Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Britta Retel

Advokaadibüroo Sorainen AS

[email protected]

Pärnu mnt 15

10141, Tallinn, Harju maakond

Teie 10.06.2022

Meie 13.07.2022 nr 8-1/21-077/11066-4

Vastus riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km

8,710 asuva Undla silla rekonstrueerimise

ehitusloa menetluses

Transpordiamet teavitas Osaühingut Metalldetail 18.05.2022 kirjaga nr 8-1/21-077/11066-1

riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 asuva Undla silla rekonstrueerimise ehitusloa menetluse

algatamisest ning 18.05.2022 kirjaga nr 8-3/21-033/11056-1 kinnisasja osa omandamise

menetluse algatamisest. Arvamus või ettepanekud ehitusloa menetluses paluti esitada hiljemalt

06.06.2022. OÜ Metalldetail esindaja taotles arvamuse esitamise tähtaja pikendamist kuni

kuupäevani 10.06.2022. Transpordiamet arvestas taotlusega.

10.06.2022 esitas Advokaadibüroo Sorainen AS maaomaniku OÜ Metalldetail nimel kirja, kus on

palutud Transpordiameti vastuseid seoses Undla silla rekonstrueerimise ehitusloa menetlusega

ning Veskijärve katastriüksuse osaliselt avalikes huvides omandamisega. Järgnevaga anname

vastused esitatud küsimustele.

1. Mis on kavandatava Flora kinnistust äralõike tegemise eesmärk? Palume põhjendada,

miks on vältimatult vajalik kinnisasja osa avalikes huvides omandamine Undla silla

rekonstrueerimise käigus, kui silla asukoht ei muutu?

Veskijärve katastriüksusest on äralõiked vajalikud seetõttu, et riigitee muldkeha ja silla

konstruktsioonid tervikuna jääksid riigitee maale ning oleks võimalik teostada teehoolduse ja silla

korrushoiutöid transpordimaalt. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lg 1 punkti

201 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada ka viidatud sättes nimetatud eesmärgil kasutusel

oleva ehitise või objekti omandamiseks.

Maakorralduslike tööde käigus kooskõlastatakse teemaa piirid ka maaomanikuga. Täpsemad

selgitused maavõõrandusega seotud menetluse kohta on esitatud Transpordiameti kirjas

18.05.2022 nr 8-3/21-033/11056-1.

2. Kas Transpordiamet on projekteerimisel arvestanud MTÜ-le Undla Vesi väljastatud

keskkonnaloaga nr L.VV/331308 ning kinnitab, et see ei takista mistahes kujul kalapääsu

projektide realiseerimist. Kui sellist analüüsi ei ole teostatud, siis palume peatada

ehitusloa taotluse menetlus analüüsi teostamise perioodiks.

Transpordiamet kinnitab, et Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista

kalapääsu projekteerimist ning realiseerimist.

2 (3)

Meile teadaolevalt ei ole koostatud kalapääsu põhiprojekti ning kalapääsu rajamiseks puudub

ehitusluba. Kalapääsu projekt ja ehitusloa andmine tuleb kooskõlastada Transpordiametiga (EhS

§ 42 lg 7 p 1, § 92 lg 6) ning projekteeritav kalapääsu lahendus siduda Undla silla

rekonstrueerimise põhiprojektiga.

3. Kas Transpordiamet kinnitab, et ehitustööde teostamise järgselt taastatakse ajalooline

veetase ja veerežiim, mh lähtudes kehtivast keskkonnaloast. Selle kohaselt on seatud loa

tingimuseks tagada Undla paisul PAIS012800 normaalpaisutus tase NPT 77.30 m

(EH2000), kõrgpaisutus KPT 77.60 m, minimaalne paisutustase MPT 77.20 ja veesügavus.

Undla silla rekonstrueerimise põhiprojektis on projekteeritud silla aluste puitpõrandate ja

paisutusvalli säilitamine või taastamine. Keskkonnaamet on silla ehitusloa eelnõu

kooskõlastamisel 02.06.2022 kirjas nr 6-3/22/9970-2 välja toonud, et paisuvalli ja puitpõranda

taastamine ei ole kooskõlas keskkonnaloaga nr L.VV/331308. Keskkonnaamet on oma

kooskõlastuses seadnud tingimuseks, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli ei tohi taastada.

Lähtudes Keskkonnaameti ehitusloa eelnõu kooskõlastamisel seatud tingimusest ei ole

Transpordiametil õigust taastada ehitustööde teostamise järgselt silla aluseid puitpõrandaid ja

paisutusvalli.

4. Miks ei ole kavandatav tegevus kooskõlas Maanteeameti peadirektori 25.05.2012

käskkirjaga, milles tulenevalt on Undla sild hästi säilinud ja tuleb ka rekonstrueerimisel

säilitada terviklahendusena?

Nimetatud käskkirja alusel on eesmärgiks sildade säilitamine võimalikult originaalilähedasel

kujul. Undla silla põhiprojekti koostamisel on tehtud koostööd Maanteemuuseumi spetsialistiga

ning on projekteeritud võlvsild.

5. Miks on uus Undla sild projekteeritud ühe avalise sillana, kui olemasolev sild on kahe

avaline? Ka see on vastuolus olemasoleva silla säilitamise põhimõttega. Ajalooliselt on

kaks ava vajalikud, sest üks ava oli mõeldud liigveelaskmeks ning teises avas suunati

veevool veskikividele.

Tänaseks on välja kujunenud olukord, kus ava, mille kaudu ajalooliselt suunati veevool veskisse,

on aastakümneid olnud suletud. Undla silla rekonstrueerimise põhiprojektiga seda olukorda ei

muudeta. Transpordiametil riigitee ja silla omanikuna puudub vajadus veskiava avamiseks.

Huvitatud isikul on kehtivast seadusandlusest lähtudes võimalik kavandada ava avamine

kooskõlastades tegevus Transpordiametiga.

6. Miks ei ole ehitusprojektis arvestatud tee all olevate veskiavadega. Olemasolevad

veskiavad on ehitatud vastu pidama inimeste ja hobutranspordi koormusele ja ei ole

mõeldud taluma tänast liiklust? Uus sild on projekteeritud taluma praegusest sillast

oluliselt suuremat koormust, millele olemasolevad veskiavad vastu ei pea. Lisaks ei ole

arvestatud veskiavade pikendamise vajadust, tulenevalt tee laiuse suurenemisest.

Transpordiametil riigitee ja silla omanikuna puudub vajadus veskiava pikendamiseks. Undla silla

rekonstrueerimise põhiprojektis on veskiavaga arvestatud. Kaalumisel oli ka veskiava

likvideerimine, kuid veski omaniku huvi tõttu võtta veski tulevikus kasutusele on tehtud otsus

säilitada olemasolev olukord. Huvitatud isikul on kehtivast seadusandlusest lähtudes võimalik

kavandada ava avamine kooskõlastades tegevus Transpordiametiga.

7. Miks ei ole uue tee (sild tee osa) ehitusprojektis arvestatud sillaga kokkuehitatud

veskihoonega, vahetult tee ääres olevate tootmishoonetega ega Flora, Veskijärve,

Kaalumaja ja Sooääre kinnistutel paikneva tootmiskompleksiga (vt täiendavalt Lisa 1)?

Kõikide olemasolevate hoonetega on silla projekti koostamisel arvestatud ning projekteeritud

lahendus lähtubki eelkõige hoonetega seotud juurdepääsude säilitamise vajadusest, mida

maaomanik on projekteerimistingimuste andmise menetluses välja toonud.

3 (3)

Maaomaniku sooviga arvestades on säilitatud sissepääs veskisse riigitee poolsest küljest.

Veskihoone ette projekteeritud jalgtee tagab lisaks juurdepääsule ka hoone kasutajate ohutuse,

kuna pääs majja toimub jalgteelt, mitte sõiduteelt. Ka Flora katastriüksusel asuva tootmishoone

olemasolevatele ustele on juurdepääsud tänasel kujul säilitatud. Sooääre ja Kaalumaja

katastriüksuste juurdepääsud ei asu silla projektialas.

8. Transpordiamet on varasemalt käsitlenud silda tõkestusrajatisena, mille tulemusel ongi

tagatud Veskijärve paisutus. KeHJS § 6 lg 1 p 21 kohaselt tundliku suubla tammi või paisu

rekonstrueerimisel keskkonnamõjude hindamise algatamine kohustuslik, st seda ei saa

asendada eelhindamisega. Kas Keskkonnaamet on kinnitanud, et käesoleval juhul ei vasta

kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 21 tähenduses projektile?

Keskkonnaamet on 02.06.2022 kirjas nr 6-3/22/9970-2 väljendanud seisukohta, et keskkonnamõju

hindamise algatamine ei ole vajalik.

9. Millal kavandab Transpordiamet Metalldetail 02.06.2022 taotluse lahendada, mille

eesmärgiks on olemasoleva kiiruspiirangu muutmine?

Kiiruspiiranguga seotud taotlus on lahendatud Transpordiameti 28.06.2022 kirjaga nr 9.1-

3/22/12475-2.

10. Kui Transpordiamet ei ole nõus muutma kiiruspiirangut, siis kas alternatiivselt on võimalik

vähemalt Flora/Sooääre/Veskijärve kinnistule teise juurdepääsutee rajamine või

Transpordiamet on nõus algatama Flora, Veskijärve, Kaalumaja ja Sooääre maaüksuse

osas avalikes huvides omandamise menetluse, sest need moodustavad ühe

tootmiskompleksi?

Transpordiamet on teinud otsuse kehtestada Undla sillal kiiruspiirang 30 km/h.

11. Kuidas on võimalik lahendada ligipääsu puudumise probleem Kaalumaja kinnistule?

Kaalumaja katastriüksuse juurdepääs ei asu silla projektialas. Huvitatud isikul on võimalik taotleda

juurdepääsu rajamist riigiteelt esitades taotlus [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

Kaie Kruusmaa

58805076, [email protected]

Uuno Pärik

5093690, [email protected]