Kiri

Eesti Rahvusraamatukogu eelarve 2022 Kinnitatud nõukogu otsusega 09.12.2021 Nr 1-1/6

TULEMIEELARVE

Eelarve 2022 Eelarve 2021 Muutus

2022 vs2021

Tulu majandustegevusest 62 200 363 838 -301 638

Sihtfinantseerimine 1 025 750 489 754 535 996

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 8 602 508 336 000 8 266 508

sh asenduspindade kulu 1 125 000

e-raamatukogu 32 000

Tegevustoetused 7 961 177 7 217 408 743 769

sh RMIT toetus RaRa eelarvesse 535 735

Muud viivisintressitulud 0

Tulud: 17 651 635 8 407 000 9 244 635

Eelarve 2022 Eelarve 2021 Muutus

2022 vs2021

Tööjõukulud 5 514 210 5 499 300 14 910

Administreerimiskulud 91 330 89 835 1 495

Koolitus/lähetuskulud 125 500 105 500 20 000

Kinnistu majandamiskulud 1 583 740 1 043 392 540 348

Sõidukite majandamiskulud 11 580 12 104 -524

IKT kulud 993 060 594 076 398 984

Inventari majandamiskulud 10 080 10 000 80

Meditsiinikulud ja hügieenikulud 6 300 18 474 -12 174

Teavikute kulud 425 100 401 710 23 390

Muud koolituse kulud 30 450 20 000 10 450

KOM-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 540 470 222 704 317 766

Muud kulud 58 650 39 150 19 500

Kulud kokku: 9 390 470 8 056 245 1 334 225

Tulem põhitegevusest 8 261 165 350 755 10 578 860

Amortisatsioon kokku 540 000 500 000 40 000

Tulem 7 721 165 -149 245 7 870 410

INVESTEERINGUTE EELARVE

Eelarve 2022 Eelarve 2021 Muutus

2022 vs2021

IT süsteemid 1 224 000 345 600 878 400

Hoone 7 445 508 336 000 7 109 508

Teavikute soetus põhivarana 135 000 135 000 0

E-raamatukogu 32 000 32 000 0

Investeeringud kokku 8 836 508 848 600 7 987 908

RAHAVOO EELARVE

Eelarve 2022 Eelarve 2021

Tulem 7 721 165 -149 245

Amortisatsioon 540 000 500 000

Investeeringud -8 836 508 -848 600

Rahavoo muutus -575 343 -497 845

Rahavoo jääk perioodi alguseks 580 000 500 000

sh 2021 kasutamata eelarve 367 200

Rahavoo jääk perioodi lõpuks 4 657 2 155

NÕUKOGU OTSUS

Tallinn 09.12.2021 Nr 1-1/6

Eesti Rahvusraamatukogu

eelarve kinnitamine aastaks 2022

Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 3 nõukogu

otsustab:

1. Kinnitada Eesti Rahvusraamatukogu eelarve aastaks 2022.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Rahnel

Nõukogu esimees

Lisa: 1. Eesti Rahvusraamatukogu eelarve 2022

NÕUKOGU OTSUS

Tallinn 09.12.2021 Nr 1-1/5

Eesti Rahvusraamatukogu

tegevuskava kinnitamine aastaks 2022

Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõike 1 punktile 2 nõukogu

otsustab:

1. Kinnitada Eesti Rahvusraamatukogu tegevuskava aastaks 2022.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Rahnel

Nõukogu esimees

Lisa: 1. Eesti Rahvusraamatukogu tegevuskava 2022

Kinnitatud 09. detsembri 2021.a.

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu

otsusega nr 1-1/5

Eesti Rahvusraamatukogu 2022. aasta tegevuskava

Rahvusraamatukogu missioon on säilitada ja edendada Eesti kultuuripärandit ning olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel.

Rahvusraamatukogu visioon on avatud, inspireeriva ja kaasava tegutsemiskeskkonna kaudu olla uue põlvkonna raamatukogu ning raamatukogundusliku mõtte arendaja.

Meie väärtused: Me oleme usaldusväärsed. Me oleme avatud. Me oleme uuendajad. Me oleme loovad. Me oleme kliendikesksed.

Rahvusraamatukogu tegevuskava järgib pikemaajalisi sihte, mis on seatud aastateks 2022-2025: hoolime oma klientidest ja töötajatest; valmistume uuenenud hoones avama inimkeskset

raamatukogu; digipööre: muudame teenused kasutajale lihtsaks ja mugavaks; oleme teadmisi ja inspiratsiooni pakkuv hariduskeskus. Rahvusraamatukogu pikemaajalised tegutsemisfookused

on omakorda seatud järgides strateegia „Eesti 2035” ja „ Kultuur 2030“ sihte ning pidades silmas raamatukogude valdkondlikke arengudokumente ning rahvusvahelisi arengusuundi.

2022. aastal asub Rahvusraamatukogu tegutsema asenduspinnal Narva mnt 11 asuvas „RaRa väikeses majas“. Samuti viiakse lõpuni kogude kolimine logistikakeskusesse, et Tõnismäe hoone

lõplikult vabastada rekonstrueerimisega seotud ehitustegevuseks. Sellest tulenevalt on aasta esimene pool suuresti seotud teenuste ja töökeskkonna kohandamisega uutele oludele. Plaanime

maksimaalselt pingutada selle nimel, et rahvusraamatukogu mõju ühiskonnas kasvatada, et side raamatukogul klientide ning partneritega säiliks ja tugevneks. Seetõttu püüame olla oma siht- ja

huvigruppidele, oma lugejatele ja kasutajatele võimalikult lähedal ning nähtavad nii füüsiliselt kui virtuaalselt. Füüsilist kohalolu silmas pidades on suur osa 2022. aasta tegevustest plaanitud

üle-Eesti erinevatesse asukohtadesse, täiendava teenindusalana tegutseb Solarise keskuse RaRa esindus.

Rahvusraamatukogu hoolib enda klientidest. Neile jätkuvalt parima teenuse pakkumiseks arendame teenusepõhist juhtimissüsteemi ning arendame teenuseid koos klientidega, lähtudes nende

vajadustest. Kliendile parima teenuse pakkumise eelduseks on õnnelikud ja motiveeritud töötajad. Teeme kõik endast oleneva, et 2022. aasta sügisel väljuda edukalt Peresõbraliku

organisatsiooni programmist, loome töötajatele võimalusi panustada teenuste, väärtuste ja organisatsioonikultuuri arendamisse.

2022. aasta toob kaasa muudatused Rahvusraamatukogu IKT-arenduste organisatsioonis minnes seniselt tsentraliseeritud IKT-juhtimismudelit, milles juhtpartneriks Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus, detsentraliseeritud mudelile. Muudatused on vajalikud, et viia edukalt läbi digipööre organisatsiooni sees, millel on omakorda suur mõju üleriigiliselt pakutavatele e-

teenustele ja seeläbi kliendiväärtusele. Tegutsedes Eesti raamatukoguvõrgu arenduskeskusena on 2022. aastal analüüsi etapis kokku 14 arendusprojekti ning lõpule viimisel või arenduse

viimases etapis 16 e-teenuse arendusprojekti, neist 2 rahvusvahelist.

2022. aastal jätkuvad ettevalmistused Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu liitmiseks Rahvusraamatukoguga, mis Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on kavandatud

2023. aastasse.

Rahvusraamatukogu üheks oluliseks eesmärgiks on tegutseda inspiratsiooni ja teadmisi pakkuva hariduskeskusena. Sellest eesmärgist tõukub suur hulk 2022. aastasse kavandatud

haridusprogramme ja teisi tegevusi, mille ühiseks nimetajaks on koostöö. Nii on koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ja raamatukoguvõrguga plaanis uuendada raamatukoguhoidja

kutsestandard ning pakkuda ajakohast täiendus- ja kutsekoolitusprogrammi Eesti raamatukogutöötajatele.

Kultuuriministeeriumi ja Rahvusraamatukogu eestvedamisel korraldatakse 2022. a raamatukogude teema-aasta, mis toob fookusesse Eesti raamatukogude hetkeseisu ja tulevikuperspektiivid

eesmärgiga teha raamatukogud paremini nähtavaks ning aidata suurendada raamatukogude külastatavust.

I. Hoolime oma klientidest ja töötajatest.

Meede Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja

1. Hoiuraamatukogu 1.1 Hoiuraamatukogu liitmine RaRaga Koostöös Kultuuriministeeriumiga on organisatsioonide

ühendamine ette valmistatud.

Detsember Teenuste juht K. Veimann

2. Teenusedisaini

juurutamine

2.1 Digiteenuste kasutajakogemuse ja

kasutajaliideste analüüsimetoodika

RaRa digiteenuste kasutajakogemuse parandamine, digiteenuste

parendamine ja metoodika kasutamine uute teenuste loomisel (3

digiteenust testitud).

Juuni Teenusedisainer

M. Veimann

2.2 Teenusedisaini juurutamine, metoodilise

tööriistakasti ja mõõdikute väljatöötamine

Eesmärk: toetada kasutajakeskset mõtteviisi ja RaRa teenuste

juhte teenusedisaini metoodika kasutamisel.

September Teenusedisainer

M. Veimann

3. Töötajate,

teenusepõhise

organisatsiooni ja

teeninduskvaliteedi

arendamine

3.1 Valdkondlike, strateegiast lähtuvate

tegevuskavade koostamine

Tegevused strateegia fookustes seatud eesmärkide saavutamiseks

on paigas, välja on töötatud strateegilised mõõdikud.

Märts Juhtkond, osakondade juhid

3.2 Teenuste juhtimise küpsusmudeli 5.

taseme „Optimeeritud teenus“ saavutamine

Käivitatud on teenuste juhtide koolitus- ja mentorprogramm. November Kvaliteedispetsialist H.

Ojasaar

3.3 Alustame juhtimiskvaliteedi hindamiseks

CAFi (ühise hindamisraamistiku, ingl.

Common Assessment Framework)

tutvustamist ja juurutamist

On toimunud mudeli tutvustus ning koostatud plaan selle

kasutuselevõtuks 2023. a.

November Personalijuht I. Ostrat

3.4 Töötajate kompetentsimudeli arendamine Võtame kasutusele juhtide ja infospetsialistide

kompetentsimudeli, töötame välja teenuste juhtide

kompetentsimudeli.

Detsember Personalijuht I. Ostrat

3.5 Organisatsiooni tulemuslikkuse

suurendamine

Strateegiliste juhtimisotsuste ja tulemusnäitajate jälgimise

lihtsustamiseks on juurutatud digitaalne juhtimistöölaud.

Detsember Teenuste juht K. Veimann,

kvaliteedispetsialist

H. Ojasaar

3.6 Teeninduskvaliteedi parandamine Läbi on viidud teeninduskvaliteedi hindamine pimeostude

meetodil, käivitatud on kvaliteedi parandamise programm.

Detsember Kvaliteedispetsialist

H. Ojasaar

3.7 Peresõbraliku organisatsiooni programmi

edukas lõpetamine

Kõik 2020. a sügisel kokkulepitud tegevused on toimunud ning

lõpetame programmi edukalt.

Detsember Personalijuht I. Ostrat

II. Valmistume uuenenud hoones avama inimkeskset raamatukogu.

Meede Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja

1. Asendusruumid ja

kolimine

1.1 Interaktiivne videomängude muuseum 

LvLup!

RaRa väikses majas töötab videomängude muuseum: avatud 24

tundi nädalas, 3 haridusprogrammi kolmes keeles.

Jaanuar Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, C. Laurell

1.2 Teenuste ja kogude kolimine Tõnismäe

hoonest

Kõik kogud ja teenused on ümber kolitud vastavalt

kolimisplaanile.

Märts Teenuste juht K. Veimann

1.3 Teenuste toimemudelite kohandamine ja

teenuste käivitamine asendusruumides

Tööprotsessid on kohandatud vastavalt asendusruumide

võimalustele ja analüüsitud on vajalikke muudatusi.

Juuli Teenuste juht, osakondade

juhid

1.4 Narva mnt hoone tegevuse alustamiseks

ja teenuste kasutajaskonna

suurendamiseks vajalikud

turunduskampaaniad

Aasta jooksul külastab Narva mnt hoonet X kasutajat, teenuste X,

Y ja Z kasutajaskond suureneb X võrra. Mõõdikute arvnäitajad on

väljatöötamisel.

Läbi terve

aasta

Kommunikatsiooni- ja

turundusosakond koostöös

teiste osakondadega

2. RaRa uue hoone

toimimise

ettevalmistamine

2.1 RaRa disainivõrgustiku tegevusplaani

koostamine

RaRa disainitiim on koolitatud, koosloomes on välja töötatud

teenusedisaini tööplaan ja tegevuse mõõdikud aastateks 2022–

2025.

Märts Teenusedisainer

M. Veimann

2.2 Püsinäituste visiooni kujundamine Koostöös huvigruppidega on kaardistatud ja eelarvestatud uued

püsinäituste alad ja vajalikud tehnoloogilised lahendused.

September Näituste osakonna juhataja

V. Loo

2.3 Kaasaegsed digilahendused hoones Sihtrühmade ja partneritega koostöös on täpsustatud riist- ja

tarkvaralahenduste maht ja maksumus.

September Teenuste juht K. Veimann

2.4 Sihtrühmade kaardistamine, RaRa

väärtuspakkumiste koostamine

Peamiste sihtrühmade väärtuspakkumised on kokku lepitud ja

arendusplaanid koostatud.

September Teenusedisainer

M. Veimann, teenuste juhid

3. Üritused 3.1 RaRa ühtse sündmuste ja ürituste

kontseptsiooni loomine (sh Narva mnt ja

Solarise esindus)

Eesmärgid:

1) kuluühiku kohta rahvarohkeim tulemus;

2) Narva mnt ja Solarise esinduse suurem kasutajaskond terve

aasta jooksul;

3) RaRa jõudmine teistesse Eesti piirkondadesse.

Jaanuar Kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, teised

osakonnad

3.2 RaRa tehnilise varustatuse tagamine, et

oleks võimalik Narva mnt ja Solarise

esinduses üritusi korraldada.

Narva mnt ja Solarise esinduses ürituste korraldamiseks on

olemas vajalik tehnika ja ruumid (Narva mnt 0-korruse lounge).

Jaanuar–

märts

Kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, teised

osakonnad

3.3 ACTA 17 „Kirik, keel ja kool.

Haridusideed varauusaegsel

Liivimaal“ esitlus ja trükis

Uurimistööde tutvustamine ja raamatu esitlus. Eesmärk:

humanitaarteadlaste ja loovinimeste võrgustiku hoidmine ning

laiendamine.

Veebruar Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, P. Lotman;

sotsiaalia ja

parlamendiraamatukogu,

P. Pärgma

3.4 Emakeelepäev „Selgelt eesti keeles“ Järjepidev hübriidvormis suurüritus (toimub Tartus), seob

erinevaid huvigruppe raamatukoguga ning aitab kaasa RaRa

tuntusele ja positiivsele mainele. Osalejaid 250.

Märts Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu juhataja

K. Riisalu

3.5 Austria kirjandusõhtu: Karin Peschka Koostööüritus Austria saatkonnaga, tutvustab saksakeelset

kultuuriruumi mitmeid auhindu pälvinud kirjaniku loomingu

kaudu. Osalejaid 30.

Kevad/sügis Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, M. Martinson

3.6 Välkraamatukogude (12 korda) ja RaRa

üle-eestiliste näituste/ürituste tuuride

korraldamine, võimalik osalemine 2022.

aasta noorte laulu- ja tantsupeol

RaRa tutvustab oma teenuseid/ennast väljaspool Tallinna ja

Harjumaad, et suurendada tuntust ja teenuste kasutamist. RaRa on

ja peab toimima kogu Eesti raamatukoguna. Tegevus seotakse ka

raamatukogude teema-aastaga.

Aprill–

oktoober

Kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, teised

osakonnad

3.7 Teenusedisaini konverents 2022 Koostöös TalTechi d.Labiga korraldatav hübriidvormis

suurüritus, mis toob kokku mäluasutuste ja avaliku sektori

spetsialistid, disainivaldkonna praktikud. Eesmärk: tutvustada

teenuste disainimise parimat praktikat ja edulugusid nii Eestis kui

mujal maailmas. Osalejaid 300.

Mai Teenusedisainer

M. Veimann;

kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, kogude

osakond

3.8 Desinformatsiooniteemaline konverents

Narvas

Eesmärk: arutelu desinfo ja infomanipulatsiooni ohtudest, sh tuua

välja raamatukogude roll infokirjaoskuse ja info kriitilise

hindamise oskuse arendamisel. Võimalikud koostööpartnerid:

Riigikantselei, Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Võimalik

toimumiskoht: Narva Keskraamatukogu.

Mai Sotsiaalia ja

parlamendiraamatukogu,

kommunikatsiooni- ja

turundusosakond

3.9 Arvamusfestival 2022 RaRa välkraamatukogu ja aruteludes osalemine. Sihtrühm:

spetsialistid, ametnikud, üliõpilased. 600 osalejat.

August Sotsiaalia ja

parlamendiraamatukogu,

L. Annast;

kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, kogude

osakond

3.10 Loengutsükkel „Liivimaa leiutamine“.

Teema: Liivimaa kultuuriruum:

kloostrid, raha, kirjanduselu, hariduselu

(M. Tamm, T. Kala, I. Leimus, J.

Kivimäe, E. Küng)

Loengusarja idee alus: väljaanne „Liivimaa kaardid“. Varauusaja

uurijad tutvustavad oma uurimistööde tulemusi kultuurihuvilisi

kõnetavas vormis. Eesmärk: siduda ajaloohuvilised

raamatukoguga. Osalejaid 50 loengu kohta, lisaks

veebikülastused.

Sügis Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, P. Lotman

3.11 Põnevuskirjanduse klubi loomine Eesmärk: edendada lugemist ja tuua inimesed raamatukokku.

Toimuvad arutelud, kohtumised autoritega jm (2 kokkusaamist).

September Kultuurinõunik

K. M. Sinijärv

3.12 XVII oskuskeelepäev Traditsiooniline oskuskeelepäev toob kokku eri valdkondade

spetsialistid käsitlemaks erialaterminoloogiaga seotud teemasid.

Virtuaalüritusel osalejaid 200.

Oktoober Terminoloogiateenuse juht

3.13 Valdkonna aastakonverents Hübriidvormis suurüritus, mis toob kokku valdkonna spetsialistid,

poliitikakujundajad ja visionäärid. Eesmärk: sõnastada teema-

aasta raames raamatukogude tuleviku sõlmküsimused, tutvustada

teiste riikide praktikat ja edulugusid. Osalejaid 300.

Oktoober Välissuhete peaspetsialist,

kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, kogude

osakond, teised osakonnad

3.14 GIS-päev Järjepidev suurüritus. Eesmärk: sidusam koostöö partneritega.

Sihtrühm: geograafiaõpetajad ja -õppejõud, üliõpilased,

gümnasistid, GIS-spetsialistid, geograafiahuvilised. Osalejaid

150.

November Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, T. Kruup

3.15 RaRa Tõnismäe hoone näitus/aktsioonid

rekonstrueerimise ajal

RaRa Tõnismäe hoone rekonstrueerimise hoidmine huviorbiidis,

et valmistada ette uue hoone avamist ja tagada olulise

kultuuriobjekti valmimine. Hoone rekonstrueerimise ajal

kasutame võimalusel piirdeaedu näitusepindadena, samuti toome

hoone aeg-ajalt tähelepanu keskpunkti (nt videomapping).

Läbi terve

aasta

Kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, teised

osakonnad

3.16 Desinformatsiooni teemavaldkonna

kujundamine, „Infomüra“ veebiarutelud

ja infokirjad

Kogu kujundamine koostöös võrgustikuga. Sihtrühm: ametnikud,

ajakirjanikud, tudengid. Läbi on viidud 7 üritust.

Läbi terve

aasta

Sotsiaalia ja

parlamendiraamatukogu,

K. Kaju

3.17 RaRa välkraamatukogud linnaruumis ja

kultuuriüritustel

Teemakohased ning potentsiaalsest sihtrühmast ajendatud

välkraamatukogud erinevatel üritustel. Eesmärk: tutvustada

kirjandust ja RaRa teenuseid ning siduda raamatukoguga laiemat

üldsust (12 korda).

12 korda Sotsiaalia ja

parlamendiraamatukogu,

humanitaaria ja kunstide

raamatukogu,

kommunikatsiooni- ja

turundusosakond

3.18 50: kirjanikud keskpunktis  Vestlusringide sari jätkub 50. aasta juubelit tähistavate

kirjanikega (P. Raud, fs, K. Aareleid, M. Kompus, S. Liivak, K.

Johanson). Sihtrühm: kirjandus- ja kultuurihuvilised, õpilased,

üliõpilased. Osalejaid ühel üritusel 30. Kokku 2–3 üritust.

Läbi terve

aasta

Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, K. M. Sinijärv

3.19 Rubriik „Sinijärv: jätku lugemis(t)ele!“. 

Karl Martin Sinijärv soovitab värsket

kodumaist kirjandust

Kirjandushuvi ja -teadmiste suurendamine.

Avaldatakse sotsiaalmeedias, ERRi kultuuriportaalis, Apollo ja

Rahva Raamatu kirjandusblogides.

1 kord

nädalas

Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, K. M. Sinijärv

3.20 „RäRa: räägime raamatutest“.

Regulaarne raamatukogusaade veebis

Eesmärk: siduda kirjandushuvilised raamatukogu ja meie uue

asukohaga. Virtuaalne raamatusaade, mis kutsub raamatuid

laenutama, toetab taaskasutust ja rohelist mõtteviisi.

6 korda aastas Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, K. M. Sinijärv

4. Kogude

kujundamine

4.1 Kogude kolimine ja tulemuste analüüs Kogude ja raamatukogu varade kolimine on lõpule viidud.

Valminud on analüüs, mis on aluseks tagasikolimise

planeerimisel.

Mai Peavarahoidja K. Lass

4.2 Eesti e-raamatute komplekteerimise

käivitamine

Eesti e-laenutuskeskkonda on hangitud vähemalt 3000 väljaannet,

mida kasutajad saavad laenutada.

August Kogude arenduse osakond,

K. Felt

4.3 Säilitusalase koostöö arendamine,

hübriidseminar

Eesmärk: koostöös mäluasutustega mõtestada raamatute (laiemalt

trükiste) tähtsust ühiskonna arengus. Sihtrühm: mäluasutused,

kultuuriorganisatsioonid jne. Osalejaid 200.

Oktoober Peavarahoidja K. Lass

4.4 Suurendame digitaalselt kättesaadavate

kogude hulka aastatel 2022–2025

Töövood on käivitatud ja mahud kokku lepitud. Kasutajatele

avaneb kultuurilooliselt oluline materjal (pisitrükised,

eksliibrised, postkaardid, nõukogude ajal ilmunud perioodika;

digiteerime 1 000 000 lk aastas).

2022–2025 Peavarahoidja K. Lass;

digiteerimiskeskus,

S. Tõnisson

4.5 Eesti trükipärandi massdigiteerimise

projekt (2019–2023)

Projekti raames digiteeritud aines on digitaalarhiivi vastu võetud

ja kättesaadavaks tehtud (kokku 3,5 miljonit digiteeritud

lehekülge)

2022–2023 Rahvusteavikute

säilituskeskus, E.-M. Artus

4.6 Segmenteeritud digiainese mahtude

suurendamine

Tööprotsesside ümberkorraldamine. Lisaks perioodilistele

väljaannetele segmenteeritakse täiendavalt 50% ulatuses

monograafilisi väljaandeid. Tegevus loob eelduse digiandmete

kättesaadavuse kvaliteedi parandamiseks.

Detsember Digiteerimiskeskus,

S. Tõnisson

4.7 Riigi Teataja 1918–1939 tekstikorpuse

avaldamine RaRa avaandmete portaalis

Tekstid on avaldatud tekstikorpusena. Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, U. Sinisalu

III. Digipööre: muudame teenused kasutajatele lihtsaks ja mugavaks.

Meede Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja

1. Tark tellija, IT-

organisatsiooni

uuendamine

1.1 IKT-teenuste juhtimise tarkvara

juurutamine, kasutajatoe portaali

loomine ning haldamine

Tarkvara on juurutatud ja portaal töötab. Teenustega seotud

küsimuste haldamine on tagatud.

Veebruar IT arenduskeskus,

haldusspetsialist

1.2 IT-koolitusprogrammide juurutamine Uued töötajad läbivad IT-koolituse. Märts IT arenduskeskuse juht

V. Lõhmus

1.3 IKT-projektide tööaja mõõtmise vahendi

juurutamine

Kõikides IT-arendusprojektides on juurutatud tööaja mõõtmise

vahend. Juuni IT arenduskeskuse juht

V. Lõhmus

1.4 Juhised infosüsteemide ja teenuste

arendamiseks isikuandmete kaitse vaatest

Infosüsteemide arendusteks on koostatud nõuded ja juhendid (sh

mõjuanalüüsidele, lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete

rakendamiseks).

Juuni Sotsiaalia ja

parlamendiraamatukogu,

M. Meiorg

1.5 IKT-teenuste hajutamine kesksest

teenusemudelist

Uute majutus- ja halduspartneritega on teenuslepped sõlmitud,

RaRa teenuste jätkusuutlikkus on tagatud.

Juuni IT arenduskeskus, K. Kütt

1.6 RaRa varundus- ja taasteplaanide

strateegia koostamine

Koostöös halduspartneriga on varundus- ja taasteplaanide

juurutamiskavad koostatud ja planeeritud.

September IT arenduskeskus, K. Kütt

1.7 IKT-teenuse protsesside kirjeldamine ja

ühtlustamine

Kasutusel on rahvusvaheline äriprotsesside standard, mille alusel

arendusprojektides protsesse kaardistada.

November IT arenduskeskuse juht

V. Lõhmus

1.8 Avalike teenuste IT tehnilise küpsuse

hindamine

Ülevaade teenuste lõikes, milline on IT tehniliste teadmiste tase

avalike teenuste kaupa.

November IT arenduskeskuse juht

V. Lõhmus

2. E-teenus, analüüs 2.1 Raamatukoguvõrgu statistika töörühma

loomine, teenuse analüüsimine koostöös

Kultuuriministeeriumiga

Eri tüüpi raamatukogude esindajatest moodustatud töörühma

eesmärk on kaardistada teenuse probleemid, vajadused ja

tulevikusuunad ning leppida kokku mõistetes ja andmete kogumise

põhimõtetes.

Jaanuar Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, R. Olonen

2.2 RaRa uue visuaalse identiteedi (CVI)

rakendamine kõikides peamistes e-

teenustes

RaRa kõige suurem puutepind oma klientidega on digitaalsed

teenused (nt DIGAR, DIGARi Eesti artiklite portaal jne). Praegu

põhineb digitaalsete teenuste disain vanematel/erinevatel

visuaalsetel identiteetidel. Kõik RaRa kanalid peavad kandma

raamatukogu uut visuaalset identiteeti.

Jaanuar–

juuni

Kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, IT

arenduskeskus, teised

osakonnad

2.3 RaRa uus välisveeb Klientide kasutajamugavuse suurendamiseks uuendame RaRa

välisveebi ja koondame sinna kõik seni eraldi asetsevad veebid ja

veebipesad.

Jaanuar–

juuni

Kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, IT

arenduskeskus, teised

osakonnad

2.4 Kasutajaväärtuse tõstmise KRATT:

artiklite automaatne märksõnastamine.

Detailanalüüsi läbiviimine ja prototüübi

loomine

Eesmärk: leida vastus küsimusele, kas DIGARi Eesti artiklite

portaali tekste on võimalik automaatselt märksõnastada. Projekti

lõpuks valmib andmeanalüüsi dokument ja prototüüp.

Mai Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, U. Sinisalu

2.5 Digitaalse kultuuripärandi

kättesaadavuse infosüsteemi analüüs

Läbi on viidud ärianalüüs ja kasutajauuring. Loodud on digitaalset

kultuuripärandit vahendava keskkonna kasutajate vajadusi arvestav

prototüüp.

Mai Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, M. Küppar

2.6 RaRa andmehalduse põhimõtete

koostamine ja juurutamine

Koostatud on dokument, mis fikseerib RaRa andmehalduse

põhimõtted.

Oktoober Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, U. Sinisalu

2.7 Kasutajaväärtuse tõstmise KRATT:

automaatne pildituvastus. Detailanalüüsi

läbiviimine ja prototüübi loomine

Koostöös Muinsuskaitseametiga otsitakse võimalusi piltide

automaatseks kirjeldamiseks. Projekti lõpuks valmib

andmeanalüüsi dokument ja prototüüp.

Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, U. Sinisalu

2.8 Kokkuhoiu KRATT: automaatne

kataloogimine ja märksõnastamine.

Detailanalüüsi läbiviimine ja krati

arendus

Eesmärk: töötada välja masinõppel tuginevad meetodid digitaalsete

teavikute kataloogimiseks ja märksõnastamiseks. Valmiv rakendus

võimaldab automatiseerida digitaalsete väljaannete kirjeldamist.

Projekti finantseerimiseks on 2022. a eeltaotlus esitatud.

Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, U. Sinisalu

2.9 Mäluasutuste ühiste sõnastike,

ontoloogiate ja klassifikaatorite loomise

ning kasutamise võimaluste analüüs

Riigi andmehalduse tegevuskavast lähtuvalt toimub

klassifikaatorite inventuur ning süsteemi käivitamine 2022. a II

kvartalis. Sellest lähtuvalt tuleb mäluasutustel alustada aktiivselt

oma valdkonna klassifikaatorite, sõnastike ja ontoloogiate analüüsi.

Projekti finantseerimiseks on 2022. a eeltaotlus esitatud.

Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, U. Sinisalu

2.10 Üleriigilise teenuse „Minu

raamatukogu“ kontseptsiooni ja kuvandi

loomine

Teenuse kontseptsioon ja mudel on loodud ning rakenduskava on

välja töötatud.

Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, J. Makke;

kommunikatsiooni- ja

turundusosakond

2.11 Uus raamatukogusüsteem:

raamatukoguteenuste ärianalüüsi ja

teenusedisaini läbiviimine koostöös

raamatukoguvõrguga

Eesmärk: raamatukoguteenuste analüüs ja teenusedisain, mis loob

võimaluse ühise üleriigilise raamatukogusüsteemi kasutuselevõtuks

Eesti raamatukogudes. Projekti tulem: ärianalüüsi dokument ja e-

kataloogi prototüüp.

Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, U. Sinisalu

2.12 Raamatukoguvõrgu statistika

andmebaasi uuendamine

Raamatukogude iseteenindusportaali kontseptsioon on loodud ja

raamatukogudega läbi arutatud, teenuse hankedokument on ette

valmistatud.

Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, R. Olonen

2.13 Andmehalduse analüüsi projekt Valmib analüüsidokument, mis kirjeldab nõudeid RaRa

andmehalduse tarkvarale. Juurutatud süsteemis on kirjeldatud

vähemalt üks andmekogu.

Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, U. Sinisalu

2.14 Raamatukoguvõrgu ja Eesti kirjastusturu

analüüsid/statistika avaldamine

Raamatukoguvõrgu ja Eesti kirjastusturu perioodiliselt avaldatavad

detailsed analüüsid pakuvad paremat ülevaadet valdkonnast nii

riigile kui ka teistele infotarbijatele (nt meediale). RaRa koondab

nimetatud teabe üle Eesti.

Läbi terve

aasta

Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, kogude

osakond,

kommunikatsiooni- ja

turundusosakond

3. Keskne e-teenus,

arendus

3.1 Üleriigilise teenuse Bürokratt

juurutamine ja kommunikatsioon RaRas

Tehisintellektil põhinev lahendus kliendiküsimustele vastamiseks.

Käivitub innovaatiline teenusekanal RaRa kodulehel ja

otsinguportaalis, toimub masintõlke katsetamine ja häälkasutuse

Märts Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, M. Kurvet

liidese arendamine. Eesmärk: Bürokratt vastab 20%-le

kliendiküsimustest.

3.2 Eesti rahvusbibliograafia e-kataloogis

ESTER

Eesti rahvusbibliograafia on kättesaadav uues keskkonnas. Mai Kogude arenduse osakond,

K. Mälton

3.3 Innovatsiooniprojekt „Raamatud

liikuma“

Projekt on lõppenud ja teenus toimib. Tellimuste koguarv 2022. a

lõpuks: u 2000. Liitunud raamatukogusid: minimaalselt 30.

Kasutajate rahulolu: 80%.

Juuni Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, R. Olonen,

M. Jõgi

3.4 Veebiperioodika automatiseeritud

salvestamine

Luuakse automatiseerimislahendused, mis võimaldavad suurendada

 uudiste salvestamise produktiivsust ja kvaliteeti ning vähendada

sisulisi kadusid alla laetud veebisaitidel.

Juuni Rahvusteavikute

säilituskeskus, T. Daniel

3.5 E-väljaannete laenutuskeskkonna

arendamine ja teenuse kujundamine

Teenus on välja töötatud ja kujundatud, tarkvaraarendus on

lõppenud, sõlmitud on lepingud e-väljaannete kirjastajatega, ette on

valmistatud teenuse juurutamise plaan.

Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, M. Jõgi;

IT arenduskeskus, H.

Filatova

3.6 RaRa digikogude teksti- ja andmekaeve

tööriistade täiustamine

DIGARi andmed on täiendatud autoriõiguse litsentsidega ja

juurdepääsupiirangut selgitavate tunnustega. Loodud on lahendused

lemmatiseeritud tekstide kasutamiseks ja andmete otsimiseks. RaRa

avaandmete portaalis on avaldatud digitaalselt kättesaadavate

väljaannete detailne nimekiri koos digiteerimiskavaga.

Detsember Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, P. Tinits

3.7 DIGAR: Postimehe koostööprojekt Postimehe vanemate ajalehenumbrite kuvamine DIGARist

Postimehe keskkondades Postimehe veebiportaali autoriseeritud

kasutajatele.

Detsember Rahvusteavikute

säilituskeskus, E.-M.

Artus; kommunikatsiooni-

ja turundusosakond

3.8 DIGAR: Riigikantselei koostööprojekt Riigikantselei uuringute arhiveerimine ning avaldamine DIGARis.

Luuakse võimalus uuringuid kokkulepitud vormis Kirjastajaportaali

kaudu edastada.

Detsember Karmen Linask;

rahvusteavikute

säilituskeskus, Ü. Laos

3.9 Taliolümpiamängude veebilehtede

salvestamine (Peking 2022)

Veebiarhiivis on kogumid Olümpiamängud 04.02.–20.02.2022 ja

Paraolümpia 04.03.–13.03.

Detsember Rahvusteavikute

säilituskeskus, T. Daniel

3.10 Eesti veebilehtede regulaarne

arhiveerimine

Iga veebilehekülg on vähemalt kord aastas arhiveeritud. Detsember Rahvusteavikute

säilituskeskus, T. Daniel

3.11 SäS-(säilituseksemplari) raamatukogude

autoriseeritud töökohad

Projekti eesmärk: parandada digiainese kasutusmugavust ja

ligipääsetavust. Käivitatud on keskne haldusmudel, kus arendused

ja uuendused jõuavad kõigile töökohtadele ühest kohast. 

Detsember Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu,

M. Laanemets

3.12 Raamatukogusõnastik on kättesaadav

EKI terminibaasis Ekilex/Sõnaveeb

Eesmärk: raamatukogundusliku erialakeele sidustamine üleriigilise

terminoloogiabaasiga. Pooled migreeritud terminitest on uues

keskkonnas toimetatud ja korrastatud.

Detsember Terminoloogiateenuse juht

3.13 Otsinguportaali kasutajaliidese arendus Teenusedisaini meetodil luuakse valdkondliku digiainese

uudiskirjanduse kuvamise mudel. Eesmärk: sihtrühmadele suunatud

digikollektsioonide loomine.

Detsember Sotsiaalia ja

parlamendiraamatukogu,

K. Kaju

3.14 Digitaalarhiivi uue tarkvara juurutamine 2022. a lõpuks on tarkvara juurutatud, vähemalt 200 000 objekti on

migreeritud uude arhiivi ja on koostatud kasutajakeskkondade

uuendamise kava.

2021–2023 IT arenduskeskus,

projektijuht F. C. Kirch

3.15 Jätkub ELi rahvusvaheline

koostööprojekt EODOPEN

Jätkub 20. ja 21. sajandi raamatute autoriõiguste tuvastamine,

digiteerimine ning kättesaadavaks tegemine.

2019–2024 Projektijuht M. Hang

3.16 Koostööprojekt Open Digital Library

(Hollandi ja Austria

rahvusraamatukogudega)

Eesmärk: luua teadlastele (ja potentsiaalselt loovinimestele) mugav

virtuaalne keskkond, mis võimaldab teksti- ja andmekaeve

eesmärgil virtuaalset juurdepääsu RaRa andmestikele, vajalikele

tööriistadele ning koolitusmaterjalidele. Valmib õigusliku

raamistiku analüüs ja viiakse läbi digihumanitaaria seminar.

2021–2023 Projektijuht M. Meiorg

4. Seminar, koostöö 4.1 Digiarhiivinduse koostöövõrgustiku

haldamine ja arendamine,

digiarhiivinduse seminari korraldamine

Eesmärk: tõhustada Eesti digiarhivaaride omavahelist suhtlust, läbi

on viidud veebiseminarid ning koostööseminar.

November E.-M. Artus

4.2 Digihumanitaaria koostöövõrgustiku

haldamine ja arendamine,

digihumanitaaria seminari korraldamine

Eesmärk: propageerida digihumanitaaria teadmisi ja võimalusi

Eesti mäluasutuste digiarhiivinduse spetsialistide seas ning

edendada digihumanitaaride teadlikkust mäluasutuste pakutavatest

võimalustest.

November J. Makke

IV. Oleme teadmisi ja inspiratsiooni pakkuv hariduskeskus.

Meede Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja

1. Koostöö 1.1 Koostöö arendamine noortega tegelevate

organisatsioonidega

Koostöös HARNOga on kaardistatud noortekeskuste ja RaRa

ühised vajadused ja võimalused.

Juuni Hariduskeskus, M.-L. Seer

1.2 Koostöö laiendamine ülikoolide ja

ülikoolide raamatukogudega

Tudengite väärtuspakkumise põhjal on välja töötatud RaRa teenuste

paketid.

September Teenusedisainer M. Veimann

1.3 Koostöö riigigümnaasiumide ja HTMiga Koostöös HTMi ja riigigümnaasiumide juhtidega on välja töötatud

ja Tabasalu Riigigümnaasiumi näitel piloteeritud gümnasistide

uurimistööd toetav haridustegevuste koostöömudel.

November Hariduskeskus, P. Slabina

1.4 Koostöö aineseltsidega: õpetajate

valdkondlike fookusgruppide loomine

ja töös hoidmine

Aineseltsides ja -ühendustes on tutvustatud RaRa haridustegevusi

ning seltse kaasatud uute programmide ja materjalide loomisesse.

Toimunud on vähemalt 2 koostööüritust.

November Hariduskeskus, P. Slabina

1.5 Õpetajate infopädevuse arendamise

koolitusmudeli ja -programmi loomine

Välja on töötatud õpetajate koolitusmudel ja -programm ning läbi

on viidud pilootkoolitus Tabasalu Riigigümnaasiumi õpetajatele.

Eesmärk: õpetajate infopädevuse suurendamine ja digitaalse

kultuuripärandi tutvustamine laiemale õppijate ringile. Tulemus:

õpetajad on RaRa andmebaase kasutanud oma tunnikavades.

Detsember Hariduskeskus, P. Slabina

1.6 Iga-aastase konkursi „Eesti kauneimad

raamatud“ ettevalmistus ja läbiviimine

Aitame korraldada ja läbi viia konkursse „25 kauneimat Eesti

raamatut“ ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut“. Vastutame

turunduskommunikatsiooni eest.

Mai Kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, M. Hang

Partnerid: Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit,

Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

2. Suurprojektid 2.1 Raamatukogude teema-aasta

korraldamine

Kultuuriministeeriumi ja RaRa eestvedamisel korraldatakse 2022. a

raamatukogude teema-aasta, mis toob fookusesse raamatukogude

hetkeseisu ja tuleviku põhilise rõhuga aidata suurendada

raamatukogude külastatavust. RaRa ülesanne on luua kesksed

lahendused ja korraldada üritusi (veeb, visuaalne identiteet (CVI),

programm, üleriigilised projektid, tegevusi toetavad kampaaniad).

Läbi terve

aasta

Kommunikatsiooni- ja

turundusosakond, kogude

osakond, teised osakonnad,

välispartnerid

3. Haridusprogrammid 3.1 Haridustegevused muukeelsele

elanikkonnale

Koostöös Multilinguaga on välja töötatud uus õppeformaat ja e-

materjalid. Osalejaid 250.

Aprill Hariduskeskus, K. Gustasson

3.2 Rahvusraamatukogu kohvris! Hariduslik

rändinstallatsioon „Loodusrännakud

Ado, Carli ja Juhaniga. Inimene ja

loodus algupärases eestikeelses

kooliõpikus“

Jätkuprojekt: rändinstallatsioon seoses näitusega „ABC ja Cicero“.

Eesmärk: viia RaRa igasse maakonda, edendada koostööd

raamatukogudega ja pakkuda külastajatele vahetut ajastukogemust.

Sisu keskendub looduse ja inimese suhtele, toetab haridustegevusi

ja õppetööd. Peamine sihtgrupp: põhikooliõpilased.

September Humanitaaria ja kunstide

raamatukogu, K. Riisalu;

vormistus: näituste osakonna

juhataja V. Loo

3.3 Raamatukogu teemakollektsioonid

õpetajatele tundide läbiviimiseks

RaRa kogude, haridusprogrammide ja e-õppematerjalide ning -

mängude põhjal teemakollektsioonide loomine (tunnikavad,

õppekava eesmärgid, lisamaterjalid, ülesanded), et õpetajad saaks

teematunde iseseisvalt koolis läbi viia. Loodud on

teemakollektsioonide kontseptsioon ja üks teemakollektsioon.

Detsember Hariduskeskus, A. Õunapuu

3.4 RaRa ratastel: haridusprogrammide

väljatöötamine ja läbiviimine

Aastas on läbi viidud 160 haridustegevust (4000 osalejat) nii

koolides, asendusruumides kui veebis. Õpilaste ja õpetajate

tagasiside analüüsi põhjal on programme arendatud ja

ajakohastatud. Haridustegevuste soovitusindeks on 90%.

Detsember Hariduskeskus, K. Gustasson

3.5 Hariduskeskuse veebipesa täiendamine Välja on töötatud veebipesa kontseptuaalne plaan ning sisuloome

protsessid. On loodud RaRa kogude ning õpetajate soovituste

põhjal 10 uut e-materjali. Veebipesa külastajaid on 25 000.

Detsember Hariduskeskus, M.-L. Seer

3.6 Mäluasutuste digipärandit tutvustavad

GIF-konkursid

Eesmärk: arendada noorte infopädevust ning suunata neid kasutama

digiarhiivide rikkalikke kogusid meil ja mujal. Osalejaid kokku

100.

Detsember Hariduskeskus, A. Õunapuu

3.7 Miniraamatukogu haridustegevused

Solarises koostöös Apolloga ja

välkraamatukogude haridustegevused

Loodud on Solarise haridustegevuste kavand ning sellel põhinev

programm, mis hõlmab eri sihtrühmi. Läbi on viidud 20

haridustegevust (osalejaid 80). Haridustegevustega on osaletud 5

välkraamatukogus.

Detsember Hariduskeskus, K.-V. Kats

4. Näitused 4.1 Koostööprojekt: Wiiralti preemia 2022 Traditsioonilise konkurss-näituse korraldamine. Eesti

graafikakunsti paremiku tutvustamine ja valdkonna edendamine.

Sihtrühm: kultuuripublik, tudengid.

Oktoober Näituste osakond, V. Loo

4.2 Näitus „Eesti kauneimad raamatud“ koos

rändnäitusega. Koostöös raamatukogude

aasta projektiga.

Konkurss-näituse eesmärk: raamatute väärtustamine ja nähtavaks

tegemine. Sihtrühm: kujundajad, tudengid, kultuuripublik,

raamatuhuvilised üle Eesti.

Veebruar Näituste osakond, V. Loo

5. Raamatukoguvõrgu

koolitused

5.1 Raamatukoguhoidja kutsestandardi

uuendamine

Koostöös ERÜga on kutsestandard uuendatud. Juuni Hariduskeskus, R. Virks

5.2 Kutsekoolituse koordineerimine,

planeerimine, analüüs ning arendamine

Kutsekoolitus 2021/2022: 15 tunnistusega lõpetajat. Koolituse

analüüsi ning uue kutsestandardi põhjal on välja töötatud sisult ja

vormilt uus kutsekoolituse mudel 2022/2023. õppeaastaks.

Oktoober Hariduskeskus, R. Virks

5.3 Koostöö raamatukoguvõrguga:

koolitusvajaduse väljaselgitamine ja

täienduskoolitusplaani kavandamine

Välja on töötatud 2023. a täienduskoolituste plaan. Koostatud on

sihtrühma väärtuspakkumine. On loodud sisend täienduskoolituste

portaali (õpiteekonna) IT-hankeks. Raamatukoguvõrgule on

ilmunud koolituste ja hariduse fookusega veebipõhine uudiskiri (4

numbrit).

Detsember Hariduskeskus, R. Virks

5.4 Täienduskoolituste koordineerimine,

planeerimine ja läbiviimine

RaRa pakutavate (veebi)koolituste põhjal on loodud 2022. a

koolituskalender (veebruar). Välja on töötatud raamatukoguvõrgu

täienduskoolituste rahastusmudel (juuni). Toimunud on 10

(veebi)koolitust, koolitustel on osalenud 150 raamatukogutöötajat.

Detsember Hariduskeskus, R. Virks

5.5 Raamatukogujuhtide arendamine

koostöös Kultuuriministeeriumiga

Toimunud on raamatukogujuhtide traditsiooniline kogemus- ja

õppereis teiste riikide raamatukogudesse.

Detsember Hariduskeskus, R. Virks

5.6 Teenusepõhise juhtimise aluste ja

praktika tutvustamine ja rakendamine

raamatukoguvõrgus

Läbi on viidud koolitused, raamatukoguhoidjad on saanud teenuste

kirjeldamise ning tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamise oskused.

Sihtrühm: 3–4 maakonna- või linnaraamatukogu.

1 kord

kvartalis

Kvaliteedispetsialist H.

Ojasaar

6. Seminarid 6.1 Teavikute uue kirjeldusstandardi RDA

juurutamine ja raamatukoguvõrgu

koolitamine

Raamatukogud on kursis kataloogimisstandardi juurutamise seisuga

Eestis. Osalejad on saanud ülevaate RDA uusimatest arengutest

teistes riikides. Kataloogimisjuhendid on Eesti raamatukogudes

kasutusele võetud. Seminaril osalejaid 100.

November Kogude arenduse osakond, K.

Mälton

6.2 Mäluasutuste suveseminar Eesmärk: edendada koostööd ja arutleda mäluasutustele olulistel

teemadel. Osalejaid 80 (mäluasutuste juhid ja spetsialistid,

ministeeriumide spetsialistid).

August Raamatukoguteenuste

arenduskeskus, J. Makke