Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord

MÄÄRUS

30.05.2023 nr 30

Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja

kord

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75; edaspidi taaste- ja

vastupidavusrahastu), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava

komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeeringu 2.8 „Varustuskindluse investeeringu

toetus“ elluviimiseks toetuse andmist.

(2) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotlejale ja lõppsaajale esitatavatele nõuetele, taotluse

rahuldamisele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele

kohaldatakse taaste- ja vastupidavuskava määrust.

(3) Toetust taotletakse ning toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud

teavet, kuludokumente, aruandeid ja andmeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a

määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse

registri e-toetuse keskkonnas. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist

ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2023. aasta teatise

„Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa

kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3–46,edaspidi riigiabi ajutine raamistik)

osa 2.1 tähenduses või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) ning sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

2

(2) Riigiabi ajutise raamistiku alusel antav riigiabi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi

lõppsaaja kohta ületada kahte miljonit eurot.

(3) Kui lõikes 2 sätestatud riigiabi määr lõppsaaja kohta on täitunud või taotleja ei vasta § 11 lõikes

2 sätestatud nõudele, antakse toetust VTA määruse alusel.

(4) Määruse alusel ei anta abi:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 3. Toetuse eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada fossiilkütustelt üleminekut taastuvenergia allikatele ja

suurendada seeläbi ettevõtjate varustuskindlust.

(2) Toetuse andmise tulemusena paraneb ettevõtjate varustuskindlus ja toetatakse vähemalt

70 ettevõtjat.

(3) Toetusega panustatakse taaste- ja vastupidavusrahastu tulemusnäitaja „Toetatavad

ettevõtjad“ saavutamisse.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

2) EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator, mis on kehtestatud justiitsministri

28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”;

3) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78,edaspidi üldine grupierandi määrus)

I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

4) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;

5) taastuvenergia allikad – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt

tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia),

geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia,

hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;

6) tulemusnäitaja – Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitud ühine näitaja, millesse

toetusega panustatakse;

7) varustuskindlus – ettevõtja püsiv ligipääs energiale, et säilitada konkurentsivõime;

8) varustuskindluse tagamine – ehitustegevus ja seadmete soetamine eesmärgiga vahetada või

mitmekesistada ettevõtja kasutatavat energiaallikat või aidata energiat salvestada ja energia

kvaliteeti parandada või liituda võrguga kaugkütteseaduse tähenduses;

9) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja 3

sätestatud kriteeriumitele, ka mikroettevõtja.

3

§ 5. Vahendusasutus

Vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 6. Vaide esitamine

(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vahendusasutusele.

(2) Vaide lahendab vahendusasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimisega panustatakse §-s 3 sätestatud eesmärgi ja

tulemuse saavutamisse.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) üleminek taastuvenergia allikale;

2) salvestusseadme ostmine, tingimusel, et salvestusseade asub pärast mõõtepunkti;

3) elektrifitseerimine;

4) tõhusa kaugküttevõrguga liitumine, mis vastab kaugkütteseaduse § 4 lõige 4 tähenduses tõhusa

kaugkütte võrgupiirkonna tingimustele (edaspidi kaugküttevõrk).

(3) Lõikes 2 sätestatud tegevused hõlmavad § 4 punktis 5 loetletud taastuvatele energiaallikatele

üleminekuks vajalike seadmete ostmist, paigaldamist ja nendega seotud ehitustöid Eestis.

(4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist.

(5) Tagamaks kooskõla „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, peab toetatav tegevus vastama

järgmistele asjakohastele tingimustele:

1) toetatakse üleminekut vaid käesoleva määruse § 4 punktis 5 nimetatud taastuvenergia allikatele;

2) taastuvenergia allikate puhul, sealhulgas bioloogilist päritolu energiaallikate puhul, tuleb järgida

säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside vähendamise kriteeriume ning erinorme, mis on kehtestatud

energiamajanduse korralduse seaduses;

3) geotermilised tegevused ei tohi hõlmata nafta või gaasi uurimist ega kaevandamist ega sellistel

eesmärkidel kasutatavate seadmete soetamist.

4) metaani eraldumine peab olema minimaalne ja jääma tunduvalt alla künnise 20 000 tonni CO2

ekvivalenti/aastas.

(6) Toetust ei anta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvale

tegevusele, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest

väiksem. Võrdlusalused, mis on kehtestatud heitkogustega kauplemise süsteemi

reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste jaoks tasuta kvootide eraldamiseks, on sätestatud Euroopa

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 (ELT L 87/29, 15.03.2021).

(7) Kui lõikes 6 nimetatud tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis

on asjakohastest võrdlusalustest madalam, kuid mitte oluliselt madalamad, siis tuleb koos

4

taotlusega esitada selgitus, miks täiendav kasvuhoonegaaside vähendamine ei ole võimalik.

(8) Toetust antakse biogaasi tootmiseks reoveesettest tingimusel, et biogaasi tootmisel tekkiv

kääritusjääk võetakse ringlusse vastavalt keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrusele nr 24

„Reoveesettest toote valmistamise nõuded“.

(9) Toetust antakse biogaasi tootmiseks biolagunevatest jäätmetest tingimusel, et biogaasi

tootmisel tekkiv kääritusjääk võetakse ringlusse vastavalt keskkonnaministri 10. mai 2016. a

määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi

kohta“.

(10) Toetust antakse keskkonnaalastele õigusaktidele vastavale projektile.

§ 8. Toetatavad kulud

(1) Toetatav kulu on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud

põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas määruses sätestatud

tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud seadme ostmisel on toetatav kulu:

1) seadme ostuhind ja seadme paigaldamise, seadistamise ja kasutamise väljaõppe maksumus;

2) seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle paigaldamise ja

seadistamise maksumus.

(3) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 ja 3 tegevustel on toetatav kulu:

1) ehitusprojekti eelprojekti maksumus, kui eelprojekti valmimise kuupäev on hilisem kui

2022. aasta 20. juuli;

2) projekteerimine

3) ehitise püstitamise ja rajamise maksumus;

4) ehitise laiendamise maksumus;

5) ehitise rekonstrueerimise maksumus;

6) seadme ostuhind;

7) seadme paigaldamise maksumus;

(4) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 4 tegevustel on toetatav kulu:

1) kaugküttevõrguga liitumise liitumistasu;

2) kaugküttevõrguga liitumise projekteerimise ja ehitamise maksumus;

3) liitumiseks vajalike seadmete ostuhind ja paigaldamise maksumus.

(5) Kulu on toetatav, kui täidetud on järgmised nõuded:

1) ehitise kohta on ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;

2) toetatava tegevusega seotud ehitis ja selle alune maa on taotleja omandis või ehitisealusele

maale on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse

taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast, kui taotleja on väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks

aastaks arvates vahendusasutuse taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast, kui taotleja on keskmise

suurusega ettevõtja või suurettevõtja;

3) kui toetatav seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja

omandis või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud

kirjalik üüri- või rendileping vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse taotluse

rahuldamise otsuse kuupäevast, kui taotleja on väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks

arvates vahendusasutuse taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast, kui taotleja on keskmise

suurusega ettevõtja või suurettevõtja.

5

(6) Toetatav on ainult pangaülekandega tasutud kulu.

(7) Kuludokumendi toetatavate kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot.

(8) Toetavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1

sätestatud seotud isikud.

(9) Mittetoetatavad on järgmised kulud:

1) käibemaks;

2) personalikulud ja projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud;

3) toetuse taotlemise ettevalmistamiseks tehtud kulu;

4) amortisatsioonikulu;

5) kinnisasja omandamise kulu;

6) pangagarantii;

7) finants- ja pangakulu;

8) riigilõiv;

9) kindlustusmakse;

10) liisingumakse;

11) kulud, mis on hüvitatud või mille hüvitamist on taotletud mitmest meetmest või muudest

riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse või välisvahenditest;

12) muud projekti tegevusega mitteseotud või ebavajalikud kulud.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast, mis peab olema varasem kui

31. detsember 2023, kui toetust taotletakse riigiabi ajutise raamistiku alusel, ja lõpeb taotluse

rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. detsembril 2025.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud.

(3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja

lõppsaajale lõppmakse tegemist.

(4) Lõppsaaja võib mõjuval põhjusel taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse

eesmärkidega ja projektiga ning abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2025.

Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 2 sätestatud kestust.

§ 10. Toetuse maksimumsumma, osakaal ja tingimused

(1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 5000 eurot. Toetuse maksimumsumma ühe

ettevõtja kohta erinevate projektide peale kokku on 200 000 eurot väikeettevõtja puhul ning

500 000 eurot keskmise suurusega ja suurettevõtja puhul.

(2) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal on:

1) 40 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja korral;

2) 30 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

6

3) 20 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral.

(4) Kui § 7 lõikes 2 sätestatud ehitis, seade või kaugküttevõrguga liitumiskoht, millele kohaldub

liitumistasu, asub väljaspool Tallinna ja Harjumaad, lisandub toetuse maksimaalsele osakaalule

kümme protsenti.

(5) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi VTA määruse kohaselt, ei tohi see abi koos

käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata

Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva ja kahe eelnenud

majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot või abi määra muutumise korral uuenenud

määra, samuti ei tohi tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale antud vähese

tähtsusega abi kokku ületada 100 000 eurot või abi määra muutumise korral uuenenud määra.

(6) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksva ja kahe eelnenud majandusaasta

jooksul Euroopa Komisjoni määruse nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega

abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi summa arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud

regulatsioonist.

(8) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel

seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kellel on majandustegevus vähemalt

1. jaanuarist 2021 ning kes:

1) loetakse vastavalt § 11 lõikele 2 Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks, kui

toetust taotletakse riigiabi ajutise raamistiku alusel või

2) taotleb toetust VTA määruse alusel.

(2) Ettevõtja loetakse Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks juhul, kui:

1) tema kasutatava kahe põhitooraine ühiku keskmine hind 2022. aastal oli kokku vähemalt 50%

kõrgem võrreldes 2021. aasta keskmisega või

2) tema tarbitava energia ühiku keskmine hind 2022. aastal oli vähemalt 50% kõrgem võrreldes

2021. aasta keskmisega.

(3) Kahe põhitoorainena käsitatakse kahte peamist kasutatavat toorainet, mis moodustavad kokku

vähemalt 20 protsenti taotluse esitamisele eelnenud aasta müügitulust. Tingimuse täitmine peab

olema dokumentaalselt tõendatud.

(4) Toetust ei saa taotleda äriühing, kelle põhitegevusala vastab järgmisele EMTAK-i jaole või

alajaole:

1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;

2) jao C alajagu 10 – toiduainete tootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse

investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja;

7

3) jao C alajagu 11 – joogitootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse

investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja;

4) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine;

5) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja

remont;

6) jagu L – kinnisvaraalane tegevus;

7) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;

8) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;

9) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;

10) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;

11) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;

12) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;

13) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;

14) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent;

15) sõltumata sektorist, kõik fossiilkütustega seotud tegevusalad nii ettevõtja põhitegevusala kui

ka kõrvaltegevusalade lõikes.

(5) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotluse esitamisele eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile esitatud

majandusaasta aruannete kohaselt peab taotleja põhitegevusalal olema vähemalt 100 000 eurot;

2) taotleja on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud majandusaasta aruande ja

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.

(6) Toetust ei anta taotlejale, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimi, plaanitava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja

toetuse vajaduse põhjendus;

3) projekti elluviimise koht;

4) toetatava tegevuse kogumaksumus, toetatavad tegevused ja kulud, taotletava toetuse ja

omafinantseeringu summa;

5) põhjendused ja selgitused, kuidas taotleja panustab toetusega toetuse andmise eesmärki

varustuskindluse tagamiseks ja üleminekuks uuele energiaallikale.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:

1) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“;

2) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;

3) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;

4) teave, kas taotleja on väikeettevõtja, mikroettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või

suurettevõtja;

5) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistada ja toetus vastava aluse esinemisel tagasi nõuda;

6) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõppsaaja nimi,

registrikood, toetuse summa (sh välja makstud summad), projekti alguse ja lõpu kuupäev, projekti

number, lühikokkuvõte projektist ja asukoht avalikustatakse;

7) projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust

riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahendist toetuse taotlemise korral sellekohane

teave;

8) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

8

9) kinnitus, et projekt vastab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele;

10) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja

vastavad andmed ei ole avalikult kättesaadavad;

11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

12) projekti tegevuskava;

13) projekti eelarve koos põhjendusega;

14) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud,

kui nimetatud ajavahemik kattub eelmise majandusaasta aruandeperioodiga ning majandusaasta

aruanne on äriregistrist kättesaadav, ning börsil noteeritud ettevõtjate puhul viimane avalikustatud

kasumiaruanne ja bilanss;

15) taotleja puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan vahendusasutuse

kehtestatud vormil;

16) taristuinvesteeringute korral, mille maksumus ilma käibemaksuta on 10 miljonit eurot või

suurem, kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt Euroopa

Komisjoni teatisele 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised“ (ELT C

373, 16.09.2021, lk. 1–92);

17) biogaasi tootmisele reoveesettest või biolagunevatest jäätmetest toetuse taotlemisel jäätmete

ringlussevõttu tõendavad dokumendid, mis tõendavad jäätmetest saadava toote vastavust

rahvusvahelisele, Euroopa või Eesti standardile või vastavatele Euroopa Liidu ja Eesti

õigusaktidele või et jäätmetest toodetud asju ei ole võimalik eristada looduslikust toorainest

toodetud asjast;

18) kaugküttevõrguga liitumise korral leping kaugkütte pakkujaga;

19) kaugküttevõrguga liitumise korral tõend, et kaugküttevõrk vastab tõhusa energiatootmise

põhimõtetele:

20) vajadusel §7 lõikes 7 nimetatud selgitus, miks täiendav kasvuhoonegaaside vähendamine ei

ole võimalik

(3) Kui toetust taotletakse selleks, et osta § 7 lõikes 2 nimetatud seade, mis paigaldatakse ehitisse

või mida kasutatakse ehitises, esitatakse taotlusega selle ehitise kirjalik üüri- või rendileping,

hoonestusõiguse seadmise leping või kasutusvalduse leping, juhul kui ehitis ei ole taotleja

omandis. Hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmise lepingu esemeks oleval kinnisasjal peab

asuma ehitis, milles seade asub või kus seadet kasutatakse.

(4) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 2 punktides 1 või 3 nimetatud ehitise rajamiseks või taotletakse

liitumistasu kaugküttevõrguga liitumisel, esitatakse taotlusega järgmised dokumendid:

1) projekti elluviimiseks vajalikud load, samuti ehitusseadustiku kohaselt nõutud ehitusluba või

ehitusteatis ja kooskõlastused;

2) ehitusprojekt, mis on vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97

„Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumis;

3) hoonestusõiguse seadmise leping, kui taotleja kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel;

4) kasutusvalduse seadmise leping, kui ehitis asub kinnisasjal, millele on taotleja kasuks seatud

kasutusvaldus.

(5) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi

kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses järgmine teave:

1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa

Liidu tehingulogis;

2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta;

3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus;

4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest

võrdlusalustest oluliselt väiksem tulenevalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest (EL)

2021/447, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

9

lõike 2 kohaselt kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste

muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.03.2021, lk 29–34), esitatakse

selgitus põhjuste kohta, miks täiendav kasvuhoonegaaside heite vähendamine ei ole võimalik.

(6) Toetuse taotlemisel § 7 lõike 6 punktides 4 või 5 sätestatud tingimusel esitatakse koos

taotlusega nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid iga jaama kohta eraldi.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni või taotluste

vastuvõtmise peatamise või lõpetamiseni.

(2) Vahendusasutus avaldab oma veebilehel enne taotluste vastuvõtu alustamist rahastamise

eelarve koos jaotusega, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest

teavitab vahendusasutus oma veebilehel.

(4) Vahendusasutus peatab taotluste vastuvõtmise, kui läbivaatamata taotlustega taotletav

toetussumma võrdsustub rahastamise eelarve vaba jäägiga, arvestades sealjuures eelarve

jaotumist, ja vaatab menetluses olevad taotlused läbi nende esitamise järjekorras.

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Kui toetust antakse ajutise riigiabi raamistiku alusel, teeb vahendusasutus taotluse osalise või

täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates

taotluse esitamise tähtpäevast, kuid hiljemalt 31. detsembril 2023 ja mitte enne, kui Euroopa

Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

(2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, teeb vahendusasutus taotluse osalise või täieliku

rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse

esitamise tähtpäevast.

(3) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks

taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või

muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, märkides, millist asjaolu on vaja selgitada

või täiendada või mille kohta on vaja esitada lisateavet.

(4) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab

puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva. Selle aja võrra pikeneb taotluse menetlemise

tähtaeg.

(5) Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva

aja võrra, mis ei tohi ületada kümmet tööpäeva. Eksperdi kasutamisest ja sellega seonduvast

tähtaja pikenemisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.

10

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse

nõuetele.

(2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu:

1) taotlus ei vasta määruse nõuetele;

2) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud vahendusasutuse nõutud selgitusi või lisateavet

või kõrvaldanud puudusi;

3) taotluses on esitatud teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(3) Kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, teeb vahendusasutus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Taotluste hindamiseks võib vahendusasutus moodustada hindamiskomisjoni, mille koosseis

kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse

vahendusasutuse veebilehel hiljemalt päeval, kui hakatakse taotlusi vastu võtma.

(2) Vahendusasutus kaasab hindamisse vajaduse korral lisaeksperte. Eksperdi kaasamise korral

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg kuni kümne tööpäeva võrra.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Seotuse

korral taandab isik ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Vahendusasutus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase

tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 17. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja -kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse järgmiste

hindamiskriteeriumite alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine:

1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele, milles

hinnatakse projekti panust toetuse eesmärkide ja tulemuste täitmisse – osakaal koondhindest

30 protsenti;

2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks, milles hinnatakse

projekti ettevalmistuse kvaliteeti, taotleja finantsvõimekust ja riskide juhtimise oskust – osakaal

koondhindest 40 protsenti;

3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse

projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – osakaal koondhindest 30 protsenti.

(2) Projekti hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null.

(3) Taotluse koondhinne kujuneb hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud

hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.

(4) Hindamise juhendi koostab vahendusasutus, kooskõlastades selle Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga. Hindamise juhend avalikustatakse hiljemalt taotluste

vastuvõtmise alustamise päeval vahendusasutuse veebilehel.

11

§ 18. Taotluse rahuldamine

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse

rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

(2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab

järgmistele tingimustele:

1) on § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5;

2) ei ole üheski § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0;

3) projekti rahastamise summa ei ületa § 13 lõikes 1 sätestatud taotluste rahastamiseks kavandatud

eelarvet.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma;

5) toetuse summa ja selle osakaal toetatavatest kuludest;

6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;

7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused;

8) projekti tulemusnäitaja;

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) lõppsaaja kohustused, sealhulgas vara säilimisega seotud kohustused;

11) toetuse maksmise tingimused;

12) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;

13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise alused;

14) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;

15) toetuse andmise kõrvaltingimus, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega.

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõudele;

2) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

3) taotleja ei ole nõus § 18 lõike 4 kohaselt tehtud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga

toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;

4) taotleja ei ole nõus § 20 alusel kõrvaltingimuse seadmisega;

5) taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks

saanud nõuetele vastavaks tunnistada;

6) taotleja vähese tähtsusega abi määr on täitunud, kui toetust antakse VTA määruse alusel.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus;

4) otsuse põhjendus;

5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;

6) muu vajalik teave.

12

§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse

summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi

vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

(2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale osalise rahuldamise

ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud

toetatavate tegevuste muutmiseks.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ja taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga

taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevust muuta.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega haldusmenetluse seaduse § 53

tähenduses, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on

kõrvaltingimuse seadmisega nõus.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse maksetele.

Õigus toetuse maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud lõppsaaja esitatud

teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal

kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja

esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud projekti eesmärk ja tulemusnäitaja ei muutu.

(2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse:

1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse tegevus;

2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;

3) projekti abikõlblikkuse perioodi.

(3) Kui projekti tulemusnäitaja ei muutu, võib lõppsaaja projektis teha lõikes 2 nimetamata

muudatusi, kooskõlastades muudatuse enne vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

(4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus

seab kahtluse alla § 3 lõikes 2 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti

tulemuse ja muudatus on põhjendatud.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul taotluse

saamisest.

(7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või

13

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse

toetuse summa, mille lõppsaaja peab tagastama.

(9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse lõppmakse tegemiseni või lõpparuande

kinnitamiseni, olenevalt sellest, kumb neist on viimane.

§ 22. Otsuse kättetoimetamine

Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

5. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses

märgitud tähtaegadel.

(2) Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud.

(3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust

arvates.

(4) Lõppsaaja esitab projekti järelaruande vahendusasutuse nõudmisel. Vahendusasutus võib

nõuda järelaruande esitamist kuni kahe aasta jooksul projekti lõppemisest.

(5) Vahe-, lõpp- ja järelaruandes kajastatakse:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud näitajad, põhjendus

plaanitud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.

(6) Vahendusasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte.

(7) Vahendusasutus kinnitab vahearuande, lõpparuande ja järelaruande või lükkab selle tagasi

30 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Vahendusasutusel on õigus nõuda aruande

täiendamist, millele kuluva aja võrra pikeneb aruande menetlus.

§ 24. Toetuse maksmise tingimused

(1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega.

(2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel või põhjendatud juhul osaliselt

ettemaksena, eeldusel, et täidetud on taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 5 ja 6

tingimused.

14

(3) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:

1) kulu aluseks oleva töö tegemine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulu tasumine

omafinantseeringu ulatuses;

2) projekti tegevusest tingitud kulu tekkimist ja asjakohasust ning kulu tasumist tõendava

dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele.

(4) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule

toetatavatest kuludest ja mitte rohkem määratud toetuse summast.

(5) Kui lõppsaajale tehakse makse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, mille puhul on tasutud

omafinantseeringu ulatuses, tasub lõppsaaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab

vahendusasutusele tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse

saamisest.

(6) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:

1) esitatud dokument ei vasta nõuetele;

2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja

eesmärgile;

3) lõppsaaja majanduslik olukord on nii palju halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

elluviimine on ohustatud;

4) lõppsaaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi;

5) projekti tulemused ei vasta käesolevas määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratule

või kui lõppsaaja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

(7) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist

ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

(8) Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse

kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.

(9) Vahendusasutusel on õigus proportsionaalselt vähendada väljamakstava toetuse suurust

lõppsaaja omafinantseeringu vähenemise korral alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

määra.

6. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi lisaks taaste- ja vastupidavuskava

määruse §-le 11 ka juhul kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. detsembril

2025.

(2) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42

sätestatut.

7. peatükk

Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

15

§ 26. Lõppsaaja kohustused

Lõppsaaja kohustub:

1) saavutama projekti tulemused taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks;

2) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

3) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;

4) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti

eristama oma raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest lõppsaaja kuludest ja kulu- ja maksedokumentidest;

5) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest, võrreldes taotluse rahuldamise otsuses

kajastatud summaga;

6) võimaldama vahendusasutusel ning taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud

auditeerival asutusel kontrollida kohapeal toetuse ja omafinantseeringu kasutamist kajastavaid

kulu- ja maksedokumente, omandatud seadmeid ja materjale ning tehtud töid ning võimaldama

kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida lõppsaaja omab, rendib

või muul moel kasutab;

7) tagama, et kõik projekti raames tehtud kulud makstakse välja lõppsaaja pangakontolt;

8) andma punktis 6 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul vastava teate saamisest ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks

tegemiseks igakülgset abi;

9) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või

tekstis, et projekti on rahastatud Euroopa Liidu taasterahastust NextGenerationEU, ning kasutades

objektide ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu

embleemi märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“;

10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale

kümme aastat arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

11) tagama projekti tulemusena loodud või omandatud vara säilimise taotluses ja taotluse

rahuldamise otsuses märgitud eesmärkidel ja tingimustel väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast

lõppsaaja korral vähemalt kolme ja suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;

12) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara suhtes olevate

õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise

kasutuse eest vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;

13) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud

andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja

kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja

ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse

lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või

avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

14) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projekti eesmärkide saavutamist ja seavad nende saavutamise kahtluse

alla;

15) järgima riigihangete korraldamisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, kui ta on hankija

riigihangete seaduse tähenduses;

16) seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga

oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja

summa;

17) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav

maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt, kes ei ole tulumaksuseaduse mõistes

seotud isikud, ja pakkumise lähteülesande või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui

16

odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse.

§ 27. Vahendusasutuse õigused ja kohustused

(1) Vahendusasutus kohustub:

1) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel

lõppsaaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi

ja kestuse;

2) kandma riigiabi või vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

3) kontrollima projekti elluviimist;

4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

5) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja vajaduse korral esitama ülevaate Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile;

6) koostama toetuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile;

7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;

8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;

9) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat käesoleva määruse alusel vastu

võetud viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates.

(2) Vahendusasutusel on õigus:

1) kontrollida kohapeal toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavaid kulu- ja

maksedokumente;

2) vähendada toetuse suurust lõppsaaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest

selgub, et lõppsaaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

24.05.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja varustuskindluse toetuse

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

Määruse abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava

(edaspidi taastekava) komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeering 2.8 „Varustuskindluse

investeeringu toetus“. Toetus panustab Euroopa Komisjoni ühisesse näitajasse, milleks on toetust

saanud ettevõtjate arv.

Määrus reguleerib toetuse andmise tingimusi ja korda. Toetusega toetatakse ettevõtja energiaallika

vahetamist ning salvestusseadmete soetamist. Eesmärgiks on fossiilkütustelt ülemineku toetamine

taastuvenergia allikatele ning varustuskindluse suurendamine. Abi andmise aluseks on Venemaa

agressioonist Ukrainas tulenev negatiivne mõju ettevõtjale, kui toetust taotletakse Ukraina riigiabi

ajutise raamistiku alusel.

Toetust on kavas anda üle Eesti, kuid võimaldades suuremat toetusmäära, kui toetatav hoone,

rajatis või seade asub väljaspool Harjumaad ja Tallinna. Selle erisuse eesmärk on panustada

regionaalarengusse. Tegevusi rahastatakse kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse

taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme eelarve on 20 miljonit eurot, mille eest tuleb

minimaalselt toetada 70 ettevõtjat. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust.

Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid ning toetuse taotleja ja lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja

kohustused.

Määruse rakendamise eelduseks on taaste- ja vastupidavuskava muudatuste kinnitamine Vabariigi

Valitsuse poolt ja Euroopa Komisjoni poolt.

Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350, [email protected]).

Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse

toetuste osakonnajuht Monica Hankov (627 9786, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

tehnilist ja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite nõunik Monika Karu (639 7673,

[email protected]), välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (715 5806, [email protected])

ning riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (639 7618, [email protected]). Õigusliku

ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Gerly

Lootus (639 7652, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi

2

õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

6. Toetuse tagasinõudmine

7. Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratakse kindlaks toetuse andmise

eesmärk, oodatavad tulemused ja määratletakse määruses kasutatavad terminid, selgitatakse

meetme rakendamist, määrates asutuste rollid ja ülesanded.

Eelnõu §-des 1 ja 2 esitatakse määruse reguleerimisala ja riigiabi kriteeriumid. Määrust

rakendatakse selleks, et taaste- ja vastupidavusrahastu artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja

vastupidavuskava komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeeringut 2.8 „Varustuskindluse

investeeringu toetus“ saaks rakendada, st selle toetuse raames ettevõtjatele toetusi anda.

Meetme sihtrühm on väikesed (sealhulgas mikro-) ja keskmise suurusega ettevõtjad ning

suurettevõtjad. Toidu- ja joogitööstuse puhul on abikõlblikud ainult ettevõtjad, kes ei saanud

toetust maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 45 „Toiduainetööstuse investeeringutoetus

energia varustuskindluse tagamiseks“ alusel. Nimetatud sektori toetamine on otstarbekas

laiapõhise energiajulgeoleku suurendamiseks.

Toetuse peamiseks sihtgrupiks oleva töötleva tööstuse enam kui 9000 ettevõttes töötab praegu

ligikaudu 120 000 inimest üle Eesti nii linna- kui ka maapiirkondades. Tööstusettevõtted on sageli

piirkonna suurimad tööandjad ning pole tavatu, et ühes ettevõttes käib tööl suurem osa mitme

ümbritseva asula inimestest. See muudab taolise ettevõtte sotsiaalmajanduslikult oluliseks

tööandjaks, kelle ellujäämisele kaasa aitamine varustuskindluse tagamise kaudu on riigile oluline.

Meetme raames toetatakse varustuskindlust tagavaid investeeringuid energiaallika vahetamiseks

ning samuti salvestustehnoloogiate soetamist.

Eelnõu §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel

lähtutakse, ning lõikes 3 sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata. Riigiabi piirmäär

ettevõtja kohta on 2 miljonit eurot. Toetuse andmiseks tuleb riigil taotleda ühtlasi riigiabi luba

Euroopa Komisjonilt, mistõttu enne loa saamist toetusskeemi ei rakendata. Määruse alusel antav

toetus on riigiabi komisjoni 17. märtsi 2023. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja

üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi

Ukrainale“ (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3–46) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) osa 2.1

tähenduses või vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA).

Eelnõu § 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Toetust antakse üleminekuks

fossiilselt kütuselt taastuvatele energiaallikatele ennetamaks varustushäireid ja tagamaks

ettevõtjate varustuskindlust. Sisult tähendab see, et toetuse raames rahastatakse varustuskindluse

parandamiseks üleminekut taastusenergia allikatele ning salvestusseadmete ostu ja paigaldust.

Toetatakse ka elektrifitseerimist ning elektriühenduse kvaliteedi parandamise seadmete soetamist,

3

nt pingekõikumisi ennetavate seadmete soetamist. Lisaks toetatakse ettevõtja liitumist

kaugküttega, mis vastab tõhusa kaugküttevõrgupiirkonna tingimustele, mis tulenevad

energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL ning kaugkütteseadusest. Minimaalselt toetatakse 70

unikaalset ettevõtjat, tulenevalt meetme eelarve mahust ning Eesti taaste- ja vastupidavuskavas

kokku lepitust. Arvestades toetuse määra ja meetme eelarvet, on 70 toetatud ettevõtjat

matemaatiliselt ja varasemaid kogemusi arvestades optimaalne eesmärk. Samas on võimalik

toetada suuremat hulka ettevõtjaid, kui taotlejate hulgas on ka mikro- ja väikeettevõtjaid või kui

kõik taotlejad ei taotle toetust maksimummääras.

Kui toetust taotletakse ja antakse VTA määruse alusel, ei ole Ukraina kriisist mõjutatus oluline, st

ettevõtja kvalifitseerib toetust taotlema ka juhul, kui Ukraina sõda teda mõjutanud ei ole. Küll aga

peab ta vastama muudele määruse nõuetele, nagu ka Ukraina sõjast mõjutatud ettevõtja.

Eelnõu § 3 sätestab ka Euroopa Komisjoni ühise näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse.

Eelnõu panustab taaste- ja vastupidavusrahastu ühisesse näitajatesse, milleks on toetatavad

ettevõtjad, kelle hulgas on väike-, sealhulgas mikro-, keskmise suurusega ja suurettevõtjad.

Tabel 1. Euroopa Komisjoni ühine näitaja

Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg

Toetatavad ettevõtjad

(millest: väike-,

sealhulgas mikro-,

keskmise suurusega ja

suurettevõtjad)

ettevõtja SFOS1 Toetuse andmisel ja

pärast projekti lõppu

Taaste- ja vastupidavusrahastus kokku lepitud tulemusteks on avatud vooru elluviimine 2023. a

I poolaastal (eesmärk), 70 sõlmitud toetuslepingut 2023. aasta lõpuks (siht) ning 70 lõpetatud

projekti 2026. aasta I poolaastal (siht).

Eelnõu § 4 määrab eelnõus kasutatavad terminid, nagu väikeettevõtja, suurettevõtja ja keskmise

suurusega ettevõtja, varustuskindlus ja teised eelnõu kontekstis olulised terminid, samuti on

selgitatud, mida tähendab põhimõte „ei kahjusta oluliselt“, mida tuleb järgida tegevuste

abikõlblikkuse tagamisel. Termin „taastuvenergia allikad“ vastab taastuvenergia direktiivile (EL)

2018/2001 (edaspidi RED II direktiiv) sõnastusele, tagamaks mõiste üheselt mõistetavust ja

käsitlemist.

Eelnõu § 5 kohaselt täidab vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Vahendusasutuse ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine, taotluste vastuvõtt, nende

menetlemine, väljamaksete tegemine ning järelevalve tegemine toetuse kasutamise üle.

Vahendusasutus peab tähtajaks koondama vajalikud aruanded, need üle kontrollima ja esitama

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Koordineeriv asutus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eelnõu § 6 käsitleb vaidemenetlust. Vaideid lahendab vahendusasutus.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid, sätestatakse

projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse esile toetuse

maksimumsumma, osakaal ja tingimused.

1 Struktuuritoetuste register

4

Eelnõu § 7 toob esile toetatavad tegevused. Toetatakse üleminekut taastuvatele energiaallikatele

RED II direktiivi tähenduses. Toetatavad taastuvad energiaallikad ja nendele kehtestatud nõuded

peavad olema kooskõlas RED II direktiiviga. Just bioenergia ehk bioloogilist päritolu

energiaallikate puhul tuleb järgida RED II direktiivi artiklites 29–31 sätestatud säästlikkuse ja

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidega ning artiklis 26 sätestatud toidu- ja

söödapõhise bioenergia eeskirjadega. RED II direktiivi asjakohased sätted on Eesti õigusesse üle

võetud energiamajanduse korralduse seadusega.

Toetatakse taastuvatele energiaallikatele üleminekuks vajalike seadmete ostmist, paigaldamist ja

nendega seotud ehitustöid nelja toetatava tegevuse lõikes:

1) üleminek taastuvenergia allikale;

2) salvestusseadme ostmine, tingimusel, et salvestusseade asub pärast mõõtepunkti;

3) elektrifitseerimine;

4) tõhusa kaugküttevõrguga liitumine, mis vastab kaugkütteseaduse § 4 lõige 4 tähenduses tõhusa

kaugkütte võrgupiirkonna tingimustele.

Toetatavad tegevused hõlmavad energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmist,

muu hulgas on toetatavad seadmed näiteks akupangad, päikesepaneelid, tuulegeneraatorid

(abikõlblikud ei ole diiselgeneraatorid või muud fossiilset kütust kasutavad generaatorid, vastavalt

põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“2) jms. Toetatavad on nii salvestusseadmed kui ka

asendusseadmed, nii need, mis on püsivalt tehnosüsteemidesse integreeritud ja automaatse

ümberlülitusega, kui ka n-ö lisalahendused, et probleem jooksvalt lahendada. Energia

varustuskindluse tagamiseks vajalik seade peab asuma pärast mõõtepunkti (vastama storage

behind the meter põhimõttele). Toetatakse ka eelnevaga otseselt seotud ehitise ja rajatise ehitamist,

need peavad vastama ehitusseadustikus sätestatud tingimustele ja olema otseselt seotud

energiaallika üleminekuga fossiilselt kütuselt taastuvale. Muud ehitustegevust, mis ei ole otseselt

seotud meetme eesmärgiga ega toetatavate tegevustega, meetmest ei toetata, sealhulgas ei toetata

näiteks hoone soojustamist vms. Oluline on, et toetus taastuvale energiaallikale üleminekuks oleks

vastavuses direktiivis 2018/2011/EL (RED II) sätestatuga. Toetatav on elektrifitseerimine ja

kaugküttega liitumiseks vajalike seadmete soetamine ning ehitise ja rajatise ehitamine – see

tähendab nii seadme soetamiskulude, ehituse (trass ja soojasõlm) kui ka liitumistasu toetamist.

Kaugküttevõrk peab vastama tõhusa kaugkütte põhimõttele, mida tõendab sellele

võrgupiirkonnale väljastatud tõhusa kaugküttepiirkonna märgis. Lisainfot märgise osas saab

lugeda: https://epha.ee/tohus-energia/. Tõhus kaugküte, selle mõiste ja tingimused, on välja toodud

energiatõhususe direktiivis, mis on Eesti õigusesse üle võetud kaugkütteseadustega.

Toetatavad on ainult need investeeringud, mille tegevustega ei ole alustatud enne taotluse

esitamist. Samuti peavad toetatavad investeeringuobjektid asuma Eestis.

Tagamaks kooskõla „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, toetatakse üleminekut vaid käesolevas

määruses nimetatud taastuvenergia allikatele. Taastuvenergia allikate puhul tuleb järgida

säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside vähendamise kriteeriume ning erinorme, mis on kehtestatud

energiamajanduse korralduse seaduses. Geotermilised tegevused ei tohi hõlmata nafta või gaasi

uurimist ega kaevandamist ega sellistel eesmärkidel kasutatavate seadmete soetamist. Tuleb

tagada, et metaani eraldumine oleks minimaalne ja jääks tunduvalt alla künnise 20 000 tonni CO2

ekvivalenti/aastas.

Toetust ei anta Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvale tegevusele,

mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem.

2 ingl do not significant harm principle, DNSH principle

5

Vastavad võrdlusalused on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/447,

12. märts 2021, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel

kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025. Nimetatud määruse

lisas I on toodud võrdlusalused, mis mõlemad kehtivad samaaegselt. Toetust saab projekt, mille

kasvuhoonegaaside heide on madalam võrdlusalustest. Kui see aga pole oluliselt madalam, siis

tuleb koos taotlusega esitada selgitus põhjuste kohta, miks täiendav kasvuhoonegaaside

vähendamine ei ole võimalik. Täpsem loetelu vajalikest andmetest on toodud §-s 12 lõikes 5.

Toetatavad ei ole tegevused, mis lähevad vastuollu põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ning mille

elluviimist ei saa rahastada taastekava vahenditest. Sisuliselt tähendab see, et toetust ei anta

fossiilkütustega seotud tegevusaladele. Projektid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta

(ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (edaspidi taastuvenergia direktiiv) nõuetele. Määruse alusel

võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid

standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Biogaasi puhul tuleb selle käitlemisel lisaks lähtuda määruses viidatud keskkonnaministri

määrustest.

Toetust antakse keskkonnaalastele õigusaktidele vastavale projektile. Seetõttu on oluline, et

toetuse taotlemisel ja andmisel oleks silmas peetud relevantseid õigusakte nagu energiamajanduse

korralduse seadus, kaugkütteseadus ja elektrituruseadus.

Eelnõu § 8 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt on

üldpõhimõttena toetatavad kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Kulud peavad vastama samal ajal taaste- ja

vastupidavuskava määruse ning kõnesoleva määruse tingimustele. Toetatakse materiaalsesse

põhivarasse tehtavat investeeringut. Kõik toetatavad kulud peavad olema tasutud

pangaülekandega, vähim ülekantav summa peab olema 100 eurot. Toetatakse ainult kõnesoleva

määruse raames toetatavate tegevustega seonduva vara ostmist. Kõik toetavad kulud peavad olema

otseselt seotud § 7 lõikes 2 nimetatud tegevustega.

Abikõlblik kulu tähendab seadme soetamise ja selle paigaldamise, seadistamise või kasutamise

väljaõppe maksumust ning seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme

ning selle paigaldamise või seadistamise maksumust. Ehitise ja rajatise puhul on abikõlblik

eelprojekti koostamise (peab olema koostatud pärast 20. juulit 2022) ning ehitise ja rajatise

projekteerimise, püstitamise, laiendamise, rekonstrueerimise, rajamise ja paigaldamise maksumus.

Sama kehtib ka kaugküttega liitumise puhul, mille osas on abikõlblik lisaks ka liitumistasu.

Täiendavalt seatakse nõuded, millele ehitis ja rajatis peavad vastama. Ehitise kohta peab olema

ehitusluba või ehitusteatis, ehitis ja selle alune maa peavad olema taotleja omandis või peab

ehitisealusele maale olema taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks, kui

taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks, kui taotleja on keskmise

suurusega ettevõtja või suurettevõtja. Aega hakatakse lugema hetkest, mil vahendusasutus teeb

taotluse rahuldamise otsuse.

Ehitise puhul peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud

hoonestusõigus või kasutusvaldus või olema sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt

viieks aastaks, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks, kui

6

taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. Aega hakatakse lugema hetkest, mil

vahendusasutus teeb taotluse rahuldamise otsuse.

Taotleja ei või tegevusi alustada enne taotluse esitamist, vastasel korral ei kuulu taotlus

rahuldamisele.

Ei toetata käibemaksu, amortisatsioonikulu, kinnisasja omandamise kulu, pangagarantiid, finants-

ja pangakulu, riigilõivu, kindlustusmakseid, liisingumakseid, personalikulusid ja

projektijuhtimisega seotud töötasu, samuti projektijuhtimisteenuse ning toetuse taotlemiseks

ettevalmistava töö tegemiseks tehtud kulusid. Toetatavad ei ole projekti tegevustega mitteseotud

või ebavajalikud kulud.

Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduvat. Projekti abikõlblikkuse periood

määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Selle kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning

projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 24 kuud.

Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte

hiljem kui 31. detsembril 2025. Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta

kohustusi enne taotluse esitamist vahendusasutusele. Projekt loetakse lõppenuks pärast

lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist. Põhjendatud

juhul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada, ent mitte kauemaks kui 31.12.2025. Riigiabi ajutise

raamistiku alusel toetuse taotlemise korral ei saa abikõlblikkuse periood alata hiljem kui

31. detsember 2023.

Eelnõu § 10 sätestab toetuse minimaalse summa, milleks on 5000 eurot, ning maksimaalse

summa, osakaalu toetatavatest kuludest ning kaasnevad tingimused. Toetuse maksimaalne summa

on 200 000 eurot mikro- ja väikeettevõtja ning 500 000 eurot keskmise- ja suurettevõtja puhul. Ka

toetuse osakaal varieerub suuruse põhjal järgmiselt:

1) 40 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja, sealhulgas ka mikroettevõtja korral;

2) 30 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 20 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral.

Üks taotleja võib esitada mitu projekti, mis võivad ka üksteisega olla seotud, kuid toetussumma

mikro- ja väikeettevõtja kohta ei tohi ületada 200 000 eurot ega 500 000 eurot keskmise- ja

suurettevõtja puhul.

Kuigi abi andmise aluseks oleva Ukraina kriisist tingitud ajutise raamistiku kohaselt ei ole eelnõu

koostanud ministeeriumil kohustust arvestada piirkondlikke erisusi, võimaldatakse väljaspool

Tallinna linna ja Harjumaad tegutsevatele ettevõtjatele toetuse 10 protsenti suuremat määra. Seega

on kaalude jaotus suurusgruppide kaupa väljaspool Tallinna linna ja Harjumaad vastavalt 50, 40

või 30 protsenti. Toetuse miinimummäär on vähemalt 15 protsenti abikõlblike kulude summast,

miinimumsummas 5000 eurot. VTA rakendamisel määrad ei muutu.

3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele

Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse nõudeid toetuse taotlejale ning taotlusele.

Eelnõu § 11 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing, kes peab olema

tegutsenud vähemalt 1. jaanuarist 2021.

Kui toetust taotletakse Ukraina ajutise kriisiabi raamistiku alusel, saavad toetust taotleda

ettevõtjad, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad on

negatiivselt enim mõjutanud. VTA määruse alusel toetust taotlevale ettevõtjale see piirang ei

7

laiene. Oluline on märkida, et Ukraina kriisist tingitud riigiabi ajutine reeglistik kehtib kuni

31.12.2023 ja hiljem seda alusena kasutada ei saa. Küll saab pikemalt kasutada toetuse maksmise

alusena VTA-d.

Määratakse ka tingimused, kuidas mõõta, kas ettevõtja on Ukraina kriisist mõjutatud. Ettevõtjat

loetakse Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks juhul, kui mõjud on avaldunud

aastate 2021 ja 2022 võrdluses. Sõjategevus Ukrainas on tekitanud märkimisväärset

majanduslikku ebakindlust, häirinud kaubavoogusid ja tarneahela toimimist ning toonud kaasa

erakordselt suure ja ootamatu energia hinnatõusu, eriti maagaasi ja elektri puhul, aga ka paljude

muude sisendite puhul. Ettevõtjate kasumit on vähendanud kiirem tooraine- ja energia-, kuid ka

muude kulutuste (sh näiteks pakendid) kasv võrdluses müügitulu suurenemisega. Ka

majanduskasvu häiriva faktorina ning elanikkonna rahulolematuse (hinnatõus, kaupade ja teenuste

kättesaadavus jms) põhjusena tuuakse sageli välja kõrged energiahinnad. Näiteks, toiduainetele

kehtestas Venemaa embargo juba 2014. aastal ning Eesti toidutööstuste äri Venemaaga praktiliselt

peatus. Seega on eriti asjakohane ja oluline pidada silmas otsest negatiivset mõju ettevõtjatele,

mille on põhjustanud sõda Ukrainas, isegi kui nende ettevõtjate otsene seos Venemaa, Valgevene

või Ukraina turgudega puudus või oli minimaalne. Ukraina sõjast tingitud mõju tarneahelatele,

energiahindadele ja kaubavoogudele on seega peamine aspekt, mis negatiivse mõjuna ettevõtjatele

avaldub, kuna otse Ukraina, Venemaa või Valgevene turgudel tegutsenud ettevõtjaid on vähe.

Seega, lühidalt on sihtrühm ettevõtja, kelle sisendkulu on oluliselt mõjutatud Venemaa

kallaletungist Ukrainale.

Selleks, et defineerida ettevõtja, kes on Ukraina kriisist mõjutatud, peavad taotleja kasutatava kahe

põhitooraine ühikuhinnad kokku olema 2022. aasta keskmisena kasvanud vähemalt 50 protsenti

võrreldes 2021. aasta keskmise hinnaga, või on tema kasutatava energia ühikuhind kasvanud

2022. aasta keskmisena vähemalt 50 protsenti, võrreldes 2021. aasta keskmise ühikuhinnaga. Kui

ettevõtja sellele tingimusele vastab, on ta taotlemiseks kõlblik. Nimetatud kriteeriumeid peab

taotleja dokumentaalselt tõestama.

Kahe põhitoorainena käsitatakse kahte peamist kasutatavat toorainet. Kokku peavad need

moodustama vähemalt 20 protsenti taotluse esitamisele eelnenud aasta müügitulust, sealhulgas

võib ka üks põhitooraine moodustada üle 20 protsendi.

Toodud on välistused tegevusalade lõikes, toetustele mittekvalifitseeruvad ettevõtjad on

defineeritud järgmiste EMTAK koodide lõikes:

1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;

2) jao C alajagu 10 – toiduainete tootmine, v.a meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus

energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja;

3) jao C alajagu 11 – joogitootmine, v.a meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus

energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja;

4) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine;

5) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;

6) jagu L – kinnisvaraalane tegevus;

7) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;

8) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;

9) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;

10) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;

11) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;

12) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;

13) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;

14) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent;

15) sõltumata sektorist, kõik fossiilkütustega seotud tegevused nii ettevõtja põhitegevusala kui ka

8

kõrvaltegevusalade kaupa.

Lisaks on esile toodud, et toetatavad ei ole fossiilsete kütustega seotud tegevusalade toetamine,

seda nii ettevõtja põhitegevusala kui ka kõrvaltegevusalade kaupa.

Paragrahvis on loetletud need tegevusvaldkonnad, milles tegutsevad ettevõtted ei saa toetust

taotleda riigi valikute tõttu ja lähtudes vähese tähtsusega abi määruse ja ajutise kriisiabi

reeglistikust. Oluline on esile tuua, et toidu- ja joogitootmise ettevõtjate toetuse saamine on

piiratud. Toetatakse ainult neid ettevõtjaid, kes Maaeluministeeriumi meetmest

„Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust ei saanud või

kontserni kuulumise ja töötajate ning käibe piirangu tõttu toetusele ei kvalifitseerunud. Taotleja

põhitegevusala EMTAKi tuvastamisel on oluline tegevuse sisuline vastavus vastava EMTAKi

koodi sisule.

Taotleja taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu peab äriregistrile

esitatud majandusaasta aruannete kohaselt olema vähemalt 100 000 eurot ja ei tohi olla täis vähese

tähtsusega abi määr, kui ettevõtja taotleb toetust VTA alusel. Kuna äriregistrile peab majandusaasta

aruande esitama 1. juulil ning taotus esitatakse esimesel poolaastal, st enne viidatud kuupäeva,

tuleb taotlejal majandusaasta aruanne toetusele kvalifitseerumiseks esitada enne 1. juulit. Kui

taotleja taotleb projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal toetust mitmest meetmest või

muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist, peab taotleja esitama taotluses

sellekohase teabe. Samuti on välistatud, et toetust taotlevad ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse

EL-i kehtestatud sanktsioone.

Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele.

Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt lisaks asjakohaseid andmeid, kui andmed on vajalikud

otsuse tegemiseks.

Oluline on, et tegevused vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, millele vastavust taotleja

peab kinnitama. Kinnituse andmisel on abiks Euroopa Komisjoni tehnilistel suunised3. Kui

taotletakse taristuinvesteeringuid, mille maksumus on 10 miljonit eurot või enam, tuleb taotlusele

lisada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumendid vastavalt Euroopa Komisjoni

teatisele 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised“4. Ka biogaasi puhul

kehtib lisanõue tõendada jäätmetest saadava toote vastavust rahvusvahelistele, Euroopa või Eesti

standardile või jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele või EL-i

kehtestatud jäätmete lakkamise määruse nõuetele või tuleb tõendada, et jäätmetest toodetud asju

ei ole võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud asjast.

Taotlusele seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 12 lõigetes 1–2 toodud

andmeid, kinnitusi ja dokumente. Juhul kui taotleja on riigihankekohustuslane, tuleb esitada

hankeplaan, milleks vahendusasutus on kehtestanud vormi.

Seadme puhul, kui taotleja ei ole hoone omanik, esitab taotleja kavandatava investeeringu

nõuetekohasuse tõendamiseks kirjaliku üüri- või rendilepingu, hoonestusõiguse seadmise lepingu

või kasutusvalduse lepingu.

Ehitise puhul esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasust tõendavad järgmised

dokumendid:

1) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba või ehitusteatis ja kooskõlastused;

2) ehitusprojekti, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021XC0218(01) 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03)

9

„Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile;

3) hoonestusõiguse seadmise lepingu, kui taotleja kasutab investeeringuobjektialust maad

hoonestusõiguse alusel, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt viieks

aastaks, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja ning vähemalt seitsmeks aastaks kui taotleja on

keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. Aega arvatakse vahendusasutuse poolt otsuse

tegemise hetkest.

Juhul kui taotleja kuulub kontserni, tuleb esitada taotleja ja kontserni liikmete skeem

rakendusüksuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See on oluline teave riigiabi

analüüsi tegemisel.

4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

Eelnõu § 13 kohaselt on taotlemine jooksev. Vahendusasutus avaldab enne taotlemise avamist

toetuste rahastamise eelarve ja selle jaotuse, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga. Taotlemise avamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning

eelarvest teavitab vahendusasutus avalikkust oma veebilehel. Eelarve ammendumisel taotluste

vastuvõtt peatatakse ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlemist puudutava. Toetust taotletakse jooksvalt kuni

eelarveraha lõppemiseni. Toetust taotletakse e-toetuse keskkonnas. Kui aga selles ei ole vastava

dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitab dokumendi elektroonselt taotleja esindusõiguslik isik

digitaalselt allkirjastatuna. Kui eelarve ammendub, peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise

ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva vahendusasutusele taotluse esitamisest arvates, mille

jooksul peab vahendusasutus tegema otsuse taotluse rahuldamise, mitterahuldamise või osalise

rahuldamise kohta. Vahendusasutus võib nõuda taotlejalt selgitust ja lisateavet ning taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge. Kui taotluses avastatakse

puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks

kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Eksperdi kasutamise korral

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. Eksperdi

kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.

Kui taotlemine toimub Ukraina ajutise kriisiabi raamistiku alusel, saab seda teha kuni raamistik

kehtib ehk 2023. aasta lõpuni. Pärast seda saab toetust taotleda ainult VTA alusel.

Eelnõu § 15 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused, samuti

asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotleja ja taotlus peavad

vastama kõnesolevas määruses sätestatud nõuetele. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui

taotlus ei vasta määruse nõuetele ja taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud

vahendusasutuse nõutud selgitusi, lisateavet ega kõrvaldanud puudusi, või taotluses on esitatud

teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. Mittevastavaid taotlusi ei hinnata ja need jäetakse

rahuldamata.

Eelnõu § 16 käsitleb hindamiskomisjoni moodustamist. Komisjoni võib moodustada

vahendusasutus ning komisjoni moodustamisel kooskõlastatakse selle koosseis ministeeriumiga

ja avaldatakse vahendusasutuse veebilehel enne taotlemise avamist. Kuna hinnatavad taotlused

võivad sisaldada valdkonnaspetsiifilist teavet, võib vahendusasutus kaasata hindamisse vajaduse

korral lisaeksperte. Sel juhul pikeneb taotluse menetlemise aeg 10 tööpäeva. Hindamiskomisjoni

liikmed peavad olema erapooletud ja sõltumatud hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.

10

Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab hindamiskriteeriumid projektide hindamiseks. Hindamiskriteeriumi 1

osakaal koondhindest on 30 protsenti. Hinnatakse projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi ja

tulemusnäitaja saavutamisele. Selle raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide

ja näitajate saavutamisele. Mida suurema mõjuga on hinnatava projekti tegevused ettevõtte

arengule, seda kõrgemad punktid on võimalik hindamisel saada. Paremini läbimõeldud

tegevusplaan annab suurema punktide arvu.

Hindamiskriteeriumi 2 osakaal koondhindest on 40 protsenti. Meetme eesmärgi täitmiseks on

oluline valida välja taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikkus projekti tegevusi teha. Raha

otstarbekaks kasutamiseks on oluline hinnata taotlejate võimekust selleks enne projekti

elluviimist. Selle rakendamisel kontrollitakse, kuidas on tagatud projektis osalejate

kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, tehnilised eeldused, riskide juhtimise oskus jms, et

projekti kavandatud viisil ellu viia. Samuti hinnatakse projekti ettevalmistamise kvaliteeti.

Hindamiskriteeriumi 3 osakaal koondhindest on 30 protsenti. Selle raames antakse hinnang

projekti tegevuste põhjendatusele ja kuluefektiivsusele, hinnatakse projekti realistlikkust ning

seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada projekti

tulemused. Näiteks hinnatakse, kuivõrd on projekt läbi mõeldud, kas projektiga ettenähtud

tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et teha kavandatud tegevused teoks ja

tulemused saavutada. Samamoodi antakse hinnang planeeritud eelarve realistlikkusele ja

otstarbekusele.

Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne

on 4 ja madalaim 0. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud

keskmisest, arvestades loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.

Hindamiskriteeriumite sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus.

Hindamismetoodika kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning

avaldatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise regulatsiooni. Taotluse rahuldamise otsuse teeb

vahendusasutus ning taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Samuti

sätestatakse, et rahuldamise otsuse puhul peab kaalutud keskmine koondhinne olema vähemalt

2,50 ning ühegi alamkriteeriumi hinne ei tohi olla vähem kui 2,00. Taotluse rahuldamise korral

peab ka rahastamisotsus mahtuma meetme eelarvesse. Taotluse rahuldamine vormistatakse

otsusena, milles peavad olema kajastatud kõik määruse § 18 lõikes 3 sätestatud punktid.

Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotletud

toetussummat taotleja nõusolekul vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et

saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. Taotluse rahuldamise kohta ei tehta

otsuseid enne, kui Euroopa Komisjon on kiitnud heaks riigiabi teatise.

Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotlus jäetakse

rahuldamata juhul, kui: taotleja või taotlus ei vasta määruses esitatud nõudele; taotleja mõjutab

pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; hindamistulemuse

põhjal ei ületa projekt lävendit või ei vastata sellele; taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei

ole võimalik projekti toetada; taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse

vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; taotleja ei ole

kõrvaltingimuse seadmisega nõus; taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu

taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust

rahuldada; taotlus ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Rahuldamata jätmise otsuses

tuuakse esile § 19 lõikes 2 nimetatud aspektid.

11

Eelnõu § 20 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja korra.

Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui esineb üks järgmine asjaolu:

 taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse

mahu tõttu;

 taotlus ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja

nendega saavutatavaid tulemusi;

 taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga

taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevust muuta. Oluline on, et iga

toetatud projekt saavutaks kavandatava eesmärgi ja tulemusnäitajad.

Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb

vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui kõrvaltingimused on täidetud, lisatakse

sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

Eelnõu § 21 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist puudutava.

Sätestatakse juhud, kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena. Seda

tehakse, kui muudetakse:

 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse veel mõni

tegevus;

 projekti toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;

 projekti abikõlblikkuse perioodi;

 toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.

Rõhutame, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärki ja projekti tulemust ei tohi

muuta – see on oluline meetme eesmärkide saavutamiseks. Samuti ei tohi projekti tegevustega

kulude abikõlblikkuse reeglite kohaselt alustada enne, kui projektitaotlus on heaks kiidetud.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus hinnatakse muu hulgas otsuse vastavust riigiabi

tingimustele.

Eelnõu § 22 kohaselt toimetatakse rahuldamise otsus taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates ja seda tehakse haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Viiendas peatükis käsitletakse aruannete esitamist ja toetuse maksmise täpsemaid tingimusi.

Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise. Lõppsaajal on kohustus

esitada vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded. Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni

kuus kuud. Täpsemad tähtajad nähakse ette taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine

annab vahendusasutusele selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest

ja nende lahendamise viisidest. See aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise.

Eelnõu § 23 lõike 5 kohaselt esitab lõppsaaja vahendusasutusele aruanded. Projektiaruanded tuleb

esitada struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. Vahendusasutus koostab vormid,

sätestades sealjuures täpsema teabe, mida aruannetes tuleb esitada. Järelaruandlus on aluseks, et

seirata taaste- ja vastupidavusrahastu kava eesmärke.

Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 ning kõnesoleva määruse kohaselt tuleb vahe-,

lõpp- ja järelaruandes sätestada vähemalt:

 aruandlusperiood;



12

 tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihangete

või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta;

 lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

 lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;

 taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;

 projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud tulemusnäitaja,

põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.

Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused. Lõppsaaja peab esitama maksetaotluse ning

vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude

alusel või ettemaksena. Makse eelduseks on:

1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude

tasumine omafinantseeringu ulatuses;

2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava

dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele.

Põhjendatud juhul on lubatud osalise ettemakse tegemine. Selle eelduseks on, et täidetud on taaste-

ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 5 ja 6 tingimused, mis määratlevad ettemaksu osakaalu ja

riigiabi puhul garantii nõude. VTA puhul viimast nõuet ei rakendata.

Vahendusasutus võib maksetaotlust menetleda kuni 30 tööpäeva ning toetust makstakse vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas

mahus, kui on määratud toetuse summa. Kui lõppsaajale tehakse makse ettemaksena tasutud

omafinantseeringu alusel, tasub lõppsaaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab

vahendusasutusele tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse

saamisest arvates.

Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:

1) esitatud maksetaotlus või kuludokument ei vasta nõuetele;

2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja

eesmärgile;

3) lõppsaaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taaste- ja

vastupidavuskava määruses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;

4) projekti tulemused ei vasta käesolevas määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratud

tulemusnäitajale või kui taotleja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatust.

Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja

tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat

on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva

toetusega. Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust

lõppsaaja omafinantseeringu vähenemise korral alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

määra.

6. peatükk. Toetuse tagasinõudmine

Eelnõu § 25 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seonduva.

Vahendusasutus lähtub määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse

andmise üldtingimused“ § 11 lõikest 1, mille kohaselt on vahendusasutusel õigus teha taotluse

rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus, või projektile eraldatud

13

toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel:

a) toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult

täidetud;

b) toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole toetatavad;

c) toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on

esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt;

d) toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole

võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste

saavutamist.

Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3–10

sätestatust. Näiteks eeltoodus muu hulgas sätestatud tingimus, et taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie aasta jooksul, või kui

toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul projektile viimase makse

tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb teisiti. Samamoodi

sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul,

ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõudmise otsuse

kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama

projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab taaste- ja vastupidavuskava määrus

selle, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10,

25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse

tagasinõudjal on õigus rakendada kaalutlusõigust.

Kui tagasinõutud toetus jäetakse tähtajaks tagasi maksmata, kohaldatakse viivist perioodi 2014–

2020 struktuuritoetuse seaduse5 § 49 kohaselt. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi

tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-is 42 sätestatut.

7. peatükk. Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

Eelnõu 7. peatükis kehtestatakse lõppsaaja ja vahendusasutuse õigused ja kohustused.

Eelnõu § 26 sätestab üksikasjalikult lõppsaaja kohustused. Muu hulgas kohustub lõppsaaja tagama

toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu.

Lõppsaaja kohustub teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse

saamisest, lähtudes nõuetest, mis on sätestatud määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise

korralduse ja toetuse andmise üldtingimused“6 §-s 12. Näiteks on toetuse saaja kohustatud

teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates

kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU

vahenditest, ning kasutades objektide ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide

märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas

tingimustega, mis on kehtestatud määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja

toetuse andmise üldtingimuste“ § 12 punktides 2–11. Samamoodi on nõue tähistada logoga ese,

dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või

projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga

seotud teavet.

Eelnõu § 27 sätestab vahendusasutuse kohustused ja õigused ning vahendusasutus lähtub seejuures

nõuetest, mis on sätestatud määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse

andmise üldtingimused“ § 4 lõikes 7 ja kõnesolevas määruses. 5 RT I, 02.06.2021, 21 6 RT I, 01.12.2021, 5

14

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1–8);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75);

3. Euroopa Komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik

majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 426 I, 09.11.2022, lk 1–

34).

4. Määruse mõjud

Toetusmeetme elluviimise abil toetatakse ettevõtjate üleminekut fossiilsetelt energiaallikatelt

taastuvatele. Samuti leevendatakse Eesti ettevõtjatele Venemaa agressioonist Ukrainas tingitud

negatiivset mõju energia varustuskindlusele. Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut,

aidates kaasa kriisi üleelamisele, tööhõive säilimisele ja ettevõtjate muutumisele kestlikumaks.

Määruse rakendamine eeldab teatud tegevuste elluviimist ja sellega kaasneb mõningane

töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Piirkondliku ettevõtluse

edendamiseks on väljaspool Harjumaad ja Tallinna tegutsevatele ettevõtjatele ette nähtud väiksem

omaosaluse määr. Vajaduse korral tehakse lisategevusi, et informeerida eri piirkondade ettevõtjaid

toetuse taotlemise ja saamise võimalustest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena jõustumine ja selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu

(ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) artiklis 18 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja

tegevuste elluviimisele. Määruse abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni kinnitatud Eesti taaste- ja

vastupidavuskava komponendi 2 „Rohelise ülemineku kiirendamine

ettevõtetes“ investeeringut 2.8 „Varustuskindluse investeeringu toetus“.

Meetme eelarve on kavandatud taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ja kõnesoleva

toetusmeetme eelarveks on kavandatud 20 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu

tagavad toetuse saajad.

Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne määruse

rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,

Maaeluministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tööandjate Keskliidule ja Eesti

15

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Märkused ja nendega arvestamine on kajastatud

seletuskirja lisas.

16

Lisa Märkustega arvestamine

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mittearvestatud

Rahandusministeerium

On tervitatav, et regionaalse ettevõtluse edendamiseks on väljaspool

Harjumaad ja Tallinna tegutsevatele ettevõtjatele ette nähtud

väiksem omaosaluse määr. Palume kindlasti arvestada, et toetuse

võimalustest teavitamisel ja nõustamisel pööratakse tähelepanu eri

piirkondade ettevõtjatele.

Arvestatud.

Eelnõu § 2 lg 1: lõikes viidatud komisjoni teatis alates 9.03.23 enam

ei kehti, kuna 9.03.23 võttis Euroopa Komisjon vastu uue teatise

„Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse

toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“, mis asendab

9.11.2022. a raamistikku.

Arvestatud.

Eelnõu § 2: soovitame selguse huvides sätestada eraldi lõikes (nt

uues lõikes 2) tingimus, et riigiabi ajutise raamistiku alusel antav

riigiabi koos meetme alusel antava toetusega ei tohi taotleja kohta

ületada kaks miljonit eurot. Eelnõu praegune § 2 lõige 2 oleks sel

juhul erisus sellest tingimusest.

Arvestatud.

Eelnõu § 3 lg 2 loetleb, millal loetakse ettevõtja Ukrainas toimuva

sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks. Muu hulgas on kirjas, et

kaks tingimust kolmest peavad olema täidetud viimase kolme aasta

jooksul. Palume täpsustada, mis aastaid konkreetselt mõeldakse.

Lisaks palume põhjendada, miks on valitud just sellised

kriteeriumid ja milline on otsene seos varustuskindluse

parandamisega – põhjendus on muu hulgas vajalik riigiabi loa

taotluse esitamiseks Euroopa Komisjonile vastavalt eelnõu § 2

lõikes 1 nimetatud teatisele.

Arvestatud. Kriteeriumeid on

muudetud ja seletuskirjas

argumentatsioon lahti kirjutatud.

Eelnõu § 10 lg 1: soovitame selguse huvides teises lauses

täpsustada, et taotleja erinevatele projektidele antava abi summa

kokku on kas 200 000 või 500 000.

Arvestatud.

Eelnõu § 10 lg 2, § 10 lg 3 punktid 1 - 3: palume selgitada, miks on

erinevus abi summas ja toetuse maksimaalses osakaalus kui taotleja

on nt autonoomne väikeettevõtja või keskmise suurusega ettevõtja

ja kui taotleja on väikeettevõtjaks või keskmise suurusega

ettevõtjaks kvalifitseeruv kontserni puhul? VKE definitsiooni

kohaselt tuleb igal juhul ettevõtja suuruse määramisel (väike,

keskmine või suur) võtta arvesse kogu kontserni.

Arvestatud. Määruse sõnastust

on kohendatud.

Eelnõu § 10 lg 5: lisada tuleks, et vähese tähtsusega abi tasu eest

kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale ei tohi kokku ületada

100 000 eurot (vt komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikkel 3

lõige 2).

Arvestatud. Määruse sõnastust

on täiendatud.

Eelnõu § 18: lisada tuleks lõige, et taotluse rahuldamise otsuseid ei

tehta enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta

lubava otsuse. Kui siiski on vajadus anda toetust enne komisjoni

Arvestatud. Määrust on vastava

lisalõikega täpsustatud.

17

otsust, siis saaks seda teha vaid vähese tähtsusega abina – sel juhul

tuleks ka see võimalus §-s 18 sätestada.

Eelnõu § 25: palume lisada, et ebaseadusliku või väärkasutatud

riigiabi tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-is 42

sätestatut.

Arvestatud. Määrust on

täpsustatud.

Alustuseks toonitan veelkord üle, et uute RRF meetmete õigusakte

paraku ei ole võimalik kehtestada enne kui taastekava muutmisega

seotud EL Nõukogu rakendusotsus on vastu võetud. Ja seetõttu ei

ole võimalik ka voore avada ega kulusid teha. Ametlikult esitasime

taastekava muudatuse 9.03, mistõttu eelduslik hiliseim muudatuse

jõustumise aeg on 9.06.2023, aga loodame, et EK jõuab kiiremini

menetletud, kuna sisulisi küsimusi üleval ei ole.

Teadmiseks võetud.

SK sissejuhatus: viidatud on, et toetada tuleb minimaalselt 60

ettevõtjat, EK-le 15.02 saadetud mitteametliku materjali koosseisus

lubasime teha sellest meetmest kokku 70 projekti ning nii sai see

sisse ka 9.03 esitatud ametlikku taastekava muutmise

ettepanekusse. Palun ära korrigeerida läbivalt (sh §3 lg 4 ja vastav

SK).

o If the projects use highest possible EU cofinancing (micro

and small enterprises 200 000 € and medium and big enterprises

500 000 €, then the number of projects is 50+20=70 projects in

total.

o Target: Number of contracts awarded following the call for

proposals – 70, Q4/2024

o Target: Number of projects completed – 70, Q2/2026

Arvestatud. Toetuse saajate arv

korrigeeritud.

Põhimõtteliselt toetan toetuslepingute sõlmimise tähtajaks varasema

tähtaja seadmist, kui EK-le lubatakse (hetkel SK-s 2023.a lõpp ja §9

lg 1, § 14 lg 1), siiski, arvestades, et taastekava saab heal juhul

kinnitatud 9. juuniks 2023 (või pisut varem), seejärel saate

kehtestada toetuse andmise tingimused, seejärel saate avada vooru,

siis tuleb suvi, juttu on ka riigiabi taotlusest, ei pruugi olla

31.12.2023 realistlik kõigi 70 toetuslepingu sõlmimiseks. Võiks ehk

kaaluda 2024.a I kvartalit tähtajana siseriiklikku määrusesse, siis

küll ei jõua enam lõpus 24 kuu pikkuseid projekte rahastada

muidugi, tehtav oleks ilmselt ka projektide abikõlblikkuse perioodi

I kv võrra pikendamine. Taastekavasse läks tähtajaks Q4/2024,

mulle tundus, et ka seda alguses ei soovitud kogu projektide mahule

välja lubada. Aga ei pea seda kommentaari arvestama kui kõik

tehtav on. Varasem siseriiklik tähtaeg ei sega hilisemat CID

tähtaega.

Teadmiseks võetud. Otsustasime

esialgu jätkata algselt

kavandatud ajakavaga.

KM käitub RRFi korral teisiti kui SFi korral. Vastavalt RRFi

määruse §2 lg 5 „Taastekava raames antavast toetusest ei hüvitata

käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et

käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi

tekib riigile kulu.“ ei pea minu hinnangul igasugust käibemaksu

kehtestama mitteabikõlbliku kuluna ja projekti kogu maksumusest

välja jätma, kuna toetuse määr ei saa ühelgi juhul olla suurem kui

50%. Ehk siis alati on tagatud, et toetuse saaja paneb vähemasti KM

Teadmiseks võetud. Käsitleme

käibemaksu

mitteabikõlbulikuna, analoogselt

SF-i meetmetega.

18

ulatuses omafinantseeringu (§3 lg 7: omafinantseering – toetuse

saaja, lõppsaaja ja partneri kantav osa toetatava tegevuse kuludest,

mida toetusest ei hüvitata ja mille osaks võib olla kogu projekti

käibemaks, mis ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ning

mille puhul on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele

õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust

maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei

hüvitata ka muul moel). Kui aga niikuinii kõik toetuse saajad

saavad toetatavatelt kuludelt alati sisendkäibemaksu tagasi, siis OK.

Palun vaadake üle §14 SK ja §13(5) eelnõu. SK ütleb: „Kõnesoleva

määruse alusel saab ettevõtja toetust taotleda ühe korra.“, eelnõu

ütleb: „Toetust ei saa taotleda, kui taotleja on määruse alusel toetust

saanud ning projekti ei ole vastavalt määruse § 9 lõikele 3

lõppenuks loetud.“ – ehk siis eelnõu lubaks nagu uuesti tulla kui

üks projekt on lõppenud, kuigi ei ole realistlik, et enne projektide

heakskiitmise lõppu 2023.a lõpuks keegi juba esimese projektiga

lõpuni saab. Ehk oleks mõistlik see eelnõu säte maha võtta.

Arvestatud. Segadust tekitav

säte on eemaldatud.

§14 lg 1 – lisaks eelpool toodud tähtajale, juhin tähelepanu

asjaolule, et tegemist on tulemuspõhise instrumendina, mistõttu

MKM ja seega ka EISA peavad tagama, et toetuse rahuldamise

otsuseid tuleb vähemalt 70 ja vähemalt 70 projekti viiakse lõplikult

ellu. Seega, kuupäev ise vb ei peaks olema ainus tingimus vooru

sulgemiseks, vaid ka tulemused peavad saama täidetud (mh ka siis

kui eelarve enne ammendub, siis peab MKM juurde andma kuskilt

eelarvet, loodetavasti päris nii ei lähe siiski). Vb isegi tuleks

kaaluda eelarve ammenduma hakkamisel kriteeriumina, et tagatud

peab saama EK-le lubatud tulemuste saavutamine (vb vaja eelistada

väiksemaid projekte kui muidu ei saa, mitte enne sisse tulnud

projekte). Kokkuvõtvalt, palun seda teemat natuke veel mõelda –

kuidas igal juhul tagatakse EK otsuses lubatavate tulemuste

täitmine.

Arvestatud. Viidatud tähtaeg

kehtib Ukraina ajutise riigiabi

raamistiku alusel taotlejatele.

VTA alusel saab ka edaspidi.

Määrust on täpsustatud.

Eelnõu §25 sõnastusest võiks välja lugeda, et ainult siis tehakse

tagasinõue, kui tegevusi ei lõpetata hiljemalt 31.12.2025.

Seletuskirjas viidatud RRF määruse §11 on siiski laiem ja seal kogu

jutt olemas, aga eelnõus mitte. Palun vaadata eelnõu sõnastus

selliselt üle, et kõik toetuse saajad saaksid väga selgesti aru, mis

juhtudel neilt toetus tagasi nõutakse, isegi kui projekt on ajaraamis

tehtav.

Arvestatud. Määrust on

täpsustatud.

Palun vahendusasutuse kohustuste juures §27 lg 1 välja tuua ka

RRF määruse § 14 kohane spetsiifiliste tähtaegadega aruandlus

koordineerivale asutusele, mis on oluline sisend EK kohustuslikule

aruandlusele.

Arvestatud. Säte on lisatud.

Maaeluministeerium

Juhime tähelepanu, et eelnõu kohaselt on küll teoreetiliselt loodud

võimalus toidu- ja joogitööstustel taotleda ettevõtja

varustuskindluse toetust, kuid eelnõus sätestatud täpsema

tingimused nii taotlejale kui ka toetatavale tegevusele siiski

välistavad toidu- ja joogitööstustel selle toetuse saamist. Käesoleva

eelnõu kohaselt saavad toetust taotleda üksnes need ettevõtjad, keda

Arvestatud. Viidatud

kriteeriume on muudetud.

19

Ukrainas toimuv sõda on enim mõjutanud. Eelnõu § 3 lõikes 2

sätestatakse, et ettevõtja loetakse Ukrainas toimuva sõjategevuse

tagajärgedest mõjutatuks juhul, kui viimase kolme aasta jooksul

esines vähemalt kaks järgmistest tingimustest: Ukraina, Venemaa

või Valgevene turg moodustas vähemalt kümme protsenti taotleja

käibest, taotleja oli sunnitud sulgema oma üksuse punktis 1

nimetatud turgudel, taotleja kasutatava põhitooraine hind on

kasvanud vähemalt 50 protsenti võrreldes 2020. aasta hinnaga.

Selgitame, et juba enne sõjategevuse algust Ukrainas oli toidu- ja

joogitööstustele seatud erinevaid piiranguid Venemaa turul

tegutsemisele, millest tulenevalt suurel osal toidu- ja joogitööstustel

puuduvad üksused Venemaal ja Valgevenes või on need üksused

juba aastaid tagasi suletud. See tähendab ka seda, et nende riikide

turud toidu- ja joogitööstuste käibele enam nii suurt mõju ei avalda.

Olenemata sellest, et Eesti toidu- ja joogitööstused enam nii

aktiivselt Venemaa või Valgevene turul ei tegutse, siis

märkimisväärselt mõjutas ja mõjutab ka edaspidi Ukrainas toimuv

sõjategevus nende ettevõtjate tegevust.

Märgime, et sõjategevus Ukrainas on tekitanud märkimisväärset

majanduslikku ebakindlust, häirinud kaubavoogusid ja

toidutarneahela toimimist ning toonud kaasa erakordselt suure ja

ootamatu energia hinnatõusu, eriti maagaasi ja elektri puhul, aga ka

paljude muude sisendite puhul. Näiteks olid toiduainetööstused (v.a

kalatööstus) 2022. aasta I kvartalis 4,5 miljoni euroga kahjumis,

2022. aasta II ja III kvartali kasum oli kaks kolmandikku väiksem

kui 2021. aasta II ja III kvartalis. Kasumit on vähendanud kiirem

tooraine- ja energia-, kuid ka muude kulutuste (sh näiteks pakendid)

kasv võrdluses müügitulu suurenemisega. Ka majanduskasvu

häiriva faktorina ning elanikkonna rahulolematuse (hinnatõus,

kaupade ja teenuste kättesaadavus jms) põhjusena tuuakse sageli

välja kõrged energiahinnad, ebastabiiline energiaturg ning

energiakatkestused, mis on tingitud energiasüsteemide riketest või

ebasoodsatest ilmastikutingimustest. Seega on energia

varustuskindlus ühiskonna toimimise ja konkurentsivõime tagamise

alustala, mistõttu on oluline toetada selliste investeeringute puhul

toidu- ja joogisektorit ning tagada riigis toidujulgeolek.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku, et ettevõtja loetakse

Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks juhul, kui

tema energiakulud võrreldes müügituluga on märkimisväärselt

kasvanud.

Toetatavate tegevuste osas on eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatud, et

toetatavateks tegevusteks on energia varustuskindluse tagamiseks

vajaliku seadme ostmine, energia varustuskindluse tagamiseks

vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine ning kaugkütte seaduse

tähenduses võrguga liitumiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine

ning seadme ostmine ning kaugküttega liitumise puhul liitumistasu.

Seletuskirjas on täpsustanud, et mõeldud on seadmeid, näiteks

päikesepaneele, tuulikuid jt taastuvenergia seadmeid, aga ka näiteks

biogaasi kasutamise võimaluse loomist. Toetatav on

salvestusseadme, elektriühenduse kvaliteedi parandamiseks vajaliku

Mitte arvestatud. Paraku ei ole

see taastekava tingimuste tõttu

võimalik.

20

seadme, näiteks aku, stabilisaatori või generaatori ostmine ja

paigaldamine. Toetust ei anta fossiilkütustega seotud tegevustele.

Märgime, et töötlevas tööstuses energia varustuskindluse tagamisel

on äärmiselt oluline ajutise vooluallika olemasolu, milleks on

eelkõige generaator. Võttes arvesse, et sageli on töötleva tööstuse

puhul tegemist energiamahuka majandusharuga, millest tulenevalt

seal kasutatavad generaatorid on oluliselt võimsamad, kui need,

mida kasutatakse tavapäraselt majapidamistes. Sellisteks

generaatoriteks, mida saab kasutada tööstusüksustes, on eelkõige

diiselgeneraatorid.

Ka eelmisel aastal toimunud meetme „Toiduainetööstuse

investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“

taotlusvooru statistika kohaselt taotlesid toidu- ja joogitööstused

eelkõige toetust diiselgeneraatorite otsmiseks, mida saab kasutada

vajadusel ajutise vooluallikana.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku toetada selliste generaatorite

ostmist, mis tagavad võimaliku elektrikatkestuse korral

töötlemisüksuses elektriga varustatuse, olenemata sellest, millist

kütuseliiki generaatoris kasutatakse.

Toidujulgeoleku tagamine on elulise tähtsusega, mis tähendab, et

toiduga varustatus peab olema stabiilne ja toit kättesaadav, millest

tulenevalt on äärmiselt oluline, et toidu- ja joogitööstustel oleks

võimalik taotleda toetuseid, mis aitavad kaasa toidujulgeolu

tagamisele. Kuna käesoleval hetkel on loodud vaid teoreetiline

võimalus taotleda toidu- ja joogitööstustel ettevõtja

varustuskindluse toetust, siis Maaeluministeerium ei kooskõlasta

eelnõud ja palume leida võimalused meie ettepanekutega

arvestamiseks.

Teadmiseks võetud.

Lisaks märgime, et toidujulgeoleku tagamisel on suur roll ka

jaekaubandusel, millest tulenevalt on oluline leida võimalusi ka

nende toetamiseks ja toimepidevuse tagamiseks eelkõige

elektrikatkestuste korral. Selleks, et elanikkonnal oleks toidu

vajadus tagatud ka kriisi ajal, on oluline, et toidutarneahel toimiks

tõrgeteta. Toidutarneahelana käsitletakse nii toidu esmatootmist,

töötlemist ja jaekaubandust kui ka neid ühendavat logistikat ning

laondust. See tähendab, et ka jaekaubandusel on toidutarneahelas

oluline roll, sest just sealt saab inimene esmajoones oma toidu.

Varustuskindluse ja toimepidevuse meetmetes on oluline, et

arvestatakse toiduainete jaekaubanduse rolli toidutarneahelas ning

leitakse võimalusi toetada ka toidu- ja esmatarbekaupade

jaekaubandusettevõtete toimepidevuse tõstmist.

Mitte arvestatud.

Jaekaubandusel on kahtlemata

oluline roll toidu jõudmisel

tarbijateni, ent toetuse eesmärk

on pakkuda tööstusele, sh toidu-

ja joogitööstusele abi

energiakriisiga toimetulekuks.

Keskkonnaministeerium

Määruse eelnõu § 12 lõike 2 punktis 1 nimetatakse, et taotleja peab

andma kinnituse projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta

oluliselt“. Sama paragrahvi lõikes 5 öeldakse, et põhimõtte „ei

kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamisel lähtutakse komisjoni

teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse juhendist hindamise

läbiviimise ja vormi kohta, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel

vahendusasutuse kodulehel. Seega jääb arusaamatuks, kas piisab

Arvestatud. „Ei kahjusta

oluliselt“ määratakse kindlaks

valikkriteeriumitega. Toetatavad

tegevused juba vastavad sellele

põhimõttele.

21

taotleja kinnitusest (§ 12 lg 2 p 1) või peab taotleja vastavalt

juhendile hindama iga tegevuse vastavust „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele (§ 12 lg 5). See ei selgu ka seletuskirjast. Teeme

ettepaneku küsida taotlejalt selgitust tegevuste vastavuse kohta „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele ja täiendada § 12 lõike 2 punkti 1

sõnadega: „ja selgitus iga keskkonna- ja kliimaeesmärgi vastavuse

kohta põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Teine variant on määrata

kindlaks tegevuste valikukriteeriumid, nii et iga toetatav tegevus on

juba kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Teeme ettepaneku lisada seletuskirja § 12 lõike 5 selgitus selliselt:

„Lõikes 5 täpsustakse põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse

hindamiseks vajaliku teabe esitamist. Vahendusasutuse kodulehel

avaldatakse taotlusvooru avamisel juhendmaterjal põhimõttega „ei

kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamiseks, mis põhineb Euroopa

Komisjoni tehnilistel suunistel. Taotleja saab täita juhendis oleva

lisa 1 vormi ning juhend selgitab ja abistab hindamist. Euroopa

Komisjoni tehnilised suunised sisaldavad selgitusi hindamiseks

ning ka lisas IV toodud näiteid, kuidas hindamist projekti põhjal

lahendada ja kuidas põhjendada keskkonnaeesmärkidesse

panustamist või nendele kahju vältimist. Hindamisel tuleb

arvestada, et pakutud leevendusmeetmed tuleb ka tuvastatud

oluliste keskkonnamõjude maandamiseks projekti rakendamisel ellu

viia, selleks et põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ oleks tagatud.“.

Mittearvestatud. Vt eelmist

kommentaari. Toetatavad

tegevused on juba „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttest lähtuvad.

Määruse eelnõu ei käsitle kliimakindluse tagamise nõuet

taristuobjektide rajamisel. Struktuurivahendite kasutusel on

kohustus tagada taristu investeeringutel kliimakindlus.

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida

taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele,

tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõtet ja seda, et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside

heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava

kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiga ning 2050. aastaks

saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. See kehtib

investeeringutele, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Taristu

käsitlus on lai, hõlmates nii hooneid, võrgutaristut kui ka

mitmesuguseid ehitatud süsteeme ja varasid. Juhul kui meetmest

rahastatakse ainult säästlikke energialahendusi, siis on võimalik

lahendada taristu kliimakindluse tagamine ka selliselt, et

kliimamuutuste leevendamise (kasvuhoonegaaside heite) osas

seatakse kliimakindlust tagavad kriteeriumid määruse

vastavustingimustega ning taotlejatel ei ole vaja esitada

kliimaneutraalsuse kontrollimise dokumentatsiooni. Taristu

investeeringute taotlemise korral tuleb taotlejal lisada taotlusele

kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon

vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele 2021/C 373/01 „Taristu

kliimakindluse tagamise tehnilised suunised“. Teeme ettepaneku

täiendada määruse eelnõud järgmiselt:

1) muuta § 7 lõike 2 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „energia

varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine

selliselt, et see toetab taastuvate energiatootmise lahenduste

kasutuselevõttu ja energiasäästu.“;

Arvestatud osaliselt. Määrust on

täiendatud.

22

2) lisada § 12 lõikesse 2 täiendav punkt: „taristu investeeringute

taotlemise korral, mille maksumus on 10 miljonit eurot või suurem,

lisada taotlusele kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise

dokumentatsioon vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele 2021/C

373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised“.“

Toetuse andmiselt tuleb lähtuda ringmajanduse ja jäätmehierarhia

põhimõtetest, mille kohaselt on eelistatumad valikud jäätmetekke

vältimine ja jäätmete ringlussevõtt. Hoiduda tuleks toetuskavadest,

mis on vastuolus jäätmekäitluse eesmärkidega ja mis tooksid kaasa

ringlusse võetavate jäätmete ebatõhusa kasutamise. Samuti tuleb

arvestada, et vastavalt direktiivile 2018/2001 ei tohi liikmesriigid

anda toetust jäätmete põletamisest saadud taastuvenergiale, kui

direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud liigiti kogumise kohustused ei ole

täidetud. Ka tuleks tagada, et juhul, kui toetust antakse biogaasi

tootmisele reoveesettest, siis tuleb biogaasi tootmisel tekkiv

kääritusjääk võtta ringlusse vastavalt keskkonnaministri

19.07.2017. a määrusele nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise

nõuded“. Juhul kui toetust antakse biogaasi tootmiseks

biolagunevatest jäätmetest, siis tuleb biogaasi tootmisel tekkiv

kääritusjääk võtta ringlusse vastavalt keskkonnaministri

10.05.2016. a määrusele nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest

biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“. Teeme ettepaneku

täiendada määruse eelnõud järgmiselt:

1) täiendada § 7 lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Toetust antakse biogaasi tootmisele reoveesettest tingimusel, et

biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk võetakse ringlusse vastavalt

keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrusele nr 24 „Reoveesettest

toote valmistamise nõuded“;

(8) Toetust antakse biogaasi tootmiseks biolagunevatest jäätmetest

tingimusel, et biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk võetakse

ringlusse vastavalt keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrusele

nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel

tekkiva kääritusjäägi kohta“.“

2) Lisada § 12 lõikesse 2 täiendav punkt järgmises sõnastuses:

„biogaasi tootmisele reoveesettest või biolagunevatest jäätmetest

toetuse taotlemisel jäätmete ringlussevõttu tõendavad dokumendid,

mis tõendavad jäätmetest saadava toote vastavust rahvusvahelisele,

Euroopa või Eesti standardile või jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel

kehtestatud määruse nõuetele või EL-i poolt kehtestatud jäätmete

lakkamise määruse nõuetele või et jäätmetest toodetud asju ei ole

võimalik eristada looduslikust toorainest toodetud asjast“.

Arvestatud. Määrust on

täiendatud.

Ohtlike jäätmete käitlemisega tekivad erinevad lõpp-produktid,

mida ei ole üheselt võimalik käidelda. Teatud ohtlikke jäätmeid on

võimalik ringlusse võtta, taaskasutada, kõrvaldada põletamise teel

ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult

ladestamisega. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast.

Ohtlike jäätmete taaskasutamisele tuleb eelistada ringlussevõttu, nt

õli sisaldavate jäätmete, lakkide ja värvide taaskasutamisele tuleb

võimalusel teostada regenereerimist. Ohtlike jäätmete põletustehase

rajamisel tuleb silmas pidada, et jäätme põletamine energiakasutuse

Arvestatud.

23

eesmärgil on jäätmehierarhias vaid ühe sammu võrra kõrgemal kui

kõrvaldamine. Seetõttu peaks põletama energiakasutuse eesmärgil

sellised jäätmeid, mille liigiti ringlussevõtt ja taaskasutamine

võimalik ei ole.

Püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POS-id) on

koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas

aastaid, liiguvad tuhandete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest

tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad tervist ja ökosüsteeme

pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete eesmärk ja mida ei

osatud ette näha. POS-id on inimeste toodetud ained, mis on

tugevatoimelised pestitsiidid või neil on terve rida tööstuslikke

eesmärke. Ülemaailmselt kontrollitakse POS-e 2001. aasta püsivate

orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooniga, mille

nõudeid rakendatakse Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) nr 2019/1021 püsivate orgaaniliste

saasteainete kohta (edaspidi POS-määrus). POS-idega saastunud

jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt, on üldjuhul keelatud, kui

kõnealuste ainete sisaldus jäätmetes on üle POS-määruse IV lisas

seatud piirnormide.

Teeme ettepaneku lisada § 7 lõike 6 punkti 3 sõnade „ohtlike

jäätmete töötlemisega“ ja sõnade „tegelevates jaamades“ vahele

lauseosa „või hävitamisele suunatud püsivaid orgaanilisi

saasteaineid sisaldavate jäätmetega“. Seega palume muuta § 7

lõike 6 punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „prügilate,

jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise

jaamadega seotud tegevus, välja arvatud tegevused, mis toimuvad

üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega või

hävitamisele suunatud püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate

jäätmetega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades, kui

tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda

heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada

põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei

suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende

kasutusiga;“.

Eesti Tööandjate Keskliit

Määruse alusel antav toetus on erandina lubatav riigiabi komisjoni

9. novembri 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine

kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi

Ukrainale“ (edaspidi „Teatis“). Määruse paragrahvi 3 kohaselt on

toetuse eesmärk toetada Ukrainas toimuvast sõjategevusest

mõjutatud ettevõtja varustuskindluse tagamist ja üleminekut uuele

energiaallikale. Paragrahvi 2. lõige aga välistab toetuse ettevõtetele,

kelle sisendkulud on oluliselt mõjutatud Venemaa kallaletungist

Ukrainale ehk teatises sätestatud asjaoludest, kui tema turg ei olnud

Venemaal. Samas on enamik Ukraina sõjast kannatanud ettevõtteid

just sellised – Venemaal tegutses suhteliselt väike osa ettevõtetest,

kuid toorainete hindade järsust tõusust kandsid kahju paljud.

Seetõttu teeme ettepaneku § 3 lõiget 2 muuta selliselt, et täidetud

peaks olema vähemalt üks, mitte kaks tingimust.

Arvestatud osaliselt.

Kvalifitseerimise tingimused on

muudetud.

24

Paragrahvis 3 arvestada kuni kahte põhitoorainet, kui need

kombineerituna moodustavad vähemalt 20% käibest ja nende

hinnad on kasvanud vähemalt 50%.

Arvestatud.

Paragrahvi 7 lõige 4 sätestab, et toetust ei anta projektile, mille

tegevusega on alustatud enne taotluse esitamist. Teeme ettepaneku

olemasolev sõnastus asendada Teatise sõnastusega: „abi võib anda

investeeringuteks, mille tööd on alanud 20. juulil 2022 või hiljem.“

Arvestatud.

Paragrahvis 10 toodud piirsummad ettevõtte kohta on oluliselt

väiksemad teatises lubatust. Varustuskindluseks vajalikud

investeeringud suuremates ettevõtetes võivad olla oluliselt

suuremad määruses indikeeritud summadest. Sellest tulenevalt

teeme ettepanekud:

a. Toetuse piirsummat keskmise ja suurettevõtja puhul

suurendada (Teatises on nt piirang: „abi kogusumma ettevõtja kohta

ei üle ühelgi ajahetkel ületada 100 miljonit eurot“).

b. Toetuse maksimaalne osakaal toetatavatest kuludest tuleks

ühtlustada erineva suurusega ettevõtete vahel teatises lubatud 40%

tasemele.

c. Arvestades toetussummade väiksust, tunduvad

hindamiskriteeriumid ebaproportsionaalselt keerukad Teatise

eesmärgiga anda kiiret abi. Protseduure ja hindamist tuleks

võimalikult lihtsustada.

Mitte arvestatud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eelnõu § 3 lg 2 sõnastus on järgnev:

„Ettevõtja loetakse Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest

mõjutatuks juhul, kui viimase kolme aasta jooksul esines vähemalt

kaks järgmistest tingimustest:

1) Ukraina, Venemaa või Valgevene turg moodustas vähemalt

kümme protsenti taotleja käibest;

2) taotleja oli sunnitud sulgema oma üksuse punktis 1 nimetatud

turgudel;

3) taotleja kasutatava põhitooraine hind on kasvanud vähemalt 50

protsenti võrreldes 2020. aasta hinnaga.“

Kaubanduskoda on seisukohal, et kavandatava toetusmeetme puhul

tuleks esmajoones lähtuda toetuse andmise eesmärgist, milleks on

Eelnõu § 7 lg 1 kohaselt ettevõtete energia varustuskindluse

tagamine ja üleminek uutele energiaallikatele. Kuna põhitooraine

hinna kasv on nagunii paljudel juhtudel seotud Ukrainas toimuva

sõjategevusega, siis võiksid Kaubanduskoja hinnangul saada

võimaluse toetust taotleda ka need ettevõtted, kellel on Eelnõu § 3

lg 2 loetletud tingimustest esinenud viimase kolme aasta jooksul

vaid üks. Seetõttu teeb Kaubanduskoda ettepaneku sõnastada

Eelnõu § 3 lg 2 selliselt, et ettevõtja saaks taotleda toetust ka juhul,

kui tal esines viimase kolme aasta jooksul vähemalt üks paragrahvis

loetletud tingimustest.

Arvestatud osaliselt.

Kvalifitseerimise tingimused on

muudetud.

25

Kaubanduskoja ettepanek:

Sõnastada eelnõu § 3 lg 2 järgnevalt:

„Ettevõtja saab toetust taotleda juhul, kui viimase kolme aasta

jooksul esines vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) Ukraina, Venemaa või Valgevene turg moodustas vähemalt

kümme protsenti taotleja käibest;

2) taotleja oli sunnitud sulgema oma üksuse punktis 1 nimetatud

turgudel;

3) taotleja kasutatava põhitooraine hind on kasvanud vähemalt

50 protsenti võrreldes 2020. aasta hinnaga.“

Eelnõu § 3 lg 3 sõnastus on järgnev:

„Põhitooraine on tooraine, mille maksumus taotleja 2020. aasta

käibest moodustas vähemalt 20 protsenti. Tingimuse täitmine peab

olema dokumentaalselt tõendatud.“

Kaubanduskoja hinnangul on Ukrainas toimuva sõjategevuse

tagajärgedest oluliselt mõjutatud ka ettevõtjad, kelle põhitooraine

moodustas nende 2020. aasta käibest mõnevõrra väiksema osa kui

20 protsenti. Seetõttu teeb Kaubanduskoda ettepaneku sõnastada

Eelnõu § 3 lg 3 selliselt, et põhitoorainena on käsitletav tooraine,

mille maksumus taotleja 2020. aasta käibest moodustas vähemalt 15

protsenti.

Arvestatud osaliselt. Võtsime

aluseks kahe põhitooraine

kombinatsiooni, mis kokku peab

moodustama vähemalt 20%.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Tahame omalt poolt pöörata tähelepanu meie meelest kahele

piiravale asjaolule, mis vähendab olulisel määral meetme

sihtrühma. Nimelt sätestab § 3 lõige 2 kolm tingimust, millest kaks

peavad olema täidetud, mille kohaselt on ettevõtja Ukrainas

toimuvast „sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks juhul, kui …”.

EPKK liikmetest toidutööstused pöörasid tähelepanu, et vähestel

ettevõtetel oli seotus nimetatud turgudega ja seda tingimuseks seada

oleks äärmiselt piirav. Toiduainetele kehtestas Venemaa embargo

juba 2014.aastal ning äri Venemaaga praktiliselt peatus Eesti

toidutööstustel. Samuti lõpetasid mitmed ettevõtjad Venemaaga ja

Ukrainaga äri juba sõja alguses, sest ebakindlusest tulenevat riski

hinnati liiga kõrgeks.

Arvestatud. Kvalifitseerimise

tingimused on muudetud.

Lisaks tuuakse seletuskirja välja, et toetusmeetme sihtrühmaks

toidu- ja joogitööstuse puhul on vaid ettevõtjad, kus töötab rohkem

kui 750 töötajat või mille aastane käive ületab 200 mln eurot.

Välistatakse väikesed (sealhulgas mikro-) ja keskmise suurusega

ettevõtjad ning ka need kes on saanud toetust maaeluministeeriumi

määruse „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia

varustuskindluse tagamiseks“ alusel. Nõustume, et toetuste

jagamisel tuleb vältida dubleerimist ehk ühele tegevusele ei tohiks

saada toetust mitmest eri allikast. Kuid tahame pöörata tähelepanu

asjaolule, et neid toidu- ja joogitööstuseid, kus töötab rohkem kui

750 inimest on Eestis vaid mõni üksik, mistõttu selline

majandusnäitaja nõue on meie meelest liialt piirav. Teema omalt

Arvestatud. Seletuskirja on

parandatud. Need toidu- ja

joogisektori ettevõtjad, kes ei

ole saanud toetust määruse

„Toiduainetööstuse

investeeringutoetus energia

varustuskindluse tagamiseks“

alusel, saavad toetust taotleda

käesolevast meetmest.

26

poolt ettepaneku kehtestada majandusnäitaja, mida kasutatakse

laiemalt ka Statistikaameti ettevõtete majandusnäitajate suurust,

milleks on 250 töötajat.

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Ettepanek muuta §3 järgmiselt:

Ettevõtja loetakse Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest

mõjutatuks juhul, kui viimase kolme aasta jooksul esines vähemalt

üks järgmistest tingimustest :

Põhjendus: Toidusektoris oli vähestel ettevõtetel seotus nimetatud

turgudega ja seda tingimuseks seada oleks äärmiselt piirav ning

välistaks praktiliselt meie sektori ettevõtete toetuse

taotlemisvõimaluse. Toiduainetele kehtestas Venemaa embargo

juba 2014.aastal ning äri Venemaaga praktiliselt peatus Eesti

toidutööstustel. Võimalik oli teatud nishitooteid eksportida ning

jooke. Samas lõpetasid mitmed meie liidu liikmed Venemaaga äri

kohe sõja alguses, kaugelt enne sanktsioonide kehtestamisi, samuti

Valgevenega, Ukrainaga, sest ebakindlus ja risk muutusid liiga

kõrgeks. Import kaubavahetus toimus, kuid nüüd on leitud

tootmiskomponentidele asendused teistest riikidest, kahjuks ka

kordi kallimate hindadega, mis on mõjutanud olulisel määral

toiduainete lõpphindu.

Arvestatud osaliselt.

Kriteeriume on muudetud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

1) § 3 lg 1 nimetatud toetuse eesmärk ei ole kooskõlas CID-iga

(veel mustandversioon). Seega peaks määruse eesmärk olema

fosiilkütustelt ülemineku toetamine taastuvenergia allikatele ning

varustuskindluse suurendamine. Väljavõte CID-st: The objective of

the investment is to support the transition of companies from fossil

energy sources to alternative energy sources. The supported

eligible energy sources shall be wind, solar, biogas, geothermal

and other environmentally friendly energy sources.

Arvestatud. Eesmärki on

täpsustatud.

2) Palun korrigeerige § 3 lg 4 nimetatud tulemusnäitajat

(60 toetatud ettevõtjat), mis ei ole vastavuses hetkel läbiräägitava

CID-ga (70 ettevõtjat).

Arvestatud.

3) Pöörame tähelepanu, et enne määruse kehtestamist on

vajalik üle kontrollida § 3 lõikes 5 nimetatud ühised näitajad (kas

jääb näitajana vaid toetatud ettevõtjad või lisandub veel midagi).

Antud hetkel meetme ülesed näitajad veel EK-ga kokku lepitud ei

ole ja seega tuleb need hiljem kindlasti üle vaadata.

Teadmiseks võetud.

4) § 4 punktis 6 täpsustada kaugkütteseaduse tähenduses

liitumist „kaugküttevõrguga“. Kaugkütteseadus kasutab võrgu näol

lühendit, mille algne termin on kaugküttevõrk. Kuna RRP muudatus

on veel menetlemisel, siis on 28.03 seisuga lepitud kokku uues

sekkumiskoodis (034), mille kliimapanus on 100% asemel 40% ja

mille puhul kehtib tingimus, et energiatootmine vastab tõhusale

kaugküttele (ingl high efficiency district heating). Kas on olemas

kindlus, et kõik katlamajad vastavad nendele kriteeriumidele? Kui

mitte, tuleks seada vastav tingimus määrusesse. Samuti tuleks

Kaugküte peab vastama tõhusa

kaugkütte nõuetele. Täiendus on

lisatud.

27

seoses välistusnimekirjaga kirjutada määruses lahti, et millistel

juhtudel saab toetada kaugküttele üleminekut, kui kaugküte kasutab

osaliselt maagaasi (välistusnimekirjas on viide eranditele tehtud

KOM tehnilistes suunistes DNSH kohta, mille III lisa need erandid

nimetab).

5) Lähtuvalt CID-ist tuleks määruses defineerida ka „toetavad

energiaallikad“ (The supported eligible energy sources shall be

wind, solar, biogas, geothermal and other environmentally friendly

energy sources. Electrification may also be supported.)

Energiaallikas tuleks kas mõistena sisustada ja/või viidata ka

toetavate tegevuste juures.

Arvestatud. Terminite

paragrahvis kajastatud loeteluna.

6) Täpsustada § 7 lg 2 nimetatud toetavaid tegevusi vastavalt

CID-is toodud kirjeldustele. Ettepanek on täpsustada mõistest

„seade“- nt „salvestusseade“. Toetavatest tegevustest ei loe välja, et

toetust saab ka taastuvenergiale üleminekuks taotleda.

Fossiilkütustel põhinevaid generaatorid (bensiinil või diislil või

muul fossiilsell kütusel töötavad seadmed) ei ole abikõlblikud, sest

pole kooskõlas välistusnimekirjaga (fossiilkütuste kasutamisega

seotud tegevusi ei toetata). Alternatiividest on olemas biogaasil

töötavad generaatorid ja väikses mahus vesinikul töötavad

generaatorid, kuid nende turul kättesaadavus ja võimekus vajaks

analüüsimist ning otsustamist, et kas generaatoreid üldse toetada,

kui alternatiivid pole tööstuse jaoks sobivad.

Arvestatud osaliselt. Näitlik ja

mitteammendav loetelu on

toodud seletuskirjas. Seadmete

all ei mõtle me ainult

salvestusseadmeid, seega

määrusesse selliste kitsenduste

tegemine ei ole põhjendatud.

7) § 7 lg 5 tuleks täpsustada, et toetust antakse projektile, mis

vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ ja asjakohastele

keskkonnaalastele õigusaktidele (CID-is on toodud konkreetne

tingimus: The terms of reference shall additionally require that only

activities that comply with relevant EU and national environmental

legislation may be selected). KOM soovib, et selgitatakse, kuidas ja

milliste keskkonnaalaste õigusaktidega arvestatakse. Praegusel

juhul oleks asjakohane viidata muu hulgas toodete nõuetele

vastavuse seadusele (toodete/seadmete kohta nõuetele vastavuse

tõendamine), jäätmeseadus (salvestusseadmete vastavus RoHS

direktiivi tingimustele ehk ohtlike ainete sisalduse keelule elektri- ja

elektroonikaseadmetes, jäätmekäitluse nõuded jms), RED II

direktiiv (energiamajanduse korralduse seadus, kus on kehtestatud

säästlikkuse kriteeriumid biomassi kasutusele biogaasi tootmiseks).

Juriidilistele isikutele kehtib hoolsuskohustus, seega kõik

asjakohased õigusaktid ja nendest tulenevad kohustused ettevõtete

jaoks peaksid olema teada ja järgitud. Seda ehk vastavust

keskkonnaalastele õigusaktidele peaks kinnitama taotleja ka § 12

juures.

Arvestatud.

8) § 7 lg 6 osas täiendada, et toetust ei anta järgmistele

tegevustele ja varadele. KOM on viimaste maksetaotluste raames

soovinud, et oleks lisatud ka viide varadele. Palun parandada

välistusnimekirja sõnastust, kuna praegu on viga lõikes 6 punktis 4.

Terviklik sõnastus, mida kasutada võiks olla järgmine:

(6) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ja nendega seotud

varade soetamiseks:

Arvestatud.

28

1) fossiilkütustega seotud tegevuseks, sealhulgas allkasutus

tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- ja/või

soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga

seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt”

tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele;

2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames

toimuvaks tegevuseks, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide

ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam;

3) prügilatega seotud tegevusteks;

4) jäätmepõletustehastega seotud tegevusteks, välja arvatud juhul,

kui tegevused toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike

jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates

jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust,

koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada

põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei

suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;

5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud

tegevusteks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad

olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning

tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või

moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete

kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks,

tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama

jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga;

6) tegevusteks, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib

kahjustada keskkonda.

Puudu on täpsustav märkus CID-ist HKS käitiste kohta (täiendavate

andmete esitamise kohustus). Selle puudusel ei saa eelnõud

kindlasti kooskõlastada. § 12 tuleb lisada eraldi lõikena järgmises

sõnastuses nõuded:

(X) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul tuleb

taotluses esitada järgimine teave:

1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või

õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis, nagu on

sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122

artiklis 5;

2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta;

3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus;

4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei

ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam tulenevalt

Komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, 12. märts 2021,

millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud

heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste

29

muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 , esitatakse selgitus

põhjuste kohta, miks täiendav vähendamine ei ole võimalik.

(XX) § 7 lõikes 6 punktides 4 ja 5 nimetatud erisuste korral tuleb

esitada tõendid erandi rakendamiseks iga jaama kohta eraldi.

9) § 8 lg 3 on nimetatud toetatavad kulud kaugküttega

liitumisel. Loetelu tekitab veidi segadust, tuleks täpsustada

toetavate tegevuste kaupa (mida toetatakse kaugkütte korral ja mida

ehitiste ja rajatiste korral).

Selgitame. Toetatavad

tegevused ongi samad, ainus

erinevus on kaugkütte puhul

liitumistasu, mis on sellisena ka

eraldi esile toodud.

10) § 11 lg 1. Taastekava ja CID-i alusel on sihtgrupiks

tööstusettevõtted, kes kasutavad tootmises energiaallikana gaasi (ja

soovivad lülituda ümber taastuvatele energiaallikatele). Palun tuua

see määruses selgelt välja.

Määruse eelnõu on täiendatud

Euroopa Komisjoniga peetud

arutelu tulemuste kohaselt.

Sihtrühmaks on ettevõtjad, kes

kasutavad fossiilset kütust.

11) § 11 lg 2 p 2. Taastekavas on sihtgrupi all selgelt välistatud

sektorina toiduainete tootmine ning erandit seal lubatud ei ole.

Väljavõte taastekavast: Target groups - Entrepreneurs in the

industrial sector, which are using gas as an energy source in

production, except for the food industry, as a similar support

measure has already been applied to them by the Ministry of Rural

Affairs.

Seoses taastekava muudatuse,

aga ka sihtgrupi laiendamisega,

muudetakse määrust ja toetust

saavad taotleda ka toidusektori

ettevõtjad, kes ei ole saanud

toetust Maaeluministeeriumi

analoogsest meetmest.

12) § 11 lg 2 toodud EMTAK koodid ei ole kooskõlas CID-is

toodud välistusnimekirjaga. Toetada ei saa fossiilkütustega seotud

tegevusi ning see kohaldub ka ettevõtete põhitegevusalale või

kõrvaltegevusalale. Seega tuleks välja jätta need tegevusalad, mis

on seotud fossiilsete kütustega.

Arvestatud. Fossiilsete kütuste

välistus on lisatud.

13) § 12 on ettepanek lõikesse 2 koondada kõik dokumendid ja

kinnitused, mida taotleja peab esitama.

Arvestatud.

14) § 12 lg 2 p 1 RRP täiendamiseks on läbi viidud

meetmepõhine DNSH hindamine, mille tulemusena on tehtud

soovitused kriteeriumide seadmiseks. Kui määrus sisaldab

välistusnimekirja ning sisaldab ka täiendavaid

tingimusi/leevendusmeetmeid, mis on toodud DNSH hindamises,

siis ei ole vajalik projektipõhiselt hindamist läbi viia. Teen

ettepaneku arutada läbi KeM-i esitatud ettepanekud eelnõu

täiendamiseks nii DNSH kui ka kliimakindluse osas. § 12 lg 5 ei

peaks olema kohustuslik, kriteeriumide rakendamisel saab sellest

loobuda.

Arvestatud. DNSH osas

arvestame kriteeriumites ning

piirdume taotleja vastava

kinnitusega.

15) Kaugküttega liitumise korral peaks olema esitatud ka leping

kaugkütte pakkujaga, kuivõrd ilma lepinguta võivad muutuda tööde

tähtajad või üldse nende läbiviimine, kui see tähendab

põhjalikumaid ümberehitusi ja trassi viimist tarbijani.

Arvestatud.

16) Eelnõust on puudu DNSH hindamises toodud

leevendusmeetmed ja tingimused.: tuleb jälgida, et eelisjärjekorras

toetatakse investeeringuid päikese- ja tuuleenergia tootmist

võimaldavatesse lahendustesse (neist mõlemad vähendavad suures

pildis kasvuhoonegaaside heidet). Alles seejärel eelistada biogaasi

Teadmiskeks võetud. Juhul, kui

taotlejal on „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtte nõuded

täidetud, siis peaks olema

toetuse saajal valik, milline

30

(mida üldiselt loetakse süsinikuneutraalseks), kuid ka sel juhul tuleb

tagada, et biogaasi ja energiat toodetaks kõrvalsaadustest, jääkidest

või jäätmetest, mis vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

kasutamise edendamise kohta, ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)

artiklites 29–31 toodud tingimustele.

Tuulikute rajamisel tuleb arvestada tuulikute mõjuga linnustikule,

käsitiivalistele ja lendoravale (selleks viia läbi eksperdihinnang).

Võimalusel kasutada talavabasid tuulegeneraatoreid, mis sobivad

nii nõrga tuulega kui ka asulate lähedastesse piirkondadesse. Samuti

võiks päikeseparkide alale integreerida liigirohkeid niite (mh ka

koos karjatamisvõimalusega), mis toetaks ka tolmendajate arvukust.

Viimasel juhul on võimalik vältida suurte maa-alade

(päikeseparkide asukohas) liigivaesustumist.

Meetme rakendamisel tuleb tagada ka rohekoridoride ja kaitsealuste

taimede kasvukohtade säilimine. Tulenevalt KeHJS-i § 3 lg 1 p 2 on

vajalik võimaliku ebasoodsa mõju puhul Natura 2000 ala(de)le läbi

viia keskkonnamõju hindamine.

investeering on kõige

mõistlikum.

Keskkonnanõuded kehtivad

sõltumata käesolevast määrusest

ja määruse alusel lisapiiranguid

me kehtestada ei soovi. Seega

eelistame selle punkti

teadmiseks võtta.

17) Lisaks pöörame § 12 lg 1 p 9 juures tähelepanu, et RRF-is

avalikustatakse lisaks toetuse summale mh ka lõppsaaja nimi,

registrikood, RRFi toetuse summa, mis on toetuse saajale välja

makstud siseriiklikult, projekti alguse ja lõpu kuupäevad, projekti

number, lühikokkuvõte, asukoht.

Arvestatud. Vastavad täiendused

on tehtud.

18) § 24 lg 6 p 1: Sõnastusettepanek: „esitatud maksetaotlus või

ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendav dokument ei vasta

nõuetele“.

Arvestatud.

19) Eelnõus tuleb muuta riigiabi andmise alust ja läbivalt üle

vaadata viited teatisele, kuna vahepeal on komisjon vastu võtnud

uue teatise, mis asendab eelnõu § 2 lõikes 1 nimetatud teatise. Uus

teatis on "Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik

majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale"

(2023/C 101/03)EUR-Lex - 52023XC0317(01) - ET - EUR-Lex

(europa.eu)

Arvestatud. Viide uuendatud.

20) Täiendavalt pöörame tähelepanu, et on väga oluline

arvestada ka komisjoni tehtud tähelepanekuid kooskõlastamisel ja

viia määrus nendega vastavusse. Tagasiside mittearvestamine võib

tähendada suure tõenäosusega määruse muutmise vajadust etapis,

kui käib tulemuste saavutamise tõendamine.

Teadmiseks võetud.