Kiri

Tööm ahtude piir

PK 0+97,85

Töömahtude piir

PK 0+17,85

64 1

LO OBU jõ

gi

351 30

231

35 1

30 23

2

641

LOOBU jõgi

E

N

S

W

10 0

m 82

1

100 m 821PK

0+ 00

PK 0+ 50

PK 1+ 00

PK 1+ 12

PK 0+ 00 .00

PK 0+ 16. 99

PK 0+ 35. 02

PK 0+ 52 .17

PK 0+ 74 .53

PK 1+ 12 .32

L= 18 .02 m

L= 22 .36 m

L= 16 .99 m

, R =1 60 .0 0m

L= 17 .16 m , R =2 30

.00

m

L= 37 .78 m , R

=9 00 .00 m

1.50 4.00 1.50

0.75

7.00

6.21

3.55

5.55

1.50

1.63

0.50 3.00

0.50

1

1

2

2

3

3

0.50

0.50

1.50

1.50

1.25

5.50

0.50

923 a

923 a

Oranž flex post ankruga, H=650mm

Säilitatavad teealused võlvid

Silla telg

PK 0+64,27

35 1

70

351 50

943

555

1.50

0.75

78 .7

78.8

78.8

78.9 79.0

79.1 79.2

79.3 79.4

79.5

79.6

79.6

79.5

78 .9

79.0 79.1

79.2 79.3

79.4 79.5

79.6

79.6

79.5

78.9 79.0

79.1 79.2 79.3 79.4 79.5

79.6

79.6

78 .9

79.0

79.4 79.3

79.2 79.1

79.0 78.9

78.8

78.7 78 .6 78 .5

78 .4

78.378.5

79.4 79.3 79.2 79.1 79.0 78.9

78.6

78.8

78.7

78.6

79.4

KINNISTU PIIR

PROJEKTEERITUD NÕLVAD PROJEKTEERITUD KOONUSE KINDLUSTUS

PROJEKTEERITUD TEE TELG

TINGMÄRGID

PROJEKTEERITUD PUITIMITATSIOONIGA PÕRKEPIIRE N2W5

PROJEKTEERITUD PÕHITEE ASFALTKATEND

SÄILITATAV MÜÜRITIS

PROJEKTEERITUD MAHAVIIK 4m PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST

PROJEKTEERITUD SILLUTUSKIVI PROJEKTEERITUD KRUUSKATE

PROJEKTEERITUD PAEKIVIMÜÜRITIS

PROJEKTEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT KASUTUSES MITTE OLEV SIDEKAABEL

PROJEKTEERITUD ÄÄREKIVI 0 CM PROJEKTEERITUD ÄÄREKIVI 5 CM PROJEKTEERITUD ÄÄREKIVI ÜLEMINEK 0->5 CM

PROJEKTEERITUD KOLLANE TÄHISPOST

Märkused: 1. Geoaluse on koostanud Geodeesia24 OÜ (2021. a töö nr

4957-21). Geoaluse koordinaadid riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Tee ristlõiked 1-1 kuni 3-3 on toodud joonisel 4-104 ja 4-105. 3. Teekattemärgistus viia sujuvalt kokku olemasoleva märgistusega.

PROJEKTEERITUD KOLLANE TÄHISPOST

PROJEKTEERITUD UNDLA SILD KOOS SÄILITATAVA JA TAASTATAVA PUITPÕRANDAGA TERASKANDURITEL

X R EF

: S 21

03 _P

P_ TS

-1 0-

00 5_

pu ur

au gu

d. dw

g S

21 03

_P P_

TS -1

0- 00

1_ ge

oa lu

s. dw

g S

21 03

_P P_

TS -1

0- 00

2_ te

lje d.

dw g

S 21

03 _P

P_ TS

-1 0-

00 3_

as en

d. dw

g S

21 03

_P P_

TS -1

0- 00

4_ no

lv ad

.d w

g

IM A G

E:

Nr. Muudatus Muutja Kuupäev

Tellija:

11 .0

2. 22

S 21

03 _P

P_ TS

-4 -0

02 _A

se nd

ip la

an .d

w g

www.stricto.ee [email protected]

Kadaka tee 4 10621 Tallinn Reg.nr. 12175455

MTR nr: EEP003350 EPE001058 ELK000047

Joonise nimi: Staadium:

Mõõtkava:

Projekti nimi:

Asukoht:

Projekti nr:

Joonise nr:

Kuupäev:

Projekteeris: Projektijuht: Kontrollis:

Ando Funk Ando Funk Ando Funk

11.02.2022

Transpordiamet

Undla ja Kadapiku küla, Kadrina vald Lääne-Viru maakond

Riigitee nr 17152 Vohnja - Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekt

ASENDIPLAAN Undla sild

S2103

4-102 PÕHIPROJEKT

1:500

Stricto Project OÜ

Kadaka tee 4, 10621 Tallinn

Tel +372 58 100 608

[email protected]

Registrikood 12175455

MTR nr: EEK001386 EPE001058 ELK000047 EEP003350

Projekti nr: S2103

Undla ja Kadapiku küla, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond

Riigitee nr 17152 Vohnja - Kadrina km 8,710

Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekt

SELETUSKIRI

Projektijuht: Ando Funk

Projekteerija: Ando Funk

Tallinn, detsember 2021

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 2/24

SISUKORD

1 Üldosa ........................................................................................................ 4

1.1 Seletuskirja ülesehitus ............................................................................... 4

1.2 Projekti koostamise eesmärk ...................................................................... 4

1.3 Projekti lähteandmed ja uuringud ................................................................ 4

1.4 Seotud ehitusprojektid ............................................................................... 4

1.5 Projekti standardid, juhendid ja õigusaktid ................................................... 5

1.6 Tellija ...................................................................................................... 6

1.7 Projekteerija ............................................................................................. 6

2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ...................................................................... 6

2.1 Silla asukoha kirjeldus ............................................................................... 6

2.2 Olemasolev sild ......................................................................................... 8

2.2.1 Välitööde käigus teostatud uuringud ...................................................... 9

2.2.2 Olemasoleva silla seisukord .................................................................. 9

2.3 Silla asukoha geoloogiline kirjeldus .............................................................13

2.4 Silla asukoha hüdroloogiline kirjeldus ..........................................................13

3 Projektlahendus ..........................................................................................14

3.1 Üldandmed ..............................................................................................14

3.2 Plaanilahendus ja vertikaalplaneerimine ......................................................15

3.3 Veeviimarid, mullatööd ja katend ...............................................................16

3.4 Konstruktsioonid ......................................................................................17

3.4.1 Alusehitis ..........................................................................................18

3.4.2 Pealisehitus .......................................................................................19

3.4.3 Hüdroisolatsioon ja vee juhtimine .........................................................20

3.4.4 Tugiosad ja deformatsioonivuugid ........................................................20

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 3/24

3.4.5 Koonuste ja jõesängi kindlustamine ......................................................20

3.4.6 Ajutised tööd .....................................................................................20

3.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ............................................................21

3.6 Tehnovõrgud ...........................................................................................21

4 Tööde teostamine ........................................................................................22

4.1 Üldandmed ..............................................................................................22

4.2 Kvaliteedikontroll .....................................................................................22

4.2.1 Killustikalused ja tugipeenrad ..............................................................22

4.2.2 Liiv- ja aluspinnased ...........................................................................22

4.2.3 Betoonkonstruktsioonid .......................................................................22

4.3 Keskkonnakaitse aspektid .........................................................................23

4.4 Olemasolevate kaabelliinide kaitsmine kaevetöödel ......................................23

4.5 Ehitusööde teostamine ..............................................................................23

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 4/24

1 Üldosa

1.1 Seletuskirja ülesehitus

Seletuskiri on üles ehitatud järgnevalt:

1. Üldosa – tuuakse välja projekti koostamiseks vajalik lähteinfo (aluseks võetud

projektid, uuringud ning kehtivad normid, nõuded ja standardid) ja eesmärk.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus – kirjeldatakse olemasoleva silla asukohta,

parameetreid ning silla seisukorda; tuuakse välja kokkuvõte geoloogilisest ja

hüdroloogilisest infost.

3. Projektlahendus – kirjeldatakse ja põhjendataks silla- ja teekonstruktsioonide ning

remondimeetodite lahendust. Materjalidele esitatavad nõuded ja iseloomulikud

parameetrid on toodud projekti „Ehitusmaterjalide minimaalsetes kvaliteedinõuetes“

(dokument TS-3-002).

4. Tööde teostamine – tuuakse põhilised kvaliteedinõuded ehitustööde teostamiseks,

olemasolevate tehnovõrkude ja keskkonna kaitsmiseks ning projekteerija poolt

oluliseks peetavad aspektid ja nüansid ehitustööde korraldamisel

1.2 Projekti koostamise eesmärk

Projekti eesmärk on riigimaantee nr 17152 Vohnja-Kadrina km 8,710 asuva Undla silla

asendamine uue, kaasaegseid koormuseid kandva lahendusega, koos sõidumugavuse

ning liiklusohutuse taseme tõstmisega. Lisaks oli projekti eesmärk lahendada

kergliiklejate silla ületamine.

1.3 Projekti lähteandmed ja uuringud

Käesolev projekti aluseks võetud lähteandmed ja uuringud on toodud projekti sisukorras

(dokument TS-0-002 punkt 1 „Lähteandmed projekteerimiseks“). Kõik vastavad

dokumendid on lisatud projekti digitaalsesse kausta nr 1 ja edastatud Tellijale, kas

käesoleva projekti osana või eraldi tööna.

1.4 Seotud ehitusprojektid

Undla sillale on eelnevalt projekteeritud juba renoveerimise põhiprojekt, mis aga ei ole

realiseerunud (Tilts Eesti Filiaal OÜ töö nr A158/19). Samuti on silla juurde eelprojekti

tasemel projekteeritud Undla kalapääs (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr 2018026).

Kuigi need projektid on seotud Undla sillaga, ei saa neid otseselt lugeda seotuks

käesoleva projektiga. Käesolev projekt on realiseeritav eraldiseisvalt ja ei ole hiljem

takistuseks võimalike kalapääsu projektide realiseerimisel.

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 5/24

1.5 Projekti standardid, juhendid ja õigusaktid

Projekt koostamisel on aluseks võetud järgmised standardid:

Konstruktsioonid

- EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

projekteerimise alused.

- EVS-EN 1990:2002/A1:2006 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

projekteerimise alused. Muudatus A1. Lisa A2: Rakendamine sildade puhul.

- EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete

kasuskoormused.

- EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus.

- EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009+A1:2014 Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised

koormused.

- EVS-EN 1991-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused Osa 2: Sildade liikluskoormused.

- EVS-EN 1992-1-1:2005+A:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2:

Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreegli ja reeglid

hoonetele.

- EVS-EN 1992-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 2: Betoonsillad. Arvutus- ja konstrueerimisreeglid.

- EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline

projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.

- EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine.

Teed

- EVS 901-1:2020 „Tee-ehitus. Osa1 : Asfaltsegude täitematerjalid“

- EVS 901-2:2016 „Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained“

- EVS 901-3:2021 „Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud“

- EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine

Projekt koostamisel on aluseks võetud järgmised juhendid:

- Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis (MA 2018-001)

- Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (MA 2017-003)

- Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 6/24

- Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (MA 2016-012)

- Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis

- Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised

- Piirded riigiteedel (Juhend nr 2016-1)

- Riigiteede teekattemärgistus (2016-3)

- Geosünteetide kasutamise juhis (2006-26)

- Teetööde tehniline kirjeldus (MA 2019-XXX)

Projekt koostamisel on aluseks võetud järgmised õigusaktid:

- Tee projekteerimise normid (avaldamismärge RT I, 07.08.2015, 14)

- Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (avaldamismärge RT I, 08.04.2016, 4)

- Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (avaldamismärge RT I, 14.01.2020, 4)

- Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (avaldamismärge RT I, 19.07.2018, 12)

1.6 Tellija

Transpordiamet

Vallikraavi 2, 44306 Rakvere

Kontaktisik: sillainsener Erkki Mikenberg

e-post: [email protected]

Telefin: ???

1.7 Projekteerija

Stricto Project OÜ

Kadaka tee 4, 10621 Tallinn

Kontaktisik: Ando Funk

e-post: [email protected]

Telefon: 53 474 811

2 Olemasoleva olukorra kirjeldus

2.1 Silla asukoha kirjeldus

Undla sild asub kõrvalmaantee nr 17152 Vohnja-Kadrina ristumisel Loobu jõega

(keskkonnaregistri koodiga VEE1077900) km 8,710, voolusuunaga vasakule.

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 7/24

Sild asub käänulisel teelõigul ning pikiprofiili mõttes harjapunktil, mistõttu on silla juures

nähtavus piiratud. Vahetult enne ja pärast silda asuvad teest vasakul hooned ja nende

sissepääsud, kusjuures ühe hoone välisuks avaneb praktiliselt sõiduteele. Ca 50 meetrit

enne ja peale silda asuvad mahasõidud teest vasakule „Flora“ kinnistule. Ca 50 meetrit

enne silda asub ka pinnakattega mahasõit paremale Undla mõisa parki.

200 meetrit enne silda on Undla bussipeatused. 2021 aasta kehtiva graafiku alusel

peatub seal tööpäevadel buss ühes suunas 2 korda.

Vahetult enne silda, teest paremal, asub Undla mõisa park, mis on nii kultuurimälestis

(kultuurimälestise registrikoodiga 15689) kui ka V-kategooria maastikukaitseala

(keskkonnaregistri koodiga KLO1200323).

Sillast ca 90 meetrit algab lõik, kus Loobu jõgi on ka riikliku maaparandussüsteemi

eesvoolu osa (MS kood 1107790020000).

Kogu projekteeritava lõigu ulatuses kulgeb teest paremal kasutusest väljas olev sideliin,

mis läheb ka silla alt läbi „Flora“ kinnistu hoonetesse.

Olemasolev situatsioon on ülevaatlikult nähtav drooniga tehtud fotol 1.

Foto 1 Vaade sillale Kadrina poolt

Undla sild

Undla

mõisa park

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 8/24

2.2 Olemasolev sild

Olemasolev Undla sild (nr 185) on üheavaline võlvsild. Sild toetub kas lubjakivile või selle

peal olevale rohke kruusaga liiva kihile. Silla iseloomulikud mõõtmed on toodud tabelis

1.

Tabel 1 Olemasoleva silla põhinäitajad

Parameeter Väärtus

Silla gabariit1 5,2 m

Silla kogulaius1 7,0 m

Silla puhta ava pikkus1 5,5 m

Silla võlvi raadius1 2,75 m

Silla võlvi paksus2 0,32…0,5 m

Silla pikkus koos külgtiibadega1 14,43 m

Ehitusaasta2 1909

Projekteeritud kandevõime2 N13/NG60

1) Vastavalt teostaud geodeetilistele mõõdistustele.

2) Vastavalt georadari uuringu andmetele.

3) Silla ehitusaasta ja projekteeritud kandevõime vastavalt Teeregistri andmetele.

Silla mõlemas ääres on seinad, mille maapealne paksus varieerub vahemikus 0,47…0,92

m. Seinad on rajatud maa- või lubjakivimüüritisena. Võlv on laotud lubjakivist. Silla

konstruktsioonid on kaetud mördikihiga.

Silla paremal küljel (jõe sissevoolupoolne külg, foto 2 vasakpoolne pilt) on maakividest

veerandkaare-kujulised tugimüürid, mis on osaliselt lagunenud. Nende vahel on

pinnasest paisutusvall, mis tekitab jõest ülesvoolu asuvat Undla veskijärve.

Silla all on puidust ja terasest põrkepõrand, mis on praktiliselt lagunenud. Põrkepõrand

kinnitub sillakonstruktsioonide külge. Põrkepõrand ja selle konstruktsioonid kuuluvad

„Flora“ kinnitus omanikule.

Silla vasakul küljel (jõe allavoolupoolne külg, foto 2 parempoolne pilt) jätkub jõgi „Flora“

kinnistul asuvate hoonete vahel, kus see kulgeb maakivimüüritisest seintega kindlustatud

kanalis.

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 9/24

Foto 2 Silla sissevoolupoolne ja väljavoolupoolne külg

2.2.1 Välitööde käigus teostatud uuringud

Silla ülevaatuse ajal teostati ka mittepurustavad uuringud ning võeti kaasa kohapealset

vabalt kättesaadavat lubjakivi. Lubjakivi võeti olemasoleva võlvi avatud tühimikust, kus

proovitükk oli juba konstruktsioonist eraldunud.

Mittepurustava uuringuna teostatid silla ümbruses georadari uuringud, mis on lisatud

käesoleva projektiga. Georadari uuringutega õnnestus hinnata peidetud

konstruktsioonide paksuseid ja asukohti ning need on käesolevas projektis ka kajastatud.

Lubjakivile määrati purustava katsena survetugevus, mille kohaselt oli lubjakivi keskmine

survetugevuse väärtus 20,9 MPa. Vastav katseprotokoll on lisatud projektiga.

2.2.2 Olemasoleva silla seisukord

Silla all olev puitpõrand on lagunenud (foto 3)

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 10/24

Foto 3 Silla alune lagunenud puitpõrand

Silla võlvid on kaetud krohvikihiga ning valdavalt heas seisukorras. On lokaalsed

kahjustused, kus lubjakivi, arvatavasti vee- ja jää erosiooni mõjul, konstruktsioonist

eemaldunud ning võlvi on tekkinud tühimikud. Vaata fotod 4 kuni 6. Need kahjustused

mõjutavad silla kandevõimet, kuna on vähenenud kandva elemendi ristlõige. Fotol 6

nähtav pragu kandevõimet tingimata ei mõjuta, kui see pragu on ainult krohvikihis, kuid

ilma konstruktsioone avamata ei ole võimalik seda täpsemalt hinnata.

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 11/24

Foto 4 Tühimik võlvis sissevoolupoolsel vasakul küljel

-

Foto 5 Tühimik võlvis sissevoolupoolsel paremal küljel

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 12/24

Foto 6 Tühimik võlvis ja pragu krohvikihis silla väljavoolupoolsel paremal küljel

Silla külgseintel on osaliselt eemaldunud krohvikiht ning erosioonile paljandunud seina

konstruktsioonid (foto 7). Tegemist ei ole hetkel kandevõimet mõjutava kahjustusega,

kuid aja jooksul areneb see selliseks.

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 13/24

Foto 7 Silla külgseina pealmine kahjustus

2.3 Silla asukoha geoloogiline kirjeldus

Sild paikneb paikneb aluspõhjalise Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu lubjakivi

avamusalal. Pinnakate koosneb valdavalt moreenist ja täitest.

Geotehnilise uuringu käigus teostati 2 puurauku ja 2 surulöökpenetreerimise katset. Silla

juures eristati geotehniliste uuringute käigus 9 pinnasekihti. Täpsemalt vaadata

geoloogia aruandest.

Pinnasevee taset reguleerib silla juures Loobu jõe ja Undla veskijärve veetase.

2.4 Silla asukoha hüdroloogiline kirjeldus

Sild ületab Loobu jõge. Valgala silla juures on 60 km2.

Keskkonnaagentuuri poolt arvutatud aasta suurimad vooluhulgad silla asukohas on

toodud tabelis 2.

Tabel 2 Loobu jõe vooluhulgad silla ristlõikes

Esinemise tõenäosus 1% 2% 3% 10% 25%

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 14/24

Aastane maksimaalne vooluhulk [Q, m³/s] 7,40 6,95 6,60 5,69 4,82

Keskmine vooluhulk [Qkesk, m³/s] 0,610

Minimaalne vooluhulk [Qmin, m³/s] 0,040

Silla juures olevad veetasemed ja voolukiirused vastavate vooluhulkade juures on toodud

tabelis 3. Toodud näitajad vastavad olukorrale, kus projektlahendus on välja ehitatud

ning taastatud puidust põrkepõrand ja paistust tekitav pinnasevall.

Tabel 3 Veetasemed ja voolukiirused silla juures

Vooluhulga

esinemise

tõenäosus

Ülavee

tase

(EH2000)

Voolukiirus

vahetult silla

väljavoolul

[m] [m/s]

Q1% 77,70 2,23

Q3% 77,65 2,13

Q10% 77,58 2,04

Q25% 77,51 1,93

Qkesk 76,82 1,93

3 Projektlahendus

3.1 Üldandmed

Projektiga on lahendatud uue silla rajamine. Olemasolev sild lammutatakse, silla-alused

puitpõrandad ja paisutusvall säilitatakse või taastatakse Samuti lahendatakse projektiga

silla pealesõitude uuendamine enne silda ca 50 meetri ja peale silda ca 35 meetri

pikkusel lõigul. Lõigu kogupikkus on 80 meetrit.

Silla juures on liiklussagedus 2020. aasta seisuga 661 autot/ööpäevas. Projekti raames

on teostatud ka liiklus prognoos, mille kohaselt kujuneb 2042. aasta eeldatavaks

liiklussageduseks 900 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 94%, veoautod ja

autobussid 2% ning autorongid 4%.

Katend on projekteeritud IV klassi tee nõuete järgi. Silla muu plaani- ja vertikaallahendus

on kujunenud erinevate variantide kaalumise tulemusel ning (plaani)lahendus ei jälgi

otseselt projekteerimisnorme, kuna silla asukoht ja olemasolev välja kujunenud

keskkond, on erandlikud ja unikaalsed.

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 15/24

Kokkuleppel Tellijaga on projektkiiruseks valitud 30 km/h.

Projekteeritud katendi eluiga: 20 aastat.

Projekteeritud silla eluiga: 100 aastat.

3.2 Plaanilahendus ja vertikaalplaneerimine

Projekteeritud lõigul asub kolm plaanikõverikku raadiustega 160, 230 ja 900 meetrit.

Lõigule on projekteeritud kolm nõgusat püstkõverikku raadiustega 500 ja 200 meetrit

ning üks kumer püstkõverik raadiusega 260 meetrit. Projekteeritud pikikalded jäävad

vahemikku 1,15%-6,38%.

Kuna projektkiirus on väga väike, siis on aluseks võetud Linnatänavate standard EVS

843:2016, mille kohaselt on valitud plaanikõverike vastaval projektkiirusel tasemel hea.

Projekteeritud püstkõverikud vastavad lähtetasemele rahuldav ja projekteeritud

pikikalded on tasemel hea.

Projekteeritud lõigul toimub ka viraažikalde muutus vasakult paremale. Viraažide

moodustamine toimub järgnevalt:

• PK 17+85 sõidutee kalle teest vasakul -2,84% ja teest paremal 1,61%;

• PK 38+00 sõidutee kalle teest vasakul -2,50% ja teest paremal 2,50%;

• PK 60+00 sõidutee kalle teest vasakul 0% ja teest paremal 0%;

• PK 82+00 sõidutee kalle teest vasakul 2,50% ja teest paremal -2,50%;

• PK 97+85 sõidutee kalle teest vasakul -0,24% ja teest paremal -3,91%.

Kusjuures jälgitud on, et 0 põikkaldega ristlõige jääks kumera püstkõveriku

harjapunktile.

Projekti üks eesmärkidest oli lahendada ka kergliiklejate liikumisega seotud küsimused.

Silla juures toimub peamine kergliiklus tee paremal küljel (sealt poolt toimub liikumine

lähedal asuva hooldekodu ja Kadrina keskuse vahel). Samas aga on projekteeritud lõigul

teest vasakul vahetult enne ja peale silda hooned samal kinnistul. Hoonete vaheline

liiklus toimub peamiselt tee vasakul küljel. Samuti asub ühe hoone uks vahetult tee

kõrval.

Võttes seda kõike arvesse projekteeriti kõrgendatud kergliiklusala mõlemasse tee äärde.

Tagamaks visuaalselt tajutavad keskkonna erinevust on jalgteed sõiduteest tõstetud

äärekividega 5 cm ning neil on kasutatud sillutiskivi.

Vasakpoolne jalgtee on projekteeritud lühemalt, ca 39 meetri pikkuselt. See tagab

ligipääsu elumaja kõrval olevast parklast hoone ukseni (uks ei avane enam otse

sõiduteele) ning sealt edasi üle silla kuni jõe teisel kaldal asuva tootmishoone usteni ja

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 16/24

nende ees olevale platsile.

Tee teisel küljel on projekteeritud kergliiklejate ala pikemalt, ca 72 meetri pikkusel lõigul.

Selliselt on ühendatud Undla mõisa pargi mahasõit ja teisel pool jõge asuv laiem

kruuskattega plats Undla veskijärve kaldal.

Kuna mõlemal pool teed on kõrgendatud kergliiklejate alad, siis sillal on sõiduraja

laiuseks projekteeritud 4 meetrit. See tähendab, et silda saab ületada üks auto korraga

(hädajuhul on võimalus sõita jalgteele, kuna jalgtee on tõstetud madala, 5 cm kõrguse,

äärekiviga). See on lahendatud liikluskorralduslike meetmetega sarnaselt nagu hetkel

olemasolev olukord.

Lõigul on tagatud projektkiiruse juures peatumis- ja kohtumisnähtavused tasemel hea.

Undla mõisa pargi ja „Flora“ kinnistu parkimisplatsi mahasõitudel on nähtavukolmnurk

erandlik.

3.3 Veeviimarid, mullatööd ja katend

Veeviimarid

Lõigule eraldi veeviimareid projekteeritud pole. Sillal püüab sademeveed kinni äärkivi.

Veed juhitakse tee piki- ja põikkalletega teelt ära.

Mullatööd

Projekteeritud nõlvakalle on üldjuhul 1:1,5. Munakivikindlustusega alas on nõlvused

kohati järsemad, kuid mitte järsemad kui 1:1,3.

Silla taga teostada tagasitäide kesk- või kruusliivaga. Silla taldmike all teostada täitetööd

kruusaga.

Katend

Pealesõitudel on järgnev tee katendi konstruktsioon:

- asfaltbetoon AC 16 surf, h=5 cm;

- asfaltbetoon AC 20 base, h=7 cm;

- paekivikillustik kiilumismeetodil, h=23 cm fr. 32/63, kiilutud fr.12/16 (kulu 25

kg/m2);

- keskliivast dreenkiht (k>1m/ööp), hmin=25cm;

- olemasolev pinnas/muldkeha.

Jalgteedel on järgnev tee katendi konstruktsioon:

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 17/24

- sillutiskivi „Mõisakivi RETRO“, h=7 cm;

- liiva-tsemendi segu (suhe 5:1), h=4 cm;

- paekivikillustik kiilumismeetodil, h=23 cm fr. 32/63, kiilutud fr.12/16 (kulu 25

kg/m2);

- keskliivast dreenkiht (k>1m/ööp), hmin=25cm;

- olemasolev pinnas/muldkeha.

Silla katendikonstruktsioon on järgnev:

- asfaltbetoon AC 16 surf h=5 cm;

- asfaltbetoon AC 20 base, h=7 cm;

- asfaltbetoon AC 8 bin, h=3 cm (hüdroisolatsiooni kaitsekiht);

- hüdroisolatsioon;

- raudbetoonist konstruktsioon.

Jalgtee konstruktsioonide äärtesse on projekteeritud äärekivid. Tee nõlvapoolsesse külge

on ette nähtud uputatud murutee äärekivi 500x60x180 sängitusbetoonil. Jalgtee ja

sõidutee vahele on ette nähtud 5cm kõrgune kõnnitee äärekivi 500x60x180

sängitusbetoonil.

Maantee tugipeenrad kindlustatakse purustatud kruusaga fr. 0/31,5, h=12 cm.

3.4 Konstruktsioonid

Konstruktsioonide üldiseloomustus

Projekteeritud sild on ühe-avaline raudbetoonist muutuva raadiusega kaarsild.

Tabel 4 on toodud projekteeritud silla põhinäitajad ning sulgudes olemasoleva silla

vastav näita mõõt.

Tabel 4 Projekteeritud silla põhinäitajad

Parameeter Väärtus

Silla gabariit 7,0 m (5,2 m)

Silla kogulaius 8,0 m (7,0 m)

Silla puhta ava pikkus 5,8 m (5,5 m)

Silla võlvi raadius 2,5 ja 3,1 m (2,75 m)

Silla võlvi paksus 0,4 m (0,32…0,5 m)

Silla pikkus koos külgtiibadega 13,76 m (14,43 m)

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 18/24

Ehitusaasta Teadmata (1909)

Projekteeritud kandevõime Eurokoodeks (N13/NG60)

Koormused

Alaliskoormused:

- Raudbetooni ja asfaldi omakaal – 25 kN/m3.

- Tagasitäite pinnase mahukaal – 19 kN/m3.

- Tagasitäite sisehõõrdenurk - 35°.

Liikluskoormused sillal:

- Koormusmudel 1 (LM1), hajukoormus ja tandemid vastavalt EVS-EN 1991-2.

- Koormusmudel 2 (LM2), üheteljeline koormus vastavalt EVS-EN 1991-2.

- Koormusmudel 3 (LM3), eriveok 1200/200 vastavalt EVS-EN 1991-2. Eriveok

liigub normaalkiirusel (rakendub dünaamikategur).

- Kasutatud täpsustavad tegurid: αQ1= αq1 = 0,8 ja αQ2= αq2= αqri=1,0.

Temperatuurikoormused sillal:

- Ühtlane sillatemperatuuri maksimaalse vähenemise vahemik ΔTN,con=-38,2°C

(arvestatud on paigaldustemperatuuriga 10°C).

- Ühtlane sillatemperatuuri maksimaalse suurenemise vahemik ΔTN,exn=26,0°C

(arvestatud on paigaldustemperatuuriga 10°C).

- Tekiplaadi pealmine pind soojem kui alumine ΔTM,heat=7,5°C (pinnakatte tegur

ksur=0,5)

- Tekiplaadi alumine pind soojem kui ülemine ΔTM,cool=8°C (pinnakatte tegur

ksur=1,0)

Täpsemalt on antud ülevaade koormustest, nende kombinatsioonidest ja arvutustest

eraldi arvutuste aruandes.

3.4.1 Alusehitis

Taldmikud

Silla konstruktsioonid toetuvad 0,5 meetri paksustele raudbetoonist taldmikutele, mille

täpne kuju ja mõõtmed on esitatud joonistel 6-102, 6-103, 6-104 ja 7-101.

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 19/24

Taldmikud rajatakse kõrgusele 74,25 meetrit. See tagab vähemalt 1 meetrise

sängitussügavuse jõe madalamas osas. Arvestades, et sild rajatakse mitte-

külmakerkelisele pinnasele ning jõepõhja kindlustus teostakse selliselt, et uhtumine on

välistatud, siis on selline sügavus piisav.

Jõe vasakpoolsel kaldal jääb, geoloogia põhjal hinnates, lubjakivini ca 5 cm ning jõe

parempoolsel kaldal rohke kruusaga liiva kihini ca 25 cm. Taldmikute alt tuleb eemaldada

turbakiht ning kuni rohke kruusaga liivani (geoloogiline kiht 8) või kuni lubjakivini

(geoloogiline kiht 9).

Tagamaks, et ehituskaevik on võimalikult madal ja sügavamalt avatud ainult lühikesele

ajaperioodil, on ette nähtud taldmiku ja ette nähtud geoloogilise kihi (8 või 9) vahele

täitepinnase rajamine kruusaga.

3.4.2 Pealisehitus

Kaar

Kaare moodustab monoliitsest raudbetoonist vertikaalne seinaosa ning muutuva

raadiusega kaar. Kujujoonis on toodud joonisel 6-104.

Raudbetoonist kaare paksus on 40 cm. Kaare harjale on ette nähtud 2 meetri laiusel alal

kõrgendus, mis jälgib tee piki ja põikkaldeid.

Seinad

Sillal on mõlemas tee servas seinad, mis tagavad silla vahetus läheduses toimuvate

kõrguste erinevuste realiseeritavuse. Seinte paksus on 50 cm ning kõrgus on muutuv

(jälgi tee piki- ja põikkaldeid). Seinade kujujoonised on toodud joonistel 6-105 ja 6-106.

Vasakul seinal on täiendavad konsoolsed osad, et viia plaaniliselt kokku olemasolevad ja

projekteeritud konstruktsioonid. Need on kajastatud joonisel 6-105 lõigetel 1-1 kuni 4-4.

Nende konsoolsete osade lõplikud mõõtmed selguvad ehitustööde käigus, kuna sõltuvad

peidetud konstruktsioonide mõõtmetest.

Kõik seina nurga faasida 20x20 mm.

Külgtiibade seinad

Külgtiibade seinad on kajastatud joonistel 6-102 ja 6-103. Seinte paksused on 40 cm.

Seinad asuvad plaaniliselt raadiuse peal ning on muutuva kõrgusega. Seinad toetavad

silla koonuseid ja tagavad, et tee nõlvadega ei satuta jõe sängi.

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 20/24

Kõik seina nurga faasida 20x20 mm.

3.4.3 Hüdroisolatsioon ja vee juhtimine

Sademevesi juhitakse sillalt ära piki- ja põikkalletega.

Kaare kõrgendatud osale paigaldada hüdroisolatsioon (süsteem 2). Kaare ülejäänud osas

katta tagasitäitepoolne külg võõphüdroga, mis on sobilik kasutamiseks pinnases ja

välitingimustes. Süsteem 2 hüdroisolatsiooni ja võõphüdro ühenduskoha juures jälgida

hüdroisolatsiooni tootjate nõudeid vajalikele ülekatetele.

3.4.4 Tugiosad ja deformatsioonivuugid

Sillal puuduvad tugiosad ja deformatsioonivuugid.

Projektis on ette nähtud konstruktsioonivuugi lahendus projekteeritud ja olemasoleva

konstruktsioonide vahele (vasaku seina konsoolsete osade ja olemasolevate müüritiste

vahele). Vuugi lahendus on toodud joonisel 6-101.

3.4.5 Koonuste ja jõesängi kindlustamine

Projekteeritud pealesõitude nõlvad kindlustada munakividega (kivide suurus 10…15 cm),

mis on sängitud betooniseguga eraldava geotekstiili peale ja mille vahed on täidetud

betooniseguga. Kindlustuse ulatus on näidatud joonistel 4-102 ja 5-101.

Jõepõhja kindlustus rajada samaväärne tänasele olukorrale. Kuna projekteerimise käigus

puudus ligipääs puitpõrandate alla, siis ei ole võimalik täpset kirjeldust põhiprojektis ette

näha.

Olemasolev puitpõrand silla all on lagunenud. Projektis on ette nähtud kõige madalam

puitpõrand säilitatavana ning kaks kõrgemal asuvat puitpõrandat taastatavana.

Konstruktsiooni lahendusel võeti aluseks säilitatava konstruktsiooni mõõtmed.

Puitpõranda konstruktsiooni moodustab 5cm paksune puitlaudi, mis on toetatud HE180A

teraskanduritele sammuga 1,4 meetrit.

3.4.6 Ajutised tööd

Juhul kui põhiprojektis ette nähtud lahenduste realiseerimine viibib, tuleb teostada

sillakonstruktsioonidel säilitusremont.

Selleks tuleb täita fotodel 4 kuni 7 kajastatud augud/tühimikud täitebetooniga. Pindadel

kasutatav remontmeetodi kirjeldus:

• pindadelt eemaldada mehaaniliselt kõik lahtised konstruktsiooni osad;

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 21/24

• pinna tühimikes paigaldada betooni nakkekiht, mis sobitub valitud

tasandusseguga;

• pinna tühimikud täita ja tasandada tasandusseguga.

Orienteeruvalt tuleb selline töö teostada ca 9 m2 alal.

Fotol 6 nähtav pikipragu ja teised analoogsed pikipraod tuleb täisinjekteerida.

Orieneeruv injekteerimise maht on 15 jm.

Sild tuleb peale säilitusremonti võtta vaatluse alla. Visuaalselt hinnata, kas remonditud

pindadele tekivad uued praod. Juhul kui need tekivad, siis nende suurus mõõdistada ja

arengut jälgida. Soovitav on jälgida silda peale säilitusremonti vähemalt ühe aasta

jooksul iga kuu korra ning registreerida võimalikud kahjustused ja nende arengud.

Nende tööde eesmärk on pidurdada silla edasist kahjustumist. Juhul kui mingil põhjusel

projekteeritud silda välja ei ehitatagi, siis tuleb teostada olemasolevale sillale uus ja

põhjalik remondiprojekt.

Võtte arvesse silla konstruktsioonide paksust ja tugevust tehti olemasolevatele

konstruktsioonidele ka kontrollarvutused. Nende tulemuste kohaselt on ülesõit ohutu 5

tonnise teljekoormuse juures. Projekteerija soovitab olemasolevale konstruktsioonile ette

näha 8 tonnise massipiirangu kuni uue silla ehitamiseni.

3.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Silla juures säilib vastas- ja pärisuuna eesõigusega liikluskorraldus (olemasoleva märgid

nr 231 ja 232). Täiendavalt piiratakse silla juures kiirus 30 km/h peale märkidega nr 351

koos mõjualaga 100 meetrit (märk 821). Täiendavalt lisatakse vahetult enne silda

mõlemale jõe kaldale märgi nr 641 („Loobu jõgi“).

Silla ja pealesõitude ulatuses on ette nähtud uued ilma käsipuuta puitimitatsiooniga

põrkepiirded (Tertu T18 4MS2 või analoog). Põrkepiire peab vastama N2W5 tasemele.

Põrkepiirete lõppu on ette nähtud 4 meetri pikkused mahaviigud. Silla juures on

põrkepiirdeks lubjakivist müüritis. Puitimitatsiooniga piire ühendada müüritisega

spetsiaalsete ühendusdetailidega.

3.6 Tehnovõrgud

Töödega haarataval lõigul asub üks mahajäetud sidekaabel (kajastatud asendiplaani

joonisel 4-101). Ükski suurem tehnovõrguvaldaja ei tunnista antud sidekaablit endale

kuuluvaks.

Sidekaabli võib kaevetööde käigus likvideerida ja utiliseerida.

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 22/24

4 Tööde teostamine

4.1 Üldandmed

Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja

nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning

üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.

Töid tuleb teostada lähtudes Teetööde tehnilistest kirjeldustest (versioon 18.02.2019)

nõuetest. Teetöödel juhinduda määrusest Nõuded ajutisele liikluskorraldusele

(avaldamismärge RT I, 19.07.2018, 12).

Vastavalt veeseaduse § 196 lg 4 on tee koosseisu kuuluva silla ehitamine avalikul

veekogul veekeskkonnariskiga tegevus.

Vastavalt veeseaduse § 197 lg 1 peab veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu

taotlemiseks esitama Keskkonnaametile vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist

nõuetekohase taotluse tegevuse registreerimiseks.

4.2 Kvaliteedikontroll

Tööde teostamisel ja kvaliteedikontrollil jälgida määrust Tee ehitamise kvaliteedi nõuded

(avaldamismärge RT I, 08.04.2016, 4)

4.2.1 Killustikalused ja tugipeenrad

Sõidutee killustikaluse elastsusmoodul peab olema Inspector või Loadman seadmega

mõõdetuna vähemalt 170 MPa ja tugipeenral 130 MPa.

4.2.2 Liiv- ja aluspinnased

Keskliivast dreenkihi tihendustegur ja olemasoleva mulde pealispinna tihendustegur peab

olema 0,98.

Dreenkihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel Loadman või Inspector seadmega, peab

olema vähemalt 65 MPa.

Silla taguse kesk- või kruusliivast täitekihi tihendustegur peab olema 0,98.

Taldmike aluse kruuspinnase tihendustegur peab olema 0,98.

4.2.3 Betoonkonstruktsioonid

Raudbetoonis kasutada tardkivikillustikust täitematerjali. Betooni tootmisel järgida EVS-

EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010

nõudeid. Ehitustolerantsid vastavalt tolerantsiklassile 1.

Betoonpindade viimistlusklass vastavalt Eesti Betooniühingu BÜ4 juhendile:

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 23/24

• nähtavale jäävad pinnad – MUO A (vormipind, klass A);

• nähtavale mittejäävad pinnad – MUO C (vormipind, klass C).

4.3 Keskkonnakaitse aspektid

Keskkonnakaitselisest seisukohast on silla ehitus ohutu kui järgida hea ehitustava.

Ehitamisel vältida ehitusprahi sattumist loodusesse ja jälgida töötavate mehhanismide

korrasolekut (lekete puudumine jms). Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja

utiliseerida.

Erilist tähelepanu pöörata puude säilitamisele ja kaitsmisele Undla mõisa pargi aladel.

Puude kaitsmise abinõud ja meetmed tuleb valida lähtuvalt planeeritud tegevustest ja

nende ohtudest. valida lähtuvalt tegevustest ja selle ohtudest. Puid võivad ohustada

kaevamisel tekkida võivad juurestiku kahjustused, seda saab vajadusel vältida näiteks

käsitsi kaevamisega. Juurekaeltele ei tohi ladustada pinnast, st pinnast ei tohi tõsta nii,

et juurekaelad jäävad pinnase alla. Tüvekahjustuste vältimiseks on üheks võimalikuks

abinõuks tüvekaitse kasutamine.

Projekti raames on koostatud ka keskkonnamõjude eelhinnang, mis on projektile lisatud

ning kus on keskkonnakaitsega seonduvat põhjalikult käsitletud.

4.4 Olemasolevate kaabelliinide kaitsmine kaevetöödel

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste

valdajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitusel järgida tehnovõrkude

valdajate poolt väljastatud tehnilistest tingimustes ja kooskõlastuses esitatud nõudeid.

4.5 Ehitusööde teostamine

Lahendada ajutise liikluskorraldusega seotud küsimused.

Kaitsta sobivate meetoditega ehitusalasse jäävad Mõisa pargi alal olevad puud.

Arvestada puude vajaliku kaitsmisega ka kaevetööde planeerimisel ja teostamisel.

Enne taldmike rajamist kaevata taldmike juures välja geoloogilised kihid 8 (rohke

kruusaga liiv) ja/või 9 (lubjakivi) ning teostada kruusaga tagasitäide taldmiku rajamise

kõrguseni.

Ehituskaevikute paisjärvepoolsed küljed tuleb katta veekindla geomembraaniga EPDM.

Membraan peab ulatuma kõrguslikult vähemalt 0,5 m üle arvutusliku maksimaalse

veetaseme. Alumine kõrgus on võrdne kaeviku põhja kõrgusega. Ülekatted betoonile

teha vähemalt 1 m ulatusega ja ülekattekoht tihendada. Kui avatakse olemasoleva

S2103_PP_TS-3-001_Seletuskiri.docx

S2103 Kuupäev: 27.12.2021

Undla silla (nr 185) rekonstrueerimise põhiprojekt

Staadium: Põhiprojekt

Dokumendi nr: 3-001 24/24

tammi veetõkkekonstruktsioonid, siis tuleb membraan ka nendega veetihedalt ühendada.

Olemasolevate veetõkete toimivus peab säilima.

Ehitustööde üks osa on ka Tööprojekti tegemine. Tööprojektiga tuleb täpsustada

põhiprojektis ette nähtud lahendusi, võttes arvesse avatud konstruktsioonide tegelikke

mõõtmeid ja planeeritud ehitustööde järjekorda/meetodeid.

Tööprojektiga lahendada muuhulgas ka:

• kaevikute nõlvade kindlustamine, filtratsioonitõkke ulatus ning vee töötsoonist

möödajuhtimine;

• vasaku seina konsoolsete osade kuju ja armeering;

• armeeringu optimeerimine ja kujujoonised, sõlmede armeering ning töövuukide

asukohad;

• puitpõranda konstruktsioon, ühendus sillakonstruktsioonidega;

• munakivikindlustuse alumise ääre toestus;

• ajutine liikluskorraldus.

Käesolevas projektis ette nähtud vundamendi lahendust on lubatud muuta, kui Töövõtja

eelistab rajada taldmiku otse lubjakivile või kasutada hoopis vaivundamendi lahendust.

Tööprojektiga ei ole lubatud muuta konstruktsioonide nähtavate osade kuju.

Puitpõranda konstruktsioon on lahendatud analoogselt olemasolevale konstruktsioonile.

Töövõtjal on lubatud lahendust optimeerida (näiteks teraskandurite asemel

puitkandurid).

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 17152

Vohnja–Kadrina km 8,710 asuva

Undla silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 asuva Undla silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Undla silla rekonstrueerimiseks on vajalik võõrandada riigiteega piirnevast eraomandis

olevast Veskijärve katastriüksusest kaks äralõiget. Enne ehitustööde alustamist peavad

olema maakorraldustööd läbi viidud ning peab olema õigus ehitustööde teostamiseks.

3. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb täita järgnevaid keskkonnanõudeid:

1) Uue Undla silla rajamise käigus ei tohi tekkida täiendavat takistust lõhilastele. Silla

ehitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kui on vajalik ehitusaegne voolu osaline

sulgemine, siis veesisesed tööd on keelatud 15.04-31.05 ning 15.09-15.12.

2) Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis ja elupaikade nimistu“ § 2 p 41 alusel on Loobu jõgi alates Pundiveski paisust

suubumiseni merre, kus paikneb ka Undla sild, lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaik. Looduskaitseseaduse § 51 lg 1 kohaselt on seal keelatud veekogu

loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

3) Veeseaduse § 196 lg 2 p 4 ja 5 alusel on tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või

EELNÕU

2

truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul või veekogu

süvendamine või sellesse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine

veekeskkonnariskiga tegevus. Veeseaduse § 197 lg 1 alusel tuleb taotlus

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks esitada Keskkonnaametile vähemalt

üks kuu enne selle tegevuse alustamist.

4) Undla sillast allavoolu kuulub Loobu jõgi riigi poolt korrashoitavasse ühiseesvoolu

Loobu jõgi (MS 1107790020000/ehitis 001). Uue silla rajamisel peab olema tagatud

riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu Loobu jõgi (MS 1107790020000/ehitis 001)

toimimine.

5) Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Loobu jõe kallaste kahjustamist

ja heljumi sattumist veekogudesse. Vältida ka veekogude kallastel sõitmist

rasketehnikaga.

6) Juhul kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb

kasutada vee-elustikule ohutuid aineid.

7) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid,

mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

8) Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele

aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.

9) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud Undla mõisa pargi alale. Samuti mitte

lähemale kui 50 meetrit veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

10) Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

11) Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks

kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada.

Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale.

Undla mõisa pargi puude kaitseks rakendada järgmisi meetmeid:

12) Potentsiaalselt mõjutatavatele pargipuudele määrata juurestiku kaitseala järgneva

valemiga: tüve rinnasdiameeter cm x 0,12 = kaitsevööndi raadius meetrites. Juurestiku

kaitseala määramine on kõrghaljastuse kaitsmise abinõu, millega näidatakse plaanil

vastava tingmärgiga ära puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav

juurekava;

13) Kaevetööga seotud alal piirata üksikpuud piki juurestiku kaitseala piiri ajutise

piirdeaiaga. Juurte kaitseks suurte masinate tallamise vastu asetatakse maapinnale

(ümber tüve) masinate liikumisteele puitkilbid;

14) Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldada puudele tüvekaitsed (vooderdada

puu tüvi plankudega või spetsiaalmähisega) ning kaevetöö teha kas käsitsi või kinnisel

viisil;

15) Töötsooni jäävate puude ehitusaegsel kaitsmisel tuleb vajadusel kaevetöö tegemisel

säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajada

tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel;

16) Puude juuri ei tohi läbi raiuda. Kui juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal

kaevata labidaga käsitsi ja seda vaid puu ühelt küljelt. Kui peenemate juurte

läbiraiumine siiski vajalikuks peaks osutuma, siis tuleb juured läbi lõigata teravalt

(järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb

nii ruttu kui võimalik katta mulla, multši või niiske kangaga.

17) Kuivaperioodil kasta kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured katta kuivamise

vältimiseks. Katta võib näiteks märja turbapinnasega;

18) Kaevetööd otseselt segavate puude raie, jämedamate juurte läbilõikamine ning okste

kärpimine on lubatud vaid Keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel ning

EELNÕU

3

töid peab teostama arborist;

19) Liiklemine, pinnase tihendamine, igasugused kaevetööd ning maapinna kõrguse

muutmine (sh kasvupinnase koorimine) on puude juurestiku kaitsealal üldjuhul

keelatud. Juurestiku kaitseala võib vähendada või siduda puu võra projektsiooniga

maapinnal vaid Keskkonnaameti nõusolekul;

20) Muuhulgas järgida Eesti Standardis (EVS 939-3:2020. Puittaimed haljastuses. Osa 3:

Ehitusaegne puude kaitse) kirjeldatud meetmeid.

21) Ehitusaegselt jälgida hoolikalt kaevetööde korrektset teostamist Undla mõisa pargiga

piirneval alal. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 8,710

asuv Undla sild 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 4, 10621 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 58 100 608

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 17152 Vohnja - Kadrina km

8,710 Undla silla rekonstrueerimise

põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number S2103

(allkirjastatud digitaalselt)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Osaühing Metalldetail

[email protected]

Tapa tee 11

45201, Kadrina alevik, Kadrina vald

Lääne-Viru maakond

Meie 18.05.2022 nr 8-1/21-077/11066-1

Riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710

asuva Undla silla rekonstrueerimise

ehitusloa menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710

asuva Undla silla rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Stricto Project OÜ tööle

nr S2103 „Riigitee nr 17152 Vohnja - Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise

põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonis ja seletuskiri on lisatud kirjale (lisad 1 ja 2).

Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Ehitusseadustiku § 42 lg 6 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasjade omanikule teadmiseks

ja soovi korral arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu (lisa 3). Palume Teie arvamus või

ettepanekud esitada hiljemalt 06.06.2022 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaie Kruusmaa poole (tel +372 5880 5076, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Projekti asendiplaani joonis

2. Projekti seletuskiri

3. Tee ehitusluba Undla sild (eelnõu)

Kaie Kruusmaa (58805076, [email protected])