Kiri

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m10

10

10 10

5 5

10 10

10

5

10

10

10

planeeritav maa-ala

Tingmärgid:

ol. olev maaüksuse piir

lubatud hoonestusala

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd tolmuvaba kattega tee/plats

planeeritav krundipiir

juurdepääs kinnistule

Andmed planeeritava ala kohta: Katastriüksuste nimetused: Ohaka tee 2, Teeääre, Sõrve mnt 70 Katastriüksuste tunnused: 71401:001:3425, 71401:001:0852, 71401:001:0853 Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa Pindala: ca 3,9 ha

1. Detailplaneeringu eskiisi seletuskiri kuulub lahutamatu osana joonise juurde.

max eh.alune pind max hoonete arv

max hoone (elamu/abihoone) kõrgus maapinnast

Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve

Märkused:

Ehitusõiguse tabel:

DETAILPLANEERINGU LAHENDUSE ESKIIS ALGATAMISEKS

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 31.10.2023 e-kiri

Meie 30.11.2023 nr 7.2-2/23/22796-2

Seisukohtade väljastamine Mändjala küla

Ohaka tee 2 ja Nasva alevik Sõrve mnt 70 ja

Teeääre katastriüksuste detailplaneeringu

koostamiseks

Taotlete seisukohti Mändjala küla Ohaka tee 2 ning Nasva aleviku Sõrve mnt 70 ja Teeääre

katastriüksuste detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 71401:001:3425, 71401:001:0853 ja

71401:001:0852, 100% maatulundusmaa, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole

algatatud. Kuressaare ja lähiümbruse üldplaneeringu järgi on tegemist haljasmaaga (joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte Kuressaare ja lähiümbruse üldplaneeringust (koostatava planeeringu ala näidatud punase joonega)

Planeeringu eesmärgiks on kinnistute jagamine ning elamute ja abihoonete rajamine. Eskiisiga

kavandatakse kaheksa üksikelamu rajamist. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 77 Kuressaare-

Sääre km 8,05-8,30. Riigitee 2022. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 3107 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Planeeringu eskiislahendusega on kavandatud kogujatee, mis ühendatakse riigitee km 8,053

olemasoleva mahasõidu kaudu. Olemasolev mahasõit teenindab maatulundusmaad ning meile

teadaolevalt on piirkonnast ka Aduni (KÜ 71401:001:1577) ja Pekri (KÜ 34801:008:0426)

kinnistute omanikud avaldanud soovi võtta kinnistud kasutusele elamumaana. Uuele

elamupiirkonna ristmikule (üle 20 sõiduki ööpäevas) kehtivad rangemad nõuded võrreldes

maatulundusmaa mahasõiduga. Km 8,053 asukohta ei ole võimalik rajada planeeritava

2 (3)

elamupiirkonna teenindamiseks ristmikku, kuna asukoht on vastuolus normide lisa 1

tabeliga 17: üle 20 sõiduki ööpäevas ristmike minimaalne vahekaugus tugimaanteel AKÖL

1501-6000 on minimaalselt 250 meetrit. Tugimaantee funktsiooni ja asulavälise

liikluskeskkonna tõttu on sobilik ristmiku kavandamisel kohaldada norme, mille järgi on

ristmik võimalik rajada riigitee km 8,02-8,03 vahemikku (Sõrve mnt 68 kinnistu). Ristmikult

tuleb tagada juurdepääs ka Pekri ja Oidu kinnistutele, kuna nendele kinnistutele ei ole võimalik

rajada normide kohast ristmikku ka siis, kui aastane keskmine liiklussagedus jääks alla 20

sõiduki ööpäevas. Kohaliku tee ristmiku projekteerimisel on minimaalselt vajalik projekteerida

20 meetri pikkune ühisosa (vt joonis 2) riigiteega võimalikult risti, Pekri ja Oidu kinnistute

suunaline lahknemine paremale võib toimuda minimaalselt ristmiku pöörderaadiuse lõpust (u

10 m riigitee katte servast). Meie hinnangul on sobilik rajada kogujatee Tiigi tänavast kuni

Ohaka teeni, kuna võimaliku ristmiku asukohas on Sõrve mnt 68 kinnistule väljastatud

ehitusluba päikeseelektrijaama rajamiseks, mille ehitusprojekti järgi on vaba ruumi ulatus 10

meetrit teekatte servast. Selgitame, et km 8,053 olemasoleva ristumiskoha kaudu saab

planeerida kuni 20 sõiduki ööpäevas liiklussagedusega tegevusi, mis sisuliselt tähendab

tupikteed üksikute eluasemekohtadeni.

Joonis 2. Kohaliku tee ristmiku põhimõtteline skeem

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhendile „Ristmike

vahekauguste ja nähtavusalade määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud riigitee ristmik

tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik

rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise

3 (3)

alustamise teatise esitamist. Kui riigiteele soovitakse rajada ristmik liiklussagedusega üle 20

sõiduki ööpäevas, siis peame vajalikuks, et planeeringu koostamise käigus sõlmitakse Sõrve

mnt 68 kinnistu omanikuga õiguslikult siduv eelkokkulepe ristmiku rajamiseks.

9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: detailplaneeringu lahenduse eskiis algatamiseks

Anna Palusalu

58507716, [email protected]