Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Hr Mart Võrklaev Rahandusminister Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN

Teie 31.01.2024 nr 1.1-10.1/526-1 Meie 21.02.2024 nr 5-5/616-1

[email protected] [email protected] Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Täname, et olete Finantsinspektsioonile esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu).

1. Eelnõu § 2 punktid 7 ja 8 Finantsinspektsioon edastab käesolevaga oma arvamuse seoses investeerimisfondide seaduse (edaspidi IFS) muudatusega, millega lubatakse investeerida kuni 10% IFS-s mitte sätestatud instrumentidesse. Eelnõu § 2 kohaselt: 7) paragrahvi 121 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) muudesse fondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse.“; 8) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 2³ järgmises sõnastuses: „(2³) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud instrumentidesse, mida ei ole nimetatud sama lõike punktides 1–4, lõikes 2¹ ega käesoleva seaduse §-s 103, võib investeerida kuni kümme protsenti pensionifondi vara väärtusest.“; Eelnõu seletuskirja punktis 2.1.5. (lk 7) on märgitud, et: „Muudatus toob suurema paindlikkuse varaklassidesse, kuhu pensionifondid investeerida võivad ja annab võimaluse praktikas kiiremateks muudatusteks pensionifondide investeeringutes“. Finantsinspektsioon märgib, et Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel on peetud vajalikuks suurema paindlikkuse lisamist pensionifondide investeerimispiirangutesse kavandataval viisil ja ulatuses. Kehtiva seaduse kohaselt on pensionifondidel lubatud investeerida enamikesse peamistesse varaklassidesse, sh kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest. Seega on Finantsinspektsiooni hinnangul juba praegu lubatud investeeringute valik lai, selles on erineva riskiprofiili ja likviidsustasemega instrumente, mis annab fondivalitsejale võimaluse kohandada fondi portfelli vastavalt investeerimisstrateegiale ja turul toimuvatele muutustele. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu potentsiaalsete riskide analüüsi. Nimetatud on üksnes ebasoovitavat mõju seoses võimaliku negatiivse tootlusega. Seejuures ei ole välja toodud nt võimalikku olukorda, kus 10% pensionifondi varast on investeeritud ühte instrumenti ning see kaotab kogu oma väärtuse. Sellisel juhul on kadunud 10% portfelli väärtusest, mis ei pruugi olla kohustusliku pensionifondi osakuomaniku jaoks aktsepteeritav olukord.

2 / 2

Praktikas on esinenud juhtumeid, mille puhul ka kehtivate investeerimispiirangutega kooskõlas tehtud investeeringute puhul, on pensionifondi valitsejatel tulnud kohustuslike pensionifondide portfellides riskantsemaid investeeringuid oluliselt alla või koguni nulli hinnata, kuna nendega seotud riskid on realiseerunud. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks vähemalt Eelnõu seletuskirjas nimetada potentsiaalseid varaklasse ja/või instrumentide liike, millesse on muudatuse tulemusena lubatud kohustusliku pensionifondi vara investeerida. Finantsinspektsiooni hinnangul ei võimalda varaklasside nimetamata jätmine Finantsinspektsioonil piisavalt täpselt hinnata ja mõõta muudatusega seotud riske, 10% piirangu sobivust ning investorite täiendava kaitse vajadust. Praeguses sõnastuses lubab Eelnõu fondivalitsejatel mh investeerida krüptovaluutadesse, tokenitesse, NFT-desse ja teistesse krüptovaradesse, mille sobivus kohustuslike pensionifondide portfellidesse vajab Finantsinspektsiooni hinnangul põhjalikku analüüsi ja arutelu. Kokkuvõttes ei ole kõnealust muudatust Finantsinspektsiooni hinnangul piisavalt analüüsitud ja põhjendatud, et seda sellisel kujul IFS-i lisada. Finantsinspektsioon on seisukohal, et taoline muudatus vajab arutelu laiemas ringis koos pensionifondivalitsejatega.

2. Täiendav ettepanek IFS-i muutmiseks Finantsinspektsioon on 08.05.2023 edastanud Rahandusministeeriumile ettepaneku Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lg 2 nimetatud eriseadustes kohapealse kontrolli regulatsiooni muutmiseks1 . Praktika on näidanud, et kohapealse kontrolli regulatsioon vajab uuendamist osas, mis puudutab kohapealse kontrolli menetluse lõppakti. Käesoleval ajal ei oma kohapealse kontrolli lõplik akt regulatiivset toimet, vaid fikseerib kohapealses kontrollis tuvastatu. Kui Finantsinspektsioon soovib puuduste kõrvaldamise subjektile kohustuslikuks teha kindla tähtaja jooksul ning rakendada ka sunnivahendit, siis peab ta tegema selleks eraldi haldusakti – ettekirjutuse. Eeltoodu muudab kohapealse kontrolli menetluse lõpu venivaks ja ebaefektiivseks. Seetõttu soovime eriseadustes, sh ka IFS-is sätestatud kohapealse kontrolli sätteid muuta selliselt, et Finantsinspektsioonil oleks võimalik kohapealse kontrolli lõplik akt vajadusel võrdsustada ettekirjutusega järgides selleks ka haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid. Palume võimalus eeltoodud ettepanekuid Eelnõu menetlemisel arvesse võtta. Küsimuste korral oleme valmis oma kommentaare täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Eve Kippar 668 0585 [email protected]

1 Vastavasisulise ettepaneku oleme juba teinud näiteks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu raames 14.02.2023 kirjaga nr 5-8/946-1

Hr Mart Võrklaev Rahandusminister Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN

Teie 31.01.2024 nr 1.1-10.1/526-1 Meie 21.02.2024 nr 5-5/616-1

[email protected] [email protected] Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Täname, et olete Finantsinspektsioonile esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu).

1. Eelnõu § 2 punktid 7 ja 8 Finantsinspektsioon edastab käesolevaga oma arvamuse seoses investeerimisfondide seaduse (edaspidi IFS) muudatusega, millega lubatakse investeerida kuni 10% IFS-s mitte sätestatud instrumentidesse. Eelnõu § 2 kohaselt: 7) paragrahvi 121 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) muudesse fondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse.“; 8) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 2³ järgmises sõnastuses: „(2³) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud instrumentidesse, mida ei ole nimetatud sama lõike punktides 1–4, lõikes 2¹ ega käesoleva seaduse §-s 103, võib investeerida kuni kümme protsenti pensionifondi vara väärtusest.“; Eelnõu seletuskirja punktis 2.1.5. (lk 7) on märgitud, et: „Muudatus toob suurema paindlikkuse varaklassidesse, kuhu pensionifondid investeerida võivad ja annab võimaluse praktikas kiiremateks muudatusteks pensionifondide investeeringutes“. Finantsinspektsioon märgib, et Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel on peetud vajalikuks suurema paindlikkuse lisamist pensionifondide investeerimispiirangutesse kavandataval viisil ja ulatuses. Kehtiva seaduse kohaselt on pensionifondidel lubatud investeerida enamikesse peamistesse varaklassidesse, sh kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore või mille hind sõltub väärismetallist või toormest. Seega on Finantsinspektsiooni hinnangul juba praegu lubatud investeeringute valik lai, selles on erineva riskiprofiili ja likviidsustasemega instrumente, mis annab fondivalitsejale võimaluse kohandada fondi portfelli vastavalt investeerimisstrateegiale ja turul toimuvatele muutustele. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu potentsiaalsete riskide analüüsi. Nimetatud on üksnes ebasoovitavat mõju seoses võimaliku negatiivse tootlusega. Seejuures ei ole välja toodud nt võimalikku olukorda, kus 10% pensionifondi varast on investeeritud ühte instrumenti ning see kaotab kogu oma väärtuse. Sellisel juhul on kadunud 10% portfelli väärtusest, mis ei pruugi olla kohustusliku pensionifondi osakuomaniku jaoks aktsepteeritav olukord.

2 / 2

Praktikas on esinenud juhtumeid, mille puhul ka kehtivate investeerimispiirangutega kooskõlas tehtud investeeringute puhul, on pensionifondi valitsejatel tulnud kohustuslike pensionifondide portfellides riskantsemaid investeeringuid oluliselt alla või koguni nulli hinnata, kuna nendega seotud riskid on realiseerunud. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks vähemalt Eelnõu seletuskirjas nimetada potentsiaalseid varaklasse ja/või instrumentide liike, millesse on muudatuse tulemusena lubatud kohustusliku pensionifondi vara investeerida. Finantsinspektsiooni hinnangul ei võimalda varaklasside nimetamata jätmine Finantsinspektsioonil piisavalt täpselt hinnata ja mõõta muudatusega seotud riske, 10% piirangu sobivust ning investorite täiendava kaitse vajadust. Praeguses sõnastuses lubab Eelnõu fondivalitsejatel mh investeerida krüptovaluutadesse, tokenitesse, NFT-desse ja teistesse krüptovaradesse, mille sobivus kohustuslike pensionifondide portfellidesse vajab Finantsinspektsiooni hinnangul põhjalikku analüüsi ja arutelu. Kokkuvõttes ei ole kõnealust muudatust Finantsinspektsiooni hinnangul piisavalt analüüsitud ja põhjendatud, et seda sellisel kujul IFS-i lisada. Finantsinspektsioon on seisukohal, et taoline muudatus vajab arutelu laiemas ringis koos pensionifondivalitsejatega.

2. Täiendav ettepanek IFS-i muutmiseks Finantsinspektsioon on 08.05.2023 edastanud Rahandusministeeriumile ettepaneku Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lg 2 nimetatud eriseadustes kohapealse kontrolli regulatsiooni muutmiseks1 . Praktika on näidanud, et kohapealse kontrolli regulatsioon vajab uuendamist osas, mis puudutab kohapealse kontrolli menetluse lõppakti. Käesoleval ajal ei oma kohapealse kontrolli lõplik akt regulatiivset toimet, vaid fikseerib kohapealses kontrollis tuvastatu. Kui Finantsinspektsioon soovib puuduste kõrvaldamise subjektile kohustuslikuks teha kindla tähtaja jooksul ning rakendada ka sunnivahendit, siis peab ta tegema selleks eraldi haldusakti – ettekirjutuse. Eeltoodu muudab kohapealse kontrolli menetluse lõpu venivaks ja ebaefektiivseks. Seetõttu soovime eriseadustes, sh ka IFS-is sätestatud kohapealse kontrolli sätteid muuta selliselt, et Finantsinspektsioonil oleks võimalik kohapealse kontrolli lõplik akt vajadusel võrdsustada ettekirjutusega järgides selleks ka haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid. Palume võimalus eeltoodud ettepanekuid Eelnõu menetlemisel arvesse võtta. Küsimuste korral oleme valmis oma kommentaare täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Eve Kippar 668 0585 [email protected]

1 Vastavasisulise ettepaneku oleme juba teinud näiteks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu raames 14.02.2023 kirjaga nr 5-8/946-1