Toetuse osalise tagasinõudmise otsus

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 01.09.2022 nr 136

Toetuse osalise tagasinõudmise otsus

Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5

lõike 2 punkti 5, kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja

spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 19 lõike 1 punkti 2 ja § 19

lõike 2 punkti 3 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 14. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 166

„Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine““

(edaspidi taotluse rahuldamise otsus):

1. Teen otsuse nõuda Eesti Laskesuusatamise Föderatsioonilt (edaspidi toetuse saaja)

osaliselt tagasi projekti „Laskesuusatamise maailmakarikaetapi BMW IBU World CUP

Biathlon Otepää 2022“ (edaspidi projekt) toetus summas 350 000 eurot.

2. Tuginedes määruse § 19 lõikele 7 tasaarveldan punktis 1 nimetatud tagasimaksmisele

kuuluva toetuse summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva

toetuse summaga ning tunnistan osaliselt, punktis 1 nimetatud summa ulatuses, kehtetuks

taotluse rahuldamise otsuse punkti 1 alapunkti 1.2.

3. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus.

Toetuse saaja esitas 3. veebruaril 2021 Kultuuriministeeriumile taotluse projekti

elluviimiseks summas 800 000 eurot. Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas

taotleja ja taotluses kavandatavad tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks ning

rahuldas taotluse osaliselt summas 700 000 eurot.

Määruse § 17 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja osade kaupa. Kuni 75% toetusest

makstakse ettemaksena toetuse saaja esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel

enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse toetuse saaja

esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude

abikõlblikkuse tõendamist.

Taotluse rahuldamise otsuse punkti 4 kohaselt eraldab toetuse andja toetuse saajale

350 000 eurot määruse § 17 lõike 2 kohaselt ettemaksena ning teine osamakse

(350 000 eurot) tehakse maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel

pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist.

Taotluse rahuldamise otsuse punkti 4 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande

koos kuludokumentidega ning projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju

analüüsiga hiljemalt 30. mail 2022. Seoses majandusliku mõju analüüsi mitteõigeaegse

valmimisega avaldas toetuse saaja soovi aruande esitamise tähtaega kuni 30. juunini 2022

pikendada. Toetuse andja rahuldas aruande esitamise tähtaja pikendamise taotluse ning

toetuse saaja esitas projekti lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi toetuse andjale

30. juunil 2022.

Määruse § 3 lõike 2 kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline

täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Toetuse saaja

peab maksutulu tõendama majandusliku mõju analüüsi kaudu.

Määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvestatakse täiendavat maksutulu rahvusvaheliste

kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning

välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtud kuludelt.

Määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse toetuse tagasinõudmise otsus toetuse

vähendamiseks või tühistamiseks mh, kui määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemust ei

saavutata.

14. detsembril 2020 jõustus määruse muudatus, millega lisati § 19 lõikesse 2 punkt 3, mis

sätestab, et kui toetuse saaja viis ellu taotluses ettenähtud tegevused, kuid ei saavutanud

määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja/või lõikes 2 toodud tulemust ning

mittesaavutamine on lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

leviku piirangutest tuleneva tagajärjega, siis toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta.

Toetuse saaja 30. juunil 2022 esitatud lõpparuande ja Eesti Konjunktuuriinstituudi

majandusliku mõju analüüsi kohaselt olid välisosalejate ja pealtvaatajate tehtud kulud koos

rahvusvahelise spordialaliidu ja rahvusvaheliste sponsorite toetusega arvestuslikult 2,5–3,0

miljonit eurot. Välisriikide osalejate ja pealtvaatajate kulutustelt ning rahvusvahelise

spordialaliidu ja rahvusvaheliste sponsorite toetuselt laekus Eesti riigile maksutulu

arvestuslikult 382 515 eurot, mille kohaselt on võimalik projekti toetada 318 762 euroga.

4. Toetuse saaja selgitused.

Toetuse andjale esitatud lõpparuandes märgib toetuse saaja, et võistlused toimusid

COVID-19 piirangute tingimustes. Väliskülaliste arvu mõjutas COVID-19 laialdane levik

Euroopas ja Eestis. Võistluste toimumise ajal 10.–13. märtsil 2022 oli koroonaviirusega

nakatunute seitsme päeva keskmine üle 3000 inimese päevas ning perioodil 2.–

27. veebruar oli koroonaviirusega nakatunute seitsme päeva keskmine üle 6000 inimese

päevas. Seega langes võistlus ning kõige olulisem piletimüügi aeg koroonaviiruse leviku

kõrgajale. COVID-19 viiruse leviku tõttu jäid tulemata kuus võistkonda ning väliskülaliste

arv oli planeerituga võrreldes umbes neli korda väiksem.

Vabariigi Valitsus andis 27. jaanuaril 2022 ürituse korraldamiseks eriloa ja lubas

võistlustele päevas 6000 pealtvaatajat, kellest 3000 paiknevad erinevatel tribüünidel ja

3000 raja ääres. Korraldaja ettepanek Vabariigi Valitsusele oli lubada võistlusele 12 000

pealtvaatajat. Seega mõjutas Vabariigi Valitsuse otsus otseselt korraldaja piletimüügi ja

turundusplaane ning korraldaja pidi enne võistlust peatama piletimüügi, sest Vabariigi

Valitsuse lubatud pealtvaatajate arv laupäevaks ja pühapäevaks saavutati juba enne

võistlust.

Korraldajatelt laekunud info kohaselt said osad välismaalased (nt võimalikud pealtvaatajad

Saksamaalt) oma riikide institutsioonidelt soovituse mitte reisida Eestisse ja teistesse

riikidesse, mille COVID-19 näitajad olid kõrged.

Alates 2022. aasta algusest hakati varasemaid eelbroneeringuid tühistama ja uusi oste

väliskülalised sisuliselt ei teinud. Saksamaa andis lisaks oma telekanalite esindajatele

soovituse mitte saata oma ülekande meeskonda Otepääle, põhjendades seda mh COVID-19

näitajatega. Seega jäi ära arvestatav kogus televisiooni- ja meediatöötajaid

Kesk-Euroopast. See aga mõjutas otseselt tulu ning vähendas sellega maksude laekumist.

Samuti mõjutas ürituse eelarvet ja välisosavõtjate poolseid rahalisi kulutusi vähenenud

osavõtjate arv (tulenevalt riikide arvu vähenemisest).

Võistluse eel ja ajal kehtinud piirangute tõttu jäi üritusega kaasnenud majanduslik mõju

prognoositust väiksemaks.

Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju aruandest selgub, et osaleja välisriikidest

kulutas Eestis keskmiselt 529,4 eurot, millelt laekus riigile käibemaksu 60,5 eurot. Viiruse

leviku tõttu jäi tulemata kuus võistkonda, milles keskmiselt kaheksa inimest ehk kokku

48 inimest. Seega saabumata võistkondade tõttu jäi Eestil saamata vähemalt 25 000 eurot

välisraha, millelt oleks laekunud käibemaks vähemalt 2900 eurot.

Saksamaa telekanalid toovad võistluspaika keskmiselt 60–65 inimest. Arvestades, et nad

oleksid Eestis viibinud keskmiselt kuus päeva ja kulutanud siin selle aja jooksul keskmiselt

529,4 eurot, siis jäi Saksamaa telekanalite saabumise tõttu Eestil saamata vähemalt 31 000

eurot välisraha, millelt oleks laekunud käibemaksu vähemalt 3600 eurot.

Korraldaja info kohaselt tühistati alates 2022. aasta algusest vähemalt 450 eelbroneeringut

välismaalt, millest enamik oli kahe või kolme inimese broneeringud. Seega jäi tulemata

vähemalt 900 väliskülalist. Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju analüüsi

kohaselt kulutasid väliskülalised Eestis keskmiselt 125,3 eurot päevas. Seega

900 väliskülalist, kes oleksid Eestis viibinud keskmiselt 3,5 päeva, oleksid siin kulutanud

390 000 eurot, millelt oleks laekunud Eesti riigile käibemaksu vähemalt 63 000 eurot.

COVID-19 viiruse leviku, selle leviku tõkestamiseks seatud piirangute ning Vabariigi

Valitsuse otsuse tõttu lubada võistlustele kuni 6000 pealtvaatajat päevas jäi

laskesuusatamise MK etapile tulemata vähemalt kuus võistkonda, 60 välismaa telekanalite

esindajat ning 900 pealtvaatajat välismaalt. Nende saabumisel oleks riigile laekunud

käibemaksu täiendavalt veel vähemalt 69 500 eurot, mis oleks olnud piisav esimese

väljamakse (350 000 eurot) katmiseks vastavalt taotlusvooru tingimustele. Korraldaja

hinnangul oleks COVID-19 piiranguteta olnud ürituse majanduslik mõju veelgi suurem,

kui eeltoodud arvutused näitavad.

5. Kultuuriministeeriumi seisukoht.

Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ja tuginedes määruse § 19 lõike 2 punktile 3

vähendatakse toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel toetust 350 000 euro

ulatuses, tasaarveldades summa sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetuse

summaga. Toetuse saaja on määruse § 14 lõike 2 kohaselt ära kuulatud ning vastuväiteid ei

esitanud.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale

esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 kalendripäeva jooksul, arvates käskkirja

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman