Kiri

Saatja: Britta Retel Sorainen <[email protected]>

Saadetud: 10.06.2022 16:34

Adressaat: <[email protected]>

Koopia: metall detail <[email protected]>

Teema: Vastuse ja seisukoht kirjadele nr 8-3/21-033/11056-1 ja 8-1/21-077/11066-1 (Undva)

[SORAINEN-L.FID1643185]

Manused: Volikiri.Osaühing Metalldetail.2022-06-06.est.sorainen.asice; Lisa 1. Märkused.odt;

Vastus ja seisukoht.Metalldetail.2022-06-10.Sorainen .asice

Tere Advokaadibüroo Sorainen kliendiks on Metalldetail OÜ. Käesolevaga saadame vastuse ja seisukoha Transpordiameti 18.05.2022 saadetud kirjadele nr 8-3/21-033/11056-1 ja 8-1/21- 077/11066-1. Lugupidamisega

Britta Retel

Vandeadvokaat

[email protected]

M. +372 5 056 229 | T. +372 6 400 930

Rotermanni 6 | 10111 Tallinn | Eesti

Sorainen | sorainen.com

Antud e-kiri on konfidentsiaalne ning kaitstud.

Transpordiamet Tallinn

Valge 4 10. juuni 2022. a.

11413 Tallinn

E-POSTI TEEL

[email protected]

VASTUSKIRI JA SEISUKOHT SEOSES EHITUSLOA MENETLUSSE

KAASAMISE JA KINNISASJA OSA OMANDAMISE MENETLUSE

ALGATAMISE KOHTA

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaga esitame Osaühing Metalldetail (edaspidi ka maaomanik või Metalldetail) nimel

vastuse ja seisukoha Transpordiameti 18.05.2022 saadetud kirjadele nr 8-3/21-033/11056-1 ja

8-1/21-077/11066-1. Kirjas anti teada Flora (katastriüksuse nr 27202:001:0373) osalisest

avalikes huvides omandamisest. Lisaks andis Transpordiamet teada samas asukohas ehitusloa

menetluse algatamisest. Transpordiamet on soovinud arvamust esitatud dokumentidele

hiljemalt vastavalt 06.06.2022 ja 10.06.2022. Maaomanik esitas taotluse kirjale pikendamiseks,

kuid Transpordiamet ei ole sellele vastanud.

Kokkuvõttes leiame, et olemasoleval kujul kinnisasja osaline omandamine ei ole kooskõlas

kehtiva õigusega. Krundijaotusskeemil on äralõike tegemise ala märgitud punase viirutusega.

Ehitusloa eelnõust ega avalikes huvides omandamise kirjast ei selgu äralõike tegemise eesmärk.

Seda arvestades palume Transpordiametilt täiendavaid selgitusi ehitusloa eelnõu ning avalikes

huvides omandamise vajalikkuse kohta. Palume vastata alltoodud tekstis esitatud küsimustele.

Lisaks juhime tähelepanu, et Undla silla rekonstrueerimise raames toimub uue silla rajamine,

mis ei ole kooskõlas Maanteeameti 25.05.2012 käskkirjaga. Samuti vajame täiendavalt

Transpordiametilt kinnitust, et Undla silla rekonstrueerimise tagajärjel ei ole välistatud Undla

kalapääsu rajamine ja tagatakse ajaloolise veetaseme säilimine. Palume kõiki käesolevas kirjas

toodud küsimusi käsitleda avaliku teabe seadusest lähtuvalt selgitustaotlustena, millele palume

vastata enne ehitusloa andmist, sealhulgas enne avalikes huvides omandamise otsuse tegemist.

2. VASTUS KÜSIMUSELE 18.05.2022 KIRJAS NR 8 -3/21-033/11056-

1

Transpordiamet on soovinud teada, kas Flora kinnisasjaga on seotud kolmanda isiku õigused,

mida ei ole kantud kinnistusraamatusse. Märgime, et 28.09.2018 andis Keskkonnaamet (KeA)

MTÜ-le Undla Vesi keskkonnaloa nr L.VV/331308 Undla paisu vee erikasutuseks (veekogu

paisutamine, kalapääsu rajamine ja paisjärve korrastamine). Palume nimetatud keskkonnaloa,

sealjuures sellest tulenevate õiguste ja kohustustega avalikes huvides omandamise menetluses

arvestada (vt täiendavalt käesoleva kirja ptk 4.1.). Keskkonnaluba on kättesaadav Infosüsteemis

Kotkas.

Samuti juhime tähelepanu, et Vohnja-Kadrina tee maaüksuse osas (katastritunnus

27302:002:1190) on Metalldetail kasuks kantud kinnistusraamatusse tasuta ja tähtajatu

paisutamisservituut veekogu veetaset reguleeriva regulaatori kasutamiseks ning selle alusel on

lubatud teostada kõiki töid, mis on vajalikud tõkestusrajatise hooldamiseks, korrashoiuks,

remontimiseks ja toimimiseks. Mistahes tegevuse kavandamisel, sealhulgas tee remontimisel

tuleb lähtuda nimetatud lepingust.

3. EHITUSPROJEKTI REALISEERIMINE EI EELDA FLORA

KINNISASJA AVALIKES HUVIDES OMANDAMIST

Esitatud ehitusprojekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse

taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Saame esitatud materjalidest aru, et silla

laiendamine ei ole päevakorras. Tee ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on tegevus, mille

tulemusel muutuvad olemasoleva tee omadused oluliselt. Viitate, et kinnisasja osa

sundvõõrandamise alus on kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS), mille

§ 4 lg 1 p 7 kohaselt on lubatud kinnisasja omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee

taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks.

Tee rekonstrueerimisena käsitletakse eelkõige tee kandevõime olulist muutmist, ristmiku tüübi

muutmist või silla, viadukti või tunneli kande- või jäigastavate konstruktsioonide muutmist.1

Samas selgub Transpordiameti poolt edastatud joonistelt, et äralõike alal ehitustegevust ette ei

ole näha. Samuti puuduvad põhjendused äralõike tegemise vajaduse osas, näiteks põhiehitise

toestamiseks vms. Krundijaotuskaval näidatud äralõike ulatus ei hõlma olemasolevat teed ega

silla kandekonstruktsioone. Sellest tulenevalt tundub meile, et äralõige on laiem, kui tegelikult

peaks vaja olema ning äralõike tegemise eesmärk jääb maaomanikule arusaamatuks.

Eelnevalt arvesse võttes soovime teada:

1.1. Mis on kavandatava Flora kinnistust äralõike tegemise eesmärk? Palume

põhjendada, miks on vältimatult vajalik kinnisasja osa avalikes huvides

omandamine Undla silla rekonstrueerimise käigus, kui silla asukoht ei muutu?

4. EHITUSLUBA PEAB OLEMA KOOSKÕLAS OLEMASOLEVATE

AVALIK-ÕIGUSLIKE PIIRANGUTEGA

4.1. Silla rekonstrueerimine peab arvestama kalapääsu rajamise kohustuse ja

keskkonnaloa nõuetega

Ehitusluba on haldusakt, mis peab olema õiguspärane. Ehitusseadustiku § 44 lg 1 kohaselt

keeldutakse ehitusloa andmisest, kui see ei vasta muuhulgas avalik-õiguslikele kitsendustele.

Veeseaduse § 174 lg 3 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana

määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama

kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Undla sild, sealhulgas paisjärv asuvad Loobu

jõel, mis on määratud keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 nn lõhejõgede nimistusse

ehk selle jõel asuvatele paisudele on kalapääsu rajamine kohustuslik.

1Majandus- ja taristuministri 3.08.2015 määrus nr 102.Tee ehitamise ja korrashoiu terminid § 4.

Sorainen – 3/5 –

28.09.2018 väljastati MTÜ-le Undla Vesi tähtajatu keskkonnaluba nr L.VV/331308 Undla

paisu vee erikasutuseks (veekogu paisutamine, kalapääsu rajamine ja paisjärve korrastamine).

Keskkonnaloas on viidatud kalapääsu lahenduse osas ka konkreetsetele projektidele, mh

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ ja Alkranel OÜ poolt koostatud töödele ning Sweco Projekt

AS poolt 2015 koostatud keskkonnamõju eelhinnangule „Undla paisu kalapääsu rajamise

eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang“. Kehtiv keskkonnaluba on kohustuslik kõigile (HMS §

60). Hetkel on avalikustamisel ka Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud uus Ida-Eesti

Veemajanduskava eelnõu, mille meetmeprogrammi rida nr 1606 toob eraldi välja tegevusena

Undla paisule kalapääsu rajamise hiljemalt aastaks 2028, sealjuures on selle rakendajaks ja

rahastajaks märgitud Keskkonnaagentuur (mitte maaomanik või valdaja). Seda arvesse võttes

tuleb mistahes Undla silla ehitustegevuse kavandamisel arvestada VeeS § 174 lg 3 tuleneva

kohustusega, sealhulgas keskkonnaloaga ning kalapääsu rajamise projektidega.

Eelnevat arvesse võttes soovime vastust järgnevatele küsimustele:

1.2. Kas Transpordiamet on projekteerimisel arvestanud MTÜ-le Undla Vesi

väljastatud keskkonnaloaga nr L.VV/331308 ning kinnitab, et see ei takista

mistahes kujul kalapääsu projektide realiseerimist. Kui sellist analüüsi ei ole

teostatud, siis palume peatada ehitusloa taotluse menetlus analüüsi teostamise

perioodiks.

1.3. Kas Transpordiamet kinnitab, et ehitustööde teostamise järgselt taastatakse

ajalooline veetase ja veerežiim, mh lähtudes kehtivast keskkonnaloast. Selle

kohaselt on seatud loa tingimuseks tagada Undla paisul PAIS012800

normaalpaisutus tase NPT 77.30 m (EH2000), kõrgpaisutus KPT 77.60 m,

minimaalne paisutustase MPT 77.20 ja veesügavus.

4.2. Ehitusprojekti alusel kavandatud ei ole kooskõlas vana silla säilitamise

kohustusega

Ehitusloa kohaselt on projekti eesmärk olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Transpordiameti poolt

koostatus kirjade kohaselt toimuvad tee ehitustööd vastavalt Stricto Project OÜ tööle nr S2103

„Riigitee nr 17152 Vohnja - Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekt“.

Lemma OÜ poolt koostatud töö ”Riigitee nr 17152 Vohnja - Kadrina km 8,710 Undla silla

rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ toob selgelt välja, et

põhiprojektiga on lahendatud uue silla rajamine. Projekteeritud sild on ühe-avaline

raudbetoonist muutuva raadiusega kaarsild. Silla konstruktsioonid toetuvad 0,5 meetri

paksustele raudbetoonist taldmikutele. Olemasolev sild lammutatakse, silla-alused

puitpõrandad ja paisutusvall säilitatakse või taastatakse. Samuti lahendatakse projektiga silla

pealesõitude uuendamine enne silda u 50 meetri ja peale silda u 35 meetri pikkusel lõigul. Lõigu

kogupikkus on 80 m.

Riigiteel nr 17152 asuv Undla kivisild kuulub Maanteeameti peadirektori käskkirjaga

kinnitatud Eesti Maanteemuuseumi poolt koostatud pärandväärtuslike sildade kaitse nimekirja.

Transpordiamet kinnitas seda fakti oma 06.06.2022 kirjaga vastusele Metalldetail teabenõudele.

Teabenõudele oli lisatud ka kaitstavate sildade ja viaduktide nimekiri, mille kohaselt Undla sild

on hästi säilinud. Samuti oli lisatud sildade kaitse ja säilitamise tingimused, mille kohaselt

säilitamine lähtub olemasolevast terviklahendusest ning silla ehitusajalooliste kihistuste

säilitamine peab toimuma olemasoleval kujul. Meie hinnangul ei ole kavandatav ehitustegevus

ehk uue silla rajamine kooskõlas Maanteeameti peadirektori 25.05.2012 käskkirjaga ”Kaitset

vajavate sildade tingimuste ja nimekirja kinnitamine”. Põhjendamatult on jäetud arvestamata

ka ettevõtte varasemad seisukohad Transpordiametile seoses Undla kivisillaga (vt ka Lisa 1).

Eelnevat arvesse võttes soovime teada:

1.4. Miks ei ole kavandatav tegevus kooskõlas Maanteeameti peadirektori 25.05.2012

käskkirjaga, milles tulenevalt on Undla sild hästi säilinud ja tuleb ka

rekonstrueerimisel säilitada terviklahendusena?

1.5. Miks on uus Undla sild projekteeritud ühe-avalise sillana, kui olemasolev sild on

kahe-avaline? Ka see on vastuolus olemasoleva silla säilitamise põhimõttega.

Ajalooliselt on kaks ava vajalikud, sest üks ava oli mõeldud liigveelaskmeks ning

teises avas suunati veevool veskikividele.

1.6. Miks ei ole ehitusprojektis arvestatud tee all olevate veskiavadega. Olemasolevad

veskiavad on ehitatud vastu pidama inimeste ja hobutranspordi koormusele ja ei

ole mõeldud taluma tänast liiklust? Uus sild on projekteeritud taluma praegusest

sillast oluliselt suuremat koormust, millele olemasolevad veskiavad vastu ei pea.

Lisaks ei ole arvestatud veskiavade pikendamise vajadust, tulenevalt tee laiuse

suurenemisest.

1.7. Miks ei ole uue tee (sild tee osa) ehitusprojektis arvestatud sillaga kokkuehitatud

veskihoonega, vahetult tee ääres olevate tootmishoonetega ega Flora, Veskijärve,

Kaalumaja ja Sooääre kinnistutel paikneva tootmiskompleksiga (vt täiendavalt

Lisa 1)?

5. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEGA, SH LEEVENDAVATE

MEETMETEGA SEONDUV VAJAB TÄPSUSTAMIST

Lemme OÜ on koostanud projekteerimistingimuste raames töö ”Riigitee nr 17152 Vohnja -

Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise

eelhinnang”. Kõiki küsimusi/teemasid see siiski ammendavalt ei käsitle. Seda arvestades

soovime Transpordiametilt täiendavat infot järgmise küsimuse osas:

1.8. Transpordiamet on varasemalt käsitlenud silda tõkestusrajatisena, mille

tulemusel ongi tagatud Veskijärve paisutus. KeHJS § 6 lg 1 p 21 kohaselt tundliku

suubla tammi või paisu rekonstrueerimisel keskkonnamõjude hindamise

algatamine kohustuslik, st seda ei saa asendada eelhindamisega. Kas

Keskkonnaamet on kinnitanud, et käesoleval juhul ei vasta kavandatav tegevus

KeHJS § 6 lg 1 p 21 tähenduses projektile?

Lisaks on maaomaniku andmetel silla piirkond kahepaiksete rändetee. Lemme OÜ töö ei käsitle

kahepaiksete rännet. Palume ehitustegevuse raames kavandatava vajalikud leevendavad

meetmed ka kahepaiksete kaitseks.

6. TAOTLUS KIIRUSPIIRANGU ALANDAMISEKS NING FLORA

KINNISASJALE LIGIPÄÄSU TAGAMISEKS

Metalldetail on pöördunud Transpordiameti poole korduvalt liiklussagedusest tingitud

probleemidega, mis otseselt takistavad olemasoleva tootmiskompleksi kasutamist, muuhulgas

on taotletud omanikule kuuluvate kinnisasjade ligipääsudega arvestamist varasemal

projekteerimisel. Vastav seisukoht edastati Transpordiametile 04.10.2020. Seni ei ole

maaomaniku seisukohtadega arvestatud.

Sorainen – 5/5 –

Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Vohnja-Kadrina tee kasutuskoormus. Juba 2019 oli

Riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,450-9,387 teelõigu aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus riikliku teeregistri andmetel 664 autot/ööpäevas (sõiduautod ja pakiautod 94%,

veoautod ja autobussid 2%, autorongid 4%). Riigiteel kehtib kiiruspiirang asulas 50 km/h.

Metalldetail omandas kinnistud 2005, mil tee kasutuskoormus oli u 20 autot/ööpäevas.

Sisuliselt ei ole hetkel võimalik Flora, Veskijärve, Kaalumaja ja Sooääre kinnistutel kinnistul

(100% tootmismaa) asuva olemasoleva tootmiskompleksi kasutamine, sest Flora, Veskijärve,

Kaalumaja ja Sooääre kinnistutelt sisse- ja väljasõit on väga ohtlik ja aeganõudev tulenevalt

liiga suurest liiklustihedusest kinnistult väljasõit on ohtlik. Transpordiamet on maaomanikul

keelanud Flora kinnisasjal olevate hoonete teenindamise ja ligipääsu tõstuki/kaubaautoga,

kasutades selleks riigimaanteed nr 17152 Vohnja-Kadrina teed. Flora kinnistul puudub

alternatiivne mahasõit Vohnja-Kadrina teelt. Flora kinnistu juures asub ka maaomanikule

kuuluv Sooääre kinnistu (100% tootmismaa), kuhu samuti saab ligi üksnes läbi Flora kinnisasja

ning puuduvad teised juurdepääsuteed. Mistahes mõistlik ligipääs puudub ka Kaalumaja

kinnistul (100% tootmismaa) asuvale autokaalule. Kuivõrd Vohnja-Kadrina tee on kitsas ning

tiheda liikluskoormusega, siis on liialt ohtlik ka sõidukite teeäärde parkimine.

Koostöös Transpordiametiga on võimalik ülalnimetatud probleeme lahendada, näiteks

alternatiivse ligipääsu kavandamine, mahasõitude projekteerimine ja või ka liikluskorralduslike

meetmete rakendamise kaudu, mille tulemusel on võimalik olemasolevate tootmismaade

kasutamise jätkamine ning ka tootmistegevuse taaskäivitamine.

02.06.2022 edastas maaomanik Transpordiametile taotluse, milles palus asendada

kiirusepiirangu märgid 50 km/h, märkide 30 km/h vastu Undla sillal riigiteel nr.17152 Vohnja-

Kadrina km 8,710. Oleme arvamusel, et tegemist on kõige lihtsama ja odavama võimalusega,

kuidas parendada olemasolev olukord mõlema poole huve arvestades.

Eelnevalt arvesse võttes soovime teada:

1.9. Millal kavandab Transpordiamet Metalldetail 02.06.2022 taotluse lahendada,

mille eesmärgiks on olemasoleva kiiruspiirangu muutmine?

1.10. Kui Transpordiamet ei ole nõus muutma kiiruspiirangut, siis kas

alternatiivselt on võimalik vähemalt Flora/Sooääre/Veskijärve kinnistule teise

juurdepääsutee rajamine või Transpordiamet on nõus algatama Flora,

Veskijärve, Kaalumaja ja Sooääre maaüksuse osas avalikes huvides omandamise

menetluse, sest need moodustavad ühe tootmiskompleksi?

1.11. Kuidas on võimalik lahendada ligipääsu puudumise probleem Kaalumaja

kinnistule?

LISA 1. Metalldetail OÜ täiendavad märkused Transpordiameti kirjade osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Britta Retel

Vandeadvokaat

K\664.1

VOLIKIRI

ÕIGUSTEENUSE OSUTAMISEKS

Osaühing Metalldetail, registrikood 10562940, aadress Tapa tee 11, Kadrina alevik 45201,

Lääne-Viru maakond, keda esindab juhatuse liige Bruno Kalde (isikukood 37401200242),

annab käesolevaga Advokaadibüroole SORAINEN AS, registrikood 10876331, aadress

Rotermanni tn 6, Tallinn 10111, volituse esindada Osaühingut Metalldetail alljärgneva

õigusteenuse osutamisel:

- Kliendi esindamine ametiasutustes ja kohtus kõigi seaduses ettenähtud

õigustega seoses Osaühingule Metalldetail kuuluvate kinnisasjade ning

Undla veskijärve paisuga.

Esindaja on volitatud esitama volitaja nimel avaldusi ja taotlusi, taotlema ja kätte saama

volitaja nimel mistahes originaaldokumente ja ärakirju registritest, asutustest,

organisatsioonidest ja üksikisikutelt, samuti tegema kõike muud, mis on vajalik volitaja

ülesannete täitmiseks ja tema huvides õigustoimingu tegemiseks.

Käsundi täidavad advokaat Sandra Mikli ja vandeadvokaadid Britta Retel, Allar Jõks,

Norman Aas ja Paul Künnap. Käesolev volikiri on antud edasivolitamise õigusega teistele

Advokaadibüroo SORAINEN AS advokaatidele ja töötajatele.

Ülalnäidatud eesmärkide saavutamiseks on advokaadibürool õigus võtta tarvitusele ükskõik

milliseid seaduslikke meetmeid, mida nad peavad vajalikuks volikirjas toodud eesmärkide

saavutamiseks.

Käesolev volikiri on kehtiv kuni käsundi täitmiseni.

Bruno Kalde

Osaühing Metalldetail

juhatuse liige

/allkirjastatud digitaalselt/

Kuupäev digiallkirjas