Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Rahandusministeerium

[email protected] Teie: 23.05.2024 nr 1.1 – 10.1/526-5

Meie: 2.09.2024 nr 33

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Täname võimaluse eest avaldada arvamust kogumispensionide seaduse (KoPS) ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu osas. Järgnevalt Eesti Pangaliidu (Pangaliit) kommentaarid ja ettepanek

võimaliku uue sõnastuse kohta.

1. Leiame, et nii kehtiv seadus kui Rahandusministeeriumi (RM) viimane ettepanek on liialt kitsad

ja ei arvesta piisaval määral pidevalt muutuval finantsmaastikul toimuda võivaid väärtpaberite

võõrandamiskõlbmatust kaasa toovaid sündmusi. Mistõttu leiame, et RM ettepanek ei võta

arvesse näiteks olukorda, mis tekkis Ukraina sõja puhkedes Venemaale investeerivate

fondidega. Vastavad fondid lõpetasid osakute tagasivõtmise, kuna fondi alusvaraks olevaid

väärtpabereid ei olnud enam võimalik Venemaa turul müüa. Ent osakute tagasivõtmise

lõpetamine/peatamine oli formaalselt fondivalitseja otsus (kuigi see ei kujutanud endast

fondivalitseja poolt laia diskretsiooni teostamist, vaid oli nö sundotsus / ainus valik). Selline

fondiosak on siiani võõrandamiskõlbmatu faktiliselt, ent mitte juriidiliselt KoPS-i tähenduses.

2. RM vastusest eelnõu kooskõlastustabelis ei selgu, miks on vajalik faktilise ja juriidilise

võõrandamiskõlbmatuse eristamine. Pangaliit on oma algses ettepanekus ja sellele järgnenud

suhtluses RM-ile selgitanud, et võõrandamiskõlbmatus on 99%+ juhtudest pöördumatu ning

võõrandamiskõlblikkuse taas tekkimine puudutab viidatud protsentide alusel ning PIK-ide

koguarvu arvestades parimal juhul mõndakümmet PIK-i omanikku, ent KoPS piirang takistab

PIK-ilt likviidsete vahendite väljavõtmist sadadel või halvimal juhul isegi tuhandetel PIK-i

omanikel, kui neile peaks ebaõnne korral sattuma PIK-i varade hulka kas või üks faktiliselt, ent

mitte juriidiliselt võõrandamiskõlbmatu finantsvara.

3. Pank kui PIK-i pakkuja vastutab KoPS-i alusel võõrandamiskõlbmatuse korrektse tuvastamise

eest ka juhul, kui seadus sätestaks faktilise võõrandamiskõlbmatuse.

4. Üheks võimaluseks oleks antud sätte kontseptsiooni osas konsulteerida näiteks

Finantsinspektsiooniga, kes on ühelt poolt sõltumatu isik ning teiselt poolt ka KoPS-i osas

järelevalve teostaja.

5. Juhul, kui RM eelnevatest argumentidest hoolimata jääb oma muudatuste tabelis toodud

seisukohtade juurde, miks eelistada faktilisele võõrandamiskõlbmatusele juriidilist

võõrandamiskõlbmatus, teeb Pangaliit ettepaneku sõnastada KoPS § 52-6 lõike 6 esimene

lause järgnevalt, võttes arvesse ühelt poolt RM soovi ning teiselt poolt kehtiva seaduse

sõnastust:

„Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni investeerimiskonto

kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas finantsvara soetamisel

sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole kauplemise peatamise või lõpetamise tõttu

väärtpaberituru seaduse §-s 3 nimetatud või kolmandas riigis korraldatava kauplemiskoha

poolt või finantsvara teise osapoole või tehingu tegemiseks vajaliku finantsvahendaja suhtes

pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või

kriisilahendusmenetluse algatamise, investeerimisfondi osakute tagasiostmise peatamise,

kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või õigusaktides sätestatud muu tagajärgedelt

sarnase sündmuse või toimingu tõttu seaduse kohaselt võimalik“

Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu seisukohtade ja sõnastuse

muudatusettepanekuga arvestada. Küsimuste korral oleme meeleldi valmis vastama ning täiendavalt

selgitama.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Juhatuse liige