Riigieelarvelise toetuse eraldamine ning lepingute sõlmimine kodanikuühendustega 2023. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud toetuste andmise otsuste alusel

KINNITATUD Siseministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber}

„Riigieelarvelise toetuse eraldamine ning lepingute sõlmimine kodanikuühendustega 2023. aasta riigieelarve

menetlemisel tehtud toetuse andmise otsuste alusel“

LISA 2

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU TINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu (edaspidi leping) eesmärk on reguleer ida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, käskkiri riigieelarvelise toetuse eraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks (edaspidi ka käskkiri),

toetuse saaja taotlus, kui see on nõutud, ning leping ja selle lisad. 1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on

sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks riigieelarvelist toetust

juba saanud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on käskkirjas nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle

lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava tegevuse käigus;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja

arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 107 lõikes 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada toetuse andja nõudmisel lepingus nimetatud andmed või aruanded toetuse kasutamise kohta;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud toetus või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäänud osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamises t arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta; 3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu

tingimustele;

3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama

toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus;

3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras

tehtud kulusid; 3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud;

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust käskkirjas ja lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud

peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamis - dokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade

elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid. Kõigi eespool nimetatud aruannete päisesse peab lisama riigieelarvelise toetuse eraldamise ja lepingu sõlmimise

käskkirja registreerimisnumbri ja -kuupäeva. 4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne

tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saaja peab puudused kõrvaldama kümne tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus

tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud sellist.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu kümne tööpäeva

jooksul aruande saamisest arvates. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast kasutamist on toetuse saajal.

5.3. Toetuse täieliku või osalise tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest arvates;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine

ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonil ise iseloomuga ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Kui lepingu kontaktisik, kontaktandmed, pangarekvisiidid või muud andmed muutuvad, on pooled sellest kohustatud teineteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik poolte varem teatatud andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Lepingut ei pea muutma, kui toetuse saaja kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga

suurendab või vähendab summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu

kogumaksumust. 9.5. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingumuudatust, ei rahastata toetuse arvelt. 10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegselt lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva

jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt. 11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te

kehtivust.

11.3. Leping jõustub, kui käskkirjas nimetatud tingimused on täidetud, ja kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

KÄSKKIRI

20.03.2023 nr 1-3/51

Riigieelarvelise toetuse eraldamine ning

lepingute sõlmimine kodanikuühendustega

2023. aasta riigieelarve menetlemisel

tehtud toetuste andmise otsuste alusel

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” § 23 lõike 2 punktide 2, 15 ja 20 alusel, kooskõlas 2023. aasta riigieelarve seaduse § 1 asuva programmi

„Kogukondlik Eesti“ tegevusega „Kodanikuühiskonna arengu toetamine“ (eelarvekonto 45, SAP projektikood S10-RK3-TK-KY ja S10-RK3-IN-KY, tegevusala kood 01600) ja lähtudes

Riigikogu fraktsioonidega koostatud rahanduskomisjoni 2023. aasta eelarve III lugemise muudatusettepaneku aluseks olevast koondloendist

1. Annan riigieelarvelist toetust käesolevas käskkirjas nimetatud tingimustel ja lisas 1 loetletud

juriidilistele isikutele (edaspidi ka toetuse saaja) vastavalt toetuse saaja poolt esitatud taotluses kirjeldatud eesmärkidele ja kavandatud eelarvele.

2. Toetuse saajal tekib õigus toetust saada pärast riigieelarvelise toetuse lepingu (edaspidi leping) sõlmimist Siseministeeriumiga.

3. Kinnitan riigieelarvelise toetuse lepingu tingimused lisas 2. Kui toetuse saaja on lisa 2 kätte

saanud, käsitatakse seda pakkumusena sõlmida leping.

4. Kinnitan pakkumusega nõustumuse vormi lisas 3 ning toetuse kasutamise tegevus- ja

finantsaruande vormi lisas 4.

5. Leping toetuse saajaga loetakse sõlmituks, kui toetuse saaja allkirjaõigusliku esindaja

digiallkirjaga vormikohane nõustumus on esitatud Siseministeeriumile e-posti aadressil [email protected]. Nõustumus tuleb esitada hiljemalt 24.03.2023.

6. Siseministeerium kannab toetuse saaja arvelduskontole lisas 1 määratud summa 7 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist.

7. Sõltumata lepingu sõlmimise ajast on toetuse saaja õigustatud tegema sihtotstarbelisi kulusid

vastavalt taotluses märgitud perioodile, kuid mitte enne kui 01.01.2023 ega mitte hiljem kui

taotluses kokkulepitud kuupäev.

2 (2)

8. Toetuse saaja on kohustatud esitama lepingus ettenähtud aruanded hiljemalt 10 tööpäeva pärast taotluses kokkulepitud projekti lõppemist.

9. Siseministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Minna Harjo, telefon 6125132, e-post

[email protected].

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Toetuse saajad 2023 Lisa 2. Riigieelarvelise toetuse lepingu tingimused

Lisa 3. Pakkumusega nõustumuse vorm 2023 Lisa 4. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm 2023