Leping

Lisa 1

MAAPÄEVA SAALI SISEKUJUNDUSE KONTSEPSTIOON

Rüütelkonna hoone taastamise sisekujunduse üldine kontseptsioon näeb ette meenutada majas

tegutsenud institutsioone ja asutusi ning rääkida nende abil Eesti riikluse ja riikliku korralduse

tekke- ja arengulugu.

Eestimaa Rüütelkond

Harju, Lääne, Viru ja Järva aadlikest moodustunud Eestimaa Rüütelkond kui maa esindus- ja

haldusorgan reguleeris Põhja-Eestis alates 13. sajandist kuni Eesti Vabariigi tekkeni peaaegu

kõiki eluvaldkondi. Rüütelkonna kõrgeim esindus-, haldus- ja kohtuorgan oli iga kolme aasta

tagant kogunev maapäev, kus olid esindatud kõik rüütlimõisad – st kogu maa koos seal elava

inimestega. Maapäeval oli seaduseelnõude algatamise õigus ja luba pöörduda otse kõrgeima

suverääni poole. Maapäeva toimumise kohaks oli rüütelkonna hoone II korruse esindussaal.

Maapäeva saal

Maapäeva saalis on kõige sobilikum meenutada rüütelkonna rolli Eestimaa valitsemisel

eelomariikluse perioodil. Esindussaali algne interjöör on väga detailselt jäädvustatud fotodel.

Esindussaali seintel ja lael algupäraselt paiknenud Eestimaa rüütelkonda kuulunud

aadliperekondade vapid eemaldati 1923. aastal (lisati pilastrid ja dekoratiivraamid).

Eelduslikult pisut varem viidi Toomkirikusse 1812. a sõja mälestustahvlid. Saalis on siiani hästi

säilinud algne lae stukkdekoor, samuti kahepoolsed tiibuksed ja laelühtrid. Saali mööbli (toolid,

eesistumislaud, konsoollauad, kell jne) säilimise kohta puuduvad andmed.

Rüütelkonna hoone restaureerimisel soovime maja kõige esinduslikuma ruumi taastada

võimalikult ligilähedasena Eestimaa Rüütelkonna tegutsemisaegsena. See tähendab, et

saali seintele soovime taas paigutada lisaks rüütelkonna enda vapile ka Eestimaa

Rüütelkonna liikmete vapid ning 1812. a Napoleoni vastase sõja mälestustahvlid (6).

Uuendusena soovime lisada rüütelkonna peameeste loendi.

Aadlivapid

Maapäeva saali nelja seina ja lage ehtinud rüütelkonda kuulunud aadliperekondade vapid (280)

on kõik säilinud ja hoiul Eesti Ajaloomuuseumis. Vapitahvlite eksponeerimisel säilitatakse

nende algne järjestus ja paigutus. Vapitahvlite eksponeerimise optimaalsed tingimused (nii

sisekliima, valgus, turvalisuse kui kinnituse) samuti konserveerimisplaan töötatakse välja

koostöös Eesti Ajaloomuuseumi ja teiste ennistajatega.

Eestimaa rüütelkonna vapp

Saali esiseina aukohal paiknenud rüütelkonna vapi tahvlit teadaolevalt säilinud ei ole. See on

plaanis foto ja dokumentide põhjal käsitöökoopiana taastada. Samuti vajavad taastamist tahvli

neli stukkrosetti (analoog on laes säilinud).

Mälestustahvlid

Saali esiseinas paiknenud neli valgest marmorist mälestustahvlit, mis on pühendatud 1812. a

sõjas Napoleoni vastu osalenud Eestimaa Rüütelkonna liikmetele, on säilinud. Samuti on

säilinud üks sisehoovipoolsel seinal paiknenud mustast kunstkivist mälestustahvel originaalina

ning teisest sisehoovipoolel seinal paiknenud mälestustahvlist on tehtud koopia. 1812. a sõja

mälestustahvlid asuvad Tallinna Toomkirikus. Mälestustahvlite tagasipaigaldamise osas

Maapäeva saali ei ole Muinsuskaitseametil vastuväiteid ning sisulise nõusoleku on andnud ka

kirik. Mälestustahvlite eksponeerimisel säilitatakse nende algne järjestus ja paigutus.

Rüütelkonna peameeste loend

Ainsa sisulise uuendusena paigutatakse saali esiseinale keskmiste mälestustahvlite vahele

rüütelkonna peameeste loend marmortahvlil. See saab olema tekstiline viide rüütelkonnale (ja

tema eelkäijale) kui maa esinduse funktsioneerimisele alates 13. sajandist kuni 1920. aastani.

95. nimest koosneva loendi lõppemine Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmise aastal on selge

märk rüütelkonna võimu edasiandmisest Eesti Vabariigi esindajatele. Loend on eksponeeritud

marmortahvlil.

Aadlivappide paigutus maapäeva saalis

Eestimaa Rüütelkonna peameeste loend

Tönnes Maydell 1593–1598

Johann von Rosen 1598–1600

Heinrich Christoph Treiden 1600–1605

Robrecht Taube 1605–1612

Bernhard von Scharenberg 1612–1617

Hans Fersen 1617–1624

Bernd Taube 1624–1629

Arend Metztacken 1629–1632

Otto von Uexküll 1632–1635

Bernhard von Saltza 1635–1640

Johann von Uexküll 1640–1643

Dietrich Taube 1643–1644

Johann von Brackel 1644–1647

Johann von Hastfer 1647–1650

Dietrich Taube 1650–1653

Carl von Hastfer 1653–1659

Frommhold von Tiesenhausen 1659–1663

Fabian von Wrangell 1663–1667

Reinhold von Ungern-Sternberg 1667–1671

Berend Johann von Uexküll 1671–1676

Georg Johann von Löwen 1676–1680

Otto von Rehbinder 1680–1687

Nils von Stackelberg 1687–1690

Tönnis Johann von Bellingshausen 1690–1691

Otto Magnus von Essen 1691–1694

Johann Adolf Clodt von Jürgensburg 1694–1696

Carl Magnus von Rehbinder 1696

Reinhold von Ungern-Sternberg 1696–1697

Otto Fabian von Wrangell 1697–1701

Bengt Heinrich von Bistram 1701–1702

Bengt Gustav von Rosen 1702–1705

Fabian Ernst Stael von Holstein 1705–1706

Berend Reinhold von Wrangell 1706–1709

Georg Detloff von Uexküll 1709–1710

Fromhold Johann von Taube 1710–1711

Berend Johann von Wrangell 1711–1713

Berend Johann von Schulmann 1713–1715

Erich Dietrich von Rosen 1715–1720

Hans Heinrich von Fersen 1720–1723

Gustav Magnus von Rehbinder 1723–1724

Jakob Johann von Tiesenhausen 1724–1725

Jakob Heinrich von Ulrich 1725–1728

Hans Heinrich von Tiesenhausen 1728–1731

Otto Heinrich von Rehbinder 1731–1734

Gustav Reinhold von Löwen 1734–1737

Christopher Engelbrecht von Kursell 1737–1740

Adam Friedrich von Stackelberg 1740–1741

Berend Heinrich von Tiesenhausen 1741–1744

Magnus Wilhelm von Nieroth 1744–1747

Otto Magnus von Stackelberg 1747–1753

Friedrich Johann von Ulrich 1753–1770

Gustav Reinhold von Ulrich 1770–1771

Fabian Ernst Stael von Holstein 1771–1772

Berend Heinrich von Tiesenhausen 1772–1774

Johann Ernst von Fock 1774–1777

Otto Wilhelm von Budberg 1777–1780

Gustav Friedrich von Engelhardt 1780–1783

Moritz Engelbrecht von Kursell 1783–1783

Moritz Engelbrecht von Kursell 1783–1786

Heinrich Johann von Brevern 1786–1789

Hermann Ludwig von Löwenstern 1789–1792

Johann Jakob von Patkul 1792–1795

Alexander Philipp von Saltza 1795–1796

Alexander Philipp von Saltza 1796–1800

Jakob Georg von Berg 1800–1803

Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal 1803–1806

Berend Johann von Uexküll 1806–1809

Otto Gustav von Stackelberg 1809–1811

Jakob Georg von Berg 1811–1815

Paul von Tiesenhausen 1815

Magnus Johann von Baer 1815–1818

Otto von Rosen 1818–1824

Paul Friedrich von Benckendorff 1824–1827

Georg Woldemar von Lilienfeld 1827–1830

Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt 1830–1836

Rudolph von Patkul 1836–1842

Otto Gustav von Lilienfeld 1842–1845

Heinrich Magnus Wilhelm von Essen 1845–1848

Moritz Edwin Adelbert von Engelhardt 1848–1851

Gustav Hermann Christoph von Benckendorff 1851–1854

Konstantin von Ungern-Sternberg 1854–1857

Alexander Friedrich von Keyserling 1857–1862

Alexander von der Pahlen 1862–1868

Nikolai von Dellingshausen 1868–1869

Gustav von Ungern-Sternberg 1869–1871

Eduard von Maydell 1871–1878

Reinhold von Rehbinder 1878–1881

Wilhelm von Wrangell 1881–1884

Woldemar von Tiesenhausen 1884–1886

Georg Moritz Magnus von Engelhardt 1886–1889

Eduard von Maydell 1889–1892

Johann Georg Ernst von Grünewaldt 1892–1893

Otto Bernhard von Budberg 1893–1902

Eduard von Dellingshausen 1902–1918

Otto von Lilienfeld 1918–1920