Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS

03.02.2025 nr 4

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai

2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse

toetuse tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruses nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse

toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määruse alusel antakse toetust vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus),

tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud määrust ja konkurentsiseaduse § 33 või riigiabina

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud

määrust ja konkurentsiseaduse § 342, järgmiselt:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusteks antav toetus on investeeringuteks

ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise

edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses või vähese tähtsusega abi;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punktides 3–5 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi.

(2) Määruse alusel ei anta abi:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel;

4) raskustes olevale ettevõtjale.“;

2) paragrahvi 4 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „seadmega“ sõnadega „või elektrivõrguga

liitumine“;

3) paragrahvi 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi

määrus)“ sõnadega „üldise grupierandi määruse“;

4) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) ehitusprojekti eelprojekti koostamine, kui eelprojekt on vajalik punktides 1 või 3 sätestatud

tegevuse elluviimiseks ning eelprojekti valmimise kuupäev on hilisem kui 2022. a 20. juuli.“;

5) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist, välja arvatud lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul.“;

6) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) elektrivõrguga liitumistasu.“;

8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 5 sätestatud tegevusel on toetatav kulu ehitusprojekti eelprojekti

koostamise maksumus.“;

9) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja

taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses

määratud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. märtsil 2026. Juhul kui § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatud

tegevuse elluviimisega on alustatud enne taotluse esitamist, määrab vahendusasutus taotleja soovil

nimetatud tegevuse osas taotluse rahuldamise otsuses taotluse esitamisest varasema abikõlblikkuse

perioodi alguskuupäeva.“;

10) paragrahvi 9 lõikes 4 ning § 25 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „detsembril 2025“ tekstiosaga

„märtsil 2026“;

11) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetuse maksimaalne osakaal, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, on:

1) 60 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja korral;

2) 50 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 40 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral.“;

12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Toetuse maksimaalne osakaal, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse

artikliga 41, on:

1) 45 protsenti § 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks;

2) 30 protsenti § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks.“;

13) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Toetuse maksimaalset osakaalu ei tõsteta suurettevõtjale § 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud

tegevuseks abi andmisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega.“;

14) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing.“;

15) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 11 lõike 4 punktid 5–15 sõnastatakse järgmiselt:

„5) jao K alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;

6) jagu L – finants- ja kindlustustegevus;

7) jao N alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;

8) jao N alajagu 70 – peakontorite tegevus ning juhtimisalane nõustamine;

9) jao N alajagu 73 – reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus;

10) jao O alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;

11) jao O alajagu 782 –tööjõu rent ja muud tööjõuteenused“;

12) jao S alajagu 92 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.“;

17) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) võrguettevõtja liitumispakkumine, kui liitutakse elektrivõrguga.“;

18) paragrahvi 14 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva.“;

20) paragrahvi 26 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara suhtes olevate

õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise

kasutuse eest, kui üleandmine toimub väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast lõppsaaja korral

kolme ja suurettevõtjast lõppsaaja korral viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemist;“;

21) paragrahvi 26 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

„17) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav

maksumus on käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt;“;

22) paragrahvi 26 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) ostumenetluse läbiviimisel hoiduma huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel

tegutseval isikul, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib

muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid

isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“;

23) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Paragrahvi 26 lõiget 18 ei rakendata projektidele, mille elluviimiseks esitati taotlus enne

nimetatud lõike jõustumist.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

31.01.2025

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja

varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad ettevõtjal lihtsamalt ning terviklikumalt saavutada

määruses sätestatud eesmärki, st kasutada fossiilsete kütuste asemel taastuvaid. Muudatuste

kohaselt saab teatud tegevusteks (üleminek taastuvenergia allikale ning elektrifitseerimine)

taotleda toetust lisaks vähese tähtsusega abina ka kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega

(EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki

abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine

grupierandi määrus). Määruse § 2 lõikes 1 sätestatud ajutise riigiabi raamistiku kehtivus lõppes

30. juunil 2024 ning sellega kooskõlas abi enam ei anta, mistõttu tunnistatakse sellega

seonduvad sätted kehtetuks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstuse valdkonna ekspert Kaupo Sempelson

(625 6350, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly

Lootus ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja

Moonika Kuusk ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahekümne kolmest punktist.

Eelnõu punktiga 1 kehtestatakse § 2 tekst uues sõnastuses ning võimaldatakse anda määruse

§ 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusteks toetust riigiabina kooskõlas üldise

grupierandi määrusega või Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus).

Paragrahvis sätestatakse toetatavate tegevuste kaupa, kas toetust antakse kooskõlas üldise

grupierandi määruse artikliga 41 või VTA määrusega.

Üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest

toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi. Lähtuvalt

taastekava kokkuleppest ei rakendu meetmes artikli 41 punktis 4a toodud erand, st ei toetata

maagaasi kasutavaid investeeringuid, vaid ainult taastuvenergiat kasutavaid lahendusi.

Paragrahvis sätestatakse üldise grupierandi määrusest ja VTA määrusest tulenevad alused, mille

esinemisel toetust ei anta.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse elektrifitseerimise mõistet selliselt, et oleks hõlmatud ka

elektrivõrguga liitumine. Liitumise toetamine on vajalik ja asjakohane määruse eesmärke

silmas pidades, toetamaks fossiilsetel kütustel põhinevate lahenduste asendamist elektril

töötavatega. Kuna võrgu kaudu tarbitav elekter ei ole veel täielikult taastuvallikatel põhinev,

siis eeldus on, et taastuvenergia osakaal kasvab. 2023. aasta elektrienergia tootmise statistika

järgi moodustas juba poole toodetavast elektrist taastuvenergia allikatel põhinev elekter. Aastaks 2030 toodetakse Eestis taastuvelektrit eeldatavalt selles ulatuses, mis aastas tarbitakse,

mis tähendab, et enamus elektrivõrku toodetud elektrist on taastuvat päritolu.

Eelnõu punktiga 3 viiakse punktiga 1 tehtava muudatuse tulemusena määruse § 4 punkt 3

kooskõlla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 29 lõikega 4 ja §-ga 51. Kuna määruses viidatakse edaspidi üldisele

grupierandi määrusele ning antakse ka edaspidiseks kasutamiseks lühend § 2 lõike 1

sissejuhatavas lauseosas, siis tuleb vastav tekstiosa välja jätta § 4 punktist 3 ning asendada see

§ 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas antud lühendiga.

Eelnõu punktid 4, 6 ja 8 seonduvad sellega, et ehitusprojekti eelprojekti koostamine

sätestatakse toetatava tegevusena. Seni oli see sätestatud toetatava kuluna § 8 lõike 3 punktis 1.

Eraldiseisva toetatava tegevusena sätestamine on vajalik, sest nimetatud tegevus on vajalik § 7

lõike 2 punktides 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks. Viimati nimetatud tegevuste

elluviimiseks võib eelnõu kohaselt toetust anda ka kooskõlas üldise grupierandi määrusega,

kuid mitte eelprojekti koostamiseks. Eelprojekti koostamiseks antakse toetust kooskõlas VTA

määrusega. Seoses määruse ehitusprojekti eelprojekti koostamise sätestamisega toetatava

tegevusena, tunnistatakse eelnõu punktiga 6 kehtetuks määruse § 8 lõike 3 punkt 1. Seoses

toetatava tegevuse lisandumisega sätestatakse eelnõu punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimisel

toetatav kulu.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 7 lõiget 4 ja viidet seoses ehitusprojekti eelprojekti

koostamise abikõlblikuks muutmisega. Muudatus on vajalik üldise grupierandi määrusest

tuleneva ergutava mõju nõude tagamiseks, mille kohaselt ei tohi võtta siduvaid kohustusi enne

taotluse esitamist. Ka kehtiva määruse kohaselt võis enne taotluse esitamist alustada ainult

eelprojekti koostamisega.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse toetatavaks elektrivõrguga liitumise liitumistasu, mis seni

toetatav ei olnud. Liitumistasu on toetatav VTA määruse või üldise grupierandi määruse artikli

41 alusel. Üldise grupierandi määrusega kooskõlas on see toetatav, kui liitumistasu on toetatav

kulu määruse § 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimisel.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduvat tulenevalt

sellest, et kooskõlas ajutise riigiabi raamistikuga toetust enam ei anta ning ehitusprojekti

eelprojekt muudeti abikõlblikuks – selle tegevusega võib olla alustatud enne projekti

abikõlblikkuse algust. Muudatuse eesmärk on suurendada projektide läbiviimise paindlikkust.

Eelnõu punktiga 10 pikendatakse abikõlblikkuse perioodi kuni 31. märtsini 2026 ehk kolme

kuu võrra varasemaga võrreldes.

Eelnõu punktiga 11, 12 ja 13 muudetakse toetusmäärasid. Uued toetuse määrad on 60%

väikeettevõtjatele, 50% keskmise suurusega ettevõtjatele ja 40% suurettevõtjatele toetusena

abikõlblikest kuludest, juhul kui toetust antakse kooskõlas VTA määrusega. Varasem

toetusmäär oli vastavalt 40%, 30% ja 20%. Toetusmäära tõstmine on vajalik määruse

eesmärkide saavutamiseks, tagamaks, et üleminek fossiilsetelt energiakandjatelt taastuvatele

jätkuks, võimaldades investeeringute elluviimist ka neile ettevõtjatele, kellele varasem piirmäär

takistuseks osutus. Kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 41, siis

on toetusmäär 45% kui toetust taotletakse üleminekuks taastuvenergia allikale ja 30% kui

taotletakse salvestusseadme ostmiseks. Nende kahe tegevuse osas ei tõsteta toetuse

maksimaalset osakaalu ehk regionaalboonust suurettevõtjale kooskõlas üldise grupierandi

määrusega.

Eelnõu punktidega 14 ja 15 muudetakse § 11 lõikeid 1 kuni 3. Lõikes 1 tehtav muudatus on

tingitud asjaolust, et kooskõlas ajutise riigiabi raamistikuga toetust enam ei anta ning toetust

antakse ka kooskõlas üldise grupierandi määrusega. Taotleja peab olema Eestis registreeritud

äriühing.

Eelnõu punktiga 16 sätestatakse uuenenud EMTAK2025 koodide loend. Täiendavalt

võimaldatakse toetust taotleda ka jae- ja hulgikaubanduse ettevõtjad, kuna ka nende jaoks on

oluline varustuskindlus ja üleminek fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele. Samuti

saavad toetust nüüdsest taotleda kinnisvaraalase tegevusega tegelevad äriühingud. See

leevendus on vajalik, kuna regionaalselt on kinnisvara arendamine problemaatilisem kui

Harjumaal, samuti on ärikinnisvara arenduse stimuleerimine otstarbekas, loomaks võimalusi

uutele ja laienevatele ettevõtjatele. Kuna regulatsioon muutub taotlejatele soodsamaks, puudub

vajadus rakendussätte kehtestamiseks.

Eelnõu punktiga 17 seatakse kohustus lisada taotlusele ka liitumispakkumine, kui toetust

taotletakse elektrivõrguga liitumiseks.

Eelnõu punktidega 18 ja 19 muudetakse § 14, mille lõige 1 tunnistatakse kehtetuks seoses

ajutise riigiabi raamistiku kehtivuse lõppemisega ning lõikes 2 nähakse ette kõigi taotluste

(olenemata, kas toetust antakse kooskõlas VTA määruse või üldise grupierandi määrusega)

menetlemiseks sama tähtaeg.

Eelnõu punktiga 20 ühtlustatakse nõuded eelneva punktiga vara säilitamise kohta juhtudeks,

kui lõppsaajast suurettevõtja puhul muutub vara omandiõigus viie ning väikese ja keskmise

ettevõtja puhul kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Sama ajaraam

kehtestatakse ka soetatud varade õiguste ülemineku puhul, mis seni oli sõltumata suurusest viis

aastat.

Eelnõu punktiga 21 seatakse lõppsaajale kohustus võtta 2 võrreldavat hinnapakkumist, kui ta

pole riigihankekohuslane ning teenuse või asja maksumus käibemaksuta on vähemalt 20 000

eurot. Hinnapakkumiste tegijad ei tohi olla omavahel seotud, näiteks on keelatud pakkumiste

võtmine samasse kontserni kuuluvatelt äriühingutelt.

Eelnõu punktiga 22 sätestatakse lõppsaajale kohustus hoiduda huvide konfliktist, sätestades

isikute ringi, kes peavad ostumenetluses osalemisest hoiduma.

Eelnõu punktiga 23 täiendatakse määrust rakendussättega, mille kohaselt ei rakendata eelnõu

punktis 22 sätestatud kohustust projektidele, mille elluviimiseks esitati taotlus enne sätte

jõustumist, sest sättes sisalduv on koormav. Sätte kohaselt tekib huvide konfliktist hoidumise

kohustus mistahes hinnaga ostu puhul.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) VTA määrus;

2) üldise grupierandi määrus;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75).

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud ja määruse mõjud

Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab

taotlejaid ja võtab vastu taotlusi; analüüsib, kas toetuse andmine on riigiabi või vähese

tähtsusega abi; teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist; teeb otsuseid; maksab

välja ja vajaduse korral nõuab toetusi tagasi. Eelnõu kohaselt hakatakse toetust andma ka

kooskõlas üldise grupierandi määrusega.

Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise

rakendamisega.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele. Märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja

varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa:

Märkustega arvestamine.

Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar

Rahandus-

ministeerium

Eelnõu punkt 1 (§ 2 uus sõnastus): palume

lisada ka viited konkurentsiseaduse

vastavatele sätetele, nt järgmises sõnastuses

„„(1) Määruse alusel antakse toetust vähese

tähtsusega abina Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi

VTA määrus) tähenduses, millele

kohaldatakse nimetatud määrust ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, või

riigiabina Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk

1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus)

tähenduses, millele kohaldatakse nimetatud

määrust ja konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut, järgmiselt…“;

Arvestatud.

Eelnõu punkt 11 (§ 10 lg 3 muudatus,

toetuse uus maksimaalne osakaal): eelnõus

on sätestatud toetuse maksimaalseks

osakaaluks suurettevõtja puhul 40%

toetatavatest kuludest (keskmisel ettevõtjal

50% ja väikeettevõtjal 60%). Lisaks on

kehtiva määruse § 10 lõikes 4 võimalus

lisada eelviidatud osakaalule 10%, kui

projekt tehakse väljaspool Tallinna ja

Harjumaad.

Juhime tähelepanu, et sellised abi osakaalud

on sobivad vähese tähtsusega abi

andmiseks, kuid riigiabi andmiseks üldise

grupierandi määruse alusel on vaja järgida

üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7

punktides a ja b toodud erisusi. Nimelt saab

artikkel 41 lg 7 punkti a alusel anda

suurettevõtjale riigiabi taastuvenergia

allikatest tootmisse tehtavate

investeeringute puhul kuni 45%, samas

salvestusseadmete toetamiseks saab

Arvestatud. Eelnõud on

täiendatud ning punktis 13

sätestatud, et abi andmisel

kooskõlas üldise grupierandi

määrusega ei tõsteta toetuse

maksimaalset osakaalu.

suurettevõtjale anda abi artikkel 41 lg 7

punkti b kohaselt kuni 30%.

Salvestusseadmete toetuse osakaalu kohta

on Euroopa Komisjon selgitanud järgmiselt:

„Kombineeritud taastuvenergia tootmise ja

salvestamise investeerimisprojekti puhul

kohaldatakse investeeringu taastuvenergia

tootmise komponendiga seotud abikõlblike

kulude suhtes artikli 41 lõike 7 punktis a

sätestatud 45% abi osatähtsust. Lisaks

sellele kohaldatakse investeeringu

salvestuskomponendiga seotud abikõlblike

kulude suhtes artikli 41 lõike 7 punktis b

sätestatud 30% abi osatähtsust.“ (Euroopa

Komisjoni vastus Poola küsimusele eState

aid wikis 17.12.2024).

Seega ei ole eelnõus kavandatud (ja §10

lõikes 4 sätestatud) toetuse osakaalud

kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli

41 lõikes 7 toodud riigiabi osakaaludega:

(a) kui toetust antakse salvestusseadme

ostuks ja (b) kui toetust antakse

taastuvenergia tootmiseks väljaspool

Tallinna ja Harjumaad.

Palume eelnõu punkti 11 (ja vajadusel

kehtiva määruse § 10 lõiget 4) vastavalt

muuta.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Ettepanek täiendada eelnõu punktis 1

paragrahvi 2 lõike 2 uut sõnastust neljanda

punktiga, mille kohaselt ei anta toetust

raskustes ettevõtjale või lisada täiendav

selgitus seletuskirja, et nõue oleks selgelt

välja toodud.

Arvestatud.

Seletuskirjas on eelnõu punktide 4, 6 ja 8

selgituses lause "Viimati nimetatud

tegevuste elluviimiseks võib eelnõu kohaselt

toetust anda ka kooskõlas üldise grupierandi

määrusega, kuid mitte eelprojekti

koostamiseks." Ettepanek lauset täiendada

selliselt, et oleks paremini aru saada, millise

grupierandi määruse alusel rahastatava

tegevuse elluviimiseks antakse VTA-d

eelprojekti koostamiseks.

Arvestatud.

Palun seletuskirjas avada kuidas on eelnõu

punktis 11 toodud toetusmäärad kooskõlas

art 41 nõuetega, st millistel tingimustel võib

suurettevõtjale anda toetust 40%, keskmisele

50% ja väikeettevõtjale 60%? Ja kuidas

Arvestatud. Eelnõu punkti 11

ja 12 vastavalt täiendatud,

samuti seletuskirja.

tuleks arvestada kehtiva määruse § 10 lõikes

4 toodud võimalusega suurendada

väljaspool Tallinna ja Harjumaad asuvatele

ettevõtjatele antavat toetust 10%. Kas

nimetatud 10% lisatakse lõikes 3 toodud

toetusemääradele? Ja kui lisatakse, siis

kuidas on toetusmäärad vastavalt 70, 60 ja

50% kooskõlas art 41 lg 7 või 10

tingimustega?

Ettepanek seletuskirjas põhjendada miks

saavad toetust taotleda ka kinnisvaraalal

tegutsevad ettevõtjad.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

Teeme ettepaneku täpsustada huvide

konflikti vältimise kohustust. Hetkel on

toodud välja paragrahv 26 punktis 17 läbi

tulumaksuseaduse. Juhime tähelepanu, et

oleme 5.08.2024 teinud sarnase ettepaneku

viia huvide konflikti määratlus sarnaseks

ÜM-is kehtestatuga, kuid paraku ei ole

ettepanekut arvestatud (on vaid eemaldatud

viide tulumaksuseadusele, kuid ei ole lisatud

vajalikku huvide konflikti piiritlust).

Arvestatud.

Teeme ettepaneku sõnastada ümber punkt 17

ja lisada punkt 18 järgmises sõnastuses:

• 17) kui lõppsaaja ei ole hankija

riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse

või asja eeldatav maksumus on ilma

käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või

sellest suurem, esitama vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumist üksteisest

sõltumatult pakkujalt;

• 18) ostumenetluse läbiviimisel

hoiduma huvide konfliktist, kus toetuse

saajal või tema nimel tegutseval isikul,

sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või

muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel

mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid

isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Arvestatud.

Kliima-

ministeerium

Oled SK-s selgitanud, et 2030. a on

võrguelekter 100% taastuv. See nii ei ole.

Eesmärk on toota samas ulatuses

taastuvelektrit kui aastas elektrit tarbitakse.

See ei tähenda, et fossiilset elektrit ei

toodeta. Pigem kirjuta nii, et aastaks 2030

toodetakse Eestis taastuvelektrit selles

ulatuses, mis aastas tarbitakse. See tähendab,

Arvestatud.

et enamus elektrivõrku toodetud elektrist on

taastuvat päritolu.