuks kuluks on üksnes pangaülekandega tasutud kulud, välja arvatud

amortisatsioonikulud.

(10) Abikõlblik ei ole kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud:

1) isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud, välja arvatud, kui

nimetatud tehingud on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatud ja ei kahjusta teiste projekti

partnerite huvisid;

2) projekti partnerite vahel.

(11) Kulu hüvitatakse kuludokumentide alusel, mille abikõlblike kulude summa on ilma

käibemaksuta vähemalt 100 eurot.

(12) Käibemaks on mitteabikõlblik kulu.

§ 10. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Rakendusuuringu või tootearenduse projekti läbiviimiseks taotletava toetuse minimaalne

summa on sada tuhat eurot ja maksimaalne summa on kaks miljonit eurot ühe projekti kohta.

(2) TA taristu investeeringute teostamise projekti läbiviimiseks taotletava toetuse minimaalne

summa on sada tuhat eurot ja maksimaalne summa on kaks miljonit eurot ühe projekti kohta.

(3) IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on üks

kolmandik IPCEI taotlusvooru eelarve mahust.

(4) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punkti 1 nimetatud rakendusuuringu projekti

läbiviimiseks toetuse taotlemisel on:

1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

(5) Toetuse maksimaalne osakaal rakendusuuringu projekti läbiviimiseks toetuse taotlemisel, mis

hõlmab § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavat tõhusat koostööd on:

1) 80 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

2) 75 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 65 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

(6) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud tootearenduse projekti

läbiviimiseks toetuse taotlemiseks on:

1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

7

(7) Toetuse maksimaalne osakaal tootearenduse projekti läbiviimiseks toetuse taotlemiseks, mis

hõlmab § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavat tõhusat koostööd on:

1) 60 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

2) 50 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 40 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

(8) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 3 rakendusuuringu või tootearenduse projekti

läbiviimise teostatavusuuringuks toetuse taotlemisel on:

1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

(9) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisel on 50 protsenti.

(10) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud TA taristu investeeringute

teostamise toetuse taotlemisel on 50 protsenti.

(11) Toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti elluviimiseks IPCEI teatise alusel antava toetuse

taotlemisel on IPCEI projekti kogueelarve osana esitatud rahastamispuudujäägi osakaal.

(12) Toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti elluviimiseks üldise grupierandi määruse TA

tegevustele antava toetuse taotlemisel peab vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 4−8 sätestatud

tingimustele.

(13) Taotlusvooru rakendusuuringu või tootearenduse või TA taristu investeeringute teostamise

projektide minimaalse ja maksimaalse toetuse summa, mis vastab lõigetes 1 ja 2 toodud

tingimustele, kehtestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kooskõlastades selle eelnevalt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(14) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(15) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi.

§ 11. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud.

(4) Toetuse saaja võib abikõlblikkuse perioodil taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendamist, maksimaalselt kuue kuu võrra, mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus

seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud.

8

(6) Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.

(7) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja

teinud toetuse saajale viimase väljamakse.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kehtestab enne taotlusvooru avamist vooru toetuse

eelarve, vooru kestvuse ning voorus taotletava toetuse minimaalse ja maksimaalse summa,

kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest

annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma veebilehel.

(4) Voorupõhise taotlemise korral teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste

vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma kodulehel vähemalt 20 kalendripäeva enne

taotlusvooru algust.

(5) Jooksva taotlemise korral informeerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste

rahastamise eelarve jäägist oma veebilehel ning eelarve vahendite lõppemisel kooskõlastab

taotluste vastuvõtmise lõpetamise eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja

teavitab sellest oma veebilehel.

(6) Paragrahv 8 lõike 1 punktides 1−4 toodud tegevusteks antakse ettevõtjale jooksvas voorus

toetust üks kord kolme kalendriaasta jooksul.

(7) IPCEI projekti elluviimiseks toetuse taotlemine toimub jooksvalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud sihtotstarbelise eelarve ulatuses.

§ 13. Eelnõustamine

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise ja saama projektiplaanile positiivse

eelhinnangu. Jooksva taotlemisega taotlusvoorudes ei ole projektiplaanile positiivse eelhinnangu

saamine enne taotluse esitamist kohustuslik.

(2) Projektiplaani positiivne eelhinnang ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse

rahuldamisel siduv.

(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse

eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 3 lõikes 1 või 2 nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt

kolme § 3 lõikes 3 nimetatud tulemuse saavutamisse.

9

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib eelhinnangu andmisel kaasata eksperte.

§ 14. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.

(2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võivad olla ka

muud eraõiguslikud juriidilised isikud või TA asutus.

(3) Taotleja ja partneri maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot

või peab selle tasumine olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja ja partner peab taotluse esitamise hetkeks olema täitnud

nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse

ning esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud.

(4) Kui taotleja või partner on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad

tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tasutud.

(5) Taotleja ja partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud

likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

(6) Taotleja ja partneri käesoleva määruse raames taotletav vähese tähtsusega abi koos muu,

käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt

antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta

jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks

ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat.

(7) Kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,

26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel

jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos

käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

§ 15. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormis;

2) taotlus vastab määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele;

3) toetust taotletakse §-s 8 nimetatud tegevustele ja §-s 9 toodud abikõlblikele kuludele;

4) taotletav toetus vastab §-s 10 sätestatud toetuse suurusele ja osakaalule;

5) projekti tegevused lõpetatakse projekti abikõlblikkuse perioodil;

6) projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering;

7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;

8) § 8 lõike 1 punktis 6 toodud tegevustele toetuse taotlemisel peavad tegevused vastama, kas

Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas otsuses või üldise grupierandi määruse

alusel riigiabi andmiseks Euroopa Komisjonile esitatud IPCEI riigiabi eelteatise tingimustele.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi või dokumente:

1) toetuse taotleja ja ettevõtjatest partneri

10

TA investeeringute maht, müügitulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest, toodetest või

teenustest ning ettevõtja TA töötajate arv taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal, toetuse

taotlemise aastal ja viie aasta jooksul pärast projekti rakendamise lõppu;

2) taotletava toetuse suurus ja projekti kulud;

3) projekti läbiviimise koht;

4) projektiplaan, millele voorulise taotlemise korral on antud positiivne eelhinnang;

5) inglisekeelne projektiplaan koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgub vajadus kaasata

taotluse hindamisse väliseksperte;

6) partneri kaasamisel partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud partneri info vorm;

7) taotleja ja partneri rahalise panuse kirjalik kinnitus;

8) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

9) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

10) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust

samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi

vahenditest;

11) taotleja ja ettevõtjast partneri bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali

lõpu seisuga;

12) taotleja nõusolek taotluse menetlemise ja vaidemenetlusega seonduvate dokumentide,

sealhulgas taotluse kohta tehtud otsuse ja vaideotsuse, kättetoimetamiseks elektrooniliselt.

(3) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 toodud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotlus sisaldama

lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi andmeid:

1) loodava TA taristu majanduslike ja mittemajanduslike tegevuste osakaal ja jaotus;

2) taristu toimimise või kasutamise tasustamise põhimõtted ja vastavus turuhindadele;

3) taristu ligipääsetavus ja kasutuspõhimõtted erinevatele kasutajatele.

(4) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6 toodud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotlus sisaldama:

1) lõike 2 punktides 2, 3, 4 ja 6–10 nimetatud andmeid, kinnitusi või dokumente;

2) kinnitust, et § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks on Euroopa Komisjonile

esitatud riigiabi teatis saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu või kinnitust, et Euroopa Komisjonile

on esitatud IPCEI riigiabi eelteatis;

3) nõusolekut Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ligipääsuks riigiabi teatise või eelteatise

esitanud riigiasutuse riigiabi teatisega seotud andmetele ja dokumentidele.

§ 16. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb:

1) registreerimisest;

2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;

3) taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist;

4) vajadusel selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest;

5) nõuetele vastava taotluse hindamisest;

6) hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta;

7) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, sealhulgas taotluse osalisest

või kõrvaltingimusega rahuldamisest.

(2) Jooksva taotlemise korral hetkest, mil registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks

toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende registreerimise järjekorras.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on:

1) jooksva taotlemise korral 40 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates;

11

2) voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates.

(4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva võrra,

millest teavitatakse taotlejat.

(5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest

viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust

sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on

täidetud §-s 14 taotlejale ja partnerile esitatud nõuded.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 15 taotlusele esitatud

nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta §-s 15 sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 16 lõikes 5 sätestatud

tähtaja jooksul kõrvaldada;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust

sisuliselt hindamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

§ 18. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja kord

(1) Taotluste hindamiseks võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus moodustada

hindamiskomisjoni.

(2) Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuseveebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab taotluste hindamisel eksperte.

(5) Hindamiskomisjoni ülesanneteks on:

1) teha ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrval tingimustega rahastamiseks või

rahastamata jätmiseks;

2) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele ettepanekuid projektide eesmärkide, tegevuskava, eelarve muutmiseks

või täiendavate tingimuste seadmiseks.

12

(6) Paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1−2 toodud tegevuste toetuse taotlusi ja § 8 lõike 1 punktis 6

toodud riigiabi eelteatise alusel elluviidavate tegevuste toetuse taotlusi hinnatakse järgmiste

valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames

hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti mõju ja

olulisus üleeuroopalise projektina, projekti mõju taotleja ja projekti mõju valdkondlikule arengule

rahvusvahelises võrdluses ja projektiga seotud väärtusaheleatele, projekti mõju valdkondade-

ülesele koostööle, projekti mõju TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse − 20 protsenti

koondhindest;

2) projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult

rakendada, mille raames hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti

majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega

kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu

tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ja projekti

tulemusi äriliselt rakendada ja taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist – 45

protsenti koondhindest;

3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse toote, teenuse,

tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete

toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava

asjakohasusega, projekti läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna

rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti

elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust – 35 protsenti

koondhindest;

4) projekti mõju säästvaarengu eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju

jätkusuutliku energia, säästva tootmise ja tarbimise ning kliimamuutuste vastaste lahenduste

väljaarendamisesse – 10 protsenti koondhindest.

(7) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 toodud tegevuste toetuse taotlusi hinnatakse järgmiste

valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raame

hinnatakse loodava TA taristu mõju Eesti ettevõtjate ärilisel eesmärgil läbiviidava TA tegevuse

mahu kasvule, TA teenuste kättesaadavust ettevõtjatele, loodava TA taristu mõju valdkonna ja

valkondadeülesele tehnoloogilisele arengule – 45 protsenti koondhindest;

2) projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult

rakendada, mille raames hinnatakse loodava TA taristu majanduslikku jätkusuutlikust, pakutavate

TA teenuste mahtu, loodava TA taristu äriplaani ja hinnastamismudelit ning TA taristu

ligipääsetavust ja avatust erinevatele kasutajatele – 25 protsenti koondhindest;

3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse loodava TA taristu

tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust, TA taristu TA teenuseid pakkuva meeskonna tehnoloogilisi

teadmisi, oskusi ja pädevust – 30 protsenti.

(8) Taotlusi hinnatakse lõikes 6 või 7 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal null kuni neli

punkti, millest null on mitterahuldav ja neli suurepärane.

(9) Taotluse koondhinne kujuneb antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 6 või 7

loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.

(10) Kui taotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lõike 6 punktides 1 või 3 või lõikes

7 nimetatud hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,0 punkti või lõike 6 punktis 2

toodud hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,5 punkti, teeb Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse hindamiskomisjoni kaasamata.

13

(11) Kui vähemalt ühe lõike 6 punktides 1 või 3 või lõikes 7 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne

on alla 2,0 punkti või lõike 6 punktis 2 toodud hindamiskriteeriumi hinne on alla 2,5 punkti või

taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse

mitterahuldamise otsuse.

(12) Voorulise taotlemise puhul reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlused lõpliku

paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates

suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas

kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt.

(13) Hindamise läbiviimise protsess reguleeritakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

koostatavas hindamismetoodikas.

(14) Enne taotlemise avamist kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

valikumetoodika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teeb hindamismetoodika

kättesaadavaks oma veebilehel.

§ 19. IPCEI teatise alusel riigiabi saava projekti hindamine

(1) IPCEI projekti toetuse taotlus loetakse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgile ja vähemalt

kolmele tulemusele suunatud projektid toetuse saamise tingimustele vastavaks, kui täidetud on

kõik järgmised tingimused:

1) projekt vastab Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud riigiabi lubava otsuse tingimustele

ja aitab ellu viia taotleja äriplaani;

2) taotlejal on tegevusplaan ja vajalikud eelarvelised võimalused või eeldused, et viia ellu Euroopa

Komisjonilt IPCEI teatise alusel riigiabi lubava otsuse saanud tegevusi;

3) projekti elluviival meeskonnal on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja

kogemused.

(2) Projekte hinnatakse lõikes 1 toodud kriteeriumite alusel, andes hinnangu, kas kriteerium on

täidetud või täitmata.

(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus kaasata taotluse hindamisel eksperte.

§ 20. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Hindamistulemuste põhjal teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus otsuse:

1) rahuldada taotlus taotletud mahus;

2) rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega;

3) jätta taotlus rahuldamata.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus;

2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja omafinantseeringu määr;

3) projekti abikõlblikkuse periood;

4) projekti elluviimise tingimused;

5) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord;

6) toetuse väljamaksmise tingimused;

7) toetuse saaja õigused ja kohustused;

8) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi.

14

(3) Jooksva taotlemise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus menetluses olevate

taotluste kohta, mille rahaline maht ületab toetuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole

võimalik vastavalt §-s 21 sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada.

(4) Voorupõhise taotlemise korra tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus menetluses olevate

taotluste kohta, mis § 18 lõikes 12 nimetatud pingrea alusel ei mahu taotluste rahastamise

eelarvesse ja mida ei ole võimalik vastavalt §-s 21 sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada.

(5) IPCEI teatise alusel riigiabi saava projektile tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui

mõni § 19 lõikes 1 toodud kriteerium on hindamisel mittetäietud.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva

jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast

olulised või põhjendatud;

2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud

tegevuste muutmiseks. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et

taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei ole nõus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama täiendavaid dokumente või tegema täiendavaid

toiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse

sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksmisele. Õigus toetuse maksmisele tekib toetuse saajal pärast seda, kui Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus on kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise tuvastanud.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või

toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma lõikes 1 nimetatud

taotlust esitamata muuta, kui muudatus on kokku väiksem kui 20 000 eurot, muudatused on seotud

eelarveridade vaheliste tõstetega, erinevate riigiabi liikide summad ega abi osakaalud ei muutu,

ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega.

(3) Toetuse suurust võib suurendada, kui:

1) projekti elluviimise käigus tekib vajadus täiendavateks tegevusteks;

2) projekti kulude suurenemine on põhjendatud;

15

3) toetuse summa suurendamine on kooskõlas §-s 10 toodud piirmääradega ja §-s 2 sätestatud

riigiabi reeglitega ning

4) toetuse rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.

(4) Juhul kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

määra võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vähendada toetuse suurust proportsionaalselt

omafinantseeringu vähenemisega.

(5) Enne toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, hindab

muudatuste mõju § 18 lõikes 6 või 7 sätestatud valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel

eksperte või hindamiskomisjoni.

(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste kooskõlastamisest, kui

soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisesse või projekti tegevusi ei

lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20

tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

(8) Lõikes 2 nimetatud muudatused kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kümne

tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates.

(9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid

mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise

kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(10) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või

osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust;

4) toetuse saaja taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(11) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

(12) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja

rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu

abikõlblikkusele.

§ 23. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel

või puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

16

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse

saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

4. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab järgmised aruanded:

1) vahearuanne;

2) lõpparuanne.

(2) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

(3) Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande esitamise periood sätestatakse

taotluste rahuldamise otsuses.

(4) Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust võrrelduna projekti taotlusega koos

saavutatud tulemustega. Toetuse saaja esitab vahearuande iga projekti aruandeperioodi kohta.

(5) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite

ja tulemuste saavutamise kohta. Lõpparuanne sisaldab muu hulgas informatsiooni

intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta.

(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks

kaasata hindamiskomisjoni või eksperte.

(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle

tagasi 42 tööpäeva jooksul selle Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses registreerimisest.

(8) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on väiksem või projekti kestvus on lühem kui

kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.

§ 25. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele

tegelike kulude või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel.

(2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine,

abikõlblike kulude tegemine ja maksmine ning vahe- või lõpparuande esitamine ja selle

kinnitamine.

(3) Omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel võib toetuse välja maksta juhul,

kui abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud. Kui toetuse

makse tehakse omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal

kohustus esitada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kulu tasumata osa maksmist tõendavad

dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates.

17

(4) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel,

kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.

(5) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist, projekti

kulude abikõlblikkuse ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 42 tööpäeva jooksul

maksetaotluse esitamisest arvates.

(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse

saaja juures kohapealse kontrolli raames.

(8) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on

võimalik kõrvalda, määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus puuduse kõrvaldamiseks

tähtaja.

(9) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku

keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele,

abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele;

2) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole

tõendatud;

3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande

kinnitamata;

4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;

5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

toetuse rahuldamise otsuses sätestatust;

6) toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või

tegevuskava elluviimine on ohustatud.

(10) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni

tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku tagasimaksmiseni.

5. peatükk

Toetuse saaja, partneri, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

ning toetuse tagastamine

§ 26. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja

selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning partneri kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner on kohustatud:

1) viima projekti ellu, tagama selle juhtimise ja kasutama toetust vastavalt taotluses toodud teabele

ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust, lähtuma riigihangete seaduse

§-s 3 nimetatud põhimõtetest ning kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või

enam esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest

18

sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui kolme sõltumatut

hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valitud, lisama

maksetaotlusele sellekohase põhjenduse;

3) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;

4) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teavet kümne tööpäeva jooksul nõude

saamisest arvates;

5) teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja oluliste

otsuste tegemise õigust omav osanik või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui

muudatused nähtuvad äriregistrist;

6) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele teadusasutusega ja partneritega sõlmitud

lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sealhulgas toetatava

rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi ning projekti raames

soetatavate või loodavate materiaalsete ja immateriaalsete varade kuuluvus ja jaotus;

7) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud

ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja kasutab;

8) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

9) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi ja nõudeid;

11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt

kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

12) viivitamata kirjalikult informeerima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud

andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse

saaja kohustuste täitmist, seatud tulemuste saavutamist ning projekti tegevuste elluviimisega

jätkamist;

13) toetuse saaja, kes saab § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks toetust IPCEI riigiabi teatise

alusel, tagama, et toetuse taotlemisel muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu

teise institutsiooni või fondi eelarveallikatest kuludele, mida § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud

tegevuse elluviimiseks ei toetata, ei ületa eri eelarveallikatest saadav toetus kokku toetuse saaja

Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud üleeuroopalist huvi pakkuva projekti

rahastamispuudujääki.

§ 27. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse on õigus:

1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;

2) teostada toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise

kontrolli, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida

toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma

veebilehel kättesaadavaks;

2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud

muudatustest;

3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust

saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse;

4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti

3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;

19

5) kontrollima projekti elluviimist;

6) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike

lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates;

7) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet

toetusmeetme jooksvast rakendamisest ning toetusmeetme lõppemisel osalema mõjuanalüüsi

läbiviimises;

8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit määruse rakendamisega seotud

takistustest;

9) paragrahv 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud TA taristu, mida kasutatakse nii majandus- kui ka

mittemajandustegevusteks, investeeringuteks toetuse andmisel kehtestama järelevalve- ja

tagasimaksemehhanismi kogu TA taristu eluea jooksul, millega tagatakse, et kohaldatav abi

osakaal vastab riigiabi tingimustele;

10) teostama riigiabi ja vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse.

§ 28. Toetuse tagastamine

(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:

1) kulu, mille alusel on toetuse makse tehtud, ei ole abikõlblik;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või toetuse

rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu, mille alusel toetuse

makse on tehtud, abikõlblikkust;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõude otsuses nimetatud summa 60 kalendripäeva

jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele

kuuluva toetusega.

(4) Kui toetuse saaja tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksa, maksab toetuse saaja

viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine

peatub, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.

(5) Toetuse tagasimaksmist võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse saaja taotlusel

ajatada. Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4 ja 6.

(6) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud

ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Toetuse saaja esitab

toetuse andja nõudmisel enda majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.

(7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne

tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

20

(8) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise

otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise

aja.

(9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega.

(10) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse

saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise

otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(11) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

(12) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(13) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese

tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast

toetuse saajale toetuse eraldamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Leppiman

kantsler

21.01.2022

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“ (edaspidi

toetus) kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Eelnõu on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035 (edaspidi TAIE strateegia) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja

ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja TAIE strateegia

alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele” täitmisele.

TAIE strateegia üldeesmärgi täitmise hindamiseks on välja valitud 11 mõõdikut koos sihttasemetega.

Nimetatud 11st mõõdikust 6 mõõdiku sihttaseme saavutamine eeldab ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA tegevus), peamiselt rakendusuuringute ja tootearenduse, mahu ning

selle kaudu teenitava tulu kasvu.

Tabel 1. TAIE strateegia mõõdikud, mille täitmisesse panustab või on otseselt ettevõtjate

rakendusuuringute ja tootearenduse mahu ja selle kaudu teenitava tulu kasvu.

TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teada olev tase ja aasta

Erasektori TA kulutuste tase

SKP-st

2% 0,98% (2020)

Eesti tööjõu tootlikkus EL

keskmisest

110% 78,7% (2019)

Euroopa innovatsiooni

tulemustabelis

Innovatsiooniliider Tugev innovaator, 11. koht

(2020)

Ettevõtete investeeringud

mittemateriaalsesse

põhivarasse osakaaluna SKP-st

6% 2,7% (760 mln) (2019)

Teadlaste ja inseneride arv

ettevõtlussektoris ja

kasumitaotluseta erasektoris

4,53 1,47 (2019)

Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 19 mld eurot (2020)

Allikas: TAIE strateegia

Tabelis 1 toodud mõõdikutele seatud eesmärkide täitmine eeldab ettevõtjate TA tegevuste, sealhulgas

rakendusuuringute mahu kasvu.

Eesti ettevõtjate TA tegevuse maht

Joonis 1. Eesti ja võrdlusriikide, sealhulgas lähiriikide TA kulude dünaamika 2009-2020 (% SKP-st)

Allikas: EUROSTAT

Eesti ettevõtjate TA investeeringud on pärast viie aastast madal seisu taas kasvama hakanud, ulatudes

aastal 2020 0,98%ni sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP). Samas on saavutatud tulemus

poole väiksem seatud eesmärgist ja jääb veel üle kahe korra alla Euroopa Liidu eesrindlikele

innovatsiooni riikidele.

Ettevõtjate TA investeeringute kasvu eeltingimus on ettevõtjate huvi ja võimekus TA tegevusi läbi

viia ja äriliselt rakendada. Ettevõtjate huvi ja võimekus sõltuvad esmajoones sellest, kas ettevõtjad

näevad rakendusuuringutes viisi või vahendit kuidas oma ettevõtja tulu ja äri kasvatada ning sellest,

kas tal rakendusuuringute läbiviimiseks piisavalt ressurssi, sealhulgas teadmised, oskused, inimesed,

aparatuur, raha või oskusi ressurssi kaasata.

Käesoleva meetmega välja töötatava rakendusuuringute toetusskeem katab ära erinevad ettevõtjate

TA tegevuse kitsaskohad, toetades ettevõtjate TA tegevusi, rahastades ettevõtjate vajadustele vastava

TA teenuse taristu loomist ja aidates ettevõtjatel ellu viia üleeuroopalist tähtsust omavaid

arendusprojekte (edaspidi IPCEI projekt). Rakendusuuringute toetusega aidatakse ettevõtjatel

rakendusuuringuid ja nendega seotud tootearendust ette valmistada, läbi viia ja projektiga loodud

intellektuaalomandile esmakaitset saada. Lisaks toetatakse ettevõtjatele TA tegevuse teenuste

pakkumiseks vajamineva taristu loomist ja IPCEI projektid on projektid, millel on Euroopa Komisjon

andnud IPCEI teatise alusel heakskiidu või projektid, mille kohta on Euroopa Komisjonile esitatud

IPCEI riigiabi saamiseks eelteatis ja mida rahastatakse üldise grupierandi määruse TA projektide

riigiabi tingimuste alusel.

Rakendusuuringute toetusi rakendatakse rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP programm)

kaasaabil. RUP programm pakub ettevõtjatele tuge rakendusuuringute projektide initsieerimisel,

ettevalmistamisel ja läbiviimisel, sealhulgas rakendusuuringute Eesti ja rahvusvaheliste partnerite

leidmisel, intellektuaalomandi küsimustes, tehnoloogilistes küsimustes.

Eelnõu otsene sihtgrupp on Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjad, kelle äriline edukus sõltub sellest,

et nende tooted, teenused ja tehnoloogiad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kes

vajavad tuge, sealhulgas teenuseid ja rahalist toetust rakendusuuringute ja tootearenduse projektide

elluviimisel.

1,49 1,59 1,62 1,66 1,7 1,73 1,87

2,05 2,34

2,56

1,96 1,95 1,88 1,86 1,94 2,01 6 1,87 1,84 1,84

6 1,22

0,82 0,62 0,68 0,64 0,6 0,6

0,87 0,98

0,19 0,15 0,17 0,24 0,15 0,11 0,14 0,16 0,17 0,21,24 0,24 0,24 0,32 0,29 0,29 0,33 0,39 0,43 0,56

2,55 2,34 2,25 2,13

1 1,79 1,78 1,81 1,97

2,2 2,19 ,08 2,24 2,26

2,4 2,36 2,43 3

0,00

0,50

1,00

1,50

2,00

2,50

3,00

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Ettevõtlussektori TA investeeringute

osakaal SKP-s (%)

Belgia Taani Eesti Läti Leedu Soome Rootsi

Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on ettevõtjatele TA teenuste pakkujad, kelleks on TA asutused ja

ettevõtted, ülikoolid, eriti ülikoolides tegutsevad tehnosiirde grupid, tehnoloogia arenduskeskused,

inseneribürood ja muud tehnoloogiaalast arendusteenust pakkuvad organisatsioonid.

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, partneri ja toetuse

saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused.

Tegevusi rahastatakse nii jooksva avatud taotlemise kui ka taotlusvoorude raames. Toetuse andmist

on kavandatud ellu viia üle-eestilisena ning tõhusa koostöö raames on võimalikud ka TA projektid

kahe liikmesriigi ettevõtjate või liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osaleva riigi

ettevõtjate vahel.

Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus koostöös.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu

osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-post: [email protected], telefon: 639 7651) ja nõunik Andres

Kikas (e-post: [email protected], telefon: 715 3402), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

toetuste keskuse tiimijuht Alice Liblik (e-post: [email protected], telefon 5569 6862). Eelnõu

juriidilise ekspertiisi teostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Anne-Ly Normak ning Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutuse vanemjurist Terje

Kleemann (e-post: [email protected], telefon: 627 9340), jurist Kadri Kuus (e-post:

[email protected], telefon 627 9543).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetuse andmise tingimused;

3) toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine;

4) aruannete esitamine, toetuse maksmine;

5) toetuse saaja, partneri, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning

toetuse tagastamine.

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu § 1 kehtestab määruse eelnõu kohaldamisala. Eelnõu sätetsatakse ettevõtjate

rakendusuuringute ja nendega seotud tegevuste, ettevõtjatele TA teenuseid pakkuva TA taristu ning

IPCEI projektide toetuse andmise tingimused ja korra.

Toetatavad tegevused loovad läbi lisaressursside ettevõtjatele eelduse ise rakendusuuringuid ellu viia

ja teiselt poolt muudab ettevõtjatele huvidele vastav TA taristu TA teenuse ettevõtjatele paremini

kättesaadavaks ja oma ärilistest huvidest lähtuvate projektide elluviimiseks kasutatavamaks. IPCEI

projektid aitavad ettevõtjaid üleeuroopalistesse väärtusahelatesse, muutes kättesaadavaks

kõrgtasemelise tehnoloogialase teadmise ja avades uusi ärililisi kontakte.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse riigiabi reeglid, mida toetuse andmisel järgitakse, sealhulgas riigiabi

andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus võib

olla kas riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus)

mõistes, vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi vähese

tähtsusega abi määrus) mõistes või riigiabi Euroopa Komisjoni 19. juuni 2014 teatise „Kriteeriumid,

mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise

toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust” (edaspidi IPCEI teatis) mõistes.

Lisaks sätestatakse selle paragrahviga riigiabi regulatsioonist lähtuvad tingimused, millal määrust ei

kohaldata.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on eelnõu § 8 lõike 1 punktides 1−5 nimetatud tegevustele antav toetus

kas riigiabi üldise grupierandi määruse artiklite 25, 26 või 28 alusel või vähese tähtsusega abi. Ja § 8

lõike 1 punktis 6 antav toetus riigiabi IPCEI teatise või üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel.

Eelnõu §-s 9 sätestatud abikõlblikud kulud on jaotatud plokkideks ning iga plokk vastab kindlale § 8

lõikes 1 nimetatud tegevusele. Abikõlblike kulude kirjeldamisel on aluseks võetud üldise grupierandi

määruses sätestatud abikõlblikud kulud tegevuste lõikes.

Eelnõu § 3 määratleb ära toetuse andmise eesmärgi ja tulemused.

Toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud TA tegevuse mahtu ja

suurendada seeläbi ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest

saadavat müügitulu.

Eelnõuga toetatakse ka IPCEI projektide elluviimist. IPCEI projektide toetuse eesmärk on kasvatada

ettevõtjate uute üleeuroopalise strateegilise tähtsusega toodete, teenuste või tehnoloogiate

väljaarendamisega seotud TA tegevuse mahtu ning seeläbi tõsta ettevõtjate rahvusvahelise

konkurentsivõimet.

Eelnõus sätestatakse kaheksa oodatavat tulemust, mis kaasnevad toetuse andmisega. Oodatavad

tulemused on: erasektori rahastatud TA tegevuse kulutuste osakaalu kasv, TA tegevusega tegelevate

ettevõtjate arvu tõus, ettevõtjate TA tegevusega tegelevate töötajate arvu kasv, ettevõtjate ja teadus-

ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) vaheline teadmussiire suurenemine, Eesti TA asutuste

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse teenuste müügist saadava tulu kasv, ettevõtjate

immateriaalne põhivara ja intellektuaalomandi väärtuse kaudu suurenemine. Toetuse andmise

oodatav tulemusena arendatakse välja ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised uued või oluliselt

muudetud tehnoloogiad, protsessid, tooted või teenused ning Eesti ettevõtjad osalevad IPCEI

projektides TA tegevusi läbiviivate partneritena.

Kuna rahastatakse erinevate valdkondade erinevaid tegevusi, sellest lähtudes saavutavad projektid ka

erinevaid tulemusi. Näiteks erinevad ettevõtja rakendusuuringu projekti mõju ja tulemused TA

teenuse pakkumiseks loodava taristu projekti mõjust ja tulemustest. Esimesel puhul on TA tegevuse

tulemuse rakendaja ja sellest ärilise tulu saaja projekti elluviiv ettevõtja. Teisel puhul, kus eesmärk

on luua ettevõtjatele võimalusi nende vajadustele vastavaid TA teenuseid sisse osta, rakendab TA

tegevuse tulemusi ja saab majanduslikku kasu ettevõtja, kes kasutab TA taristu teenuseid. Eelnevast

lähtudes on eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatud, et eelnõustamisel, mis toetuse taotlemise eelduseks, saab

positiivse eelhinnangu projekt, mis panustab vähemalt kolme eelnõuga sätestatud oodatava tulemuse

saavutamisesse ja projektiplaan aitab saavutada § 3 lõigetes 1 või 2 toodud eesmärke.

Eelnõu § 4 sõnastab määruses läbivalt kasutatavad mõisted.

Määruses on lahti seletatud kaheksateist mõistet, mis on vajalikud määruse rakendamiseks.

Esitatud mõistete defineerimisel on lähtutud üldise grupierandi määrusest, IPCEI teatisest ning

Frascatti käsiraamatust. Samas on termineid täpsustatud ja kitsendatud. Näiteks sõnastab üldine

grupierand rakendusuuringute mõiste järgmiselt – rakendusuuring on kavandatud uuringud või

kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete,

protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid,

protsesse või teenuseid. Rakendusuuring hõlmab vajalike komplekssete süsteemide komponentide

loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme

simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine; Antud sõnastus defineerib ainult

rakendusuuringu tehnoloogilise sisu. Eelnõu on suunatud ettevõtjatele ja nende rakendusuuringute

abil majandustulemuste paranemisele. Seetõttu on rakendusuuringute terminit kitsendatud.

Määrusega toetatakse neid rakendusuuringu projekte, mis vastavad eelpool toodud tehnoloogilistele

parameetritele ja millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab

saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil.

Lisaks on mõistena lahti seletatud taotluse esitamisele eelnev eelnõustamine. Eelnõustamise eesmärk

on aidata taotlejal projekti taotlemiseks ette valmistada. Eelnõustamise käigus tutvustatakse toetuse

saamise aluseid, juhitakse tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning

antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamine muudab toetuse

taotlemise lihtsamaks ja toob kaasa vähem bürokraatiat nii ettevõtjale kui ka Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele.

Eraldi mõistena on eelnõus toodud IPCEI projekti selgitav tähendus. Euroopa Komisjon annab

liikmesriikidele loa IPCEI projektide rahastamiseks IPCEI riigiabi tingimuste alusel, tuues oma

lubavas otsuses välja muu hulgas rahastavad tegevused, rahastamispuudujäägi. Projektid, mida

Euroopa komisjon käsitleb IPCEI projektidena, kuuluvad üleeuroopaliselt olulistes valdkondadesse.

Sellest lähtudes lubab Euroopa Komisjon rahastada liikmesriikidel neid projekte eelistingimustel.

Euroopa Komisjoni IPCEI projektile antud lubav otsus on individuaalne ja kirjeldab ära tingimused,

mille ulatuse liikmesriik võib IPCEI projekte rahastada. Liikmesriigid töötavad välja erinevaid

ettevõtjatele suunatud abiskeeme, mille kaudu saab IPCEI projekte rahastada maksimaalselt Euroopa

Komisjoni määratud rahastamispuudujäägi ulatuses. Eelnõus on selgitatud muu hulgas

rahastamispuudujäägi mõiste. Rahastamispuudujääk on osa IPCEI projektist, mida tohib Euroopa

Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubava otsuse korral avaliku sektori vahenditest rahastada.

Rahastamispuudujäägi suuruse määrab Euroopa Komisjon oma riigiabi lubavas otsuses. Käesolev

meede on suunatud IPCEI projektide TA tegevuste rahastamispuudujäägi rahastamiseks

maksimaalselt 3 miljoni euro ulatuses. Kuna antud meetmega ei rahastata kogu IPCEI projekti

rahastamispuudujääki, siis IPCEI projekti hindamisel antakse hinnang, kas tegevused, millele toetust

taotletakse vastavad Euroopa Komisjoni otsuses lubatud tingimustele ja taotlejal on tegevusplaan ja

vajalikud eelarvelised eeldused, et IPCEI projekt täismahus ellu viia ning kas projekti meeskonnal on

projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Lisaks IPCEI teatise alusel antavale riigiabile

võib IPCEI projektidele anda riigiabi ka üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel juhul, kui IPCEI

riigiabi saamiseks on Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi eelteatis ja ta vastab kõikidele üldise

grupierandi määruse tingimustele, sealhulgas toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud,

toetusmääras.

IPCEI teatise alusel rahastatakse projektidele lisaks teistele TA tegevustele ka esmakordse tööstusliku

kasutuselevõtu etappi. Eelnõu §-s 4 on esmakordne tööstuslik kasutuselevõtt defineeritud mõistena.

Eelnõu §-id 5 ja 6 näevad ette, et toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ühtlasi sätestatakse, et toetusega seotud teabe ja

dokumentide edastamine toimub struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu.

Eelnõu § 7 sõnastab koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused

lähtuvad „Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29)“ (edaspidi teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa

ettevõtja kaudset riigiabi.

Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis vastavad

nende panusele projektis, jagavad erinevad partnerid ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine on

oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus-

ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. Vastav nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneritel

ning teadus- ja arendusasutustel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti:

a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, ning mis puhul

järgitakse raamistiku punkti 2.2.1. ning kolme pakkumuse küsimise nõuet;

b) või koostöö kaudu, mis puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2. ning teadus- ja arendusasutuse

kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.

Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest

koostöötingimustest tulenevalt teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks

järgmistest tingimustest:

1) osalev toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud;

2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada,

või kui TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused antakse TA asutusele

täielikult üle;

3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud

kasutusõigused jagatakse osapoolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende poolt läbiviidavaid

tegevusi, sissemakseid ja huve;

4) TA asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest

turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või

võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõttest partnerile neile juurdepääsu. TA

asutusele mastavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõttest partneri poolt

teaduspartneri nimetatud projektis läbiviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või

mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma.

Lisaks tuleb välja tuua, et TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi

õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest

intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks

järgmistest tingimustest:

1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja

mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;

2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga;

3) TA asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu

sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma

põhikirjalisi eesmärke;

4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile

koostööprojektis osaleva TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste

suhtes eesõiguse, on TA asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja koostööprojektis

osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamisel makstava tasu

suurust vastavalt suurendama.

Kuna TA tegevus on oma loomult esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik enne TA

tegevuse algust lõpulikult ära määrata selle tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigust või

turuhinda. Sellisel juhul peab partnerite vahel enne TA algust sõlmitud koostööleping sisaldama

punkte, mille kohaselt on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu üle

vaatamisel tuleb lähtuda tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast.

2. peatükk

Toetuse andmise tingimused

Eelnõu § 8 sõnastab määruse raames toetatavad tegevused.

Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-s 3 toodud eesmärke ja tulemusi.

Toetatavateks tegevusteks on:

1) rakendusuuringu läbiviimine;

2) tootearenduse läbiviimine;

3) rakendusuuringu või tootearenduse tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine;

4) rakendusuuringu või tootearenduse tegevuste tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemine;

5) ettevõtjatele TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute teostamine;

6) IPCEI projekti elluviimine.

Eelnõus on rakendusuuringute mõiste defineeritud vastavalt teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule. Ettevõtjad saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme

hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete (edaspidi TRL) skaalat.1 Siinkohal tuleb

välja tuua, et lähtudes nii valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö alati, millegi uue

või uutmoodi tegemine, siis projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme määrab ära valdkondlik

ekspertiis. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutavad TRL skaalal vahemikku TRL3 –

TRL7.

 TRL 3 – oluliste näitajate ja kontseptsiooni katseline tõestus. Selgitus: Alustatakse aktiivsete

analüütiliste ja laboratoorsete uuringutega. Näidatakse tehnoloogia üksikute komponentide tehnilist

teostatavust piisavate andmete põhjal.

 TRL 4 – tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris. Selgitus: Viiakse läbi tehnoloogia

oluliste komponentide projekteerimine, arendamine ja nende laboris testimine. Tehnoloogia põhilised

komponendid suudavad koos toimida. Viiakse läbi katsed täiemahuliste probleemide või

andmekogudega, valmis on suhteliselt ebatäpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.

 TRL 5 – tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogiat testitakse

põhjalikult laboris ja asjakohases simuleeritud keskkonnas. Tehnoloogia põhilised komponendid on

omavahel integreeritud. Valmis on suhteliselt täpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.

 TRL 6 – tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogia edasine

arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest. Tehnoloogia on osaliselt integreeritud

olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus

on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas.

 TRL 7 – tehnoloogia (prototüüp) on testitud ja demonstreeritud. Selgitus: Tehnoloogia

demonstreerimine töökeskkonnas. Tehnoloogia on täielikult toimiv või peaaegu toimiv, selle enamik

1 European Commission Decision C (2014) 4995 of 22 July 2014. Horizon 2020 Work Programme 2018-2020: 19. General Annexes: Annex G.

komponente on kättesaadavad demonstreerimiseks ja testimiseks ning on hästi integreeritud

lisateenustega. Olemas on piiratud mahus dokumentatsioon.

Teostatavusuuring on planeeritava rakendusuuringu või sellega seotud tootearenduse projekti

potentsiaali hindamine ja analüüs. Teostatavusuuringu eesmärk on saada kindlust, kas planeeritav TA

tegevus on tehnoloogiliselt teostatav ja selle tulemused äriliselt rakendatavad. Teostatavusuuringu

käigus tehakse objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused

ja ohud ning selgitatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated.

Rakendusuuringud ja tootearendus on pikaajalised ja kallihinnalised tegevused. Seetõttu on oluline,

et neid ellu viivad projektid oleks tehnoloogiliselt hästi ettevalmistatud. Lisaks vajab ettevõtja enne

projekti algust teadmist, kas ja mil määral on arendustöö käigus valmiv uus toode, teenus, protsess

või tehnoloogia majanduslikult tasuv ja turul konkurentsivõimeline, et selle teadmise põhjal

otsustada, kas rakendusuuringu või tootearenduse projekt läbiviimine on põhjendatud või mitte.

Teisisõnu kui eeluuringu tulemusel selgub, et projekt on tehnoloogiliselt teostamatu või projekti

tulemusel puudub äriline väljund, siis selle teadmise alusel jääb saab otsustada, et projekti ja sellega

seotud investeeringud tuleb jätta tegemata.

Intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui projekti hõlmab ka

kas rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimist. Eraldiseisvana intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisega seotud tegevusi määruse raames ei rahastata. VKEde puhul on intellektuaalomandi

esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust kas vähese tähtsusega abina või üldise grupierandi

määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtete puhul toetatakse intellektuaalomandi esmakaitsega seotud

tegevusi vaid vähese tähtsusega abina.

TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute toetusega saab luua või edasi arendada ettevõtjate

vajadusest lähtuvat taristut. Toetusega loodav taristu peab TA teenuseid pakkuma ja olema avatud ja

kättesaadav erinevatele ettevõtjatele. Ainult taotleja TA tegevuse elluviimiseks vajaminevaid taristu

investeeringuid määrusega ei toetada. Lisaks on ettevõtjatele kättesaadavusele on TA taristu

investeeringu toetamisel oluline loodava taristu tehnoloogiline tase ja majanduslik tasuvus.

Määrusega toetatakse üksnes ettevõtjatele rakendusuuringute ja tootearenduse teenuste läbiviimiseks

vajalikku TA taristut – TRL tasemed 3-7. Välja arendatud uue toote, teenuse või tehnoloogia

vastavuskatsete, sertifitseerimise, piloteerimise ja muu sedalaadi tegevuste taristu investeeringuid ei

toetada. TA taristu investeeringute toetamisel järgitakse üldises grupierandi määruse artiklis 26

sätestatud tingimusi. Loodava või edasi arendatava TA taristu puhul on oluline TA teenuste

majanduslik tasuvus. Teisisõnu peab loodaval taristul olema piisavalt suur hulk ettevõtjatest kliente,

kes pakutavat TA teenust kasutavad, majanduslikult tasuv äriplaan ning seda toetav TA teenuse

hinnastamismudel ja –põhimõtted. Äriplaanis sisalduva riski- ja konkurentsianalüüsi tuleb toetust

taotleval ettevõtjal analüüsida olemasolevaid TA taristuid ja nende sobivust kavandatavat TA teenust

pakkuda. Juhul kui eelpool toodud analüüsi tulemusel selgub, et toetusega plaanitud TA investeering

ei ole majanduslikult tasuv, siis selliseid projekte määrusest ei rahastata, kuna antud meetmest

toetatav TA taristu peab olema seotud üksnes majanduslikku väljundiga TA teenustega. Seega

puuduvad kattuvused Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastava TA taristutega.

IPCEI projekti elluviimiseks saab toetust taotleda Euroopa Komisjoni eelnevalt IPCEI teatise alusel

lubava otsuse saanud projektidele. Euroopa Komisjon annab oma otsusega loa liikmesriigil rahastada

üleeuroopaliselt olulisi ja IPCEI mõistes otseste partneritena elluviidavaid projekte eelistingimustega.

Euroopa Komisjoni lubav otsus toob välja igale projektile ja taotlejale individuaalsed

rahastamistingimused, sealhulgas rahastamispuudujäägi, mille ulatus tohivad liikmesriigid toetust

anda. Käesoleva määrusega rahastatakse IPCEI projekti TA tegevusi ja esmase piloottaritus loomist

kui sellega kaasneb jätkuv TA tegevuste elluviimine. Kuna määrusest taotletav toetus ei pruugi katta

kogu Euroopa Komisjoni lubatud rahastamispuudujäägi osa ja teisi ette nähtud tingimusi, siis toetuse

taotlemisel tuleb taotlejal esitada vastav teave ja kinnitus. IPCEI projektid, millele Euroopa Komisjon

ei ole teinud IPCEI riigiabi saamiseks lubavat otsust, aga kes on esitanud Euroopa Komisjonile

vastava riigiabiloa taotluse, saavad toetust taotleda ka üldise grupierandi TA projektidele antava

riigiabi tingimuste alusel.

Eelnõu §-s 8 tuuakse välja, et vastavalt üldise grupierandi määruse ja IPCEi teatise tingimustele ei

tohi taotleja projektiga seotud võtta kohustusi ja alustada tegevusi enne taotluse esitamist ja Euroopa

Komisjonilt IPCEI teatise alusel lubava otsuse saamist. Juhul kui IPCEI projekt taotleb üldise

grupierandi alusel antavat riigiabi, siis peab oleme enne taotluse esitamist saadetud Euroopa

Komisjonile IPCEI teatise alusel riigiabi saamiseks vastav riigiabi loa taotlus.

Eelnõu § 8 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusa

koostöö raames, tuues välja tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tõhus koostöö on

üks koostööprojektide elluviimise võimalus ja sellest lähtudes tuleb tõhusa koostöö tegemisel järgida

§-is 8 sätestatud tingimusi. Tõhusa koostöö, kus projekti elluviimises ja selle tulemuste rakendamises

osaleb rohkem partnereid, sealhulgas VKEd ja tehakse võrdväärsete partneritena, kas piiriülest või

teadusasutustega koostööd, on läbi erinevate projekti tulemusi rakendavate partnerite projekti mõju

suurem kui ühe ettevõtja projektil. Tõhusa koostöö toetamise tingimused lähtuvad üldise grupierandi

määrusest.

Eelnõu § 9 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused. Eelnõus igale

määrusega toetatavale tegevusele on sätestatud eraldiseisev abikõlblike kulude nimekiri.

Abikõlblike kulude valimisel on lähtutud üldise grupierandi määruse ja IPCEI teatise tingimustest,

kitsendades ja täpsustades tingimusi. Lõikes 2 nimetatud rakendusuuringute, tootearenduse ja neid

ettevalmistava teostatavusuuringute ning üldise grupierandi määruse alusel toetust saavate IPCEI

projektide kulud peavad vastama üldise grupierandi määruse artikkel 25 lõike 3 punktis a sätestatud

tingimustele.

Eelnõuga on sätestatud kõik määruse abikõlblikud kulud. Kulud, mida pole määruses nimetatud, on

mitteabikõlblikud. Sellest põhimõttest lähtudes pole määruses eraldi sättena mitteabikõlblike kulusid

välja toodud, välja arvatud lõikes 10 mitteabikõlbliku kuluna nimetatud käibemaks.

Lisaks toob eelnõu välja, et abikõlblikuks saab lugeda kulusid, mis on sätestatud taotluse rahuldamise

otsuses, mis on põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatavad ning mis on tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus. Abikõlbliku kulu eest peab olema

tasunud kas toetuse saaja või partner, tehes seda, kas projekti abikõlblikkuse perioodil või 45

kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Lõikes 9 nähakse ette, et projekti partnerite vaheliste tehingute ja seotud isikutega tehtud tehingute

kulud ei ole abikõlblikud. Seotud isikute võib teha tehinguid üksnes siis see on projekti eesmärkide

saavutamiseks vältimatu ja see ei kahjusta projekti teisi osapooli.

Läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad kõik

abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati nimetatud nõue ei kehti

amortisatsioonikulude kohta. Amortisatsioonikulude puhul tuleb lähtuda üldise grupierandi määruses

sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast.

Eelnõule on lisatud sätted, mille kohaselt kuludokumentide alusel kulude hüvitamisel on abikõlbliku

kuludokumendi miinimumsumma 100 eurot. Kõikide eelpool nimetatud sätete eesmärk on tagada

rakendamise läbipaistvus ja kuluefektiivsus nii toetuse saajate kui ka teiste rakendussüsteemi

osapoolte jaoks.

Kuludokumentide miinimumsumma kehtestamisel lähtuti varasemast kogemusest ettevõtjate

rakendusuuringute projektide toetamisel ning sarnaste meetmete kulude struktuurist.

Tabel 2. Struktuurivahendite perioodi 2014-2020 ettevõtjate TA tegevusega seotud toetusmeetmete

kulude struktuur 2014-2021. a.

Skeem Projektid

e arv

Kulu-

doku-

mentide

arv

Kuludoku-

mentide

kogusumma

Alla 100

euroste

kuludoku-

mentide

arv

Alla 100

euroste

kuludoku-

mentide

summa

Osa-

kaal

(sum-

ma)

Tehnoloogia

arendus-

keskuste

toetamine

6 26 617 51 456 524 9 990 383 696 0,7%

Klastrite

toetamine 12 5 505 9 444 668 1 583 42 698

0,5%

Ettevõtjate

rakendusuuri

ngute ja toote-

arenduse

toetamine

(RUP)

16 646 3 279 961 50 3 326

0,1%

Ettevõtte

arengu-

programm 257 18 341 103 171 423 3 241 103 538

0,1%

Ettevõtja

toote-

arenduse

toetus

(SF+COVID) 62 2 391 15 845 393 484 24 210

0,2%

Arendusosak 259 957 6 708 699 90 1 981 0,0%

Innovatsiooni

osak 579 795 2 887 076 21 52

0,0%

Allikas: SFOS

Eelnõu § 10 kehtestab toetatavate tegevuste toetuse suuruse ja osakaalu projekti maksumusest ning

sellega seotud tingimused.

Rakendusuuringu, tootearenduse ja TA taristu investeeringu projekti taotletava toetuse minimaalne

summa on 100 000 eurot ja maksimaalne summa on 2 miljonit eurot. Ühtlasi näeb määrus ette, et

eelpool toodud ette antud vahemikus määrab iga taotlusvooru minimaalse ja maksimaalse

toetussumma projekti kohta Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus, kooskõlastades selle eelnevalt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Selline lähenemine võimaldab läbi viia suuantud

taotlusvoore, mis lähtub projektide valdkondlikest eripäradest.

IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on üks

kolmandik IPCEI taotlusvooru eelarve mahust.

Eelnõu § 10 lõigetes 4-10 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad lähtuvalt toetuse saaja

ja partneri tüübist ning suurusest ja projekti raames toetatavatest tegevustest ning nendega seotud

riigiabi tingimustest.

Kõrgeimat toetuse määra rakendatakse tõhusa koostöö raames elluviidava projektile, kus

väikeettevõtja toetuse osakaal on 80%.

Intellektuaalomandi esmakaitse ja TA taristu investeeringute projektide toetuse maksimaalne osakaal

on 50%.

IPCEI projektide toetuse osakaal sõltub Euroopa Komisjoni lubavas otsusest ja seal toodud

tingimustest. Euroopa Komisjoni otsuses on näidatud muu hulga kogu IPCEI projekti eelarve,

projekti rahastamispuudujääk. Rahastamispuudujääk on projekt eelarve osa, mida projekti elluviiv

ettevõtja ise katta ei suuda ja/või mille riigipoolne toetamine on põhjendatud ja ei tekita

põhjendamatuid konkurentsieeliseid teiste turutingimustel tegutsevate ettevõtjate ees. Eelnõuga

sätestatakse, et IPCEI toetuse osakaal ei saa olla suurem kui IPCEI projekti rahastamispuudujäägi

osakaal kogu IPCEI projektis.

IPCEI projekti, mida rahastatakse üldise grupierandi TA projektidele antava riigiabi tingimuste

alusel, peab toetuse maksimaalne osakaal vastama sama paragrahvi lõigetes 4−8 sätestatud

tingimustele.

Eelnõu § 11 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad

projekti tegevused algama ja lõppema ning millal tehakse projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud, mida saab mõjuval põhjusel pikendada

maksimaalselt 6 kuu võrra. Projekti pikendamisel peab taotleja saavutama projekti taotluse

rahuldamise otsuses toodud eesmärgid.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Eelnõu § 12 toob välja toetuse taotlemise tingimused.

Antud paragrahvis määratletakse, et toetust saab taotleda, kas jooksavalt või voorupõhiselt. Toetuse

taotlemise viis sõltub rahastatavast tegevusest, ettevõtete prognoositavast huvist ja sellega seotud

nõudlusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud eelarve mahust ja sellele seatud

tingimustest. Juhul kui prognoositav ettevõtjate huvi ja võimekus mingit tegevust ellu viia ületab

eelarvelisi võimalusi, viiakse kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste loomiseks taotlemine läbi

taotlusvoorudena. Jooksvat taotlemist rakendatakse eelkõige rahaliselt väiksemahuliste ja

ajakriitiliste projektide rahastamiseks. Jooksev taotlusvoor koos sinna esitatud projektide

menetlemise ja hindamisega, kus projektid samaaegselt üksteisega konkureerivad, on ajamahukas.

Seetõttu võivad väiksemahulised projektid pikas menetlusprotsessis oma päevakajalisuse kaotada.

Samas on käesolev määrus suunatud ennekõike suuremahuliste ja kõrge tehnoloogilise riskiga ning

ärilisest vajadusest lähtuvate rakendusuuringute ja sellega seotud tootearenduse projektide

rahastamiseks. Mistõttu seatakse määrusega piirang, et ettevõtja saab taotleda jooksvalt toetust üks

kord kolme kalendriaasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.

Lisaks sätestaks, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kehtestab enne taotlusvooru avamist vooru

toetuse eelarve, kestvuse ning voorus taotletava toetuse minimaalse ja maksimaalse summa,

kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev

avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse oma veebilehel. Voorupõhise taotlemise korral

peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast

teavitama vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Taotlusvooru väljakuulutamisel

teavitab Ettevõtlus ja Innovatsioon Sihtasutus, milliste tegevustele antud taotlusvoorus toetust saab

taotleda. Eelnõus toodud tegevustele saab korraldada eraldi taotlusvoore, mis võivad ka ajaliselt

kattuda. Näiteks samaaegselt võib toimuda ettevõtjate rakendusuuringute ja sellega seotud

tootearenduse ja IPCEI projektide toetusvoor. Taotlusvoorude väljakuulutamine sõltub Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi sihtotstarbelisest eraldisest.

Lisaks toob eelnõu eraldiseisvalt välja, et IPCEI projektide rahastamiseks eraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium sihtotstarbelise eelarve. Juhul kui sihtotstarbeline eelarve on

ammendunud või muudel põhjustel, saab IPCEI projekt osaleda ettevõtjate rakendusuuringute ja

sellega seotud tootearenduse taotlusvoorudes ja taotleda toetust tavapärases korras, järgides vastavaid

määruse tingimusi.

Eelnõu §-is 13 sõnastatakse eelnõustamise tingimused.

Eelnõuga nähakse ette, et taotleja peab enne taotluse esitamist läbima eelnõustamise. Eelnõustamise

käigus vaadatakse, kas plaanitavad tegevused on hinnanguliselt teostatavad ja tulemused

saavutatavad. Sealjuures on oluline rõhutada, et eelnõustamine ei tähenda taotlejale hinnangu, vaid

soovituste andmist. Eelnõustamise läbimine per se ei anna taotlejale eelist taotluste hindamisel ning

eelnõustamisel antud seisukohad, arvamused ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

hilisemas menetluses siduvad. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus annab projektiplaanile

positiivse eelhinnangu, siis kui projektiplaan aitab kaasa meetme eesmärgi täitmisele, milleks on

ettevõtjate ärilise väljundiga TA tegevuse mahu suurendamine, et selle kaudu teenida senisest

suuremat müügitulu. IPCEI projektid peavad olema suunatud üleeuroopalise strateegilise tähtsusega

toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljaarendamisega seotud TA mahu kasvatamisele. Teise

tingimusena peab projekt panustama vähemalt kolme määruses sätestatud oodatava tulemuse

saavutamisesse.

Eelhinnangu andmisel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasata eksperte, kes annavad

projektile tehnoloogilise hinnangu.

Eelhinnangu andmine ei ole kohutuslik jooksva taotlemisega taotlusvoorudes. Jooksvaid taotlusvoore

rakendatakse väiksemahuliste projektide rahastamiseks, kui eelarvelised vahendid võimaldavad ja

sellega ei kitsendata suuremahuliste projektide ligipääsu toetusele. Lisaks rakendatakse jooksvat

taotlusvooru IPCEI projektide rahastamiseks, millele on juba eelnevalt Euroopa Komisjon teinud

lubava riigiabi otsuse.

Eelnõu §-s 14 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.

Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, kelleks saavad olla äriühingud, muud

eraõiguslikud juriidilised isikud või teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid või

teadusasutused.

Eelnõu § 14 sätestab samuti vähese tähtsusega abi ning üldise grupierandi määrusest tulenevad

piirangud taotlejale ning partnerile. Üldise grupierandi määruse kohaselt ei anta abi taotlejale, kes on

raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes või kelle suhtes on

Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus ja see otsus on tähtaegselt täitmata.

Vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale, partneritele

kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama §-s 15 sätestatud

tingimustele. Sealjuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni kuuluvatele partneritele

vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete korral.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse nõuded taotlusele.

Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud korras ja vormis.

Taotlus peab muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad tegevused panustavad

käesolevas määruses toodud eesmärkide ja tulemuste saavutamisesse. Taotluse osa on ka taotleja

projektiplaan, milles esitatakse ülevaade tellitavate/läbiviidavate rakendusuuringute ja/või

tootearenduse või TA taristu mahust ja sisust. Projektiplaan sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud

rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu teaduslik uudsus, peamised meetodid,

eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Projektiplaanis peab olema toodud info uuringu

läbiviijate kohta ning juhul kui uuring tellitakse teenusena, siis peab projektiplaanis sisalduma info

uuringut läbiviiva TA partneri uurimisrühma või teadlaste ja insenertehniliste töötajate kohta ja neile

koostööst tekkiv lisaväärtus. TA taristu projektiplaan peab sisaldama infot loodava taristu

tehnoloogiline sisu, selle seotusest juba olemasoleva taristuga, TA taristu teenuseid pakkuva

meeskonna tehnoloogiliste teadmiste, oskuste ja pädevuste kirjeldust, loodava TA taristu

majanduslikke ja mittemajanduslikke tegevuste osakaalu ja jaotust, taristu ligipääsetavust ja

kasutuspõhimõtted erinevatele kasutajatele, taristu toimimise või kasutamise eest vastava tasustamise

põhimõtteid ja vastavust turuhindadele. Lisaks kuulub projektiplaani juurde taotleja äriplaan vastavalt

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kehtestatud näidisele rakendusuuringu või tootearenduse

tulemuste kasutamise kohta. TA taristu projektiplaani äriplaani osas tuleb taotlejal muu hulgas esitada

teenuste hinnastamismudel.

IPCEI projektide puhul peab taotlus sisaldama lisaks teavet, et Euroopa Komisjonile esitatud

riigiabiloa taotlus või Euroopa Komisjonile esitatud riigiabiloa taotlus on saanud Euroopa Komisjoni

heakskiidu ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus teha riigiabiloa taotluse esitanud

asjakohasele riigiasutusele päring asjakohasele dokumentatsioonile ligipääsu saamiseks.

Eelnõu § 16 kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine.

Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või

menetlusse võtmata jätmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja

lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest, hinnangu

andmisest riigiabi osas ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, taotluse

osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest.

Antud paragrahvis sätestatakse taotluse menetlusprotsessi käigus Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse poolt läbiviidavad tegevused ja tähtajad. Näiteks lõige 3 näeb ette, et taotluse menetlemise

tähtaeg on jooksava taotlemise 40 tööpäeva ja voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva alates

taotlusvooru sulgumisest. Põhjendatud juhtudel on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus

tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra.

Eelnõu § 17 sätestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele vastavaks

tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.

Eelnõu § 18 sätestab rakendusuuringu või tootearendusi tegevuste hindamise. Eelnõu §-i 18 lõigete

1 ja 2 kohaselt võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste hindamiseks moodustada

hindamiskomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab taotluste

hindamiseks eksperte.

Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel

hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid, kes on

seotud projekti, taotleja või partneriga, ei osale vastava projekti hindamisel. Lisaks ei osale projekti

hindamisel hindamiskomisjoni liikmed, kellel on projektis läbiviidava TA tegevusega seotud

ärihuvid.

Sama paragrahvi lõikega 5 sätestatakse hindamiskomisjoni ülesanded, milleks on:

1) teha ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrval tingimustega rahastamiseks või

rahastamata jätmiseks;

2) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele ettepanekuid projektide eesmärkide, tegevuskava, eelarve muutmiseks

või täiendavate tingimuste seadmiseks.

Hindamiskomisjonil on õigus teha Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ettepanek taotluse

täpsemate rahastamistingimuste osas taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks ning samuti võib

hindamiskomisjon teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste seadmiseks.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab hindamisprotsessi nii tehnoloogia kui ka

majanduseksperte.

Tabel 3. Rakendusuuringu või tootearenduse projektid valikukriteeriumid

Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest

1. projekti mõju määruse eesmärkide ja oodatavate tulemuste

saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju Eesti

ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti mõju ja

olulisus üleeuroopalise projektina, projekti mõju taotleja ja

projekti mõju valdkondlikule arengule rahvusvahelises võrdluses

ja projektiga seotud väärtusaheleatele, projekti mõju

valdkondade-ülesele koostööle, projekti mõju TAIE

fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse.

20%

2. projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime

projekti tulemusi majanduslikult rakendada, mille raames

hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule,

projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja

partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu,

taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku

tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite

võimekus äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt

rakendada ja taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste

rakendamist.

45%

3. projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille

raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi

uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete

toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate

tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti

läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva

meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise

teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks

vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust.

35%

4. projekti mõju säästvaarengu eesmärkide saavutamisele,

mille raames hinnatakse projekti mõju jätkusuutliku energia,

säästva tootmise ja tarbimise ning kliimamuutuste vastaste

lahenduste väljaarendamisesse

10%

Tabel 4. TA taristu hindamiskriteeriumid

Projekte hinnatakse skaalal 0-4 punkti. Projektide koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud

hinnete kaalutud keskmisest.

Hindamisprotsess on etapiline. Projektide hindamisel saadud hinnetele on seatud alumine lävend,

millest madalama hinde saanud projekt järgmisesse hindamisetappi edasi ei liigu. Vastavalt eelnõule

teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse hindamiskomisjoni

kaasamata, kui vähemalt ühe tabelites 3 ja 4 nimetatud esimese ja kolmanda hindamiskriteeriumi

kaalutud keskmine hinne, mille on andnud hindamisse kaasatud eksperdid, on alla 2,0 punkti ning

teise hindamiskriteeriumi ekspertide kaalutud keskmine hinne alla 2,5 punkti. Sarnaselt ekspertide

hindamisetapile, rakendatakse hinnete alumist lävendit ka hindamiskomisjoni töös. Juhul kui

vähemalt ühe tabelites 3 ja 4 esimese ja kolmanda hindamiskriteeriumi hinne on alla 2,0 punkti või

teise hindamiskriteeriumi hinne alla 2,5 punktivõi taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse.

Jooksva taotlemise korral on eeltoodud lävendi ületanud projektid saanud hindamiskomisjonilt

heakskiidu, et projekt vastab määruse tingimuste ja nende rahastamine aitab saavutada määruse

eesmärke.

Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest

projekti mõju määruse eesmärkide ja oodatavate tulemuste

saavutamisele, mille raame hinnatakse loodava TA taristu mõju

Eesti ettevõtjate ärilisel eesmärgil läbiviidava TA tegevuse mahu

kasvule, TA teenuste kättesaadavust ettevõtjatele, loodava TA

taristu mõju valdkonna ja valkondadeülesele tehnoloogilisele

arengule

45%

projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime

projekti tulemusi majanduslikult rakendada, mille raames

hinnatakse loodava TA taristu majanduslikku jätkusuutlikust,

pakutavate TA teenuste mahtu, loodava TA taristu äriplaani ja

hinnastamismudelit ning TA taristu ligipääsetavust ja avatust

erinevatele kasutajatele

25%

projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille

raames hinnatakse loodava TA taristu tehnoloogilist taset ja

uuenduslikkust, TA taristu TA teenuseid pakkuva meeskonna

tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust

30%

Voorulise taotlemise puhul reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlused lõpliku

paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates

suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas

kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt. Projekti rahastamine sõltub vooru

eelarvest ja projekti kohast pingereas.

Detailne hindamisprotsess reguleeritakse hindamismetoodikaga. Enne taotlusvooru avamist

kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hindamismetoodika Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teeb hindamismetoodika kättesaadavaks oma veebilehel.

Hindamismetoodika avalikustamine aitab ettevõtjatel ette valmistada projekte, sealhulgas planeerida

ajaliselt tegevuskava ning muid TA projektiga kaasnevaid tegevusi. Lisaks tagab hindamismetoodika

avalikustamine läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise kõikidele taotlejatele. Seetõttu on oluline, et

hindamismetoodika oleks kättesaadav enne taotlusvooru avamist ja kõikidele potentsiaalsetele

taotlejatele sarnasel moel.

Eelnõu § 19 sätestab IPCEI teatise alusel riigiabi saavatele projektidele rakendatava lihtsustatud

hindamiskorra. Enne määruse alusel toetuse taotlemist on IPCEI projektid ära hinnatud ja Euroopa

Komisjon on andnud neile lubava otsuse IPCEI riigiabi saamiseks. Seetõttu rakendatakse IPCEI

projektidele lihtsustatud hindamist, kus antakse hinnang, kas IPCEI projekt vastab tingimustele ja

täidab kõik ette antud kriteeriumid.

IPCEI projekt peab vastama kõikidele järgmistele kriteeriumitele:

1) projekt vastab Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubava otsuse tingimustele ja aitab

ellu viia taotleja äriplaani;

2) taotlejal on tegevusplaan ja vajalikud eelarvelised võimalused või eeldused, et viia ellu Euroopa

Komisjonilt IPCEI teatise alusel lubava otsuse saanud tegevusi;

3) projekti elluviival meeskonnal on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja

kogemused.

Kui tekib vajadus täiendava ekspertiisi järele, on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus

kaasata hindamiseprotsessi eksperte.

Eelnõu §-s 20 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused.

Hindamistulemuste põhjal otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kas rahuldada taotlus

taotletud mahus või rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega või jätta taotlus rahuldamata.

Samuti on eelnõu §-s 20 kirjeldatud, mida märgitakse ja täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses

ning taotluse rahuldamata jätmise otsuses.

Paragrahvis on välja toodud, et taotluste rahuldamata jätmise otsused tehakse ka eelarve lõppemisel.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse tingimused, kuidas tehakse vastavad otsused jooksva või voorupõhise

taotlemise korral.

Eelnõu § 21 kirjeldab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega

rahuldada. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja andma nõusoleku toetussumma või

projekti vähendamiseks. Samas peab taotleja projekti osalise rahastamise korral saavutama kõik

taotlemisel ära toodud projekti eesmärgid ja saavutama oodatavad tulemused. Juhul kui taotleja ei

nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Kuna tegemist on arendusprojektidega mille tulemused võivad olla ka negatiivsed on olemas

võimalus rahastada taotlust kõrvaltingimusena etapiviisiliselt või näha ette projektile eelnevaid

täiendavaid tegevusi, mis peavad olema ellu viidud enne projekti algust.

Eelnõu §-s 22 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused. Eelnõu sätestab, et toetuse saaja on kohustatud taotlema taotluse rahuldamise otsuse

muutmist juhul, kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuskava muutub olulisel määral või

kogueelarves tehtav muudatus on suurem kui 20 000 eurot või muutuvad summad erinevate riigiabi

liikide lõikes. Muudel ja eelnõus sätestamata juhtudel võib toetuse saaja taotluse rahuldamise

otsusega kinnitatud projekti eelarvet muuta ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust

esitamata, küll aga teavitades sellest eelnevalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva

jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lisaks võib taotluse

rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja

muudatus on põhjendatud.

Eelnõu §-s 22 on nimetatud ka juhud, millal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse

rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Toetuse saaja peab siis saadud toetuse kohaselt

tagastama.

Samuti on antud paragrahvis sätestatud, et projektile eraldatud toetuse summat võib suurendada §-is

10 toodud maksimaalsete toetussummadeni, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve

jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. Siinkohal on oluline, et järgitakse toetuse andmise

tingimuste määruses ja horisontaalsetes õigusaktides toodud nõudeid taotluse, taotleja ja partneri

nõuetele vastavaks tunnistamise kohta. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus veenduma, et muudatuse tulemusena ei ilmneks asjaolu, mille korral algset

taotlust ei oleks rahuldatud, sealhulgas ergutava mõju tingimuste mittetäitmine. Vähese tähtsusega

abi ja/või riigiabi andmisel tuleb taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus kontrollida ka

vastavate nõuete täitmist.

Lõikega 9 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Punktides 1-5

viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb

asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või

projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud

teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu

või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata

ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse

toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus

kehtetuks, kui sellest tulenevad kõik õigused ja kohustused lõpevad, näiteks täistagasinõude korral.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja

ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima

selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel

tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus

kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 23 näeb ette taotlejale ja toetuse saajale õiguse ärakuulamisele. Taotleja saab esitada oma

seiskohad ja argumendid enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist. Välja

arvatud juhud, kui selle põhjuseks on taotluses esitatud andmed ning puuduste kõrvaldamiseks

esitatud teabe ja selgitused.

Toetuse saajal on ärakuulamise õigus enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja enne taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist. Siia ei kuulu olukorrad kui toetuse saaja

taotleb muudatusi ise ja tema taotlus rahuldatakse täismahus.

4. Peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

Eelnõu § 24 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse saaja

esitab kahte tüüpi tegevusaruandeid, milleks on vahe- ja lõpparuanne. Vahe- ja lõpparuande vormid

avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel. Aruannete esitamine toimub e-

toetuse keskkonna kaudu. Aruandeperiood on üldjuhul kuus kuud, kuid täpsemad aruannete esitamise

tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

Vahearuandes tuuakse välja projektis ellu viidud tegevuste kirjeldus võrrelduna taotluses planeerituga

ning täiendav teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Projekti vahearuanded on

kumulatiivsed, sisaldades infot ka varasemate perioodide tegevuste kohta. Lõpparuanne sisaldab aga

kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise

kohta.

Rakendusuuringut või tootearendust hõlmavate projektide vahe- kui ka lõpparuannete hindamisse

võib vajadusel kaasata ka eksperte.

Projektid, mille kestvus on kuus kuud või vähem, esitatakse vaid lõpparuande. Täiendavalt on eelnõus

ette nähtud võimalus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel esitada aruandeid ka projekti

elluviimise järgselt, mille alusel saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hinnata toetuse mõju

projektide elluviimisel.

Aruannete menetlemiseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ette nähtud 30 tööpäeva.

Eelnõu § 25 kirjeldab toetuse maksmise korda. Toetuse saajad esitavad maksetaotluse

struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna kaudu mitte sagedamini kui kord kvartalis.

Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele

tegelike kulude või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Tegelike kulude

alusel makstakse toetust peale tegevuste läbiviimist ja sellega kaasnevate abikõlblike kulude

kandmist. Toetuse väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada ka kas vahe- või lõpparuanne, mille

kinnitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Peale eelloetletud tegevuste tegemist esitab toetuse

saaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu

maksetaotluse, mille alusel toetus välja makstakse.

Omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel toetuse maksmisel on toetuse saajal

kohustus esitada kulu täielikku maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul

toetuse makse saamisest arvates. Kulu tegemise ja maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt

täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata

jätmisel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus peatada järgmise maksetaotluse menetlemise

või nõuda toetuse tagastamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse maksmist

tõendavad dokumendid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kümne kalendripäeva jooksul

pärast kaasnevate maksude tasumist.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul.

Lisaks näeb eelnõu ette olukorrad, millal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse

maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse.

Juhul kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse täitmist.

5. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning

toetuse tagastamine

Eelnõu § 26 sätestavad toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus

saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud

õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Põhiliste toetuse taotlemiseks vajalike

dokumentide kohta töötab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus välja vormid.

Eelnõu § 26 sätestab muu hulgas, et kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust,

siis peab toetuse saaja või partner esitama toetuse väljamakset saamiseks maksetaotluse koos

vähemalt kolme võrreldava hinnapakkumisega üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise

lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või rohkem. Juhul

kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita,

tuleb maksetaotlusele lisada põhjendus, miks kolme hinnapakkumist ei olnud võimalik esitada.

Lepinguliste teadusuuringute ja –teenuste sisse ostmisel peab toetuse saaja või partner järgima teadus-

ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku (2014/C 198/01) punktis 2.2.1.

sätestatut. Vastava nõude järgimine on oluline selleks, et projekti arendustegevuses osalevad toetuse

saajad ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuste

kaudu kaudset riigiabi.

IPCEI teatise alusel IPCEI projekti toetuse saaja toetuse peab taotlemisel muudest riigi, kohaliku

omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu teise institutsiooni või fondi eelarveallikatest kuludele, mida

käesoleva määruse alusel ei toetata, tagama, et eri eelarveallikatest saadav toetus kokku ei ületa

toetuse saaja Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud üleeuroopalist huvi pakkuva projekti

rahastamispuudujääki.

Eelnõu § 27 sätestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused. Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus kontrollida projekti järelevalve teostamise raames toetuse

kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning

territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on ka rida erinevaid kohustusi nagu näiteks on ta kohustatud

korraldama taotlusvoorude läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad ja

tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi

jääke; koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaateid toetusmeetme

jooksavast rakendamisest ning osalema mõjuanalüüsi läbiviimisel; menetlema toetuse kasutamise

aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti vahe- ja lõpparuanded.

Samuti peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmisega seotud andmeid kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest.

Eelnõu §-iga 28 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse

tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise

tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku

kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul

on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub

mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole

abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Toetuse

tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud

mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise

otsus või mitte, puudub.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse

saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust.

Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või

nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse

tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.

Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel

iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

ajendiks, et hinnata, kas käimasoleva projekti toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli, mõjutab see

projekti elluviimiseks vajalikku finantssuutlikkust (sh vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus) või

projekt viiakse lõpuni, eesmärgid saavad täidetud.

Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või

nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas, teatas ning tagastas mitteabikõlbliku kulu Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutusele ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused.

Juhul kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust

hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega.

Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast

arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab

haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb

haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse

kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise

otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus

tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud

toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada

ehk ta eelnõu § 24 kohaselt ära kuulata.

Lõigetega 7 ja 8 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise

ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja

võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse

kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud

ajatamise kava. Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4 ja 6. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kuid see ei saa olla pikem kui 12 kuud. Põhjendatud vajadusel

võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastades selle Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata ka pikema tagasimaksmise aja.

Lõike 13 kohaselt juhindutakse ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli

14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Toetuse

saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal

kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni

määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa

Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik

riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks

tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse

tagasimaksmiseni.

Lõike 14 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta

kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse

saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.

Lõige 15 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi

korral, sealhulgas vähese tähtsusega abi puhul. Sellisel juhu võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha

kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse

nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–

29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr

2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud

kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse

andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu järgib järgmisi Euroopa Liidu määruseid ja õigusraamistikke:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;

2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

3. Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks

praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9).

4. Määruse mõjud

Meetmest rahastatavate projektide toel läbiläbiviidavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate

majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja tootearenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised

teostatavusuuringud, rakendusuuringud ja tootearenduse tegevus on suunatud nii ettevõtja kui ka

laiemalt turu jaoks uute toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside välja

töötamisele. See omakorda aitab kaasa Eesti ettevõtjate toodete ja teenuste muutumisele

tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallihinnalisemaks, aidates nii ettevõtjatel teenida suuremat

müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel kasvav ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide ja TA asutuste teenitavat tulu ja luua sellega

täiendavaid töökohti ja väljundit teadlastele ja inseneridele.

Meetme toel elluviidavad IPCEI projektid aitavad Eesti ettevõtjaid rahvusvahelistesse võrgustikkesse

ja suurendavad ettevõtjate tulu ning aitavad tõsta lisandväärtust. Lisaks on IPCEI projektid

üleeuroopliselt olulise tähtsusega ja nende elluviimine aitab kaasa Euroopa Liidu tehnoloogilise

konkurentsivõime kasvule, omades seega otsest üleeuroopalist mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamise eest vastutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Projektide kohustusliku

omafinantseeringu tagavad toetuse saajad ja partnerid.. Määruse rakendamise, sealhulgas taotluste

menetlemise, projektide elluviimise ja kulude ning aruannete kontrollimis seotud kulud eraldab

Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeerium. Määrus ja sellega antav toetus on üks osa

rakendusuuringute programmist RUP. RUP koosneb kahest põhitegevusest – virtuaalsest

rakendusuuringute keskusest ja ettevõtjate rakendusuuringute toetusmeetmest. Virtuaalse

rakendusuuringute keskuse ülesanne on aidata ettevõtjatel initsieerida, ette valmistada ja ellu viia

rakendusuuringu projekte. Virtuaalse rakendusuuringute keskuse tööd rahastatakse eraldiseisavalt

Perioodi 2014-2020 ja Perioodi 2021-2027 struktuuritoetuste vahenditest. Käesoleva määruse

rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile riigiabi tingimuste vastavuse

kooskõlastamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkustega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus edastas ettepanekud eelnõu täiendamiseks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

...määruse nr…

„Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL

Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud /mittearvestatud

põhjendus

1) Eelnõu § 2 lg 2 p 3 ning § 8

lg 6 vahel on vastuolu.

Esimesena mainitud sätte järgi

kohaldatakse TA taristu

investeeringute teostamisele

grupierandi määruse artiklit 26

või VTA määrust. Kuid § 8 lg-

s 6 järgi menetletakse taotlust

artikli 26 kohaselt. Kuigi on

võimalik, et taotlejale antakse

vähese tähtsusega abi. Lõike 6

eesmärk jääb arusaamatuks,

sest paragrahvi pealkirja järgi

otsustades peaks selles olema

loetletud toetatavad tegevused,

aga lg 6 sisu on midagi muud.

Seletuskirjast ei selgu, mis oli

lõike 6 mõte. Ettepanek on

jätta lg 6 paragrahvist 8 välja.

Rahandusministeerium Arvestatud

2) § 15 lg 2 – taotluses peab

olema lisaks märgitud

taotletava toetuse suurus ja

projekti kulud. Projekti jaoks

vajalik riigivahenditest

taotletav rahasumma on üldise

Rahandusministeerium Arvestatud

grupierandi määruse art 6 lg 2

kohustuslik teave.

3) § 15 lg 4 p 2 ettepanek

asendada läbivalt „riigiabi loa

taotlus“ „riigiabi teatisega“.

Riigiabi loa taotluse all silmas

peetavat dokumenti

nimetatakse

konkurentsiseaduses riigiabi

teatiseks. Samade mõistete

kasutamine teeb õigusaktide

rakendamise lihtsamaks

Rahandusministeerium Arvestatud

4) § 9 lg 2 – teen ettepaneku

teha vastav viide eelnõus või

selgitada seletuskirjas, et kui

toetust taotletakse üldise

grupierandi määruse artikli 25

alusel, peavad kulud vastama

üldise grupierandi määruse

artikkel 25 lõike 3 punktis a

sätestatule.

Rahandusministeerium Arvestatud

5) § 27 lg 2 – lisada Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse

kohustuste hulka, et juhul, kui

riigiabi antakse teadustaristu

investeeringuteks üldise

grupierandi määruse artikli 26

alusel ning teadustaristut

kasutatakse nii majandus- kui

mittemajandustegevuseks,

kehtestab Ettevõtlus ja

Innovatsiooni Sihtasutus

järelevalve- ja tagasimakse

mehhanismi kogu teadustaristu

eluea jooksul, millega

tagatakse, et kohaldatavat

toetuse osakaalu ei ületata

majandustegevuse osa

suurenemise tõttu võrreldes

toetuse andmise ajal ette

nähtud olukorraga. Vastav nõu

tuleb GBER artikli 26 punktist

7.

Rahandusministeerium Arvestatud

6) Osa toetuse eelarvest jagada

väljapoole Tallinna ja

Harjumaad tegutsevatele

ettevõtjatele ja arvestada, et

Harjumaale antava toetuse

osakaal ei ületaks 50% voorude

kogumahust.

Rahandusministeerium Selgitame. Määruse kaudu

antakse ettevõtjatele toetust 3le

tegevuste rühmale:

1. ettevõtete TA tegevused, sh

rakendusuuringud ja sellega

seotud tootearendus, neid

ettevalmistavad eeluuringud

ning projekti käigus välja 7) Kuue kuu möödumisel alates

taotlusvooru

Rahandusministeerium

väljakuulutamisest võib

rakendusüksus väljaspool

Tallinna ja Harjumaad

tegutsevate ettevõtjate

projektide eelarve vabajääki

kasutada ka Tallinnas ja

Harjumaal tegutsevate

ettevõtjate projektide

rahastamiseks.

töötatud intellektuaalomandi

esmakaitse.

2. ettevõtetele TA teenuseid

pakkuva taristu rajamine.

3. IPCEI projektide

elluviimine.

IPCEI projektide elluviimisel

toetatakse neid projekte, mis on

eelnevalt saanud Euroopa

Komisjonilt lubava riigiabi

otsuse. Kuna IPCEI projektid

peavad omama üleeuroopalist

mõju, siis Euroopa Komisjon ei

võtta luba riigiabi otsuse

tegemisel arvesse, projekti

Eesti-sisest elluviimise

asukohta, siis IPCEi projektide

rahastamisel ei ole võimalik

Rahandusministeeriumi

ettepanekut rakendada.

Ettevõtete TA tegevuste

elluviimiseks ja TA taristu

investeeringute toetus

jagatakse toetusvoorudena,

mille tulemusena rahastatakse

projekte vastavalt pingereale.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus peab taotlused ära

menetlema 60 tööpäeva

jooksul alates vooru

sulgemisest. Seega jääb

ebaselgeks kuidas ja millise

eelarve vabajääk tuleks suunata

Tallinna ja Harjumaa ettevõtete

rahastamiseks. Selgitame

lisaks, et antud määrusega

antavad toetuse eelarve on osa

tekkepõhisest eelarvest, mis

kajastub eelarveaastas

väljamaksete põhiselt.

Seega ei ole

Rahandusministeeriumi

ettepanekud rakendatatavd.

Vastavalt struktuuritoetuse

registri e-toetuse keskkonna

andmetele toetati ettevõtete

rakendusuuringute ja

tootearenduse meetme kaudu I

8) Samuti palume arvestades

asjaolu, et esimeses

taotlusvoorus suurema osa

väljastpoolt Harjumaad

esitatud taotlustest

moodustasid Tartu maakonna

ettevõtete esitatud taotlused

ning paljud muude

maakondade ettevõtted

hakkasid taotlusi sisestama

alles siis, kui voor vahendite

lõppemise tõttu sulgus, seetõttu

võiks MKM alternatiivina

kaaluda ka määruse

täiendamist selliselt, et Harju-

ja Tartumaa taotluste maht

kokku ei ületaks 60% voorude

kogumahust. Teises voorus

rahastati vaid ühte projekti

väljaspool Tallinnat ja Tartut.

Rahandusministeerium

taotlusvoorus kokku 23

projekti, millest 9 projekti viidi

ellu Tallinnas ja Harjumaal, 9

projekti Tartus ja Tartumaal, 2

projekti Ida-Virumaal, 1

Jõgevamaal, 1 Raplamaal ja 1

Viljandimaal. II taotlusvoorus

rahastati kokku 30 projekti,

millest 19 projekti Tallinnas ja

Harjumaal, 5 projekti

Tartumaal, 3 Ida-Virumaal, 1

Järvamaal, 1 Pärnumaal ja 1

Saaremaal. Seega on

Rahandusministeerium väide,

et II taotlusvoorus rahastati

ainult 1 projekti väljastpoolt

Tallinna ja Tartut ebatäpne ja

eksitav.

Vastavalt eelmistele

märkustele, saavad ettevõtjad

TA tegevusele toetust taotleda

taotlusvoorudes, Seega on

tagatud, et kõikide

maakondade ettevõtjatel on

võrdsed võimalused. Ja ei

osutu tõeks

Rahandusministeeriumi kartus,

et paljud muude maakondade

ettevõtted hakkavad taotlusi

sisestama alles siis, kui voor

vahendite lõppemise tõttu

suletakse.

Täiendava märkusena tuleb

välja tuua, et vastavalt

Rahandusministeeriumi

ettepanekule ja juhindudes

Riigi Tugiteenuste Keskuse

praktikast, määratakse projekti

regionaalne jaotus vastavalt

sellele, kus projekti tegevusi

ellu viiakse. Võttes aluseks

kahe esimese taotlusvooru

tulemused, siis ca pool projekti

mahust viiakse ellu või

ostetakse sisse Eesti

ülikoolidelt või TA asutustelt,

mis asuvad Tallinnas ja Tartus,

määrates sellega projekti

maakondliku asukoha.

9) Haridus- ja

Teadusministeerium

kooskõlastab Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri

määruse „Ettevõtjate

rakendusuuringute toetamine“

eelnõu. Siiski soovime

tähelepanu pöörata, et teadus-

ja arendustegevuse taristu on

spetsiifiline, kuna selle

soetamine ja ülalpidamine on

kallis. Teisalt amortiseeruvad

seadmed suhteliselt kiiresti

ning kiiresti võib muutuda ka

tehnoloogia. Kuna toetus

hõlmab avalikke vahendeid

ning silmas tuleks pidada

vahendite säästliku kasutamise

põhimõtet, tuleks taristuga

seotud taotluste hindamisel

tähelepanu pöörata juba

olemasolevale teistest, näiteks

HTM poolt rahastatud,

meetmetest toetatud taristule,

selle potentsiaalile ja turul

pakutavatele teenustele.

Käesoleval ja eelmisel

rahastamisperioodil on teadus-

ja arendusasutused saanud

võimaluse sisustada

tipptasemel taristu mitmetes

riigile olulistes valdkondades

ning nii käesoleval kui sellele

järgneval perioodil on

rahastatud tegevusi, mis on

suunatud teadus- ja

arendustegevuse taristu

avamisele välistele

kasutajatele, sealhulgas

ettevõtetele. Palume seda

aspekti arvestada taotlustele

esitatavate nõuete ning

hindamiskriteeriumite

kirjeldamisel ning tuua

seletuskirjas selgelt välja

seosed teiste olemasolevate ja

kavandatavate meetmetega,

mille raames TA taristute

soetamist ning teenuste

arendamist toetatakse.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Arvestatud. Seletuskirja ja on

täiendatud.

10) Sätestada meetme

määrusesse võimalus

kuulutada välja jooksev avatud

taotlusvoor väikesemahuliste

rakendusuuringu projektide

toetamiseks. Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse

hinnangul tuleks

väikesemahulise

rakendusuuring u

projektina määratleda projekti,

millele eraldatud toetuse

summa on vahemikus

100 000 eurot kuni 150 000

eurot ning mille kestvus ei

ületa kahte

aastat. Täiendavalt peab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus vajalikuks määruses

välja tuua tingimus, mille

kohaselt saab ühe projekti (üks

valdkond/teema/arend us)

kohta taotleda väikesemahulist

rakendusuuringu toetust vaid

ühel korral. Sealt

edasivaatavalt on ettevõttel

võimalik liikuda

rakendusuuringute voorulisse

taotlusvooru. Viidatud

väikesemahuliste projektide

hindamisele tuleks sätestada

lihtsustatud hindamisprotsess,

milles ei osale hindamiskomis

jon ja väliste ekspertide

kaasamine ei ole kohustuslik.

Ettevõtlus ja Innovatsiooni

Sihtasutus

Arvestatud. Määrusega on

loodud võimalus rakendada

väiksemasummaliste

projektidele kiiremat ja

väiksema halduskoormusega

projektide menetlust. Vastavalt

määrusele on ettevõtjal

võimalik taotleda eeltoodud

tingimustel abi üks kord kolme

kalendriaasta jooksul.

11) Hindamiskomisjoniga

arutelu tulemusena teeme

ettepaneku kehtestada määruse

§ 18 lg 6 punktis 2 toodud

hindamiskriteeriumi lävendiks

2,5 punkti. Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse ning

hindamiskomisjoni hinnangul

on meetme eesmärgi st

tulenevalt olulise tähtsusega

ettevõtjate võime projekti

tulemusi majanduslikult

rakendada, see peaks

peegelduma ka

hindamiskriteeriumite

lävendites.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus Arvestatud

12) Hindamiskomisjoniga

arutelu tulemusena teeme

ettepanekud täpsustada

määruse

§ 18 lg 6 punktis 1 toodud

hindamiskriteeriumi sisu ning

jätta välja

hindamiskriteeriumist

“projekti seotus ja mõju Eesti

majandusele”. Meetme

eesmärgist tulenevalt on

hindamiskomisjoni ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus Arvestatud

13) Hindamiskomisjoniga

arutelu tulemusena teeme

ettepanekud täpsustada

määruse

§ 18 lg 6 punktis 3 toodud

hindamiskriteeriumi sisu ning

lisada hindamiskriteeriumi

kirjeldusse ka projekti eelarve

põhjendatuse hindamine, jättes

vastava aspekti välja

määruse § 18 lg 6 punktis 2

toodud kriteeriumi kirjeldusest.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus Arvestatud

14) Hindamiskomisjoniga

arutelu tulemusena teeme

ettepanekud täpsustada

määruse

§ 18 lg 6 punktis 2 toodud

hindamiskriteeriumi sisu ning

lisada hindamiskriteeriumi

kirjeldusse ka projekti mõju

loodavale lisandväärtusele

ettevõttes, jättes vastava

aspekti välja määruse § 18 lg 6

punktis 1 toodud kriteeriumi

kirjeldusest.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus Arvestatud

15) § 9 lg 10: Ettepanek ümber

sõnastada: „(10) Kulu

hüvitatakse kuludokumentide

alusel, mille kuludokumendi

abikõlblike kulude summa ilma

käibemaksuta on vähemalt 100

eurot.“ Praegune sõnastus on

asjakohatu ses mõttes, et

kuludokumendi abikõlblike

kulude summa võib

teoreetiliselt olla ka 5 €, aga

sellise dokumendi alusel ei

kavandata mu arusaamist

mööda nende kulude

Rahandusministeerium Arvestatud

hüvitamist (halduskoormuse

vähendamiseks).

16) § 10 lg 11: valitsuskabineti

otsuse kohaselt toetatakse

IPCEI projekte riigi

vahenditest mitte enam kui 2/3

määras. Ühel kolmest nn H2

IPCEI projektist oli selles

sättes viidatud

rahastamispuudujääk suurem

kui 2/3, ent kabinetiotsuse

kohaselt ei anta ka sellele

projektile toetust enam kui 2/3

määras. Seepärast tuleks sätet

täiendada, lisades selle lõppu: „

… osakaal, ent mitte enam kui

… protsenti“.

Rahandusministeerium Selgitame. VV otsus ütleb, et

IPCEI H2 projekte toetatakse

riigieelarveliselt maksimaalselt

2/3 kinnitatud kogueelarvest,

mille Euroopa Komisjon on iga

projekti jaoks heaks kiitnud.

Lisaks ütleb VV otsus, et

IPCEI projektide

rahastamispuudujääk kaetakse

erinevate meetmete kaudu,

millest RUP on ainult üks

toetusmeede. Lisaks RUPile

kasutatakse IPCEI projektide

rahastamiseks ka - Ida-Viru

ettevõtluse teadmusmahukuse

toetust, CO2 kauplemistulu

aastatel 2022–2026. RUPi

IPCEI taotlusvooru eelarveks

on planeeritud 10 mln ja seatud

tingimus, et maksimaalne

toetussumma ühe projekti

kohta saab olla 1/3

taotlusvooru mahust, jäädes

sellega oluliselt väiksemaks

VV otsuses lubatud mahust.

Seetõttu on oluline, et IPCEI

projektide rahastamisel

erinevatest meetmetest

järgitakse lisaks EK lubavale

otsusele ka juba tehtud

rahastusotsuseid. Lisaks tuleb

välja tuua, et mida suurema osa

IPCEI projekti

rahastamispuudujäägist katab

ära RUPist antav IPCEI toetus,

seda väiksemaks jääb teiste

meetmete, sh CO“

kauplemistulu kasutamine

osalus. Eelnevast lähtudes ei

ole otstarbekas seada RUPi

meetmes antud protsendiline

piirang.

17) § 10 lg 1 ja 2 oleks

otstarbekas kirjutada kas

mõlemad summad sõnades või

mõlemad summad numbrites,

mitte üks üht- ja teine

teistmoodi.

Rahandusministeerium Arvestatud.