Planeeringu kooskõlastamine

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

Rae vald

Kiili vald

Rae vald

Kiili vald

11505 Vaela tee (Kangru tee)

11504 Ö öva

hi te e

11115 K urna - Tuhala tee

11507 Kangrumetsa tee

11115 Kurna - Tuhala tee

R20 ,0

m² P-

13 ÄK≥60 / TT≤40

13 m 3

3475 _ 3

6991 47

m² P-

1 ÄK≥60 / TT≤40

16 m 4

7000 _ 3

14064 94

m² P-

2 ÄK≥60 / TT≤40

16 m 4

6400 _ 3

12835 86

m² P-

12 ÄK≥60 / TT≤40

13 m 3

2700 _ 3

5406 36

m² P-

11 ÄK≥60 / TT≤40

13 m 3

2875 _ 3

5785 39

m² P-

9 ÄK≥60 / TT≤40

13 m 3

2600 _ 3

5270 35

m² P-

10 ÄK≥60 / TT≤40

13 m 3

2900 _ 3

5828 39

m² P-

4 ÄK≥60 / TT≤40

16 m 4

3650 _ 3

7339 49

m² P-

5 ÄK≥60 / TT≤40

16 m 4

3050 _ 3

6106 41

m² P-

6 ÄK≥60 / TT≤40

16 m 4

6850 _ 3

13780 92

m² P-

7 ÄK≥60 / TT≤40

16 m 4

6950 _ 3

13951 93

m² P-

8 ÄK≥60 / TT≤40

16 m 4

5900 _ 3

11877 79

m² P-

3 ÄK≥60 / TT≤40

16 m 4

2550 _ 3

5169 34

m² P-

14 LT 100

_ _

_ _

_

11069

m² P-

16 ÄK 100%

16 m 4

3000 _ 3

9625 40

m² P-

17 LT 100

_ _

_ _

_

8791

m² P-

18 LT 100

_ _

_ _

_

7042

m² P-

15 LK 100

_ _

_ _

_

1673

m² P-

19 LT 100

_ _

_ _

_

1463

m² P-

20 LT 100

_ _

_ _

_

278

3,0 3,5

Märkused: 1. Olemasolev Kurna-Tuhala lahendus on joonisele kantud vastavalt Hades Geodeesia tööle nr E3182. 2. Katastriüksuse piirid: Maa-amet 31.10.2023 seisuga. 3. Krunte võib omavahel liita või osa krunte jätta moodustamata. Sellisel juhul summeerub kruntide lubatud ehitusõigus, v.a. hoonete

kõrgus. 4. Sorteeritud jäätmete kogumise koht krundil täpsustatakse ehitusprojektis. 5. Teede, tänavate ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 6. Planeeritud ala asub Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohtlikus alas (ammoniaak, diislikütus).

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeringuala

Omavalitsuse piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Naaberplaneeringus planeeritud krundi piir (Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering)

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

TT Tootmishoone maa

LT Tee ja tänava maa

LK Kergliiklusmaa

Ehitusjoon

Lubatud hoonestusala

Kui krunte ei liideta, tuleb eraldi kruntidel paiknevate hoonete vahel tagada normidekohased tuleohutuskujad (4+4 m) või rajada tulemüür

Naaberplaneeringus lubatud hoonestusala (Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering)

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud eraldus- ja ohutussaar

Planeeritud kergliikluse ala

Ristmiku nähtavuskolmnurk ("Tee projekteerimise normid" 2023.a., peatee projektkiirus 70 km/h, LN1=160 m, LN2=15 m)

Võimalik juurdepääs krundile

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Haljasala

Planeeritud kraavi võimalik

Planeeritud võimalik truup

Olemasoleva maantee kaitsevööndi piir 30-50 m

Perspektiivse maantee kaitsevööndi piir 30 m

Planeeritud reoveepumpla

Planeeritud trafoalajaam

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 10 m

Alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - hoones

SJ

Planeeritud kergliikluse tunnel

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

19120_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 03.04.2024

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

19120

Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1085)

Harju maakond, Rae vald, Kurna küla

DP

Põhijoonis

DP-4 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht V. Rakaselg

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Geodeesia24 OÜ

TT-5374 7951-23

10.2019 07.2023

EH2000 L-EST 97

SV: Tilluvälja tee T5 kinnistul elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks 2 m toru telgedest mõlemale poole, gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole; SV: Kangru tee 2 kinnistul vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks 2 m toru telgedest mõlemale poole; SV: 11115 Kurna-Tuhala tee T3 kinnistul sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole; SV: 11115 Kurna-Tuhala tee, Saire, 11115 Kurna-Tuhala tee T3 kinnistutel gaasitorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välimisest mõõtmest mõlemale poole.

Kurna-Tuhala tee perspektiivset võimalikku liikluslahendust vt joonis DP-6

1

KÖITE SISUKORD

I OSA – PLANEERING

SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................... 4 2 PLANEERINGU EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE

EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE JA KESKKONNATINGIMUSTE

ANALÜÜS ..................................................................................................................................... 5 2.1 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE............................................................................ 8

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................... 10 3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ............................................ 10

3.1.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................. 11 3.2 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE

ISELOOMUSTUS..................................................................................................................... 11 3.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD ....................................................... 12 3.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS .......................................................................... 12 3.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................ 12 3.6 KEHTIVAD PIIRANGUD ............................................................................................. 13

4 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 13 4.1 KRUNDIJAOTUS........................................................................................................... 13 4.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED ............................... 14 4.3 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED ........................................................................ 20 4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS........................ 21

4.4.1 Liiklusuuring ja selle tulemused ............................................................................... 25 4.5 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED ............... 26

4.5.1 Haljastus ja heakord .................................................................................................. 26 4.5.2 Müra .......................................................................................................................... 27 4.5.3 Radoon ...................................................................................................................... 28 4.5.4 Jäätmehooldus ........................................................................................................... 29 4.5.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................. 30

4.6 TULEOHUTUSNÕUDED .............................................................................................. 30 4.6.1 Detailplaneeringu ohuhinnangu ülevaade ja tingimused .......................................... 31

4.7 VERTIKAALPLANEERIMINE..................................................................................... 32 5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................................ 32

5.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS ..... 33 5.1.1 Veevarustuse välisvõrk ............................................................................................. 33 5.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus ...................................................................................... 34 5.1.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 34 5.1.4 Sademeveekanalisatsioon ......................................................................................... 35

5.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................... 36 5.2.1 Tänavavalgustus ....................................................................................................... 37

5.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS ................................................................ 37 5.4 GAASIVARUSTUS ........................................................................................................ 37 5.5 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 38 5.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh

TEHNOVÕRKUDE OSAS ....................................................................................................... 39 5.7 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE .......................................................................................................................... 40 6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD JA

KESKKONNATINGIMUSED ..................................................................................................... 40

2

6.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG.................... 40 6.2 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ...................... 43 6.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE MÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED

PLANEERINGUALAL ............................................................................................................ 45 6.4 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED ..................................................... 46

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ........................................................... 46 8 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

9 JOONISED

1 Asukoha skeem DP-1

2 Planeeringuala kontaktvöönd DP-2

3 Tugiplaan DP-3

4 Põhijoonis DP-4

5 Tehnovõrkude koondplaan DP-5

6 Perspektiivne liikluskorraldus DP-6

Märkus: Väljavõte kehtivast üldplaneeringust asub planeeringuala kontaktvöönd joonisel

DP-2.

II OSA – PLANEERINGU LISAD

1 MENETLUSDOKUMENDID

1 Rae Vallavalitsuse 17.10.2023 korraldus nr 2083 „Kurna küla Põllumehe kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine“

2 Rae Vallavalitsuse 19.09.2023 korraldus nr 1870 „Kurna küla Põllumehe kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu planeeringuala muutmine“

3 Rae Vallavalitsuse 15.12.2022 kiri nr 6-1/11313 ametkondadele detailplaneeringu

kooskõlastamiseks esitamine

4 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise

kohta (Rae Sõnumid, aprill 2021)

5 Rae Vallavalitsuse 10.03.2021 kiri nr 8-8/2381-7 ametkondadele detailplaneeringu

koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta

6 Rae Vallavalitsuse korraldus nr 355 „Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“, 09.03.2021

7 Päästeameti 01.03.2021 kiri nr 7.2-3.1/1283-2 Rae Vallavalitsusele

8 Põllumajandus- ja Toiduameti 05.02.2021 kiri nr 6.2-1/1733-1 Rae Vallavalitsusele

9 Transpordiameti 23.02.2021 kiri nr 7.1-2/21/4050-2 Rae Vallavalitsusele

10 Muinsuskaitseameti 23.02.2021 kiri nr 5.1-17.5/397-1 Rae Vallavalitsusele

11 Terviseameti 23.02.2021 kiri nr 9.3-4/21/1763-2 Rae Vallavalitsusele

12 Keskkonnaameti 22.02.2021 kiri nr 6-5/21/3413-2 Rae Vallavalitsusele

13 Leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja taristu väljaehitamiseks ning Rae

valla sotsiaalobjektide ehitamise rahaliseks toetamiseks, 21.01.2021

14 K-Projekt AS’i 21.10.2020 kiri nr 2-5/057 Rae Vallavalitsusele

15 Rae Vallavalitsuse 02.10.2019 kiri nr 6-1/8312-3 K-Projekt AS’le

16 K-Projekt AS’i 15.09.2020 kiri nr 2-5/047 Rae Vallavalitsusele

17 K-Projekt AS’i 15.09.2020 kiri nr 2-5/046 Maanteeametile

18 Maanteeameti 24.07.2020 kiri nr 15-2/20/14057-6 OÜ-le Astlanda Kinnisvara

19 OÜ Astlanda Kinnisvara 25.06.2020 kiri nr K- 32 Maanteeametile

20 K-Projekt AS’i 03.06.2020 kiri nr 2-5/082 Maanteeametile

21 Maanteeameti 09.04.2020 kiri nr 15-2/20/14057-3 OÜ-le Astlanda Kinnisvara

3

22 OÜ Astlanda Kinnisvara 13.03.2020 kiri nr K- 14 Maanteeametile

23 Maanteeameti 20.01.2020 kiri nr 15-2/19/53446-3 K-Projekt AS-le

24 Rae Vallavalitsuse 14.11.2019 kiri nr 6-1/8312-1 OÜ-le Astlanda Kinnisvara

25 Põllumehe kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus, 07.10.2019

2 MUUD PLANEERINGUGA SEOTUD DOKUMENDID

1. Põllumehe kinnistu detailplaneeringu liiklusmüra hinnang; Kajaja Acoustics OÜ, töö nr

21186-01, mai 2021

2. Põllumehe kinnistu detailplaneeringu alusel kavandatava lahenduse ohuhinnang; Storkson

OÜ, juuni 2021

3. Saire kinnistu detailplaneeringu liiklusanalüüs; K-Projekt AS, töö nr 21107, oktoober

2021

4. Põllumehe kinnistu haljastuse hinnang; Visioon Haljastus, töö nr 483/2023, november

2023

5. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne. Põllumehe (65301:001:3131) ja

Põllumehe (65301:001:3130) kinnistud, Kurna küla, Rae vald; PML Balti OÜ, detsember

2023

6. Tehnilised tingimused:

o Adven Eesti AS tehnilised tingimused gaasivõrguga liitumiseks, 21.09.2021

o Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 462671, 24.11.2023

o OÜ Kiili KVH tehnilised tingimused nr 1203, 08.12.2023

o Telia Eesti AS 14.12.2023 tehnilised tingimused nr 38510892

4

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Planeerimisseadus

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava

aastateks 2017-2028 (Rae Vallavolikogu 20.06.2017 otsus nr 203)

 Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022

määrus nr 11)

 Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja

detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13)

 Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011

määrus nr 14)

 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse

30.08.2022 määrus nr 18)

 Detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldus (Rae Vallavalitsuse

korraldus 09.03.2021 nr 355) koos lisadega

 Detailplaneeringu planeeringuala muutmise korraldus (Rae Vallavalitsuse korraldus

19.09.2023 nr 1870)

 Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise korraldus (Rae Vallavalitsuse korraldus

17.10.2023 nr 2083)

 „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee

km 0,000–0,550 eskiis“ (Teedeprojekt OÜ töö nr T02022)

 Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid:

o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

o EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus“

o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“

o EVS 843:2016 „Linnatänavad”

o EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

o EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“

o EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”

o EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes”

o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“

 Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja tööd (esitatud

detailplaneeringu lisades)

 Tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilised tingimused

5

2 PLANEERINGU EESMÄRK NING PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE

EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE JA

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS

Planeeringuala asub Rae valla Kurna küla lääneosas riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee

Kurna liiklussõlme ning riigi kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee vahelisel alal.

Planeeringuala ja kontaktvöönd (väljavõte Rae Vallavalitsuse 17.10.2023 korralduse nr 2083

lisast 1)

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks algatamisel oli Põllumehe (katastritunnus

65301:001:3130) kinnistust jagada välja ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud,

määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused äri- ja tootmishoonete ehitamiseks, lahendada

juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Rae Vallavalitsuse 19.09.2023 korraldusega nr 1870 „Kurna küla Põllumehe kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu planeeringuala muutmine“ liideti algsele detailplaneeringu alale

kõrval paikneva Põllumehe kinnistu (katastritunnus: 65301:001:3131) ning Tilluvälja tee T5

(katastritunnus: 65301:001:3132) kinnistu ja osa 11115 Kurna-Tuhala tee T3 (katastritunnus:

65301:001:2734) transpordimaa kinnistust, et lahendada terviklikult planeeringuala

liikluskorraldus. Maa-ala suurus on ligikaudu 16 hektarit.

Kontaktvööndis on Rae valla osas kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis

Planeeringuala kontaktvöönd nr DP-2):

 OP Transient tootmisbaasi detailplaneering (DP0121). Kehtestatud Rae Vallavolikogu

14.10.2003 otsusega nr 138. Detailplaneeringus on kavandatud tootmismaa krundi

moodustamine ning antud ehitusõigus vana viljakuivati rekonstrueerimiseks

tootmishooneks. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud ning osaliselt kehtiv.

 Tamme kinnistu detailplaneering (DP0306). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse 09.06.2009

korraldusega nr 546. Detailplaneeringus on kavandatud elamumaa krundid, tootmismaa

krunt ning transpordimaa kinnistu ning antud ehitusõigus ühepereelamute ehitamiseks ja

pumbajaama ja juurdepääsutee rajamiseks. Detailplaneering on osaliselt elluviidud.

6

 Rebasepõllu ja Läänerebase kinnistute detailplaneering (DP0472). Kehtestatud Rae

Vallavolikogu 28.07.2008 otsusega nr 419. Detailplaneeringus on kavandatud ärimaa, äri-

ja tootmismaa, transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega krundid ning antud ehitusõigus

Tallinna ringtee äärde tehnopargi äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Detailplaneering on

osaliselt kehtiv ja osaliselt elluviidud, sh on rajatud Maxima Eesti OÜ Logistikakeskus.

 Lepataga kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0769). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse

01.11.2016 korraldusega nr 1566. Detailplaneeringus on kavandatud tootmismaa

sihtotstarbelise kinnistu jagamine väiksemateks äri- ja tootmismaa kruntideks ning antud

ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Detailplaneeringut ei ole elluviidud.

 Kurna küla Kangrumäe kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP 1001). Kehtestatud Rae

Vallavolikogu 16.04.2019 otsusega nr 80. Detailplaneeringus on kavandatud ühiskondlike

ehitiste maa sihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus Kurna küla seltsimaja

ehitamiseks ja külaplatsi rajamiseks. Detailplaneeringut ei ole elluviidud.

 Õlleköögi tee 2 ja lähiala detailplaneering (DP1075). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse

08.12.2020 korraldusega nr 1642. Detailplaneeringus on kavandatud olemasolev

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu muuta äri- ja tootmismaa krundiks ning antud

ehitusõigus äri- ja tootmishoone ehitamiseks. Detailplaneering on elluviidud.

 Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1084). Kehtestatud Rae Vallavalitsuse

22.12.2020 korraldusega nr 1702. Detailplaneeringus on kavandatud ärimaa,

üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning antud ehitusõigus

ärihoonete ehitamiseks. Detailplaneering on elluviidud, sh on rajatud IKEA kauplus.

 Õlleköögi tee 25 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1097). Kehtestatud Rae

Vallavalitsuse 09.11.2021 korraldusega nr 1642. Detailplaneeringus on kavandatud üks

ärimaa kaassihtotstarbega tootmismaa krunt ning antud ehitusõigus kuni kolme hoone

ehitamiseks. Detailplaneeringut ei ole elluviidud.

Kontaktvööndis on Rae valla osas vastu võetud järgmised detailplaneeringud (vt joonis

Planeeringuala kontaktvöönd nr DP-2):

 Kurna küla, Saire kinnistu osa ja lähiala detailplaneering (DP1108). Võetud vastu Rae

Vallavalitsuse 26.04.2021 korraldusega nr 589. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

on Saire kinnistu lõunaosast välja jagada ärimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega

krundid ning anda ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks.

Kontaktvööndis on Kiili valla osas kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis

Planeeringuala kontaktvöönd nr DP-2):

 Pärna maaüksuse detailplaneering (DP0087). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 04.10.2005

otsusega nr 53. Detailplaneeringus on kavandatud 7 elamumaa krunti, millest igaühele on

antud ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üks transpordimaa

krunt juurdepääsuteede, üks tootmismaa krunt puurkaevu ning üks üldkasutatava maa

krunt haljastuse rajamiseks. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

 Trummi-I kinnistu detailplaneering (DP0108). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu

13.06.2006 otsusega nr 32. Detailplaneeringus on kavandatud üks äri- ja tootmismaa ning

kolm tootmismaa krunti. Äri- ja tootmismaa krundile on määratud ehitusõigus büroo- ja

laohoonete ning ühele tootmismaa krundile tööstushoone ehitamiseks. Teistele

tootmismaa kruntidele on ette nähtud rajada alajaam ja puurkaev. Detailplaneering on

osaliselt kehtiv ja seda ei ole realiseeritud, rajatud on vaid alajaam.

 Karla kinnistu detailplaneering (DP0134). Kehtestatud Killi Vallavolikogu 15.11.2007

otsusega nr 80. Detailplaneeringus on kavandatud 9 elamumaa krunti, millest kuuele on

antud ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks, kahele paariselamu ehitamiseks ja ühele

kolme ridaelamu ehitamiseks. Lisaks on kavandatud kaks transpordimaa krunti

juurdepääsuteede rajamiseks, üks tootmismaa krunt alajaama rajamiseks ning üks

üldkasutatava maa krunt rekreatsiooniala jaoks. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud.

7

 Evardi 1 kinnistu detailplaneering (DP0153). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 12.04.2007

otsusega nr 17. Detailplaneeringus on kavandatud üks maatulundusmaa, ärimaa ja

põllumajandus-tootmismaa segasihtotstarbega krunt, millele on antud ehitusõigus kuni 10

kuni kahekorruselise ja 8 m kõrge hoone ehitamiseks, ning transpordimaa krunt

kergliiklustee rajamiseks. Detailplaneering on osaliselt kehtiv ja elluviidud, sh on rajatud

Hansaplanti aianduskeskus.

 Saare ja Tominga kinnistute detailplaneering (DP0158). Kehtestatud Kiili Vallavolikogu

23.09.2010 otsusega nr 55. Detailplaneeringus on kavandatud piirkonda 12 äri- ja

tootmismaa krunti, millele määrati ehitusõigus äri- ja tootmishoonete, kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushoonete ning majutushoonete ehitamiseks. Täiendavalt kavandati

üks üldkasutatava maa krunt rekreatiiv-puhverala ning 4 transpordimaa krunti maantee,

kergliiklustee ning juurdepääsuteede rajamiseks. Detailplaneering on osaliselt kehtiv ja

sellest on tänaseks päevaks realiseeritud üksnes kahte transpordimaa krunti puudutav osa

(rajatud on maantee ja kergliiklustee).

 Kangru tee 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP0251). Kehtestatud Kiili

Vallavolikogu 23.08.2012 otsusega nr 73. Detailplaneeringus on kavandatud 3 äri- ja

tootmismaa krunti ning antud ehitusõigus kolme kuni kolmekorruselise äri- ja

tootmishoone ehitamiseks. Detailplaneering on elluviidud.

 Mardi kinnistu detailplaneering (DP0290). Kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 02.01.2018

korraldusega nr 7. Detailplaneeringus on kavandatud 6 elamumaa krunti, millest igaühele

on antud ehitusõigus ridaelamu ehitamiseks. Lisaks on kavandatud kaks transpordimaa

krunti juurdepääsuteede rajamiseks ning üks üldkasutatava maa krunt haljastuse

rajamiseks. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud.

 Laura katastriüksuse detailplaneering (DP0309). Kehtestatud Kiili Vallavalitsuse

27.11.2018 korraldusega nr 459. Detailplaneeringus on kavandatud kuni 3 äri- ja

tootmismaa krunti ning antud ehitusõigus kuue kuni kolmekorruselise äri- ja tootmishoone

ehitamiseks. Detailplaneeringut ei ole elluviidud.

 Vaela külas Vainu detailplaneering (DP0326). Kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 28.09.2020

korraldusega nr 313. Detailplaneeringus on kavandatud üks äri- ja tootmismaa krunt ning

antud ehitusõigus kuni kolme kolmekorruselise kaubandus-, teenindus-, büroo- ja

tootmishoone ehitamiseks. Detailplaneeringut ei ole elluviidud.

 Vaela külas Kangru tee 2 detailplaneering (DP0330). Kehtestatud Kiili Vallavalitsuse

13.06.2023 korraldusega nr 261. Detailplaneeringus on kinnistu jagatud üheks

transpordimaa ja kolmeks äri-ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundiks ning määratud

moodustatud kruntidele ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Detailplaneeringut

ei ole elluviidud.

 Vaela külas Saare maaüksuse detailplaneering (DP0331). Kiili Vallavolikogu 19.08.2021

otsusega nr 28. Detailplaneeringus on kavandatud üks transpordimaa ning üks

ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krunt ning määratud ehitusõigus lasteaia hoonete

ehitamiseks. Lisaks on kavandatud pargi ja reisi parkla sõidukitele ja jalgratastele.

Detailplaneering on elluviimisel.

 Vaela külas Kangru tee 5 detailplaneering (DP0334). Kehtestatud Kiili Vallavalitsuse

14.11.2023 korraldusega nr 525. Detailplaneeringus on kavandatud katastriüksus jagada

kolmeks ärimaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatud

kruntidele määratud ehitusõiguse kuni kolme kaubandus-, teenindus- ja büroohoone

ehitamiseks. Detailplaneeringut ei ole elluviidud.

Kontaktvööndis on Kiili valla osas algatatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis

Planeeringuala kontaktvöönd nr DP-2):

 Valli ja Uuesalu maaüksuse detailplaneering (DP0278). Vastuvõetud Kiili Vallavalitsuse

19.06.2020 korraldusega nr 207. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistute

8

jagamise ja ümberkruntimise teel moodustada 15 äri- ja/või tootmismaa ja 3

transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus äri-

ja/või tootmishoonete püstitamiseks.

 Vaela külas Kangru tee 19, Hindreku ja Evardi detailplaneering (DP0318). Vastuvõetud

Kiili Vallavalitsuse 03.03.2020 korraldusega nr 83. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

on katastriüksuste ümberkruntimise teel moodustada 1 ärimaa krunt, 1 tootmismaa krunt,

1 maatulundusmaa krunt ja 1 transpordimaa krunt. Detailplaneeringus on hoonete lubatud

suurim kõrgus kavandatud piirkonna äri-tootmishoonete keskmine, so pos nr 1 kuni 14 m

ja krundil pos nr 1 kuni 12 m. Lisaks on eesmärgiks ka juurdepääsutee, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamine, heakorrastuse, haljastuse, keskkonnatingimuste

seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks.

Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatavad äri- ja/või tootmismaa

krundid piirkonda sobivad, sest:

 piirkonda on juba varasemalt kavandatud mitmeid äri- ja tootmismaa krunte;

 piirkonnas on tihe riigimaanteede võrgustik, mille kaudu on ala hästi ühendatud Tallinna

linna ja teiste lähimate asulatega ning oluliste transpordisõlmedega (sadamad,

lennujaam);

 piirkond on hästi varustatud tsentraalsete tehnovõrkudega.

2.1 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Kehtiva Rae valla üldplaneeringu (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega

nr 462) kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks olemasolev ärimaa, mille all

mõistetakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus ja majutushoonete maad, samuti büroo- ja

kontorihoonete maad.

Väljavõte kehtivast Rae valla üldplaneeringu maakasutusplaanist.

Alale võivad jääda nimetatud hooneid teenindavad ehitised (sh teed ja tehnorajatised).

Osaliselt on olemasolevatele ärimaadele kavandatud tootmis- ja äri segafunktsiooniga maa,

kuna sageli on need funktsioonid liitunud ning nende ruumiline eristamine kunstlik.

9

Üldplaneeringus on määratud ka piirkondlikud hoonestustingimused, millega arvestamist

käsitleb järgmine tabel: Hoonestustingimus Põhimõtted üldplaneeringus Põhimõtted detailplaneeringus

Krundi suurus Krundi suurus minimaalselt

0,5 ha.

Kavandatud ehitusõigusega kruntide

suurused jäävad vahemikku 5169 m² kuni

14265 m².

Krundi sihtotstarve Elamute kontaktvööndis vaid

ärimaa sihtotstarbelised

krundid.

Kavandatud on 13 kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa ja/või tootmishoone

maa krunti, 1 kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa krunt, 3, tee ja tänava

maa krunti ning 1 kergliiklusmaa krunt.

Planeeringuala kontaktvööndis puuduvad

elamud*.

Krundi täisehitus % ja

koormusindeks

Krundi täisehituse protsent

maksimaalselt 50%.

Kavandatud ehitusõigusega kruntide

täisehituse protsendid jäävad vahemikku 31

– 50%

Kõrgus ja korruselisus  Tallinna Ringtee ääres äri-

ja tootmishoonete kõrgus

kuni 16 m

 Kõrgus peab

proportsionaalselt langema

kuni 9 m elamute

kontaktvööndis

 Riigi põhimaantee nr 11 Tallinna

ringtee ja kõrvalmaantee 11115

Kurna-Tuhala tee äärde kavandatud

hooned on kuni 16 m kõrged.

 Sisetee äärde kavandatud hooned on kuni

13 m kõrged.

 Planeeringuala kontaktvööndis puuduvad

elamud*.

Haljastus  Minimaalselt 15% krundi

pinnast haljasala

 Maantee kaitsevöönd on

kohustuslik haljasala

 Krundi iga 800 m² kohta

vähemalt 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on 10

m.

 Elamualade kontaktvööndis

min 40% haljasalast peab

olema kaetud

kõrghaljastusega

 Läbivate teede äärde

puudeallee.

 Kavandatud ehitusõigusega kruntide

minimaalne haljastusprotsent on 15%, sh

on riigimaantee kaitsevöönd nähtud ette

haljasalana.

 Detailplaneeringus on sätestatud

põhimõte, et ehitusprojektis haljastuse

lahenduse koostamisel tuleb iga 800 m²

kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

10 m.

 Planeeringuala kontaktvööndis puuduvad

elamud*.

 Planeeringulahenduses on ette nähtud

tänavahaljastus (puud) ühele poole teed

sõidu- ning jalgratta- ja jalgtee vahelisele

tehnovõrkudest vabale alale.

Kõrghaljastuse kavandamine ka teisele

poole teed, et tekiks puudeallee, ei ole

tulenevalt tehnovõrkude paiknemisest

võimalik. Küll aga on sõidutee ja

krundipiiri vahele ette nähtud

haljasala/muru.

Abihooned ja hoonete

arv krundil

Kuni 3 hoonet krundil. Kavandatud ehitusõigusega kruntidele on

lubatud maksimaalselt 3 hoonet krundi

kohta.

Ehitusjoon  Siseteel minimaalselt 20 m

kaugusel sõiduteest.

 Maantee ääres

teekaitsevööndi piiril.

 Planeeringuala sisetee poolne

hoonestusala piir on 20 m kaugusel

sõiduteest.

 Kruntide riigimaanteede poolsel küljel

ühtib ehitusjoon hoonestusala piiriga.

Riigimaantee 11504 Öövahi tee pool

10

ühtib ehitusjoon ka teekaitsevööndi

piiriga (30 m äärmise sõiduraja servast).

Riigimaanteede 11115 Kurna-Tuhala tee

ja 11 Tallinna ringtee poolne ehitusjoon

on määratud eraldi murdjoonena.

Katusekalle ja räästa

kõrgus

0-15°, parapetiga Planeeringulahenduse kohaselt on

katusekaldeks määratud 0-15°, parapetiga.

Piirded  Ei ole kohustuslik

 Piirde rajamisel võrkaed

kõrgusega kuni 2,0 m

 Ärihoonetel elamute

kontaktvööndis kõrgus kuni

1,8 m

 Võrkpiire hekiga

 Piirded ei ole kohustuslikud, kuid nende

vajadusel on lubatud võrkaed kõrgusega

kuni 1,8 m.

 Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga

ning selle kujunduslaad täpsustatakse

ehitusprojekti koostamise staadiumis.

 Planeeringuala kontaktvööndis puuduvad

elamud*.

Materjalikäsitlus  Eelistatud materjalid on

betoon, puit, klaas

 Ärihoonetel tohib plekki

kasutada vaid aktsendi

andmiseks

 Tootmishoonetel elamute

kontaktvööndis tohib

plekki kasutada kuni 60%

ulatuses

 Maantee pool esinduslik

fassaad

 Esinduslikum fassaad ja suuremad

klaasipinnad näha maanteede poole.

 Materjalidest võib kasutada plekki,

betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist

plaati.

 Plekki tohib kasutada 50%

fassaadipinnast. Fassaadidel ette näha

vähemalt kahe erineva fassaadi

põhimaterjali kasutamine, et ei tekiks

monotoonseid suuri fassaadipindasid.

* Rae valla üldplaneeringu kohaselt on üldjuhul elamumaa kontaktvööndi ulatuseks vähemalt 200 m

olemasoleva või kavandatava elamumaa piirist või olemasoleva elamu õuemaast. Kiili valla

territooriumile jäävad elamumaa kinnistud (Kangru tee 1 ja 3), mis asuvad lähemalt kui 200 m

kavandatavatest äri- ja tootmishoonetest. Käesoleva planeeringuala ja mainitud elamumaa kinnistute

vahelisel alal on Kiili Vallavalitsus kehtestanud Kangru tee 2 kinnistu detailplaneeringu, millega on

antud ehitusõigus kuni 16m kõrguste äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks. Rae Vallavalitus on

kaalunud elamualade kontaktvööndi ulatust ning leiab, et elamumaade kontaktvööndi ulatus 200 m

elamumaade suunas ei ole vajalik ning seega elamuid käesoleva planeeringuala kontaktvööndisse ei

jää.

Detailplaneeringuga ei kavandata üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbe ega

piirkondlike hoonestustingimuste muutmist. Sellest lähtuvalt on detailplaneeringu lahendus

kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS

Planeeringuala asub Rae valla Kurna küla lääneosass riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee

Kurna liiklussõlme ja kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee vahelisel alal.

Planeeringuala asub Rae valla keskusest Jüri alevikust ligikaudu 6,5 km ja Kiili valla

keskusest Kiili alevist ligikaudu 4,5 km kaugusel. Planeeringualale lähimad

ühistranspordipeatused on Kangru tee ja Öövahi teede ristmiku piirkonnas planeeringualast ca

250 m kaugusel asuv peatus “Ööbiku” ning samuti planeeringualast ca 250 m kaugusel asuv

„Kangrumetsa“ peatus Kangrumetsa tee ääres.

11

Planeeringuala suurus on ligikaudu 16 ha ning sellele on tagatud juurdepääs Öövahi teelt.

Planeeringuala koosneb ühest eraomandis ja ühest munitsipaalomandis olevast hoonestamata

ärimaa sihtotstarbega kinnistust, mille näol on täna tegemist haritava põllumaaga, ning kahest

riigiomandis olevast transpordimaa sihtotstarbega kinnistust, millel asuvad olemasolevad

riigimaanteed.

Planeeringualal ei paikne keskkonnakaitse seisukohalt olulisi objekte. Põllumehe

(65301:001:3130) kinnistu osas toodi 2013. aastal Eesti 20. sajandi sõjalise ehituspärandi

kaardistamise ja analüüsi pilootprojekti raames välja kinnistu põhjaosas asuv Kurna

positsiooni väikevarjend, mida projekti raames täpsemalt ei dokumenteeritud.

Olemasolev situatsioon on kajastatud Kontaktvööndil DP-2 ja Tugiplaanil DP-3, millele on

kantud kõik kehtivad tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused.

3.1.1 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Maa-alal asub järgmine kinnistu:

Nr Aadress Pindala

m²

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 Põllumehe 127400 15035450 65301:001:3130 Ärimaa 100% OÜ Astlanda

Kinnisvara

2 Põllumehe 19878 15035450 65301:001:3131 Ärimaa 100% Rae vald

3 Tilluvälja tee T5 7042 14193602 65301:001:3132 Transpordimaa 100% Eesti Vabariik

4 11115 Kurna-Tuhala

tee T3 kinnistu osa

45400 13273402 65301:001:2734 Transpordimaa 100% Eesti Vabariik

Maakatastri andmetel on planeeringuala maakasutus kõlvikuliselt valdavalt haritav maa ning

vähemal määral muu maa ja looduslik rohumaa. Planeeringualal ehitisregistri andmetel

hooned puuduvad, kuid seda läbivad elektri maakaabelliin ning vee- ja kanalisatsioonitrassid.

3.2 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE

ISELOOMUSTUS

Planeeringuala külgneb põhja ja ida poolt mitmete riigiomandis 11115 Kurna-Tuhala tee

transpordimaa kinnistute, munitsipaalomandis hoonestamata Saire maatulundusmaa

kinnistuga, mis on osa suuremast haritavast põllumaast, ning eraomandis oleva Kangrumetsa

tee 1 kinnistuga, millele on ehitatud IKEA kaubandushoone. Lõuna poolt külgneb

planeeringuala mitmete riigiomandis põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee ja Kurna

liiklussõlme transpordimaa kinnistutega. Lääne poolt külgneb planeeringuala eraomanduses

hoonestamata Kangru tee 2 maatulundusmaa kinnistu ja hoonestatud Kangru tee 6 a ja Kangru

tee 6b äri- ja tootmismaa kinnistutega. Planeeringualast loode ja lääne poole jääb haritav

põllumaamassiiv, mille moodustavad mh eraomandis Mareti ja riigiomandis Kangru tee 10

maatulundusmaa kinnistud.

Planeeringualaga külgnevad järgmised kinnistud:

Nr Aadress Pindala

m²

Registriosa

nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 11115 Kurna-Tuhala

tee

2106 9749050 30401:001:1960 Transpordimaa 100% Eesti Vabariik

2 11115 Kurna-Tuhala

tee T1

2462 13273502 65301:001:2736 Transpordimaa 100% Eesti Vabariik

12

3 Saire 541900 15946350 65301:001:3122 Maatulundusmaa

100%

Rae vald

4 11115 Kurna-Tuhala

tee T2

237 13273602 65301:001:2737 Transpordimaa 100% Eesti Vabariik

5 11115 Kurna-Tuhala

tee

16566 14193402 65301:001:3123 Transpordimaa 100% Eesti Vabariik

6 11115 Kurna-Tuhala

tee

12989 14193902 65301:001:3136 Transpordimaa 100% Eesti Vabariik

7 Kangrumetsa tee 1 107700 10018402 65301:001:5805 Ärimaa 100% Viljandi Real

Estate OÜ

8 11115 Kurna-Tuhala

tee

4966 14193802 65301:001:3135 Transpordimaa 100% Eesti Vabariik

9 11115 Kurna-Tuhala

tee

943 14193702 65301:001:3133 Transpordimaa 100% Eesti Vabariik

10 Kangru tee 2 26700 2328202 30401:001:2039 Maatulundusmaa

100%

OÜ Astlanda

Kinnisvara

11 Kangru tee 6b 6976 14113702 30401:001:2100 Tootmismaa 50%

Ärimaa 50%

Osaühing

Hansateenus

12 Kangru tee 6a 13007 14113602 30401:001:2099 Tootmismaa 50%

Ärimaa 50%

Osaühing

Hansateenus

13 Öövahi tee T1 5243 13366002 30401:001:1882 Transpordimaa Eesti Vabariik

14 Mareti 25900 28802 30401:001:0160 Maatulundusmaa

100%

Eraisik

15 Kangru tee 10 151700 3880150 30401:001:2520 Maatulundusmaa

100%

Eesti Vabariik

3.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD

Planeeringuala asub Rae valla Kurna küla lääneosass riigi põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee

Kurna liiklussõlme ja kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee vahelisel alal.

Juurdepääs planeeringualale on 11504 Öövahi teelt.

3.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS

Planeeringualal puuduvad tehnovõrkude ühendused uushoonestuseks, kuid seda läbivad

elektri maakaabelliin ning vee- ja kanalisatsioonitrassid.

3.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD

Planeeringuala kinnistud on kasutuses haritav põllumaa ja riigimaanteedena, mistõttu on

olemasolevat haljastust vähe.

Planeeringuala osas on koostatud puittaimestiku haljastuslik hinnang (vt planeeringu lisad),

mille raames tehti kindlaks kinnistul kasvava puittaimestiku liigiline koosseis, selle tervislik

seisund ning anti soovitused nende hooldamiseks ja säilitamiseks.

Arvuliselt registreeriti planeeringualal kokku 15 haljastuslikku objekti, millest 8 on

üksikpuud, 6 puude ja põõsaste rühmad ja 1 põõsaste rühm. Neist haljastuslikest objektidest

hinnati 12 väheväärtuslikeks ehk IV väärtusklassi kuuluvaks ning 3 likvideeritavateks ehk V

13

väärtusklassi kuuluvaks. Hindamise tulemusel selgus, et kinnistul ei esine looduskaitselisi

puittaimi, samblaid, samblikke ega rohttaimi.

Kõrghaljastust on üksikute puudena vaid planeeringuala läänepiiril ja väikesel alal

lõunapoolsel katastriüksusel asuval kivivarel. Kõik puittaimed on spontaanselt kasvama

hakanud ja valdavalt noored, vaid üks harilik vaher ja mõned harilikud pihlakad on keskmises

eas ning vanemas eas on üks harilik saar. Puude ja põõsaste rühmade näol on tegemist

peamiselt noore järelkasvuga, kus mõned puud on jõudnud suuremaks kasvada.

3.6 KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeringualale laienevad järgmised kitsendused:

 Planeeringualale ulatub ohtliku ettevõtte (C-kategooria) ohuala ja ammoniaaki käitleva

hoone lekkeohu ala.

 Planeeringualale ulatub riigi põhimaantee nr 11 (Tallinna ringtee) kaitsevöönd 50 m

äärmise sõiduraja välimisest servast;

 Planeeringualale ulatub riigi põhimaantee nr 11 (Tallinna ringtee) Kurna liiklussõlme

rambi (Kurna III) kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

 Planeeringualale ulatub riigi kõrvalmaantee 11115 (Kurna-Tuhala tee) kaitsevöönd 30 m

äärmise sõiduraja välimisest servast;

 Planeeringuala läbib riigi kõrvalmaantee 11504 (Öövahi tee) kaitsevööndiga 30 m

äärmise sõiduraja välimisest servast;

 Planeeringuala läbib OÜ’le Kiili KVH kuuluv maa-alune alla 250 mm läbimõõduga vee

ja kanalisatsiooni survetorustik kaitsevööndiga 2 m torustiku telgjoonest mõlemale

poole;

 Planeeringuala läbib Elektrilevi OÜ’le kuuluvad elektrimaakaabelliinid kaitsevööndiga 1

m liini äärmistest kaablitest.

4 PLANEERINGUS KAVANDATU

Detailplaneeringus on:

 kavandatud 14 krundist koosnev kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning

tootmishoone maa kaassihtotstarbega kruntide kompleks ning määratud ehitusõigus

osaliselt kuni 3-korruseliste ja osaliselt kuni 4-korrusliste äri- ja/või tootmishoonete

ehitamiseks;

 kavandatud kruntidele juurdepääsuks ja lisanduva liikluse teenindamiseks planeeringuala

läbiv avalikult kasutatav tee (krunt pos 14) 11504 Öövahi teest 11505 Vaela teeni

(Kangru teeni);

 nähtud ette planeeringuala jalgratta- ja jalgteede ühendamine naaberala (IKEA arenduse)

jalgratta- ja jalgteedega ning kavandatud selleks riigi kõrvalmaantee 11115 Kurna-

Tuhala tee alune tunnel;

 analüüsitud riigi kõrvalmaantee 11504 Öövahi tee ümbertõstmise võimalusi ja

ruumivajadust ning moodustatud selleks krunt pos 17.

4.1 KRUNDIJAOTUS

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada kokku 18 krunti:

14

 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning tootmishoone maa

kaassihtotstarbega krundid pos 1…pos 13 moodustatakse Põllumehe (katastritunnus

65301:001:3130) kinnistust. Kruntide sihtotstarvete lõplik osakaal määratakse

planeeringu elluviimisel.

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 14 moodustatakse Põllumehe

(katastritunnus 65301:001:3130) kinnistust avalikult kasutatava tänava tarbeks ning

antakse üle Rae vallale.

 Kergliiklusmaa krunt pos 15 moodustatakse Põllumehe (katastritunnus

65301:001:3130) kinnistust avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee ning 11115 Kurna-

Tuhala tee laienduse tarbeks ning antakse üle Transpordiametile.

 Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa krunt pos 16 moodustatakse Põllumehe

(katastritunnus 65301:001:3131) kinnistust.

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 17 moodustatakse Põllumehe

(katastritunnus 65301:001:3131) kinnistust avalikult kasutatava riigimaantee 11504

Öövahi tee asukoha muutmiseks. Krunt jääb Rae valla omandisse.

 Tee ja tänava maa sihtotstarbega krunt pos 18 moodustatakse Tilluvälja tee T5 ning

säilib muutmata kujul riigimaantee 11504 Öövahi tee uude asukohta viimiseni. Krunt

antakse üle Rae vallale.

Kruntide moodustamise andmed on toodud joonisel DP-4 Põhijoonis.

4.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED

Kruntidele on määratud ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Kavandada ei tohi

keskkonnaohtlikku ettevõtlust.

Kavandatud tootmishoone maa kaassihtotstarbega kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa krunte (pos 1-8 ja pos 9-13) võib omavahel liita, kui tekib vajadus ehitada suurema

ehitisealuse pinnaga hooneid. Sellisel juhul liituvad kruntidele määratud ehitisealused pinnad,

muud ehitusõiguse komponendid ei muutu ega liitu.

Kruntide liitmise võimaldamiseks on kruntide omavahelistel piiridel hoonestusala ulatus

määratud krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta, tuleb vajadusel (lähtuvalt kavandatavast

hoonestusest) tuleohutuse tagamiseks ja tule leviku takistamiseks rakendada kehtivatele

tuleohutuseeskirjadele vastavad meetmed (nt tulemüür). Juhul, kui krunte ei liideta ning

seatakse üleehitusservituut, võib nende meetmete rajamisest loobuda, kui kokkuleppel

naaberkinnistu omanikuga on tagatud nõuetekohased hoonetevahelised tuleohutuskujad.

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 7000 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 4

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

15

Olemasolev mahasõit 11504 Öövahi teelt on ette nähtud säilitada tõkkepuuga suletava

juurdepääsuna parempöördega sisse- ja välja liikumiseks. Mahasõit on vajalik kui krundile

rajatakse ärihoone (nt kaubandushoone), mille puhul on vajalik eraldada külastajate liiklus

teenindava transpordi liiklusest.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 6400 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 4

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 2550 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 4

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 4

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3650 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 4

16

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 5

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3050 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 4

Krunti läbib avaliku kasutusega jalgratta- ja jalgtee.

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 6

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 6850 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 4

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 7

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 6950 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m

17

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 4

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 8

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 5900 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 4

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 9

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 2600 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 13 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 10

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 2900 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 13 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

18

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 11

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 2875 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 13 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 12

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 2700 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 13 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 13

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) ≥60% ja tootmishoone maa (TT)

≤40%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3475 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 13 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

19

Juurdepääs krundile on moodustatavalt transpordimaa sihtotstarbega krundilt pos 14.

Mahasõidu täpne asukoht määratakse ehitusprojekti koostamisel.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 14

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT) 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krunt on moodustatud Põllumehe kinnistust (65301:001:3130) avalikult kasutatava tänava

tarbeks.

Pos 15

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kergliiklusmaa (LK) 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krunt on moodustatud Põllumehe kinnistust (65301:001:3130) avalikult kasutatava jalgratta-

ja jalgtee ja 11115 Kurna-Tuhala tee laienduse tarbeks.

Krunt antakse üle Transpordiametile.

Pos 16

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa (ÄK) 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3000 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 16 m

Hoonete suurim lubatud korruselisus: 4

Juurdepääsuna krundile säilib esialgu olemasolev mahasõit 11504 Öövahi teelt.

Öövahi tee asukoha muutmisel ja selle ühendamisel planeeringuala siseteega tuleb olemasolev

mahasõit likvideerida, mistõttu on joonisel DP-6 (Perspektiivne liikluskorraldus) nähtud

krundile ette uus juurdepääsutee ja mahasõit.

Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt ja/või hoone mahus. Täpne

parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude

ja kasutusfunktsioonide selgumisel, vt ka peatükk 3.4.

Pos 17

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT) 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

20

Krunt on moodustatud Põllumehe kinnistust (65301:001:3131) Öövahi tee asukoha

muutmiseks.

Krunt jääb Rae valla omandisse.

Pos 18 Tilluvälja tee T5

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT) 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krundilt on kavandatud pärast 11504 Öövahi tee asukoha muutmise juurdepääs krundile pos

16 ning vajadusel võib säilitada olemasoleva juurdepääsu krundile pos 1.

Krunt antakse üle Rae vallale.

Pos 19

Krundi kasutamise sihtotstarve: Tee ja tänava maa (LT) 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krunt on moodustatud Põllumehe kinnistust (65301:001:3131) riigimaantee 11115 Kurna-

Tuhala tee ringristmiku tarbeks.

Krunt antakse üle Transpordiametile.

Pos 20

Krundi kasutamise sihtotstarve: Kergliiklusmaa (LK) 100%

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m

Krunt on moodustatud Põllumehe kinnistust (65301:001:3130) 11115 Kurna-Tuhala tee

laienduse tarbeks.

Krunt antakse üle Transpordiametile.

4.3 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED

Hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Hoonete

välimus peab olema kaasaaegse arhitektuurse lahendusega.

 Hoone ±0.00:

o Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel.

 Katusekalle:

o 0-150, parapetiga

o Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete ehitusprojektiga.

 Kõrgused:

21

o Hoonete kõrgused riigiteede ääres kuni 16 m ning planeeringuala sisetee ääres kuni

13 m.

o Hoone katuse tasapinnast võivad üle ulatuda tehnoseadmed.

 Välisviimistluse nõuded:

o Esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad näha maanteede poole.

o Valitavad fassaadimaterjalid peavad olema väga kvaliteetsed ja arhitektuur moodne.

Fassaadidel ette näha vähemalt kahe erineva fassaadi põhimaterjali ja/või tooni

kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid.

o Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale.

Viimistlusmaterjalidena võib kasutada puitu, vineeri, klaasi, betooni, krohvi,

profiilplekki ja sileplekki (sandwitchpaneel). Ärihoonetel tohib plekki kasutada vaid

aktsendi andmiseks.

o Fassaadi värvilahenduses eelistada tumedaid baasvärvitoone. Soojussaarte

tekkevõimaluste vähendamiseks on soovitatav kasutada heledaid katuse pindasid.

 Hoonestusala piir ja ehitusjoon:

o Planeeringuala sisetee poolne hoonestusala piir on 20 m kaugusel sõiduteest.

o Kruntide riigimaanteede poolsel küljel ühtib ehitusjoon hoonestusala piiriga.

Riigimaantee 11504 Öövahi tee pool ühtib ehitusjoon ka teekaitsevööndi piiriga (30

m äärmise sõiduraja servast). Riigimaanteede 11115 Kurna-Tuhala tee ja 11

Tallinna ringtee poolne ehitusjoon on määratud eraldi murdjoonena.

 Piirded:

o Piirded ei ole kohustuslikud, kuid nende vajadusel on lubatud võrkaed kõrgusega

kuni 1,8 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga ning selle kujunduslaad

täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

o Kurna liiklussõlme poolses kõrge muldega riigimaanteega külgneval lõigul tuleb

tagada kraavi ääres hooldetee koridor 3 m kõrge mulde hooldamiseks.

 Muud nõuded:

o Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi.

o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Rae valla arhitektiga.

o Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.

o Hoonete projekteerimisel tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale Eesti

standarditele EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja

EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“.

4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Detailplaneeringu koostamisel on välja töötatud kaks liikluslahendust, millest esimene on

esitatud detailplaneeringu põhijoonisel (DP-4) ja on lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning

teine on esitatud perspektiivse liikluskorralduse joonisel (DP-6) ja aluseks on võetud töö

„Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km

0,000–0,550 eskiis“.

Detailplaneeringu põhilahendus Planeeringualale on juurdepääsud tagatud riigi kõrvalmaanteelt 11504 Öövahi tee

kanaliseeritud ristmikega. Planeeringulahenduses on ette nähtud kõrvalmaanteele eraldi

vasakpöörderada planeeringuala lõunapoolsele osale pööramiseks.

Riigimaanteede 11504 Öövahi tee ja 11115 Kurna-Tuhala tee ristmiku lahendust muudetud

selliselt, et 11504 Öövahi teelt ei ole võimalik teostada vasakpööret 11115 Kurna-Tuhala tee

Tallinna suunale. Soovitud pöörde sooritamiseks tuleb sõita parempöördega Kurna

22

liiklussõlme suunas ning teha tagasipööre 11115 Kurna-Tuhala tee ja 11507 Kangrumetsa tee

ristmikule rajatud ringristmikul. Tee ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada vasakpöörde

sooritamist takistavat liikluslahendust (nt laiema ohutussaare või sõidusuundade vahelise

piirde näol).

Kõrvalmaantee 11504 Öövahi tee põhjaküljele on planeeringulahenduses kavandatud

jalgratta- ja jalgtee lõik, mis ühendab Põlluvälja arendusalalt (IKEA arendusalalt) lähtuva

olemasoleva jalgratta- ja jalgtee planeeringuala jalgratta- ja jalgteega. Perspektiivis on

võimalik kõrvalmaantee põhjaküljele kavandatud jalgratta- ja jalgteed pikendada 11505 Vaela

teeni, kuid see eeldab Kiili valla Mareti kinnistu (30401:001:0160) läbimist ning on

lahendatav mainitud kinnistu planeerimisel.

Täiendavalt on Põlluvälja arendusala (IKEA arendusala) jalgratta- ja jalgteede ühendamiseks

Põllumehe ja Kangru tee 2 arendusalade jalgratta- ja jalgteega kavandatud jalakäijate tunnel

11115 Kurna-Tuhala tee alt läbi. See annab võimaluse ühendada olulised sihtpunktid

(Põllumehe ja IKEA arendusalad) olemasolevate jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga (nt

11505 Vaela tee äärse jalgratta- ja jalgteega).

Detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse väljatöötamisel on lähtutud sujuva ja liiklust

hajutava liikluskorralduse põhimõttest ning kavandatud planeeringuala läbiv avalikult

kasutatav Kangrumehe tee (krunt pos 14) 11504 Öövahi teest 11505 Vaela teeni (Kangru

teeni). Tee Kangru tee 2 kinnistut läbiv osa on kavandatud Kiili valla Vaela küla Kangru tee 2

detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr 19159).

Planeeringualal on sõidukite liikumisalaks planeeritud 1+1 sõidurajaga tänav. Sõidutee

laiuseks on kavandatud 8,0 m (EVS 843:2016 kohaselt „hea“), mis tagab piisava liiklusala

erineva gabariidiga sõidukitele.

Kuna tegu saab olema äri- ja tootmispiirkonnaga keskustest eemal, siis võib eeldada, et väga

suurt jalakäijate liiklust toimuma ei hakka ning sellest lähtuvalt on kavandatud 2,5 m laiune

jalgratta- ja jalgtee vaid ühele poole teed.

Jalgrataste parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016

põhimõtetest. Parkimisnormatiivi arvutamisel on aluseks võetud keskuse klassi mujal asutuste

koefitsient 1/100.

Jalgratta parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise otstarve Norm.

arvutus

Normatiivne

parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv krundil

1 1 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 8400/100 84 84

2 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 7680/100 77 77

3 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3060/100 31 31

4 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 4380/100 44 44

5 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3660/100 37 37

6 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 8220/100 83 83

7 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 8340/100 84 84

23

8 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 7080/100 71 79

9 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3120/100 32 32

10 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3480/100 35 35

11 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3450/100 35 35

12 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3240/100 33 33

13 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 4200/100 42 42

16 Planeeritud ärihoone 3600/100 36 36

Planeeringualal kokku: 729 729

Sõidukite parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016

Linnatänavad arvutamise põhimõtetele. Kuna kruntide sihtostarvete osakaalud määratakse

lõplikult planeeringu elluviimisel, on parkimiskohtade kontrollarvutustel lähtutud suuremat

parkimiskohtade arvu nõudvast sihtotstarbest (ärimaa) linna äärealal. Parkimisnormatiivi

arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse klassi II kuni IV asutuste koefitsient 1/90.

Vähemalt 1/5 parkimiskohtadest peab olema varustatud elektriautode laadimistaristuga.

Sõidukite parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr

Ehitise otstarve Norm.

arvutus

Normatiivne

parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv krundil (sh

elektriautode laadimistaristuga

varustatud parkimiskohtade

arv)

1 1 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 8400/90 94 94 (sh 19 laadimistaristuga)

2 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 7680/90 86 86 (sh 18 laadimistaristuga)

3 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3060/90 34 34 (sh 7 laadimistaristuga)

4 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 4380/90 49 49 (sh 10 laadimistaristuga)

5 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3660/90 41 41 (sh 9 laadimistaristuga)

6 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 8220/90 92 92 (sh 19 laadimistaristuga)

7 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 8340/90 93 93 (sh 19 laadimistaristuga)

8 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 7080/90 79 79 (sh 16 laadimistaristuga)

9 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3120/90 35 35 (sh 7 laadimistaristuga)

10 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3480/90 39 39 (sh 8 laadimistaristuga)

11 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3450/90 39 39 (sh 8 laadimistaristuga)

12 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 3240/90 36 36 (sh 8 laadimistaristuga)

13 Planeeritud äri- ja/või

tootmishoone 4170/90 47 47 (sh 10 laadimistaristuga)

16 Planeeritud ärihoone 3600/90 40 40 (sh 8 laadimistaristuga)

24

Planeeringualal kokku: 804 804 (sh 166 laadimistaristuga)

Kruntide sihtotstarbe osakaal määratakse planeeringu elluviimisel. Täpne jalgrataste ja

sõidukite parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete

hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide selgumisel.

Tänava ristlõike, parkimise ja tänavahaljastuse lahendused ning kruntide juurdepääsude

asukohad planeeringuala siseteelt täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Perspektiivne liikluskorraldus

Perspektiivne liikluskorraldus kajastab võimalikku olukorda tulevikus, kui käesolev

planeering ja teised lähipiirkonna planeeringud on ellu viidud ning sellega seoses on kasvanud

liikluskoormus piirkonna teedevõrgus ja mõnede ristmike läbilaskevõime on ammendumas.

Perspektiivse liikluskorralduse lahenduse väljatöötamisel on aluseks võetud töö „Riigitee nr

11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550

eskiis“, mille koostamisel on tehtud ettepanekuid piirkonna teedevõrgu ümberkujundamiseks,

et vältida olemasolevate liiklussõlmede ja ristuvate teede ülekoormamist.

Ühe ettepanekuna on mainitud töös esitatud 11504 Öövahi tee ja 11115 Kurna-Tuhala tee

ristmiku nihutamine uude asukohta, et tagada normide kohane (minimaalselt 250 m)

vahekaugus järgneva ristmikuga ja pikendada 2+2 ristlõikega teelõigu põimumisala ristmike

vahel. Samuti võimaldab see integreerida samasse ristmikku Rae valla üldplaneeringukohane

Põllukivi tee.

Planeeringus on sellega seoses hinnatud kõrvalmaantee 11504 Öövahi tee ümbertõstmise

võimalusi ja ruumivajadust ning moodustatud krunt pos 17. Kuna Transpordiameti hinnangul

puuduvad teel riigitee tunnused, antakse tulevikus see munitsipaalomandisse. Öövahi tee

ümbertõstmisel uude asukohta on juurdepääs planeeringualale sellelt endiselt tagatud

kanaliseeritud ristmikuga, sh on Öövahi teele ette nähtud eraldi vasakpöörderada

planeeringualale pööramiseks. Ristmiku piirkonnas tuleb pikendada detailplaneeringu

põhilahenduses kavandatud planeeringuala läbivat teed (pos 14) ning ehitada ümber jalgratta-

ja jalgtee, et tagada ohutud teeületused. Kõrvalmaantee 11504 Öövahi tee alt vabanevale

kinnistule on kavandatud juurdepääsutee krundile pos 16 ning vajadusel on võimalik säilitada

olemasolev juurdepääs krundile pos 1.

Planeeringus on kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee ja Öövahi tee ruumivajaduse

hindamiseks ja krundistruktuuri väljatöötamiseks kavandatud põhimõtteline teede äärsete

kraavide lahendus, mida eskiisprojektis ei kajastatud. Kraavide täpne lahendus ja nende

eesvoolud töötatakse välja teede ehitusprojektide koostamisel. Need kraavid on mõeldud

üksnes riigimaantee ja Öövahi tee mulde veerežiimi tagamiseks ja sademevete ärajuhtimiseks.

Sellest lähtuvalt võib vooluhulk riigitee äärsetes kraavides ja truupides suureneda üksnes

riigitee laiendamisega seotud suuremalt kõvakattega pinnalt kogutava sademevee võrra.

Tänava ristlõike, parkimise ja tänavahaljastuse lahendused ning kruntide juurdepääsude

asukohad planeeringuala siseteelt täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS 843

„Linnatänavad”.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

25

 Riigiteede ja nende ristmike, sh riigiteega ristumiskohtade, projekteerimisel tuleb tähelepanu

pöörata riigitee kraavide säilimisele ja toimimisele. Vajadusel tuleb näha ette kraavide

ümbertõstmine.

 Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik.

 Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile

Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

 Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks

juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte.

 Krundisisese parkimislahenduse väljatöötamisel tuleb vältida tuleb suurte lagedate

avaparklate rajamist. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 30-

kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva

miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega

arvestatakse, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

 Hoonete ehitusprojekti(de) koostamisel tuleb välja töötada nii töötajate kui külastajate

jalgrataste parkimise lahendus. Töötajate parkimine tuleb lahendada katuse all ja

võimalusel eraldi lukustatavas ruumis (kas hoone mahus või eraldi rattamajana), kus on

võimalik ratas kinnitada raamist. Ette tuleb näha ka võimalus elektrijalgrataste ja -

tõukerataste laadimiseks. Külastajate parkimine lahendada peasissepääsu lähedal,

võimalusega kinnitada ratas raamist.

4.4.1 Liiklusuuring ja selle tulemused

Naaberkinnistu detailplaneeringu (Saire kinnistu ja lähiala detailplaneeringu) raames on

koostatud liiklusuuring (Saire kinnistu detailplaneeringu liiklusanalüüs, K-Projekt AS, töö nr

21103), mis küll keskendub Saire kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatu

liiklusmõjude hindamisele, kuid analüüsib ka teiste piirkonna detailplaneeringute (sh

Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringu) realiseerumisel avalduvaid mõjusid

kohalikule teedevõrgule.

Ühtlasi on mainitud liiklusuuring on olnud aluseks töö „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km

2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiis“ koostamisel ning

piirkonna teedevõrgu ümberkavandamise eskiislahenduse väljatöötamisel.

Uuringu koostamisel on hinnatud tuleviku liikluskorralduslikke stsenaariume

kontaktvööndisse planeeritud arendusete realiseerumisel tinglikult aastal 2035, millel põhineb

ka detailplaneeringuga külgneva Põlluvälja mü (IKEA) liiklusuuringus kasutatud Stratum OÜ

liiklusmudel. Uuringu koostamisel on välja töötatud seitse liiklusmudeli stsenaariumit, mille

puhul on hinnatud ka erinevaid piirkonna teedevõrgu konfiguratsioone.

Uuringu tulemusel selgus, et nii kaua, kui käesolev detailplaneering ja teised lähipiirkonna

(eelkõige Kiili valla) planeeringud ei ole täies mahus realiseerunud, on võimalik kasutada

olemasolevat piirkonna teedevõrgu lahendust ja selle väiksemaid modifikatsioone (nt

vasakpöörde keelamine 11504 Öövahi teelt 11115 Kurna-Tuhala tee Tallinna suunale).

Kaugemas tulevikus, kui käesolev detailplaneering ja ka teised teised lähipiirkonna (eelkõige

Kiili valla) planeeringud on täies mahus realiseerunud, ei ole olemasoleva piirkonna

teedevõrk suuteline lisanduvat liikluskoormust vastu võtma ning vajalik on teedevõrgu

ümberkavandamine.

Käesoleva detailplaneeringu kontekstis tähendab see eelkõige 11504 Öövahi tee ja 11115

Kurna-Tuhala tee ristmiku ja sellega seoses ka 11504 Öövahi tee nihutamist uude asukohta. et

26

tagada hea ristmiku teenindustase (A või B) ja läbilaskevõime ning vähendada ummikuid

11115 Kurna-Tuhala teel.

Samas oluliseks probleemiks läbipiirkonna teedevõrgus jääb erinevate stsenaariumite korral

11504 Öövahi tee ja 11505 Vaela tee ristmik, mille madal teenindustase on suuresti tingitud

Kiili valla planeeringute poolt genereeritud liiklusvoost. Tuleb märkida, et kirjeldatud ristmik

pole sellise liiklusnõudluse jaoks kohandatud ning seetõttu ristmiku teenindustase ongi

niivõrd madal. Antud ristmiku läbilaskvuse parandamiseks peaksid arendajad, vald ja

teeomanik leidma edaspidi koos kõiki osapooli rahuldava lahenduse.

4.5 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED

4.5.1 Haljastus ja heakord

Detailplaneeringus on lähtutud kehtiva üldplaneeringu põhimõtetest, et haljastuse osakaal äri-

ja tootmismaa kruntidel peab olema vähemalt 15%, maantee kaitsevöönd kohustuslikuks

haljasalaks.

Tänavahaljastus

Tänavahaljastus on puudereana ette nähtud planeeringuala läbiva sõidutee ning jalgratta- ja

jalgtee vahelisele tehnovõrkudest vabale maa-alale.

Kõrghaljastuse kavandamine ka teisele poole teed, et tekiks puudeallee, ei ole tulenevalt

tehnovõrkude paiknemisest võimalik. Küll aga on sõidutee ja krundipiiri vahele kavandatud

haljasala (muru).

Tänavamaale planeeritud haljasaladel on soovitatav kasutada kodumaiseid liike, et

moodustuksid loodusliku ilmega haljastud.

Krundisisene haljastus

Planeeringulahenduses on kavandatud haljastuse osakaaluks ehitusõigusega kruntidel

vähemalt 15%. Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetse(te) hoone(te) projekteerimisel.

Hoonete projekteerimisel on soovitav krundisisesele alale projekteerida nii kõrg- kui ka

madalhaljastust. Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste

vähendajana. Kruntide uushaljastus võiks paikneda eelkõige kruntide välispiiridel, mis

võimaldab lahendada krundi siseselt paremad ja ohutumad liikumistingimused.

Kruntide maantee kaitsevööndisse jäävad osad nähtud ette haljasaladeks, kuhu on lubatud

istutada ka puid ja põõsaid, kui need ei halvenda nähtavust riigimaanteel ja ristmikel. Samuti

on lubatud haljasalale kavandada üksikuid klientidele mõeldud parkimiskohti, mis peavad

olema haljastusega liigendatud.

Soojussaarte efekti vähendamiseks on sobilik suuremõõtmelised asfaltkattega laadimis- ja/või

parkimisalad liigendada puittaimedega. Mõju suurendamiseks tuleks viia looduslike ja

tehislike pindade hulk võrdsesse osakaalu. Peale haljastuse on oluline kasutada ka vee-

elemente ja säästlike sademevee lahendusi, millel on aurumise korral niisutav ja jahutav

toime.

Haljastuse projekteerimisel on soovitatav täiendavalt kaaluda ka katuse- või

vertikaalhaljastuse kasutamist (eelkõige hoonete lõunaküljel), et takistada päikesevalgusel

27

otse fassaadile paistmast ning seeläbi alandada fassaadi temperatuure ning vähendada

soojussaare efekti.

Olemasoleva kõrghaljastuse puhul tuleks väheväärtuslike liikide likvideerimisel ja ala edasisel

arengul kindlasti säilitada perimeeterhaljastus, täiendada puistu koosseisu pikemaealiste ja

haigustele vastupidavate puudega ning istutatud puid ka järjepidevalt hooldada.

Juurde istutamiseks ning isetekkeliste puude asendamiseks sobivad antud piirkonda harilik

mänd, keerdmänd, erinevad pihlakad ja toomingad, pooppuud, harilik tamm, punane tamm,

serbia kuusk, põõsastest näiteks viirpuud, lodjapuud, kuslapuud, sarapuud, magesõstar.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete ehitusprojekti(de) koostamisel töötada välja krundisisese haljastuse lahendus

arvestades, et iga 800 m² kohta tuleb ette näha 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

 Hoonete ehitusprojekti(de) koostamisel ja krundisisese haljastuse lahenduse

väljatöötamisel kaaluda töötajatele haljastatud puhkenurga kavandamist.

 Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste

vahelised kujad vastavalt Eesti Standardi EVS 843 „Linnatänavad“ nõuetele.

 Detailplaneeringu etapiviisilisel elluviimisel tuleb rakendada hilisemate ehitustööde ajal

varem rajatud kõrghaljastuse säilitamiseks vajalikud kaitsemeetmeid.

4.5.2 Müra

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik

(Transpordiamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest

põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Eelnevast tulenevalt viidi detailplaneeringu koostamise raames läbi liiklusmüra hinnang, mille

koostas Kajaja Acoustics OÜ. Liiklusmüra hinnangu koostamise eesmärk oli hinnata nii

olemasolevaid kui ka perspektiivseid liiklusmüra tasemeid ning näha ette võimalikud

leevendusmeetmed.

Läbiviidud müratasemete arvutamise ja müra modelleerimise tulemusel selgus, et

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 ja § 57 ning keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kehtestatud III/IV kategooria piirtaseme nõuded on planeeringualal

täidetud. Sihtväärtuste tagamiseks on vajadusel võimalik planeeringuala piirile rajada kas

liiklusmüratasemeid vähendavad müratõkkeekraanid või muldvallid. V ja VI kategooria

aladele keskkonnamüra nõudeid kehtestatud ei ole.

Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras 2019+ liiklussageduste mudeli alusel

ning perspektiivses olukorras 2022. aastal. Müratasemete arvutamise tulemusel selgus, et

 2019+ aasta liiklussageduse olukorras ulatub kruntidele nr 1-7 päevasel ajal

samatugevustsoon Ld ≤ 65dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB, mis ei ületa III ja IV kategooria

alade piirväärtust;

 2019+ aasta liiklussageduse olukorras ulatub krundile nr 8 päevasel ajal

samatugevustsoon Ld < 70dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB;

 2022. aasta liiklussageduse olukorras ulatub kõigile kruntidele nr päevasel ajal

samatugevustsoon Ld ≤ 70 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB;

28

 2022. aasta liiklussageduse olukorras koos võimaliku müratõkkeseinaga ulatub krundile

nr 8 päevasel ajal samatugevustsoon Ld < 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

 2022. aasta liiklussageduse olukorras koos müratõkkeseinaga ulatub ülejäänud

kruntidele päevasel ajal samatugevustsoon Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Sõltuvalt kruntide kasutamise otstarbest otsustatakse, kas on vaja rakendada täiendavaid

meetmeid müra vähendamiseks (müratõkkesein, -vall vms).

 Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise

mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv

müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid.

 Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid.

Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste

hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra

ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või

ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.

 Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada

selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

vastaks sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3

kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad käesoleva seaduse kehtestatud piirväärtustele

vastama ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.

4.5.3 Radoon

Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud radoonisisalduse kaardistamisele kuulub Rae valla

põhjaosa kõrge (50 – 100 kBq/m3) radooniriskiga alade loetellu, kus majade siseõhus esineb

sageli kõrge radooni kontsentratsioon. Sellest tulenevalt viidi planeeringualal PML Balti OÜ

poolt läbi radooni sisalduse mõõtmine pinnaseõhus, mille raport on lisatud

detailplaneeringule.

Uuringu tulemusel selgus, et planeeringuala pinnaseõhu radoonisisaldused jäid

mõõtmispunktides vahemikku 19,9 - 100,8 kBq/m3 ehk valdavas osas uuringupunktides on

tegemist kõrge radoonisisaldusega pinnasega.

Täpsete radooniohje meetmete rakendamise vajaduse selgitamiseks tuleb ehitusprojekti

koostamisel teostada radooni sisalduse mõõtmised pinnaseõhust konkreetsete hoonete

asukohtades.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks, ehitamiseks ja monitoorimiseks:

 Selgitada välja täpne radooniohje meetmete rakendamise vajadus viies läbi radooni

sisalduse mõõtmised pinnaseõhust konkreetsete hoonete asukohtades.

29

 Hoonete projekteerimisel arvestada, et siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond

vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Hoonete ehitamisel on vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni

hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused

(hermeetilised esimese korruse tarindid (radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav

betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon

(radoonikaevud)) ja nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Soovitatav tihendada ja

hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse

tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina

liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

4.5.4 Jäätmehooldus

Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest, Rae valla jäätmehoolduseeskirjast ja teistest

asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetest. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki

sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei

põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Rae valla

haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud,

kellel on vastav keskkonnakaitseluba.

Detailplaneeringus on jäätmekonteinerite võimalike asukohtadena kruntidel nähtud ette alad

sissesõidutee vahetus läheduses, mis võimaldab prügiveokil mahutite tühjendamist kiirelt ja

mugavalt. Mahutite täpne asukoht (kas hooneväline või hoonesisene) selgub hoonete

ehitusprojektide koostamisel.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel täpsustada segaolme- ja muude liigiti kogutavate jäätmete

kogumiskonteinerite asukoht oma krundil kas hooneväliselt või hoonesiseses

jäätmeruumis. Hoonevälised jäätmemahutid on soovituslik varjestada. Kui konteinerite

asukoht kavandatakse lähemale kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri

kooskõlastus.

 Kuni 1100-liitrised (k.a) väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava

jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett

jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui

4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse vahemaa

jäätmekäitluslepinguga.

 Suuremad kui 1100-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil

paiknevale kõva kattega (nt betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud

jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema jäätmeveokiga juurdepääs vähemalt 3

m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti vahel ei tohi olla

liiklusvahendeid või muidu takistusi.

 Juurdepääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased.

Juurdepääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja nende kohal peab takistusevaba

ruumi olema vähemalt 4,5 m kõrguseni (süvakogumismahutite korral vähemalt 8 m).

Juurdepääsuteed ei tohi olla libedad ja nende kalle ei tohi ületada 1:10.

 Ehitusloa eskiisprojektis tuleb esitada „Rae valla jäätmehoolduseeskirja“ § 31 lg 2

punktides 1-4 nõutud informatsioon.

30

4.5.5 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Ala arendamisel on otstarbekas lähtuda CPTED (kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna

kujundamise kaudu) põhimõtetest. Tegemist on kuritegevuse ennetamise teooriaga, mis

keskendub taktikalisele disainile ja ehitatud keskkonna tõhusale kasutamisele, mille

rakendamine vähendab nii kuritegevust kui ka hirmu kuritegevuse ees. CPTED on ennetav,

mitte reageeriv mudel.

Põhimõtted, millest ala arendamisel lähtuda:

 Füüsiline turvalisus - meetmed, mida kasutatakse iga hoone puhul, et tagada nende

vastupidavus rünnakutele.

 Järelevalve - disain, mis tagab, et piirkonnas töötavad ja tegutsevad inimesed saavad

jälgida oma töökohta ümbritsevaid alasid. Järelevalvet saab hõlbustada sellega, et

hoonete välisuksed on suunatud tänavale, alad on hästi valgustatud ja tühje seinu

välditakse.

 Liikumise juhtimine - juurdepääsude, väljumiste ja alalt läbi liikumise piiramine. Kõrge

alalt läbiliikumise tase suurendab anonüümsust, võimaldab kurjategijatel alale hõlpsalt

juurde pääseda ja sealt lahkuda ning lihtsamini sihtmärke tuvastada.

 Juhtimine ja hooldus – ala arendusplaanid on selged ja heakord tagatud. See annab

märku, et ala ei ole mahajäetud ja selle eest hoolitsetakse.

 Kaitstav ruum - naabruses asuva ruumi omandiõigus peaks olema selgelt määratletud:

avalik ruum (nt sõidu- ja kõnniteed); poolavalik ruum (nt hoone esised parkimisalad);

poolprivaatne ruum (nt fuajee või puhkeruum hoones või roheline puhkenurk krundil) ja

privaatne (nt töö- ja kontoriruumid).

Eelnevale täienduseks on kuritegevuse riskide vähendamiseks vajalik rakendada Eesti

standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa

1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi:

 Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, et vähendada vandalismiaktide ja

sissemurdmiste riski.

 Hoonete sissepääsud kujundada jälgitavaks ning nende juures on soovitatav kasutada

videovalvet, kuna jälgitavus vähendab kuriteoohtu.

 Hoonete sissepääsud ja kruntide territooriumid, sh parkimisalad, tuleb valgustada, nii

väheneb varguste ja vandalismiaktide ning kallaletungide oht

 Hoonete välisele alale kavandada vastupidavatest materjalidest pinke, prügikaste jm

linnamööblit ning näha ette nende kindel kinnitamine – nii väheneb varguste,

vandalismiaktide ja süütamiste risk.

 Igal krundil ja arendusalal tervikuna tagada heakord ja korrashoid, et vähendada

kuriteohirmu.

4.6 TULEOHUTUSNÕUDED

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri

30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise

tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded).

Lahenduse koostamisel on arvestatud nõudega, et hoonete vahelised kujad peavad olema

vähemalt 8 meetrit. Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avalikult

kasutatavatelt teedelt.

31

Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 5.1.2.

Planeeringuala asukoha tõttu Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohualas viidi

detailplaneeringu koostamise raames läbi ohuhinnang, mille tulemused on esitatud

seletuskirja punktis 4.6.1.

Detailplaneeringu alas ei ole lubatud Kemikaaliseaduse mõistes A-, B-,C- kategooria

ettevõtete rajamine.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad.

Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu

elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja

kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.

 Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega, arvestades Eesti standardis EVS 812-7:2018

toodud nõudeid. Vajadusel arvestada ka päästetehnika ligipääsuga ümber hoone. (EVS

812-7:2018 p 14.1.7).

 Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standarditega EVS 812-4:2018 „Tööstus - ja

laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus osa 6

Tuletõrje veevarustus“.

 Ehitusprojekti koostamisel viia läbi täiendatud riskianalüüs ning esitada täpsemad

meetmed.

4.6.1 Detailplaneeringu ohuhinnangu ülevaade ja tingimused

Planeeringuala asukoha tõttu Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohualas viidi

detailplaneeringu koostamise raames läbi ohuhinnang (vt detailplaneeringu Lisad), mille

koostas Storkson OÜ. Ohuhinnangu koostamise eesmärk oli välja selgitada, kas Põllumehe

kinnistule kavandatava tegevuse realiseerumine võib suurendada lähedal asuvate kinnistute

riski või võimalike õnnetuste tagajärgede raskust. Töös analüüsiti ka võimalikke

kompensatsioonimeetmeid, millede rakendamine detailplaneeringu alal vähendab võimalike

õnnetuste tagajärgede raskust.

Ohuhinnangus analüüsiti erinevate, detailplaneeringu realiseerumisel esineda võivate,

ohuolukordade, sh hoone tulekahjude ja liiklusõnnetuste, esinemisvõimalusi ja riske. Kuna

planeeringualal on ette nähtud TP1 klassi hooned ja nendevaheliseks kauguseks vähemalt 8

meetrit, on madala põlemiskoormusega hoonete korral piisav tuleohutuskuja tagatud. Hoonete

kavandamisel on vajalik arvestada nii planeeritava kui ka piirnevate hoonete

põlemiskoormuseid. Hoone tuleohutuse tagab nõuetekohaselt (sh tuleohutusnõudeid järgides)

rajatud hooned ja nõuetekohaselt hooldatud seadmed ning sihipärane seadmete kasutus.

Planeeringu realiseerumisel kasvab piirkonnas liikluskoormus, mis omakorda tõstab

võimaliku liiklusõnnetuse (sh kahjustatud sõiduki süttimise) toimumise tõenäosust. Selle

vältimiseks on vajalik tagada sõiduteede heakord (eriti talvel) ning vajadusel piirata

sõidukiirust.

Olulisimat mõju võib Põllumehe kinnistu detailplaneeringu realiseerumisel alal töötavatele ja

seda külastavatele inimestele kujutada MAXIMA Logistikakeskuse ammoniaagi leke.

Planeeritavatest kruntidest asuvad pos 4-10 ohuala II tsoonis ning pos 1–3 ja 11–16 ohuala III

tsoonis. Ohuhinnangu kohaselt võib ammoniaagi täiemahulise lekke toimumist pidada siiski

32

väga väikese tõenäosusega sündmuseks. Lisaks vähendab mürgise gaasipilve leviku

tõenäosust planeeringualani asjaolu, et selle toimumine eeldab kagutuult, mille esinemise

tõenäosus on alla 15%.

Ammoniaagilekke tervisekahjustusi põhjustavate või letaalsete tagajärgede vältimiseks tuleb:

 Tagada lekke toimumisest info liikuvus planeeringualal tegutsevate asutuste vastutavate

isikuteni (nt automaatne signaali edastus), et võimaldataks sulgeda uksed ja aknad ning

seisata hoonete õhuvahetus (st seisata ventilatsioon).

 Võimalusel varustada hoonete ventilatsioonisüsteemid ammoniaagi lekkeanduritega, mis

seiskavad õhuvahetuse hoones võimaliku gaasipilve jõudmisel hooneteni. Hoonesse

varjunud inimestel on võimalik (kui hooned on hermeetilised) oodata kuni päästetöö juhi

vastava korralduseni.

 Sisestada vastav korraldus hoone evakuatsiooniplaani ning teostada personalile

regulaarselt õppuseid.

 Ammoniaagi ohtliku kontsentratsiooni võimalikku suundumist planeeringualani

võimaldab vähendada ohuallika (MAXIMA Logistikakeskus) ja planeeringuala vahele

ala madal- ja kõrghaljastuse rajamine, mille piisavuse ulatus vajab täiendavat erialast

hinnangut.

4.7 VERTIKAALPLANEERIMINE

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale omal

krundil paiknevasse sademevee imbkraavi või tiiki.

Planeeringus on kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee ja Öövahi tee ruumivajaduse

hindamiseks ja krundistruktuuri väljatöötamiseks kavandatud põhimõtteline teede äärsete

kraavide lahendus, mida eskiisprojektis ei kajastatud. Kraavide täpne lahendus ja nende

eesvoolud töötatakse välja teede ehitusprojektide koostamisel.

Riigimaanteede äärsed kraavid on mõeldud üksnes riigimaantee mulde veerežiimi tagamiseks

ja sademevete ärajuhtimiseks. Kruntidelt ei ole lubatud liig- ja sademevett riigimaanteede

äärsetesse kraavidesse juhtida.

Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse. Kruntidel puhastamist

vajavad sademeveed puhastatakse enne sademevee imbkraavi või tiiki juhtimist krundite

piires lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad). Haljastatud krundiosadele sattunud

sademeveed immutatakse pinnasesse. Vältida tuleb puhta ja reostunud sademevee segunemist.

Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse

ehitusprojektis, vt ka peatükk 5.1.4.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele.

 Puhastamist vajavad sademeveed puhastada krundi piires lokaalsetes puhastites

(liivapüüdjad + õlipüüdjad).

5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti

staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

33

5.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS

Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on Osaühingu KIILI KVH 08.12.2023

väljastatud tehnilised tingimused nr 1203.

Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

 Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

 Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus

 Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad

5.1.1 Veevarustuse välisvõrk

Olemasolev olukord

Olemasolev ühisveevärgi torustik on De160 mm veetorustik Kangru teel ja Tilluvälja teel T5.

Ühisveevärgi torustiku omanik on Osaühing KIILI KVH.

Planeeritud veevarustus

Planeeringuala tarbe- ja tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil.

Kui Kangru tee 2 detailplaneeringus (kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 13.06.2023 korraldusega

nr 261) planeeritud VK võrgud ei ole käesoleva detailplaneeringu liitumise hetkeks rajatud,

tuleb arvestada sellega, et need tuleb käesoleva detailplaneeringu realiseerimise mahus rajada

kuni olemasolevate torustikeni.

Planeeringuala veega varustamiseks planeeritakse tänava maa-alale ringistatud veetoru De160

alates Tilluvälja tee T5 paiknevast De160 veetorust kuni Kangru tee 2 kinnistul paikneva

veetoruni De160.

Planeeringu ala orienteeruv veetarbimine on 37,5 m3/d. Orienteeruv keskmine vooluhulk on

15,2 m3/h ja maksimaalne on 16,8 m3/h.

Planeeringuala majandus-joogivee vooluhulk täpsustada järgmises projekteerimise

staadiumis.

Veeühendused planeeritud äri- ja tootmismaa kruntidele on ette nähtud läbimõõtudega De

32…50 mm. Magistraaltorustik on läbimõõduga De160 mm. Planeeritud veeühenduste

läbimõõdud täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis. Kruntide liitumispunktid

(maakraanid) ühisveevõrguga paiknevad kuni 1 m krundi piirist väljapool tänava maa-alal.

Krundisisene veevarustuse välisvõrk projekteeritakse ehitusprojekti koosseisus.

Seoses Kiili valla põhjaveevarude ammendumisega on planeeringualale vaja veevarustuse ja

tähtajatu teenuse tagamiseks täiendavalt näha ette üks kahest alljärgnevast variandist (pakutud

lahendused on põhimõttelised ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus):

 rajada O-C puurkaev koos II astmelise veetöötlusjaama, mahutite, ühendustorustikuga

olemasolevasse võrku, piirdeaia ning kõvakattega hooldusplatsi/juurdepääsuteega Rae

valla territooriumile. Puurkaevu, mahutite ja veetöötlusjaama tehnilised parameetrid

täpsustada siis, kui on teada Rae valla poolt eraldatav põhjaveeressurss ning arvestades

terviklikku piirkonda. Veetöötlusjaam peab ühilduma ABB SCADA-ga või

 arvestada ühenduse loomise vajadusega Kiili KVH OÜ ja AS Tallinna Vesi torustikuga.

Ühenduse loomiseks on vaja:

34

o rajada ühendustorustik (ca 2km De250 veetorustikku) Kiili KVH OÜ ja AS Tallinna

Vesi liitumispunktide vahel (Kiili KVH OÜ torustiku koordinaadid on

x=6579967.69; y=544991.84). AS Tallinna Vesi ja Kiili KVH OÜ liitumispunkti

paigaldada veemõõdukaev;

o rajada veetorustike ringistus vastavalt Kasteheina tn 2a kinnistu ning Viirpuu tn 1 ja 3

detailplaneeringutele (ca 465m De110 veetorustikku). Olemasolevate torustike

ligikaudsed koordinaadid on x=6579022.67; y=544391.06 ning x=6579208.36;

y=544131.77;

o rajada veetorustike ringistus Viirpuu tn 14a // Viirpuu tn T4 ja Heina põik tänavate

vahel (ca 235m uut De110 veetorustikku ja vajadusel asendada lisaks De110 vastu

ca 100m veetorustikku). Olemasolevate torustike ligikaudsed koordinaadid on

x=6579025.98; y=544447.90 ning x=6579144.00; y=544555.02. Lisaks tuleb

projekteerimise käigus selgitada välja olemasoleva Heina põik veetorustiku

läbimõõt ning vajadusel asendada olemasolev torustik De110 veetorustiku vastu;

o rajada veetorustike ühendus Laurimetsa kinnistul ja Poti kinnistul asuvate veetorustike

vahel (ca 200mDe160 veetorustikku). Olemasolevate torustike ligikaudsed

koordinaadid on x=6578706.08; y=545273.83 ning x=6578663.28 y=545098.25;

o näha ette torustikule rõhulanguse korral automaatselt sulguv/avanev maakraan

orienteeruvasse asukohta x=6577264.0; y=546855.1. Maakraani täpne asukoht

täpsustada projekteerimise käigus Kiili KVH OÜ-ga;

o näha ette torustikule rõhulanguse korral automaatselt sulguv/avanev maakraan

orienteeruvasse asukohta x=6579303.09; y=545044.4. Maakraani täpne asukoht

täpsustada projekteerimise käigus Kiili KVH OÜ-ga

5.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus

Planeeringuala välistulekustutusvesi on 20 l/s kolme tunni jooksul, millest projekteeritud

hüdrantidest on tagatud maksimaalne vooluhulk 15 l/s kolme tunni jooksul ning ülejäänud 5

l/s kolme tunni jooksul lahendatakse mahutite baasil. Ehitusprojekti koostamisel on vajalik

täpsustada välistulekustutusvee vooluhulk ning mahutite vajadus, maht ja asukoht.

Tulekustutusvee tagamiseks on ette nähtud ringistada Kangru tee olemasolev ja Öövahi teele

rajatav veetorustik. Vajalik on ka punktis 5.1.1 toodud veevarustuse lisameetmete valmimine

tagamaks piirkonnas vajalikku joogivee ja tulekustutusvee vooluhulka.

Planeeritava hoonestuse täpsustumisel järgmises projekteerimisstaadiumis täpsustatakse

täiendava välistulekustutusvee vajadus ning sisetulekustutusvee vajadus. Vajalik täiendav

tulekustutusvesi tagatakse krundisiseste mahutite baasil.

5.1.3 Reoveekanalisatsioon

Olemasolev olukord

Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonitorustik on Kangru tee De160 mm isevoolne

kanalisatsioonitorustik koos olemasoleva reoveepumplaga (KPJ-Trummi). Reovee

ühiskanalisatsiooni torustiku omanik on Osaühing KIILI KVH.

Planeeritud reoveekanalisatsioon

Planeeringuala reovee eelvooluks on Kangru tee olemasolev De160 mm

reoveekanalisatsioonitorustik. Planeeringuala reovesi on ette nähtud juhtida eelvoolu krundile

pos 14 planeeritud reoveepumpla ja naaberkinnistu detailplaneeringus (Kiili valla Vaela küla

35

Kangru tee 2 detailplaneering (kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 13.06.2023 korraldusega nr

261)) planeeritud reoveekanalisatsioonitorustiku abil.

Kui Kangru tee 2 detailplaneeringus planeeritud VK võrgud ei ole käesoleva

detailplaneeringu liitumise hetkeks rajatud, tuleb arvestada sellega, et need tuleb käesoleva

detailplaneeringu realiseerimise mahus rajada kuni olemasolevate torustikeni.

Planeeringu ala orienteeruv kanaliseerimise vooluhulk on 37,5 m3/d.

Planeeringuala reovee arvutusäravool täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis.

Järgmises projekteerimise staadiumis tuleb läbi arvutada eelvoolu vastuvõtuvõime ja

vajadusel näha ette meetmed, et soovitud koguseid oleks võimalik eelvoolu juhtida. Meetmete

rakendamisel tuleb hinnata nende mõju järgmisele ülepumplale. Vajadusel tuleb piirata

planeeritavast pumplast pumbatavat maksimaalset vooluhulka (suurendada pumpla reovee

kogumismahtu).

Reovee kanalisatsiooni torustik on planeeritud läbimõõduga De160 mm.

Kruntide liitumispunktid (kontrollkaevud) ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1 m

krundi piirist väljapool tänava maa-alal.

Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrk projekteeritakse ehitusprojekti koosseisus.

5.1.4 Sademeveekanalisatsioon

Planeeritud sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine

Sademe- ja pinnasevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud ning puhta ja reostunud

sademevee segunemist tuleb vältida.

Planeeringualal on soovituslik kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi,

mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu tekkekohas ning

samaaegselt vältida sademevee reostumist. Selliste looduslähedaste lahendustena on võimalik

hoonete ehitusprojekti koostamisel ning sellega koos maastikuarhitektuurse lahenduse

väljatöötamisel kaaluda näiteks haljastatud küvettide kasutamist, krundist teatava osa

loodusliku suktsessiooni meelevalda jätmist ja/või osaliselt mitteniidetavate taimekoosluste

kasutamist klassikaliste muruplatside asemel.

Planeeringulahenduses on sademe- ja pinnasevee käitlemine ette nähtud iga krundi puhul

individuaalselt rajades sademe- ja pinnasevee akumuleerimiseks umbkraavi või tiigi.

Suublasse (sh pinnasesse) juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“.

Lõplikud kruntide sisesed sademe- ja pinnasevee akumuleerimise ning immutamise

lahendused töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel.

Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss:

Ala

Krundi

pindala

m2

Planeeritud

kõvakattega

pindala, m2

EVS 848:2021, korduvus 5a,

10 min, arvutuslik

intensiivsus q=266

L/(sek*ha)

Vajalik

kraavi/

küveti

pikkus

Planeeritu

d kraavi/

küveti

pikkus

Haljasala

pindala

krundil

m2

36

Katus

m2 Asfalt m2

Arvutusli

k

vooluhulk

l/s

Vajalik

keskendamise

maht

m3

m m

Pos1 14265 7100 5025 297 380 86 86 2140

Pos2 12913 6400 4576 268 352 80 80 1937

Pos3 5169 2550 1844 107 141 32 32 775

Pos4 7394 3700 2585 154 202 46 46 1109

Pos5 6158 3050 2185 129 168 45 45 923

Pos6 13780 6850 4863 286 375 85 85 2067

Pos7 13951 7150 4708 291 382 87 90 2093

Pos8 11877 5900 4195 247 324 74 74 1782

Pos9 5270 2600 1880 110 143 32 32 790

Pos10 5828 2900 2054 121 159 35 35 874

Pos11 5785 2900 2017 120 158 35 35 868

Pos12 5406 2700 1895 112 147 33 35 811

Pos13 6991 3500 2442 145 191 43 43 1049

Pos14 11069 0 5455 116 153 0 0 5614

Pos16 10174 3000 5648 200 263 60 60 1526

Pos18 7042 0 3595 77 101 0 0 3447

5.2 ELEKTRIVARUSTUS

Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 24.11.2023

väljastatud tehnilised tingimused nr 462671.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus on ette nähtud kahe uue komplektalajaama (20/0.4 kV,

trafod kuni 2x1600 kVA) baasil. Alajaamade toide on ette nähtud sisselõikega olemasolevast

20 kV maakaablist nr KPL205901.

Elektrikoormuste tabel

Pos

nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus,

Pa/Ia (kW/A) Liitumine

Planeeritud

alajaama nr 1 baasil

Planeeritud

alajaama nr 2 baasil

1 Äri- ja tootmishoone 450/400+400

Liitumiskilp

kinnistu piiril

2 Äri- ja tootmishoone 400/315+315

3 Äri- ja tootmishoone 160/250

4 Äri- ja tootmishoone 250/400

5 Äri- ja tootmishoone 200/315

6 Äri- ja tootmishoone 450/400+400

7 Äri- ja tootmishoone 450/400+400

8 Äri- ja tootmishoone 400/315+315

9 Äri- ja tootmishoone 160/250

10 Äri- ja tootmishoone 200/315

11 Äri- ja tootmishoone 200/315

12 Äri- ja tootmishoone 160/250

13 Äri- ja tootmishoone 250/400

16 Äri- ja tootmishoone 200/315

Tänavavalgustus 30/50 Liitumiskilp

Reoveepumpla 5/10 Liitumiskilp

37

Planeeritud ala tarbijad kokku

(alajaamade kaupa koos

eriaegsusega)

1600/2500 2000/2800

Planeeritud ala tarbijad kokku

(koos eriaegsusega)

3300/6000

Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti

koostamine, sh ka alajaamade projekteerimine, toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste

tingimuste alusel arvestades objekti arhitektuuriga.

Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb elektrienergia saamiseks kehtestatud

detailplaneeringu olemasolul esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda

liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

5.2.1 Tänavavalgustus

Tänavalõigu valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustid

paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse

kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud uue lülituskilbi baasil.

5.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS

Detailplaneeringu sidevarustuse osa lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt 14.12.2023

väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38510892.

Planeeringuala hoonete sidevarustus on ette nähtud lähtuvana Kurna-Tuhala tee maa-alal

kulgeva kaablikanalisatsiooni sidekaevust F52S70_K06.

Uus kaablikanalisatsioon on ette nähtud ehitada 100 mm läbimõõduga PVC plasttorudest.

Normide kohane kaablitorude paigaldussügavus sõidutee all on min. 1,0 m ning väljaspool

sõiduteed 0,7 m.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse

ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

5.4 GAASIVARUSTUS

Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS poolt 21.09.2021

väljastatud tehnilised tingimused gaasivõrguga liitumiseks.

Planeeritaval alal ja selle vahetus läheduses puuduvad Adven Eesti AS-le kuuluvad

olemasolevad gaasitorustikud, mistõttu asub liitumispunkt gaasivõrguga planeeringualast

eemal.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on IKEA kaupluse varustamiseks gaasiga rajatud Adven

Eesti AS’ile kuuluv B-kategooria gaasitorustik, millega on võimalik liituda 11115 Kurna-

38

Tuhala tee (65301:001:3123) kinnistul, kuhu planeeritud rajatud B-kategooria gaasitorustiku

ots.

Liitumispunktist on planeeritava alani kavandatud uus gaasitorustik Saire kinnistul

(65301:001:3122) piki kinnistu lõunapiiri kuni 11115 Kurna-Tuhala tee ületuskohani

(ristumisel riigiteega paigaldada torustik kinnisel meetodil). Planeeritava ala siseselt on ette

nähtud gaasitorustiku kulgemine läbi kruntide pos 1 ja pos 2 krundipiiridest ca 2...2,5 m

kaugusel.

Planeeritava ala gaasivarustuseks on ette nähtud rajada piki transpordimaa krunti (pos 14) uus

B-kategooria gaasi jaotustorustik liitumispunktidega krundi piiridel.

5.5 SOOJUSVARUSTUS

Kuna planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas, tuleb kavandatavate hoonete soojusvarustus

tagada lokaalsete lahendustega. Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav

kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on

märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu raskeõlid ja kivisüsi.

Kavandatavate hoonete soojusvarustus on võimalik lahendada:

 Gaasikatlamajade baasil läbi projekteeritavate soojussõlmede:

o Kruntide gaasiga varustamiseks on detailplaneeringus kavandatud gaasivõrk

liitumispunktidega krundipiiridel (vt ka punkt 5.4 Gaasivarustus).

o Gaasikatlamajade puhul tuleb jälgida majandus- ja taristuministri 03.07.2015

määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja

gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma

täitmisele esitatavad nõuded“ § 44-461 toodud nõudeid gaasiseadme

paigaldamisele, korrashoiule ja põlemisgaaside eemaldamisele.

o Tähelepanu tuleb pöörata ka põlemisgaaside eemaldamiseks vajalike korstnate

sobivusele hoone arhitektuurse lahendusega.

 Maasoojussüsteemide (horisontaalse või vertikaalse) baasil:

o Horisontaalsete maasoojussüsteemide puhul tuleb arvestada, et vajaliku

energiakoguse ammutamiseks on vajalik piisavalt suure vaba krundipinna

olemasolu.

o Horisontaalne maasoojussüsteem peab asuma vähemalt 2 m kaugusel kinnistu

piirist, 2 m kaugusel puu vertikaalprojektsioonist ning ei või asuda kõvakattega ala

(tee, parkla) või hoone all.

o Vertikaalse maasoojussüsteemi puurauke on võimalik rajada nii krundi

haljasaladele (nt riigimaantee kaitsevööndisse jäävale kohustuslikule haljasalale)

või hoone konstruktsioonidega (vundamendivaiadega) koos.

o Vertikaalse maasoojussüsteemi puurauke ei ole otstarbekas rajada tihedas

kasutuses alade (laadimis- ja parkimisalad, juurdepääsuteed) alla.

o Hoone siseste maasoojussüsteemide (energiavaiad) kavandamisel tuleb vastavat

pädevust omavalt insenerilt võtta seisukoht hoone kandekonstruktsioonide

püsivuse säilimisest.

o Kuna vertikaalse maasoojussüsteemi puuraugust veevõttu ei toimu, st tegemist on

kinnise soojussüsteemi puurauguga, siis ei kohaldu sellisele puurkaevule ka

veeseaduse § 151 ja § 154 kohased sanitaarkaitseala või hooldusala nõuded.

o Soojuspuuraukude rajamisel tuleb samuti lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015

määruse nr 43 nõuetest. Kinnise soojussüsteemi puuraugu soojuskontuuris võib

kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku ning kasutatava

39

soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart. Soojuskontuuris ei ole lubatud

kasutada etüleenglükooli.

o Puuraukude rajamisel on väga oluline tagada korralik tamponaaž, et hoida ära

manteltoru taha jäänud tühemike või vett juhtiva pinnase kaudu maapinnalt

pärinevate saateainete sattumine sügavamatesse põhjaveekihtidesse.

 Õhksoojuspumpade (eelistatult õhk-vesi soojuspumpade) baasil:

o Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete (sh soojuspumpade) müra ei tohi ületada

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 sätestatud müratasemeid.

Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust

teiste hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et

häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone

siseruumidesse või ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.

o Õhksoojuspumpade välisagregaate ei ole soovitatav paigutada hoone tee poolsele

esifassaadile ja selle äärde, vastasel juhul tuleb tagada nende varjestamine. Samuti

ei ole lubatud neid paigutada eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2

m.

 Päikesepaneelide baasil:

o Päikesepaneelide paigutamisel on eelistatud äri- ja tootmishoonete katused.

Maapinnale võib päikesepaneele paigutada erandkorras.

Kavandatavate hoonete lõplik soojusvarustuse lahendus selgub ehitusprojekti koostamisel.

Lubatud on kasutada erinevate kütteviiside kombinatsioone.

5.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh

TEHNOVÕRKUDE OSAS

Üldised nõuded:

 Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised

tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.

 Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema välja ehitatud DP-ga kavandatud teed ja

tehnovõrgud, täidetud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad

kohustused.

Veevarustus ja kanalisatsioon:

 Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka

andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et

nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada

täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks.

 Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220,

[email protected]). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis

(sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada

tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või

haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel.

 Tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.

 Kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil,

väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel.

 Ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada

koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH

OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d.

 Tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale

tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja § 13 lõikele 2 "Projekti ja

40

teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe

tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul."

 Kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama

tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.

Elektrivarustus:

 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

Gaasivarustus:

 Gaasitorustiku ristumisel riigi kõrvalmaanteega 11115 (Kurna-Tuhala) tuleb

gaasitorustik paigaldada kinnisel meetodil.

Sidevarustus:

 Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.

 Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest

standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.

Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis

võib ohustada sideehitist.

Täiendavalt pöörata tähelepanu ka nõudetele seletuskirja teiste peatükkide all.

5.7 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE

MÄÄRAMINE

Planeeringualal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest

ning rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.

Detailplaneeringu joonisel DP-4 Põhijoonis on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise

tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide

seadmiseks, mis on vaja seada kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise

tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.

Planeeringualaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja olemasolevatele tehnovõrkudele

määratakse ja seatakse servituudialad kaitsevööndi ulatuses ehitusprojekti koostamise

staadiumis või peale ehitustööde lõppu.

6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD JA

KESKKONNATINGIMUSED

6.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Detailplaneeringu algatamisel viidi Rae Vallavalitsuse poolt läbi keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang, vt menetlusdokumendid Rae Vallavalitsuse 09.03.2021 algatamise

korraldusest nr 355.

41

Hinnangu kohaselt ei ole kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist arvestades alust

eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja

õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist), mistõttu

puudub vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse

algatamiseks.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide

8 ja 12 ning käesoleva korralduse lisas 1 peatükis 5 toodud nõuete kohaselt detailplaneeringu

koostamise käigus.

Hinnangust tulenevalt on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:

1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed ja nende

esinemise korral käitumise reeglid – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning

sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavad nõuded, sh tuleb esitada ehitusprojekti järgmised nõuded:

2.1 Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada

ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni

tõkestamise abinõud – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.2;

2.2 Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline,

et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu- ja sotsiaalobjekte –

täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.2;

2.3 Esitada vastavalt „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“ § 28 lg 3 punktides 1-4 nõutud

informatsioon – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.4;

2.4 Pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 4 „Heakorra- ja

haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

2.5 Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul

21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II kategooria

tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed

vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid – täidetud, vt seletuskirja punkti 6.3;

3. Täpsemate müraleevendusmeetmete välja selgitamiseks on vajalik detailplaneeringu

koostamise käigus läbi viia mürauuring, mille koostamisel tuleb arvestada

keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“. Täiendavalt tuleb mürauuringu

raames hinnata planeeritavate äri- ja toomishoonetest tulenevat müra. Tööstusest lähtuvad

müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ületada keskkonnaministri määrus nr

71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra normtaset.

Tagada, et liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002

määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

42

mõõtmise meetodid” kehtestatud piirväärtusi; Analüüsida keskkonnalubade taotlemise

vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.2 ja 6.3;

4. Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele. Välja

selgitada edaspidiste radooniohjemeetmete rakendamise vajadus ja tagada radooniohutu

keskkond siseruumides, rakendades vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, kuna piirkond

paikneb kõrge radoonisisaldusega (50 – 150 kBq/m³) pinnasega alal – täidetud, vt

seletuskirja punkti 4.5.3;

5. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu

valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala

kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Arvestada

lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile

EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS-EN

17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.3;

6. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017-2028

peatükk 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid“. Sademevee käitlus peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ – täidetud, vt seletuskirja

punkti 4.7, 5.1.4 ja 6.3;

7. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt

eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele,

arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda

standardist EVS 843 „Linnatänavad“ – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.7 ja 5.1.4;

8. Hoonete projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Ehitise heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest.“ – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.2;

9. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem

heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne

liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid

konteinerile ja selle asukohale - täidetud, vt seletuskirja punkte 4.5.4 ja 6.3;

10. Äri- ja tootmismaa kruntidel planeerida haljasalaks 20% krundi pinnast, maantee

kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on 10 m – täidetud lähtuvalt detailplaneeringu koostamiseks

kinnitatud lähteseisukohtadest, vt seletuskirja punkti 4.5.1;

11. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest -

täidetud, vt seletuskirja punkti 6.2;

12. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem

heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne

liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid

konteinerile ja selle asukohale - täidetud, vt seletuskirja punkte 4.5.4 ja 6.3;

13. Detailplaneeringu raames koostada kemikaaliseaduse §ist 32 tulenev riskihinnang –

täidetud, vt seletuskirja punkti 4.6 ja 4.6.1;

43

14. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus teostades pinnaseõhust

radoonimõõtmised. Hoonete ehitamisel juhinduda standardist EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, mille kohaselt

on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m³ ning

hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m³. Arvestada

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud hoone ruumiõhu

radoonisisalduse viitetasemega (300 Bq/m³) – täidetud, vt seletuskirja punkti 4.5.3;

15. Arvestada Muinsuskaitseameti 23.02.2021 kirjas nr 5.1-17.5/397-1 toodud tingimustega –

täidetud, vt seletuskirja punkte 6.2, 6.3 ja 7.

6.2 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja

turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem

positiivne, sest luuakse töökohti ning korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu

abil.

Planeeringu elluviimise üheks positiivseks mõjuks on ka paremate ja turvalisemate

ühendusvõimaluste loomine jalakäijatele ja jalgratturitele. Läbi Põllumehe ja Kangru tee 2

arendusalade on kavandatud jalgratta- ja jalgteed (sh tunnel 11115 Kurna-Tuhala tee alt läbi),

mis ühendavad piirkonna uued olulised sihtpunktid (Põllumehe ja IKEA arendusalad)

olemasolevate jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga (nt 11505 Vaela tee äärse jalgratta- ja

jalgteega).

Planeeringu elluviimisega lisandub Kurna küla piirkonda täiendavaid sihtpunkte ning kasvab

piirkonna atraktiivsus ja külastatavus. Sellega seoses on tõenäoline, et piirkonda lisandub ka

ühistranspordiliine (nt IKEA kaupluse avamisega lisandusid Tallinna linnast kauplusesse

toovad bussiliinid) ning -peatusi, mis parandavad piirkonna elanike ja seal töötavate inimeste

liikumisvõimalusi. Töös „Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr

11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiis“ on käesoleva planeeringu piirile riigimaantee

11115 äärde kavandatud ühistranspordipeatused, mis on jalgratta- ja jalgtee ning tunneliga

ühendatud Põllumehe arendusala jalgratta- ja jalgteedega.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele ja töötajatele. Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on

ajutiselt lähialal oodata eelkõige uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal.

Ehitamine toimub aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada

kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Sealhulgas tuleb

jälgida, ehitusaegsed müratasemed ei ületaks läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul

21.00-07.00 keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II kategooria tööstusmüra

normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed

ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

44

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade

lisandumise näol. Lisaks on võimalik, et planeeritaval alal leiab asukoha mõni piirkonna

elanikkonna jaoks vajalik teenus, mis vähendab autoga sõitmist teise asustusüksusesse.

Detailplaneeringus soovitakse olemasolevate ja kavandatud äri- ja tootmishoonete vaheline

põllumaa asendada äri- ja tootmispargiga ning parandada piirkonna üldist ilmet, mis ühtlasi

tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast ca 775 m

kaugusel loodes arheoloogiamälestis kultusekivi (registrinumber 17977). Maa-ameti

pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel asub planeeringualast ca 150 m kaugusel lääne pool

pärandkultuuriobjekt Kurna vallamaja (304:VAL:001). Põllumehe (65301:001:3130) kinnistu

osas toodi 2013. aastal Eesti 20. sajandi sõjalise ehituspärandi kaardistamise ja analüüsi

pilootprojekti raames välja kinnistu põhjaosas asuv Kurna positsiooni väikevarjend, mida

projekti raames täpsemalt ei dokumenteeritud.

Kurna küla ja selle lähiümbrus olid muinasajal tihedalt asustatud. Ümbruskonnas on teateid

mitmete asulakohtade, kalmistute, kultusekivide jt muististe kohta. Seetõttu viidi 2020. aastal

planeeringualast ida pool (Põlluvälja kinnistul) läbi arheoloogiline eeluuring, et kindlaks teha

seni tuvastamata muististe olemasolu. Uuringu käigus kaevati alale 128 proovišurfi, kust

arheoloogilist kultuurkihti ei leitud. Kogu kinnistu ulatuses oli tegemist puhta läbiküntud

põllumullaga, mille all oli looduslik aluspõhi. Leiti küll üksikuid esemekatkeid, kuid need

pärinesid 20. sajand teisest poolest. Teostatud eeluuringute põhjal otsustades on

ebatõenäoline, et arheoloogilist kultuurkihti esineks käesoleval planeeringualal –

mõlemal alal on maakasutus olnud sarnane.

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete ehitamisel oleks otsene

negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks.

Mõju looduskeskkonnale

Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmete kohaselt ei asu

detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid.

Lähim Natura ala, Rahumäe loodusala (RAH0000451)8, asub planeeritavast alast ca 9 km

kaugusel loodesuunas. Lähim kaitseala, Kurna park (KLO1200378), asub planeeringualast ca

950 m kaugusel kagus ning lähim kaitstav liik (rukkirääk (KLO9131705)) asub ca 1850 m

kaugusel loodes.

Planeeritaval tegevusel mõju looduskaitsealadele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura

2000 alale puudub.

Detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ning planeeringus ei

ole kavandatud tegevust, mis:

 vastavalt veeseaduse § 187 nõuaks veeloa taotlemist;

 nõuaks õhusaasteloa taotlemist;

45

 vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 nõuaks jäätmeloa taotlemist.

Planeeringus on kavandatud põhjavee kaitseks krundile liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga, sh on ette nähtud kõvakattega pindadelt kogutavate sademevete

puhastamine enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist. Sellest tulenevalt ei ole ette näha

eeldatavaid olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas

on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke

tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus,

kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,

looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline

ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale

ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis.

Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil

tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest

kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna

keskkonnaseisundi halvenemist.

6.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE MÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED

PLANEERINGUALAL

Ehitusprojekti koostamisel ja hilisemal ehitamisel tuleb arvestada ehitusaegsete

lokaalsete mõjude leevendamiseks järgmiste meetmetega:

 arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega;

 arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;

 järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike

tagajärgede minimeerimiseks;

 maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes

ehitustegevusega mõjutatav ala;

 kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) tuleb

sellisel juhul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest

Muinsuskaitseametile, kellel on õigus tööd peatada, et teha kindlaks uuringute

vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele;

 ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada

ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise

abinõud;

 ehitustööde kavandamisel tuleb pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“

peatükis 4 „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest;

 nii ehitus- kui ka olmejäätmete käitlemine korraldada vastavalt Rae valla

jäätmehoolduseeskirjale;

46

 ehitustööde teostamise ajaks tuleb ehitusobjekt(id) ümbritseda piirdeaiaga, mis takistab

kõrvaliste isikute pääsu alale ning alalt ilma mõjuva põhjuseta riigiteele 11115 (Kurna-

Tuhala tee);

 juurdepääs(ud) (väravad) ehitusobjekti(de)le tuleb tagada riigitee 11504 (Öövahi tee)

poolt;

 ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete üleandmise

tagamine vastavat jäätmeluba omavale isikule.

Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:

 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja nende laitmatu funktsioneerimise

tagamine;

 reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii

reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse

võimalikult kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil;

 ehituse käigus tekkinud reostus, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu

põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud

juhiseid;

 arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest

tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem

(kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele);

 mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru

jm), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete ladustamispaika;

 ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid

tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad

peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja

nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;

 maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib

põhjustada reostusohtlikke olukordi.

6.4 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED

Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe

miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad

tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele

ning ehitise kasutamise otstarbele.

Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat

soojavajadust ja energiatarbimist.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

 Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.

7 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava etapid ja nende põhimõtteline järjekord:

47

 I etapp - Transpordiametiga koostöökokkuleppe sõlmimine riigitee alusel maal

kergliikluse tunneli ehitamiseks ning detailplaneeringus ettenähtud kruntide

moodustamine;

 II etapp - tehnovõrkude, rajatiste ja mahasõitude ehitusprojektide koostamiseks tehniliste

tingimuste taotlemine (sh riigitee alusel maal Transpordiametilt) ning projektide

koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega;

 III etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja

mahasõitude ehitamiseks ning Transpordiameti poolt ehituslubade väljastamine riigitee

alusel maal teede ja mahasõitude ehitamiseks;

 IV etapp - uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja mahasõitude ehitamine;

 V etapp - detailplaneeringus määratud servituutide seadmine;

 VI etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine tehnovõrkudele,

rajatistele ja teedele;

 VII etapp – hoonete ehitusprojektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud

lisauuringute teostamisega ning ehituslubade taotlemine;

 VIII etapp - Rae Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

 IX etapp - uute planeeritud hoonete ehitamine;

 X etapp - Rae Vallavalitsuse poolt kasutuslubade väljastamine hoonetele.

Märkus:

Transpordiametiga koostöökokkuleppe sõlmimine võib toimuda enne etapi I alustamist.

Etappides VII – IX kirjeldatud tegevused võivad toimuda samaaegselt etappides II – V

kirjeldatud tegevustega, kuid etapis X viidatud lubasid ei väljastata enne Kurna-Tuhala tee

aluse kergliikluse tunneli ja kergliiklustee kasutuslubade väljastamist. See põhimõte vastab

Rae Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel 21.01.2021 sõlmitud eellepingu punktile 3.3.3,

mille kohaselt kohustub huvitatud isik tagama, et Detailplaneeringuga ettenähtud

krundile/kruntidele rajatavate hoonete osas ei esitata Vallale kasutusloa taotlusi enne kui on

täidetud Lepingu punktides 3.1. ja 3.2. sätestatud kohustused ning Taristule on kasutusload

väljastatud.

Selle põhimõtte rakendamine ei tohi kaasa tuua riigitee ohutuse ja toimivuse vähenemist.

Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:

 Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele,

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

 Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka

avalikku huvi.

 Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega

tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud

krundi igakordne omanik.

 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust

detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava

krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja

ehitusloa alusel.

 Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud ja –rajatised

peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.

48

 Rae vald ei väljasta kasutusluba mistahes hoonele enne, kui detailplaneeringukohased ja

sellega funktsionaalselt seotud rajatised on nõuetekohaselt välja ehitatud ning neil on

kasutusluba olemas.

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:

 Arendusega seotud liikluslahenduste (sh kergliiklustunneli) rajamist ning nähtavust

piiravate takistuste (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldamist tuleb

alustada hiljemalt planeeringuala kolmandale hoonele ehitusloa väljastamisel, kuid

tegevus peab olema lõpule viidud ja rajatised kasutusloa saanud enne planeeringuala

esimesele hoonele kasutusloa väljastamist.

Riigitee 11115 Kurna-Tuhala tee aluse kergliikluse tunneliga seotud nõuded planeeringu

elluviimisel:

 Rae vald, Transpordiamet ja huvitatud isik on kokku leppinud, et avalikuks kasutamiseks

ette nähtud tee (kergliiklustee) ja sellega seotud rajatise (tunneli) ehitamise kohustus on

käesoleva planeeringuala arendajal ning huvitatud isik on selleks nõusoleku andnud.

 Huvitatud isik ja Transpordiamet sõlmivad Kurna-Tuhala tee aluse kergliikluse tunneli

projekteerimiseks ja ehitamiseks koostöökokkuleppe.

 Avalikuks kasutamiseks ette nähtud kergliiklustee ja Kurna-Tuhala tee aluse kergliikluse

tunneli ehitus peab olema lõppenud ja nimetatud rajatiste kasutusluba/kasutusload

väljastatud enne planeeringuala hoonetele esimese kasutusloa väljastamist.

 Kuni Kurna-Tuhala tee aluse kergliikluse tunneli kasutusloa väljastamiseni kaasatakse

Transpordiamet kõikidesse planeeringuala loamenetlustesse.

Kurna positsiooni väikevarjendiga seotud nõuded planeeringu elluviimisel:

 Enne Põllumehe kinnistu detailplaneeringu elluviimist tuleb kinnistu põhjaosas asuv

Kurna positsiooni väikevarjend kui Eesti militaarajaloo seisukohast oluline objekt

korrektselt dokumenteerida. Dokumenteerimine peab hõlmama nii geodeetilist

mõõdistamist kui ka 3D-dokumentatsiooni.

Koostanud:

Veiko Rakaselg

Projektijuht

K-Projekt AS

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

G

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN.GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

G

G

G

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

G

PLAN. GAASI LIITUMISPUNKT (B-KATEGOORIA GAASITORU)

Rae vald

Kiili vald

Rae vald

Kiili vald

11505 Vaela tee (Kangru tee)

11504 Ö öva

hi te e

11115 K urna - Tuhala tee

11507 Kangrumetsa tee 11115 Kurna - Tuhala tee

1

12

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

1617

Pa=400kW

Pa=450kW

Pa=160kW

Pa=250kW

Pa=200kW

Pa=450kW

Pa=400kW

Pa=450kW

Pa=160kW

Pa=200kW

Pa=200kW

Pa=160kW

Pa=250kW

Planeeritud kioskalajaam nr 1 (HEKA-2, 20/ 0.4kV trafod kuni 2x1600 kVA)

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud kioskalajaam nr 2 (HEKA-2, 20/ 0.4kV trafod kuni 2x1600 kVA)

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud tänavavalgustuse lülituskilp

Sidekaev F52S70_K06

Planeeritud reoveepumpla elektriliitumine, Pa=5kW

Pa=200kW

Planeeritud sideliitumispunkt

Planeeritud sisselõige 20kV kaablisse nr KPL205901

Planeeritud sideliitumispunkt

R20 ,0

18

Planeeritud reoveepumpla

De160 mm

LPK1 Pos 1

LPK1 Pos 2

LPK1 Pos 3

LPK1 Pos 4

LPK1 Pos 5

LPK1 Pos 6

LPK1 Pos 7

LPK1 Pos 8

LPK1 Pos 9

LPK1 Pos 10

LPK1 Pos 11

LPK1 Pos 12

LPK1 Pos 13

LPV1 Pos 1

LPV1 Pos 13

Planeeritud hüdrant Q=20 L/s

LPV1 Pos 2

LPV1 Pos 12

LPV1 Pos 11

Planeeritud hüdrant Q=20 L/s

LPV1 Pos 10

LPV1 Pos 3

LPV1 Pos 4

LPV1 Pos 5

LPV1 Pos 6

LPV1 Pos 7

LPV1 Pos 9

LPV1 Pos 8

Planeeritud hüdrant Q=20 L/s

Ühendus perspektiivse De160 mm veetoruga (K-Projekt AS, töö nr 19159)

Ühendus olemasoleva De160mm veetoruga

De160 mm

Planeeritud voolurahustuskaev

Ühendus perspektiivse De160 mm reoveekanalisatsioonitoruga (K-Projekt AS, töö nr 19159)

Planeeritud hüdrant Q=20 L/s

LPV1 Pos 16

LPK1 Pos 16

19

20

3,1

3,0

4,0

8,0

4,0

3,0

2,0 7,0

3,0

3,0 3,5

1

1

Tä na

va va

lg us

tu s

M ad

al pi

ng e

ka ab

lik or

id or

K es

kp in

ge k

aa bl

ik or

id or

S id

ek an

al is

at si

oo n

Ve et

or u

R eo

ve ek

an al

is at

si oo

ni to

ru

G aa

si to

ru

2,0 3,0 4,0 8,0 7,0

24,0

1,7 3,1 13,7 1,5 1,0 1,2

0,5

1,3

Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Planeeritud ala asub Maxima Eesti OÜ Logistikakeskuse ohtlikus alas (ammoniaak, diislikütus).

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Omavalitsuse piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Naaberplaneeringus moodustatava krundi piir (K-Projekt AS töö nr 19159 "Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering")

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud eraldus- ja ohutussaar

Planeeritud kergliikluse ala

Varem projekteeritud autoliikluse ala (Reaalprojekt OÜ, töö nr P19111) Varem projekteeritud kergliikluse ala (Reaalprojekt OÜ, töö nr P19111)

Haljasala

Planeeritud maapealne hoonestusala

Ehituskeeluala, juhul kui krunte ei liideta

Naaberplaneeringus planeeritud maapealne hoonestusala (K-Projekt AS töö nr 19159 "Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering")

Krundi positsiooni number

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Planeeritud kraavi võimalik

Planeeritud võimalik truup

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m

Alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev sademevee kanalisatsioonitoru

Olemasolev dreenitoru

Olemasolev gaasitoru

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev valgusoptiline kaabel

Olemasolev keskpinge kaabel

Olemasolev madalpinge kaabel

Planeeritud veetoru

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru

Planeeritud kanalisatsiooni survetoru

Planeeritud hüdrant

Olemasolev hüdrant

Planeeritud reoveepumpla

Planeeritud kinnistusisene umbkraav (orienteeruv asukoht)

LPV1 Planeeritud liitumispunkt veevõrguga

LPK1 Planeeritud liitumispunkt reoveekanalisatsiooniga

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor

Planeeritud keskpinge kaablikoridor

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Planeeritud jaotuskilp

Planeeritud liitumiskilp

Planeeritud tänavavalgustuse lülituskilp

Planeeritud sidekanalisatsioon

Planeeritud maa-alune gaasitorustik

Naaberplaneeringus planeeritud tehnovõrgud (K-Projekt AS töö nr 19159 "Kangru tee 2 kinnistu detailplaneering")

1

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

19120_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 28.03.2024

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

19120

Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1085)

Harju maakond, Rae vald, Kurna küla

DP

Tehnovõrkude koondplaan

DP-5 1:1000

Projektijuht V. Rakaselg

Projekteerija A. Koppel

Projekteerija I. Švedova

Projekteerija L. Tiiter

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Geodeesia24 OÜ

TT-5374 7951-23

10.2019 07.2023

EH2000 L-EST 97

Tänava ristlõige 1-1 1:200

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 23.08.2024 nr 6-1/5692

Meie 03.09.2024 nr 7.2-2/24/4050-23

Rae vald Kurna küla Põllumehe kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rae vald Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala

detailplaneeringule (katastritunnus 65301:001:3130, edaspidi planeering). Planeeringuala on

laiendatud piirkonna liikluskorralduse terviklikuks lahendamiseks Põllumehe kinnistule

(katastritunnus: 65301:001:3131), Tilluvälja tee T5 (katastritunnus: 65301:001:3132) kinnistule ja

osale 11115 Kurna-Tuhala tee T3 (katastritunnus: 65301:001:2734) transpordimaa kinnistust.

Planeeringu eesmärgiks on äri- ja tootmishoonete ja seotud taristu püstitamine.

Planeeritav ala paikneb Kurna liiklussõlme lähialal ja külgneb põhimaanteega 11 Tallinna ringtee

km 14,94-15,22, kõrvalmaanteedega 11115 Kurna-Tuhala km 4,61 - 4,69 ning 11504 Öövahi tee

km 0,0-0,25.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame K-Projekt

AS-i töö nr 19120 “Harju maakond Rae vald Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala

detailplaneering“. Transpordiamet on planeeringu kooskõlastanud teadmisega, et ehitusaegselt on

tagatud meetmed riigitee 11115 teeületuseks selles ette nähtud kohas. Palume planeeringu

elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

3. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus

korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

2 (2)

4. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks

ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade

uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: Seletuskiri (DP1085_seletuskiri), põhijoonis (DP1085_pohijoonis), tehnovõrgud

(DP1085_tehnovorgud)

Krista Einama

58627026, [email protected]