Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused

Dokumendiregister	Siseministeerium
Viit	14-13.3/92-1
Registreeritud	15.12.2025
Sünkroonitud	16.12.2025
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	14 Euroopa Liidu toetusmeetmete väljatöötamine, rakendamine ja järelevalve teostamine
Sari	14-13.3 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond 2021–2027
Toimik	14-13.3
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, k., k., i.
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, k., k., i.
Vastutaja	välisvahendite osakond
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (95243 tm).

Failid

14-13.392-1 15.12.2025 Väljaminev kiri.asice

Lisa 1_Meetme 1.1 TAT muutmise KK_eelnou.pdf

Lisa 2_Seletuskiri TAT muutmisele.pdf

Lisa 3 Pohioiguste hartaga ja puuetega inimeste oiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht.xlsx

Lisa 4_Meede 1.1_TAT muutmine_2025_terviktekst_track.docx

Varjupaiga-, Rande- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 Varjupaigasusteem, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine .pdf

Lisa 1_Meetme 1.1 TAT muutmise KK_eelnou.pdf

EELNÕU

KÄSKKIRI

xx.yy.2025 nr 1-3/nn

Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja

nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja

nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1.

ning lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti taotlusest.

1. Muudan siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) järgnevalt:

1.1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt.

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Muudan käskkirja punkti 2.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.1. Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagada järjepidev õiguspärase, kvaliteetse ja tõhusa rahvusvahelise kaitse

menetluse võimekus.

Projektil on järgmised alategevused:

2.1.1.1. Nõustamisteenus

Projekti tegevuse alameesmärgiks on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate

proaktiivne, individuaalne, objektiivne, neutraalne ja viibimiskohast sõltumatu lihtsasti

kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil.

2 (14)

Nõustamise eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abistamine ja toetamne.

Nõustaja ei osale rahvusvahelise kaitse menetluses, sh ei vahenda menetlusdokumente.

Nõustamise raames tutvustatakse igale rahvusvahelise kaitse taotlejale talle arusaadaval

viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades taotleja individuaalseid usulisi,

kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning erivajadusi, tema õigusi ja kohustusi

ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalusi,

lähtudes kehtivast Euroopa Liidu (edaspidi ka EL), rahvusvahelisest ja riigisisesest

õigusraamistikust.

Nõustamisel antakse erapooletult teavet ning toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja

osalemist menetluses. Selleks selgitatakse muuhulgas menetlustoimingute vajadust ja

korraldust ning abistatakse taotlejat nendeks valmistumisel. Muuhulgas ei kallutata

taotleja otsuseid vaid selgitatakse toetavalt erinevate otsuste õiguslikke tagajärgi.

Nõustamisteenuse oluliseks osaks on ajakohased lihtsalt arusaadavad, sh

audiovisuaalsed teabematerjalid täiskasvanutele ja lastele.

Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejat teiste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamiseel ja vajadusel riigi õigusabi

saamisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas

vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist, vastavalt

rahvusvahelise kaitse menetluse liigile või etapile ning välismaalase täpsustavatele

jätkuküsimustele vastamist.

Nõustamisteenuse alategevusteks on:

- vähemalt kolme kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine;

- personaalne, sh eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusväärne

nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus

leitakse inimesele kõige sobivamad rahvusvahelist kaitset ja rännet puudutavad

lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi;

- regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega ning vajadusel infotundide

korraldamine ja nendel osalemine;

- vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine;

- nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja

abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine;

- nõustamisteenuse pidev analüüs, sh kliendirahulolu seire ja arendamine.

2.1.1.2. Päritoluriigi teabe analüüsi teenus

Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada kvaliteetne päritoluriigi teabe kogumine ja

analüüs rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluste tarbeks. Päritoluriigi teave on

rahvusvahelise kaitse taotluse osas koostatava otsuse üheks peamiseks tõendiks.

Päritoluriigi teave aitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlejal valmistada ette

taotlejaga läbiviidavat isiklikku vestlust ja hinnata taotleja väidete usaldusväärsust,

taotleja subjektiivse tagakiusukartuse objektiivset põhjendatust ning päritoluriiki

tagasipöördumise võimalikkust.

Päritoluriigi teabe analüüsi alategevusteks on:

- vähemalt kahe päritoluriigi teabe eksperdi ametikoha täitmine;

- päritoluriigi teabe analüüside koostamine;

- turvaliste riikide nimekirja koostamine ning kaasajastamine;

- Euroopa Varjupaiga Tugiameti päritoluriigi teabe võrgustike töös osalemine;

3 (14)

- päritoluriigi teabe ekspertide koolitamine, sh eelkõige rahvusvahelistel koolitustel

osalemine.

2.1.1.3. Juriidiline tugi

Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada PPA rahvusvahelise kaitse taotluste

menetlejatele kvaliteetne juriidiline tugi kogu menetlusprotsessi vältel ning esindada

PPA-d kohtuvaidlustes.

Juriidilise toe alategevusteks on:

- vähemalt kahe rahvusvahelise kaitse valdkonna juristi ametikoha täitmine;

- andmekaitse eksperdi ametikoha täitmine;

- rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute ja haldusaktide koostamise juriidiline

toetamine;

- PPA kvaliteetne esindamine kohtutes rahvusvahelise kaitse taotlejate vaidlustatud

rahvusvahelise kaitse andmise, sellest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise

otsuse ja sellega seotud lahkumisettekirjutuse ja vajadusel kohaldatud

sissesõidukeelu küsimustes;

- juristide koolitamine.

2.1.1.4. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomine

Projekti tegevuse alameesmärgiks on toetada tavapärase rahvusvahelise kaitse

menetlusvõimekuse tõstmist. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv on hüppeliselt

kasvanud ning tavapärasest kiiremini on vajalik tagada suurem püsivõimekus

rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimiseks, vastavalt kehtivale EL-i,

rahvusvahelisele ja riigisisesele õigusele.

Täiendavate menetlejate ametikohtade loomise alategevusteks on:

- vähemalt viie täiendava rahvusvahelise kaitse taotluste menetleja ametikoha

täitmine;

- European Union Agency for Asylum (EUAA) hindamise piloottegevuses

osalemine, et saada sisend menetluste tõhustamiseks;

- EL rände- ja varjupaigapakti rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemine;

- arenduseksperdi ametikoha täitmine;

- ametnike, sh täiendavate menetlejate koolitamine.

2.1.1.5 Kriisirolli täitvate ametnike võimekuse tõstmine

Projekti tegevuse eesmärgiks on PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse

valdkonna reservametnike süsteemi reform ning reservametnike koolitamine.

Rahvusvahelise kaitse reservametnikud on PPA koosseisu kuuluvad ametnikud, kes

kaasatakse massilise sisserände olukorras rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute

läbiviimisesse. Uue kriisirolli ametnike kaasamise kontseptsiooni loomisel lähtutakse

senisest praktikast ning õppuste käigus saadud teadmiste analüüsist, mis näitab, et kehtiv

reservametnike kaasamise süsteem ei toimi massilise sisserände olukorras piisavalt

efektiivselt ja tõhusalt. Uus kaasamise süsteem tagab, et reservametnikke on piisav arv,

nad on piisava rahvusvahelise kaitse valdkondliku teoreetilise ja praktilise

ettevalmistusega ning nende kaasamine on võimalikult operatiivne ja ei sea ohtu PPA

teiste põhiülesannete täitmist.

4 (14)

Kriisirolli ametnike võimekuse tõstmise tegevusteks on:

- uue rahvusvahelise kaitse valdkonna kriisirolli ametnike kaasamise süsteemi

kontseptsiooni loomine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna kriisirolli ametnike kaasamise kontseptsiooni

rakendamise tegevuskava väljatöötamine ja kinnitamine;

- ametnike, sh kriisirolli ametnike pidev koolitamine.

2.1.1.6. Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja

Projekti tegevuse eesmärgiks on senisest ulatuslikum ja tõhusam rahvusvahelise kaitse

infosüsteemide kasutajatoe korraldamine ja arenduste toetamine. Peakasutaja

ülesandeks on valdkonna infosüsteemide kannetes ja infoväljades vajalike paranduste,

muudatuste ja täienduste operatiivne tegemine, mis omakorda tagab tõhusa ning

õiguspärase rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimise. Rahvusvahelise kaitse

taotlejate arvu hüppelisest kasvust tingituna on tõusnud ka ametnike arv, kes kasutavad

rahvusvahelise kaitse menetluse infosüsteeme. Seetõttu on tõusnud oluliselt ka

pöördumiste arv, mille lahendamist saab korraldada vaid süsteemi peakasutaja.

Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutajaga seotud tegevusteks on:

- rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja ametikoha täitmine;

- osalemine rahvusvahelise kaitse infosüsteemide arendamises;

- ametnike, sh peakasutajate koolitamine.

Erinevate varjupaigavaldkonnaga seotud aspektide (nt usulised, kultuurilised, soolised

jmt) paremaks mõistmiseks arvestatakse ametnike, sh reservametnike koolitustel

läbivalt ka võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse teemadega ning vaimse tervise ja

psühhosotsiaalsete mõjudega.

2.1.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse menetlused tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud,

nõustamisteenus on tagatud ja arendatud, infosüsteemide kasutajatugi on tõhustatud,

ametnikud on vastavalt nõuetele koolitatud ning kriisirolli ametnike kaasamise uus

kontseptsioon on välja töötatud ja rakendatud.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ning PPA ametnikud.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2028.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (nt arenduseksperdi, andmekaitse eksperdi, päritoluriigi teabe

ekspertide, juristide, nõustajate, menetlejate, rahvusvahelise kaitse teenuse

infosüsteemide peakasutaja ning projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise

kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates

riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus

esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine

jne);

5 (14)

- seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.1.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet“

1.3. Muudan käskkirja punkti 2.2.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide (nt RAKS jmt) järjepidev

arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

- SMITi rahvusvahelise kaitse teenuse püsimeeskonna ja vajadusel välispartnerite

kaasamise rahastamine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide parimate lahenduste väljatöötamine ja

analüüsitööde realiseerimine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide järjepidevate arendustööde läbiviimine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide liidestamine teiste, tõhusaks

menetluseks vajalike infosüsteemidega;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide kasutajate koolituste korraldamine.“.

1.4. Muudan käskkirja punkti 2.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.4. Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu);

- õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik

transport jms);

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent,

koolitajate töötasu, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud jms);

- seadmete soetamise ja rentimisega seotud kulu;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- infosüsteemide arendamise kulu (sh personalikulu, litsentsitasu jm);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“

1.5. Muudan käskkirja punkti 2.4.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks

kinnipidamiskeskuses nende põhiõigused. Seejuures võimaldatakse kinnipeetavatele

juurdepääs meditsiiniteenusele (perioodil 01.04.2023-30.06.2024) ja huvitegevustele.

Tugiteenuste pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega.

Huvitegevuste võimaldamise otsene eesmärk on jõustada rahvusvahelise kaitse

taotlejate oskusi toimetulekuks vabanemisel. Projekti abil varustatakse vaba aja

veetmise olmeruumid arvuti riistvaraga, et tagada taotlejate info saamise õigus erinevate

asjakohaste organisatsioonide kodulehtede ja õigusaktidega tutvumiseks, arvestades

kinnipidamise aluseks olevaid ohuhinnanguid ja kinnipidamiskeskuse sisekorrast

tulenevaid piiranguid.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

6 (14)

2.4.1.1. Arsti- ja õendusteenus, psühholoogi- ja psühhiaatriteenus, meditsiinivahendid,

ravimid, uuringud, analüüsid jne (perioodil 01.04.2023-30.06.2024).

2.4.1.2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused. Vaba aja veetmiseks

kasutatavate vahendite soetamine.

2.4.1.3. Huvitegevuse toetamine, sh selleks vajalike vahendite soetamine.

2.4.1.4. Taotlejate toimetuleku toetamiseks püsivalt korraldatud inglise ja eesti keele õpe.

2.4.1.5. Taotlejate parimate huvide ja õiguste tagamiseks vaba aja veetmise olmeruumide

varustamine. Selleks uuendatakse kinnipidamiskeskuse audio- ja videoruumi sisustust ja

varustatakse see videokonverentsitehnikaga. Lisaks varustatakse olmeruumid vajaliku

arvuti riistvaraga, et tagada juurdepääs infole, sh luuakse taotlejatele võimalus külastada

veebi teel erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega.

Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid.

2.4.1.6. Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või

kinnipidamiskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. Vajadusel

toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust.

2.4.1.7. Taotlejate erimenüü (nt usulistel, tervislikel ja erinäidustustest tingitud põhjustel,

laste vajadustega arvestav).

2.4.1.8. Vaimse ja sotsiaalse heaolu toetamine ja hingehoid.

2.4.1.9. Taotlejatele hügieeniteenuste tagamine (nt juuksuriteenus).“

1.6. Muudan käskkirja punkti 2.4.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2023–31.12.2029, sh meditsiiniteenust

osutatakse perioodil 01.04.2023-30.06.2024.

Projekti võimalikud abikõlblikud kulud on järgmised:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor, keeleõpetaja,

muusikaõpetaja, huvitegevuste ekspert, vaimse heaolu spetsialist jms);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh

päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides

toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus

esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud kinnipidamiskeskuse

kodukorra ja olmetasandi teemadel;

- meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel

psühhiaatriteenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid,

meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) kinnipeetud taotlejatele perioodil

01.04.2023-30.06.2024;

- kinnipidamiskeskuses pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh

huvialategevuste vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st

stabiilsed inglise ja eesti keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid),

sporditegevusega ja muusikalise õppega seotud vahendid, ligipääsetavuse

tagamisega seotud kulud, taotlejate erimenüü kulud, hügieeniteenuste tagamise kulud

jms);

- seadmete soetamise ja rendikulu (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja

nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavatega veebi teel);

- riigisisesed transpordikulud ja majutuskulu;

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.

7 (14)

1.7. Muudan käskkirja punkti 2.5.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne);

- projekti personali õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus,

majutus, kohalik transport jms);

- projekti personali koolituskulud;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud;

- teeninduskulud, näiteks seadmete, sealhulgas IT-süsteemide hooldus või

asendamine;

- teeninduskulud, näiteks taristu hoolduse ja remondi kulud.“.

1.8. Muudan käskkirja punkti 4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4. Tulemused ja näitajad

4.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide

näitajate algtase on 0.

8 (14)

1 Täiendavad selgitused indikaatorite kohta on leitavad abimaterjalis toetuse saajale perioodiks 2021-2027.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtüh

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave1

Rahvusvahelise kaitse

menetlusvõimekuse

tagamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 120 420 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 80 2850 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Varjupaigavaldkonna

IT-süsteemide

arendamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 0 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Tõlketeenus

rahvusvahelise kaitse

taotlejatele ja saajatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja,

kes on saanud tõlketeenuseid

varjupaigamenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Tugiteenused

rahvusvahelise kaitse

taotlejatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 40 340 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 8 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60,

>60).

Varjupaiga valdkonna

IT arenduste

ülalpidamiskulud

Hooldatud IT

süsteemide arv

arv 1 1 Hooldatud IT süsteem.

9 (14)

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

10 (14)

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rahvusvahelise

kaitse

menetlusvõimekus

e tagamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 344 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

peab koolitust kasulikuks, tuleb osalejalt

küsida tema arvamust peale iga koolituse

lõppu.

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust

arv 147 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb

osalejalt küsida tema arvamust kolm

kuud pärast iga koolituse lõppu (nt kas ta

on kasutanud või kasutab saadud

teadmisi, oskusi ja/või pädevust?).

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

Varjupaigavaldkon

na IT-süsteemide

arendamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 205 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

peab koolitust kasulikuks, tuleb osalejalt

küsida tema arvamust peale iga

koolituse lõppu.

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

11 (14)

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust.

arv 88 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb

osalejalt küsida tema arvamust kolm

kuud pärast iga koolituse lõppu (nt kas ta

on kasutanud või kasutab saadud

teadmisi, oskusi ja/või pädevust?).

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

Tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga. Selleks, et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb osalejalt küsida tema

arvamust peale iga koolituse lõppu.

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust.

arv 23 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otseselt kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb

osalejalt küsida tema arvamust kolm

kuud pärast iga koolituse lõppu (nt kas ta

on kasutanud või kasutab saadud

teadmisi, oskusi ja/või pädevust?).

Toetuse saaja arvutab iga osaleja

tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a)

12 (14)

1.9. Muudan käskkirja punkti 5.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„5.1. TAT eelarve on 7 102 660,16 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

Rahvusvahelise kaitse

menetlusvõimekuse

tagamine

2 501 192,10 833 730,70 3 334 922,80 4,68%

Varjupaigavaldkonna

IT-süsteemide

arendamine

1 778 120,40 592 706,80 2 370 827,20 2,53%

Tõlketeenus

rahvusvahelise kaitse

taotlejatele ja saajatele

216 000,00 72 000,00 288 000,00 3%

Tugiteenused

rahvusvahelise kaitse

taotlejatele

599 591,25

199 863,75

799 455,00

Varjupaigavaldkonna

IT arenduste

ülalpidamiskulu

232 091,37 77 363,79 309 455,16 0%

1.10. Täiendan käskkirja punktiga 7.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.7. Kulud ei tohi tekkida ega olla makstud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu (31.

detsember 2029).“.

1.11. Täiendan käskkirja punkti 8.5. lausega: „Erandid lepitakse ministeeriumiga kokku

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne täiendava maksetaotluse esitamist.“.

1.12. Muudan käskkirja punkti 9.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2 Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele

ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.

1.13. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama

korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt aruande

esitamise ajaks;“.

kui üle 50% juhtudel on selle osaleja

vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on

kasutanud saadud oskusi; b) kui

üldtulemus on 50% „jah“ /50% „ei“ (nt

kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel

on osaleja vastus eitav, siis osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

13 (14)

1.14. Muudan käskkirja punkti 10. ja sõnastan selle järgmiselt:

„10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 10.

jaanuariks ja 10. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise

algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise

tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 20 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 20 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule2. Aruannetes kirjeldab elluviija „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu

viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale üldjuhul kuni kolm

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas

järelaruande. Järelaruanne tuleb esitada hiljemalt 1. juuniks 2030.

10.10 SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.“.

1.15. Muudan käskkirja punkti 11.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.“.

1.16. Muudan käskkirja punkti 11.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.7. SiM-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada,

kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“.

1.17. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2.

2 Punktis 4.2 nimetatud tulemusnäitajate kohta võib vajaduse korral aru anda alles lõpp- ja/või järelaruandes.

14 (14)

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Lisa 2_Seletuskiri TAT muutmisele.pdf

EELNÕU

Siseministri 20. märtsi 2023. a

käskkirja nr 1-3/50

„Varjupaiga-, Rände, ja Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine

ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud elluviija

ettepanekust pikendada kahe toetatava tegevuse elluviimisse tähtaega ja tõsta sihttasemeid,

suurendada ühe tegevuse eelarvet ning teha tegevuste kirjeldustesse sisulisi täiendusi, mis on

tulenenud tegevuste elluviimise käigus selgunud vajadustest. Ühtlasi tehakse TAT-i

erinevatesse punktidesse täpsustusi lähtuvalt elluviimise käigus selgunud vajadustest ja

õigusaktides sätestatud põhimõtetest. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud

Siseministeeriumi nõunik Ave Osman ([email protected]) koostöös Politsei- ja

Piirivalveameti ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi

elluviija(d)) asjaomaste teenistujatega. Eelnõu ja selle seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson

([email protected]).

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas TAT-i

punktiga 11.1. ning lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti taotlusest. Toetatava tegevuse

eelarvega seonduv teave on leitav Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavas,

TAT käskkirjas ja selle algses seletuskirjas.

II Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides:

Käskkirja punktiga 1.1. korrigeeritakse viidet siseministri käskkirjale, millega kehtestati uus

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava. Rahastamiskavas tehti

märkimisväärseid muudatusi tulenevalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027

rakenduskavas tehtud muudatustest.

Käskkirja punktiga 1.2 kehtestatakse terve punkt 2.1 uues sõnastuses, kuna tegevuse

„Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine“ kirjelduses muudetakse numeratsiooni

ühetaolisemaks.

Lisaks tehakse järgmised sisulised muudatused:

Alategevusse nr 2.1.1.3 „Juriidiline nõustamine“ lisatakse andmekaitse eksperdi ametikoha

täitmise alategevus.

2 (5)

Alategevusse nr 2.1.1.4 „Täiendavate menetlejate ametikohtade loomine“ lisatakse Euroopa

Liidu (EL) rände- ja varjupaigapakti rakendamiseks ettevalmistamisega seonduvad tegevused

ning arenduseksperdi ametikoha täitmine.

Alategevuse nr 2.1.1.5 pealkiri „Reservametnike võimekuse täitmine“ nimega „Kriisirolli

täitvate ametnike võimekuse tõstmine“ ning tehakse vastavaid täpsustusi ka alategevuse sisu

kirjelduses ning punktis 2.1.2. Alategevuse eesmärgiks on jätkuvalt PPA valmisoleku tagamine

massilise sisserände olukordadeks.

Punkti 2.1.4 muudatusega pikendatakse toetatava tegevuse elluviimise tähtaega 31. detsembrini

2028, et tagada järjepidev rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekus Politsei- ja

Piirivalveametis. Sellega seonduvalt tõstetakse TAT-i punktis 4. sätestatud näitajaid. Samuti

täpsustatakse projekti abikõlblikke kulusid lisades personalikulude näitlikkusse loetellu selguse

tagamiseks ka arenduseksperdi ja andmekaitseeksperdi kulud.

Käskkirja punktiga 1.3 lisatakse toetatava tegevuse nr 2.2 „Varjupaiga valdkonna IT

arendused“ projekti loetelusse projektis arendatavate IT-süsteemide kasutajate koolitamine.

Koolitused on mõeldud eelkõige isikutele, kes tegelevad ametialaselt Euroopa ühise

varjupaigasüsteemiga. Vastavad näitajad on punktis 4. juba sätestatud, seega koolituste

korraldamine on algusest peale olnud tegevuses ette nähtud. Siseministeeriumi valitsemisalas

on infokommunikatsioonitehnoloogilised tegevused korraldatud selliselt, et koolitusi viib läbi

arenduste tellija, st PPA, kuid projekti elluviija vastutab nende asjakohase ja õigeaegse

korraldamise tagamise eest.

Käskkirja punktiga 1.4 täpsustatakse toetatava tegevuse nr 2.2 „Varjupaiga valdkonna IT

arendused“ abikõlblike kulude loetelus, et infosüsteemide arendamise kuluna on abikõlblikud

ka litsentsitasud.

Käskkirja punktiga 1.5 täiendatakse punktis 2.4.1 sätestatud toetatava tegevuse

„Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele“ alategevusi, et tagada rahvusvahelise kaitse

taotlejate erinevaid vajadusi arvestav tugiteenuste pakkumine. Sellega seonduvalt tõstetakse

TAT-i punktis 4. sätestatud näitajaid ning TAT-i punktis 5.1 sätestatud eelarvet.

Käskkirja punktiga 1.6 pikendatakse toetatava tegevuse 2.4 „Tugiteenused rahvusvahelise

kaitse taotlejatele“ elluviimise tähtaega 31. detsembrini 2029 ja täiendatakse abikõlblike kulude

loetelu, et tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate erinevaid vajadusi arvestav ja järjepidev

tugiteenuste pakkumine. Sellega seonduvalt tõstetakse TAT-i punktis 4. sätestatud näitajaid

ning TAT-i punktis 5.1 sätestatud eelarvet.

Käskkirja punktiga 1.7 täpsustatakse tegevuse 2.5 „Varjupaiga valdkonna IT arenduste

ülalpidamiskulud“ abikõlblike kulude loetelu. Nimelt on projektis abikõlblikud projekti

personali kulud, sh ainult projekti personali koolitus- ja lähetuskulud. Seega kustutatakse kulud,

mis on seotud koolituste korraldamisega. Kulude loetellu lisatakse selguse mõttes

teeninduskulud, kuna need on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. juuli 2021. a

määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifond, lisas VII.

Käskkirja punktiga 1.8 muudetakse TAT-i punkti 4 „Tulemused ja näitajad“.

Punktis 4.1 asendatakse tegevuse „Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine“

väljundnäitaja AMIF O.1.1. „Toetatud osalejate arv, millest omakorda õigusabi saanud

osalejate arv“ näitajaga O.1.1.2. „Toetatud osalejate arv, millest omakorda nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul“, kuna

toetatava tegevuse sihtrühmale pakutav nõustamisteenus seisneb eelkõige muud liiki toetuse

pakkumises, mitte õigusnõustamises (õigusnõustamist hakatakse edaspidi andma EL rände- ja

3 (5)

varjupaigapakti raames). Ühtlasi tõstetakse näitaja sihttaset 2850-le, kuna projektile seatud

sihttase on märkimisväärselt ületatud Ukrainas toimuva sõja tagajärjel.

Tegevuse „Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele“ sihttase tõstetakse 340-le, kuna

tegevuse elluviimise aega pikendatakse ning tugiteenuse pakkumiseks lisatakse toetusraha, mis

võimaldab teenuseid pakkuda suuremale arvule inimestele.

Punktis 4.2 täpsustakse kõikide tulemusnäitajate selgitusi, et oleks selge, millise näitaja kohta,

millal ja mis põhimõtetest lähtuvalt infot tuleb koguda ja arvutada.

Käskkirja punktiga 1.9 suurendatakse TAT-i punktis 5 toetatava tegevuse „Tugiteenused

rahvusvahelise kaitse taotlejatele“ eelarvet 338 233,12 euro võrra 799 455 euroni (sh EL-i

toetus 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%), mille võrra tõuseb kogu TAT-i eelarve

7 102 660,16 euroni. Toetatavate tegevusele lisatav summa arvati vastava projekti eelarvest

välja TAT-i eelmise muudatuse käigus seoses sellega, et varem tegevuse eelarvest rahastatud

meditsiiniteenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele viidi riigieelarvelisele rahastamisele.

Politsei- ja Piirivalveameti taotluse alusel tõstetakse meditsiiniteenustest vabanenud ressurss

projekti eelarvesse tagasi, et pakkuda sihtrühmale tugiteenuseid kuni 2029. aasta lõpuni.

Käskkirja punktiga 1.10 täpsustatakse TAT-i punktis 7.7, et kulud ei tohi tekkida ega olla

makstud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, milleks on 31.12.2029. Vastav tingimus on

sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ paragrahvi 15 punktis 1.

Käskkirja punktiga 1.11 täpsustatakse TAT-i punkti 8.5, et maksetaotluseid võib

erandjuhtudel esitada sagedamini või harvemini, kui punktis 8.5 on ette nähtud tingimusel, et

erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Käskkirja punktiga 1.12 eemaldatakse TAT-i punkti 9.2 sõnastusest lauseosa „sh järgima

ostumenetluse läbiviimise nõudeid“. Ühendmääruse § 11 lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja

ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–10 ning

toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete

seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on

võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Käesolevas TAT-is nimetatud elluviijad on kohustatud

järgima riigihangete seadust. Kehtiva TAT-i punkti 9.2 kohaselt järgivad elluviijad

ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse

saajate kohustused ei muutu, lauseosa eemaldatakse, et vältida mitmeti mõistetavusi

elluviijatele kohalduvate kohustuste osas.

Käskkirja punktiga 1.13 täpsustatakse TAT-i punktis 9.3.7, et toetuse saaja on kohustatud

tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt aruande

esitamise ajaks. Aruande all on silmas peetud vahe-, lõpp- ja järelaruannet, millega

raporteeritakse osalejatega seotud sihttasemete täimist. See võimaldab seirata aruannetes

raporteeritud arvandmete kooskõla sündmuste infosüsteemis olevate andmetega.

Käskkirja punktiga 1.14 muudetakse punktis 10 sätestatud aruannete esitamise tähtaegu.

Vahearuannete esitamise tähtaeg nihutatakse 10. jaanuarile ja 10. juunile, lõpparuande

esitamise aja pikkus 20 päevale ning puuduste kõrvaldamise tähtaeg kuni kolmele tööpäevale,

et võimaldada piisav aeg aruannetes esitatud andmete läbi töötamiseks ja puuduste

kõrvaldamiseks, et tagada korrektsed andmed Euroopa Komisjonile tähtaegselt. Enamus

tegevusi lõpeb 31.12.2029, seega lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt 20. jaanuariks 2030 , kuna

4 (5)

lõppmakse toetuse saajale tuleb teha hiljemalt 31.03.2030 ning selleks ajaks peab olema

kinnitatud nii lõpparuanne kui menetletud viimane maksetaotlus. Ühtlasi täpsustatakse, et

järelaruanne tuleb esitada hiljemalt 1. juuniks 2030.

Samuti täpsustatakse, et nii vahe- kui lõpparuandes peavad toetuse saajad kajastama infot „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamise kohta, mida

nad on seni ka teinud.

Käskkirja puntiga 1.15 eemaldatakse TAT-i punktist 11.4 lause, mis dubleerib punkti viimast

lauset.

Käskkirja punktiga 1.16 muudetakse TAT-i punkti 11.7 teist lauset, et ühtlustada toetuse

andmise tingimuste käskkirjade sõnastust ning selgitada, millistel põhimõtetel on võimalik

toetuse summat suurendada.

Käskkirja punktiga 1.17 asendatakse TAT-i lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“.

Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab

olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud.

Käskkirjaga tehtud muudatused ei muuda toetatavate tegevuste riigiabi andmise analüüsi

aluseid, st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Toetatavad tegevused ei ole majandustegevused, kuna

tegemist on avaliku võimu teostamisega, mis tugineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seadusele. Toetatavad tegevused on seotud Politsei- ja Piirivalveameti ning

Siseministeerium infotehnoloogia- ja arenduskeskuse tegevusega ning elluviimine on

korraldatud mitteärilisel moel, on sihtrühmale tasuta. Toetatavad tegevused ei kahjusta

konkurentsi ega liikmesriikide vahelist kaubandust.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus selgunud

vajadustel ja välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide

saavutamist tõhusal viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami ja meetmetele eraldatud

eelarve piiresse.

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga

tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Pettuseriski ja topeltrahastamise risk on madal: rakendatakse hinnatava meetmega sarnase

sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid ja tegevusi, kuid elluviijad on riigiasutused ja

raamatupidamine toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijatel on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Topeltrahastamise riskide

5 (5)

maandamiseks teeb SIM detailse kulude (rist)kontrolli siis, kui elluviijad on esitanud

maksetaotluse.

V Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse AMIF-i perioodi 2021–2027 ja Eesti riigi vahenditest

TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele

täiendavaid kulusid. Käskkirja rakendamisega tulu ei teenita.

VI Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2025.

VII Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega, kes

nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

Kliimaministeerium) ning saadeti arvamuse avaldamiseks elluviijatele (Politsei- ja

Piirivalveamet ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).

Lisa 4_Meede 1.1_TAT muutmine_2025_terviktekst_track.docx

KÄSKKIRI

EELNÕU
15.12.2025{regDateTime} nr 14-13.3/92-1{regNumber}
muudetud järgmiste käskkirjadega:
21.06.2024 nr 1-3/67
pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh
varjupaigamenetluse tugevdamine ja
arendamine“ toetuse andmise tingimusedVarjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh
varjupaigamenetluse tugevdamine ja
arendamine“ toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2029

Elluviijad
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus
Siseministeerium (edaspidi SiM)

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/9665 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–-2027 rahastamiskava meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Liidu AMIF eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“. TATis plaanitavad tegevused aitavad otseselt kaasa Eesti julgeoleku ja turvalisuse tagamisele ning rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele ja arendamisele. Rahvusvahelise kaitse menetluse õiguspärasuse ja efektiivsuse tõusu aitavad saavutada päritoluriigi teabe analüüsi tegevused, tõlkevõimekuse täiendamine, juriidilise toe tegevused, täiendavate ametikohtade loomine, nõustamisteenuse ja infosüsteemide ülalpidamise ja arendamise tegevused ning reservametnike süsteemi täiustamine ja rakendamine massilise sisserände olukorraga paremaks toimetulekuks. Kui rahvusvahelise kaitse menetlus on õiguspärane, sh välismaalaste eripärasid ja erivajadusi arvestav ja tõhus, siis vähendatakse koormust vastuvõtu- ja kohtusüsteemile. Kui kõik rahvusvahelise kaitse taotlejad on neile arusaadavalt oma õigustest ja kohustustest teavitatud ja toetatud kogu menetluse vältel, siis seda suurem on välismaalaste teadlikkus ning kaasa aitamine menetlusele. Seeläbi väheneb menetluslike ning vastuvõtu alaste õiguste kuritarvitamiste võimalus. Kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate täiendavad tugiteenused võimaldavad parimal viisil, sh võrdselt tagada kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate õigusi. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalise arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele, mis seisneb rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamises ning elluviimises, põhiõigusi toetavas rahvusvahelise kaitse ja kinnipidamispoliitikas. Lisaks kujundatakse STAK võimekuse „Tasakaalustatud rändepoliitika“ kohaselt Eesti sisserändepoliitikat teadmiste põhiselt, tõhusalt ja paindlikult. Eesti sisserändepoliitika aitab kaasa julgeoleku tagamisele. Tegevustega tagatakse, et rahvusvahelise kaitse menetlused on läbi viidud ajaliselt tõhusalt ja õiguslikult kvaliteetselt. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele on tagatud tõlketeenus varjupaigamenetluse raames, sh tugiteenuste, nt üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures, et parandada võimekust probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi arusaadavaks tegemisel. Kaasaegsed infosüsteemid tagavad kõrge kvaliteediga, ajakohase ja andmetega ühilduva rahvusvahelise kaitse menetluste tõhusa läbiviimise. Tugiteenuste pakkumine rahvusvahelise kaitse taotlejatele kinnipidamiskeskuses tuleneb põhiõigusi toetava keskkonna loomise eesmärgist kinnipidamispoliitikas, maksimaalselt turvalise julgeoleku ja distsipliini tagamiseks, mille oluliseks meetmeks on huvitegevustega kaetud mitmekesine ajakasutamine ning tervisekontroll.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks.

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid
TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;
• on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke1, on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja kommunikatsioonile;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on tagada järjepidev õiguspärase, kvaliteetse ja tõhusa rahvusvahelise kaitse menetluse võimekus.
Projektil on järgmised alategevused:

2.1.1.1. Nõustamisteenus

Projekti tegevuse alameesmärgiks on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate proaktiivne, individuaalne, objektiivne, neutraalne ja viibimiskohast sõltumatu lihtsasti kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil.

Nõustamise eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abistamine ja toetamne. Nõustaja ei osale rahvusvahelise kaitse menetluses, sh ei vahenda menetlusdokumente. Nõustamise raames tutvustatakse igale rahvusvahelise kaitse taotlejale talle arusaadaval viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades taotleja individuaalseid usulisi, kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning erivajadusi, tema õigusi ja kohustusi ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalusi, lähtudes kehtivast Euroopa Liidu (edaspidi ka EL), rahvusvahelisest ja riigisisesest õigusraamistikust.

Nõustamisel antakse erapooletult teavet ning toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja osalemist menetluses. Selleks selgitatakse muuhulgas menetlustoimingute vajadust ja korraldust ning abistatakse taotlejat nendeks valmistumisel. Muuhulgas ei kallutata taotleja otsuseid vaid selgitatakse toetavalt erinevate otsuste õiguslikke tagajärgi.

Nõustamisteenuse oluliseks osaks on ajakohased lihtsalt arusaadavad, sh audiovisuaalsed teabematerjalid täiskasvanutele ja lastele.

Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejat teiste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamiseel ja vajadusel riigi õigusabi saamisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist, vastavalt rahvusvahelise kaitse menetluse liigile või etapile ning välismaalase täpsustavatele jätkuküsimustele vastamist.

Nõustamisteenuse alategevusteks on:
• vähemalt kolme kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine;
• personaalne, sh eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusväärne nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus leitakse inimesele kõige sobivamad rahvusvahelist kaitset ja rännet puudutavad lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi;
• regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega ning vajadusel infotundide korraldamine ja nendel osalemine;
• vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine;
• nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine;
• nõustamisteenuse pidev analüüs, sh kliendirahulolu seire ja arendamine.

2.1.1.2. Päritoluriigi teabe analüüsi teenus

Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada kvaliteetne päritoluriigi teabe kogumine ja analüüs rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluste tarbeks. Päritoluriigi teave on rahvusvahelise kaitse taotluse osas koostatava otsuse üheks peamiseks tõendiks. Päritoluriigi teave aitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlejal valmistada ette taotlejaga läbiviidavat isiklikku vestlust ja hinnata taotleja väidete usaldusväärsust, taotleja subjektiivse tagakiusukartuse objektiivset põhjendatust ning päritoluriiki tagasipöördumise võimalikkust.

Päritoluriigi teabe analüüsi alategevusteks on:
• vähemalt kahe päritoluriigi teabe eksperdi ametikoha täitmine;
• päritoluriigi teabe analüüside koostamine;
• turvaliste riikide nimekirja koostamine ning kaasajastamine;
• Euroopa Varjupaiga Tugiameti päritoluriigi teabe võrgustike töös osalemine;
• päritoluriigi teabe ekspertide koolitamine, sh eelkõige rahvusvahelistel koolitustel osalemine.

2.1.1.3. Juriidiline tugi

Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada PPA rahvusvahelise kaitse taotluste menetlejatele kvaliteetne juriidiline tugi kogu menetlusprotsessi vältel ning esindada PPA-d kohtuvaidlustes.

Juriidilise toe alategevusteks on:
• vähemalt kahe rahvusvahelise kaitse valdkonna juristi ametikoha täitmine;
• andmekaitse eksperdi ametikoha täitmine;
• rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute ja haldusaktide koostamise juriidiline toetamine;
• PPA kvaliteetne esindamine kohtutes rahvusvahelise kaitse taotlejate vaidlustatud rahvusvahelise kaitse andmise, sellest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise otsuse ja sellega seotud lahkumisettekirjutuse ja vajadusel kohaldatud sissesõidukeelu küsimustes;
• juristide koolitamine.

2.1.1.4. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomine

Projekti tegevuse alameesmärgiks on toetada tavapärase rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tõstmist. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv on hüppeliselt kasvanud ning tavapärasest kiiremini on vajalik tagada suurem püsivõimekus rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimiseks, vastavalt kehtivale EL-i, rahvusvahelisele ja riigisisesele õigusele.

Täiendavate menetlejate ametikohtade loomise alategevusteks on:
• vähemalt viie täiendava rahvusvahelise kaitse taotluste menetleja ametikoha täitmine;
• European Union Agency for Asylum (EUAA) hindamise piloottegevuses osalemine, et saada sisend menetluste tõhustamiseks;
• EL rände- ja varjupaigapakti rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemine;
• arenduseksperdi ametikoha täitmine;
• ametnike, sh täiendavate menetlejate koolitamine.

2.1.1.5 Reservametnike Kriisirolli täitvate ametnike võimekuse tõstmine

Projekti tegevuse eesmärgiks on PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike süsteemi reform ning reservametnike koolitamine. Rahvusvahelise kaitse reservametnikud on PPA koosseisu kuuluvad ametnikud, kes kaasatakse massilise sisserände olukorras rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute läbiviimisesse. Uue kriisirolli reservametnike kaasamise kontseptsiooni loomisel lähtutakse senisest praktikast ning õppuste käigus saadud teadmiste analüüsist, mis näitab, et kehtiv reservametnike kaasamise süsteem ei toimi massilise sisserände olukorras piisavalt efektiivselt ja tõhusalt. Uus kaasamise süsteem tagab, et reservametnikke on piisav arv, nad on piisava rahvusvahelise kaitse valdkondliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistusega ning nende kaasamine on võimalikult operatiivne ja ei sea ohtu PPA teiste põhiülesannete täitmist.

Kriisirolli Reservametnike võimekuse tõstmise tegevusteks on:
• uue rahvusvahelise kaitse valdkonna kriisirolli reservametnike kaasamise süsteemi kontseptsiooni loomine;
• rahvusvahelise kaitse valdkonna kriisirolli reservametnike kaasamise kontseptsiooni rakendamise tegevuskava väljatöötamine ja kinnitamine;
• ametnike, sh kriisirolli reservametnike pidev koolitamine.

2.1.1.6. Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja

Projekti tegevuse eesmärgiks on senisest ulatuslikum ja tõhusam rahvusvahelise kaitse infosüsteemide kasutajatoe korraldamine ja arenduste toetamine. Peakasutaja ülesandeks on valdkonna infosüsteemide kannetes ja infoväljades vajalike paranduste, muudatuste ja täienduste operatiivne tegemine, mis omakorda tagab tõhusa ning õiguspärase rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimise. Rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu hüppelisest kasvust tingituna on tõusnud ka ametnike arv, kes kasutavad rahvusvahelise kaitse menetluse infosüsteeme. Seetõttu on tõusnud oluliselt ka pöördumiste arv, mille lahendamist saab korraldada vaid süsteemi peakasutaja.

Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutajaga seotud tegevusteks on:
• rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja ametikoha täitmine;
• osalemine rahvusvahelise kaitse infosüsteemide arendamises;
• ametnike, sh peakasutajate koolitamine.

Erinevate varjupaigavaldkonnaga seotud aspektide (nt usulised, kultuurilised, soolised jmt) paremaks mõistmiseks arvestatakse ametnike, sh reservametnike koolitustel läbivalt ka võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse teemadega ning vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete mõjudega.

2.1.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse menetlused tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud, nõustamisteenus on tagatud ja arendatud, infosüsteemide kasutajatugi on tõhustatud, ametnikud on vastavalt nõuetele koolitatud ning reservkriisirolli ametnike kaasamise uus kontseptsioon on välja töötatud ja rakendatud.

2.1.3. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ning PPA ametnikud.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.20278.

Projekti abikõlblikud kulud:
• personalikulud (nt arenduseksperdi, andmekaitse eksperdi, päritoluriigi teabe ekspertide, juristide, nõustajate, menetlejate, rahvusvahelise kaitse teenuse infosüsteemide peakasutaja ning projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);
• õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;
• koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine jne);
• seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid);
• kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
• erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.
(muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)

2.1.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

2.2. Varjupaiga valdkonna IT arendused

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide (nt RAKS jmt) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:
• SMITi rahvusvahelise kaitse teenuse püsimeeskonna ja vajadusel välispartnerite kaasamise rahastamine;
• rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide parimate lahenduste väljatöötamine ja analüüsitööde realiseerimine;
• rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide järjepidevate arendustööde läbiviimine;
• rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide liidestamine teiste, tõhusaks menetluseks vajalike infosüsteemidega;
• rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide kasutajate koolituste korraldamine.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

2.2.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse valdkonnaga seotud IT arendusi järjepidevalt ja jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite infosüsteemidega ning EL infosüsteemidega on teostatud.

2.2.3. Projekti sihtrühm
Tegevuse otseseks sihtrühmaks on varjupaigamenetlusega seotud ametnikud. Kaudne sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029.
Projekti abikõlblikud kulud:
• personalikulud (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu);
• õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms);
• koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, koolitajate töötasu, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud jms);
• seadmete soetamise ja rentimisega seotud kulu;
• kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
• infosüsteemide arendamise kulu (sh personalikulu, litsentsitasu jm);
• erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

2.2.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

2.3. Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele varjupaigamenetluses vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust.
Projekti eesmärgi täitmiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele PPA korraldatavate menetluste raames kvaliteetne ja regulaarne tõlketeenus nii ametnikega (nt rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmine, intervjuu ja nõustajaga vestlus) kui ka kinnipidamiskeskuses meditsiinipersonali ja psühholoogiga suhtlemisel ning seeläbi tagatakse tõhus ning taotlejate õigustega arvestav rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmine ja menetlemine. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise korral parandab patsiendi võimekust oma probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemisel. Lisaks on õigeaegne ja kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse menetluse läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik teostada esimesel võimalusel, mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust. Arvestades kasvavat rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu, on oluline suurendada tõlketeenuse kättesaadavust. Tõlketeenuse pakkumisel tuleb arvestada sihtrühma eripära ja vajadustega, sh tagada kõigi ligipääs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge jm).

2.3.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusel on rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tagatud õigeaegne kvaliteetne tõlketeenus vajalikus mahus. Seeläbi on tagatud, et rahvusvahelise kaitse menetlused on tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud.

2.3.3. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029.
Projekti abikõlblikud kulud:
• personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);
• tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge);
• kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
• erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.3.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.4. Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks kinnipidamiskeskuses nende põhiõigused. Seejuures võimaldatakse kinnipeetavatele juurdepääs meditsiiniteenusele (perioodil 01.04.2023-30.06.2024) ja huvitegevustele. Tugiteenuste pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega. Huvitegevuste võimaldamise otsene eesmärk on jõustada rahvusvahelise kaitse taotlejate oskusi toimetulekuks vabanemisel. Projekti abil varustatakse vaba aja veetmise olmeruumid arvuti riistvaraga, et tagada taotlejate info saamise õigus erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehtede ja õigusaktidega tutvumiseks, arvestades kinnipidamise aluseks olevaid ohuhinnanguid ja kinnipidamiskeskuse sisekorrast tulenevaid piiranguid.
(muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

2.4.1.1. Arsti- ja õendusteenus, psühholoogi- ja psühhiaatriteenus, meditsiinivahendid, ravimid, uuringud, analüüsid jne (perioodil 01.04.2023-30.06.2024). (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
2.4.1.2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused. Vaba aja veetmiseks kasutatavate vahendite soetamine.
2.4.1.3. Huvitegevuse toetamine, sh selleks vajalike vahendite soetamine.
2.4.1.4. Taotlejate toimetuleku toetamiseks püsivalt korraldatud inglise ja eesti keele õpe.
2.4.1.5. Taotlejate parimate huvide ja õiguste tagamiseks vaba aja veetmise olmeruumide varustamine. Selleks uuendatakse kinnipidamiskeskuse audio- ja videoruumi sisustust ja varustatakse see videokonverentsitehnikaga. Lisaks varustatakse olmeruumid vajaliku arvuti riistvaraga, et tagada juurdepääs infole, sh luuakse taotlejatele võimalus külastada veebi teel erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega. Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid.
2.4.1.6. Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või kinnipidamiskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust.
2.4.1.7. Taotlejate erimenüü (nt usulistel, tervislikel ja erinäidustustest tingitud põhjustel, laste vajadustega arvestav).
2.4.1.8. Vaimse ja sotsiaalse heaolu toetamine ja hingehoid.
2.4.1.9. Taotlejatele hügieeniteenuste tagamine (nt juuksuriteenus).
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

2.4.2. Projekti tulemus
Vastuvõtutingimuste direktiivi4 kohaselt tuleb taotlejatele tagada vajalikud tervishoiuteenused, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tuleb erivajadustega taotlejatele tagada vajalik arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi. Tervishoiuteenuseid tagatakse projektis perioodil 01.04.2023-30.06.2024. (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
Projekti tegevuste tulemusena on tagatud taotlejate õigused, heaolu kinnipidamistingimustes ning toimetulek vabanemisel. Taotlejad, kes on paigutatud kinnipidamiskeskusesse, saavad perioodil 01.04.2023-30.06.2024 arsti- ja meditsiiniõeteenust kinnipidamiskeskuse ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks toetatakse taotlejaid vaba aja sisustamise võimalustega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja sportimisvõimaluste kaudu. Vajadusel on tagatud taotlejate transporditeenus ja majutus. (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)

2.4.3. Projekti sihtrühm
Projekti otseseks sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2023–31.12.20272029, sh meditsiiniteenust osutatakse perioodil 01.04.2023-30.06.2024. (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)

Projekti võimalikud abikõlblikud kulud on järgmised:
• personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor, keeleõpetaja, muusikaõpetaja, huvitegevuste ekspert, vaimse heaolu spetsialist jms); (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
• õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;
• teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud kinnipidamiskeskuse kodukorra ja olmetasandi teemadel;
• meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatriteenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid, meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) kinnipeetud taotlejatele perioodil 01.04.2023-30.06.2024; (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
• kinnipidamiskeskuses pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh huvialategevuste vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise ja eesti keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega ja muusikalise õppega seotud vahendid, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud, taotlejate erimenüü kulud, hügieeniteenuste tagamise kulud jms); (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
• seadmete soetamise ja rendikulu (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavatega veebi teel);
• riigisisesed transpordikulud ja majutuskulu;
• kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
• erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

2.4.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.5. Varjupaiga valdkonna IT arenduste ülalpidamiskulud

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse IT süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi varjupaigasüsteemide IT arendus- ja haldustööd.

2.5.2. Projekti tulemus
Varjupaigasüsteemide arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud.

2.5.3. Projekti sihtrühm
Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse (sh ajutise kaitse) taotlejad ja saajad ning menetluse läbiviijad.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029.
Projekti abikõlblikud kulud:
• personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne);
• projekti personali õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms);
• projekti personali koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms);
• erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud;
• teeninduskulud, näiteks seadmete, sealhulgas IKT-süsteemide hooldus või asendamine;
• teeninduskulud, näiteks taristu hoolduse ja remondi kulud.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

2.5.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.
4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.
Projekt
Näitaja kood ja nimetus
Näitaja mõõtühik
Sihttase 2024

Sihttase
2029
Selgitav teave5
Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine
AMIF O.1.2 Koolitustegevuses osalejate arv
arv
120
420
Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.1.1.2 Toetatud osalejate arv, millest omakorda
*õigusabi saanud osalejate arv
*nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul
arv
80
280
2850
Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Varjupaigavaldkonna IT-süsteemide arendamine
AMIF O.1.2 Koolitustegevuses osalejate arv
arv
0
250
Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele
AMIF O.1.1.2 Toetatud osalejate arv, millest omakorda
*nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul
arv
60
210
Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja, kes on saanud tõlketeenuseid varjupaigamenetluse protsessis.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele
AMIF O.1.1.2 Toetatud osalejate arv, millest omakorda
*nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul
arv
40
140
340
Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.1.2 Koolitustegevuses osalejate arv
arv
8
28
Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
Varjupaiga valdkonna IT arenduste ülalpidamiskulud
Hooldatud IT süsteemide arv
arv
1
1
Hooldatud IT süsteem.
4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
5. Projektide eelarved

5.1. TAT eelarve on 7 102 660,16 6 764 427,04 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%).
Projekt
AMIF toetus (EUR)
Riiklik kaasfinantseering (EUR)
Kokku (EUR)
Kaudsete kulude määr (% otsestest kuludest)
Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine
2 501 192,10
833 730,70
3 334 922,80
4,68%
Varjupaigavaldkonna IT-süsteemide arendamine
1 778 120,40
592 706,80
2 370 827,20
2,53%
Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele
216 000,00
72 000,00
288 000,00
3%
Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele
599 591,25
345 916,40
199 863,75
115 305,48
799 455,00
461 221,88
7%
Varjupaigavaldkonna IT arenduste ülalpidamiskulu
232 091,37
77 363,79
309 455,16
0%
(muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus
7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.
7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.
7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.
7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada üldiselt kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.4 kirjeldatud projekti puhul.
7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.
7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.
7.7. Kulud ei tohi tekkida ega olla makstud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu (31. detsember 2029). (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.
8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.
8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:
8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;
8.3.2. asutuse riigihangete korra;
8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.
8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne täiendava maksetaotluse esitamist(muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67) (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;
9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;
9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi kaudu; (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse aruande esitamise ajaks; (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67) (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;
9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.
9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.
9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus
10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 1510. jaanuariks ja 1510. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 20 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 20 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.
10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.
10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule6. Lõpparuandes Aruannetes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest.
10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.
10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümmeüldjuhul kuni kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. Järelaruanne tuleb esitada hiljemalt 1. juuniks 2030. (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.
(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
11. TAT muutmine
11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.
11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna). (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)
11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.
11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)
11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.
11.6. SiM võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.
11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.
11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37.
12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. (muudetud siseministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/67)

13. Vaiete lahendamine
13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.
13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor TaroIgor Taro
siseministersiseminister

Lisa 1. Seletuskiri
Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht
Lisa 3. Toetuse andmise tingimuste kohta saabunud märkused

Varjupaiga-, Rande- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 Varjupaigasusteem, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine .pdf

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

15.12.2025 nr 14-13.3/92-1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ toetuse andmise tingimused

Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijale teadmiseks

käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud

siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“

toetuse andmise tingimused“.

Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu.

Lisa 2. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja

eelnõu.

Lisa 3. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ lisa „Põhiõiguste

hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ eelnõu.

2 (2)

Lisa 4. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände-, ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ tervikteksti

kavand.

Teadmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Ave Osman 6125242

[email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Taotlus	12.12.2025	3	14-13.3/91-1 🔒	Sissetulev kiri	sisemin	Politsei- ja Piirivalveamet
Varade asekantsleri 12. aprilli 2023. a otsuse nr 1-24/77 "AMIFi ja BMVI projektide kirjelduste ning tegevuskavade ja eelarvete kinnitamine" muutmine	28.10.2024	1	1-24/216	Otsus	sisemin
Projekti "BMVI/2021/SA/1.5.7/003 - iSPoC+ analüüs" toetuslepingu II muutmine	28.10.2024	1	14-13.5/84-1	Leping	sisemin
Taotlus II projekti "BMVI/2021/SA/1.5.7/003-iSPoC+ analüüs" toetuslepingu muutmiseks""Taotlus II projekti "BMVI/2021/SA/1.5.7/003-iSPoC+ analüüs" toetuslepingu muutmiseks	21.10.2024	1	14-13.5/82-1 🔒	Sissetulev kiri	sisemin	Politsei- ja Piirivalveamet
Varade asekantsleri 12. aprilli 2023. a otsuse nr 1-24/77 "AMIFi ja BMVI projektide kirjelduste ning tegevuskavade ja eelarvete kinnitamine" muutmine	19.07.2024	3	1-24/118 🔒	Otsus	sisemin
Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine	21.06.2024	3	1-3/67	Üldkäskkiri	sisemin
Varade asekantsleri 12. aprilli 2023. a otsuse nr 1-24/77 „AMIFi ja BMVI projektide kirjelduste ning tegevuskavade ja eelarvete kinnitamine“ muutmine	22.01.2024	182	1-24/11 🔒	Otsus	sisemin
Erimeetme projekti BMVI/2021/SA/1.5.7/003_iSPoC+analüüs_toetuslepingu muutmine	05.01.2024	199	14-13.5/12-2 🔒	Leping	sisemin
Taotlus	28.12.2023	207	14-13.5/27-1 🔒	Sissetulev kiri	sisemin	Politsei- ja Piirivalveamet
AMIFi ja BMVI projektide kirjelduste ning tegevuskavade ja eelarvete kinnitamine	12.04.2023	467	1-24/77 🔒	Otsus	sisemin
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused	20.03.2023	462	1-3/50	Üldkäskkiri	sisemin
Toetusleping_BMVI/2021/SA/1.5.7/003_iSPoC+analüüs	27.02.2023	511	14-13.5/12-1 🔒	Leping	sisemin
Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine	06.02.2023	504	1-6/2706-1	Väljaminev kiri	sisemin	Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium
Notification Letter-Support for establishment of shared technical copies of SIS by MS and biometrics-REF BMVI/2021/SA/1.5.7	10.01.2023	559	14-13.5/7-2	Sissetulev kiri	sisemin	Euroopa Komisjon, E.3/RH
Submission of the application for the specific action "Support for the establishment of shared technical copies of the Schengen Information System (SIS) by Member States and biometrics" - BMVI/2022/SA/1.5.7.2	17.10.2022	644	14-13.5/7-1 🔒	Väljaminev kiri	sisemin	European Commission, Politsei- ja Piirivalveamet
Muudetud taotlus	13.10.2022	648	14-13.5/6-2 🔒	Sissetulev kiri	sisemin	Politsei- ja Piirivalveamet
Taotlus	06.10.2022	655	14-13.5/6-1 🔒	Sissetulev kiri	sisemin	Politsei- ja Piirivalveamet

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused

Failid

Digiallkirjad

Seosed