EHR- Järva maakond, Paide linn, Järve tee 4 Paide Komandohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 390836. Kooskõlastamata jätmine,

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/23/20504-2
Registreeritud	12.10.2023
Sünkroonitud	12.08.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Paide Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Paide Linnavalitsus
Vastutaja	Lauri Rahe (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (87067 tm).

Failid

7.1-22320504-2 12.10.2023 Valjaminev kiri.asice

EHR- Järva maakond, Paide linn, Järve tee 4 Paide Komandohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 390836.pdf

Lisa 1. 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri_0.pdf

Lisa 2. 22057_PP_VKV-4-01_v02_Asendiplaan.pdf

Lisa 3. 21002P_EP_EL-3-01_v03_Ehituskirjeldus_1.pdf

EHR- Järva maakond, Paide linn, Järve tee 4 Paide Komandohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 390836.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Paide Linnavalitsus

[email protected]

Keskväljak 14

72711, Paide, Järva maakond

Teie 27.09.2023

Meie 12.10.2023 nr 7.1-2/23/20504-2

Järva maakond, Paide linn, Järve tee 4 kinnistu

ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Järva maakonna Paide linnas Järve tee 4

kinnistu (katastritunnus 56701:001:0709) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 390836).

Kinnistu asub riigitee nr 15175 km 0,11-0,27 kaitsevööndis.

Oleme oma 14.02.2022 kirjaga nr 7.1-1/22/2336-2 esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste

eelnõule.

Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta Transpordiameti 20.09.2023 nr 7.1-2/23/19157-2 kirjas

esitatud nõuetele.

Selgitame, et Transpordiamet täidab omaniku ülesandeid riigiteede osas (EhS § 92 lg 6) ning peab

tagama teehoiu korraldamise, teede ja teede toimimiseks vajalike rajatiste korrashoiu, et tagatud

oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks (EhS § 97 lg 1). Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning

seda ümbritsev maa-ala, mis on vajalik ehitise toimimiseks ning kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust

(EhS § 70). Teehoiuna käsitletakse tee ehitamist, korrashoidu, kavandamist, teekasutuse

korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning haldamisega seotud muud

tegevust. Lähtuvalt EhS § 70 lg 2 p 1 on ehitise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist.

Kui kavandatakse tehnovõrkude rajamist tee piirides on tee omanikul õigus määrata nõudeid

(mõõtudele, tehnoloogiale jne) vastavalt EhS § 99 lg 3.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist ehitusloa aluseks olevates projektmaterjalides ning

tuginedes ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5 ja 99 lg 3 ja lähtudes majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede

projekteerimisnormid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata ning esitame alltoodult oma

selgitused ja põhjendused:

1. Alal kehtiva detailplaneeringu kohaselt on hoonetele ehitusloa väljastamise tingimuseks, et hoonete kasutamiseks vajalikud tehnovõrgud ja teed peavad olema nõuetekohaselt välja ehitatud. Transpordiamet on 13.10.2022 sõlminud ehitamisest huvitatud isikuga, Riigi Kinnisvara AS-ga, ristumiskoha ehitamise lepingu nr 7.1-1/22/2336-4 riigitee nr 15175 Paide-Mündi- Mäeküla km 0,200 ja km 0,250 ristumiskohtade ehitamiseks. Ristumiskohti Transpordiametile seni üle antud ei ole.

2. Juhime tähelepanu, et ehitusloa taotluses sisalduv sideprojekt ei vasta Transpordiameti kehtestatud juhendile „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

2 (2)

Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud tehnovõrgu kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee teljest ning teemaa piirist, avatud kaeve korral ehituskaeviku piirjooned, ristisuunalistel kinnistel läbiminekutel puurimiskaevikute asukohad ja piirjooned ning nende kaugused teekatte servast, teemaa ja riigitee kaitsevööndi piirid, ristumiste aadressid. Sidekaabli ristisuunalised läbiminekud olemasolevast teest tuleb ette näha kinnisel meetodil, minimaalse sügavusega 1,5 meetrit ümbritsevast maapinnast. Kaabel paigaldada A-tugevusklassi kaitsetorusse (1250 N) kogu riigile kuuluva transpordimaa ulatuses. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m. Eeltoodud nõude täitmisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk 1:1). Sidekaabli ristumisel kraaviga teemaal on tehnovõrgu sügavus kraavi põhjast 1,0 m ja kaugus truubi otsast mitte vähem kui 2,0 m.

3. Kinnistu lääneküljele on kavandatud Transpordiameti haldusalasse kuuluva kinnistuga külgnevalt olemasolevale kraavile uue binokkeltruubi ehitamine ja joonisel on näidatud sellest põhja poole jääva kraavi puhastamine, aga ei ole täpsustatud paigaldatava truubi kõrguseid ega kraavi puhastamise täpsemat ulatust ega selle kõrguseid. Seletuskirja lisada vastav lõik ja täiendada projekti jooniseid vastavalt, et oleks tagatud riigitee ja riigile kuuluva parkla äärest sadevete äravool.

4. Projekti materjalidele tuleb lisada Transpordiameti haldusalas oleval maaüksusel asuvasse kraavi suubuva sadeveetorustiku kasutusõiguse plaan.

Palume esitada ehitusloa eelnõud Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks kui on täidetud

kehtivas detailplaneeringus esitatud tingimused ja projektmaterjalides on tehtud vastavad

muudatused. Arvestades p. 1 viidatud detailplaneeringu ellurakendamise kava sisu, tuleks

tehnovõrkude menetlus Ehitisregistris eraldada hoonete ehituslubade menetlusest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Lisa 1. 22057_PP_VKV-4-01_v02_Asendiplaan.pdf

Lisa 2. 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri_0.pdf

Lisa 3. 21002P_EP_EL-3-01_v03_Ehituskirjeldus_1.pdf

Lauri Rahe

55679183, [email protected]

Lisa 1. 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri_0.pdf

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 1 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

PROJEKTI KOOSSEIS:

A. SELETUSKIRI

B. GRAAFILINE OSA

C. LISAD

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 2 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

A. SELETUSKIRI

SISUKORD

1 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................................... 4

1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ......................................................................................................................... 4

1.2 ALUSDOKUMENDID ............................................................................................................................................. 4

1.2.1 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................... 4

1.2.2 EHITUSUURINGUD ............................................................................................................................................... 4

1.2.3 NORMDOKUMENDID............................................................................................................................................ 4

2 OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................................................................... 4

3 VEEVARUSTUS .................................................................................................................................................... 5

3.1 VEEVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED ..................................................................................................................... 5

3.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS ....................................................................................................................... 5

3.3 VEEVARUSTUSE ARVUTUSLIKUD VOOLUHULGAD ............................................................................................... 5

3.4 VEEMÕÕDUSÕLM ................................................................................................................................................ 5

3.5 VÄLINE TULETÕRJEVEEVARUSTUS ..................................................................................................................... 6

3.6 TORUSTIKE MATERJAL ....................................................................................................................................... 6

3.7 ARMATUUR ......................................................................................................................................................... 6

4 KANALISATSIOON ............................................................................................................................................... 7

4.1 KANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 7

4.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON .................................................................................................................. 7

4.3 KANALISATSIOONI ARVUTUSÄRAVOOLUD .......................................................................................................... 7

4.4 KANALISATSIOONI EELVOOL ............................................................................................................................... 8

4.5 TORUSTIKE MATERJAL ....................................................................................................................................... 8

4.6 PUMPLA .............................................................................................................................................................. 8

4.7 KOHTPUHASTID .................................................................................................................................................. 9

4.8 KAEVUD .............................................................................................................................................................. 9

5 SADEMEVEE KANALISATSIOON ......................................................................................................................... 10

5.1 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON ............................................................................................. 10

5.2 EELVOOL ........................................................................................................................................................... 10

5.3 LOKAALSED PUHASTUSSEADMED .................................................................................................................... 10

5.4 ARVUTUSÄRAVOOL ........................................................................................................................................... 10

5.5 TORUSTIKE MATERJAL ..................................................................................................................................... 11

5.6 KAEVUD ............................................................................................................................................................ 11

6 KAEVUDE LUUGIKOMPLEKTID ........................................................................................................................... 11

7 PAIGALDUSNÕUDED ......................................................................................................................................... 11

7.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS ............................................................................................................... 12

7.2 KAEVIK .............................................................................................................................................................. 13

7.3 TASANDUSKIHT ................................................................................................................................................ 14

7.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE ...................................................................................................... 14

7.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON ........................................................................................................ 15

7.6 TORUSTIKE TOESTUS ........................................................................................................................................ 15

7.7 NÕUDED OLEMASOLEVATE KOMMUNIKATSIOONIDE KAITSMISEKS KAEVETÖÖDEL .......................................... 15

8 KESKKONNAKAITSE .......................................................................................................................................... 17

9 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE .............................................................................................. 17

9.1 ÜLDNÕUDED ..................................................................................................................................................... 17

9.2 HÜDRAULILISED KATSETUSED .......................................................................................................................... 18

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 3 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

B. JOONISTE NIMEKIRI

1. VKV-4-01 Vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan.

2. VKV-6-01 Kinnistuväliste veetorustike pikiprofiilid

3. VKV-6-02 Kinnistuväliste veetorustike pikiprofiilid

4. VKV-6-03 Veetorustike pikiprofiilid

5. VKV-6-04 Sademeveetorustike pikiprofiilid

6. VKV-6-05 Kanalisatsioonitorustike pikiprofiilid

7. VKV-6-06 Kanalisatsioonitorustike pikiprofiilid

8. VKV-7-01 Kaevude skeemid

9. VKV-7-02 Sõlmede skeemid

10. VKV-8-01 Materjalide loetelu

C. LISAD

1. AS Paide Vesi liitumistingimused

2. Veemõõdusõlme põhimõtteline skeem

3. Õlipüüdur NS3

4. Proovivõtukaev PVK110

5. Õlipüüdur ENS40LM

6. Proovivõtukaev PVK315

7. Pumpla Di1600

8. Pumba karakteristikud

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 4 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

1 ÜLDANDMED

1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Käesoleva projektiga lahendatakse Paide linnas Järve tee 4 krundile rajatava Päästekomando hoone

välisveevarustus, sademevee- ja reoveekanalisatsioon, liitumispunktide projekteerimine põhiprojekti mahus.

1.2 ALUSDOKUMENDID

1.2.1 LÄHTEANDMED

 Objekti asukoht: Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

 Järve tee 4 krundi detailplaneering. Klotoid OÜ, töö nr. 100321

 AS Paide Vesi liitumistingimused 1-9/72 17.12.2021

 Paide linnas Järve tee 4 kinnistu ristumiskoha projekteerimise nõuded, Transpordiamet 14.02.2022

nr.7.1-1/22/2336-2

1.2.2 EHITUSUURINGUD

 OÜ Georam, töö nr 249/19-22, 09.03.2022.a topo-geodeetilised uurimistööd.

1.2.3 NORMDOKUMENDID

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt

 EVS 843:2016 Linnatänavad

 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

 EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

 RIL 77-2013 pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud

 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus: „Nõuded ehitusprojektile”,vastu võetud 17.07.2015 nr 97;

 Muud Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja määrused

2 OLEMASOLEV OLUKORD

Kinnistu on hoonestamata, kinnistu lääneosa läbib kõrgepingekaabel. Veevarustuse ja kanalisatsiooni

liitumispunktid puuduvad.

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Sademevee kogumiseks piirkonnas on olemas kraavisüsteem.

Maapinna absoluutkõrgus on 60,40…63,10m.

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 5 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

3 VEEVARUSTUS

3.1 VEEVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED

Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse

joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge

paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas.

Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need

on määratud 24.09.2019.a. sotsiaalministri määrusega nr.91 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“.

3.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS

Veeühendus on projekteeritud Kaevu haljasala H1 katastriüksusel asuvalt veetorustikult De250. Veeühenduse

tarbeks paigutada De250 magistraaltorule sadulaga De110 väljavõte, siiber DN100. Projekteeritav veetorustik

viia läbimõõtu vähendamata (De110) Järve tee 4 kinnistule projekteeritava hooneni. Järve tee (Paide-Mündi-

Mäeküla maantee) alt torustik rajada kinnisel meetodil.

Järve tn. äärde, Lasteaia tn.-l on projekteeritud hüdrandid.

Kinnistule Järve tee 4 on projekteeritud veeliitumispunkt - siiber DN100, vahetult torustikust hargnemisele.

Sulgarmatuurile paigaldada spindlipikendus ja kape 40t.

Liitumispunktist hooneni on ette nähtud rajada De110 mm veetorustik (arvestades tuletõrjeautode veega täitmise

vajadust). Peaveemõõdusõlm asub hoone tehnilises ruumis.

Veetorustik paigaldada 1,8m sügavusele maapinnast. Torustikud on projekteeritud sõltuvalt maapinna relieefist.

3.3 VEEVARUSTUSE ARVUTUSLIKUD VOOLUHULGAD

Projekteeritava hoone arvutuslik vooluhulk:

Qd: 16,8 m3/d - ööpäevane vooluhulk

Qhm: 5,6 m3/h - maksimaalne tunnine

Qa: 0,9 l/s - arvutusvooluhulk

Arvutuslik vee vajadus tuletõrjeautode täitmiseks:

Qd: 9,0 m3/d - ööpäevane vooluhulk

3.4 VEEMÕÕDUSÕLM

Projekteeritava hoone peaveemõõdusõlm on ette nähtud paigaldada 1.korrusele tehnilisse ruumi.

Veemõõtja tuleb paigaldada maandatud konsoolile.

Peaveemõõtja läbimõõt DN25 (Qn=3,5-10 m3/h).

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 6 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

Veemõõdusõlm koosneb konsoolist ehk kandurist, nõutavatest sirgetest osadest enne ja peale veearvestit,

tühjenduskraanist, tagasilöögi klapist, mudakogujast.

Veearvesti tuleb paigaldada horisontaalasendisse.

Lisaks on ette nähtud veemõõtja DN40, et mõõta tuletõrjeautode täitmisele kuluvat veehulka. Arvesti DN40 mark

ja tüüp tuleb kooskõlastada et see ühilduks AS Paide Vesi kauglugemisvõrguga. Arvesti soetab klient.

3.5 VÄLINE TULETÕRJEVEEVARUSTUS

Välise tulekustutusvee normvooluhulk on 15 l/s 3h.

Uuele veetorustikule on ette nähtud paigaldada 1 maapealne (H-2) ja 1 maa-alune (H-1) soojustatud hüdrandid

DN100.

3.6 TORUSTIKE MATERJAL

Projekteeritud veetorustik tuleb rajada PE 100 PN10 survetorudest. PE survetorud peavad vastama standardi

EN12201 nõuetele. Torustiku ühenduste tegemiseks piki trassi ja sõlmedes kasutatakse põkk- või

elekterkeevitust. Keevisliitmike surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga.

Käänakud paigaldatakse elektrikeevispoognatega või PEH poognatega kas põkk-või elekterkeevismuhvide abil.

Väiksemate toruläbimõõtude puhul võib väiksemad käänakud (pöördenurk alla 30°) tekitada ka torustikku

sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=50 x De. Kõik torustike rajamiseks kasutatavad

materjalid peavad olema uued. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada.

Äärikud, rõhuklass PN10, silumiinist ja EPO pulbervärvkattega. Tihendid EPDM kummi. Poltkinnituselemendid

roostevaba teras AISI 304.

3.7 ARMATUUR

Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis

esitatud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele,

et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud

seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.

Siibrid peavad vastama standardile DIN 3202 F4 (EN558), rõhuklass PN10, kere ja kate kõrgtugevast malmist.

Kummikiilsiibrid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN

30677.

Spindlipikenduse ümber peab olema teleskoopne kaitsetoru mis ulatub kapest kuni kraanini välja. Kaitsetoru

alumine osa kuhu sisse teleskoop kinnitatakse peab olema killustikaluse sees. Kaitsetoru teleskoop peab olema

killustikalusest kõrgemal.

Spindlipikenduse ülemise osa kaugus kape luugist peab olema vahemikus 10-15 cm. Kaitsetoru ümbrus peab

olema tihendatud liivaga. Kummikiilsiibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 7 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

400 kN, väljaspool liiklusala 250 kN. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema avatavad

maksimaalse jõuga 200 N. Spindlipikendused peavad tõmbekindla keermega kinnituma siibrile.

4 KANALISATSIOON

4.1 KANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED

Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitataks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna,

kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema

kestev ja töökindel.

Kanalisatsioonivõrku on keelatud juhtida vett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt õigusaktides kehtestatud

nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas vees.

Üldised tehnilised nõuded:

 rajatiste konstruktsioon ja materjal peavad taluma väliskoormuse mõju, materjal peab olema

korrosioonikindel;

 torustik ei tohi ummistuda;

 kanalisatsiooniuputuste risk peab olema viidud miinimumini;

 kanalisatsioonivõrgu rajatised ei tohi ohustada keskkonda, läheduses paiknevaid hooneid ega rajatisi;

 torustikud ja kollektorid peavad olema veetihedad;

 rajatiste kavandatud eluiga ja püsivus peavad olema tagatud;

 kanalisatsioonivõrk peab olema hooldatav

4.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud.

Projekteeritava hoone reovesi juhtida Lasteaia tn. reoveekanalisatsiooni ühenduskaevu, reovesi on ette nähtud

juhtida surveliselt. Selleks on Järve tee 4 kinnistule on projekteeritud pumpla Di1600, millele peab olema tagatud

juurdepääs tänavalt. Pumpla on lisaks mõeldud ka Ujula park P6 kinnistu tarbeks ja Ujula park P6 kinnistu

tarbeks on projekteeritud ka torustik. Pumpla tuleb üle anda vee-ettevõttele. Enne Lasteaia tn. kaevuga

ühendamist on ette nähtud paigaldada voolurahustuskaev.

Hoonest väljuvale reoveele, kuhu juhitakse pesulast tulev kanal on ette nähtud õlipüüdur NS3.

Kinnistu Järve tee 4 kanalisatsiooni liitumispunkt – kaev KLP enne pumplat.

Olemasolevate kaevude külge lubatud ühendusviis ainult ekstruuderkeevitusega, läbiviigutihendid ja polditavad

ühendused on keelatud.

4.3 KANALISATSIOONI ARVUTUSÄRAVOOLUD

Järve tee 4 kinnistu olmereovee kanalisatsiooni äravool:

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 8 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

Qa: 3,8 l/s - arvutusäravool

Qh: 5,6 m3/h - tunnine äravool

Qd: 16,8 m3/d - ööpäevane äravool

4.4 KANALISATSIOONI EELVOOL

Reovee kanaliseerimisel eelvooluks on Lasteaia tn. olemasolev De160mm PVC kanalisatsioonitorustik.

4.5 TORUSTIKE MATERJAL

Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna tuleb kasutada täisseinalist PVC plastist kanalisatsioonitoru

(standard EN 1401). Torustikud on projekteeritud läbimõõduga De110-160 mm. Torude rõngasjäikusklass peab

olema SN8. Projekteeritud kanalisatsiooni survetorustik tuleb rajada PE 100 survetorudest, läbimõõduga De110

PN10. PE survetorud peavad vastama standardi EN12201 nõuetele.

4.6 PUMPLA

Kanalisatsiooni ärajuhtimiseks kinnistutelt on ette nähtud rajada silindrikujuline kompaktpumpla

siseläbimõõduga minimaalselt Di1600. Pumplasse paigaldada 2 pumpa, millest üks annab vajaliku vooluhulga

(Q=5 l/s). Pumbad pannakse automaatjuhtimissüsteemi abil tööle kordamööda, mis tagab mõlema pumba

töökindluse. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate

materjalide iseärasusele. Ankurdusklambrid ja -poldid RV-terasest miinimum A2.

Pumpla peab vastama järgmistele nõuetele:

• Pumpla korpuse materjal PEHD, korpuse tugevusparameetrite valik (nii ringjäikus kui vertikaalne jäikus)

peab olema tõendatud staatikaarvutustega, milles on arvestatud paigaldustingimusi ja konkreetse paigalduskoha

eripära.

• PE-plastist korpuse puhul tuleb survetoru läbiviigul paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud

hülsi sisse ning tihendada veetihedust tagava materjali ülekattega seest ja väljast.

• Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid.

• Pumplas on 2 paralleelselt töötavat uputatud sukelpumpa, mis on rakendatud tööle kordamööda

lülitusega. Üks on tööpump ja teine reservpump. Eriolukorras peavad 2 pumpa saama töötada ka koos.

• Kummagi pumba survetorustikul tagasilöögikapp ja kummikiilsiiber.

• Pumplasse sisenevale torustikule paigaldatakse pumpla ette kummikiilisiiber eraldi seadmekaevu.

• Pumbad peavad olema varustatud iselukustuva kiirühendusliitmikuga ning roostevabast terasest

juhtsiinidega.

• Pumpla peab olema varustatud roostevabast terasest valmistatud käsipuude ja statsionaarse redeliga,

mis ulatub pumpla põhja. Tõstekett roostevabast terasest. Redel –AISI 316 või komposiitmaterjalist (FRP või

GRP). Redeli toru min ø33,7 samm h=300 mm astme nelikanttoru 30×30 mm. Konstruktsioon peab lähtuma

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 9 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema libisemist takistava konstruktsiooniga. Käepidemed

roostevabast terasest, AISI 304. Konstruktsioon peab vastama seadusega kehtestatud ohutusnõuetele.

Käepidemete kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750 mm, ja läbimõõt 42,4 mm.

• Teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla diameetri. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalade

materjal peab olema happekindlast terasest (AISI 316). Lisaks on lubatud ka komposiitmaterjali (FRP või GRP)

kasutamine. Platvorm peab võimaldama pumpade teisaldamist hoolduseks. Teenindusplatvormi konstruktsioon

peab lähtuma töökaitse seisukohtadest – see ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.

• Pumpla peab olema varustatud kahe õhutustoruga. Õhutustorud peavad asetsema kõrvuti. Õhutustoru

konstruktsioon peab välistama sademete tungimise pumplasse. Õhutustoru kõrgus pumpla laest/maapinnast

min 700 mm. Õhutustoru läbimõõt min DN 100.

• Pumpla on varustatud manomeetriga ja surveanduriga.

• Pumpla on varustatud õhutuskraaniga.

• Pumpla on varustatud valgustusega, turvasignalisatsiooni ja kaugseirega.

• Pumpla põhjaplaadi alla paigaldatakse killustikku vähemalt 20 cm paksuse kihina, pumpla kinnitatakse

raudbetoonist põhjaplaadi külge vastavalt valmistajatehase juhenditele. Raudbetoonplaadi mõõtmed on toodud

pumpla joonisel.

• Pumplatel kasutatavad luugid peavad võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima

pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja

pumba juhtsiinide kasutamist s.t luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole.

Paigaldatakse pumbad, mille tehnilised näitajad vastavad nii projektis toodud lahendusele kui ka kõigile Tellija

tingimustes toodud nõuetele. Pumbad valib Tellija vastavalt karakteristikutele.

Seadmete elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga.

4.7 KOHTPUHASTID

Garaaži väljaviigule on ette on nähtud õlipüüdur vooluhulgale 3 l/s. Õlipüüduri paigaldusel ja hooldusel järgida

tootjapoolseid juhendeid. Õlipüüdurile tuleb rajada õhutustoru, mis viia hoone äärde. Õlipüüdur paikneb

liiklusalal, luuk 40T.

4.8 KAEVUD

Kanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada teleskoopsed PE kaevud De400/315, De560/500, mis

peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega, mille

koormustaluvus liiklusalal on 40T ja 25T haljasalal.

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud

maapinna kõrgusele ja kaldega. Kaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse

kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Pinnasele toetuv kaevu põhi peab olema

sile. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 10 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

Kaev peab olema varustatud kõikede tihenditega. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse

samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel.

Kanalisatsioonikaevud toestada nii, et põhjavee tõstejõud, pinnasesurve, liikluskoormus või muu ei põhjustaks

deformatsioone ega kahjustaks tihendust.

Torustike asendiplaanidel on esitatud kaevude tsentrite vahelised pikkused.

5 SADEMEVEE KANALISATSIOON

5.1 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Piirkonnas puudub sademeveekanalisatsiooni välisvõrk.

Sademevee kanalisatsiooni allikad on hoone katus ja kõvakattega pinnad.

Käsitletava hoone sademevee äravool on lahendatud hoone välise äravoolutorudega ning suunatud osaliselt

haljasalale, osaliselt õue projekteeritavasse restkaevudega sademeveetorustikku.

Platsilt kogutakse sademevesi kokku De560/500 restkaevuga, settepesa mahuga 300l, juhitakse kraavi läbi I-

klassi liiva-mudapüüduriga õlipüüduri ENS40LM.

Torustikule on ette nähtud paigaldada teleskoopsed PE kontrollkaevud. Kaevud tuleb varustada ujuvate

malmluukidega, mille koormustaluvus on 40T liiklusalal ja 25T haljasalal. Sademeveetorusse juhitava

sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Vabariigi Valitsuse määrusele nr 61, 08.11.2019.

Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele (kaasa arvatud teemaa-alale) on keelatud.

Sademevee kohal tuleb vajadusel maapinda tõsta profiilil näidatud kõrgusele.

5.2 EELVOOL

Sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on kinnistu läänes asuv kraav.

5.3 LOKAALSED PUHASTUSSEADMED

Restkaevudega kõvakattega pindadelt kokku kogutud sademevesi juhitakse läbi projekteeritud I-klassi liiva-muda

püüduriga õlipüüduri ENS40 LM. Peale õlipüüdurit on ette nähtud rajada proovivõtukaev vastavalt toru

läbimõõdule. Püüdurle on ette nähtud õhutustoru.

5.4 ARVUTUSÄRAVOOL

Trassi suunatav vooluhulk:

- katuse pindala: 492 m2

- asfalteeritud pindala: 1693 m2

Sademevee intensiivsus: 286 l/s*ha (sademevee korduvus 5 aastat, 10 minutit kestev vihm)

Arvutuslik sademevee vooluhulk: Qa=56,3 l/s

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 11 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

t p a b c q l/s ha ha Äravoolutegur Q l/s V m3 5 5 364 0,342 0,787 410,84 0,2185 0,9 80,79 24,2

10 5 364 0,342 0,787 286,34 0,2185 0,9 56,31 33,8 15 5 364 0,342 0,787 208,11 0,2185 0,9 40,93 36,8 20 5 364 0,342 0,787 165,95 0,2185 0,9 32,63 39,2 30 5 364 0,342 0,787 120,61 0,2185 0,9 23,72 42,7 40 5 364 0,342 0,787 96,17 0,2185 0,9 18,91 45,4 50 5 364 0,342 0,787 80,68 0,2185 0,9 15,87 47,6 60 5 364 0,342 0,787 69,90 0,2185 0,9 13,75 49,5

5.5 TORUSTIKE MATERJAL

Sademeveekanalisatsioon ehitada PP De200, De315 SN8 muhvtorudest (standard EN 13476).

5.6 KAEVUD

Sademeveekanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada PE-st kontrollkaevud. Kaevud tuleb varustada

ujuvate malmluukidega, mille koormustaluvus on liiklusalal 40T ja haljasalal 25T.

Kontrollkaevud on De560/500 mm.

Restkaevud on De560/500mm settepalliga 0,8m (300l).

Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud

maapinna kõrgusele ja kaldega. Kaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse

kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.

6 KAEVUDE LUUGIKOMPLEKTID

Luugikomplekt peab vastama standardile EN124.

Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20).

Luugikomplekti valu täpsus peab vastama standardile ISO8062.

Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega

mittekolksuvaid kaevuluugid.

Kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.

Tihendite ja amortisaatorite kasutamine ei ole lubatud.

Kaevuluuk ei tohi olla lukustuselemendiga.

7 PAIGALDUSNÕUDED

Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda RIL77.

Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib vajadusel

lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks.

Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel.

Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.

Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad.

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 12 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

Enne paigaldamist tuleb kontrollida, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne

paigaldamist tuleb torud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigastada, siis

vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada.

Toru paigaldamisel talvetingimustes tuleb torud, muhvid, tihendid ja liitmikud enne paigaldamist puhastada

lumest, jääst ja külmunud pinnasest.

Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast

minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele.

Veetorustik

Veetorustik paigaldada sügavusele ~1,8m maapinnast.

Paigaldamise ajaks (ning paigaldustööde katkestuse ajaks) tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate

kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse.

Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min. 2,5 mm2 ristlõikega

isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad ning isoleeritud kuumkahaneva

kattega. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla, seadme- või hüdrandikaevu.

Veetoru kohale 0,3m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Vesi”.

Kanalisatsioonitorustik

Kanalisatsioonitoru peale, 0,3m kõrgusele tuleb paigaldada märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“.

7.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS

Torustikud rajatakse lahtisel meetodil.

PE-torude ühendamisel tuleb kasutada elektrikeevisühendusi, alates De90mm torudele saab kasutada põkk-

keevisliitmikke.

Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle.

Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on

samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 20

cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui

ülaserv on 30 - 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast.

PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav

teleskooprõngas koos tihenditega. Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru.

Kaevude paigaldusel arvestada tootjapoolseid juhendeid.

Püüduri paigaldamine peab olema teostatud vastavalt tootja juhistele.

Püüdurid tuleb ankurdada. Ankurdamise ülesanne on kindlustada mahuti fikseeritud asend maa all ja takistada

tema pinnale kerkimine vees tekkiva üleslükkejõu tagajärjel.

Ankurdamiseks tuleb kasutada mittemetallist ankurdusrihmasid (nailon vmt). Rihmad peavad vastu pidama

pinnase keskkonnamõjule ja püüdurile mõjuvale üleslükkejõule. Betoonplaadi metallist ankurduspunktid peavad

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 13 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

olema korrosioonikindlad. Ankurdusrihmade vahekaugus ei tohi olla suurem kui 1,5 m ja kasutada tuleb

vähemalt kahte rihma.

Betoonplaadiga ankurdamisel peab kasutama 200 mm paksust sarrustatud betoonist alusplaati. Alusplaat

paigaldatakse rõhtsele 300 mm paksusele mehaaniliselt vähemalt 95%-ni standardtihedusest tihendatud

tagasitäitest alusele. Alusplaat peab ulatuma vähemalt 300 mm püüduri servast kaugemale ja olema püüduriga

vähemalt sama pikk.

Kui pinnas on väga ebastabiilne, siis on kasulik laiendada alusplaat kaevise seinteni või valada paksem

alusplaat. Plaat tuleb armeerida kahekordse traatvõrguga (samm 200x200, traadi läbimõõt 7 mm). Alusplaadi

sisse valatakse ankurdusaasad või kinnitatakse ankurpoldid. Alusplaadi ja püüduri vahele peab jääma 200 mm

kividevaba liivapadi.

7.2 KAEVIK

Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2m ja vähemalt 0,4m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult

laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule

väheneda.

Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm paksune tasanduskiht.

Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust

määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde

kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju.

Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.

Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku

vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist.

Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi

või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist.

Töötamisel allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi.

Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400mm.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest

normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja

nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all,

toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks.

Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha

nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt.

Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite

kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist

ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele.

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 14 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega.

Kaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru

paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru

otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest.

Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku

paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist.

Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised

kivid.

7.3 TASANDUSKIHT

Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm. Lähtudes

geoloogiast on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16).

Tasanduskiht tuleb tihendada 90% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega.

7.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE

Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaanile.

Algtäide

Algtäide toru ümber ja peale teha liivaga, tihendada kuni 90% tihedusasteni.

Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse

võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene

etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et

toru kõrgus ei muutuks.

Algtäide De≥160mm torude korral peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Sängitusmaterjali

tihendatakse kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt poole toruläbimõõdu kõrguseni. Vajadusel võib

torustiku tihendamistööde ajaks täita veega.

Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt

300mm paksune, teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150mm.

Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. See ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad

keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada.

Täitematerjali otse autokastist kaevikusse toru peale kallutada ei tohi, sest toru võib paigast ära nihkuda.

Lõpptäide

Lõpliku tagasitäite tegemisele võib asuda pärast seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ning nende

tulemused heaks kiidetud.

Kui torustik paigaldatakse väljapoole üldkasutatavaid sõiduteid, siis üldiselt kasutada kaeviku tagasitäitmiseks

mineraalset pinnast.

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 15 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

Sõidutee all asuva kaeviku tagasitäiteks kasutatakse killustikku või ehitusliiva (võib kasutada ka kaevikust

väljakaevatud keskterist liiva), parkla all kasutada dreenivat täitematerjali liiv/kruus. Lõplik täitmine

üldkasutatavate teede all tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega, antud liivaga või killustikuga.

Liivas tohib olla kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest. Täiend

tihendatakse kihtide kaupa 95%-se tihedusastmeni (teede ja platside all 98%). Kaevude ümber tehakse lõplik

kaeviku täitmine nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga.

Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas 25 cm paksuste kihtide kaupa tihendada.

Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele

tasemele.

Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida

külmunud maapinnal. Iga kihti, täidet või aseainet tuleb niisutada või kuivatada kuni ühtlustatud

niiskussisalduseni.

Kaeviku täisajamine ilma Tellija loata on keelatud. Pärast tagasitäite lõppu peab ehitaja näitama täidetud pinnad

ette Tellijale ja pärast sellelt vastava heakskiidu saamist tohib jätkata edasiste töödega.

Püüduri kaevik täidetakse kõikidest külgedest 300 mm paksuste kruusa või killustiku kihtide kaupa, igat kihti

tihendades 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Püüdurisse tuleb valada paralleelselt tagasitäitetöödega vett

kuni hetke tagasitäite tasemeni. Püüduri külgede ja otste alt ning torustiku ühenduskohtade juures tuleb

tihendamine teostada erilise hoolikusega, et vältida tühikute jäämist

Ebastabiilse pinnase või kõrge pinnasevee korral vältida tagasitäitmisel liiva kasutamist.

7.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON

Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on üldjuhul 1,8m planeeritavast maapinnast.

Kanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,4m maapinnast toru peale.

Sademeveetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,0 m maapinnast toru peale.

Näha ette torustiku soojustus (Styrofoam 100 plaatidega) kohtades kus torupinnast maapinnani on vähem

kaugus kui eelpool toodud.

7.6 TORUSTIKE TOESTUS

Plasttorude paigaldamisel lähtuda juhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. (RIL

77 – 1990)”.

7.7 NÕUDED OLEMASOLEVATE KOMMUNIKATSIOONIDE KAITSMISEKS KAEVETÖÖDEL

Tööprojekti koostamisel on eeldatud, et geodeetiliste tööde aruandes esitatud informatsioon olemasolevate

insener-tehniliste kommunikatsioonide asukoha kohta on tõene.

Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest

tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 16 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

Töövõtja peab enne tööde algust veenduma, et ta ei kahjustaks ühtegi olemasolevat rajatist ja

kommunikatsiooni. Enne töödega alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste

valdajatega rajatiste asukohad ja sügavused täpsustada ja tähistada, et vältida ehitustööde käigus tekkida võivat

kahju.

Rajatiste, kommunikatsioonide rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja

katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded.

Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised

ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi,

kanalisatsioon, sadevesi, elekter, telefon, teed, tänavad jms.

Töövõtjal tuleb rajatiste ja kommunikatsioonide vahetus läheduses töötamisel täita valdajate poolt esitatavaid

nõudeid. Tööd elektri-ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult omanikega. Kaevetööde

teostamisel tuleb lähtuda määrusest „Liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“.

Olemasolevate kaablite, kõrgepingeliinide, õhuliinide, jm vahetus läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste

omaniku juhendite kohaselt. Siderajatiste kaitsetsoonis võib töid teostada ainult võrguvaldaja volitatud esindaja

kirjaliku tööloa alusel.

Kaevetööde teostamisel olemasolevate elektri-ja sideliinirajatiste vahetus läheduses või all, peab Töövõtja

rajatised toestama ja kaitsma nii, et need ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaablite vahetus

läheduses kaevata käsitsi.

Töövõtja peab kindlustama kaeviku seinad, vältimaks kaeviku seinte varisemist koos vahetus läheduses oleva

sidekaabliga. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, sidekaabli, rajatiste ja muu

omandi häirimise või kokkuvarisemise.

Vajaduse korral tuleb olemasolev sidekaabel (nii paralleelselt kulgev kui ka ristuv kaabel) kaitsta ja üles riputada.

Eriti kitsastes tingimustes on soovitav kaevetööd läbi viia lõikude kaupa.

Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks torustikku ja

võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine.

Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega

mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side).

Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) ja torustikel (vesi jm) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei

jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate

pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.

Olemasolevate õhuliinide all töötamisel on keelatud kasutada kõrgeid mehhanisme. Töövõtja peab valima

töödeks sobivad mehhanismid, mis tagavad min vahekauguse 5 m.

Töövõtja peab kõik kaeviku vahetus läheduses olevad õhuliini postid toestama ning tagama, et post ei liiguks,

kuna liinid on jäigad. Vajaduse korral tuleb ehitustööde ajaks olemasolevate postide toed ja tõmmitsad

teisaldada, seda aga pärast posti toestamist.

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 17 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

Pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehituseelne olukord, kontrollida, et postid oleks vertikaalsed, et õhuliinid

oleks ühtlaselt pingutatud. Tõmmitsate tagasipanek peab olema tehtud vastavat litsentsi omava firma poolt.

Kõik ehitustööde käigus rajatavate torustikega ristuvad olemasolevad kommunikatsioonid tuleb vigastamise

korral taastada, pildistada ja kanda teostusjoonistele.

8 KESKKONNAKAITSE

Ehitusjäätmed

Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid,

asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.

Kaitset vajavate puude juures teha kaevetööd käsitsi.

9 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE

9.1 ÜLDNÕUDED

Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused,

määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused.

Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.

Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise

aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale.

Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid

seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt

vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide.

Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste

seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja.

Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud

nõuetest võttes arvesse näit. Transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata

tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele.

Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. Töövõtuga seonduvad

mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi

vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui

vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde

hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja.

Üleandmisdokumendid

1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku katsetamise protokoll.

2. Vajaduse korral, kui on tekkinud kahtlus, et torustike paigaldus ei vasta RIL 77 nõuetele, teha

kaamerauuringud.

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 18 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

3. Veetorustiku katsetamise protokoll. Katsetamine teha standardi SFS 3115 järgi.

4. Teha teostusjoonised, mis anda tellijale üle digitaalsel kujul ja paberkandjal.

5. Anda tellijale üle kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid.

9.2 HÜDRAULILISED KATSETUSED

Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud veesurvetorudele, mille pikkus on vähemalt 10m.

Veetorustiku surveproov

Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru

nimirõhule (PN10).

 Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi.

 Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks.

 Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna

seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.

 Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle

0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.

 Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi.

Veetorustiku pesemine

Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja

surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks

kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku.

Läbipesu tehakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest.

Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib läbipesemise lõpetada.

Kanalisatsiooni tiheduse kontroll

Kõigile isevoolsetele torustikele tehakse tihedusproov veega, näiteks vastavalt standardile SFS 3113 või temaga

võrdsele standardile.

Tihedusproov tehakse korraga ühe kaevelõigu ulatuses kui kaevik on täidetud.

Selle meetodiga on võimalik teha eelkontroll ka lahtisel torustiku osal. Seda võib teha ka osaliselt täidetud

kaevise korral nii, et liitekohad on jäetud katmata võimaliku lekkekoha avastamiseks ja parandamiseks.

Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse

troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks.

Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks.

Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada.

Muud testid

Kui plasttorustiku visuaalsel vaatlusel on põhjust kahelda, et toru on deformeeritud ja läbimõõt on mõnes

suunas vähenenud, siis kontrollitakse toru kuju puust või plastmassist tehtud silindri, mille otsad on ümardunud

Töö nr.22057. Paide Komandohoone. Järve tee 4, Paide, Järvamaa, Eesti

Välisveevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 07.10.2022

Vastutav spetsialist: Evelin Anto 19 / 19 22057_PP_VKV-3-01_v02_Seletuskiri.doc

ja pikkus umbes 1,5-kordne toru läbimõõt, torust läbitõmbamisega. Silindri läbimõõt peab olema 92%

ümmarguse toru siseläbimõõdust. Toru deformatsioon ei ületa lubatud väärtust, kui silinder tuleb takistamatult

läbi toru. Alternatiivselt võidakse toru deformatsiooni ulatust mõõta spetsiaalse mõõteseadmega või kasutada

videokaamera abil saadud andmeid.

Koostas: Tatjana Ivanova

Kontrollis: Evelin Anto /allkirjastatud digitaalselt/

Lisa 2. 22057_PP_VKV-4-01_v02_Asendiplaan.pdf

321,8 m2

GARAAŽ 114

73,4 m2

PESUBOKS 11538,9 m2

VOOLIKUHOOLDUS 116

89,2 m2

HAAGIS PAAT/ATV 117

108,5 m2

ÕPPEKLASS/SEMINAR. 102

2,7 m2

KORIST. 113

2,6 m2

KORIST. 104

10,2 m2

KÖÖGINURK 103

13,4 m2

OJB. 110

4,4 m2

KILP 108

3,0 m2

LIFT 105

14,7 m2

KOR. 107

30,0 m2

MUST LADU 123

30,0 m2

PUHAS LADU 124

39,7 m2

PR. HOOLDUS / HOID 127

19,8 m2

TEHNIKAHOOLDUS 125

9,5 m2

PESURUUM/RIIETUS 120

2,5 m2

KORIDOR 121

24,1 m2

HA. HOOLDUS 126

13,7 m2

KORIDOR 119

1,7 m2

WC 122

3,6 m2

TREPIKODA 118

10,3 m2

PIIRKONNAJUHT

109

4,3 m2

INVA WC 106

34,9 m2

FUAJEE 101

3,8 m2

TK 100

2 3

5 5

SS -0

2 SS

-0 1

SS -0

VS -0

KP-1

pollar

torulift

REMONDIKANAL VT JOONIS AR-7-21

PESUBOKSISEIN VT JOONIS AR-7-22

ATS

SE-1L täiendav

avamisnupp

SE-2L täiendav

avamisnupp

EI 30

EI30

EI 30

7 in.

16 in.

SE-4L täiendav

avamisnupp

PÕHIAUTO KONTEINER-PAAKAUTO

BANDWAGEN

RESERVAUTO/REMONDIBOKS BANDWAGEN

PP SEADE

EI 30EI

häirenupp ruumi perimeetris h=100mm

i=0,02

i=0,01

i=0,01 i=0,01 i=0,01 i=0,01 i=0,01 i=0,005

i=0,01 i=0,01

i=0,01

i=0,03

i=0,01 i=0,03

i=0,01 i=0,01

i=0,005

i=0,03

i=0,01

i= 0,

i=0,01

i=0,01i=0,01

i=0,01 i=0,01

i=0,01

4,3 m2

SOOJASÕLM 111

2,6 m2

MAJAP. 112

KP-2

TK TK

±0.00=+62.80m abs.

põrandapesuseadmetühjendus (keemiakindel trapp)SE-4L

±0.00=62.80

61.35

nõlva kalle 1:2 61.40

61.45 61.50

nõlva kalle 1:2

RK RK RK

VV6 VV6

VV 6

VV6 VV6

VV6

VV 6

VV6

VV1

VV 6

VV6

VV5

VV5 VV5VV5

VV4 VV4 VV4 VV4 VV4 VV4

VV 4

d 615mm

d 625mm

d 615mm

d 625mm

d 615mm

d 625mm

d 615mm

d 625mm

d 615mm

d 625mm

d 615mm

d 625mm

915

922a 922

922a911

911

923b

923b 911

±0.00=62.65

±0.00=62.70

nõlva kalle 1:3

P18

P11

Nähtavuskolmnurk 70 km/h 200 m

911

VV2

VV 3

923b

±0.00=62.50

d 615mm

d 625mm

d 615mm

d 625mm

d 615m m

d 625m m

62.70

62.60

62.55

63.00

62.90

62.80

62.70

62.60

63.00

62.90

62.80

62.70

62.55

62.70

62.70 62.60

62.50

62.40

62.55

62.30

62.30 62.30

62.40

62.60

62.30 62.40

62.50

62.60

62.20

62.10

62.70

62.60

62.50

62.40

62.00 62.10

61.90

62.00

62.10

61.90

62.30

62.20

62.10

62.30 62.20

62.10

62.20

62.30

62.60 62.50

62.40

62.60

62.80

62.70

62 .70

62 .75

62 .70

63.05

62.30

1 1

2 2

2 AA

BB 1

H Ü

D R

A N

D I

0 0

T O

I M

E R

A A

D U S

RAADUS

HÜDRANDI 100M TOIMERAADUS

H Ü D R A N D I 1 0 0 M T O I M E R A A D U S

K-24

K-25

V-5 62.02 60.02 60.02

V-6 63.51 61.61

V-9 61.45 59.45 59.45

V-10 61.35 59.35 59.35

V-12 62.10 60.10 60.10

V1 V1

V-13 62.00 60.00 60.00

V-1161.30 58.80 58.80

KS 1

V-162.57 60.57

De 11

0 L =6

.4m

V-262.14 59.64 59.64

V-362.15 59.65 59.65

V-462.09 60.09 60.09

De 11

0 L =1

3.4 m

Kinnisel meetodil rajatav toru

OK-1 ∅560 63.53 62.22 62.22 62.22 62.22

KS1

Voolurahustuskaev63.60 62.26 62.29

K1-2 ∅560 62.62 59.36 59.36

PVK110 ∅600 62.64 60.46 60.49

V-14 62.65 60.75 60.75 60.75

K11-1 62.64 60.98 60.98

V1 V1

De 11

0 L =8

4.7 m

Soojustorustiku liitumispunkt

D N 50 /1 40

DN50/140

D N 50 /1 40

DN50/140

D N 50 /1 40

DN50/140

D N 50 / 1 40

Vastuvõtukaevik

Suundpuurimine (Plasthülss DN250, L=30.6 m.)

K1 1

De 16

0 i =0

.00 7 L

=1 3.5

K11-2 62.64 60.39 60.86 60.44

De 11

0 L =4

7.7 m

De 11

0 L =3

0.0 m

De 11

0 L =6

0.3 m

De 16

0 i=0

.00 7 L

=5 .9m

1 2

3 4

De 11

0 i=0

.18 3 L

=1 5.0

De 11

0 i =0

.00 2 L

=6 0.0

KS-161.45 59.55 59.55

1 2

KS-2 ∅0 61.35 59.45 59.45

De 11

0 i =0

.03 4 L

=3 5.0

m De

11 0

L= 4.0

Pumpla ∅1600 62.70 60.80 59.31

KS-462.00 60.00 60.00

KLP ∅560 62.65 59.44 60.29 59.44

Õlipüüdur62.69 60.54 60.61

LVV-162.71 60.68

De 16

0 i =0

.00 7 L

=1 7.2

LVV-262.71 61.06

RK-3 ∅560 62.50 61.30

PVK315 ∅600 62.55 60.89 60.92

K21 K21 K21 K21

RK-1 ∅560 62.50 61.30

RK-2 ∅560 62.50 61.30

K21-1 ∅560 62.58 61.09 61.26 61.21

De 20

i=0 .01

0 L =3

.8m

De200 i=0.005 L=17.1m

De 20

i=0 .01

0 L =3

.5m

De315 i=0.003 L=16.6mK21 De315 i=0.003 L=15.2m

K21 K21 K21 K21 K21 K21

K21-5 ∅560 62.55 60.64 60.88

De315 i=0.003 L=50.4m

KV-1 ∅0 60.35 60.45

K21

De315 i=0.003 L=13.7m 1 2

K21-2 ∅560 62.58 61.05 61.27 61.05

Proovivõtukaev

õlipüüdur ENS 40 LM

Voolurahustuskaev

õlipüüdur

Proj. veeliitumispunkt Siiber DN100

H-2 63.50 61.39

Proj. kanalisatsiooni liitumispunkt

V-8 61.52 59.52 59.52 59.52

De110 L=11.6m

V-7 63.53 61.63

K1 K1 K1 K1 K1 K1

VLP-1 62.62 60.72 60.72

De160 i=0.007 L=50.5m

KS-361.30 58.80 58.80

De 11

0 i=0

.02 0 L

=3 .5m

De 11

0 i=0

.02 0 L

=2 .5m

De110

i=0.004 L=5.2m

V1 1

V-15 62.50 60.60 60.60

De 11

0 L =4

9.0 m

V11 V11 V11 V11 V11

V-16 62.58 60.68 60.68

De110 L=42.9m

De 11

0 L =5

.4m

De160

i=0.020 L=3.9m1

2 3

Otsakork De11062.70 60.80

K1-1 ∅560 62.70 59.80 59.80

K21-4 ∅560 61.70 60.49 60.49

De 11

0 L =9

.3m

LVV-362.70 60.80

1 2 3

1 2

De315 L=3.0m i=0.003

De315 L=2.0m i=0.003

1 2

ÕP162.60 61.00 61.00ÕP262.55

60.93 60.93

1 2

Kork De160

De 11

0 L =1

0.1 m

1 2

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

De 11

0 L=

55 .4m

De110 L=29.2m

KS 1

KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1

De 11

0 i =0

.00 4 L

=5 1.9

1 2

õlipüüduri õhutustoru ∅110

Siiber10062.55 60.52 60.52

De 11

0 L=

1.3 mV1 V1 V1 V1 V1

De110

L=3.7m De110 L=43.7m

V-1762.74 60.84 60.84 60.84

H-161.90 60.10

Siiber DN10062.66 60.76 60.76

De110

L=4.0m

V1 V1 De110 L=16.7m De110 L=2.3m

V1 De110 L=9.0m

KS1 KS1De110 i=0.014 L=16.9m1

De110 i=0.167 L=3.2m

KS1De110 i=0.011 L=13.8m 1 2

De 16

i=0 .00

7 L =6

.5m

De160 i=0.007 L=11.5m

1 2

De110 i=0.039 L=25.6m 1

2 1 2

TINGMÄRGID:

V V Olemasolev veetorustik

Olemasolev madalpingekaabel

K Olemasolev kanalisatsioon

Olemasolev kõrgepingekaabel

S Olemasolev sidekanalisatsioon

T Olemasolev soojustrass

Veevarustuse liitumispunkt

Kanalisatsiooni liitumispunkt

K1 Projekteeritud ühiskanalisatsioonitorustik

V1 Projekteeritud ühisveetorustik V11 Projekteeritud kinnistu veetorustik

K11 Projekteeritud kinnistu kanalisatsioonitorustik K21 Projekteeritud kinnistu sademeveetorustik

H-1 Projekteeritud tuletõrjehüdrant Projekteeritava veetrassi punkti tinglik tähistusV-1

VLP KLP

1:500

Reg. nr: 11124774 Laki tn. 5, 10621 Tallinn

web: www.sma.ee e-mail: [email protected] tel:+372 6 555 480

fax: +372 6 100 540 Projekteerimine: EEP 000543

Omanikujärelvalve: EEO 000611

PROJEKTIJUHT

KONTROLLIJA

PROJEKTEERIJA

JOONESTAS

OBJEKTI NIMETUS

JOONISE NIMETUS

TELLIJA OBJEKTI AADRESS

TÖÖ NR STAADIUM KUUPÄEV MÕÕTKAVA JOONISE TÄHIS

SIRKEL&MALL ARHITEKTUUR JA PROJEKTEERIMINE

E.ANTO

T.IVANOVA VKV-4-01

VEE-, SADEMEVEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE ASENDIPLAAN

GECC LP OÜ

PP 07.10.202222057

E.ANTO

Järve tee 4, Paide, Järvamaa

Paide Komandohoone

FORMAAT A1

KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik

Projekteeritava survekanalisatsiooni punkti tinglik tähistusKS-1

Projekteeritud soojustrass

KÄSILTLETAVA KINNISTU PIIR

PROJEKTEERITUD RAJATIS

PROJEKTEERITUD PÄÄS KRUNDILE

PROJEKTEERITUD PÄÄS HOONESSE

LIKVIDEERITAV EHITIS/RAJATIS/PUU

PROJEKTEERITUD/TAASTATAV HALJASALAMURU

PROJEKTEERITUD ASFALTBETOONKATTEGA PARKLA

PROJEKTEERITUD PARKIMISKOHAD

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (150X290X1000), h=8-10cm

TINGMÄRGID TÖÖMAHU PIIR

PROJEKTEERITUD SILLUTISKIVI KATTEGA KÕNNITEE

PROJEKTEERITUD MADALDATUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (150X290X1000) h=0 cm

PROJEKTEERITUD TAASTATAV ASFALTKATE

PROJEKTEERITUD SAMAKÕRGUSJOON

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ÄÄREKIVI (80X200X1000), h=0,0cm

PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE ÜLEKATE EELNEVA FREESIMISEGA

PROJEKTEERITUD EPDM KUMMIKATE

PROJEKTEERITUD INVA PARKIMISKOHAD

PROJEKTEERITUD VARIKATUSED

PROJEKTEERITUD PIIRDEAED (keevisvõrk, h=1,8m)

PROJEKTEERITUD VOLDIKVÄRAV (l=6,0m)

PROJEKTEERITUD LIUGVÄRAV (l=5,5m ja 4,5m)

PROJEKTEERITUD PERSPEKTIIVNE LED EKRAAN

PROJEKTEERITUD MURUKIVI KATTEGA PARKIMISALA

PROJEKTEERITUD KILLUSTIKUST TEEPERV/KATEND

PROJEKTEERITUD HOONE

+ + RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖND

PROJEKTEERITUD NÕLV

ISTUTATAVAD PUUD, KUUSK, 5TK

PROJ.-TUD LIPUVARDAD 3TK

TÄNAVAVALGUSTID, H=4 M, 3 TK, ÜKS LATERN POSTIL

FASSAADIVALGUSTID (ÜLES JA ALLA VALGUSEGA), 11 TK

MAASSE SÜVISTATUD VALGUSTID, 2 TK

VARIKATUSESSE SÜVISTATUD VALGUSTID, 12 TK

TÄNAVAVALGUSTID, H=8 M, 2TK, KUUS LATERNAT POSTIL

TÄNAVAVALGUSTID, H=8 M, 13 TK, ÜKS LATERN

PROJ.-TUD POLLARID 10TK

PROJ.-TUD TURVAPOSTID 12TK

VV2

VV1

VV3

VV4

VV5

VV6

KUU OÜ TINGMÄRGID (AS-4-02 ):

PROJEKTEERITUD ELEKTRIAUTODE LAADIMISKOHT

DETAILPLANEERINGU TINGMÄRGID:

SERVITUUDI VAJADUS TEHNORAJATISELE

PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

SÕIDUTEE KÜLGNÄHTAVUSE ALA

PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE

TEESERVITUUDI VAJADUS

NÄHTAVUSKOLMNURK

PLANEERITUD HOONESTUSALA

SEADUSJÄRGNE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

PINK JA PRÜGIKAST

P18

PROJEKTEERITUD JALAKÄIJATE VÄRAV

HOOLDUSRAIET VAJAV ALA

PUHASTATAV JA KORRASTATAV KRAAV (kuni Pärnu jõeni)

62.50

PROJEKTEERITUD LIIVKATTEGA TURVAALA, VARUSTADA KATTEPRESENDIGA

PROJEKT.TARBIJA KAABEL KAITSETORUS n x D160, HALJASALAL 450N, SÕIDUTEE ALL 1250N

PROJEKT. ELEKTRIAUTODE LAADIMISJAAMA TOITEKAABEL KAITSEKÕRI D110, HALJASALAL 450N, SÕIDUTEE ALL 1250N1W1.3

PERSPEKTIIVNE LIITUMISPUNKT (projekteerib ja ehitab ELEKTRILEVI OÜ)

PROJEKT.TARBIJA VÄLISVALGUSTUSE KAABEL KAITSEKÕRI D75, HALJASALAL 450N, SÕIDUTEE ALL 1250N PROJEKT.TARBIJA VÄLISPAIGALDISE KAABEL KAITSEKÕRI D75, HALJASALAL 450N, SÕIDUTEE ALL 1250N

PROJEKTEERITAV SIDEKANALISATSIOON OPTO D100,750N, SÕIDUTEE ALL 1250N PROJEKTEERITAV TARBIJA SIDEKANALISATSIOON D50,750N, SÕIDUTEE ALL 1250N

PERSPEKTIIVNE DP JÄRGNE MADALPINGEKAABEL (projekteerib ja ehitab ELEKTRILEVI OÜ)

PROJEKTEERITUD KÜTTEMATT VÄRAVATE ALLA KINNIKÜLMUMISKAITSEKS

XW2

PROJEKTEERITAV VALMIDUS ELEKTRIAUTODE LAADIMISTARISTULE, KAITSEKÕRI D110, HALJASALAL 450N, SÕIDUTEE ALL 1250N

d 61

5m m

d 62

5m m

PROJEKTEERITAV KKS-2 TÜÜPI SIDEKAEV PROJEKTEERITAV KKS-2 TÜÜPI ELEKTRI KAABLIKAEV d 615mm

d 625mm

KAABLITRASSI LAIUS ROHKEM KUI ÜHE KAABLI KORRAL

Lisa 3. 21002P_EP_EL-3-01_v03_Ehituskirjeldus_1.pdf

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

Sisukord 1 Elektrivarustus. Tugevvoolupaigaldis – ET.........................................................................................................3

1.1 Ehituskirjeldus.......................................................................................................................................3 1.1.1 Üldosa.....................................................................................................................................3

1.1.1.1 Ehitise üldandmed.....................................................................................................3 1.1.1.2 Tehnilised andmed.....................................................................................................3 1.1.1.3 Lähteandmed.............................................................................................................4 1.1.1.4 Normdokumendid.......................................................................................................4 1.1.1.5 Nõuded töövõtjale......................................................................................................4

1.1.2 Välistrassid..............................................................................................................................5 1.1.2.1 Elektrivarustus...........................................................................................................5

1.1.2.1.1 Üldiseloomustus...........................................................................................5 1.1.2.1.2 Kaabelliinide trasside taastamine.................................................................5

1.1.2.2 Välisvalgustus............................................................................................................6 1.1.2.2.1 Üldiseloomustus...........................................................................................6

1.1.2.3 Side kanalisatsioon ja kaabelliinid.............................................................................6 1.1.2.3.1 Üldiseloomustus...........................................................................................6

1.1.3 Tugevvoolupaigaldis................................................................................................................6 1.1.3.1 Üldiseloomustus.........................................................................................................6 1.1.3.2 Madalpinge jaotuskeskused......................................................................................6

1.1.3.2.1 Madalpinge peajaotussüsteemid..................................................................7 1.1.3.2.2 Päikesejaam (PV jaam)................................................................................7 1.1.3.2.3 Elektri arvestussüsteem, kuluarvestite kauglugemissüsteem.....................8 1.1.3.2.4 Varutoitesüsteem..........................................................................................8 1.1.3.2.5 UPS süsteem................................................................................................9 1.1.3.2.6 Kompensatsiooniseadmed ja filtrid..............................................................9 1.1.3.2.7 Maanduspaigaldis ja potentsiaaliühtlustus...................................................9 1.1.3.2.8 Liigpingekaitse süsteem.............................................................................10 1.1.3.2.9 Kaitseviisid..................................................................................................10

1.1.3.3 Kaabliteed................................................................................................................10 1.1.3.3.1 Riputussüsteemid.......................................................................................11 1.1.3.3.2 Läbiviigud....................................................................................................11 1.1.3.3.3 Torud ja karbid............................................................................................11 1.1.3.3.4 Kaablikarbikud............................................................................................12

1.1.3.4 Jõuseadmete elektrivarustus...................................................................................12 1.1.3.4.1 KVVKJ seadmete elektrivarustus...............................................................12 1.1.3.4.2 Muude seadmete elektrivarustus...............................................................12

1.1.3.5 Elektritoite ühendussüsteemid.................................................................................12 1.1.3.5.1 Pistikupesad ja lülitid..................................................................................12

1.1.3.6 Valgustussüsteemid.................................................................................................13 1.1.3.6.1 Üldvalgustus...............................................................................................13 1.1.3.6.2 Hädavalgustus............................................................................................14

1.1.3.7 Küttesüsteemid ja -seadmed...................................................................................15 1.1.3.7.1 Elektrilise kütte süsteemid..........................................................................15 1.1.3.7.2 Sulatussüsteemid.......................................................................................15

Leht 1 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

1.1.3.8 Tuleohutussüsteemid...............................................................................................15 1.1.3.8.1 Piksekaitse.................................................................................................15 1.1.3.8.2 Tuletõrjega seotud toite- ja juhtimissüsteemid...........................................16

Leht 2 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

1 Elektrivarustus. Tugevvoolupaigaldis – ET.

1.1 Ehituskirjeldus

1.1.1 Üldosa

1.1.1.1 Ehitise üldandmed

Tellija: Riigi Kinnisvara AS

Peaprojekteerija: ACTO Consult OÜ

Projekti staadium: eelprojekt

Ehitise asukoht: Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Korruselisus: peahoone – 2 korrust, harjutustorn – 3 korrust, abihoone – 1 korrus

Tulepüsivusklass: TP2

Kasutusviis: V

Kasutamise otstarve – 12743 Päästeteenistuse hoone, tuletõrjedepoo

Hoone suletud netopind: peahoone – 1342 m2

Tööde eesmärk: uute hoonete elektrivarustus

Paigaldise eeldatav eluiga: süsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. Esinevate süsteemide elementide tööea määrab tootja. Seadmete ja materjalide, mida ei saa lammutamata vahetada, eluiga peab olema 50 aastat.

1.1.1.2 Tehnilised andmed

Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 395093 on hoonete liitumine planeeritud krundi piirile.

Uue liitumispunkti ehitamise sooviga taotlus tuleb kliendi poolt esitada teenusepakkujale.

Käesoleva töövõtu mahus on tulevase liitumispunkti ja hoone peajaotuskeskuse PJK vaheline kaabeldus. Hoone PJK toiteks on ette nähtud AXPK PLUS 4G240 maakaabel. Kui hoone toitekaabeldus siseneb pinnasest otse kilbiruumi, ei ole tuletundlikkuse klassile Cca-s1,d1,a2 vastava kaabli kasutamine vajalik.

Juhistiku süsteem: liitumiskilbist hoone peajaotuskeskuseni TN-C, peajaotuskeskusest alates TN-S

Toitepinge: 3x230V/400 V

Installeeritav võimsus: 200 kW

Arvutuslik võimsus: 120 kW

PJK läbilaskevõime: kuni 3x250 A

Peakaitse liitumispunktis: 3x200 A

Hoone elektrivarustus on garanteeritud 160 kVA diiselgeneraatoriga, mis paikneb kinnistul paiknevas

Leht 3 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

abihoones.

1.1.1.3 Lähteandmed

Hoonete arhitektuurne lahendus.

Teiste eriosade projektid.

Projekteerimisnõupidamiste protokollid, tellija kirjad, suulised juhised ning lähteandmed.

1.1.1.4 Normdokumendid

RKAS tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2021.

Eesti Vabariigi õigusaktid:

Ehitusseadustik

Seadme ohutuse seadus

Majandus- ja taristuministri 01.03.2021 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

Siseministri määrus 01.03.2021 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“

Standardid:

EVS 932:2017 Ehitusprojekt

EVS-HD 60364-1:2008, Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused

EVS-EN 61439-3:2012, Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Jaotuskilbid, mida tohivad käsitada tavaisikud

EVS-EN 50525:2011 Juhtmed ja kaablid.

EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted

EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP kood)

EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele

EVS-EN 50085-2:2006 Elektripaigaldiste kaablirennid ja kaablitorud

EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad

EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus

EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid

EVS 919:2020, Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.

EVS-EN 12101 Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid.

EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

1.1.1.5 Nõuded töövõtjale

Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused.

Leht 4 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega.

Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja tööde järelvalvele.

Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karateristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Kõik kasutatavad seadmed ja materjalid peavad omama CE märgist. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja tööde järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab töövõtja.

Juhul kui materjali või koostisosa ei ole projektis määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest.

Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja.

Töövõtjal peab olema pädevustunnistus B-klassi pädevuspiirkonnas tehtavateks elektritöödeks.

Töövõtja peab varustama peale tööde valmimist süsteemid kasutuse ja hooldusjuhenditega ning korraldab süsteemide ekspluatatsiooniks vajalik koolituse. Töö üleandmisel annab töövõtja üle ka tehtud paigaldisele vastavad teostusjoonised.

Elektrotehnilisi kontrollmõõtmisi tohivad läbi viia ainult Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 kohaselt akrediteeritud firmad või mõõteseaduse alusel hinnatud laborid.

1.1.2 Välistrassid

1.1.2.1 Elektrivarustus

1.1.2.1.1 Üldiseloomustus

Krundi piirile planeeritavast liitumispunktist on ette nähtud projekteeritava hoone peakilbile toide maakaabliga AXPK PLUS 4G240. Kaabel paigaldada kogu ulatuses (sh. ka hoone põranda alla jäävas osas) ø 160 mm kaitsetorusse. Teede ja platside ning hoone all on kaitsetoru min. survetugevus 1250N, mujal 450N. Kaablite paigaldussüsgavus 0,7 m, teede ja platside all 1 m. Kaablikaevikus, ~0,3 m kaablitorust kõrgemal peab olema veniv hoiatuslint.

Ümber hoone perimeetri on vaja rajada piksekaitsepaigaldusega ühildatud maanduskontuur. Maanduskontuur on ette nähtud hoone soklist ca 1 m kaugusele ja 1m sügavusele pinnasesse.

Elektriautode laadimiseks on planeeritud 3 kahe auto laadimiseks ette nähtud laadimisjaama.

Trasside ehitamisel tuleb kaitsemeetmeid ja kujasid rakendada vastavalt eesti standardile EVS 843:2016.

1.1.2.1.2 Kaabelliinide trasside taastamine

Käesoleva projekti mahus teostatavad kaevetööd tuleb teostada enne objekti lõplikku taastamistööde teostamist. Kõikide lõpetatud kaevetööde heakord peab olema vähemalt samal tasemel, kui enne vastavate

Leht 5 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

tööde algust. Vajadusel jäädvustada töödele eelnenud heakord fotodel.

1.1.2.2 Välisvalgustus

1.1.2.2.1 Üldiseloomustus

Projektiga on ette nähtud hoone ümbruse alade ning hoonega külgneva parkla välisvalgustuspaigaldis. Valgustid on planeeritud nii maakaabelliinil pinnasesse kui ka hoonesisese kaabeldusega hoone fassaadile.

Valgustite toited on planeeritud hoone jaotuskeskustest. Välisvalgustuse juhtimine on planeeritud hooneautomaatikast, kõik välisvalgustid on ette nähtud Dali andmesidel juhtimisega. Dali juhtsignaal saadakse hooneautomaatika alakeskusesse planeeritud Dali/KNX andmesidelüüsist. Toide ja Dali andmeside on valgustiteni planeeritud ühises maakaablis – 3 soont valgustite toide ja kordusmaandus ning 2 soont Dali andmeside.

Välisvalgustite grupeerimine ja juhtimise põhimõtted planeerida ning kooskõlastada Tellijaga projekti järgnevates staadiumites.

Välisvalgustuse kaabelliinides kasutada vasksoonega maakaableid (näit. NYY-J) tüüpi mis paigaldada kaitsekõrides. Kaitsekõri peab olema min 450N survetugevusega, teede ja platside all 750N. Kaabelliini trassidesse, 0,3 m kaablitorust kõrgemale paigaldada hoiatuslint.

1.1.2.3 Side kanalisatsioon ja kaabelliinid

1.1.2.3.1 Üldiseloomustus

Käesoleva projekti koostamisel on lähtutud Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilistest tingimustest nr 35866307. Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb Telia Eesti kaablivõrguga ühenduse saamiseks rajatavale hoonestusele projekteerida ja ehitada uus sisend (50mm/100mm UPOTEL PVC torust/ multitorustik 2X14/10 tuvastustraadiga) alates sidekaevust SK-145 kuni hoone andmesidejaotlani. Optiline kaabel (vähemalt 24 kiuline) paigaldada olemasoleva ja paigaldatava sidetorustiku kaudu alates sidekaevust SK-141, kaevu jätta kaabli varu ca 15 m. Sidekaevu SK-145 jätta kaablivaru ca 15 m. Hoones otsastada optiline kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem kooskõlastada vajadusel Teliaga enne paigaldustööde teostamist.

Kinnistu piiril paiknevast sidekaevust on ette nähtud täiendavalt lisada side reservtoru võimaliku RIA kaabli tarbeks.

Enne ehitustööde alustamist teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatiste kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.

Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatete all 1 m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8 mm. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale.

1.1.3 Tugevvoolupaigaldis

1.1.3.1 Üldiseloomustus

Projektiga lahendatakse kogu hoone elektri tugevvoolupaigaldis. Hoonesse on ette nähtud jaotuskeskuste

Leht 6 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

võrgustik, valgustuspaigaldise toitevõrk, pistikupesade võrgustik jms.

1.1.3.2 Madalpinge jaotuskeskused

Hoonesisene elektri jaotusvõrk teostada vastavalt TN-S (5-juhtmelisele) süsteemile.

Hoone esimesele korrusele peakilbiruumi põrandale on planeeritud eraldiseisva moodul tüüpi seadmena PJK toidete ümberlülitamise automaatikaga kahe sisendi vahel „VÕRK1“ ja „GENERAATOR“. RLA tuleb lahendada mootorajamitega lülititega mida juhib generaatori kontroller. PJK-st edasi kulgevad toiteliinid hoone alamkilpidesse. Keskus on planeeritud IP31 metallkorpusesse. Keskus tuleb teostada TN-S süsteemis pingele 3x230V/400 V. PJK nimivool on planeeritud 3x250 A.

Väljuvate kaablite kaitseaparatuurina kasutada põhiliselt kompakt tüüpi automaatlüliteid. Peakeskus varustada sobivate klemmliistudega kõigi väljuvate kuni 16 mm2 soone ristlõikepindalaga jõu- ning juhtimiskaablitele. Grupiliinid varustatakse DIN liistule paigaldatavate moodulkaitselülititega või valatud korpuses kompaktkaitselülititega. Peajaotuskeskuse uksel peab olema tasku keskuse dokumentatsiooni hoidmiseks. Keskusesse tuleb arvestada reservruum ca 30% täiendavate seadmete paigaldamiseks.

Peajaotuskeskuse ruumis tuleb paigaldada töö- ja avariivalgustus, pistikupesad ja käiduks vajalikud kaitsevahendid – kummimatid, isoleerkindad, tulekustutid jne. Peajaotuskeskuse uksed peavad avanema vähemalt 120 kraadi, avatud ustega keskuse ees peab olema vaba teenindusruumi vähemalt 1 m.

Hoone jaotuskeskused tuleb teostada TN-S süsteemis pingele 3x230V/400 V. Keskused on ette nähtud IP31 metallkestas. Grupiliinid varustatakse DIN liistule paigaldatavate moodulkaitselülititega või valatud korpuses kompaktkaitselülititega. Kaitselülitite lahutusvõime peab olema vähemalt 6kA, kui lühisvool ükskõik millises punktis ületab selle väärtuse, peab kaitselülitite lahutusvõime olema vastav selle punkti lühisvoolule. Jaotuskeskused varustada sobivate klemmliistudega kõigi väljuvate kuni 16 mm2 soone ristlõikepindalaga jõu- ning juhtimiskaablitele. Jaotuskeskuste ukse siseküljel peab olema tasku keskuse dokumentatsiooni hoidmiseks.

Jaotuskeskuste grupiliinid varustatakse miniautomaatkaitselülititega (MCB) või moodulkaitselülititega (MCCB) sõltuvalt aparatuuri- ja loetletud tasemetest. MCB-de ja MCCB-de lahutusvõime peab olema vähemalt 6 kA. Kui lühisvool ükskõik millises punktis on üle 6 kA , peab kaitselülitite lahutusvõime olema sobiv selle punkti lühisvoolule.

Enne keskuste koostamist tuleb töövõtjal kohapeal üle täpsustada vaba ruumi mõõtmed keskuse paigaldamisel.

1.1.3.2.1 Madalpinge peajaotussüsteemid

Projekteeritud keskustevaheline magistraalkaabeldus on planeeritud selleks ette nähtud šahtidesse, kaabliredelitele, ripplagede taha ja hoone konstruktsioonidesse.

Kasutatavate kaablite kaablite tuletundlikkus projekteeritavas hoones olema Cca-s1,d1,a2.

Kõik kaablid peavad olema halogeenivaba isolatsiooni ja kestaga, arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 65ºC. Kaableid ei tohi paigaldada küttetorustike lähedusse ega ventilatsioonikanalitesse. Kaableid ei tohi painutada väiksema raadiusega kui nende 8-kordne läbimõõt.

Magistraalkaablite valimisel arvestatakse, et tarbija lõpp-punktis jääks pingelang normaaltarbimisel alla 4 %. Magistraalkaablite valimisel on lähtutud, et hoone toitekaabel vastab standardi EVS-HD 60364-5-52 nõuetele.

Leht 7 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

1.1.3.2.2 Päikesejaam (PV jaam)

Hoone energiatõhususe tagamiseks on kavandatud PV paneelidega 32 kW võimsusega päiksejaam.

PV päiksejaam koosneb 80 PV paneelist nimivõimsusega 400 W, mis paigutatakse ca 15°,..,18° kalde all suunaga lõunasse.

PV paneelide paigaldus peab olema tuulekindel. PV jaama inverter on kavandatud 2 korruse ventkambrisse. PV jaama 3*230/400VAC väljund ühendatakse hoone peakilpi PJK.

PV paneelidelt kaablite sisestamiseks hoonesse kavandatakse hoonele nn kaablikorsten ca 10-le kaablile.

PV jaamalt eeldatakse investeeringu tasuvust mõistliku aja (<10 a) jooksul.

Standard EVS 812-7:2018 nõuab turvalahutust inverteri PV poolses alalisvoolu ahelates ja ka PV inverteri vahelduvvoolu väljundis. Päästemeeskonna infopunkti paigaldada PV paneelidega hoone märk vastavalt standardi lisale D.

Seadmega suhtlemiseks peab PV jaam olema varustatud LAN ja võimaldama LAN võrgu kaudu Bacnet/IP, Modbus TCP/IP või KNX/IP protokollidega häiresignaalide ja tootmisinfo edastamist hooneautomaatikale.

PV päiksejaama tõttu paigaldab võrguteenuse pakkuja liitumispunkti kahesuunalise arvesti. PV päiksejaam ühendatakse elektrivõrguga võrguteenuse pakkuja Tehnilistes Tingimustes esitatud tingimustel.

Järgnevates projekti staadiumites täpsustatakse paneelide paiknemist katusel, nende kinnitust ja püsivust.

Samuti tuleb arvestada lahendus, milles on minimeeritud varjutusest ja muudest teguritest tekkiv toodangu langus ning et oleks võimalik tekitada süsteemi alalisvooluosas katkestus (lahutuse korral).

1.1.3.2.3 Elektri arvestussüsteem, kuluarvestite kauglugemissüsteem

Hoone tehnosüsteemidele on planeeritud kahetariifsed vahearvestid. Vahearvestid planeeritakse M-Bus väljundiga.

Hoone peajaotuskeskuse sisendisse planeeritakse Modbus andmesidel võrguanalüsaator.

Võrguanalüsaator ja vahearvestid peavad olema ühildatud hooneautomaatikasüsteemiga.

Kasutatakse staatilisi A täpsusklassi elektrienergia arvesteid. Kõik arvestussüsteemid peavad vastama standardite EVS-EN 50470, EVS-EN 62053, EVS-EN 62058 nõuetele ning EP/EN ja MKM 15. mai 2006 määrusele nr. 46.

1.1.3.2.4 Varutoitesüsteem

Kinnistu elektrivarustus on reserveeritud generaatoriga. Reservtoiteallikaks on planeeritud 160 kVA diiselgeneraator, mis lülitub tööle elektrivõrgu tõrke korral enimalt 15 sek jooksul ja peab tagama kogu kinnistul paikneva hoonestuse elektrivarustuse 72h jooksul. Generaatorseade peab olema varustatud kütusemahutiga, mis tagab generaatori töö täisvõimsusel 72 tunniks.

Reservgeneraator paikneb hoonest eraldi asuvas abihoones. Generaator ühendatud peakilbiga kaabliga AXPQJ4x240/72. Generaatorile tagatakse peakilbist omatarve ja mootorajamitega RLA toimimiseks juhtimiskaabel. Gernaatori kontroller varustatud LAN liidesega. Generaatorseade ei ole ette nähtud tööks paralleelselt PV paneelidega.

Generaatori testseadme ühendamiseks näha ette eraldi testkoormuskilp (GKTK) generaatori lähistele. Testkoormuse kilp peab paiknema ruumist väljas, et generaatoriruumi uks testimise ajal lahti ei oleks.

Leht 8 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

Generaatori koormustesti teostamiseks tuleb ette näha vajalikud kaitselülitid ja ühendusklemmid-pesad. RLA peab olema häälestatud selliselt, et koormustesti teostamise ajal põhitoite kadumisel lülitab testseadme ühenduspunkti (nt šuntvabastiga) kaitselüliti generaatori kohe ümber objekti elektripaigaldise koormusele.

Täpsemad nõuded generaatorile on esitatud RKAS juhendis “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele”.

1.1.3.2.5 UPS süsteem

Hoones on tehnosüsteeme, kus toite katkemine ei ole lubatav. Katkematu toide on tagatud IT seadmetele, st serveriruumi seadmed (sidejaotlad), töökohtade arvutid (minimaalselt 3tk 230V pesa), hooneautomaatika jm olulised nõrkvoolusüsteemid.

Hoonesse kavandatud vähemalt 10kVA 3x230/400V UPS seade asukohaga kilbiruumis. UPS seade peab olema modulaarne, st peab olema moodulite kaupa laiendatav.

UPS seadme toimimisaeg 15 min. UPS seadme toide reserveeritud generaatoriga

Kuna UPS seadme võimsus on piiratud, kasutada katkematu toidega ahelates eristuva värviga pistikupesi.

UPS-i väljund ühendatud peakilbi PJK UPS sektsiooni. UPSil peab olema eraldi bypass toide ja jaotuskilbis UPSi vahelt välja lülitamiseks katkestuseta ümberlüliti.

1.1.3.2.6 Kompensatsiooniseadmed ja filtrid

Reaktiivenergia kompenseerimisseadmeid ei ole planeeritud. Nende tarbeks on reservkoht planeeritud PJK- sse.

1.1.3.2.7 Maanduspaigaldis ja potentsiaaliühtlustus

Hoonele planeeritakse piksekaitsega ühildatud kordusmaandussüsteem. Maandusseadmena on planeeritud ümber hoone perimeetri kaevikusse paigaldatavat terastraadiga RD10 ehitatavat kordusmaandusseadet maandustakistusega alla 10 oomi.

Hoone peakeskuse ruumi paigaldada peapotentsiaaliühtlustuse latt vastavalt TN-S süsteemile, mis ühendada paigaldise maandusega.

Käesoleva projektiga on vaja lahendada ehitise elektripaigaldise potentsiaaliühtlustussüsteem. Elektripaigaldise käidul võivad mitmesugustel põhjustel tekkida elektriseadmetes rikke- või avariitalitlus (näit. isolatsioonirike), mille tulemusena võivad paigaldise normaaltalitlusel pingetud elektrijuhtivad osad sattuda ohtlikku pinge alla. Ka normaaltalitlusel võivad elektripaigaldises tekkida erinevatel põhjustel elektromagnetilised häireväljad, mis võivad tingida häiretundlike mikroelektroonikaseadmete rikkeid.

Paigaldise erinevate osade vahel tekkiva võivast puutepingest tingitud elektrilöögi- ja tulekahjuohtu vältimiseks (rikkekaitseks) ning elektromagnetiliste häirete vähendamiseks tuleb välja ehitada kogu hoonet hõlmav potentsiaaliühtlustussüsteem. Elektripaigaldise potentsiaaliühtlustus seisneb kõigi pingealdiste ja kõrvaliste voolujuhtivate osade omavahelises galvaanilises ühendamises. Peapotentsiaaliühtlustuslatiga (peamaanduslatiga) tuleb ühendada: peakatsejuht (PEN); peamaandusjuht (E); hoonesse sisenevad vee, kanalisatsiooni, gaasi ja kaugküttetorud; hoone metalltarandid; kaabliteed; hoonesisene ventilatsioonitorustik; sidekaablite metallmantlid; signalisatsiooni- ja juhtimiskeskuste kestad; antennimast; lisa-potentsiaali- ühtlustusjuhid ning muud kõrvalised voolujuhtivad osad.

Lisapotentsiaalühtlustusse haaratakse mingil kohalikul alal (ehitise eri korrustel; seadmerühmades; kõrgendatud ohuga ruumides jne.) paiknevad puutevõimalikud juhtivad osad ning potentsiaalitasandus. Kõrge

Leht 9 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

töökindluse tagamiseks nähakse iga ühendatava osa jaoks ette eraldi juht, mis ühendatakse teiste juhtidega kokku pea(lisa) potentsiaaliühtlustuslatil.

Ühendamine teostatakse kolla-rohelist värvi plastmass-isolatsiooniga vasksoonega (Cu) juhtmete abil, millede vajalikud läbimõõdud on toodud maandus- ja potentsiaalühtlustussüsteemi skeemil.

Ühendusjuhtmed tuleb otsastada ja tähistada. Valitud potentsiaaliühtlustussüsteemi seadmete andmed esitatakse põhiseadmete loetelus, nende paiknemine aga potentsiaaliühtlustussüsteemi skeemil.

Enne maanduspaigaldise kasutusele võtmist teostada maandustakistuse mõõtmine. Maandustakistus peab tagama, et rikete korral puutepinge ei ületaks 50V. Vajadusel lisada elektroode.

1.1.3.2.8 Liigpingekaitse süsteem

Tagamaks projekteeritava paigaldise elektritarvitite, eriti aga liigpingetundlike juhtimis-, automaatika-, infotöötlus- ning arvutusseadmete nõuetekohane kaitse pikse-, lülitus- ja elektrostaatiliste liigpingete eest, tuleb käesolevas elektripaigaldises välja ehitada liigpingekaitsesüsteem.

Nõudeklassidesse B + C (IEC: I + II) kuuluv kombineeritud liigpingepiirikute komplekt (3L+NPE) tagab IV, II ja II liigpingekategooriasse (6, 4 ja 2,5 kV) kuuluvate seadmete (keskuste seadmed ning enamus elektritarvitid) liigpingekaitse. Komplekt paigaldatakse keskuse PJK elektrisisendisse (DIN- liistule).

Nõudeklassi C (IEC: II) kuuluv piirikute komplekt (3F+NPE) tagab III ja II liigpingekategooriasse (4 kV ja 2,5 kV) kuuluvate seadmete (enamus elektritarvitid) liigpingekaitse. Liigpingepiirikute komplektid paigaldatakse üldjuhul kõikide rühmakeskuste elektrisisendisse (DIN-liistule).

Nõudeklassi D (IEC: III) kuuluvad täppisliigpingepiirikud (1L+NPE) tagavad I liigpingekategooria (1,5 kV) elektriseadmete (juhtimis-, automaatika-, signalisatsiooni-, infotöötlus- ning arvutusseadmed) kaitse. D-klassi piirikud paigaldatakse konkreetsete liinide või seadmete kaitseks, kas rühmakeskusesse (DIN-liistule) või konkreetse kaitstava seadme lähedusse (seadmetoosis, pistikupessa sisseehitatult, jne.).

Liigpingepiirikud on näidatud hoone peajaotuskeskuse skeemil.

Kui elektripaigaldises soovitakse kasutada I liigpingekategooriasse (impulsspingetaluvus ≤ 1,5 kV) kuuluvaid elektriseadmeid (personaalarvutid, jt.) toiteahelates, mis ei ole käesoleva projekti järgselt kaitstud statsionaarsete D-klassi liigpingepiirikutega, tohib nimetatud seadmeid paigaldise elektrivõrku ühendada vaid läbi spetsiaalsete teisaldatavate D-klassi liigpingekaitse adapterite.

Nõrkvoolusüsteemide toitepunktid varustada B/D klassi pikse ülepinge kaitsmetega/liigpinge täppispiirikutega.

1.1.3.2.9 Kaitseviisid

Kaitse otsepuute eest tuleb tagada elektriseadmete kasutamisega, mille katete ja kestade kaitseaste on min. IP20.

Kaitse kaudpuute eest on tuleb lahendada toite automaatse väljalülitamise, II kaitseklassi elektritarvitite kasutamise ja potentsiaaliühtlustuse abil. Kaitseseadmetena on projektis ette nähtud liinikaitselülitid, rikkevoolukaitsmed.

1.1.3.3 Kaabliteed

Kaablišahtis, ripplagede taga ja tehnilistes ruumides kasutatakse kaabliredeleid. Kaabliredelite laius ja kandevõime on planeeritud vastavalt kaablite kogusele. Hargnemis- ja pöördekohtades tuleb kasutada

Leht 10 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

spetsiaalseid tehases valmistatud nurgadetaile. Kaabliredelite materjal tsingitud teras, mille paksus vähemalt 1 mm. Niiskes ja agressiivse keskkonnaga ruumides tuleb kasutada kuumtsingitud terasredeleid või alumiiniumredeleid. Kuivades siseruumides planeerida kaabliredelid keskkonnaklassile C1-C2, niisketes või agressiigse keskkonnaga ruumides keskkonnaklassile C3-C4.

Tugev- ja nõrkvoolukaablite ühisele kaabliredelile paigutamisel tuleb kaablite eraldamiseks kasutada metallist eraldusplaati või redelile paigaldatavat metallist nõrkvoolukaablite renni. Nõrkvoolu süsteemide kaabliteede projekteerimisel lähtuda üldkaabelduse kaablite installatsiooni standardist EVS-EN 50174-2:2018.

Elektri töövõtja teostab kaabliteed (kaabliredelid ja avad üle 100 mm) hoones ka nõrkvoolusüsteemidele. Selleks annab NV projeketeerija kaabliredelite vajaduse. NV ja tugevvoolu ühistel kaabliredelitel kasutatakse metallist elektromagnetiliselt ekraniseerivaid eraldusliiste.

Tulepüsivate kaablite paigaldamisel tuleb kasutada tulepüsivaid kaablikinnitustarvikuid ja -klambreid.

1.1.3.3.1 Riputussüsteemid

Kõik riputussüsteemide tarvikud (kinnitid ja riputid, põlved, T- ja X-kujulised ühendused jms.) peavad olema tehases valmistatud standardelemendid. Tuleohutussüsteemide riputid peavad vastama konkreetse seadme tulepüsivusklassile.

1.1.3.3.2 Läbiviigud

Betoonpõrandates ning lagedes paigaldada kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Heliisolatsiooniga seinte puhul tuleb läbiviigud isoleerida vastavalt seina heliisolatsioonile. Kohtades kus kaabel läbib seina või vahelae, peab kaabel olema kaitstud jäiga hülsiga ning kaetud tuletõkkekonstruktsioonist läbiminekul mõlemast otsast tuldtõkestava ainega.

Juhul kui seina paigaldatakse pistikupesad mõlemale poole, siis tuleb paigaldada pistikupesad nihkega nii, et nad ei oleks kohakuti.

Juhtmete ja kaablite sisseviigud valgustitesse ja seadmetesse välitingimustes ning niisketes ruumides teostatakse tihendatult. Niisketes ruumides ning välitingimustes kasutatavad lülitid ning pistikupesad paigaldatakse juhtmeavaga allapoole.

Nii tugev- kui ka nõrkvoolu töövõtja teostab avad kuni 100 mm oma töövõtus.

Suuremate, kui D=100 mm avade tegemiseks betoonkonstruktsioonidesse koostatakse avade ehitusülesanne ja edastatakse konstruktorile. Kaablite paigalduseks läbi sente ja lagede väiksemad avad puuritakse.

1.1.3.3.3 Torud ja karbid

Kui kaablid ei paikne kaabliteedel, peavad pindpaigaldusega kaablid olema kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest (näiteks kaablikaitsetorudega). Erinevate pingetega, ahelate ja eri süsteemi ahelate paigaldamine ühises torus ei ole lubatud. Paigaldustorude diameeter vähemalt 20 mm.

Konstruktsioonidesse paigaldatavad torud peavad kulgema sirgjooneliselt horisontaal või vertikaalsuunas. Ripplagedega ruumides lõpetatakse seintesse paigaldatud torud harukarpidega ripplae taga. Eri süsteemide torud lõpetatakse seinal seadmetoosiga (v.a. seinavalgustid). Seadmetoose ei tohi seina vastaspoolel paigaldada kohakuti heliisolatsiooni vähenemise tõttu.

Betoonkonstruktsioonidesse paigaldatavate torude ja karpide paigalduse kohta tuleb koostada joonised (betoonelementidest, seinalaotistest ja vahelagedest) ja nende järgi teostada paigaldus. Betoonelementidesse

Leht 11 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

paigaldatakse vajalikud torud ja karbid betoonelementide tehases. Torude ühenduseks kasutada näiteks firma Spelsberg, Kaiser, ABB või analoogtooteid. Arvestada tuleb kõigi elektri ja nõrkvoolusüsteemide kaablite ja seadmete paigaldusega.

Õõnespaneelidesse paigaldada vajalikud kaablid karkassi montaažtööde käigus. Muud vajalikud montaazkarbid ja –torud paigaldada betoonelementi tehases vastavalt tootejoonistele.

1.1.3.3.4 Kaablikarbikud

Kabinettidesse, õppeklassi ja puhkeruumidesse on hoone välisseina planeeritud vahetult akna alla kahekambriline kaablikarbik.

1.1.3.4 Jõuseadmete elektrivarustus

1.1.3.4.1 KVVKJ seadmete elektrivarustus

Projektis tuleb tagada toide kõikidele KVVKJ seadmetele. Seadmed ühendatakse elektrivõrku seadmete tarnija juhendis olevate paigaldusjuhiste järgi.

KVVKJ süsteemide kaabeldus on ette nähtud hoone konstruktsioonides, kaabliredelitel ning ripplagede tagustel aladel. Tugevvoolu toitekaablitena kasutada vasksoonega kaableid. Kõik kaablid peavad olema arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 65ºC. Kaableid ei tohi paigaldada küttetorustike lähedusse ega ventilatsioonikanalitesse. Kaableid ei tohi painutada väiksema raadiusega kui nende 8-kordne läbimõõt.

Ventagregaatide, kütteseadmete ja veevarustuse seadmete juhtimine toimub vastavate eriosade (KVVK) projektide kohaselt. Kõik nimetatud süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed jms. hangib KVVK töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed ning kaablid. Elektritöövõtja paigaldab kaabli peajaotuskilbist kuni soojussõlme ruumi ning peajaotuskilbist katusel asuva kompleksse ventseadmeni. Kõik hoone üldised kütte- ja ventilatsiooniseadmed saavad toite tehnosüsteemide jaotuskeskusest VJK.

Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevad kilbid paigaldatakse seadmega kaasas oleva tehnilise dokumentatsiooni järgi. Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini.

Seadmed, mida elektriprojektis ei kajastu ning mis tulevad teiste eriosade muudatustest, kuuluvad eriosade töövõttu.

Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni järgi ja seadme paigaldaja poolt.

Kõik ventilatsiooniseadmed, mida ei toideta seadmega samast ruumist (seadme lähedalt), tuleb varustada seadme juures turvalülititega.

1.1.3.4.2 Muude seadmete elektrivarustus

Päästeameti komando alarmi (väljakutse alarmi) korral peavad pliidid, ahjud, kubid, kerised automaatselt välja lülituma, LED indikatsiooniga taastamisnupp paigaldada nimetatud seadmete lähedusse.

Päästeameti autodele garaažis nähakse ette laadimissüsteem rikete edastamisega hooneautomaatikasse. Projekteeritud on alarmsüsteemi kilp paneel „PIP“, mis annab häire signaali, kui kaob elektritoide või suruõhk kompressorites, päästeautode laadimissüsteemis ning elektriliselt avatavatel välisustel/väravatel. Vastavad

Leht 12 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

signaalid edastatakse ka hooneautomaatikasse.

1.1.3.5 Elektritoite ühendussüsteemid

1.1.3.5.1 Pistikupesad ja lülitid

Projektis on planeeritud kasutada nii süvispaigaldatavaid, pinnapealseid kui ka kaablikarbikusse paigaldatavaid pistikupesasid.

Kasutada tuleb maanduskontaktiga pistikupesasid, mille klass on 16A, 250 VAC. Niisketes ruumides on ette nähtud pritsmekindlad (IPX4) pistikupesad. Pesubokside pistikupesad, lülitid ja muud seadmed peavad olema vähemalt IP65 klassile vastavad.

Ühefaasilised pesad peavad olema varustatud ava sulguriga ehk teisisõnu peavad olema „lapsekaitsega“. Pistikupesade ja lülitite kattematerjal peab olema vastupidav ja kergesti hooldatav.

Pistikupesade ja lülitite värvus on vastavalt sisekujunduse projektile planeeritud valge. UPS pesad peavad olema värvuse järgi eristatavad. Kasutada nt rohelist värvi pesi. Kasutatavate lülitite nimipinge peab olema 250 VAC ja nimivool 10 AX.

Projekteeritavate üldiste pistikupesade komplektid:

arvutitöökoht: 4x 16 A 230 V; UPS 2x 16 A 230 V

seinapesad: 2x 16 A 230 V;

koristuspesa: 1x 16 A 230 V;

päästeautode laadimispesa: 1x16 A 230 V (juhi pool 4 m kõrgusel pistikupesa laadimisjuhtme ühendamiseks)

Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm² ristlõikepindalaga vaskjuhte.

Pistikupesade grupid varustada 30 mA rikkevoolu kaitsmega.

Pistikupesade ja lülitite kaugus akendest ja ustest on vähemalt 150 mm. Klaasseinte puhul võib pistikud ja lülitid paigaldada klaasukseposti.

Pistikupesade raam paigaldatakse horisontaalselt, lülitite raam vertikaalsel t. Tugev- ja nõrkvoolupesad on planeeritud paigaldada ühisesse raami.

Hoone tehnoruumides ja laopindadel on planeeritud kasutada 230V lüliteid. Lülitite paigalduskõrgus on vaikimisi 1000 mm. Ülejäänud hoone valgustuse lülitamine on planeeritud hooneautomaatika lülitite ja kohalolekuanduritega.

Lülitid paigaldatakse uste lukupoolsele seinale vähemalt 150 mm kaugusele uksepiidast. Lülitid on sisselülitatud asendis klahvi ülemises sissesurutud asendis. Lülitite kaabeldus teostada harutoosist vasksoontega kaabliga 3x1,5N (sooned pruun, must, hall), valgustite kaabelduseks kasutada vasksoontega 3G1,5 kaablit.

Pistikupesade ja lülitite margid on planeeritud vastavalt sisekujunduse projektile. Pistikupesade ja lülitite asendamine analoogsetega peab olema kooskõlastatud tellijaga ning sisekujundajaga.

Lülitite ja pistikupesade täpsed asukohad on näidatakse põhiprojekti staadiumi korruseplaanidel. Kõik vajalikud seadmed miniköögid jms. varustatakse vajaliku arvu pistikupesade ja toitepunktidega.

Leht 13 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

1.1.3.6 Valgustussüsteemid

1.1.3.6.1 Üldvalgustus

Keskmised valgustustihedused tööpiirkonnas projekteeritakse vastavalt Eesti standardile “Valgus ja valgustus, töökohavalgustus” EVS-EN 12464-1:2021.

Samuti tuleb arvesse võtta RKAS tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2021 ruumikaartidel esitatud tehnilisi nõudeid valgustihedusele.

Järgnevalt on toodud keskmised valgustihedus ruumides.

Hoone tehnikapaigaldised, lülitusaparaadid 200 lx UGR 25

Kabinetid 500 lx UGR 19

Nõupidamisteruum 500 lx UGR 19

WC-ruum 200 lx UGR 25

Koridor, liikumisalad 150 lx UGR 25

Päästeautode garaaž 300 lx UGR 22

Trepid 150 lx UGR 25

Projektis kasutatakse pinnapealseid, riputatavaid ning süvistatavaid energiatõhusaid ja pika eluaeaga (min 50 000 h) LED valgusteid. Kasutatavate valgustite värviedastusindeks CRI peab olema vähemalt 80. Valdavalt on planeeritud kasutada DALI andmesidel lülitatavaid valgusteid. Erandiks on laopinnad ning tehnoruumid.

Kõik paigaldatavad valgustid peavad omama vähemalt 5-aastast tehasegarantiid.

Kõik kasutatavad valgustid peavad omama heakskiitu müügiks EU maades.

Valgusallikate valikul arvestada hoones üldiselt värvitemperatuuriga 3000K, tehnilistes ruumides on planeeritud 4000K värvitemperatuuriga valgustid.

Projektis toodud valgustite asendamine analoogsetega peab olema kooskõlastatud sisekujundaja ning tellijaga. Valgustite asendamisel tuleb esitada ka valgusarvutused.

Valgustuspaigaldise planeerimisel peab arvestama töökohtade ringipaigutamise vajadusega (peale töökohtade ringipaigutamist peavad olema valgustusele esitatavad tehnilised nõuded tagatud).

Valgustuspaigaldise kontrollmõõtmisi tohivad läbi viia ainult Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 kohaselt akrediteeritud firmad või mõõteseaduse alusel hinnatud laborid.

Garaažis ja pesulas on planeeritud lülititena kasutada hooneautomaatika sisenditesse ühendatud impulsslüliteid.

Väljakutsesignaali saabumisel peab reageerimistee valgustus automaatselt süttima. Antud funktsionaalsus lahendatakse hooneautomaatika osas programmiliselt. Reageerimisteel paiknevad valgustid on planeeritud DALI andmesidel juhitavad ning need tuleb automaatika töövõtjal vastavalt seadistada.

Tugevvoolu töövõtja töövõtus on valgustite paigaldamine ning toite ja juhtimiskaablite ühendamine valgustis. Samuti toitekaabli ühendamine jõukilbis. Juhtimiskaablite ühendamine automaatika alakeskuses on hooneautomaatika töövõtu osa. Samuti on hooneautomaatika töövõtus kõikide DALI valgustite grupeerimine ning tööle seadistamine.

Leht 14 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

1.1.3.6.2 Hädavalgustus

Hädavalgustuse projekteerimisel on aluseks võetud standard EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“ ja EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.

Hädavalgustus projekteeritakse selliselt, et nõutud valgustustihedused oleksid tagatud.

Evakuatsioonivalgustid paigaldatakse:

ohu korral kasutatava väljapääsu uksele;

trepile, nii, et iga trepikäik oleks valgustatud;

tasandimuutusele;

ohutusmärgile;

suunamuutusele;

koridoride ristumiskohale;

lõppväljapääsule seest- ja väljastpoolt;

esmaabipunktile;

tuletõrje- ja päästevahenditele ning tulekahjuteatenupule.

Hädavalgustus on projekteeritud lähtudes siseministri määruse nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “ esitatud nõuetest.

Elektripaigaldise hädavalgustus koosneb: evakuatsiooni-; paanikavältimis- ja riskialavalgustusest.

Kuni 2 m laiuste evakuatsiooniteede horisontaalne valgustustihedus põrandal piki tee keskjoont peab olema vähemalt 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustustihedus vähemalt 0,5 lx.

Hädavalgustuse toimeaeg peab olema vähemalt üks (1) tund. Ohutusmärgivalgustid on pidevlülituses, ülejäänud turvavalgustid varusolekulülituses.

Hädavalgustuse keskseade tuleb liidestada hooneautomaatikaga protokolli tasandil. Läbi hooneautomaatika peab saama teostada lisaks rikketeadetele veel teste ja saada raporteid.

1.1.3.7 Küttesüsteemid ja -seadmed

1.1.3.7.1 Elektrilise kütte süsteemid

Elektriküttekaablid on ette nähtud niisketesse ruumidesse. Põrandakütteala võimsus ca 100...150 W/m 2. Põrandakütte juhtimine toimub läbi hooneautomaatikaga seotud põrandaanduriga temperatuuri-regulaatori.

Kõik niisketes kohtades asuvate küttekaablite ahelad varustatakse rikkevoolukaitselülititega rakendusvooluga 30 mA. Rikkevoolukaitselülitid peavad olema AC tüüpi.

1.1.3.7.2 Sulatussüsteemid

Katusel paiknevad küttega vihmavee äravoolulehtrid peavad olema hangitud koos kütteelemendiga. Elektri töövõtus varustatakse lehtrid toitega.

Sulatussüsteemide termostaat on planeeritud PJK-sse, välistemperatuuriandur on planeeritud paigaldada hoone fassaadi põhjaküljele kõrgusele 3400mm.

Leht 15 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

Süsteem peab olema seotud hooneautomaatikaga.

1.1.3.8 Tuleohutussüsteemid

1.1.3.8.1 Piksekaitse

Vastavalt Siseministri määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ei ole antud hoonele piksekaitse kohustuslik, aga arvestades asjaolu, et antud hoones asub Päästekeskus, tuleb hoonele paigaldada piksekaitse.

Piksekaitse on lahendatud vastavalt standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“. Piksekaitsesüsteem ehitada vastavalt klass IV nõuetele (võrkpüüduri silma suurus maksimaalselt 20 m, allaviikude tüüpiline vahekaugus 15 m).

Välgupüüdurite süsteem koosneb omavahel elektriliselt ühendatud võrkpüüdurist, katusest kõrgemale ulatuvate metallkonstruktsioonide kaitseks (nt. välijahutid, ventilaatorid , antennid jms) paigaldatavatest isoleeritud alusel piksevarrastest ja katusest kõrgemale ulatuvatest sobivatest metallkonstruktsioonidest (metallpiirded), mis ühendatakse piksekaitse võrguga. Kõik metall- ja juhtivad struktuurid katusel, mida ei ole vaja kaitsta piksevarrastega, ühendatakse piksekaitsekaitse võrkpüüduriga.

Välgupüüdurite süsteem peab olema eraldatud hoone KVJVK seadmetest ja muudest metallkonstruktsioonidest. Võrkpüüdur valmistatakse ümaralumiiniumist diameetriga 8 mm (vastavalt standardile EVS-EN 62305-3). Pikad välgupüüduri juhid tuleb varustada kompensatsioonivedruga.

1.1.3.8.2 Tuletõrjega seotud toite- ja juhtimissüsteemid

Tuletõrjega seotud toite ja juhtimissüsteemid lahendatakse vastavalt Siseministri määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, standarditele EVS 812 „Ehitiste tuleohutus.

Tuleohutuspaigaldiste magistraalkaabeliinid peavad olema tulekindlad ja/või kaitstud šahtis või muul viisil installatsiooni tulepüsivusega vähemalt 1 h.

Tuleohutuspaigaldiste kaabliteede (kaablirenni- ja redelsüsteemide ning kinnituste) tehnilised omadused peavad sellised, et nad tagaksid tulepüsivate kaablite paiknemise neile määratud kohtadel ka tulekahju ajal vähemalt kaablite nõutud tööaja kestel. Et saavutada tulepüsivus vähemalt 1 h valida tuleohutuspaigaldiste kaabelliinid halogeenivabad ja tulekindlad E90 tulepüsivusega või paigaldada elektrišahti või tuletõkkekanalitesse EI60.

Korrusele paigaldatavate toitekaablite tulepüsivusnõue on vähemalt E90.

Evakuatsiooni trepikodades ja koridorides tuleb kasutada halogeenivabasid ja madala suitsutihedusega kaableid.

Tuleohutuspaigaldiste elektrivarustuse juhtimise transiitkilbid paigaldatakse omaette tuletõkkesektsioonina rajatud ruumi või transiitkilbi enda tulepüsivus peab olema võrdne elektrikaabli tulepüsivusega.

Evakuatsioonigustuse toide on lahendatud sisseehitatud akuseadmetega min 1 h.

Tulekahju häire korral lülitatakse välja hoone üldine sundventilatsioon. Ventilatsiooni väljalülitamise korral peab olema tagatud, et ventilatsioonisüsteem ei rakendu enne tööle, kui tulekahjuoht on likvideeritud.

Hoones on loomuliku suitsueemaldusega alad. Hoone suitsueemalduse tsoonid, lahendusviisid ja käivitustasemed on toodud arhitektuurse osa projektis suitsutsoonide plaanidel ja tuleohutuse osa

Leht 16 / Lehti 17

ACDC OÜ Reg.nr. 11109970. MTR: FPR000207, TEL000357 Töö nr. 21002P. PAIDE KOMANDOHOONE Järve tee 4, Paide linn, Järva maakond

Tugevvool. Eelprojekt. Ehituskirjeldus.

Koostas: Reigo Saar. 20.05.2022

seletuskirjas.

Automaatse tulekahjusignalisatsiooni keskseade ja tuleohutussüsteemide infotabloo saab põhitoite elektrikilbist selleks ettenähtud eraldi automaatkaitselüliti alt. Keskseadmetesse lisada akud (Vastavalt EN 54 nõuetele), mis tagavad toite põhitoite kadumisel.

Päikeseelektrijaama inverteri käsitsi väljalülitamise võimalus peab olema tagatud päästemeeskonna infopunktis.

Leht 17 / Lehti 17

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Notari leping 1795	09.09.2024	3	3.2-2/24/1530-1	Maaleping	transpordiamet
Notari leping 1794	09.09.2024	3	3.2-2/24/1529-1	Maaleping	transpordiamet
Transpordiameti 27.08.2024 korralduse nr 1.1-3/24/657 muutmine	06.09.2024	3	1.1-3/24/679	Korraldus	transpordiamet
Riigivara kasutamiseks andmine ja kinnisasja koormamine reaalservituudiga	30.08.2024	3	1.1-3/24/664	Korraldus	transpordiamet
Riigivara kasutamiseks andmine ja kinnisasja koormamine isikliku kasutusõigusega	27.08.2024	2	1.1-3/24/657	Korraldus	transpordiamet
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts taotlus tarbevee, olmekanalisatsiooni ja soojustorustiku paigalduseks 15175 Paide-Mündi-Mäeküla	09.08.2024	3	7.1-5/24/13924-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
EHR- Järva maakond, Paide linn, Järve tee 4 Paide Komandohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 390836	24.11.2023	262	7.1-2/23/20504-5	Valjaminev kiri	transpordiamet	Paide Linnavalitsus
EHR- Järva maakond, Paide linn, Järve tee 4 Paide Komandohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 390836	10.11.2023	276	7.1-2/23/20504-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Paide Linnavalitsus
EHR- Järva maakond, Paide linn, Järve tee 4 Paide Komandohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 390836	30.10.2023	287	7.1-2/23/20504-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Paide Linnavalitsus
Kiri	28.09.2023	319	7.1-2/23/19087-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Aktsiaselts Viimsi Keevitus
Kiri	28.09.2023	319	7.1-2/23/19149-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Aktsiaselts Viimsi Keevitus
Taotlus	28.09.2023	319	7.1-3/23/20667-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Aktsiaselts Viimsi Keevitus
EHR- Järva maakond, Paide linn, Järve tee 4 Paide Komandohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 390836	27.09.2023	320	7.1-2/23/20504-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Paide Linnavalitsus
Ehitusloa taotlusest	20.09.2023	327	7.1-2/23/19157-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Paide Linnavalitsus
TRAM kooskõlastuseta ehitusloa taotlus nr. 2211271/21468	06.09.2023	341	7.1-2/23/19157-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Paide Linnavalitsus
Kiri	06.09.2023	341	7.1-2/23/19149-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Aktsiaselts Viimsi Keevitus
Kiri	05.09.2023	342	7.1-2/23/19087-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Aktsiaselts Viimsi Keevitus

EHR- Järva maakond, Paide linn, Järve tee 4 Paide Komandohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 390836. Kooskõlastamata jätmine,

Failid

Digiallkirjad

Seosed